OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

Keskallee 19

30395, Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn

07.08.2024 nr 11.2-16/24/911

Registrikood: 75001017

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi ka rakendusüksus) teeb meetme

„Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames otsuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse

(edaspidi toetuse saaja) projekti „Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine

hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu” (projekti nr 2014-2020.9.02.18-0021; edaspidi

projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 233251 „Kohtla-Järve Spordi- ja Tervisekeskuse mööbli ja inventari valmistamine,

soetamine ja paigaldamine“ (edaspidi hange nr 233251) läbiviimisel järginud riigihangete

seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega

seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 10 518,30 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kuni 08.10.2020

kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 11, p 18 ja lg 12, käesoleva finantskorrektsiooni otsuse andmise

ajal kehtiva ühendmääruse redaktsiooni § 227 lg 1 ja siseministri 03.03.2015 määruse nr 7 „Toetuse

andmise tingimused meetmes „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ (edaspidi TAT

määrus) § 28 lõige 1, Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.06.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-

16/0624 p 4.18, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud

kuludokument nr 48.

Meetme määruse § 26 lõike 1 alusel peab toetuse saaja tagama STS §-des 24 ja 26 sätestatud

kohustuste täitmise. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust

kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Kohtla-Järve

Linnavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksus ja seega hankija RHS § 5 lg 2 p 2 mõistes ning

sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

1. Hankes nr 233251 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi hanke nr 233251 (hanketeade avaldati

riigihangete registris 24.02.2021) pakkumuste esitamise tähtajaga 29.03.2021. Hankemenetluse

tulemusel sõlmiti osa 1 eduka pakkujaga AJ Tooted AS (edaspidi osa 1 töövõtja) 03.05.2021

leping nr 8-8.2/22 (edaspidi osa 1 hankeleping) maksumusega 69 837,31 eurot.

Rakendusüksus tuvastas hanke nr 233251 osa 1 kontrollimisel järgmised puudused:

1) Toetuse saaja on teabevahetuse käigus andnud selgitustega uut, riigihanke

alusdokumentides (edaspidi RHAD) mittesisalduvat teavet või RHAD-ga võrreldes

teistsugust infot, millest tulenevalt on esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumus, mis

ei vasta RHAD nõuetele;

2) Toetuse saaja on pikendanud hanke osa 1 hankelepingu täitmise tähtaega vastuolus

RHS §-le 123.

1.1 Hanke 233251 osas 1 on tunnistatud vastavaks ja edukaks riigihanke alusdokumentidele

mittevastav pakkumus

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankemenetluse läbiviimise ajal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist esitasid

riigihankest huvitatud ettevõtjad toetuse saajale riigihangete registri (edaspidi RHR) kaudu

küsimusi riigihanke nr 233251 alusdokumentide kohta.

Riigihankes nr 233251 esitatud küsimustele vastates on toetuse saaja läinud vastuollu RHAD Lisas

3 toodetele esitatud tingimustega ja mõningatel juhtudel andnud riigihankest huvitatud

ettevõtjatele ostetavate toodete kohta RHR-i teabevahetuses informatsiooni, mida RHAD ei

sisaldanud.

Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi

selgitused ega selgitamist võimaldavad dokumendid muuta riigihanke alusdokumente.

RHAD Lisa 3 maksumuse vormil olevate metallist riidekappide RK 1 ja RK 2 kohta (Kirjeldus -

Metallist riidekapp, laminaat uksega, horisontaalse laega, kapi laius 422 mm. Riidekapi korpus

on 0,7 mm, uksed 0,8 mm metallist.… MÕÕTMED (LxSxK): 500x422x1900 mm) on esitatud

järgmised küsimused ja vastused:

ID 573612, küsimus hankijale 24.02.2021- Kappide mõõtmed on segased: esmalt

kirjuatate: kapi laius 422 mm. ja lõpupoole on kõik mõõdud: MÕÕTMED (LxSxK):

500x422x1900 mm. (siin on 422 ilmselt sügavus) seega, palun andke üheselt arusaadavad

mõõdud.

