Vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU XX.08.2024

1 (29)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Taotluse kohaselt soovitakse teostada Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) kaitserajatiste rekonstrueerimistöid (vt joonis 1) ja sellega kaasnevaid

süvendustöid: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja

süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba

taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2026.

Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine hõlmab endas järgmisi tegevusi (mitteajalises

järjestuses):

• Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine.

• Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks.

• Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina

taguse täitmine. Sulundseina toestuseks kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega.

• Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse

sarnaselt kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine.

• Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m.

• Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine.

• Kogu mahus süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale (vt joonis 2).

Joonis 1. Miinisadama rekonstrueeritavate kaitserajatiste olemasolev olukord ning

hüdrotehniliste tööde ala vasakul (allikas Maa-ameti kaardirakendus, vahetult mõjutatud ala

pindala on 0,006 km²) ja rekonstrueeritud kaitserajatiste asendiplaan paremal.

EELNÕU XX.08.2024

2 (29)

Joonis 2: Paljassaare kaadamisala (helepunane trapets), Paljassaare hoiuala (KLO2000168)

(tumepunane ala), projekteeritav Paljassaare kaitseala (valgete täppidega ala).

Vee erikasutusega seotud mahud on järgnevad:

• nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³;

• kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m³ ;

• sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m³.

Kokku on uue projektlahenduse puhul süvendatava materjali maht 35 200 m³.

Lainemurdja rekonstrueerimisel vette paigaldatavate paetäite maht on 37 500 m³ ja

graniitkivide maht on 18 400 m³.

Tegevuse eesmärk on peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada

laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas.

Käesoleval ajal ei ole lõpuni paigas kõik tehnoloogiat puudutavad detailid, kuid kasutatakse

üldkasutatavaid tehnoloogiaid nagu näiteks süvendamisel kavandatakse kasutada

koppsüvendajat.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed,

• OÜ E-Konsult, 2007. “Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH” (töö nr:

E1040)2 (edaspidi Miinisadama KMH aruanne).

1 Taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/): menetlus nr M-

128734, taotlus nr T-KL/1024216-2. 2 Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19. Kättesaadav taotluse T-

KL/1024216-2 lisas 5.

EELNÕU XX.08.2024

3 (29)

• Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2024. „Miinisadama akvatooriumis

asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise

eelhindamine“ (töö nr 24KK12)3 (edaspidi Miinisadama rekonstrueerimise

eelhinnang);

• EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr

24001.

Varasem Miinisadama KMH aruanne koostati tehnilisele lahendusele, kus uputavate tahkete

ainete maht oli järgnev:

• graniitkivid 41 600 m³;

• paekivitäide 53 900 m³;

• liivtäide 42 800 m³;

• betoon 3000 m³.

Miinisadama KMH aruande raames tehtud geoloogiliste uuringute raames soovitatid kai

rajamisel kasutada raudbetoonisi „L-elemente“.

Varasem Miinisadama KMH aruande koostamisel oli arvestatud maksimaalseks süvendustööde

mahuks 49 200 m³, süvenduspinnase kaadamist kavandati Paljassaare kaadamisalale. Osaliselt

kavandati süvenduspinnase kasutamist lainemurdjate täiteks. Arvestades, et vähenenud on

süvendamise maht, ei ole pinnase kasulikust kasutamisest loobumisel suurenenud kaadamise

maht. Lainemurdja konstruktsiooni muutus (L-elemendid asendatakse sulundseinaga) mõju

keskkonnale ei muuda – mõlemal juhul on vajalik eelnev süvendus ja täitetööd tehakse kaiseina

taha.

Seega jääb kavandatav tegevus alla varasemalt Miinisadama KMH käigus hinnatavate tööde

mahule. Sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda Miinisadama KMH aruandest. Otsustajal on

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“4 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Eesti mereala planeeringu5 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja

ohtuderohke. Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne

sadamakoht tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida

olemasolevatesse sadamatesse, seega on Miinisadama rekonstrueerimine kooskõlas Eesti

mereala planeeringu eesmärkidega.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangu kohaselt on tegevus kooskõlas Riigikaitse

arengukava 2017-20266 ja Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-20247.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“8 toodud

3 Kättesaadav taotluse T-KL/1024216-2 lisas 4. 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (16.07.2024). 5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (16.07.2024) 6 Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026. 7 Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 8 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/0009/17122020_m26_Lisa.pdf

EELNÕU XX.08.2024

4 (29)

strateegiliste sihtidega.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus9 on toodud järgnev: Miinisadam on

kasutusel riigikaitselise sadamana. Sadama veeala laiendust Kaitseministeerium ei planeeri.

Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama

basseini idavärava ning läänevärava laiendamis- ning sulgemistöid ja kaitset kirdesuunaliste

lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste

kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama territooriumi läbiva raudtee

kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks. Seega, kavandatav

tegevus ei ole vastuolus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga.

Miinisadama tn 3 krundile kehtib detailplaneering DP032190 „Miinisadama ja lähiala

detailplaneering“, kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldusega number 231-k.

Nimetatud planeering hõlmab Miinisadama tn 3 olemasolevaid rajatisi, milles käesoleva

keskkonnaloa taotluses märgitud kaide ehitus- ja rekonstrueerimistööd jäävad väljapoole

planeeringuala. Planeeringudokumentides on kõnesoleva kaide asukohad nimetatud

„perspektiivseteks kai aladeks“. Eraldi planeeringu koostamist kai aladele ei pea Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet vajalikuks10.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga (edaspidi

DP) või kehtestatud üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38

lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5).

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga

lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne

keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise

detailplaneeringu kehtestamist.

Kaitserajatiste rekonstrueerimise maht ei ole muutunud. Seega puudub kavandataval tegevusel

vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega ning sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda ka

Miinisadama KMH aruandest. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Miinisadama KMH aruande kohaselt sooviti osaliselt süvenduspinnast (moreen) kasutada

lainemurdjate täiteks. Käesolevalt on sellest loobutud. Miinisadama rekonstrueerimise

eelhinnangus on toodud, et see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada

ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad

kai pealisehituses vajumid).

Siiski, rekonstrueerimistöödega kaasnev ressursi kasutamine võrreldes Miinisadama KMH

aruandes tooduga ei ole suurenenud. On vähendatud vette paigutatavate ainete mahtusid. Seega,

otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

9 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004.

https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-jarussalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-kehtestatud

(16.07.2024) 10 Seisukoht registreeritud KOTKAS 31.07.2024 kirja nr DM-128734-8 all.

EELNÕU XX.08.2024

5 (29)

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud süvendamisel, tahkete ainete paigutamisel ja kaadamisel kasutatava

tehnikaga. Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

Energiakasutus ei muutu võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heited vette

Saasteained

Miinisadama KMH aruande raames teostati geoloogilised uuringud ja uuriti saasteaine sisaldust

setetes. Tulemuste ülevaade on toodud KMH aruande ptk 3.3. ning lisas 211.

Süvendamise käigus võivad sattuda vette settetes olevad ohtlikud ained. Keskkonna seisundi

hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt naftaproduktide ja HELCOM

metallide (Cd, Cu, Zn, Pb, Hg) (vt tabel 1). Tulemusi võrreldi keskkonnaministri 2. aprilli 2004.

a. määruses nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud

piirnormidega, mis on kehtestatud kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele.

Tabel 1. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes. Punktid

PA1 ja PA6 paiknevad lainemurdjate juures, punktid PA7-PA10 sissesõidul.

Analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As)

sisaldus pinnases oli madalam vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases

jäi kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis oli plii sisaldus kõrgem sihtarvust

pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 85…255

mg/kg. Ühes proovis oli naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis

kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonis. Seega oli setete kaadamine

lubatav.

11 MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE. IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-

07-0521, TALLINN 2005.

EELNÕU XX.08.2024

6 (29)

Siiski, lähtudes HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi12 ptk 5, ei tohiks

analüüsitulemused olla vanemad kui viis aastat. Lisaks ei ole käesoleva ajal enam kehtiv

määruses nr 12, kus olid sätestatud piirväärtused.

Lisaks ohtlikele ainetele võib süvendamise käigus sattuda vette mõningal määral põhjasetetesse

kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad

soodustada isegi eutrofeerumist.

Miinisadama KMH aruande kohaselt oli süvendusalal mudakihi paksus 0-0,3 m, olles paksem

(kuni 1 m) vaid sadama sissesõidu väravas. Muda on seega ca 15% süvenduspinnasest.

Heljum

Miinisadama KMH aruande kohaselt jääb uuritud ala aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja

aleuroliitide avamusalale. Nendel lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja

muda. Seega on süvendatavaks pinnaseks muda, savimöll ja moreen. Liiva kiht on alal

minimaalne. Mudakihi paksus oli 0-0,3 m, olles paksem (kuni 1 m) vaid sadama sissesõidu

väravas. Muda on ca 15% süvenduspinnasest. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-

0,02 mm) (vt tabel 1).

Tabel 1. Pinnase fraktsiooni suurus ning osakaalu % proovipunktides. Punktid PA1-PA6

paiknevad lainemurdjate juures.

Miinisadama KMH aruande ptk 5.1. kohaselt süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige

olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva

heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised

tekitajad on:

• süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;

• veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel;

• madalas mereosas laevas

• sõukruvi poolt tekitatud turbulents.

Miinisadama KMH aruande kohaselt ei ole süvendamise ja kaadamisega kaasnev heljumi levik

hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest.

Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse ühe kopaga umbes kuu aja jooksul, kai nr 7 ja

lainemurdja ehitamiseks kulub ca kuus kuud.

12 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (10.07.2024).

EELNÕU XX.08.2024

7 (29)

OÜ Corson uurimuses13 on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis

süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras.

