Eelnõu kooskõlastamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 08.08.2024 nr 1.2-2/67-8

Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame Justiitsministeeriumile teisele ringile kooskõlastamiseks riigilõivuseaduse muutmise ja sellest tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas). Palume Justiitsministeeriumi seisukohta 10 tööpäeva jooksul (hiljemalt 23. augustiks). Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile on käesolev kiri teadmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Kooskõlastustabel Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Heleri Reinsalu [email protected]

1

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellest tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse

(riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

Haridus- ja

Teadusministeerium

Juhime tähelepanu, et kooskõlastatava eelnõu § 1 punktid 24-26 on

seotud Riigikogu menetluses oleva alusharidusseaduse eelnõuga (419

SE), millega muutub kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud

lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks ning lapsehoiu teenus

sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja

abivajaduse korral.

Seoses sellega täiendatakse alusharidusseaduse eelnõu § 75 punktis 4

riigilõivuseadust §-ga 531 , mille kohaselt tasutakse eralastehoiu (senised

lapsehoiuteenuse osutajad) tegevusloa taotluse läbivaatamise eest

riigilõivu 32 eurot. Sama paragrahvi punkti 5 kohaselt asendatakse

riigilõivuseaduse § 2861 pealkirjas ja tekstis sõna „Lapsehoiuteenuse“

sõnadega „Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse“.

Alusharidusseadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuar 2025. a.

Kooskõlastatava eelnõu jõustumise aeg on eelnõu kohaselt samuti 1.

jaanuar 2025. a. Seega palume alusharidusseaduse eelnõus tehtavate

riigilõivuseaduse muudatustega käesoleva eelnõu menetluses arvestada.

Arvestatud.

Eelnõu on viidud kooskõlla

alusharidusseaduse eelnõuga 419 SE.

Justiitsministeerium 1) Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega mõju kohta ja

normitehniliste märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud eelnõu

ja seletuskirja failides.

Arvestatud.

Normitehnilised muudatused on sisse

viidud ning neist tulenevalt parandatud ka

seletuskirja punktid.

2

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

Justiitsministeerium 2) Seletuskirja failis on toodud järgmine märkus:

Palume Ravimiameti toimingute riigilõivude muudatuse

kulupõhisust täpsemalt selgitada - millised kulud toimingute

tegemisel tekivad ja kuidas need kujunevad.

Selgitame.

Ka tõstetavate riigilõivude korral ei kata

nendest saadav tulu tegevustele tehtavaid

kulutusi täies ulatuses. Täiendavat

riigilõivude tõstmist, kus tulud ja kulud

oleksid tasakaalus, me ei toeta, vastasel

juhul tõuseb riigilõiv sedavõrd kõrgeks, et

võib väheneda ettevõtjate soovi neid

lõivustatud tegevusi pakkuda ning selle

kaudu võib see mõjutada ravimite

kättesaadavust patsientidele. Seletuskirja

on täiendatud lõivustatud tegevuste osas

võrdlusena teiste liikmesriikidega.

Justiitsministeerium 3) Mõjuanalüüsis tuleb hinnata ka mõju avaldumise sagedust. Palun

tuua välja, kui tihti ettevõtted, tervishoiuteenuste osutajad jms

lõivustatud toimingud teevad.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Ravimiameti riigilõivude muudatused

rakenduvad ühekordselt vastava loa

taotlemisel või igakordsel tegevusloa

muutmisel. Muutmise vajadus lähtub

ettevõtja soovist ja/või vajadusest ning ei

oma kindlat regulaarsust.

Sotsiaalkindlustusameti antavate

tegevuslubade riigilõivude muudatused

rakenduvad ühekordselt vastava loa

taotlemisel, tegevusluba antakse

tähtajatult. Muutmise vajadus lähtub

3

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

ettevõtja soovist või vajadusest ning ei

oma kindlat regulaarsust.

Terviseameti riigilõivude muudatused

rakenduvad ühekordselt va nakkusohtliku

materjali käitlemise tegevusloa puhul, mis

on tähtajaline tegevusluba. Muutmise

vajadus sõltub ettevõtjast ja tema soovist

või vajadusest oma tegevust muuta või

laiendada.

Rahandusministeerium

(märkused edastatud

mitteametlikult)

1) Seletuskirjast nähtub peamise argumendina, et riigilõivu määr on

püsinud muutumatuna üheksa aastat ja uus riigilõivu määr kataks

veerandi taotluse menetlemise tegelikest kuludest. On õige, et

riigilõivu peamine eesmärk on katta üksikute isikute era- või

majandushuvidest kantud haldustoimingute või -menetluste kulud.

Samas peab arvestama, et tegemist on sageli avalike teenustega, mille

pakkumine kannab ka olulist avalikku huvi. Samuti ei tohi rahaliste

kohustuste kehtestamisel jätta tähelepanuta maksevõimelisusega

arvestamist. Riigilõivumäär ei tohiks olla väljasuretava iseloomuga

ega tuua kaasa kaudseid negatiivseid mõjusid. Seega vajaks

Sotsiaalministeeriumi planeeritud riigilõivumäärade tõstmine

laiapõhjalisemat analüüsi.

Teadmiseks võetud.

Nagu seletuskirjast ilmneb, ei ole ükski

lõivu tõstmine olnud seotud asjaoluga, et

lõivu suurus on aastaid muutumatu, vaid

ka menetluste tegelike kuludega, mis aja

jooksul on kasvanud (sh menetluste

maht). Uute riigilõivude suuruste

määramisel on arvestatud ka

maksevõimelisust ning kavandatavad

määrad ei oma sotsiaalministeeriumi

hinnangul ohtu teenustele (ei ole

väljasuretava iseloomuga). Tegevusloa,

loa või muu toimingu taotlemisel sõltub

kulu esitatud taotluse sisust ja sellega

kaasnevast menetluse mahust ja

taotletavast toimingust (nt ajaline maht

taotluse läbivaatamiseks, mis sõltub ka

sellest, kui korrektselt on eelnevalt

taotleja ettevalmistusi teinud). Sellest

4

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

omakorda selgub menetlejate koosseis

ning asjaolu, kas menetluses on vajalik

enne taotluse rahuldamist/

mitterahuldamist teostada tegevuskoha

kontroll või näiteks kaasatud haldusorgani

poolse kontrolli vajadus (RavS § 41, 42,

43 jms)). Kuna riigilõivustatud menetluse

läbiviimine on oma sisult ja mahult

erinev, siis ka menetluse läbiviimise kulud

on erinevad ja riigilõiv ei kata

menetluskulusid. Seletuskirja on

täiendatud.

Rahandusministeerium

(märkused edastatud

mitteametlikult)

2) Ravimivaldkonnas prognoositakse seoses riigilõivude tõusuga

täiendavat tulu riigieelarvesse ligikaudu 78 860 eurot. Valdavalt on

tegemist apteekide tegevusega seotud kohustuste täitmisest tulenevat

lõivudega. Mistahes rahalise kohustuse sätestamine piirab

ettevõtlusvabadust. Oluline, et riive oleks proportsionaalne. Kaudselt

mõjutab apteekide täiendav rahaline koormus ravimite

kättesaadavust. Seletuskirjas ei ole viidatud mõjusid üksikasjalikult

hinnatud, mistõttu ei saa piisava kindlusega välistada

riigilõivumäärade tõstmise ebaproportsionaalsust. Võimalik, et mõju

ei ole oluline, kuid seda tuleks seletuskirjas veenvalt selgitada.

Mõistame, et see ei puuduta vahetult eelnõu reguleerimisala, kuid

Konkurentsiameti analüüsist apteegireformi järelmite kohta võib

järeldada, et apteekide kasumlikkus on madal. Näiteks 2022. aastal

oli keskmine kasum 13 356 eurot. Analüüsi on käsitletud

Konkurentsiameti veebilehel aadressil

https://www.konkurentsiamet.ee/uudised/apteegireform-ei-ole-

konkurentsi-ravimite-muugiturul-suurendanud ning on kättesaadav

Selgitatud.

Seda asjaolu silmas pidades ei tõsteta

Ravimiameti riigilõivusid määral, mis

tagaks riigi kulutuste katmise nende

riigilõivude kaudu, vaid oluliselt

väiksemas määras, et muudatused ei oleks

apteekidele liialt koormavad.

5

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

järgmisest otselingist Apteegireformi järelmite

analüüs_KA_29012024.pdf | 573.25 KB | pdf

Rahandusministeerium

(märkused edastatud

mitteametlikult)

3) Sarnane mure on ravimtaimede pakendamisega seotud

muudatustega, eelnõu § 1 punktid 10 ja 13. Seletuskirjas on ka välja

toodud, et „arvestades, et ravimtaimede pakendajad on

maapiirkonnas asuvad väikeettevõtted, on asjakohane kehtestada

valmistamisõiguseta apteegi tegevusloa riigilõivust poole väiksem

riigilõiv.“ Vaatamata näiliselt heale kavatsusele, tõuseb

pakendamiseks antava tegevusloa riigilõiv 60 eurolt 250 eurole ning

tegevusloal märgitud isiku vahetamise või kõrvaltingimuse

muutmise riigilõiv 20 eurolt 150 eurole.

Ravimtaimed ei ole võrreldavad ravimitega, mistõttu tekib küsimus,

kas taimeteede pakkujate osas on otstarbekas ja põhjendatud

apteegiga võrreldav riiklik sekkumine. Samas on ravimtaimed

inimeste enesetunde parandamiseks olulisel kohal, mistõttu nende

toodete kättesaadavuse piiramine ei pruugi samuti olla eelnõus

planeeritud mahus põhjendatud. Avalike teenuste pakkumisega

seotud kulude katmisel tuleb alati arvestada riigi ja avalikkuse huvi

teenuse pakkumise vastu, mistõttu võimaldab riigilõivuseadus ka

kulupõhimõttest madalama lõivumäära kehtestamist.

Selgitatud.

Loa kohustus ei puuduta kõiki tootjaid,

vaid ainult neid, kes käitlevad drooge, mis

on toodud sotsiaalministri 13.04.2005 a.

määruse nr 58 "Droogide käitlemise ning

pakendi märgistamise tingimused ja kord

ning droogide loetelu" lisas ning on

tugevatoimelised. Selliste droogide

käitlemisele on kehtestatud selged nõuded

ning nende nõuete täitmine vajab enne loa

väljastamist hindamist.

Rahandusministeerium

(märkused edastatud

mitteametlikult)

4) Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada mineraalveega seotud

toimingutele ja menetlustele seaduse keskmisest kõrgema

riigilõivumäära kehtestamist. Seletuskirjas on selgitatud, et

keskmiselt esitatakse 1–3 tunnustamise taotlust aastas. Seega on

muudatuse rahaline mõju ligikaudu 1170 eurot aastas. Samas, kui me

õigesti mõistame, siis võib mineraalvee turule toomisega kaasneda

eelnõu kohaselt kokku 1935 euro suurune riigilõivukulu (tänane

maksimaalne riigilõivukulu kokku 1180 eurot, mis hõlmab

Selgitatud.

Viidatud täiendav majutamis- ja

sõidukulude tasumise kohustus tekib

erandina üksnes juhtudel, kui tegemist on

olukorraga, kus Terviseamet peab tegema

täiendavaid kulutusi, mis on seotud

ühendusevälise riigi maapõue

mineraalvee tunnustamise menetlusega.

6

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

veeseaduse § 90 lõikes 4 nimetatud kõiki toiminguid). Teatud

juhtudel peab tootja lisaks katma Terviseameti kahel ametniku

majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi. Mõistame,

et inimese tervise ohutuse seisukohast on turule lubatava toote

kontroll oluline, kuid kulu suurus vajaks seletuskirjas

üksikasjalikumat mõjuanalüüsi, sh turule sisenemisele seatud

piirangu suuruse põhjendatust. Kordame siinjuures rahalise

kohustuse kehtestamisel maksevõimelisuse põhimõtte järgimise

olulisust ning kohustust jälgida, et riigilõivumäär ei oleks

väljasuretava iseloomuga.

Selliseid kulutused ei ole riigilõivuga

kaetud. Seletuskirjas on mõjude osa

täiendatud (sihtgrupp 4: loodusliku

mineraalvee tootjad ja turustajad).