Mõõdud 500x422x1900 mm on ilmselt mingi kindla toote mõõdud. Analoogide

pakkumiseks - mis on tolerantsid ja kuhu poole - (ruumide suurused on ilmselt piiratud ja

laiuses palju suuremaks minna ei saa), aga sügavus 422 ei ole ilmselt nii kriitiline mõõt?

Toetuse saaja vastas 25.02.2021 järgmiselt: „422mm on kappide maksimaalselt võimalik

laius ning 500mm on kappide sügavus.“;

ID 574093, küsimus hankijale 26.02.2021 – Milline on lubatud mõõtude erinevuse

tolerants?

Toetuse saaja vastas 02.03.2021 järgmiselt: „Laius: min 400mm, max 430mm, Sügavus:

500mm, Kõrgus 1850-1900mm.“;

ID 575454, küsimus hankijale 04.03.2021 - vastavalt RHS-le peavad olema toodetel

näidatud tolerantsid , muidu ei ole võimalik pakkuda analoogtooteid. Millised need on?

Toetuse saaja vastas 09.03.2021 järgmiselt: „+/- 50mm, v.a eritellimusel valmistatav

mööbel (kööginurk, kohvikulett, garderoobilett).“;

Mõõtude kohta pakkujate selgitustaotlused RHR-s korduvad, mis näitab, et hanke tingimused ei

olnud pakkujatele üheselt ja selgelt arusaadavad. Toetuse saaja on seda selgitanud järgmiselt,

„Peame tõdema, et antud hanke läbiviimisel ei kontrollinud hankija korralikult tehnilise kirjelduse

koostaja ja projekteerija poolt saadud vastuseid ning ei viinud neid RHS-ga kooskõlla.“

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 233251 kontrollimise käigus, et edukaks tunnitatud pakkuja

AJ Tooted AS pakkumuses esitatud tooted tähisega RK1 ja RK2 ei vastanud RHAD Lisas 3 toodud

toodete tehnilisele kirjeldusele.

Pakkumusega esitatud vormil on metallist riidekappide (koos sokliga) RK1 ja RK2 mõõtmed

(SxLxK) 2-ustelistel 550x800x1890 mm ja 3-ustelistel 550x1200x1890 mm. Seega on pakutud

kappide ühe ukse laiuseks 400 mm, mis on kooskõlas küll hankija selgitusega (laius min 400 mm),

kuid ei vasta hanke alusdokumentides sätestatud tingimusele (laius 422 mm). Samuti ei vasta

pakutud kappide sügavus ja kõrgus hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Pakutud

kappide sügavus 550 mm ja kõrgus 1890 mm vastavad vaid hankija selgituse alusel lubatud

toletantsile +/- 50 mm (500 mm ja 1900mm). Kuna pakutud kappide kõrgus 1890 mm on koos

sokliga, mille nõuet ei ole hankes välja toodud, jääb kappide enda kõrgus sokli võrra (mõõt

teadmata) lühemaks (arvel nr 240856 kõrguse mõõt 1740 mm +sokkel), mis ei ole samuti

kooskõlad hanke alusdukumentides toodud mõõtudega.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja ei ole lähtunud pakkumuste vastavuse kontrollimisel

riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest. Vastavaks on tunnistanud RHAD-le mittevastavad

tooted ning seega rikkunud RHS § 114 lg 2 sätestatut ning § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse

ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.

1.1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 114 lõige 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõike

2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

Käesoleval juhul ei vastanud pakutud metallist riidekapid tähisega RK1 ja RK2 hankija enda poolt

kehtestatud nõuetele.

Kui toetuse saaja tuvastab, et pakkumuses pakutud tooted ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele, nt tootele esitatud mõõtmete osas, ei saa toetuse saaja pakkumust RHS § 114

lõike 1 ega lõike 2 teise lause alusel vastavaks tunnistada. Asjaolu, et hankija oli teabevahetuses

antud selgitustega näinud võimaluse RHAD-s seatud mõõtudest kõrvale kalduda, ei ole siinkohal

määrav, sest hankija ei saa RHS § 46 lg 3 kohaselt selgitustega RHADi muuta. Seega tuli pakkuda

kappe vastavalt RHAD-s esitatud mõõtmetele.

Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-s esitatud tingimuste alusel.

Vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma RHAD-s avaldatud tingimuste juurde ning

kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt. Kui hankija on RHAD-s

nõudnud pakkumuse koosseisus kindlate mõõtmetega tooteid, on ta vastava tingimusega ka ise

rangelt seotud ega tohi pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis neid muuta.

RHS § 114 lõike 2 esimene lause kohustab hankijat lükkama pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

RHAD-s esitatud tingimustele või kui hankijal ei ole pakkumuse või küsitud selgituste põhjal

võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses. Antud juhul ei ole hankija AJ Tooted AS

pakkumust tagasi lükanud, kuigi pakkumuse koosseisu lisatud toodete mõõdud ei vasta nõutule.

Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-2269 punktis 35 asunud

seisukohale, et toote materjali- ja mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei võimalda

pakkumust vastavaks tunnistada. Seega on antud juhul tegemist pakkumuse sisulise

kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuses.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid,

tunnistades vastavaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks

tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks

läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas

rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille

järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav.

Pakkumuste vastavuse sisuliselt kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise

fundamentaalseid printsiipe ja seaks menetluses osalejad ebavõrdsesse olukorda. Hankija kohustus

on järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et soodustada tõelist konkurentsi riigihankes

osalevate ettevõtjate vahel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on

võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse

kontrolli ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused.

Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule

pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel

koheldakse isikuid ühtemoodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C 496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Kui hankija on hangitavale tootele seadnud kindla nõude, ent pakkuja pakub siiski toodet, mis

sellele nõudele ei vasta, on tegemist sisulise puudusega. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks

hankija pidanud pakkuja AJ Toode AS pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et tunnistades vastavaks tehnilisele kirjeldusele

mittevastava pakkumuse, ei ole hankija lähtunud RHS § 114 lg-st 2 ja § 3 p-dest 1 ja 2. Seega ei

ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid

olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks

riigihanke nr 233251 läbiviimisel lähtunud riigihangete seadusest ning muutnud antud selgitustega

kooskõlaliselt RHAD tingimusi selliselt, et kõik ettevõtjad oleks pelgalt RHAD-ga tutvumisel

mõistnud võimalust pakkuda hankija soovitud esemeid tehnilises kirjelduses toodud mõõtudest

mingisuguse tolerantsiga. Rakendusüksuse hinnangul esineb põhjendatud oht, et kehtiva RHAD

sõnastuse tõttu loobusid mõned ettevõtjad hankes osalemisest, mistõttu nende pakkumus jäi

esitamata. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on teinud 28.06.2023 otsuse nr 5-23-2,

milles kohus leidis, et ühendmääruse § 25 lõige 5, mis sätestab, et määruse § 223 kohaldub

riigihangetele, mis on korraldatud enne ühendmääruse muudatuste jõustumist 09.10.2020 ning

mille suhtes finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast määruse muudatuste

jõustumist, on põhiseadusega vastuolus osas, millega nähakse ette, et § 22³ kohaldub

toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 09.10.2020. Kuivõrd antud projekti rahastamise otsus

tehti 16.06.2020, tuleb kohaldada kuni 08.10.2020 kehtinud ühendmäärust.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lõike 11 punkti 11 toodud asjaolud, mille

kohaselt hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25% kui hankemenetluse korraldamisel

ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja,

kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Ühendmääruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt

rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Ühendmääruse § 22 lg 11 p 11 ning lg 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab

üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras,

konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud

seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr

3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra

kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese

raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei

pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25

protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid

finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25%

asemel.”

Rakendusüksuse hinnangul on otsuse punktis 1.1.1 kirjeldatud rikkumise osas põhjendatud

kohaldada 25-protsendilist korrektsioonimäära. Arvestades, et rikkumine puudutab mahukat osa

hangitud esemetest (mõõtmeid täpsusutati mitmetel kappidel) ning teabevahetusest nähtuvalt oli

hankes osalevatel ettevõtjatel tehnilises kirjelduses märgitud mõõtudega kappide pakkumine

pigem takistatud, siis võib asuda seisukohale, et kõnealune rikkumine võis mõjutada reaalselt

hanke tulemusi, mistõttu rikkumisest tingitud finantsmõju võib pidada siiski tõenäoliseks ja pigem

oluliseks. Rakendusüksuse hinnangul ei esine või rakendusüksusele ei ole teada, et rikkumise

puhul esineks sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et rakendada 25 protsendist madalamat

finantskorrektsiooni määra. Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3

sätestatud hanke läbipaistvuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse

seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral

tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab ka seadusandja RHS

§ 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada pigem

kõrgeimat määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et

RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25

protsendist madalam olema.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete

rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on

potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja

konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka

Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise

korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest,

kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

1.2 Toetuse saaja on pikendanud hanke osa 1 hankelepingu täitmise tähtaega vastuolus RHS

§-ga 123.