Arvutuste kohaselt satuvad Tallinna lahe vette sette osakesaed laevatee süvendamisel heljum

hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult

poole kilomeetri kaugusele.

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused

näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud

tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis.

Heljumi leviku mudeldamised Vanasadama KMH aruande14 koostamisel on näidanud, et

süvenduse käigus satub pidevalt merre 4-10% süvendatavast pinnase kogusest. Heljumipilve

levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja

vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused. Heljumi pilv levib süvenduskohast edasi

ca 200-300 m, sealt edasi langeb selle kontsentratsioon oluliselt. Kiiremini settuvad liiva ja

kruusa osakesed, kauem püsivad veesambas muda ja savi osakesed. Pärast tööde lõppu langeb

heljumi sisaldus vees kiiresti15. Kaadamisel võib heljumi mõju olla kuni 950 m16. Soome lahe

heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata tormidest põhjustatud heljumi kannet

veesambasse, võib olla sama suur kui kaadamisest tekkiv heljumi kontsentratsioon. Tahkete

ainete paigutamisel tekkiv heljumi kogumaht on ca 1% uputatavast materjalist. Heljum on

kivide ja rahnude küljest irduv või kaasnev materjal17.

On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate

tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioonid tõusevad märgatavalt, kui tuule kiirus on 10

m/s või rohkem18.

Miinisadamas ei ole toimunud vahepeal olulisi reostusi ega hürdotehnilisi töid. Seega ei ole

eelduste kohaselt toimunud muutusi setete iseloomus või saasteainete sisalduses. Arvestades

tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnevad heited vette võrreldes Miinisadama

KMH aruandes tooduga. Samuti on ka uuemad uuringud näidanud süvendamise ja kaadamise

sarnast mõjuulatust, kui on toodud välja Miinisadama KMH aruandes.

HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend19 rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla

vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud. Käesoleval

juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb

13 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine. OÜ

Corson töö nr 0505, Tallinn 2005. 14 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(10.07.2024) 15 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne. 16 OÜ Lainemudel, 2018. HELJUMI LIIKUMINE AKSI KAADAMISALAL. Töö nr 1808. 17 OÜ Hendrikson & Ko, 2016. „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa

keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12. 18 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf (10.07.2024) 19 HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend. 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (22.07.2024)

EELNÕU XX.08.2024

8 (29)

settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt p 3.4.2), kuna

veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes.

Miinisadama KMH aruande kohaselt kavandati süvenduspinnase osalist kasutamist kaide

täiteks. Käesolevalt seda võimalusena ette ei nähta, kuna pinnast peetakse ebasobivaks. Siiski,

kuna on vähendatud süvendamise mahtu, ei suurene kaadamise maht Paljassaare kaadamisalale

võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga ning seega ei suurene ka kaadamisel tekkiva

heljumi kogus.

Miinisadama KMH aruandes ptk 4 on kirjeldatud projektlahendusega valitud tehnoloogiat ja

kasutatavat tehnikat. Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa

ujuvalusel, mis sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks.

Takistuseks ei ole ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga

pinnale tõsta. Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal

süvendatava mahu hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase

süvendamiseks mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate

savipinnaste tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi

pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump

oluliselt rohkem heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate

kivirahnude ja vette varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Taotluse

kohaselt kavandatakse kasutada süvenduskoppa.

Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

Sadevesi

Keskkonnaluba on vajalik ka sadamalal sadevee juhtimiseks (veeseadus (edaspidi VeeS) § 187

p 6). Sadama lainemurdjate rekonstrueerimine ei ole tehnoloogiliselt seotud sadevee

juhtimisega, seega ei ole asjakohane ühise keskkonnaloa andmine (keskkonnaseadustiku üldosa

seadus (edaspidi KeÜS) § 41 lg 4).

Müra ja heited õhku

Ehitus ja süvendustöödega kaasnevat müra on käsitletud Miinisadama KMH aruande ptk 5.4.

Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde

tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel kasutatavad

mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid.

Miinisadama KMH aruande kohaselt Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad

süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima

elurajooni elanikele, sest elamud paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m

töötsoonist lõuna pool). Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi

territooriumil paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida

vajadus töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu

olemasolevate lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna.

Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud

tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi (edasi-

tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt suurendada, öösel

aga vedusid ei toimu.

EELNÕU XX.08.2024

9 (29)

Võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga, kasutatakse kaide rajamisel rammitavaid

sulundseinu. Sulundseina rammimisel tekib impulssmüra20. Heli liigub läbi vee palju

tõhusamalt kui õhus, nii et vaiade rammimisest tulenev müra levib vees kaugemale. Müra

tugevus ja selle levik vees oleneb rammitava vaia suurusest, põhjasubstraadist, vee sügavusest,

soolsusest jne21,22. Käesolevalt kasutatakse sadamas tavapäraselt kasutatavaid sulundseinu,

mitte suuri vaiasid. Terasest sulundseina paigaldamisega kaasnev müra on ligikaudu 100 dB.

Seega ei suurene mürafoon oluliselt võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga.

Veesõidukite müratase jääb vahemikku 95 kuni 125 dB23. Sarnane müra kaasneb ka

kaadamispraami kasutamisel. Jätkuvalt on kavas pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisaale.

Miinisadama KMH aruande kohaselt kavandati süvenduspinnase osalist kasutamist kaide

täiteks. Käesolevalt seda võimalusena ette ei nähta, kuna pinnast peetakse ebasobivaks. Siiski,

kuna on vähendatud süvendamise mahtu, ei suurene kaadamise maht Paljassaare kaadamisalale

võrreldes Miinisadama KMH aruandes käsitletuga ning seega ei suurene ka

kaadamispraamidega seotud mürahäiring.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p

4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirtasemed normeeritud vaid

õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00

piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00)

ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Vee erikasutustööde aegne

müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab.

Maapinna vibratsiooni ehitustööde ajal võib põhjustada ehitusvaiade ja sulundite rammimine.

Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle mõju on pöörduv. Kindlasti

tuleb vältida olulist vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning

nädalavahetustel, et tagada piirkonna elanike heaolu. Kui projekti koostamisel arvestatakse

sotsiaalministri 17.05.2002.a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ esitatud üldvibratsiooni

piirväärtustega, siis ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha.

Kopp-ekskavaatori mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid,

SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd,

Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-

fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis

õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Sadamarajatiste rekonstrueerimisel toimuv vee

erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

20 Tallinna Tehnikaülikool, 2023. „Veealuse inimtekkilise impulssmüra normide ja piirangute uuring“. 21 Andersson, M.H., Andersson, S., Ahlsén, J., Andersson, B.L., Hammar, J., Persson, L.K.G., Pihl, J., Sigray,

P., Wikström, A. 2016. A framework for regulating underwater noise during pile driving. A technical Vindval

report, ISBN 978-91-620-6775-5, Swedish Environmental Protection Agency, Stockholm, Sweden. 22 https://dosits.org/animals/effects-of-sound/anthropogenic-sources/pile-driving/ 23 Hyrynen, Johannes; Maijala, Panu & Mellin, Velipekka: Noise evaluation of sound sources related to port

activities. Conference paper on Euronoise conference in Edinburgh, 26.-28.10.2009 ja J. Witte: Noise from

moored ships. Conference paper on Internoise 2010 in Lisbon, 13-16.06.2010

EELNÕU XX.08.2024

10 (29)

L-elmentidest kai asemel rajatakse sulundseinaga kai. Siiski tehnoloogia muutusega ei kaasne

olulist müra tõusu. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnev müra ega

heited õhku võrreldes Miinisadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et

jätta KMH algatamata.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Miinisadama KMH aruande kohaselt Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate

pealisehitus lammutatakse. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada

täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et kõik tööde käigus tekkivad jäätmed

käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

Taotluse kohaselt ei ole ette nähtud lainemurdja lammutamisel saadud materjali kasutamist.

Seega tuleb ka lammutamisel saadud materjal käidelda vastavalt Eestis kehtivatele

õigusaktidele.

Loobutud on süvenduspinnase (moreeni) kasutamist lainemurdjate rekonstrueerimises.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et see ei ole tehnoloogiliselt sobilik

materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul

välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid). Arvestades, et süvendamisel tekkiv

pinnas ei ole reostunud, saaks lubada selle kaadamist. Siiski, kaadamiskohta ei tohi vedada

sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist

merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada ja

käidelda vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele.

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega jäätmete teke oluliselt võrreldes

Miinisadama KMH aruandes tooduga. Lainemurdja lammutamisel tekkivat materjali on

võimalik võtta taaskasutusse mujal. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult

laevade liikumine sadama akvatooriumis. Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama

eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel. Praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele

ohtlikud kaid ja lainemurdjad asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega

kaasaegsete sadamaehitistega. Seega tööde järgselt avariioht väheneb.

Töödeaegsete avariide korral tuleb avarii tagajärjed operatiivselt likvideerida. Avariisid saab

vältides, kasutades töökorras tehnoloogiaid. Vastavad töökorralduslikud nõuded sätestatakse

keskkonnaloas (vt p 1.3.8.).

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega avariide teke võrreldes Miinisadama

KMH aruandes tooduga. Tööde järgselt avariiohtlike olukordade tõenäosus väheneb. Otsustajal

on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

EELNÕU XX.08.2024

11 (29)

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Miinisadama näol on tegemist ajaloolise sadamaga Tallinna lahe lääneosas, mille rajamisega

alustati 1912 aastal.

Käesoleval ajal on Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas pindalaga

114455 m². Tema koosseisu kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Miinisadama

tn 3 // 4 (kü 78401:101:5683) ja Miinisadama akvatoorium. Miinisadam külgneb Hundipea ja

Noblessneri sadamaga.