Rahandusministeerium

(märkused edastatud

mitteametlikult)

5) Tervishoiuteenuse osutamise lõivude kohta prognoosib

Sotsiaalministeerium riigieelarvesse täiendavalt 53 778 euro

laekumist. Arvestades nende riigilõivumäärade mõnevõrra

tagasihoidlikumat tõusu võib eeldada, et mõju riigilõivu tasuma

kohustatud isikute jaoks on mõnevõrra mõõdukam võrreldes eelpool

väljatoodud lõivudega. Samas mõjuanalüüsi ühtsuse huvides ning

tervishoiuteenuse hinna tõstmisega kaasneva võimaliku mõjuga

tervishoiuteenuse kättesaadavusele, sooviksime ka tervishoiuteenuse

osutamise lõivude tõstmise juures näha veidi üksikasjalikumat

mõjuanalüüsi.

Teadmiseks võetud.

Seletuskirja on täiendatud.

Eesti Ämmaemandate

Ühing

Vastavalt eelnõule kavandatakse iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu tegevuskoha kohta tõsta 145

eurolt 290 eurole. Riigilõivude tõstmise põhjendused on arusaadavad.

Oleme paari viimase aasta jooksul juhtinud Sotsiaalministeeriumi

tähelepanu asjaolule, et määrusega kehtestatud nõuded

ämmaemandusabi osutamiseks vajalikele ruumidele ja vahenditele on

aegunud ja vajavad kaasajastamist. Nüüd on kujunemas olukord, kus

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv suureneb, kuid samas peavad

ämmaemandad/ämmaemandate tööandjad tõendama vahendite,

Selgitatud.

Kuna paralleelselt tegeletakse kõikide

tervishoiuteenuste tegevuslubade nõuete

kaasajastamise, ülevaatamise ja

ühtlustamisega ning vastavasisulise

(tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

alusel) väljatöötamiskavatsuse (VTK)

koostamisega, siis õigusruumi

7

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

aparatuuri jms olemasolu vastavust loetelule, mis ei vasta tegelikele

vajadustele. Ehk oleks siiski võimalik koostöös Sotsiaalministeeriumi ja

Terviseametiga kõnealust määrust uuendada (meiepoolsed ettepanekud

on korduvalt Sotsiaalministeeriumi vastutavale ametnikule saadetud).

muudatusteni jõutakse peale üldise

kontseptsiooni valmimist.

Eesti

Ravimihulgimüüjate Liit

1) Näeme murega, et ravimite käitlemise ja tegevuslubadega seotud

toimingute riigilõive kavandatakse mitmekordistada. Näiteks

tõstetakse 10 eurolt 30 eurole kolmekordseks narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete, sh vastavate ravimite, sisseveoloa taotluse

läbivaatamise riigilõiv. Teatavasti ei saa riigilõivu kulusid

juurdehindlusreeglite kohaselt ravimihinnale lisada, vaid selle kulu

peab katma juurdehindlus ise. Maksimaalne juurdehindluse määr

ühe ravimipakendi kohta on aga 6,39 eurot. Seega peaks ühe

narkootilise või psühhotroopse ravimi pakendi Eestisse tooja sellele

sõltuvalt konkreetse ravimi hinnast vähemalt 23,61 eurot ise peale

maksma. Isegi kõrgeimasse juurhindluse kategooriasse kuuluva

ravimi puhul tuleks pelgalt sisseveoloa riigilõivu katmiseks neid

Eestisse tellida vähemalt 5 pakendit. Samas tuleb juurdehindlusest

lisaks katta ka kõik muud ravimi käitlemise ja turustamisega seotud

kulud. Muutuse mõju oleks eriti terav müügiloata ravimite puhul,

mida sageli tellitakse raviarsti taotluse alusel äärmiselt piiratud

koguses ning võimalik ka pakendikaupa vaid ühe konkreetse

patsiendi erilise hädavajaduse tarbeks. Oleme sellele probleemile

tähelepanu juhtinud juba aastaid. Peame äärmiselt kahetsusväärseks,

et probleemi lahendamise asemel süvendatakse seda käesoleva

eelnõuga veelgi. Seesugune muutus võib oluliselt ohustada ravimite

kättesaadavust Eestis ning seda eelkõige kriitiliste ravimite puhul.

Nõustume eelnõu autoritega, et teenuste pakkumisega seotud kulud

on aastate jooksul kasvanud, sh inflatsiooni ning majandus- ja

Teadmiseks võetud.

Narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ja

ravimite sisse- ja väljaveo lubade

taotlemisel ei ole vaja taotlust iga aine või

ravimikohta eraldi, vaid esitatakse

koondatult ühel taotlusel (müügiloaga,

müügiloata, arsti taotluse alusel jne).

Taotluse kulu jaotub taotletud

narkootilise- või psühhotroopse

aine/ravimi pakendite hulgale vastavalt

(üldjuhul moodustab kulu sentides).

Sotsiaalministeeriumil on 2024. aastal

plaanis üle vaadata ravimite

hinnaregulatsiooni mehhanismid ning

koostada vastavateemaline

väljatöötamiskavatsus (VTK).

Muudatuste planeerimisel on osapooled

ühe olulise teemana välja toonud

turuosaliste kohustused. Võtame

murekoha teadmiseks ravimite

hinnaregulatsiooni VTK koostamisel ning

lahenduste arutamisel.

8

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

personalikulude mõjul. Need muutused mõjutavad ühtemoodi nii

avalikku kui erasektorit.

Meenutame siiski, et hoolimata kulude kasvust, ravimivaldkonnale

lisandunud kohustustest ja ravimisektori osapoolte

aastatepikkustest selgitustest on ravimite riiklikud

juurdehindlusmäärad püsinud muutumatuna vähemalt

paarkümmend aastat. Seepärast mõjub kummastavalt riigilõivu

tõstmise õigustusena esitatud argument, et ravimivaldkonna

toimingute riigilõivud on kaheksa aastat olnud samal tasemel.

Eesti

Ravimihulgimüüjate Liit

2) Eelnõu selgitustes sedastatakse, et kehtivad riigilõivumäärad ei ole

enam kooskõlas seaduses nimetatud kulupõhimõttega. Samas ei esitata

arvutusi ega arvestusi, mis näiteks uute tõusvate määrade kulupõhisust.

Seega satub eelnõu vastuollu autorite endi poolt viidatud kulupõhisuse

printsiipi kehtestava riigilõivuseaduse sättega.

Rõhutame, et teiste riikide riigilõivumäärade kasutamine referentsina

uute Eesti määrade kehtestamise põhjenduse-selgitusena ei saa olla

asjakohane, sest läheb samuti mööda riigilõivuseaduses sätetatud

kulupõhimõttest.

Selgitatud.

Riigilõivude tõstmist, kustulud ja kulud

oleksid tasakaalus, ei ole võimalik

kindlasti rakendada, vastasel juhul

tõusevad riigilõivud sedavõrd kõrgeks, et

võib väheneda ettevõtjate soov

lõivustatavaid tegevusi pakkuda ning selle

kaudu oleks mõjutatud ka ravimite

kättesaadavus patsientidele. Märgime, et

ka tõstetavate lõivude korral ei kata

riigieelarvesse laekuv tulu nendele

tegevustele tehtavaid kulutusi.

Eesti

Ravimihulgimüüjate Liit

3) Ühtlasi vajab selgitust tänasega võrreldes uute riigilõivuga hõlmatud

toimingute lisandumine seadusesse – meie vaates eelkõige uued

hulgimüügi tegevusloaga seotud toimingud.

Selgitatud.

Ravimi hulgimüüjaid puudutavad otseselt

eelnõu § 1 punktides 4, 9, 11, 12 ja 22

toodud muudatused. Eelnõu § 1 punktides

4, 9 ja 22 toodud muudatuste puhul tõuseb

riigilõivu summa, kuid lõivustatava

toimingu kirjeldus ei muutu. Eelnõu § 1

9

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

punktides 11 ja 12 toodud muudatusi tuleb

vaadata koos, et mõista muudatuse

olemust. Selgitame, et seni oli üks

riigilõiv ette nähtud nii hulgimüügi

tegevusloa omaja või tegevusloal

märgitud pädeva isiku vahetumise kui

kõrvaltingimuste (milleks on ka

tegevusloale märgitud ladustamispartneri

andmed) muudatustest tulenevate

tegevusloa muudatuste puhul. Eelnõu

kohaselt ei ole edaspidi riigilõivustatavat

toimingut kirjeldatud. Lõivu suuruse

poolest on erinev tegevusloal

kõrvaltingimuste muutmine. Erandiks on

siin ladustamispartneri andmete

muudatus, mille puhul rakendatakse sama

riigilõivu nagu tegevusloa omaja või

tegevusloal märgitud pädeva isiku

vahetumisel.

Erihoolekandeteenuste

Pakkujate Liit

MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi vaadanud nimetatud

seaduse muutmise eelnõu, leiab, et riigilõivu tõstmine tegevuslubade

andmisel ei aita kuidagi kaasa sotsiaalteenuste (nt sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse) kvaliteedi parandamisele ja ei hoia eemal

teenuseosutajaid, kes ei ole pädevad teenust osutama või taotlevad

tegevusluba igaks juhuks. Küll aga mööname, et aastatega on olnud vaja

Sotsiaalkindlustusameti vastavate töötajate töötasusid tõsta ning kui

andud riigilõivu tõus selle katteks läheb, oleme muudatusega nõus.

Selgitatud.

Riigilõivude tõstmise peamine eesmärk

on, et riigilõivumäärad vastaksid senisest

enam asutuse toimingutega seotud

kuludele ja oleks seeläbi RLS § 4 lõike 1

kulupõhimõttega kooskõlas. See, kas

muudatusega kaasneb ka kaudsem

eesmärk – sotsiaalteenuste kvaliteedi

paranemine, näitab praktika.

10

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon

1) Seletuskirjas lk 13 on toodud: “Sotsiaalhoolekande seaduse alusel

tehtavate toimingute eest laekus 2023. aastal riigieelarvesse 2560

eurot. Riigilõivumäära tõstmisega 32 eurolt 100 eurole oleks 2025.

aastal hinnanguline tulu riigieelarvele 5440 eurot (2023. aasta

prognoosi alusel)”. Saadav tulu on planeeritud küll riigieelarvesse

aga kas uued summad katavad vajalikke tehtavaid (lisa)töid taotluste

menetlemiseks selliselt, et see kajastuks kuidagi ka töötajate

töötasus?

Selgitatud.

Riigilõivumäärasid tõstetakse, kuna need

ei vasta tegelikele taotluste

menetluskuludele. Riigilõivude tulusid ei

saa tegevusloa taotlust menetlev asutus

kasutada, vaid riigilõivude tulu laekub

riigikassasse ehk riigilõivud lähevad

riigieelarve kogukulude katteks.

Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon

2) Seletuskirjas lk 14 on toodud: “Eelnõu § 1 punktidega 25–30

täiendatakse RLS §-e 286–2865 ja kehtestatakse riigilõiv 50 eurot

sotsiaalteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga

seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest.” Saame aru, et

tegevusloa taotluse esitamise eest on tasu 100 eurot. Kui

olemasoleval loal on tarvis muuta tegevuskoha andmeid, siis antud

taotluse esitamine on tasuline, mille hind on 50 eurot. Milline on

praegune olukord, kas teenuse osutajad pigem annavad koheselt

märku, kui nende tegevusaadress on muutunud? Saame aru, et see on

seadusest tulenev kohustus, aga siiski on ilmselt teenuseosutajaid,

kes viivitavad antud info edastamisega. Veel enam, kui antud

muudatuse tegemine on tasuline. Kas võib tekkida olukord, kus

teenuseosutajad ei anna muutnud asukohast märku? Kas on mõeldud,

et seetõttu võib ametnike töömaht suureneda? Kas selles osas on

planeeritud automaatseid tegevusi, nt automaatteavitus, tuletamaks

meelde info edastamise kohustust?

Selgitatud.

Sotsiaalkindlustusamet jätkab

teenuseosutajate nügimist, et teadvustada

õigel ajal tehtavate kannete olulisust.

Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon

3) Seletuskirjas lk 15 on toodud: “Tegevuskohaga seotud muutmise

taotluste läbivaatamise eest riigilõivumäärade kehtestamisel on

lähtutud põhimõttest, et kui esmakordne tegevusloa läbivaatamise

eest võetav riigilõiv on eelnõu jõustumisel 100 eurot, siis

tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest võetav

Selgitatud.