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Hanketeate ja 03.05.2021 sõlmitud hankelepingu nr 8-8.2/22 p 4.1 kohaselt on osa 1 hankelepingu

täitmise tähtaeg 02.08.2021 (3 kuud). Tööde üleandmis-vastuvõtmise aktiga on fikseeritud toodete

üleandmine 27.12.2021.

RHR-i on hankija märkinud lepingu lõpetamise kuupäevaks 27.12.2021 ja täitnud ära märke, et

lepingu tingimused muutusid. Väljal „Lepingus tehtud muudatused, mille kohta hankelepingu

muutmise teadet ei esitatud“ on hankija selgitanud: ⁠„Töövõtja viivitas tööde üleandmisega, seega

leping lõppes hiljem“ ja väljal „Ettevõtja poolsed rikkumised, mille tulemusena kohaldati

õiguskaitsevahendit“ juures „Ei“. ⁠ Seega on tarne toimunud RHADis ja sõlmitud lepingus

ettenähtud tähtajaga võrreldes enam kui kaks korda pikema perioodi jooksul.

Hankelepingu täitmise tähtaeg ei saanud pikeneda hankijale teadmatult. Lepingu hilisem täitmine

ilmnes tööde üleandmis-vastuvõtmise aktist, asjade hilisem tarnimine pidi olema hankijale

märgatav ning hankija on ka riigihangete registris märkinud, et hankelepingut on muudetud. Seega

tuleb asuda seisukohale, et lepingu hilisema täitmise näol on tegemist hankelepingu muutmisega

RHS § 123 tähenduses.

Rakendusüksus on seisukohal, et kuna lepingu algne täitmise tähtaeg oli 3 kuud ning kuivõrd

hankija on lepingu punkti 4.1 täitmise tähtaega pikendanud 4 kuu ja 25 päeva võrra, siis on

tegemist olulise hankelepingu muudatusega RHS § 123 lõike 2 mõistes. Rakendusüksus on

seisukohal, et hankelepingu muutmine ei vasta RHS-is sätestatud hankelepingu muutmise

regulatsioonile, mistõttu on toetuse saaja rikkunud nii RHS §-i 3 punkte 1 ja 2 kui ka § 123 lõiget

1.

1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rahandusministeerium on riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis selgitanud, et kui

muudatus seisneb üksnes lepingu tähtajas, siis tuleb muudatuse olulisust ning seega ka lubatavust

hinnata RHS § 123 lõike 2 alusel.

Vastavalt RHS § 123 lg 2 punktidele 1 ja 2 on muudatus oluline, kui sellega muudetakse

hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis

laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste

hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib

hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks

hankelepingus sätestamata viisil.

Hankelepingu täitmise kuupäevad on oluliseks hankelepingu tingimuseks, mis mõjutab otseselt

pakkujate ringi. Riigihankest huvitatud ettevõtja peab kaaluma antud ajaperioodiks võetud

kohustusi, erinevaid riske, sh kas etteantud aja jooksul on võimalik tööd lõpule viia, ja veenduma

oma võimekuses olla seotud pakkumusega hankelepingu lõppemiseni. Hankes nr 233251 olid kõik

pakkujad pakkumuste esitamise ajal võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel

teadmisest, et hankelepingu kohaselt on toodete tarnimise ajaks 3 kuud ehk tööd peavad olema

teostatud kuupäevaks 02.08.2021. Käesoleval juhul on toetuse saaja võimaldanud töövõtjal

hankelepingut täita üle 7 kuu ehk seega on pikendatud lepingu täitmise tähtaega 3 kuult 7 kuule ja

25 päevale. Sellist hankelepingu muudatust võib pidada oluliseks, arvestades, et sõlmitud

hankelepingus ette nähtud esialgne hankelepingu täitmise tähtaeg oli vaid 3 kuud. Olukorras, kus

toetuse saaja on töövõtjale andnud juurde lisaaega, siis sellise tegevusega seatakse ebavõrdsesse

olukorda need, kes oleksid võinud riigihankes osaleda, kuid loobusid sellest eelkõige toetuse saaja

poolt seatud lühikese tähtaja tõttu.