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja

lainemurdjatega. Sadama kahest väravast lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja

Noblessneri sadam piiril on praegu laevaliikluseks kasutusel läänepoolne värav, mis on

tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja

prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub

põhiline veevahetus Tallinna lahe ja Miinisadama sisebasseini vahel.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus on toodud, et Miinisadama lainemurdja-kai

moodustab Miinisadama põhjapoolse kaitsemuuli. Muul on kolmes osas kahe sissepääsuga

akvatooriumisse. Olemasolevad ehitised on kivitäitega kärgkastidest, betoonmassiivist,

looduskivist ja läänepoolses osas ka katteplaatidest. Kai ja lainemurdjad on väga suurte

kahjustustega, lainemurdjate merepoolsete külgede pealisehitused ja ka kärgkastid on

lagunenud. Keskmisel lainemurdjal on pealisehituse massiivid ja kärgkastidest välja valgunud

materjal mitmekümne meetri ulatuses, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete

eest.

Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses

vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja

olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata seisnud

idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks.

Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse

idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20 meetrise

ala mõlemal pool lainemurdjaid.

Teine mõjutatud ala on kaadamisala, kuhu kaadatakse sadamast eemaldatav materjal, on

Transpordiameti poolt kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes

(Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004), mille koordinaadid on:

X: 6593546, Y: 536697

X: 6594484, Y: 537651

X: 6593574, Y: 537660

EELNÕU XX.08.2024

12 (29)

X: 6593086, Y: 537154

See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m² ning

vee sügavus 8-18 m.

Keskkonnaministeerium on juba 17.04.2007 aastal andnud vee erikasutusloa nr L.VT.EE-

147632 kehtivusega kuni 13.04.2012 Miinisadama kaide ja lainemurdja renoveerimiseks,

idapoolse merevärava laiendamiseks ja sissesõidukanali süvendamiseks mahus kuni 50 000 m³.

Loa alusel töid ellu ei viidud.

Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek.

Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse

kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Sadama sissesõidu, akvatoorium ja kaadamisala asuvad

merealal, Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23).

Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir

(asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus

koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga

püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras (VeeS § 214 lg 2).

Käesolevalt rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Keskkonnaloa taotleja on kinnistu

volitatud asutus.

Käesolevalt ei kavandata uusi rajatisi. Rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi.

Lainemurdjate rekonstrueerimise ehitusloa menetluses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet 19.06.2024 kirjaga nr 16-12/24-07491-008 jätnud algatamata KMH.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Miinisadama KMH araunde ptk 3.2. on kirjeldatud hüdrometeoroloogilisi tingimusi, ptk 3.3.-

3.4. ala geoloogilist ehitust ja saasteaineid ning ptk 3.5. merepõhja elustikku ja kalastikku.

Veekogu

Miinisadama veeala paikneb veekogus Tallinna reid (VEE3134030) ning kaadamisala

Paljassaare lahes (VEE3134040). Mõlemad veekogud kuuluvad Tallinna lahe alla ja Muuga-

Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu.

Veekogumite koondseisundiinfo24 kohaselt on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe

rannikuveekogumi 2022. aasta ökoloogiline seisund kesine (2022. aasta seire põhjal) ja

keemiline seisund halb (2021. aasta seire põhjal), mistõttu on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe

rannikuveekogumi 2022. aasta koondseisund hinnatud halvaks. Kesise ökoloogilise seisundi

mitteheade näitajatena on välja toodud klorofüll-a, fütoplanktoni biomass, põisadru

sügavuslevik, põhjataimestiku sügavuslevik, üldlämmastik (seireaasta keskmine) ja vee

24 Veekogumite koondseisund 2022.xlsx, kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (10.07.2024)

EELNÕU XX.08.2024

13 (29)

läbipaistvus Secchi ketta järgi. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud

eutrofeerumine ja loodusliku põhjusena toitainete kanne hoovustega. Halva keemilise seisundi

näitajatena on 2022. aastal nimetatud varasemast bromodifenüüleetrid (PBDE) ja elavhõbeda

(Hg) sisaldused kalades ning tributüültina (TBT) sisaldus settes. Elavhõbeda puhul on

tuvastatud kaugkanne ja sadenemine atmosfäärist. TBT sisaldus settes tuleneb laevadega

kandest.

Bromodifenüüleetrid (PBDE) võivad keskkonda sattuda põlevkivitööstuse jäätmetest,

liiklusvahendite kulumisest, reoveesettega, vrakkide demonteerimisest, jäätmete töötlusest ja

kõrvaldusest, prügilapõlengutega ja prügila nõrgveega ning tekstiil- ja karusnahatoodete pesu

ja keemilise puhastusega25.

Tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis on laevade ehitus ja remont

ning laevatransport26.

Eestis elavhõbedat (Hg) ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult

põlevkivis27. Põhilised elavhõbeda heitmete allikad Eestis on 1) tööstus - põlevkivi

kaevandamine, toornafta tootmine, elektrienergia tootmine, pabermassi tootmine ja paber- ja

papitootmine, tsemendi tootmine, lubja, klaasi ja telliskivide tootmine, metallitööstus,

tööstussektoris põletusprotsessid, meditsiinis (hambatäidis), elektroonika tootmine, toiduainete

tootmine; 2) põllumajandus – väetiste kasutamine, reoveesette kasutamine, põllu- ja

metsandussektori katlamajad ja masinad; 3) taristu – kütuse põletamine; 4) olme – kütmine,

lahustite kasutamine, suitsetamine, ilutulestik, sademevee otse keskkonda juhtimine; 5) jäätmed

– käitlemine, elektroonika, romusõidukite ja patareide ja akude jäätmed, põlevkivi sektori

jäätmete ladustamine, jäätmete põletamine, jääkreostus. Viimastel aastakümnetel on aru saadud

elavhõbeda mürgisusest ja selle mõjudest inimese tervisele ja keskkonnale, mistõttu on

elavhõbeda kasutamine keelustatud enamikes valdkondades, kus see kunagi oli laialdaselt

levinud. Tänapäeval võib elavhõbedat kasutada väga vähestes valdkondades. Seda võib leiduda

vanades seadmetes ja seda satub seetõttu jäätmete koostisesse.28

VMK meetmeprogrammi kohaselt on Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi

oluliste koormuste seas nimetatud reoveepuhastid ning sadamad. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks

hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT))29.

Alates Miinisadama KMH aruande koostamisest ei ole veekogumi seisund muutunud.

Veekogumi ökoloogiline seisund on olnud kesine ja keemiline seisund halb alates seisundi

hindamise perioodi algusest (2010 ja 2017 vastavalt). Ohtlike ainete sisaldus setetes ja elustikus

on seotud ajaloolise saastatusega, mis viimase 20 aasta jooksul ei ole tõenäoliselt suurenenud.

Uusi jääkreostusobjekte ei ole teadaolevalt lisandunud.

25 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn 26 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn 27 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn 28 Tartu Ülikool, „Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Lõpparuanne lisa A, 2021 29 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (11.07.2024).

EELNÕU XX.08.2024

14 (29)

Tuuled ja hoovused

Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel

ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga

harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel.

Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud üldringluse, kus

Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub itta, seguneb

põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome rannikut läände.

Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s.

Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-, kagu- ja

lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise hoovuse.

Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased hoovused nõrgad.

Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse

põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse

kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja kiirused

on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas lainemurdja avas

0,08 m/s.

Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti

liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus.

Teadaolevalt ei ole toimunud muutusi hoovuste liikumises ja tuulte suunas lähtuvalt kliimast.

Samuti ei ole lisandunud piirkonda uusi kaitserajatisi, mis muudaks piirkonnas vee liikumist.

Merepõhja elustik

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et kuna tegemist on kaitseväe sadama

akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist,

siis peaksid elutingimused nii põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad.

Eesti Merestrateegia30 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks

mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia

üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri.

Maa-ameti INSPIRE kaardikihil on esitatud mudeldatud merestrateegia järgsed

merepõhjaelupaigad. Mudelduste kohaselt paikneb vahetult lainemurdjate alal ja sadama

sissesõidul liivamadalad (infralitoraali liivane põhi), kaadamisalal samuti liivamadalad

(infralitoraali liivane põhi). Mudelduste täpsusaste on pigem madal ning viitab alupaikade

esinemise võimalikkust.

30 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (11.07.2024)

EELNÕU XX.08.2024

15 (29)

Kalastik

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe

lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht.

Kalamajanduslikku tähtsust Militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud

süvendustööd on nii väiksemastaabilised, et soodsate ilmastikutingimuste juures planeeritud

sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule.

Paljassaare kaadamisala

Paljassaare kaadamisala on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km,

pindala ~643 000 m² ning vee sügavus 8-18 m. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et

kui jagada kaadatav 50 000 m³ sellele alale saab kihi paksuseks vaid 8 cm. Arvestades setete

suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise koguse setete paigutamine sellele

kaadamisalale probleem.

Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba

aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle

lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei viita

kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate mõjude

ilmnemisele.