Tegevuskohaga seotud muutmise taotluse

läbivaatamise eest võetav riigilõiv on 50

eurot, kuna tegevuste maht, mida

kontrollida, on väiksem võrrelduna

11

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

riigilõiv on 50 eurot, kuna tegevuste maht, mida kontrollida, on

väiksem.”. Arvestades, et tegevusloa taotluse esitamise riigilõiv on

100 eurot, mis hõlmab endas mitmeid tegevusi, millele on viidatud

ka seletuskirjas. Küll aga tekkis küsimus, kas tegevuskohaga seotud

muudatuse taotluse läbivaatamise eest küsitav riigilõiv 50 eurot on

proportsionaalne tehtava töö mahuga? Arvestades, et see on pool

terve tegevusloa taotluse hinnast. Millest on antud summa 50 eurot

kujunenud?

esmakordse tegevusloa taotluse

läbivaatamisega.

Sarnaselt riigilõivuga esmakordse

tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ei

kata ka tegevusloa muutmise taotluse eest

määratav riigilõiv ära

Sotsiaalkindlustusameti kõiki

menetlusega seotud kulusid, kuid ka siin

tuleb võtta täiendavalt arvesse sotsiaal- ja

majanduspoliitilisi kaalutlusi, et riigilõiv

ei muutuks majanduslikuks takistuseks

oluliste sotsiaalteenuste osutamisel või

tegevusloa andmete uuendamisel.

Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon

4) Seletuskirjas lk 15 on toodud: “Sarnaselt riigilõivuga esmakordse

tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ei kata ka tegevusloa

muutmise taotluse eest määratav riigilõiv ära

Sotsiaalkindlustusameti kõiki menetlusega seotud kulusid, kuid ka

siin tuleb võtta täiendavalt arvesse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi

kaalutlusi, et riigilõiv ei muutuks majanduslikuks takistuseks oluliste

sotsiaalteenuste osutamisel või tegevusloa andmete uuendamisel.”

Kui riigilõivu eest saadav tulu ei kata ära kõiki vajalikke kulusid, siis

tasuks vaadata, millised on need tegevused, sh lisategevused, mida

spetsialistid tegema peavad, mis eelarvesse ei mahu. Vajadusel

mõelda, kas ametkond saab ise midagi ära teha, näiteks vaadata üle,

kas taotlused ja edastatav info on piisavalt selged, konkreetsed ja

üheselt mõistetavad. Olemasolevaid ja täiendavaid toiminguid

tegevad ametnikud peavad saama enda töö eest tasu ning antud juhul

Teadmiseks võetud.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas on

plaanis tõhustada tegevuslubade ja

järelevalve menetlusi.

12

Ettepaneku esitaja Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht

(arvestatud/ arvestatud osaliselt/ mitte

arvestatud/selgitatud/ teadmiseks võetud)

tuleb tasu riigieelarvest. Kui eelarves ei ole tegevustega, sh

lisategevustega arvestatud, siis tasuks mõelda, kas on midagi, mida

saaks automatiseerida. Samas ei tohiks lisatööd väga suures mahus

tekkidagi, kui süsteem on hästi läbi mõeldud ja toimiv. Juhul kui

tekib olukord, kus teenuse osutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu

suureneb töömaht ja olukorra lahendamine vajab lisaressurssi, siis on

oluline meeles pidada, et olemasolevate ressurssidega ei saa seda

lõputult teha. Tasuks mõelda, millised on need konkreetsed

olukorrad, mis vajavad lisatähelepanu, kas neid saab kuidagi

ennetada, olukordade lahendamisel võtta konkreetsem hoiak või on

hoopis mõni muu viis.

1

EELNÕU

29.07.2024

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellest tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus

(riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas)

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 279 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ravimite tootmise tegevusloa puhul, välja arvatud ravimtaimede pakendamine ja vere

tootmine, – 2500 eurot;“;

2) paragrahvi 279 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ravimite tootmise tegevusloa puhul verepreparaatide tootmiseks – 2000 eurot;“;

3) paragrahvi 279 punktis 2 asendatakse arv „150“ arvuga „500“;

4) paragrahvi 279 punktis 3 asendatakse arv „1000“ arvuga „2000“;

5) paragrahvi 279 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ravimi valmistamisõigusega apteegi tegevusloa puhul – 1000 eurot;“;

6) paragrahvi 279 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) ravimi valmistamisõiguseta apteegi tegevusloa puhul – 500 eurot;“;

7) paragrahvi 279 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 279 punktis 7 asendatakse arv „150“ arvuga „300“;

9) paragrahvi 280 punktis 1 asendatakse arv „500“ arvuga „1000“;

10) paragrahvi 280 punktis 2 asendatakse arv „60“ arvuga „250“;

11) paragrahvi 280 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku

vahetumisest või ravimite hulgimüügi tegevusloal märgitud ladustamispartneri muutmisest

tuleneva muudatuse puhul – 500 eurot;“;

12) paragrahvi 280 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

2

„31) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva

muudatuse puhul – 1000 eurot;“;

13) paragrahvi 280 punktis 4 asendatakse arv „20“ arvuga „150“;

14) paragrahvi 280 punktis 5 asendatakse arv „75“ arvuga „500“;

15) paragrahvi 280 punktis 6 asendatakse arv „20“ arvuga „250“;

16) paragrahvi 280 punktis 7 asendatakse arv „20“ arvuga „100“;

17) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„281. Üld- ja veterinaarapteegi ravimite kaugmüügi õiguse taotluse läbivaatamine

Üld- või veterinaarapteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kandmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.“;

18) seaduse 12. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 2811 ja 2812 järgmises sõnastuses:

„§ 2811. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotluse läbivaatamine

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa andmise eest tasutakse riigilõivu 1500 eurot.

§ 2812. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise taotluse

läbivaatamine

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise taotluse läbivaatamise eest

tasutakse riigilõivu:

1) tegutsemiskoha muutmisel – 1000 eurot;

2) valmistamise eest vastutava isiku või kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmisel 250

eurot.“;

19) paragrahvis 282 asendatakse arv „150“ arvuga „300“;

20) seadust täiendaks §-ga 2821 järgmises sõnastuses:

„§ 2821. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise registreerimise

ning registreeringu muutmise taotluse läbivaatamine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise registreerimise või registreeringu

muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.“;

21) paragrahvis 283 asendatakse läbivalt arv „10“ arvuga „30“;

22) paragrahvis 2852 asendatakse arv „340“ arvuga „680“;

23) paragrahvides 286–2865 asendatakse läbivalt arv „32“ arvuga „100“;

24) paragrahvi 286 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„§ 286. Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise

teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine“;

25) paragrahvi 286 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse,

kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse

osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest

tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

26) paragrahv 2861 kehtestatakse järgmises sõnastuses:

㤠2861. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse osutamise tegevusloa ja selle

muutmise taotluse läbivaatamine

(1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.

(2) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse osutamise tegevusloal märgitud

tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

27) paragrahvide 2862–2865 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tegevusloa“ sõnadega „ja selle

muutmise“;

28) paragrahvi 2862 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenuse osutamise tegevusloal märgitud

tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

29) paragrahvi 2863 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud

muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

30) paragrahvi 2864 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Turvakoduteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

31) paragrahvi 2865 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloal märgitud

tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot.“;

4

32) paragrahvi 287 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 ning lõikes 3 asendatakse arv „145“ arvuga „290“;

33) paragrahvi 287 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „195“ arvuga „290“;

34) paragrahvi 287 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „87“ arvuga „170“;

35) paragrahvi 287 lõike 2 punktides 1, 5 ja 6 ning lõikes 4 asendatakse arv „505“ arvuga „950“;

36) paragrahvi 287 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „730“ arvuga „1140“;

37) paragrahvi 287 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „1050“ arvuga „1330“;

38) paragrahvi 287 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „1460“ arvuga „1900“;

39) paragrahv 288 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 289 punktis 1 ja § 292 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „13“ arvuga „15“;

41) paragrahvi 289 punktis 2 ja § 292 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „195“ arvuga „260“;

42) paragrahvis 290 ja § 292 lõikes 2 asendatakse arv „195“ arvuga „200“;

43) paragrahvis 291 ja § 292 lõikes 3 asendatakse sõna „seitse“ arvuga „15“;

44) paragrahvi 293 lõikes 1 asendatakse arv „415“ arvuga „1000“;

45) paragrahvi 293 lõikes 3 asendatakse arv „80“ arvuga „250“;

46) paragrahvis 294 asendatakse arv „145“ arvuga „1230“.

§ 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 41 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Ravimiametis“ sõnadega „ning tasuma

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras“;

2) paragrahvi 41 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „omandamist“, sõnadega „ning tasuma

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

5

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a nr

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Riigilõivuseaduse muutmise ja sellest tulenevalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu

(riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseadust (RLS). Riigilõivude tõstmine aitab kompenseerida erinevate

menetlustega seotud kulusid ja tagada, et riik suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

Eelnõuga viiakse Sotsiaalministeeriumi haldusalas tehtavate toimingute riigilõivumäärad tegevusloa

taotluste läbivaatamiseks tehtavate kuludega paremasse vastavusse. Praegu ei ole need RLS § 4 lõikes

1 nimetatud kulupõhimõttega kooskõlas. Menetluskulud on aastaid püsinud muutumatuna, kuid

avalike teenuste pakkumise kulud on aastate jooksul kasvanud (inflatsioon, majandus- ja

personalikulu suurenemine). Riigilõivu tõstmine on seotud sellega, et erinevus olemasolevate lõivude

ja avaliku teenuse osutamisega seotud kulude osas on kasvanud väga suureks.

Riigilõivumäärasid tõstetakse 1) sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate Sotsiaalkindlustusameti

toimingute, 2) ravimiseaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

ja rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse alusel tehtavate

Ravimiameti toimingute ja 3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse, veeseaduse ja

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel tehtavate Terviseameti toimingute puhul, et viia

riigilõivumäärad lähemale tegelikele kuludele.

Lisaks täiendatakse eelnõuga RLS-i ja riigilõivustatakse ravimivaldkonnas edaspidi ka

radiofarmatseutiliste preparaatidega seotud tegevusi, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

lähteainete käitlemise registreeringuid ning sätestatakse riigilõiv sotsiaalteenuste osutamise

tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest.

Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2025. aastaks prognoositav riigilõivutulude kasv kokku

ligikaudu 139 028 eurot, millest Ravimiameti toimingute kaudu laekub prognooside kohaselt

riigieelarvesse täiendavat tulu ligikaudu 78 860 eurot, Sotsiaalkindlustusameti toimingute kaudu

ligikaudu 6390 eurot ja Terviseameti toimingute kaudu ligikaudu 53 778 eurot.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate Sotsiaalkindlustusameti toimingute riigilõivumäärade

muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi riigi teenuste juht Merlin Murumets (tel 5917 0157;

[email protected]), arvestades Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna õiguse

talituse juhataja Marge Mägi (tel 5472 0389, [email protected]) sisendit.

Ravimiameti ja Terviseameti tehtavate toimingute riigilõivumäärade muudatused on koostanud

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Mari Amos ([email protected]),

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Pille Saar ([email protected]),

Ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii ([email protected]) ja Terviseameti

õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar ([email protected]).

2

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna andmekaitseõiguse juht

Nele Nisu ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu § 1 punktiga 25 tehtav muudatus on seotud ja punktiga 24 tehtav

muudatus on puutumuses Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse

ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) 421

SE1. Eelnõu § 1 punktiga 26 tehtav muudatus on seotud ja punktiga 24 tehtav muudatus on

puutumuses Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses oleva alusharidusseadusega, 419 SE2. Muus

osas eelnõu muu menetluses oleva eelnõuga seotud ei ole.

Eelnõuga muudetakse RLS-i avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 31 ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust (NPALS) avaldamismärkega RT I,

03.02.2023, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete

töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, sest eelnõuga ei muudeta protsesse.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga tõstetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärasid, et need vastaksid

senisest enam toimingutega seotud kuludele ja seeläbi RLS § 4 lõikele 1. Kehtivad riigilõivumäärad

ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas. Eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad aitavad katta

asutuste suurenevaid tegevuskulusid.

Teenuste hinnastamise puhul ei saa riigilõivumäärade muutmisel lähtuda ainult RLS § 4 lõikes 1

sätestatud kulupõhimõttest, sest sellise arvestuse kohaselt tõuseksid riigilõivumäärad üle kümne

korra. Arvesse tuleb võtta ka sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi ning riigilõivumäärad tuleb

kehtestada selliselt, et see aitab senisest paremini katta riigi kulusid tegevuslubade menetlemisel, aga

ei muutu majanduslikuks takistuseks oluliste sotsiaal- ja tervise teenuste osutamiseks või tegevusloa

andmete uuendamisel.