Sellise ulatusliku tähtaja muudatuse korral võis turul olla neid ettevõtteid, kes oleksid samuti olnud

huvitatud pikema tähtajaga hankelepingu täitmisest. Antud juhul ei ole teada, millised oleksid

olnud pakkujad ja nende pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks,

kui hankest huvitatud isikutele oleks teada olnud, et lepingu täitmise tähtaeg võib olla pikem. Pole

välistatud olukord, et teiste hankest huvitatud isikute jaoks tundus tööde teostamise aeg liialt

lühike, mistõttu loobusid nad pakkumuse esitamisest.

Rakendusüksus on järelevalvemenetluse ajal palunud hankes registreerinutelt ja pakkujatelt infot,

kas see oleks mõjutanud nende otsust pakkumust esitada, sh pakkumuse maksumust, kui hankija

oleks juba riigihanke alusdokumentides ette näinud pikema hankelepingu täitmise tähtaja. Ettevõte

A&T Trading OÜ on vastanud, et „Loomulikult oleksime teinud väga hea pakkumuse, kuna meie

tarnijad asuvad kaug-idas ja nende hind (lähtehind tehases) on oluliselt, mitmeid kordi odavam,

kui Euroopa tootjatel. Samas, transport Kaug-Idast on aeganõudev - siinkohal suurusjärgud:

Tootmine, pakkimine - 1 kuu (arvestame alati varuga +1 nädal) Transport - meretransport - ca

2-3 kuud (arvestame alati väikese varuga +1 nädal). Ehk siis, meil oli aeg väga, väga kriitiline

(meil oli risk, et me ei jõua 3-kuu sisse) ja just ajalise piirangu tõttu me ei teinud pakkumist. Muus

osas oli meil tehasest hinnad-pakkumised olemas. Usun, et oleksime konkureerinud hanke

võidule.“ ja Transmitter OÜ on vastanud, et „Jah kindlasti, kuna tugineme pakkumust tehes

hankija soovitud tarneajale ja meiepoolsetele reaalsetele võimalustele. Juhul kui hankija soovib

meie jaoks ebareaalset tarneaega siis me pakkumust ei esita, kuna teame et ei suudaks tähtajaks

pakkumust täita. Ma ei mäleta antud hanget kuid ilmselt olid seal mõned tooted mille tarneaeg

oleks olnud soovitust pikem. Me kõik teame et Eestis ega ka mujal tootjatel üldjuhul kaupa laos

klienti ootamas ei ole ja kõik valmistatakse tellimuse põhiselt. Teiepoolset kirja lugedes tundub et

Kaubad telliti väljaspoolt Euroopat ja kui oleks olnud tarneaeg 8 kuud siis me kindlasti oleksime

pakkumuse teinud.“

Hankelepingu täitmise tähtaeg on riigihankest huvitatud ettevõtja jaoks ülitähtis asjaolu ning

sellest sõltub riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus

ja hankelepingu hind. Seetõttu peavad hankelepingu täitmise tähtaega reguleerivad sätted olema

riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba riigihanke alusdokumentides, et

riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid igakülgselt hinnata, kas neil on võimalik hankija

kehtestatud tingimustel riigihankes osaleda ja millise maksumusega pakkumust riigihankele

esitada. Kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides sätestanud pikema hankelepingu

täitmise tähtaja, oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka. Seetõttu on

hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine oluline muudatus RHS § 123 lg 2 punkti 1 tähenduses.