Suuremahulist kaadamist Paljassaare kaadamisalale on käsitletud ka TTÜ Meresüsteemide

Instituudi 2006 aasta KMH aruandes „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude

hindamise aruanne“ (edaspidi Vanasadama süvendamise KMH)31. Vanasadama süvendamise

KMH aruande kohaselt on kaadamisala lokaalne hoovuste süsteem otseselt seotud kogu lahe

tsirkulatsiooniga. Mudelarvutused näitavad, et lõuna- ja põhjatuultega tekib

kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon. Hoovuse kiirused jääb 6 m/s tuule korral alla 10

cm/s. Kirde-, ida- ja kagutuultele vastavad hoovused on Paljassaare pinnasepuisteala piirkonnas

suunatud üldiselt läände. Hoovuse kiirus võib kohati ulatuda 20 cm/s tuule tugevusega 6 m/s

korral. Edela-, lääne ja loodetuultele vastavad hoovused on suunatud itta. Paljassaare lahe

lääne- ja lõunarannikul on rannaprotsessid väheaktiivsed, sest madala rannanõlva tõttu on

lained oma energia juba rannast kaugemal kaotanud. Kaadatud materjal ei mõjuta

rannaprotsesside kulgemist kuid toob kaasa setete loodusliku tasakaalu muutused selles

piirkonnas. Looduslikult on Paljasaare lahes põhjasetete kiht suhteliselt õhuke, kaadatud

materjali tõttu selle paksus suureneb. Vanasadama süvendamise KMH aruandes on toodud

välja, et aegajalt toimuvate kaadamiste tõttu on settekiht ebapüsiv ning sobimatu paikse

eluviisiga põhjaloomastikule. Alal ei ole kalade kudelasid.

Samuti on kaadamist käsitletud ka Corson OÜ on 2012 KMH aruandes „Vanasadama uue, e

(ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (edaspidi Vanasadama kruiisikai

KMH)32. Vanasadama kruiisikai KMH aruandes tuuakse välja, et teostatud põhjaelustiku

uuringud näitasid, et kalade kudesubstraadina on ala kõigi kolme transekti põhjataimestiku

kooslused väheväärtuslikud eeskätt mitmeaastaste vetikate puudumise tõttu.

31 TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2006. „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise

aruanne“. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Vanasadama_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne1.kai_.pdf 32 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1202.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-

aruanne.pdf

EELNÕU XX.08.2024

16 (29)

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Miinisadama

akvatoorium ja ka Paljassaare kaadamisala on jätkuvalt aktiivses kasutuses, seega võib eeldada,

et puuduvad olulised muutused piirkonna põhjaelustikus ja kalastikus. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kavandatav tegevus toimub eelkõige sadama akvatooriumis, kus ei asu ühtegi kultuurimälestist

ega pärandkultuuriobjekti (sh ka kaitsevööndit). Kultuuriväärtustest on Miinisadama

territooriumil Miinisadama ladu, Miinisadama aku- ja torpeedokoda ja Miinisadama katlamaja

koos korstnaga, mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu jääb Miinisadama

territooriumile ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa.

Miinisadam jääb Paljassaare linnualast ja Paljassaare hoiualast umbes 2 km kaugusele.

Süvendatud pinnas soovitakse kogu mahus kaadata Paljassaare kaadamisalale, mis kattub

osaliselt projekteeritava Paljassaare looduskaitsealaga. Kaadamisala jääb umbes 1,1 km

kaugusele Paljassaare linnualast ja Paljassaare hoiualast.

Paljassaare hoiuala (KLO2000168)

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 14433 võeti ala kaitse alla Paljassaare

hoiualana. Määruse nr 144 järgi on hoiuala kaitse-eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/147/EÜ3 I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya

fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris

alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla

(Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), kühmnokkluik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus

merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt

(Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria

mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa

erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus). Lisaks on Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärgiks suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja

tema elupaikade kaitse.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel jääb Paljassaare

projektalale tervikuna II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kirjuhahk (Polysticta stelleri)

elupaik. Nimetatud liik ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks ning neile kohaldub isendikaitse.

Looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal on keelatud34.

33 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/914592?leiaKehtiv 34 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2

EELNÕU XX.08.2024

17 (29)

Kokku on Paljassaare hoiualal täheldatud 233 erineva linnuliigi esinemine, kellest I

kaitsekategooria liike on 5, II kaitsekategooria liike 26 ja III kaitsekategooria liike 53

(EELIS)35.

Paljassaare linnuala (RAH0000095)

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 61536 lisa 1 punkti 1 alapunktist

40 hõlmab Paljassaare hoiuala Paljassaare linnuala (EE0010170), kus tegevuse kavandamisel

tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku

alade suhtes kehtivaid erisusi. Paljassaare linnuala kuulub tervikuna Natura 2000 linnualade37

võrgustikku. Paljassaare linnuala pindala on keskkonnaregistri38 andmetel 277,9 ha, mis kattub

täielikult Paljassaare hoiualaga. Natura 2000 võrgustiku aladel tuleb tagada linnu- ja

loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse ja säilimine ning

liikide soodne seisund nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 p 1 ap 40 sätestab,

et liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), punapea-vart (Aythya ferina),

laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus

grus), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus

albellus), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), veetallaja

(Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik

(Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), väiketiir (Sterna albifrons), heletilder

(Tringa nebularia).

Liigid, kelle elupaika kaitstakse lisaks eeltoodud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjale, on:

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris

ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius),

liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija

(Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana),

rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-

tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar)39.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel jääb Paljassaare

projektalale tervikuna II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kirjuhahk (Polysticta stelleri)

elupaik. Nimetatud liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks ning neile kohaldub isendikaitse.

35 Paljassaare kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019) 36 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi valitsuse korraldus nr 615.

5.08.2004 // RTL 2004, 111, 1758. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (viimati

vaadatud 26.07.2024) 37 EELISE kood RAH0000095 38 Keskkonnaregister. Kättesaadav: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-

area/8953135 (viimati vaadatud 26.07.2024). 39 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas § 1 lg 1 p 13

EELNÕU XX.08.2024

18 (29)

Looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal on keelatud40.

Projekteeritav Paljassaare looduskaitseala

Projekteeritava kaitseala kirdenurk kattub olemasoleva Paljassaare kaadamisalaga

(eelhinnangu joonis 2). Tallinna Linnuklubi poolt tehti 2009. aastal ettepanek Paljassaare

looduskaitse- ja loodusala moodustamiseks. Tallinna Linnuklubi põhjendab, et uuringute

tulemustest nähtub, et Paljassaare hoiuala ei hõlma Paljassaare looduslikku kompleksi

terviklikult ning mitmete kaitstavate liikide puhke-, toitumis- ja elupaigad jäävad hoiuala

piiridest väljapoole ja seetõttu pole tagatud hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamine. Tegemist

on 2083 ha suuruse alaga, mis hõlmab tervikuna praegust Paljassaare hoiuala ning laieneb

peamiselt merealale. Paljassaare linnuala on ennekõike oluline lindude pesitsus- ja rändepaik.

Linnuliigid, kelle elu- või rändepeatuspaiku alal kaitstakse, on enamasti seotud avatud

rannikukooslustega ning taimestikurohke rannikuga, vähem roostikega ja rannikumere

elupaikadega ning hõredate põõsastikega.

Hetkel on Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärgid EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on:

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala

clangula), soorüdi (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi (Calidris

temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus

merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt

(Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria

mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa

erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus

vanellus) ja suur-kuldtiib (Lycaena dispar).

Projekteeritava ala kaitse-eesmärkideks on lisaks Linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikidele

ja I lisas nimetamata rändlinnuliikidele (kokku 16 liiki): hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena),

ristpart (Tadorna tadorna), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rüüt (Pluvialis apricaria),

väiketiir (Sterna albifrons), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), leeterüdi

(Calidris alba), väikerüdi (Calidris minuta), plütt (Limicola falcinellus), tutkas (Philomachus

pugnax), heletilder (Tringa nebularia), kivirullija (Arenaria interpres), veetallaja (Phalaropus

lobatus), suitsupääsuke (Hirundo rustica), hänilane (Motacilla flava).

Lisaks on projekteeritava ala kaitse-eemsärgiks Loodusdirektiivi I lisa mereelupaigatüüpide

1110 „Mereveega üleujutatud liivamadalad“,“ ning 1170 “Karid”.

Projektialale rakendub LKS § 8 lg 6, mis sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla

võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, siis on

haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada

ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus.

Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla

40 Looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2

EELNÕU XX.08.2024

19 (29)

võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise

menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel ei ole tööde- ega

kaadamisalal projekteeritava Paljassaare looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide

elupaikasid. Lähimad kaitse-eesmärgiks olevad liigid (hüüp, ristpart, suur-kuldtiib, väiketüll,

punajalg-tilder, hänilane, rooruik, roo-loorkull, liivatüll, hallpõsk-pütt) on registreeritud

rohkem kui 1 km kaugusel töödealast.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmetel ei kattu tööde- ega

kaadamisala projekteeritava Paljassaare looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate

loodusdirektiivi elupaigatüüpidega. Kaitse-eesmärgiks olevatest elupaigatüüpidest jääb

linnulennult umbes 2 km kaugusele kaadamisalast ja 2,5 km kaugusele Miinisadama alalt

mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).

Kaitse-eesmärgiks mitte olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid ja nende paiknemine töödeala

suhtes:

1. esmased rannavallid (1210); umbes 1,2 km kaugusel kaadamisalast ja 2 km Miinisadamast;

2. lood ehk alvarid (6280*); umbes 1,3 km kaugusel kaadamisalast;

3. püsitaimestuga liivarannad (1640); linnulennult umbes 1,7 km kaadamisalast;

4. soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); linnulennult umbes 2 km kaadamisalast;

5. rannikulõukad (1150*); linnulennult umbes 2 km kaadamisalast;

6. rannaniidud (1630*); linnulennult nii kaadamis- kui Miinisadama alalt üle 2 km.

Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks

Hundipea sadam ja Noblessneri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib

sellesse funktsiooni ka praegu.

Sadamaregistri andmetel teenindatakse Noblessneri sadamas era veesõidukeid

kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Sadamasse võib silduda veesõiduk suurima

pikkusega kuni 30 m, laiusega kuni 9 m ja suurima süvisega 4 m. Noblessneri sadamas asub 6

statsionaarset kaid ja 8 ujuvkaid. Noblessneri sadamalinnakuga on seotud ka kaubandus –

läheduses asuvad söögi-joogikohad, poed ja erinevad teenusepakkujad.