Eelnõu eesmärk on viia:

1) ravimiseaduse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse,

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja vereseaduse alusel

tehtavate Ravimiameti toimingute riigilõivumäärad tegevusloa taotluste läbivaatamiseks

tehtavate kuludega paremasse vastavusse. Lisaks täiendatakse eelnõuga RLS-i, sätestades

riigilõivu radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotluse ja narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise registreerimise taotluse läbivaatamise eest.

1 Kättesaadav Riigikogu koduleheküljelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/406f092f-ec40-4414-996e-

3cfa78470f46/sotsiaalhoolekande-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-erihoolekandeteenused-ja-elukoha-

aadressi-muutmine/ 2 Kättesaadav Riigikogu koduleheküljelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ecdddc7-37dc-465d-b2b8-

f948532db20b/alusharidusseadus/

3

Apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotluste menetluses on eristatud valmistamisõigusega ja

valmistamisõiguseta apteeke, kuna toimingute sisu ja maht on tegevusloa andmisel erinev;

2) sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate Sotsiaalkindlustusameti toimingute

riigilõivumäärad tegevusloa taotluste läbivaatamiseks tehtavate kuludega vastavusse. Lisaks

täiendatakse eelnõuga RLS-i, sätestades riigilõivu igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise

toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja

nädalahoiuteenuse (alates 01.01.2025), ööpäevaringse erihooldusteenuse, lapsehoiuteenuse

(alates 01.01.2025 suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus), asendushooldusteenuse,

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluste

läbivaatamise eest. Sotsiaalkindlustusameti uued riigilõivumäärad on senisest enam

kulupõhimõttega kooskõlas. Riigilõivude tõstmine aitab kompenseerida neid kulusid ja tagada, et

riik suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid;

3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse, nakkushaiguste ennetamise ja

tõrje seaduse ja veeseaduse alusel tehtavate Terviseameti toimingute riigilõivumäärad

tegevusloa taotluste läbivaatamiseks tehtavate kuludega vastavusse. Terviseameti uued

riigilõivumäärad on kulupõhised ning arvestus on tehtud, lähtudes toimingu tegemisega

kaasnevatest kuludest. Riigilõivude tõstmine aitab tehtud kulusid kompenseerida ja tagada, et riik

suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

Kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju,

ei koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 alusel eelnõu väljatöötamise kavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, § 1 koosneb 46 punktist.

Eelnõu § 1 punktidega 1–22 muudetakse riigilõive Ravimiameti toimingute eest järgmiselt:

Tabel 1. Ravimiameti toimingute kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Ravimite tootmise tegevusluba 1000 2500

Ravimite tootmise tegevusluba verepreparaatide tootmiseks 1000 2000

Ravimite tootmise tegevusluba ravimtaimede pakendamiseks 150 500

Ravimite hulgimüügi tegevusluba 1000 2000

Valmistamisõigusega apteegi tegevusluba 150 1000

Valmistamisõiguseta apteegi tegevusluba 150 500

Ravimite vahendamise tegevusluba 150 300

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud

tegutsemiskoha muutmine

500 1000

Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise

tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmine

60 250

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja või

tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või ravimite

hulgimüügi tegevusloal märgitud ladustamispartneri

muutmisest tulenev muudatus

150 500

4

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse

muutmisest tulenev muudatus

150 1000

Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise

tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku

vahetumisest või sellise tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest

tulenev muudatus

20 150

Üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloal

märgitud tegutsemiskoha muutmine või sellisele tegevusloale

struktuuriüksuse lisamine

75 500

Apteegiteenuse tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud

apteegi juhataja vahetumisest või sellise tegevusloa

kõrvaltingimuse muutmisest tulenev muudatus

20 250

Ravimite vahendamise tegevusloal alalise asukoha andmete

muutmine

20 100

Üld- või veterinaarapteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi

õiguse kandmise taotluse läbivaatamine

20 500

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa andmine 0 1500

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise

taotluse läbivaatamine tegutsemiskoha muutmisel

0 1000

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa muutmise

taotluse läbivaatamine valmistamise eest vastutava isiku või

kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmisel

0 250

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise

tegevusloa andmise või uuendamise taotluse läbivaatamine

150 300

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise

registreerimise taotluse läbivaatamine

0 150

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

sisse- või väljaveoloa taotluse läbivaatamine

10 30

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa muutmise

taotluse läbivaatamine muudatuste tegemisel tegevusloa omaja

vahetumise, pädeva isiku vahetumise, käitlejale käitlemisega

seotud teenuseid osutava ettevõtja vahetumise või lisandumisega,

muudatuste tegemisel käitlemisruumide ventilatsioonisüsteemis

või veesüsteemis ja nakkusohtliku bioloogilise materjali

käitlemisest tingitud muudatustega käitlemisprotsessis ja

kasutatavates seadmetes

340 680

Ravimivaldkonnas prognoositakse seoses riigilõivude tõusuga täiendavat tulu riigieelarvesse

ligikaudu 78 860 eurot. Ravimite ja bioloogiliste preparaatide käitlemise loastamise kulu oli eelmisel

aastal ligikaudu 236 000 eurot. Valdava enamiku sellest kulust moodustab tööjõu kulu, mille võtab

spetsialisti taotluse sisuline hindamine. Väiksema osa moodustab halduskulu. Sellises määras

riigilõive tõsta, et tulud kataksid tulusid, ei oleks mõistlik, sest kannatama võib hakata teenuse

kättesaadavus. Praeguse ettepaneku kohaselt kataks riigilõivudest saadav tulu ligikaudu 45%

riigilõivustatud tegevuste eelarvest. Muus osas tuleks neid tegevusi ristsubsideerida Ravimiameti

eelarvest.

5

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite tootmise

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimite tootmise tegevusloa puhul, välja

arvatud ravimtaimede pakendamine ja vere tootmine, kehtestatakse riigilõiv 2500 eurot senise 1000

euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ja kattis 2023. aastal hinnanguliselt

kümnendiku esmakordse ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise tegelikest kuludest.

Võrdluseks märgime, et sama taotluse läbivaatamise riigilõiv on Soomes 3300 ja Taanis 9400 eurot

(Taanis lisandub riigilõivule aastamaks, mis on riigilõivuga sama suur). Lätis on riigilõiv 711,44 eurot

kombineeritud taotluse läbivaatamise tasuga (600 eurot), millele lisandub aastamaks

dokumentatsiooni säilitamise eest (500 eurot), st kokku on riigilõiv tegevusloa taotlemisel

1811,44 eurot.

Tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamine on võrreldes varasemaga mahukamaks muutunud, kuna

uued tootmiskohad on suuremad ja tootmisprotsessid tehnoloogiliselt keerukamad. Lisaks mahuka

dokumentatsiooni läbivaatamisele eeldab iga taotlus tootmiskoha põhjalikku mitmepäevast

inspekteerimist ja nõuetele vastavuse kontrollimist.

2023. aastal lisandus üks uus ravimite tootmiskoht (igal tootmiskohal peab olema eraldi tegevusluba),

2024. aastal on lisandunud samuti üks uus tootmiskoht ja on ette teada, et uusi tootmiskohti on veel

lisandumas. Tegemist on ühekordse loaga, mis antakse iga tootmiskoha kohta. Arvestades, et selle

toimingu puhul tõuseb riigilõiv 1500 euro võrra, on muudatuse rahaline mõju riigieelarvele

suurusjärgus 1500 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 2 kehtestatakse verepreparaatide tootmisele riigilõiv 2000 eurot senise 1000

euro asemel. Nimetatud täiendus ei ole uue riigilõivu lisamine, vaid seni RLS § 279 punkiga 1 kaetud

olnud vere tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu tõstmine väiksemas mahus võrreldes

ülejäänud § 279 punktiga 1 kaetud ravimite tootmise tegevuslubadega (vere tootmise tegevusluba on

ravimi tootmise tegevusloa üks liik). Arvestades, et ühel isikul võib olla mitu verepreparaatide

tootmiskohta, millel on ühesugune kvaliteedisüsteem, on põhjendatud kohaldada taotluse

läbivaatamisel võrreldes keemiliste ravimite tootmiskohtadega proportsionaalselt viiendiku võrra

madalamat riigilõivu määra. Tegemist on ühekordse tasuga ühe tootmiskoha kohta. Täiesti uusi

verepreparaatide tootjaid lisandub harva, enamasti on tegemist olemasoleva käitleja uue tootmiskoha

lisandumisega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse Ravimiameti poolt ravimiseaduse alusel ravimtaimede

pakendamiseks vajaliku ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra.

Ravimtaimede pakendamiseks vajaliku ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest

kehtestatakse riigilõiv 500 eurot senise 150 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu kümnendikkugi taotluse

läbivaatamise tegelikest kuludest. Arvestades, et ravimtaimede pakendamine on oma olemuselt

oluliselt lihtsam protsess kui keemiliste ravimite tootmine, on ka selle nõuetekohasuse kontrollimine

lihtsam ja kiirem. Seetõttu on asjakohane rakendada proportsionaalselt madalamat riigilõivu, mille

suurusjärk on viiendik ravimite tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivust. Eestis on neli

ravimtaimede pakendajat, kellel on ravimite tootmise tegevusluba. Tegemist on ühekordse tasuga.

Viimastel aastatel ei ole ükski uus ravimtaimede pakendaja soovinud tegevust alustada, mistõttu on

muudatuse rahalist mõju riigieelarvele keeruline prognoosida.

6

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite hulgimüügi

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimite hulgimüügi tegevusloa puhul

kehtestatakse riigilõiv 2000 eurot senise 1000 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu viiendikkugi esmakordse

ravimite hulgimüügi tegevusloa taotluse läbivaatamise tegelikest kuludest. Sama taotluse

läbivaatamise riigilõiv on Soomes 1925 eurot ja Taanis 1650 eurot, millele lisandub teist samapalju

aastamaksuna. Lätis on sama riigilõiv 426,86 eurot, millele lisandub 500 eurot dokumentide

säilitamise eest, st kokku 926,86 eurot, millele omakorda lisandub pärast tegevusloa andmist tasuline

inspektsioon hea turustamistava nõuetele vastavuse kontrollimiseks (esimene päev 2000 eurot ja

vajaduse korral iga järgnev päev 1000 eurot).

Taotluste läbivaatamine on töömahukam, kui teenuse loomisel algselt arvati, ja eeldab enamasti

tingimuste kontrollimiseks ja heale turustamistavale vastavuse kontrollimiseks tegutsemiskoha

inspektsiooni. Viimastel aastatel on märgata trendi, kus taotlus esitatakse enne sobivate tingimuste

loomist, aga võetakse enne otsustamist tagasi ja esitatakse mõne aja pärast uuesti. Seeläbi kujuneb

taotluse läbivaatamine osaliselt uue ettevõtte koolitamiseks ravimite hulgimüügi nõudeid puudutavas.

Menetlusprotsessis osalemine on taotlejale soodsam kui turul pakutav korralik ravimi hea

turustamistava koolitus. Tegemist on ühekordse tasuga.

Eestis on suurusjärgus 55 hulgimüüjat ja aastas lisandub keskmiselt üks-kaks uut ravimite

hulgimüüjat, st muudatuse mõju oleks suurusjärgus 1000–2000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktidega 5, 6 ja 7 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt apteegiteenuse

osutamise tegevusloa taotluste läbivaatamise riigilõivumäärasid. Seni on üld-, haigla- ja

veterinaarapteegi tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv olnud 150 eurot. Edaspidi sõltub

riigilõivu suurus apteegiteenuse tegevusloa puhul mitte RavS § 30 lõikes 1 sätestatud apteegi liigist

(üldapteek, veterinaarapteek ja haiglaapteek), vaid sellest, kas apteek taotleb tegevusloale ravimite

valmistamise kõrvaltingimust või mitte. RavS § 32 lõike 1 alusel kohaldub teatud juhul apteegile

ravimite valmistamiskohustus. Nimelt apteegiteenuse tegevusloa omajal on üldapteegis, mis asub

4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena, mittesteriilsete ravimite valmistamise kohustus.

Samas on valmistamiskohustuseta üld- ja haiglaapteekidel võimalus valmistamisõigust taotleda.

Erandiks on veterinaarapteek, millel ravimite valmistamise õigus puudub. Seetõttu tunnistatakse

veterinaarapteeke puudutav punkt 6 kehtetuks.