Lisaks leiab rakendusüksus, et antud muudatust saab lugeda oluliseks ka asjaolul, et muudatus

tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks,

kuivõrd hankelepingu tähtaja muutmisega on võimaldatud hanke võitnud pakkujale soodsamad

tingimused kui hankelepingu sõlmimise hetkel. Käesoleval juhul on toetuse saaja hankelepingu

täitmise tähtaega pikendanud 4 kuu ja 25 päeva võrra esialgsest sõlmitud hankelepingus fikseeritud

tähtajast. Seega on töövõtja saanud muudatuse tagajärjel täita lepingut oluliselt pikema perioodi

vältel, samas kui hankija kohustused jäid lepingus samaks.

Täiendavalt selgitab rakendusüksus, et RHS § 123 lg 2 punktis 1 viidatud eeldus võimalike

riigihankes osalejate hulga laiendamise kohta on olemuselt hüpoteetiline ning selle võimaluse

esinemist ei ole enamasti võimalik objektiivsete tõenditega välistada, sest üldjuhul ei ole võimalik

detailselt kindlaks määrata hankest huvitatud isikute ringi, kuivõrd sinna ei kuulu üksnes hanke

juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest

hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid kes

mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse hanke

puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha, mistõttu pole

võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud isik võis loobuda hankes osalemisest algse

hankelepingu lühikese täitmisaja tõttu.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et võimaldades edukale pakkujale lepingu

täitmiseks 3 kuu asemel 7 kuud ja 25 päeva, on toetuse saaja muutnud hankelepingut vastuolus

RHS § 123 lõigetega 1 ja 2 ning seeläbi rikkunud ka RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise

ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid.

1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

Eeltoodud rikkumise osas esinevad finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal kehtiva

ühendmääruse § 227 lg-s 1 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankelepingu või raamlepingu

muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu

väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Taotluse rahuldamise otsuse andmise ajal

16.06.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni, st ühendmääruse kuni 08.10.2020 redaktsiooni

§ 22 lg 11 punkti 18 nägi ette samasuguse regulatsiooni – hankelepingule eraldatavat toetust

vähendatakse 25% juhul, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu

muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Viidatud

finantskorrektsioonimäära ei ole ühendmäärusest tulenevalt võimalik vähendada, seega tuleb

rakendada 25%-st finantskorrektsiooni määra.

Samas isegi kui regulatsioon näeks ette võimaluse kaaluda antud rikkumise juures

korrektsioonimäära suuruse üle, on rakendusüksus arvamusel, et määr oleks ka sellisel juhul 25%.

Nagu rakendusüksus eelnevalt käesolevas otsuses on märkinud, võis mõni hankelepingu täitmisest

huvitatud isik loobuda hankes osalemisest hankes seatud lepingu täitmise tähtaja tõttu. Seega ei

ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse

maksumus ja hankelepingu hind, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides andnud

hankelepingu täitmiseks 3 kuu asemel 7 kuud ja 25 päeva. See omakorda tähendab, et esineb

põhjendatud oht, et toetuse saaja hankelepingu õigusvastane pikendamine võis kaasa tuua rahalise

mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida mõne teise pakkuja esitatud soodsama pakkumuse

alusel. Seega sellist täitmistähtaja muudatust, kus töövõtjale võimaldatakse lepingut täita enam kui

kahekordse algse täitmistähtaja jooksul, võib pidada pigem suuremat finantsmõju omavaks.

Lepingu täitmise tähtaja pikkus võib mõjutada kauba ja sellega seonduvate tööde maksumust, sest

üldjuhul mida pikem on lepingu täitmise tähtaeg, seda odavamalt on võimalik töid teostada.

Pikema tähtaja jooksul on võimalik tellida asju või vahendeid tarnijatelt, kelle tarneajad on

pikemad ja seetõttu võib olla ka tarnekulu väiksem, mis omakorda võib avaldada mõju pakkumuse

maksumusele. Samuti võimaldab pikem tööde teostamise tähtaeg pakkujal paremini planeerida töö

teostamiseks vajalikke ressursse ja kujundada pakkumuse maksumus sellest lähtuvalt. Kuivõrd

antud juhul on lepingu täitmise tähtaega oluliselt pikendatud, siis võib eeldada, et juhul kui toetuse

saaja oleks sellise tööde teostamise tähtaja juba hanke alusdokumentidesse märkinud, oleks tööde

maksumus võinud osutuda odavamaks.