Miinisadamast põhjapool asuv Hundipea sadam41 osutab sadamateenuseid vaid

riigihaldusülesannetega veesõidukitele. Sadamas on üheksa statsionaarset kaid ja üks ujuvkai.

Sadamasse võib silduda laev pikkusega kuni 130 m, laiusega kuni 30 m ja süvisega kuni 8 m

(teenindatakse veesõidukeid kogumahutavusega 7500 ja suurem). Sadam on navigatsiooniks

avatud aastaringselt. Sadamaalal asuvad veel Riigilaevastiku peakontor, navigatsioonimärkide

hooldus ja remondibaas. Hundipea sadama osa territooriumist on aiaga suletud.

Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega

piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus

olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendusja

41 Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad (18.07.2024).

EELNÕU XX.08.2024

20 (29)

rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka toimuva

tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest.

Miinisadam on Eesti mereväe kodusadamaks. Miinisadamas paiknevad Mereväe koosseisus

olevad alaliselt tegutsevad väeüksused ehk divisjonid ja kool. Sadam on võimeline vastu võtma

ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Miinisadamas

on kontoripinnad, töökojad, laopinnad, kasarmud, toitlustuskeskus ning katlamaja.

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige

ehitusaegse kasvava liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal

määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige

raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Mürataseme tõusu on ette näha ka ehitustöödega

seotud tehnikast (süvendus- ja rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Eelmainitud mõjud on

ajutise iseloomuga.

Hilisemas kasutusetapis ei ole liiklussageduse kasvu ette näha.

Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate

kinnistute omanikke. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja

–nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset

ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringutega.

Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnangus tuuakse välja, et inimeste varale kavandatav

tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh

inimeste tervisele on väheoluline. Positiivse aspektina saab välja tuua, et lainemurdja-kai

rekonstrueerimine tagab edaspidi Miinisadama tormikindluse ja stabiilsema lainekliima

akvatooriumis. Väiksem lainetus Miinisadama akvatooriumis tähendab väiksemaid kahjustusi

kai nr 3 asukohas olevale nõlvale, mille taga asub kultuuriväärtusega hoone H01, seega on

kavandataval tegevusel pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele.

Ei ole toimunud olulisi muutusi mõjutatavas elanikkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on

otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Süvendamisest lähtuva mõju suurus oleneb:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

Välja toodud faktoreid arvestatakse vee erikasutuse mõju hindamisel ning keskkonnaloa

tingimuste määramisel (vt p 1.3.8.).

Süvendustööde ja kaadamise mõju mereelustikule ja kalastikule on käsitletud Miinisadama

KMH aruande ptk 5.2.3. Tahkete ainete paigutamisega kaasnevad mõjud on sarnased

süvendamise mõjudega (heljum, müra).

EELNÕU XX.08.2024

21 (29)

Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamisel, tahkete ainete paigutamisel ja kaadamisel hävib vahetult

süvendamise/kaadamise ala ning rajatiste alune põhjaelustik. Süvendamise ja kaadamise ala on

juba inimese poolt mõjutatud ala, tegevusega ei kaane merepõhja killustatuse suurenemine ega

häiringuala suurenemine.

Sadamas toimuva süvendamise ja täitetööde käigus toimub heljumi paiskamine veesambasse,

heljumi triivimine valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning aeglane settimine

mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt

vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi.

Miinisadama KMH aruande ptk 5 kohaselt ei ole hüdrotehniliste tööde käigus tekkiv mõju

hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest.

Miinisadama KMH aruandes hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas

kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri

kaugusele. Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette

paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Jälgides tuule tugevust ja suunda on tegevusega

kaasnev heljum pigem lokaalne.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule

korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab heljumit kaadamispiirkonna

tsoonis.

Lisaks, kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja

graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva,

süvenduspinnast ega lammutusjääke. Seega, uputatavad materjalid ei sisalda

peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib

uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav

süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda.

Miinisadama KMH aruande ptk-s 6 on ette nähtud heljumi tekke ja levikuga seotud

leevendusmeetmed (teha tööd võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, jälgida tuule suunda)

ja ptk-s 7 seire meetmed (tööde aegne heljumi pidevseire). Meetmed on detailselt välja toodud

käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8. Lisaks on oluline tööde korraldamine lähtuvalt seirest.

Vältides töid tugevate tuultega, jälgides töid korraldades tuule suunda ning peatades tööd

heljumi olulisel levikul töödepiirkonnast välja, võib mõju merepõhjaelustikule pidada pigem

lokaalseks. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast

teostatud töid42. Seega on kaasnev mõju ajutine.

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele

järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon

veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja

noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega43.

42 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 43 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

EELNÕU XX.08.2024

22 (29)

Kavandatavate tööde käigus tekib mõningane heljum. Miinisadama KMH aruandes on välja

toodud, et süvendus töid ei tohi planeerida kalade kudeajale mai algusest juuni lõpuni.

Kevadine tööde aegne piirang kaitseb ühtlasi kõiki teisi elustiku rühmasid kevadisel

arenguperioodil. Vastav töökorraldus määratakse nõudena keskkonnaloale (käesoleva

eelhinnangu ptk 1.3.8).

Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l44.

Lisaks, mõjud linnustikule võivad toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra - 65 –

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90- 95 dB juures juba lahkusid pesalt45. Eriti

ohtlik on pesapoegadele pidev müra46. Enamuse linnu liikide jaoks jääb mõju avaldavate

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit47. Mõnedel juhtudel on (eeldatavalt olulist

häiringut põhjustavate) soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala48.

Sadama piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll võivad seal toituda luiged, pardid,

kajakad. Linnustikule on oluline Paljassaare poolsaare ümbruse rannikumeri, mille läheduses

asub kaadamisala.

Kavandatud tegevusega ei ole eeldada, et tekiks väga tugev mürahäiring kaadamisalal, kuna

kaadamisega kaasneb vaid tavapärane laveliikluse müra. Tallinna laht on niigi tihedalt

laevatatav, et lisanduv müra on väheoluline.

Linnustikku võib seega pigem häirida kaadamisel tekkiv heljum. Siiski, kaadamist ei teostata

mai algusest juuni lõpuni, mis on ühtlasi tundlik periood lindudele. Lisaks rakendatakse

meetmeid heljumi leviku piiramiseks (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8.). Taotluses kohaselt

on võimalik vältida kaadamist kaadamisala kirdeserva.

Vanasadama kruiisikai KMH aruandes on toodud välja, et kaadamisel on tähtis vähendada

heljumipilve kandumist pinnasepuiste alast kaugemale Paljassaare lahe aladele ja Paljassaare

hoiualale. Vältides kaadamist tugeva tuulega, valida kaadamisalal koht nii, et heljum

jääks kaadamisala piiresse, kaadamispargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade

44 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(11.07.2024). 45 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 46 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 47 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 48 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria.

EELNÕU XX.08.2024

23 (29)

automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil, on võimalik viia mõju

merepõhjaelustikule, kalastikule ja hoiualale mitte oluliseks. Mõju lindudele toimub siin

kaudselt ja toiduahela kaudu olles mitte oluline mõju.

Seega vältimaks töödest tulenevaid häiringuid lindudele, tuleb LKS kohasest isendikaitsest49

kaadamisel järgida vastavaid töökorralduslikke meetmeid (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.8.).

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning

kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel

merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika.

Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et süvendustööde ja kaadamise mõju merevee

kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju

on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes.

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud

uuring 2005. aastal Miinisadama KMH aruande raames. Määratud ainete sisaldused jäid

enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu (vt käesoleva

eelhinnangu ptk 1.1.5.), seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale

ohtu ei kujuta. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend rõhutab, et pinnaseproovid ei

tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud.

Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid

tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt käesoleva

eelhinnangu ptk 1.3.8.), kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna

setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on

tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult

välistada. Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu50, tuleb

reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti

piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada,

kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui

saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib

kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata

pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja

kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu,

tuleb käidelda jäätmena maismaal. Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa

piirarvu51, tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel

tõkkekardinaid ja poome.

Süvendusalal on orgaanilise materjali kiht väga õhuke (vt käesoleva eelhinnangu ptk 1.1.5.).

Seega ei kaasne töödega oluliselt määral toitainete paiskamist vette. Lisaks on uuringud

näidanud, et lisanduvate toitainete mõju on lühiajaline52.

Tegevuse käigus tekib heljumit, seega tuleb võtta kasutusele meetmed heljumi tekke ja leviku

49 LKS § 55 lg 6, lg 61 50 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 51 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. 52 Murumets, K., Martin, G., Kukk, H. 1997 influence of harbor constructiuon of littoral benthic communities

(Kunda Bay, Gulf of Finland). Proc of the Final Seminar of the Gulf of Finland Year 1966. 105: 231-234.

EELNÕU XX.08.2024

24 (29)

minimeerimiseks (teha tööd tuulevaikse ilmaga, järgida tuule suunda). Lisaks, lähtuvalt

Miinisadama KMH aruande ptk 7 ning üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg

1 p 6) tuleb teostada töödeaegset heljumi pidevseiret ning vastavalt seire tulemustele töid

korraldama (vt ptk 1.3.8.). Lisaks, süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist

ekskavaatorit, kuna savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi

pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht.

Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi

vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud

heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava

loa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine.

Mõju rannale ja rannikuprotsessidele

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Miinisadamas on tehnorand, seega kavandatav tegevus ranna kaitse eesmärke ei mõjuta.

Miinisadama KMH aruande lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi

renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline

lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis

paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama

ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud

lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja

sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides

±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema

ajavahemiku jooksul.

Ei rajata uusi rajatisi, mis võiksid rannaprotsesse mõjutada.

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Veesisesed tööd võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik,

mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub.