Valmistamisõigusega apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv on

edaspidi 1000 eurot ja valmistamisõiguseta apteegi tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv 500

eurot. Seega diferentseeritakse tegevusloa andmisel riigilõivumäära selliselt, et kui loa taotleja on

kohustatud ravimeid valmistama või on tal selleks õigus, siis on riigilõiv 1000 eurot ja kui neid ei

valmistata, siis on riigilõiv 500 eurot. Seega ei muutu tegevusloa kohustus, vaid tasutav riigilõivu

määr. Riigilõivu erineva suuruse põhjenduseks on taotluse läbi vaatamise mahukus –

valmistamisõigusega apteegile kohalduvad rangemad nõuded ning vastavuse hindamiseks kulub

Ravimiametil rohkem ressursse. Seega on põhjendatud valmistamisõiguseta apteekide taotluse läbi

vaatamisest kõrgem riigilõiv.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata valmistamisõigusega apteekide

puhul praegu kümnendikkugi tegelikest taotluse läbivaatamise kuludest ja valmistamisõiguseta

apteekide puhul katab kehtiv riigilõiv veerandi tegelikest kuludest. Soomes on apteegi tegevusloa

taotlemisel oluliselt kõrgem riigilõiv (5500 eurot). Lätis on apteegi tegevusloa taotlemisel riigilõiv

7

284,67 eurot, millele lisandub aastamaks apteegi dokumentatsiooni ja teabe korrashoiu eest 200 eurot

aastas, st kokku 484,67 eurot.

Eestis on ligi 500 apteeki. Juba tegutsevate apteekide tegevuslube see muudatus ei mõjuta, sest

tegemist on ühekordse tasuga tegevusloa taotlemisel. 2023. aastal taotles tegevusluba kümme

valmistamisõigusega ja üks valmistamisõiguseta apteek, st muudatuse mõju on suurusjärgus 9000

eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite vahendamise

tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimite vahendamise tegevusloa puhul

kehtestatakse riigilõiv 300 eurot senise 150 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna üheksa aastat ja uus riigilõivu määr kataks veerandi taotluse

menetlemise tegelikest kuludest. Ravimite vahendamise tegevusloa andmisel kontrollitakse taotleja

nõuetele vastavust dokumentide põhjal ja tegevusluba on tähtajatu. Ravimite vahendaja ei too Eestis

ise ravimeid turule, vaid tema roll on viia kokku ravimite tootjad ja hulgimüüjad, kes muidu omavahel

kontakti ei leiaks. Selle tegevuse eest saab vahendaja ravimi tootjalt või hulgimüüjalt vahendustasu.

Seetõttu ei peaks selle tegevuse tarbeks tegevusloa saamine olema riigi poolt suuremas osas

riigilõivuga katmata vahenditega tehtav toiming – vähemalt poole sellega kaasnevatest kuludest peaks

katma taotleja. Tegemist on ühekordse tasuga. Viimastel aastatel ei ole ravimite vahendamise

tegevuslubade saamiseks taotlusi esitatud. Eestis on kolm ravimite vahendamise tegevusloa omajat,

mistõttu on muudatuse mõju riigieelarvele keeruline prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite tootmise või

hulgimüügi tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu määra, kui muudatus on seotud

tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmisega. Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal

märgitud tegutsemiskoha muutmise puhul määratakse riigilõivuks 1000 eurot senise 500 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata käesoleval ajal taotluse

läbivaatamise tegelikest kuludest kümnendikkugi. Tegutsemiskoha muutus on oma olemuselt

võrreldav esmakordse tegevusloa väljastamise menetlusega, kontrollimine on hõlpsam vaid seetõttu,

et tegevusluba omav ettevõte ja tema kvaliteedisüsteem eelmises tegutsemiskohas on olnud varem

kontrollitud, mistõttu on suurem tõenäosus, et uues tegutsemiskohas on tegevus sarnaselt korraldatud.

Ravimi tootmise ja hulgimüügi tegutsemiskoha muutus eeldab reeglina uue tegutsemiskoha

inspekteerimist ja mahukat dokumentide alusel tehtavat kontrolli. Tegemist on ühekordse tasuga,

mida võetakse tegevusloal tegutsemiskoha muutmisel.

2023. aastal muudeti ravimite hulgimüügi või tootmise tegutsemiskohta neljal korral. Arvestades, et

riigilõiv tõuseb 500 euro võrra, on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 2000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimtaimede

pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise taotluse

läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal

märgitud tegutsemiskoha muutmisel rakendatakse riigilõivu 250 eurot senise 60 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu taotluse läbivaatamise

tegelikest kuludest kümnendikkugi. Sisult on taotluse läbivaatamine sarnane valmistamisõiguseta

apteegi tegutsemiskoha muutmise taotluse läbivaatamisega. Arvestades, et ravimtaimede pakendajad

on maapiirkonnas asuvad väikeettevõtted, on asjakohane kehtestada valmistamisõiguseta apteegi

tegevusloa riigilõivust poole väiksem riigilõiv. Märgime, et loa kohustus ei puuduta kõiki tootjaid,

8

vaid ainult neid, kes käitlevad drooge, mis on toodud sotsiaalministri 13.04.2005 a. määruse nr 58

"Droogide käitlemise ning pakendi märgistamise tingimused ja kord ning droogide loetelu" lisas ning

on tugevatoimelised. Selliste droogide käitlemisele on kehtestatud selged nõuded ning nende nõuete

täitmine vajab enne loa väljastamist hindamist. Tegemist on ühekordse tasuga.

Viimastel aastatel ei ole Ravimiametile esitatud taotlusi ravimtaimede pakendamiseks antud tootmise

tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmiseks, mistõttu on muudatuse mõju riigieelarvele

keeruline prognoosida. Eestis on neli ravimtaimede pakendajat, kellel on ravimite tootmise

tegevusluba.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite tootmise või

hulgimüügi tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest tuleneva

tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu määra ning kehtestatakse ravimite hulgimüügi

tegevusloal märgitud ladustamispartneri muutmisest tuleneva tegevusloa muutmise taotluse

läbivaatamise riigilõivu määr. Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa omaja või tegevusloal

märgitud pädeva isiku vahetumisest või ravimite hulgimüügi tegevusloal märgitud ladustamispartneri

muutmisest (muutub tegevusloa omaja, pädev isik või ladustamispartner) tuleneva tegevusloa

muudatuse puhul rakendatakse riigilõivu 500 eurot senise 150 euro asemel.

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal tegevusloa omaja või pädeva isiku vahetamise või

hulgimüügi tegevusloal ladustamispartneri muutmise taotluse läbivaatamisel uue omaniku

nõuetekohasuses ja pädeva isiku kandidaadi või ladustamispartneri sobivuses dokumentide põhjal.

Tegemist on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise kontrollimisega, mis on aluseks

tegevusloa kehtivusele. Kehtestatav riigilõiv kataks 90% taotluse läbivaatamisega kaasnevatest

kuludest. Tegemist on tasuga, mis kehtestub igakordselt tegevusloal märgitud pädeva isiku

vahetumisel.

2023. aastal sai Ravimiamet 15 taotlust pädeva isiku vahetamiseks ravimite tootmise või hulgimüügi

tegevuslubadel ja ühe taotluse ravimite hulgimüügi tegevusloal ladustamispartneri vahetamiseks.

Tegevusloa omaja vahetumisi 2023. aastal ei olnud. Arvestades, et riigilõiv tõuseb 350 euro võrra,

on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 5600 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 12 kehtestatakse riigilõiv ravimiseaduse § 50 alusel Ravimiameti poolt

ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva muudatuse

hindamisele. Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva

muudatuse puhul rakendatakse riigilõivu 1000 eurot.

Ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloa kõrvaltingimuse lisandumisel on vaja muudatust tehes

veenduda kõrvaltingimuseks oleva tegevuse jaoks sobivate tingimuste loomises. Seda tehakse nii

dokumentatsiooni hinnates kui ka tegutsemiskohta inspekteerides. Sõltuvalt konkreetsest

muudatusest võib taotluse läbivaatamine olla pea sama mahukas ja keerukas, nagu uue tegevusloa

andmisel, kuid arvestades, et muudatuse puhul on ettevõtte üldine kvaliteedisüsteem ja toimimine

varem kontrollitud, on asjakohane rakendada riigilõivu, mis on ette nähtud samade ettevõtete

tegutsemiskohtade muudatuste puhul. Tasu rakendub igakordsel tegevusloa kõrvaltingimuste

muutmisel.

2023. aastal lisati ravimi tootmise või hulgimüügi tegevusloale kõrvaltingimusi kuuel korral.

Muudatuse mõju riigieelarvele on suurusjärgus 5000 eurot.

9

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimtaimede

pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku

vahetumisest või sellise tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva tegevusloa muutmise

taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise

tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või sellise tegevusloa

kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul rakendatakse riigilõivu 150 eurot senise 20

euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata taotluse läbivaatamise kulusid.

Sisuliselt on tegemist sarnase mahuga menetlusega, nagu apteegi juhataja vahetumise taotluse

menetlemise puhul. Arvestades, et ravimtaimede pakendajad on maapiirkonnas asuvad

väikeettevõtted, on asjakohane kehtestada väiksem riigilõiv. Tasu rakenduks igakordsel tootmise

tegevusloa omaja, tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumise või tegevusloa kõrvaltingimuse

muutumisel. Märgime, et loa kohustus ei puuduta kõiki tootjaid, vaid ainult neid, kes käitlevad

drooge, mis on toodud sotsiaalministri 13.04.2005 a. määruse nr 58 "Droogide käitlemise ning

pakendi märgistamise tingimused ja kord ning droogide loetelu" lisas ning on tugevatoimelised.

Selliste droogide käitlemisele on kehtestatud selged nõuded ning nende nõuete täitmine vajab enne

loa väljastamist hindamist.

Viimastel aastatel ei ole Ravimiamet sellesisulisi taotlusi saanud. Eestis on neli ravimtaimede

pakendajat, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mistõttu on muudatuse mõju riigieelarvele

keeruline prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse ravimiseaduse § 40 alusel Ravimiameti poolt apteegi

tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse lisamisega

seotud taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Apteegi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha

muutmise või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse lisamise toimingule määratakse riigilõiv 500

eurot senise 75 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata taotluse läbivaatamise kulusid, mis

on suurusjärgus 550 eurot. Üldapteegi tegutsemiskoha muutmise või tegevusloale uue

struktuuriüksuse lisamise taotluse läbivaatamisel reeglina kohapeal inspektsiooni ei tehta, kuid

hinnatakse lisanduva üksuse / tehnilise lahenduse vastavust nõuetele esitatud dokumentide alusel või

kauginspektsiooni teel. Haiglaapteegi puhul on tingimuste kontrollimiseks suurema tõenäosusega

vaja teha uue tegutsemiskoha inspektsioon. Samas ei peeta haiglaapteekidele suurema lõivu

kehtestamist vajalikuks, sest nende tegutsemiskohtades on võrreldes üldapteekidega muudatusi

harva. Tasu rakendub apteegi tegevuskoha igakordsel muutmisel.

Eestis on ligi 500 üldapteeki, 24 haiglaapteeki ja kaks veterinaarapteeki. Tegutsemiskoha muutmise

või struktuuriüksuse lisamise taotlusi esitasid apteegid 2023. aastal 22 korral. Arvestades, et riigilõiv

tõuseb 425 euro võrra, on muudatuse mõju suurusjärgus 9350 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse ravimiseaduse § 41 alusel Ravimiameti poolt apteegiteenuse

tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud apteegi juhataja vahetumisest või sellise tegevusloa

kõrvaltingimuse muutmisest tuleneva muudatuse taotluse läbivaatamise riigilõivu määra. Apteegi

juhataja muutmise korral kehtestatakse riigilõiv 250 eurot senise 20 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata praegu taotluse läbivaatamise

kulusid. Taotlusi hinnatakse dokumentide põhjal, mis tähendab, et see on kiirem ja lihtsam protsess

kui apteegi tegutsemiskoha muutmise või struktuuriüksuse lisamise taotluse läbivaatamine. Tasu

10

rakendub igakordsel apteegiteenuse tegevusloa omaja või tegevusloal märgitud apteegi juhataja

vahetumisel. Viimastel aastatel on apteegiteenuse puhul pädevate isikute tegevusloale lisamise

taotluste arv märgatavalt kasvanud. 2023. aastal esitati 51 taotlust apteegi pädeva isiku muutmiseks.