Lisaks tuleb finantsmõju suuruse leidmisel arvestada ka potentsiaalse riive suurust Euroopa Liidu

aluspõhimõtetele ning avalikule huvile. Antud juhul on hankija oluliselt kõrvale kaldunud hankes

avaldatud hankelepingu tingimustest, milliste muudatustega ei saanud ettevõtjad hankes osalemise

üle otsustamisel ja pakkumuse esitamisel arvestada. Seega on hankijale etteheidetav rikkumine

tõenäoliselt riivanud kaupade ja teenuste vaba liikumist, mida peetakse üheks olulisemaks

üldpõhimõtteks. Sedakaudu on riivatud ka turuosaliste võrdset kohtlemist. Ühtlasi näeb nii TAT

määrus kui ka STS ette, et hankijast toetuse saaja peab toetuse saamisel ja projekti elluviimisel

järgima RHSi. Tegemist on nõudega, mille on seadusandja ette näinud toetuse kui soodustuse

täiemahuliseks säilimiseks. Avalikku huviga ei ole kooskõlas see, kui toetuse saaja, kes ei täida

toetuse saamiseks ettenähtud nõudeid, säilitab täiemahulise toetuse saamise õiguse. Selline

soodustuse säilitamine riivab oluliselt avalikku huvi avalike vahendite kasutamise osas.

Seega kokkuvõttes on rakendusüksuse hinnangul rikkumise asjaolusid ning rikkumise riivet EL

aluspõhimõtetele ja avalikule huvile arvestades põhjendatud kohaldada 25% suurust

korrektsioonimäära. Rakendusüksusele ei ole teada, et esineks selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võiksid tingida määra vähendamise.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise

võimalus ei ole välistatud.

Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 227 lõike 1 alusel 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab hanke nr 231915 hankelepingu alusel

tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra.

1.3. Riigihanke nr 233251 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

Kuna riigihanke nr 233251 osas 1 on tuvastatud kaks rikkumist, millest p-s 1.1 ja 1.2 käsitletud

rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 25-protsendilist korrektsiooni määra,

siis rakendatakse riigihanke nr 233251 osa 1 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 25%

ulatuses.

2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 233251 osa 1 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu

kajastanud tegevuse nr 9 „Mööbel ja sisseseade“ raames kokku summas 42 073,20 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.3 loeb rakendusüksus kulureal 48 hankega nr 233251 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 10 518,30 eurot (42 073,20*25%), millest toetus moodustab 5 281,24 eurot ja

omafinantseering 5 237,06 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 16.06.2020 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-16/0624 resolutsiooni ning vähendab

mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 08.07.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta

hiljemalt 22.07.2024. Toetuse saaja antud kuupäevaks täiendavaid kommentaare ei esitanud.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti "Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja

vabaaja linnaku arendamise kaudu“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 10 518,30 eurot,

millest toetus moodustab 5 281,24 eurot ja omafinantseering 5 237,06 eurot;

2. vähendada kulureal 48 kulusid hankega nr 233251 seotud abikõlblikke kulusid 25 % võrra;

3. Muuta 16.06.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-16/0624 punkti 2 alljärgnevalt:

„2. Rahuldada taotleja (edaspidi nimetatud ka toetuse saaja) taotlus, mille eesmärgiks Kohtla-

Järve linna linnapiirkonnas olulisema alakasutatud ala taaselavdamine. Selleks rajatakse Järve

linnaosa Järveküla teel Järve Spordi-ja Tervisekeskus ja kunstkattega jalgpalliväljak,

rekonstrueeritakse spordibaas aadressil Järveküla tee 44 ja jäähall. Projekti kogumaksumus on

12 366 102,02 (kaksteist miljonit kolmsada kuuskümmend kuus tuhat ükssada kaks eurot ja

kaks senti) eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 6 156 664,27 (kuus

miljonit ükssada viiskümmend kuus tuhat kuussada kuuskümmend neli eurot ja kakskümmend

seitse senti) eurot ja toetus on maksimaalselt 6 209 437,74 (kuus miljonit kakssada üheksa

tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot.“

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS § 71 ja § 75 kohaselt vaie Riigi

Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks

pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

osakonnajuhataja

Koostaja: Raili Kadak

663 2032

[email protected]