Võimalikku mõju saab vähendada tööde ajastamise ja meteoroloogiliste tingimuste

järgimistega. Arvestades tööala (olemasolev sadamaala ja kaadamisala) ning tööde mahtu, ei

ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses ning Miinisadama KMH

aruandes toodu on jätkuvalt asjakohane. Kavandatava tegevus ei oma olulist negatiivset mõju

piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse ptk 1.3.8. toodud

töökorralduslikke nõudeid. Arvestades vee erikasutustööde mõju (ajutine ja pöörduv) ei ole ette

näha olulist mõju keskkonnale.

EELNÕU XX.08.2024

25 (29)

Arvestades tööde mahtu ei ole ette näha vee erikasutusega seotud tööd olulist mõju

lähipiirkonna elanikele. Kavandatavad tööd võimaldavad sadama jätkuvat kasutamist.

Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele53.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei teki vee erikasutustööde käigus olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule. Arvestades kavandatud tööde mahtu, aega ja

keskkonnaloale seatavaid nõudeid ja tingimusi, jäävad kõik võimalikud muutused loodusliku

muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse

tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal,

arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti

väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Seega tuleb

tagada, et kasutatav tehnika on töökorras ja ei põhjusta täiendavat pinnase- ega veereostust ega

tekitada keskkonnakahju. Töid ei tehta tugeva tuulega ajal (tuulekiirus üle 10 m/s). Sel viisil on

õnnetuste juhtumise tõenäosus madal.

Arvestades tööde iseloomu, on tegevuse mõjud (heljum, müra) pöörduvad. Rakendades

keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning

olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Paljassaare hoiualast, jääb hoiuala

tööde mõjualast eemale, seega eeldatavalt negatiivne mõju hoiuala kaitse-eesmärgile puudub.

Müra, põhjasetete ammutamise ja kaadamise mõju, arvestades tööde mahtu, eeldatavalt hoiuala

kaitse-eesmärgiks olevale linnustikule puudub.

Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Paljassaare linnualast, jääb linnuala

tööde mõjualast eemale, seega eeldatavalt negatiivne mõju linnuala kaitse-eesmärgile puudub.

Müra, põhjasetete ammutamise ja kaadamise mõju, arvestades tööde mahtu, eeldatavalt

linnuala kaitse-eesmärgiks olevale linnustikule puudub.

53 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (11.07.2028)

EELNÕU XX.08.2024

26 (29)

Miinisadama KMH toob välja, et kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb

ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega

laiali, on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist, mistõttu võib

järeldada, et ka setteid ei kanta edasi. Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse ühe kopaga

umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike. Heljumi levimine

lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema mereala,

peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale.

Miinisadama KMH aruande kohaselt püsib kaadamise mõju kaadamisala piires, kui jälgitakse

kaadamisel tuule kiirust ja suunda. Lisaks ei tehta kaadamistöid kevadel.

Arvestades, et tegevus toimub rohkem kui 1 km kaugusel Projekteeritava Paljassaare

looduskaitseala kaitstavatest elupaigatüüpidest, jäävad elupaigatüübid tööde mõjualast eemale,

seega eeldatavalt negatiivne mõju nii kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile kui teistele

elupaigatüüpidele puudub. Käesolevalt ei ole ette näha, et kavandatav tegevus mõjutaks

kavandatava loodusobjekti (Paljassaare looduskaitseala) seisundit.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Miinisadama KMH aruande kohaselt kumulatiivseid mõjusid ei esine.

Miinisadama piirnevad Hundipea sadam ja Noblessneri sadam. Kummaski sadamas

teadaolevalt suuremaid süvendustöid ei planeerita, seega ei ole ette näha võimalikku koosmõju

tekkimist.

Paljassaare kaadamisala on kasutuses olev kaadamisala, mida kasutatakse Tallinna piirkonna

sadamate süvenduspinnase kaadamiseks. Käesoleval hetkel on alale kaadamiseks antud kaks

keskkonnaluba:

*Tähtajatu keskkonnaluba nr KL-506819 Vanasadam regulaarseks hooldussüvendamiseks

mahus 10 000 -30 000 m³ aastas ja süvenduspinnase kaadamiseks Paljassaare kaadamisalale.

Esitatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt on ei tehta süvendustöid igal aastal,

süvendamise ja kaadamise maht on jäänud vahemikku 3800-14 190 m³ aastas.

*Keskkonnaluba nr L.VV/321581 kehtivusega 04.04.2012 - 22.02.2032 on antud Bekkeri

sadama regulaarseks hooldussüvendamiseks mahus 230 000 m³ ja süvenduspinnase

kaadamiseks Paljassaare kaadamisalale. Esitatud vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt ei

tehta süvendustöid igal aastal, süvendamise ja kaadamise maht on jäänud vahemikku 20 000-

50 000 m³ aastas.

Ka Miinisadama KMH aruande koostamise ajal oli Paljassaare sadama kaadamisala

kasutusolev kaadamisala, mida kasutas tol perioodil aktsiaselts Tallinna sadam (vee

erikasutusluba nr L.VT.EE-136300 Vanasadama süvendamiseks mahus 60 000 m³ ja pinnase

kaadamiseks perioodil 2006-2007, vee erikasutusluba nr L.VT.EE-138004 Paljassaare sadama

süvendamiseks mahus 2500 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2006-2007), hiljem Veeteede

Amet (vee erikasutusluba nr L.VV/317794 Hundipea sadama süvendamiseks mahus 115 000

m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2009-2014), aktsiaselts Tallinna sadam (vee

erikasutusluba nr L.VV/319091 Vanasadama süvendamiseks mahus 140 000 m³ ja pinnase

kaadamiseks perioodil 2010-2014, vee erikasutusluba nr L.VV/322412 Vanasadama uue

EELNÕU XX.08.2024

27 (29)

kruuisikai süvendamiseks mahus 12 300 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2012-2017,

Tallinna Kommunaalamet (vee erikasutusluba nr L.VV/321282 Aegna sadama süvendamiseks

mahus 15 000 m³ ja pinnase kaadamiseks mahus 9000 m³ perioodil 2012-2017), Alvekor OÜ

(vee erikasutusluba nr L.VV/324196 Pringi sadama süvendamiseks mahus 9600 m³ ja pinnase

kaadamiseks perioodil 2013-2018), Logman Invest AS (vee erikasutusluba nr L.VV/324263

Meeruse sadama süvendamiseks mahus 46 000 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2013-

2018) ja Merirahu Sadam AS (vee erikasutusluba nr L.VV/328421 Merirahu sadama

süvendamiseks mahus 36 400 m³ ja pinnase kaadamiseks perioodil 2016-2021).

Käesoleval ajal on kaadamisala kasutuskoormus pigem langenud. Otsustajal on piisavalt

teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p

6, seatakse lisatakse keskkonnaloale järgnevad töökorralduslikud nõuded ja muudetakse

nõudeid järgnevalt:

Mere seire (loa tabel V8):

Teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal:

1) Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas.

2) Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi

süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama,

sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi.

3) Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel.

4) Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil.

Süvenduspinnase seire (loa tabel V8):

1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret.

2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT,

PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava

süvendamise kogusest.

3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis.

4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust,

süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi.

5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM

Süvendamise ja kaadmise juhist (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-

Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V8):

1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu54, tuleb saasteainete

edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome.

2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid

teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid

soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on

heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s

54 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.

EELNÕU XX.08.2024

28 (29)

akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse

seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s.

Kaadamise nõuded (loa tabel V10):

1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu55, tuleb reostuse

täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3

analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli

juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on

laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel

töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas

kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas,

kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal.

2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt:

Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu

kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal.

Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala

piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise

vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond

ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk.

3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas.

4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema

tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha.

5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb

enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus

eraldada.

6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise

süsteemi (AIS) abil.

7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida

süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise

teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade

kudemisajal mai algusest juuni lõpuni.

2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire

käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama

akvatooriumist kaugemale kui 500 m või kaadamiskoha piiridest välja.

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16):

1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde

läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme

ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid.

2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis

kehtivatele õigusaktidele.

3)Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga.

4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi

vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud

55 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.

EELNÕU XX.08.2024

29 (29)

heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava

keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine.

Parima võimaliku tehnika kasutamine (tabel V16):

1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit.

2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega

veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide

tehnilist korrasolekut.

Toimingud avarii korral (tabel V16):

1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek.

2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (tabel V16):

1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

1.4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei

kaasne koosmõju teiste tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda taotluses toodust ning eelhinnangu ptk 1.3.8. toodud töökorralduslikest

nõuetest.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Gerda Kirs

spetsialist

looduskasutuse osakond

Kerli Pettai

spetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

EELNÕU (07.08.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtuvalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 28.06.2024 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seadus § 40, § 46, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 § p 8, 10, 11, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, 17¹, § 6¹ lg 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 2², 2³, 4, 6, 8 ja 8¹, ja § 12 lg 1¹ p 1 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 taotluse menetluse raames. Enne tööde elluviimist tuleb teostada setete analüüs (loa tabel V8), oluline on järgida töökorralduslike nõudeid. 1.2. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL- 522272 Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:101:5683) kaitserajatiste rekonstrueerimisega seotud vee erikasutuseks: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba antakse kehtivusega kuni 31.12.2026. 1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-522272 töökorralduslikud nõuded ja tingimused nagu toodud käesoleva korralduse ptk 3.3. (loa tabel V10, V11, V16): 1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-522272 mere seire nõuded nagu toodud käesoleva korralduse ptk 3.4.: 1.4.1. Teostada süvenduspinnase seiret vastavalt loa tabelile V10. 1.4.2. Teostada heljumi pidevseiret vastavalt loa tabelile V8. 1.5. Määrata vee erikasutuse keskkonnaloale nr KL-522272 nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17). 1.6. Keskkonnaluba nr KL-522272 on korralduse lahutamatu osa ning keskkonnaluba nr

KL-522272 ja käesolev korraldus moodustavad terviku. 1.7. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 06.06.2024 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse ja 28.06.2024 parandustaotluse. Nõuetekohane[1] taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.06.2024 taotlusena nr T- KL/1024216-2 (edaspidi taotlus), menetluse nr M-128734 all.