Arvestades, et riigilõiv tõuseb 230 euro võrra, on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 11 730

eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt ravimite vahendamise

tegevusloal märgitud vahendaja alalise asukoha andmete muutmise taotluse läbivaatamise

riigilõivu määra. Ravimite vahendamise tegevusloal märgitud vahendaja alalise asukoha andmete

muutmise eest määratakse riigilõiv 100 eurot senise 20 euro asemel. Tasu rakendub igakordsel

tegevusloal märgitud vahendaja alalise asukoha andmete muutmisel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata vahendamise tegevusloa andmise

kulusid. Taotlusi hinnatakse dokumentide põhjal. Ravimite vahendajatele tegevusõiguse andmise

riigilõiv on Lätis 70 eurot, Taanis 2260 eurot.

Viimastel aastatel ei ole Ravimiamet selliseid taotlusi saanud, mistõttu on muudatuse mõju

riigieelarvele keeruline prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt apteegiteenuse

osutamise tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kõrvaltingimuse lisamise taotluse

läbivaatamise riigilõivu määra. Seni said ravimite kaugmüügi õigust taotleda vaid üldapteegid.

Veterinaarapteegid said võimaluse taotleda kaugmüügi õigust 2022. aastal, kui jõustus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6. Seega oli tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse

kandmise taotluse läbivaatamise riigilõive 2016. aastal muutes see õigus üksnes üldapteekidel. Üld-

või veterinaarapteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kandmise taotluse läbivaatamise eest

määratakse riigilõiv 500 eurot senise 75 euro asemel. Tasu rakenduks ühekordselt kaugmüügi õiguse

kõrvaltingimuste lisamisel. Sätte pealkirja täiendatakse viitega veterinaarapteegile.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata tegevusloale ravimi kaugmüügi

õiguse kandmise taotluse läbivaatamise kulusid, mis on suurusjärgus 550 eurot. Riigilõivu algselt

kehtestades ei hinnatud õigesti töömahtu, mis ravimite kaugmüügi õiguse tegevusloale kandmisega

kaasneb, sest puudus selliste taotluste menetlemise kogemus, mis praeguseks on olemas. Taotluse

läbivaatamise töömaht ja raskusaste on sarnane tegevusloale haruapteegi lisamise taotluse

läbivaatamisega, kus reeglina kohapeal inspektsiooni ei tehta, kuid hinnatakse lisanduva üksuse /

tehnilise lahenduse vastavust nõuetele esitatud dokumentide põhjal või kauginspektsiooni teel.

Näiteks Soomes on riigilõiv apteegi tegevusloale ravimite kaugmüügi õiguse kandmise korral 1100

eurot.

Eestis on viis üldapteeki ja üks veterinaarapteek, millel on ravimite kaugmüügi õigus. Uute

kaugmüügiõigust soovivate apteekide lisandumist ja muudatuse mõju riigieelarvele on keeruline

prognoosida.

Eelnõu § 1 punktiga 18 kehtestatakse riigilõiv ravimiseaduse § 1168 alusel Ravimiameti poolt

radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotluse läbivaatamise ja radiofarmatseutilise

preparaadi valmistamise loal tegutsemiskoha muutmise või valmistamise eest vastutava isiku või

kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmise taotluse läbivaatamise eest. Radiofarmatseutilise

preparaadi valmistamise loa taotlemisel kehtestatakse riigilõiv 1500 eurot. Radiofarmatseutilise

preparaadi valmistamise loal tegutsemiskoha muutmise taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse

riigilõiv 1000 eurot. Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loal valmistamise eest vastutava

11

isiku või kvaliteedisüsteemi eest vastutava isiku muutmise taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse

riigilõiv 250 eurot. Tasu rakendub ühekordselt loa taotlemisel ning igakordselt tegutsemiskoha

muutmisel või vastutavate isikute muutmisel.

Radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotlemine ja taotluse läbivaatamine on oma

olemuselt võrreldav valmistamisõigusega haiglaapteegi või väiksema ravimite tootmise üksusega –

nõuetele vastavust kontrollitakse dokumentide põhjal ja haigla ruumides kohapeal nii loa andmisel

kui ka tegutsemiskoha muutmisel. Riigilõivude kujundamisel on eeskujuks võetud

valmistamisõigusega haiglaapteegi tegevusloa andmisel ja muutmisel kohaldatavad riigilõivud, sest

radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise luba taotlevad ka haiglad. Eestis on radiofarmatseutilise

preparaadi valmistamise luba kolmel haiglal ja lähiajal ei ole ette näha, et mõni haigla võiks seda luba

soovida. Vastutavate isikutega seotud muudatusi võib ette tulla, kui inimesed liiguvad ühelt

ametikohalt teisele. Tegutsemiskohaga seotud muudatusi võib oodata eelkõige seoses suuremate

ümberehituste või renoveerimistega. Muudatuse mõju on keeruline prognoosida, kuid arvatavasti on

see kuni 1000 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 20 muudetakse Ravimiameti poolt narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete lähteainete käitlemise tegevusloa andmise ja uuendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu

ning kehtestatakse riigilõiv narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise

registreerimise taotluse läbivaatamise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete

käitlemise tegevusloa andmisel ja uuendamisel kehtestatakse riigilõiv 300 eurot senise 150 euro

asemel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise registreerimise või

registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 150 eurot. Tasu rakendub

ühekordselt taotluse läbivaatamisel.

Tegevusloa andmisel ja uuendamisel rakendatava riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa

aastat ega kata tegevusloa andmise kulusid. Teistes Euroopa riikides on riigilõiv narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest Lätis 190 eurot,

Soomes 220 eurot ja Rootsis kuni 22 000 Rootsi krooni (1936 eurot). Eestis on kolm narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa omajat, kellel on kohustus kolme aasta

tagant tegevusluba uuendada ja Ravimiametil on kohustus nende nõuetekohasuses ja

usaldusväärsuses inspektsiooni käigus veenduda. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete

käitlemise tegevusluba on vaja 1. kategooria lähteainete käitlemiseks ja kasutamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 273/2004 artikli 3 punkti 7 kohaselt võivad pädevad

asutused nõuda ettevõtjatelt lõivu tasumist loa- või registreerimistaotluse esitamise eest. Lõivu

tasumise kohustus on seoses käideldava lähteainega, millest sõltub vajadus tegevusloa, registreeringu

või mõlema järele. Lähteainete käitlemise tegevusloa saamiseks on Eestis riigilõiv kehtestatud ja

riigilõivu on kohane rakendada ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlejate

registreeringutele, nagu seda on tehtud ka teistes Euroopa riikides. Käitleja registreerimine on oma

olemuselt kiirem ja väiksema töömahuga protsess kui käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamine.

Seega on asjakohane rakendada käitleja registreerimisel riigilõivu, mis on 50% käitleja tegevusloa

taotluse läbivaatamise tasust. Narkootikumide lähteainete käitleja registreerimisel on riigilõiv Lätis

170 eurot ja Soomes 220 eurot.

2023. aastal registreeris Ravimiamet kaheksa käitlejat, kes soovisid 2. kategooria narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete lähteaineid käidelda või 3. kategooria narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

lähteaineid eksportida. Kokku on Eestis 34 registreeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

lähteainete käitlejat ja keskmiselt lisandub neid paar-kolm aastas. Riigilõiv tõuseb 150 euro võrra,

seega on muudatuse mõju riigieelarvele suurusjärgus 450 eurot aastas. Pooled käitlejatest on

12

veepuhastusseadmetega tegelevad ettevõtted, kes käitlevad kaaliumpermanganaati. Ülejäänud on

valdavalt kemikaale turustavad ettevõtted.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse ja ravimiseaduse alusel Ravimiameti poolt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete sisse- ja väljaveoloa taotluste läbivaatamise riigilõive. Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisse- ja väljaveoloa taotluste läbivaatamisel

rakendatakse riigilõivu 30 eurot senise 10 euro asemel. Tasu rakendub igakordselt vastava taotluse

esitamisel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna kaheksa aastat ega kata impordi- ja ekspordilubade

andmise kulusid. Teistes Euroopa riikides on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete impordi- ja ekspordilubade andmisel riigilõivud mitu korda suuremad: Soomes 110 eurot,

Lätis 45 eurot, Suurbritannias 25 £ (28,2 eurot), Poolas 100 PLN (23,44 eurot), Taanis 1,112 DKK

(149,05 eurot), Iirimaal 63,50 eurot ja Šveitsis 100 CHF (101,97 eurot). Rootsis on see samas

suurusjärgus – 1000 SEK (8,67 eurot). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

impordi- ja ekspordilubade regulatsioon on ühetaoline kogu Euroopas ning riikide otsustada on vaid

toimingu eest võetava tasu suurus.

Ravimiamet andis 2023. aastal 1418 luba narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete impordiks ja ekspordiks. Kuna riigilõivu määr tõuseb 20 eurot, on muudatuse mõju

riigieelarvele suurusjärgus 28 000 eurot aastas. Impordi- ja ekspordiluba taotlevad ravimite

hulgimüügi tegevusloa omajad ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

käitlemise tegevusloa omajad, kelle majandustegevuse osaks on nende ainete hankimine ja

turustamine. Riigilõiv ei tohi halvendada narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite jõudmist Eesti

turule, st see ei või olla suurem kui teistes Euroopa riikides ja seda on riigilõivu tõstes silmas peetud.

Ekspordilubade riigilõiv ei või omakorda halvendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet teiste

Euroopas tegutsevate ettevõtete seas, st ka need lõivud ei saa olla suuremad kui teistes lähikonna

riikides.

Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse rakkude, kudede ja elundite seaduse alusel Ravimiameti poolt

rakkude ja kudede impordi sertifikaadi taotluse läbivaatamise riigilõivu. Rakkude ja kudede

impordi sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest rakendatakse riigilõivu 680 eurot senise 340 euro

asemel. Tasu rakendub igakordselt rakkude ja kudede impordi sertifikaadi taotluse esitamisel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatu kaheksa aastat ning sertifikaadi taotluse läbivaatamise

töömaht on suurem kui teenuse loomisel arvati. Näiteks on täiendavalt vaja tutvuda importiva riigi

laborite litsentseerimissüsteemidega, et veenduda doonoritel tehtavate testide vastavus Euroopa

Liidus ja Eestis kehtestatud nõuetele. 2023. aastal andis Ravimiamet ühe rakkude ja kudede impordi

sertifikaadi ja muutis kahte kehtivat. Kuna riigilõivu määr tõuseb 340 eurot, on muudatuse mõju

riigieelarvele suurusjärgus 680 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel Sotsiaalkindlustusameti

poolt menetletavate tegevusloa taotluste läbivaatamise riigilõivumäärasid. Igapäevaelu toetamise

teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse,

ööpäevaringse erihooldusteenuse, lapsehoiuteenuse (alates 01.01.2025 suure hooldus- ja

abivajadusega lapse hoiu teenuse), asendushooldusteenuse, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse,

turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 100 eurot senise 32 euro asemel. Riigikogu

sotsiaalkomisjoni menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

13

(erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) 421 SE §-ga 5 täiendatakse RLS § 286 ja

lisatakse seoses sama eelnõuga sotsiaalhoolekande seaduses tehtavate muudatustega (tegevusloa

kohustus seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumisega tekib viidatud eelnõu § 1 p 18

muudatusega) päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv,

mis on käesoleva eelnõu kohaselt samuti 100 eurot. Antud eelnõu on puutumuses veel ka Riigikogu

kultuurikomisjoni menetluses oleva alusharidusseaduse 419 SE-ga. Alusharidusseaduse

kehtestamisega muudetakse Sotsiaalhoolekande seadust nii, et praegune lapsehoiuteenust puudutav

regulatsioon viiakse üle alusharidusseadusesse ja saab osaks alusharidusesüsteemist. See tähendab,

et senised lapsehoiuteenuse tegevust reguleerivad normid on edaspidi sätestatud alusharidusseaduses

ning Sotsiaalhoolekande seadusesse jääb sotsiaalteenusena suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiu teenus.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna 2014. aastast ehk kümme aastat ega kata enam taotluse

menetlemise tegelikke kulusid, sealhulgas on tegevusloa muutmine seni olnud riigilõivuvaba. Ka

pärast 2014. aastat lisandunud teenuste osutamise tegevuslubade riigilõivud on kehtestatud samas

määras nagu kümme aastat tagasi. Uued riigilõivumäärad on senistest määradest kulupõhisemad ja

arvestus on tehtud, lähtudes menetlusega kaasnevatest kuludest. Lisaks kulupõhimõttele tuleb arvesse

võtta ka sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi ja kehtestada riigilõivumäärad selliselt, et see ühest

küljest aitab katta senisest paremini riigi kulusid tegevuslubade menetlemisel, aga teisalt ei oleks

sotsiaalteenuste osutamisel majanduslikuks takistuseks. Riigilõivude tõstmine aitab kompenseerida

menetlemise kulusid ja tagada, et riik suudab jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

Tabel 2. Sotsiaalkindlustusameti toimingute kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud

Muudetav riigilõiv Õiguslik

alus

Toimingute/

väljastamiste

arv 2023

Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Igapäevaelu toetamise teenuse,

töötamise toetamise teenuse,

toetatud elamise teenuse,

kogukonnas elamise teenuse,

päeva- ja nädalahoiuteenuse

(alates 01.01.2025) ja

ööpäevaringse

erihooldusteenuse osutamise

tegevusluba (6)

RLS

§ 286

24 32 100

Lapsehoiuteenuse (alates

01.01.2025 suure hooldus- ja

abivajadusega lapse hoiu

teenus) osutamise tegevusluba

RLS

§ 2861

21 32 100

Asendushooldusteenuse

osutamise tegevusluba

RLS

§ 2862

3 32 100

Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse osutamise tegevusluba

RLS

§ 2863

16 32 100

Lastele ja täiskasvanutele

turvakoduteenuse osutamise

tegevusluba (2)

RLS

§ 2864

1 32 100

Väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse osutamise

tegevusluba

RLS

§ 2865

5 32 100

14

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate toimingute eest laekus 2023. aastal riigieelarvesse 2560

eurot. Riigilõivumäära tõstmisega 32 eurolt 100 eurole oleks 2025. aastal hinnanguline tulu

riigieelarvele 5440 eurot (2023. aasta prognoosi alusel).

Tabel 3. Sotsiaalkindlustusameti riigilõivude laekumised aastate kaupa:

Aasta Riigilõivud, summad eurodes

2015 1843

2016 1976

2017 884

2018 3420

2019 1848

2020 1865

2021 2088

2022 2176

2023 2560

Sotsiaalkindlustusametis tegeleb kõikide tegevuslubade väljastamise, muutmise, registriandmete

korrastamise ja muu tegevusega õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse ametnik.

Ametniku tööajast kulub tegevuslubade menetlustele 80%. 2023. aastal tegi ametnik

majandustegevuse registris 3193 tegevuslubadega seotud toimingut, millest 70 olid tegevuslubade

väljastamise otsused ja 190 tegevuslubade muutmise otsused, millest hinnanguliselt 10% olid

tegevuskohaga seotud muudatused. Ülejäänud tegevused olid seotud tegevuslubade andmete

korrastusega (spetsialistide andmete muutused, parandused). Sotsiaalkindlustusameti tööprotsesside

analüüs, mille aluseks on 2023. aastal esitatud tegevuslubade taotluste arv ja nende menetlemiseks

kuluv aeg (80% töötaja tööajast) ning töötajaga seotud tööjõukulu (brutopalk ja tööjõumaksud),

näitab, et kehtestatud riigilõivumäärad ei kata ära ametniku töötasu ega tema töökohaga seotud kulu.

Tegevusloa taotluse laekumisel kontrollib ametnik vastavalt teenusele:

 vahetu teenuseosutaja ehk spetsialisti (nt hooldustöötaja, lapsehoidja, tegevusjuhendaja)

vastavust seaduses nimetatud kvalifikatsiooninõuetele (haridus, kutsetunnistused,

täienduskoolituste läbimine) ja tervisetõendi olemasolu kinnitust (v.a sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse puhul);

 esmase tegevusloa puhul töötaja kirjaliku nõusoleku olemasolu tegevusloa taotleja juurde tööle

asumiseks;

 lapsehoiu- ja asendushooldusteenuse puhul isiku kirjaliku kinnituse olemasolu, et ta vastab

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele;

 teenust vahetult osutaval isikul karistatuse puudumist tahtlikult toimepandud kuriteo eest läbi

majandustegevuse registri (MTR) karistusregistrist ning vajadusel asjaolu, kas teenuseosutaja

on kontrolli ka ise teostanud, et mitte ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja

vara; samuti lastele vahetult teenust osutavate isikute vastavust lastekaitseseaduse § 20 lõigete

1 ja 11 (teatud karistuste puudumine karistusregistri arhiivis ja välisriigis);

 Terviseameti hinnangu olemasolu, et teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel

kehtestatud tervisekaitsenõuetele, ja Päästeameti hinnangu olemasolu, et teenuse osutamise koht

vastab tuleohutusnõuetele;

 lisaks nimetatud põhitingimustele tuleb kontrollida ka kõrvaltingimusi:

o maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada (nt üks

lapsehoidja korraga kuni kümnele lapsele või viiele alla kolmeaastasele lapsele,

asenduspere suurus kuni kuus last, üks tegevusjuhendaja kümnele teenusesaajale jne);

15

o kas tegutsemiseks lubatud tegevuskoht on tegevusloa taotleja omanduses või on olemas

kirjalik kinnitus selle kohta, et hoonet või ruume võib kasutada taotletava teenuse

osutamiseks.

Taotluses puuduste esinemise korral tuleb neid kirjeldada ja taotlejat nendest teavitada, vajaduse

korral nõustada puuduste kõrvaldamiseks. 2023. aastal esitati ligikaudu 1000 puudustega taotlust,

neist enim lapsehoiuteenuse (400 tk) ja rehabilitatsiooniteenuse (300 tk) osutamiseks. Kui taotleja

vastab tegevusloa tingimustele, koostab Sotsiaalkindlustusameti ametnik asjakohase otsuse, väljastab

tegevusloa ja kannab otsuse andmed MTR-i.

Kavandatav muudatus aitab kaudselt kaasa sotsiaalteenuste (nt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse)

kvaliteedi parandamisele. Eesmärk on suunata ettevõtteid sisuliselt läbi kaaluma, kas taotleda igaks

juhuks tegevusluba. Praegune 32 euro suurune riigilõiv on tekitanud olukorra, kus osad tegevusluba

ja lepingut omavad teenuseosutajad osutavad teenuseid muude tegevuste kõrvalt ootuses, et riik on

stabiilne partner ja väike täiendav sissetulek on garanteeritud. Selline olukord on potentsiaalne

probleem, sest tegevusluba omab lepingupartner, kes vastab küll kõikidele teenuse osutamise

miinimumtingimustele, kuid ei pruugi olla sisuliselt teenuse osutamises väga pädev ja osutab teenust

muude tegevuste kõrvalt. Seega puudub sisuline teenuse osutamise ja arendamise kompetents.

Riigilõivu suurendamine ei saa olla peamine instrument, mis sellist riski vähendaks, küll aga võib

suunata teenuseosutajaid mõtlema, kas taotleda igaks juhuks tegevusluba ja seejärel teenuseosutamise

lepingut Sotsiaalkindlustusametiga.

Riigilõivu määra tõstmisega tegevusloa esmakordsel taotlemisel 32 eurolt 100 euroni on riigieelarve

täiendav tulu prognoositavalt kokku 5440 eurot.

Eelnõu § 1 punktid 25–31 on seotud RLS §-e 286–2865 täiendamisega, kus kehtestatakse riigilõiv

50 eurot sotsiaalteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluse

läbivaatamise eest. See tingib ka pealkirjade täiendamise (taotluse läbivaatamisele lisaks on riigilõiv

ka muutmise taotluse läbivaatamisel).

Eelnõu § 1 punktiga 25 RLS §-i 286 viidavas lõikes 2 nimetatakse ka päeva- ja nädalahoiuteenuse

tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotlus. Vastav tegevusloakohustus tekib

Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses oleva sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) 421 SE § 1 punkiga 18

(sotsiaalhoolekande seaduse § 151 muutmine). Eelnõu § 1 punktiga 26 viiakse RLS §-i 2861 säte

ühtlasi ka kooskõlla alusharidusseaduse eelnõu 419 SE §-ga 75 punktiga 4, millega täiendatakse RLSi

§-ga 531, sätestades riigilõivu määrad alusharidusseaduse alusel eralasteaia ja eralastehoiu tegevusloa

taotluse läbivaatamisel ja punktiga 5, muudetakse RLS § 2861 ja asendatakse sõna

„Lapsehoiuteenuse“ sõnadega „Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse“.

Erinevalt mitmest teisest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala toimingust, mille puhul on kehtestatud

riigilõiv tegevusloa taotluse muutmise eest, ei ole seda Sotsiaalkindlustusameti toimingute puhul seni

rakendatud. 2023. aastal tegi Sotsiaalkindlustusamet 70 tegevusloa väljastamise otsust, tegevusloa

muutmise otsuseid oli 190, millest hinnanguliselt 10% olid tegevuskohaga seotud muudatused.

Tegevuskohaga seotud muudatused hõlmavad kõiki muudatusi, mis ühel või teisel moel mõjutavad

teenuseosutaja tegevuskohta. Nendeks võib olla asukoha vahetamine või täiendav asukoha lisamine,

aga ka samas asukohas ruumide lisandumine. Ruumide lisandumise korral peavad Terviseamet ja

Päästeamet hindama samal aadressil lisanduvaid ruume tervisekaitsenõuetest ja tuleohutusnõuetest

lähtuvalt ning Sotsiaalkindlustusamet peab kontrollima nimetatud asutuste hinnangute olemasolu.

Ruumide lisandumine võib olla tingitud ka tegevuse laienemisest, millega kaasneb töötajate

16

lisandumine. Sellisel juhul peab Sotsiaalkindlustusamet kontrollima ka lisanduvate töötajate

vastavust kehtestatud nõuetele. Muud tegevusloa muudatused (nt töötaja vahetamine, kuna eelmine

töötaja soovis töölt lahkuda) on riigilõivuvabad. Valdava osa tegevusloa muudatustest

moodustavadki töötajatega seotud muudatused: uue töötaja lisandumine, töötaja haigestumisest

tingitud muutused, ebaõnnestunud katseaeg või töötajate liikumine teenuseosutajate vahel. Praktika

on näidanud, et teenuseosutajatele on pidev töötajate andmete kaasajastamine MTR-is koormav ja

tihti tehakse asjakohased kanded hilinemisega. Töötajatega seotud kannete koondamine ja viitega

MTR-is tegevusloa andmete muutmine ei ole teenuseosutaja poolt korrektne käitumine. Kui hõlmata

töötajate andmete muutmisega seotud tegevusloa muudatused riigilõivuga, suureneks hilinevate

MTR-i kannete osakaal eelduslikult veelgi, kuna lisaks teenuseosutaja töökoormusele suurendaksid

toimingud ka ettevõtte eelarvet. Sotsiaalkindlustusamet jätkab teenuseosutajate nügimist, et

teadvustada õigel ajal tehtavate kannete olulisust, ja kontrollib järelevalvemenetluse käigus töötajate

vastavust töötamise registriga. Õigeks ajaks tegemata tegevusloa muudatused ei võimalda

Sotsiaalkindlustusametil kontrollida töötajate nõuetele vastavust ning see võib kaasa tuua

Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse sunniraha hoiatusega.

Tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest riigilõivumäärade kehtestamisel on

lähtutud põhimõttest, et kui esmakordne tegevusloa läbivaatamise eest võetav riigilõiv on eelnõu

jõustumisel 100 eurot, siis tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest võetav

riigilõiv on 50 eurot, kuna tegevuste maht, mida kontrollida, on väiksem.

Sarnaselt riigilõivuga esmakordse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ei kata ka tegevusloa

muutmise taotluse eest määratav riigilõiv ära Sotsiaalkindlustusameti kõiki menetlusega seotud

kulusid, kuid ka siin tuleb võtta täiendavalt arvesse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi, et

riigilõiv ei muutuks majanduslikuks takistuseks oluliste sotsiaalteenuste osutamisel või tegevusloa

andmete uuendamisel. Muudatusel on ka kaudsem eesmärk – suunata ettevõtteid sisuliselt läbi

kaaluma, kas taotleda igaks juhuks tegevusloa muutmist. Kavandatav muudatus aitab kaudselt kaasa

sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamisele.

Tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest riigilõivumäärade kehtestamisel

suureneb 2025. aastal Sotsiaalkindlustusameti toimingute tulemusena riigilõivutulu prognooside

kohaselt ca 950 eurot.