Taotluse kohaselt soovitakse teostada Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) kaitserajatiste rekonstrueerimistöid ja sellega kaasnevaid süvendustöid: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega kuni 31.12.2026. Tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid on hinnatud varasemalt keskkonnamõjude hindamise käigus (edaspidi Miinisadama KMH aruanne)[2] ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt 2024 aastal koostatud eelhinnangus „Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine“[3] (edaspidi Miinisadama rekonstrueerimise eelhinnang). 2.2. Keskkonnaloa taotluse menetlusse algatamisest teavitamine Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse KOTKAS kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 43 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet edastas 31.07.2024 kirjaga (registreeritud 31.07.2024 nr DM-128734-8) arvamuse, kus toob välja: „Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vaadanud läbi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusmaterjalid Miinisadama kai 7 pikendamiseks ja parempoolse lainemurdja rekonstrueerimiseks, nõustub keskkonnaloa väljastamisega taotlusmaterjalides esitatud tingimustel. Miinisadama tn 3 krundile kehtib detailplaneering DP032190 „Miinisadama ja lähiala detailplaneering“, kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldusega number 231-k. Nimetatud planeering hõlmab Miinisadama tn 3 olemasolevaid rajatisi, milles käesoleva keskkonnaloa taotluses märgitud kaide ehitus- ja rekonstrueerimistööd jäävad väljapoole planeeringuala. Planeeringudokumentides on kõnesoleva kaide asukohad nimetatud „perspektiivseteks kai aladeks“. Eraldi planeeringu koostamist kai aladele ei pea Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet vajalikuks.”

Loa andja teavitas 02.07.2024 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud 02.07.2024 nr DM-128734-5) ning küsis kohaliku omavalitsuse arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹) (registreeritud 02.07.2024 nr DM-128734-6). Loa andja teavitas 02.07.2024 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi). Tegevus toimub olemasolevas sadamas ning kaadamine olemasoleval kaadamisalal. Miinisadama KMH aruande kohaselt on tegevusega kaasnev keskkonnahäiring lokaalne ja ajutine. Kaitserajatiste rekonstrueerimine on vajalik ohutu laevaliikluse tagamiseks. Loa andja teavitas 02.07.2024 puudutatud isikuid taotluse esitamisest kirjaga nr DM-128734-7 (KeÜS § 46 lg 1 p 1). Taotlusele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Loa andja teavitas XX.08.2024 keskkonnaloa nr KL-522272 muutmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaande ja saatis menetlusosalistele ja puudutatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluseseadus (edaspidi HMS) § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2²). Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. [1] keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 193 nõuetele. Lisaks sisaldas taotlus teavet eelhinnangu koostamiseks (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7², § 15 p 8 koostoimes Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“). [2] OÜ E-Konsult, 2007. „ Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamine“. Töö nr E1040. Heaks kiidetus Keskkonnaministeeriumi 28.03.2007 otsusega nr 13-3-3/2108-19. [3] Kättesaadav taotluse T-KL/1024216-2 lisas 4.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Planeeritav tegevus, milleks on kaitserajatiste rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³ ja süvendamine ning kaadamine mahus 35 200 m³ on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1 p 17 ja 17¹), seega KMH algatamine on kohustuslik ja KMH algatatakse KMH vajadust põhjendamata. Siiski, KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt tuleb otsustajal kaaluda, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt käsitletud. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määruse nr 31). KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg-le 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Miinisadama KMH aruandes käsitles sadama süvendamist mahus 49 200 m³ ning lainemurdjate rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamist mahus 141 300 m³. Tegevuse mahud ei ole võrreldes KMH aruandes tooduga suurenenud, tegevuse mahud on mõnevõrra vähenenud. Sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda Miinisadama KMH aruandest (vt lisa eelhinnangu ptk 1.1.1). Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu (vt lisa eelhinnang), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kui järgitakse keskkonnaloas seatud nõudeid ja tingimusi, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Järgima peab keskkonnaloaga seatavaid töökorralduslikke nõudeid ja tingimusi. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba. Vastavalt VeeS §-le 187 on keskkonnaluba kohustuslik p 8

kohaselt, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, p 10 kohaselt, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist ning p 11 kohaselt, kui kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist. Otsuse p 1.2. kohaselt antakse keskkonnaluba Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:101:5683) kaitserajatiste rekonstrueerimisega seotud vee erikasutuseks: tahkete ainete paigutamine mahus 55 900 m³, süvendamine mahus 35 200 m³ ja süvenduspinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale mahus 35 200 m³. 3.2.2. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba antakse vatsvalt taotlusele kehtivusega kuni 31.12.2026. 3.2.3. Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Sadama sissesõidu, akvatoorium ja kaadamisala asuvad merealal, Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras (VeeS § 214 lg 2). Käesolevalt rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Keskkonnaloa taotleja on kinnistu volitatud asutus. Käesolevalt ei kavandata uusi rajatisi. Rekonstrueeritakse olemasolevaid rajatisi. Seega on olemas õiguslik alus tööde elluviimiseks. 3.2.4. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38 lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5). KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Käesoleval juhul kavandatakse olemasolevate kaitserajatiste rekonstrueerimist. Seega on olemas õiguslik alus tööde elluviimiseks. 3.2.5. Süvendamisel, kaadamisel ja tahkete ainete paigutamisel võib kaasneda mõningane heljumi teke ja toitainete/ohtlike ainete vabanemine setetest, st muutub vee kvaliteet. 07.10.2022 kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr 357 veemajanduskavad ja

meetmeprogramm lisadega[1]. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on mh pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine. VMK meetmeprogrammi kohaselt on Muuga-

Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi oluliste koormuste seas nimetatud reoveepuhastid ning sadamad. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT))[2]. Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Reostus võib tekkida avarii tagajärjel või jäätmete ebaõigel käitlemisel. Hiljem võib saasteaineid jõuda vette sadamaehitiste maalt. Miinisadama KMH aruandes tuuakse välja, et süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub süvendustööde lõppedes. Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud uuring 2005. aastal Miinisadama KMH aruande raames. Määratud ainete sisaldused jäid enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu (vt eelhinnangu ptk 1.1.5.), seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale ohtu ei kujuta. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend[3] rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud. Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile (vt p 3.4.2), kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult välistada. Setteanalüüside tulemusi tuleb arvesse võtta järgnevate tööde korraldamisel (vt p 3.3.1., 3.3.3). Süvendusalal on orgaanilise materjali kiht väga õhuke (vt eelhinnangu ptk 1.1.5.). Seega ei kaasne töödega oluliselt määral toitainete paiskamist vette. Lisaks on muud uuringud näidanud, et lisanduvate toitainete mõju on pigem lühiajaline[4]. Tegevuse käigus tekib heljumit. Seega tuleb võtta kasutusele Miinisadama KMH aruande ptk 6 ja 7 nimetaud meetmed heljumi tekke ja leviku minimeerimiseks (vt p 3.3.2., 3.3.6., 3.4.1.). Lisaks, üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) peab tööd korraldama vastavalt heljumi seire tulemustele (vt p 3.3.11.). Miiduranna KMH aruande kohaselt tekib savikihtide pumpamisel ülemäärane heljum, on süvendamiseks lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit (vt p 3.3.16.). Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad ning pealmise mudakihi pumpamist segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Töödeaegne reostus võib tekkida seoses tehnikaga avariiolukordades. Seega peab kasutama töökorras tehnikat ning olema valmis avariiolukordade likvideerimiseks (vt p 3.3.17., 3.3.18.). Reostuse ennetamine on oluliselt soodsam ja keskkonnasäästlikum, kui hilisem õnnetuste likvideerimine. Avariide korral tuleb operatiivselt reostus peatada ja likvideerida (vt p 3.3.19).

Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava loa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine (vt p 3.3.15.). Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele (vt 3.313., 3.3.14., 3.3.7.). 3.2.6. Kaitserajatiste rekonstrueerimisega kaasneb vahetu elupaikade kadu (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine), lisaks kaasneb töödega heljumi levik, mis võib häirida elustikku ja elupaikasid. Eesti Merestrateegia[5] kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Süvendamise ja kaadamise ala on juba inimese poolt mõjutatud ala, puuduvad kaitstavad elupaigatüübi, tegevusega ei kaane merepõhja killustatuse suurenemine ega häiringuala suurenemine. Miinisadama KMH aruande ptk 5 kohaselt ei ole hüdrotehniliste tööde käigus tekkiv mõju hinnanguliselt suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi liikumisest. Miinisadama KMH aruandes hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Jälgides tuule tugevust ja suunda on tegevusega kaasnev heljum lokaalne - TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab heljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Seega tuleb võtta kasutusele Miinisadama KMH aruande ptk 6 ja 7 nimetaud meetmed heljumi tekke ja leviku minimeerimiseks (vt p 3.3.2., 3.3.6., 3.4.1.). Lisaks, üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) peab tööd korraldama vastavalt heljumi seire tulemustele (vt p 3.3.11.). Vältides töid tugevate tuultega, jälgides töid korraldades tuule suunda ning peatades tööd heljumi olulisel levikul töödepiirkonnast välja, võib mõju merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid[6]. Seega on kaasnev mõju ajutine. Lisaks, kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva, süvenduspinnast ega lammutusjääke. Seega, uputatavad materjalid ei sisalda peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda.

3.2.7. Kaitserajatiste rekonstrueerimisega kaasnev heljum ja müra mõjutab vee elustikku kui ka linnustikku. Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega[7]. Kavandatavate tööde käigus tekib mõningane heljum. Miinisadama KMH aruandes on välja toodud, et süvendus töid ei tohi planeerida kalade kudeajale mai algusest juuni lõpuni. Kevadine tööde aegne piirang (vt p 3.3.10.) kaitseb ühtlasi kõiki teisi elustiku rühmasid kevadisel arenguperioodil. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l[8]. Lisaks, mõjud linnustikule võivad toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra - 65 – 85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90- 95 dB juures juba lahkusid pesalt[9]. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra[10]. Enamuse linnu liikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit[11]. Mõnedel juhtudel on (eeldatavalt olulist häiringut põhjustavate) soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala[12]. Sadama piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll võivad seal toituda luiged, pardid, kajakad. Linnustikule on oluline Paljassaare poolsaare ümbruse rannikumeri, mille läheduses asub kaadamisala. Kavandatud tegevusega ei ole eeldada, et tekiks väga tugev mürahäiring kaadamisalal, kuna kaadamisega kaasneb vaid tavapärane laveliikluse müra. Tallinna laht on niigi tihedalt laevatatav, et lisanduv müra on väheoluline. Linnustikku võib seega pigem häirida kaadamisel tekkiv heljum. Siiski, kaadamist ei teostata mai algusest juuni lõpuni, mis on ühtlasi tundlik periood lindudele. Lisaks rakendatakse meetmeid heljumi leviku piiramiseks. Taotluses kohaselt on võimalik vältida kaadamist kaadamisala kirdeserva (vt p 3.3.5.). Vanasadama kruiisikai KMH aruandes [13] on toodud välja, et kaadamisel on tähtis vähendada heljumipilve kandumist pinnasepuiste alast kaugemale Paljassaare lahe aladele ja Paljassaare hoiualale. Vältides kaadamist tugeva tuulega, valida kaadamisalal koht nii, et heljum jääks kaadamisala piiresse, kaadamispargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil, on võimalik viia mõju merepõhjaelustikule, kalastikule ja hoiualale mitte oluliseks. Mõju lindudele toimub siin

kaudselt ja toiduahela kaudu olles mitte oluline mõju. LKS kohasest isendikaitsest[14] lähtuvalt seatakse nimetatud meetmed keskkonnaloale (vt p 3.3.4., 3.3.8., 3.3.9.). Nimetatud meetmete rakendamisel ja töödega kaasnev mõju olemasoleva kaadamisala piiridesse ning ei ohustata mh kaitsealuste objektide võiv projekteeritavate kaitsealuste projektide seisundit. Ei ole põhjendatud LKS § 8 lg 6 alusel menetluse peatamine, arvestades, et alates 2009 aastast ei ole ala kaitse alla võtmise protsessis edasi liigutud. 3.2.8. Inimesi võib häirida mõningane töödega kaasnev mürahäiring. Miinisadama KMH aruande kohaselt kestavad süvendustööd ca 1 kuu, kai nr 7 ja lainemurdja ehitamiseks kulub ca kuus kuud. Seega on häiring vaid tööde aegne. Tööd toimuvad elamutest eemal, kuid inimesi võib häirida materjali transport. Tööde korraldamisel peab lähtuma elamualadele seatud mürataseme normatiividest (vt p 3.3.12.). Sel viisil ei ole oluline häiring tõenäoline. 3.2.9. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Miinisadamas on tehnorand, seega kavandatav tegevus ranna kaitse eesmärke ei mõjuta. Miinisadama KMH aruande lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca 0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki. Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne. Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul. Ei rajata uusi rajatisi, mis võiksid rannaprotsesse mõjutada. 3.2.10. Keskkonnaloa muutmisest keeldutakse, kui tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Arvestades kavandatud muutusi töödes ja tööde mahus, puudub kavandataval tegevusel mõju vee elustikule, merepõhja elupaikadele ja inimestele. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse. Puuduvad alused keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks (VeeS § 192 lg 3 p 8-11, KeÜS § 52). Lähtuma peab Keskkonnaametile esitatud taotlusest, tegevuse muutusest tuleb teavitada (vt p 3.3.20.), Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest (3.20.21.). 3.3. Keskkonnaloale nõuete seadmine

Kuigi keskkonnaloa andmine ning nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded ja tingimused: Veekogu sh mere süvendamise nõuded (loa tabel V8): 3.3.1. Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu[15], tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 3.3.2. Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Kaadamise nõuded (loa tabel V10): 3.3.3. Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu[16], tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhis p 7.6. (HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhend). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 3.3.4. Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3.3.5. Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 3.3.6. Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 3.3.7. Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 3.3.8. Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

3.3.9. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16): 3.3.10. Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. 3.3.11. Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama akvatooriumist kaugemale kui 500 m või kaadamiskoha piiridest välja. Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V16): 3.3.12. Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 3.3.13. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3.3.14.Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 3.3.15. Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. Parima võimaliku tehnika kasutamine (loa tabel V16): 3.3.16. Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist eksavaatorit. 3.3.17. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Toimingud avarii korral (loa tabel V16): 3.3.18. Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. 3.3.19. Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16): 3.3.20. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 3.3.21. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3.4. Seire nõuded

VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9 alusel seatakse keskkonnaloale seire nõuded: 3.4.1. Mere seire (loa tabel V8) Teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: 1) Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. 2) Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. 3) Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. 4) Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. 3.4.2. Süvenduspinnase seire (loa tabel V10) 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhend. 3.5. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Veeloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktides 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega tuleb aruanne esitada mere süvendamisel, merre tahkete ainete ja kaadamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] VMK materjalid kättesaadavad: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku (11.07.2024)

[2] Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (11.07.2024). [3] HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend. 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at- Sea.pdf (22.07.2024) [4] Murumets, K., Martin, G., Kukk, H. 1997 influence of harbor constructiuon of littoral benthic communities (Kunda Bay, Gulf of Finland). Proc of the Final Seminar of the Gulf of Finland Year 1966. 105: 231-234. [5] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m (11.07.2024) [6] TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. [7] OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. [8] Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf (11.07.2024). [9] Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. [10] Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long- term vehicle exposure on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S., Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness. PLoS ONE 7: e39200. [11] Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-0067. [12] Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science. University of Victoria. [13] TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2006. „Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne“. Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp- content/uploads/2020/01/Vanasadama_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne1.kai_.pdf

[14] LKS § 55 lg 6, lg 61

[15] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. [16] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 07.08.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-522272

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood / Isikukood

70009764

Tegevuskoha andmed

Nimetus Miinisadam

Aadress Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 78401:101:5683

Territoriaalkood EHAK

0614

Käitise territoorium

Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Tallinna reid VEE3134030 tööde piirkonnast 700 m X: 6591849, Y: 541662 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg Paljassaare laht

VEE3134040 projekteeritava kaitseala piir

X: 6594004, Y: 537415 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg

2/7

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire - teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal:

*Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas.

*Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi.

*Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel.

*Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid

Veekogu kood VEE3134030

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591460, Y: 540948

X: 6591433, Y: 540930

X: 6591221, Y: 541272

X: 6591549, Y: 541491

X: 6591588, Y: 541426

X: 6591284, Y: 541227

X: 6591462, Y: 540947

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd Miinisadama kaide rekonstrueerimisel ja faarvaatri süvendamisel: •nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; •kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m³; •sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km².

Süvendamisviis ühekopaline ekskavaator, ujuvkraana

Süvenduspinnase iseloomustus Pealmine kiht koosneb mudast, sellele järgnevad savimölli, savi ja moreeni kihid. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-0,02 mm).

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas muda (15%), savimöll ja moreen 35 200

3/7

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire.

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

Süvendamise nõuded: 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu , tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Arseen (As) Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nafta (merel) Nikkel (Ni) PAH summa PCB summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu)

Vajadusel keemiline

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Paljassaare laht

Veekogu kood VEE3134040

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus Paljassaare kaadamisala EE-004/KAS0000004

4/7

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6593546, Y: 536697

X: 6594484, Y: 537651

X: 6593574, Y: 537660

X: 6593086, Y: 537154

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamisvõimalused maismaal.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pinnaseveo praam

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Süvendatud pinnas muda (15%), savimöll ja moreen 35 200

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Varasemate andmete alusel ei ole tegemist reostunud pinnasega. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu , tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus.

Veekogu nimetus Tallinna reid

Veekogu kood VEE3134030

Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_5

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

5/7

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6591494, Y: 540951

X: 6591452, Y: 540939

X: 6591276, Y: 541227

X: 6591299, Y: 541241

X: 6591276, Y: 541292

X: 6591249, Y: 541275

X: 6591155, Y: 541427

X: 6591179, Y: 541443

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Olemasolevate kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimisel paigutatakse vette tahkeid aineid (paetäite maht on 37 500 m³ ja graniitkivide maht on 18 400 m³). Rajatiste rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnaloa lisas esitatud asendiplaanist.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehnoloogiat puudutavad detailid selguvad, kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Tahked ained paekivi, graniitkivi 55 900

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Vette paigutatakse puhast reostumata materjali.

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad6/7

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama akvatooriumist kaugemale kui 500 m või kaadamiskoha piiridest välja.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3) Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine.

Pidev

3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

4. Toimingud avarii korral 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Pidev

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele.

3. Seireandmed Heljumiseire teostada tööde teostamise ajal vastavalt käesoleva loa tabelile V8. Aruanne esitada 2 kuu jooksul peale seire teostamist. 4. Seireandmed Süvenduspinnase seire vastavalt käesoleva loa tabelile V10. Aruanne esitada hiljemalt 2 nädalat enne süvendustööde

algust.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan Lisa 1: asendiplaan.JPG

Miinisadama_KMH_Aruanne Lisa 2: Miinisadama_KMH_Aruanne_2007.pdf

7/7