Eelnõu § 1 punktidega 32–38 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel

Terviseameti menetletavate tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluste riigilõivumäärasid

järgmiselt:

Tabel 4. Terviseameti toimingute kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

145 290

Kiirabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

teeninduspiirkonna kohta

195 290

Haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

145 290

Iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa, välja arvatud

iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

87 170

17

Muudetav riigilõiv Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Uus

riigilõiv

(eurodes)

Iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

145 290

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

kohaliku haigla puhul

505 950

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

üldhaigla puhul

730 1 140

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

keskhaigla puhul

1 050 1 330

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

piirkondliku haigla puhul

1 460 1 900

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

erihaigla puhul

505 950

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

taastusravihaigla puhul

505 950

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa täiendamine uue

eriarstiabi erialaga või tervishoiuteenuse osutamise koha

muutmine ühe eriala kohta

145 290

Iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine

505 950

Riigilõivumäärad on püsinud muutumatuna alates 2015. aastast ega kata enam taotluse menetlemise

tegelikke kulusid. Terviseameti uued riigilõivumäärad on kulupõhised ning arvestus on tehtud,

lähtudes menetlusega seotud reaalsest töömahust ja kaasnevatest kuludest.

Tegevusloa taotluse laekumisel tuleb kontrollida sõltuvalt loa liigist järgmisi dokumente:

 tegevusloa taotlemise avaldus (juriidilisest ja füüsilisest isikust ettevõtja nimi ja registrikood;

ettevõtja kontaktandmed);

 tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;

 ruumide kasutusõigust tõendavad dokumendid;

 ruumide meditsiinitehnoloogiline projekt;

 tõend tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta;

 tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle

asumiseks;

 iseseisvalt osutatava õendusabi puhul koolituse läbimist tõendavad dokumendid ja

vaktsineerimistunnistus;

 vastavus teenuse osutamiseks vajalikele nõuetele (aparatuur, sisseseade ja ruum vastavalt

tegevusalale);

 vajadusel korral küsitakse täiendavaid kirjalikke kinnitusi ja dokumente;

 tegevusloa väljastamisel ja muutmisel tehakse kohapealne paikvaatlus ja koostatakse kontrollakt;

 kui kohapealse paikvaatluse tulemusena vastab kõik tegevusloa väljastamise tingimustele,

koostab Terviseameti töötaja asjakohase otsuse ja väljastab tegevusloa.

Tegevuslubade menetlemiseks kulunud aeg, sealhulgas paikvaatluse tegemine sõltub tegevusloa

liigist, osutatavate teenuste arvust ning kontrollitavate ruumide arvust. Ajamahukamad on

statsionaarsete teenuste tegevusloa menetlused, mille puhul kulub menetlusele kuni 40 töötundi.

18

Ambulatoorsete teenuste tegevuslubade menetlusele kulub 6–10 töötundi. Muudatuse mõju

riigieelarvele on ligikaudu 37 525 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks RLS § 288, millega on kehtestatud riigilõivud

tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest. Tervishoiuteenuse osutamise

tegevuslubasid ega nende duplikaate käesoleval ajal enam paberil ei väljastata. Kõiki lube saab

teenuseosutaja ise vajaduse korral tervishoiukorralduse infosüsteemist alla laadida. Samuti on load

nähtavad tervishoiukorralduse infosüsteemi avalikus vaates.

Eelnõu § 1 punktidega 40–43 muudetakse riigilõive järgmiselt:

- Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel Terviseameti poolt

tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivusid.

Muudatusega tõuseb Eestis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimise taotluse

läbivaatamise eest tasutav riigilõiv 13 eurolt 15 eurole ja välisriigis kutse omandanud

tervishoiutöötaja registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv 195 eurolt 260 eurole.

Eestis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimisega seotud kulud on tõusnud minimaalselt,

kuid välisriigis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimise kulud on oluliselt kasvanud,

sest taotluste menetlemisele kulub rohkem aega, kui seni oli arvestatud. Lisaks taotleja haridust

tõendavate dokumentide ja töökogemust tõendavate dokumentide läbivaatamisele tuleb sageli teha

ka päringuid teiste riikide pädevatele asutustele. Mõju riigieelarvele on umbes 6600 eurot aastas.

Keskmiselt menetletakse aastas 780 taotlust.

- Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel Terviseameti poolt

tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest kehtestatud

riigilõivu. Muudatusega kehtestatakse riigilõivuks 200 eurot senise 195 euro asemel.

Tunnustamise taotluse läbivaatamise kulud ei ole oluliselt suurenenud, mistõttu on riigilõivu tõus

väike. Mõju riigieelarvele on 300 eurot aastas.

- Eelnõuga muudetakse tervishoiukorralduse infosüsteemis tervishoiutöötaja registreeringu

tõendi või tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest kehtestatud riigilõivu. Muudatusega kehtestatakse riigilõivuks 15 eurot senise

seitsme euro asemel. Muudatuse mõju on väike, sest väljastatud tõendite arv on väga väike.

- Eelnõuga muudetakse ravimiseaduse alusel Terviseameti poolt proviisorina ja farmatseudina

registreerimise ning proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja registreerimistõendi ja

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest kehtestatud

riigilõivusid. Muudatusega kehtestatakse riigilõiv Eestis kutse omandanud proviisori või

farmatseudina registreerimise taotluse läbivaatamise eest 15 eurot senise 13 euro asemel ja

riigilõiv välisriigis kutse omandanud tervishoiutöötaja registreerimise taotluse läbivaatamise eest

260 eurot senise 195 euro asemel. Välisriigis kutse omandanud proviisorina või farmatseudina

registreerimise kulud on kasvanud, sest toimingu menetlemisele kulub rohkem aega, kui seni oli

arvestatud. Proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi

taotluse läbivaatamise eest kehtestatakse riigilõiv 200 eurot senise 195 euro asemel ja

tervishoiukorralduse infosüsteemis proviisori või farmatseudi registreeringu tõendi või proviisori

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest riigilõiv 15 eurot

senise seitsme euro asemel. Mõju eelarvele on ligikaudu 500 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktidega 44–45 muudetakse veeseaduse alusel Terviseameti poolt menetletava

loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest tasutavat riigilõivu ja loodusliku mineraalvee

tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja

liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise eest tasutavat riigilõivu. Muudatusega kehtestatakse

tunnustamismenetluse riigilõivuks 1000 eurot senise 415 euro asemel. Tunnustamise otsuse

19

väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate

asutuste teavitamise eest kehtestatakse riigilõiv 250 eurot senise 80 euro asemel.

Eelnimetatud riigilõivumäärad on püsinud muutumatuna 2016. aastast ega kata käesolevaks ajaks

enam menetlusega seotud kulusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ ja Euroopa

Komisjoni direktiivi 2003/40/EÜ kohaselt võib looduslikku mineraalvett turustada, kui liikmesriigi

maapõuest ammutatud vesi on selle liikmesriigi vastutava asutuse poolt tunnustatud loodusliku

mineraalveena. Eestis peab turule lastav looduslik mineraalvesi olema tunnustatud vastavalt

veeseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele, mis on kooskõlas direktiividega 2009/54/EÜ ja

2003/40/EÜ. Loodusliku mineraalvee nõuetekohasust tunnustab Terviseamet. Tunnustamist

taotlevad loodusliku mineraalvee tootjad ja maaletoojad.

Käesoleval ajal on tunnustatud viie ettevõtte üheksat looduslikku mineraalvett: Värska Natural –

Värska Originaal AS, Värska Originaal – Värska Originaal AS, Peter Mikheim puurkaev nr 1 –

Värska Originaal AS, looduslik mineraalvesi Haage – Haage Joogid OÜ, looduslik mineraalvesi

Haanja – Haage Joogid OÜ, looduslik mineraalvesi Värska Mineraal – Verska Mineraalvee OÜ,

Värska looduslik mineraalvesi nr.10 – Verska Mineraalvee OÜ, Vichy looduslik mineraalvesi – Saku

Õlletehase AS, Häädemeeeste Goodmens – OÜ Kaevutee.

Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlus on töömahukas menetlus, mille raames kontrollitakse

üle loodusliku mineraalvee tootmisega seotud dokumentatsioon. Kui dokumentatsioon on puudulik,

peatatakse menetlus ja dokumendid saadetakse taotlejale täiendamiseks. Keskmiselt kulub ühe

taotluse läbivaatamiseks 32 eksperdi töötundi. Dokumentatsiooni läbivaatamisele järgneb

veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamine loodusliku mineraalvee veevõtukohas,

mille eest tuleb taotlejal tasuda riigilõiv 685 eurot. Käesoleva eelnõuga selle suurust ei muudeta.

Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning

Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamisega seotud kulud on suurenenud

eelkõige tööjõukulu ja Terviseameti halduskulu arvelt.

Keskmiselt esitatakse 1–3 tunnustamise taotlust aastas. Seega on muudatuse rahaline mõju ligikaudu

1170 eurot aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel Terviseameti

poolt nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu määra.

Muudatusega kehtestatakse tunnustamismenetluse riigilõivuks 1230 eurot senise 145 euro asemel.

Riigilõivu määr on püsinud muutumatuna alates 2015. aastast ega kata taotluse menetlemisega seotud

tööjõu- ja halduskulusid. Riigilõivu määra kehtestades ei olnud võimalik õigesti hinnata reaalset

töömahtu, mis nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa menetlusega kaasneb, sest puudus

taotluste menetlemise praktiline kogemus, mis tänaseks on olemas. Nakkusohtlik materjali käitlemise

tegevusluba taotleva labori taotluse läbivaatamine ja tingimuste vastavuse hindamine ei piirdu ainult

dokumentide paketi läbivaatamisega, vaid näeb ette ka põhjalikku kohapealset visiiti ja reaalse

olukorraga tutvumist. Keskmiselt menetletakse aastas seitse taotlust. Seega on muudatuse rahaline

mõju riigieelarvele ligikaudu 7595 eurot.

Eelnõu § 1 punktide 32–46 mõju riigieelarvele:

Tabel 5. Terviseameti muudatuste mõju riigieelarvele toimingute kaupa

20

Riigilõivu nimetus RLS-i

paragrahv,

kus

riigilõivu

määr on

sätestatud

Mõju

riigieelarvele

eurodes

Perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 4 350

Haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse

läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 29 000

Iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa, välja arvatud

iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 830

Iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine tegevuskoha kohta

287 1 450

Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa täiendamine uue

eriarstiabi erialaga või tervishoiuteenuse osutamise koha

muutmine ühe eriala kohta

287 1 450

Iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise tegevusloa

taotluse läbivaatamine

287 445

Terviseametis tervishoiutöötajana registreerimise

taotluse läbivaatamine, kui kutse on omandatud Eestis

289 1 400

Terviseametis tervishoiutöötajana registreerimise

taotluse läbivaatamine, kui kutse on omandatud

välisriigis

289 5 200

Tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

taotluse läbivaatamine

290 300

Tervishoiutöötajana registreerimise tõendi kinnitatud

ärakirja või tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

291 80

Proviisorina või farmatseudina registreerimise taotluse

läbivaatamine, kui kutse on omandatud Eestis

292 110

Proviisorina või farmatseudina registreerimise taotluse

läbivaatamine, kui kutse on omandatud välisriigis

292 390

Terviseameti proviisorina või farmatseudina

registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või proviisori

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud

ärakirja väljastamine

292 8

Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetlus 293 1 170

Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse

läbivaatamine

294 7595

KOKKU 53 778

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse NPALSi märkides, et kui lähteainete käitleja registreerib oma tegevuse

vastavalt NPALS § 41 lõigetele 4 ja 41 Ravimiametis, siis tuleb tasuda ka riigilõiv. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktiga 20 , millega kehtestatakse riigilõiv narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemise registreerimise taotluse hindamisele.

21

Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole sedavõrd olulised, et vajaksid pikemat aega muudatustega

kohanemiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks.

6. Seaduse mõjud

Järgnevalt käsitletakse mõjusid.

6.1 Mõju valdkond: mõju riigiasustuste korraldusele

Sihtrühm: Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet

Mõjutatud sihtrühma suurus

Sotsiaalkindlustusametis tegeleb kõikide tegevuslubade väljastamise, muutmise, registriandmete

korrastamise jms tegevusega õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse ametnik. Tema

tööajast kulub tegevuslubade menetlemisele 80%. Terviseametis tegeleb taotluste menetlemise,

tegevuslubade väljastamise, muutmise ja registriandmete korrastamise tegevusega kuus ametnikku

ning Ravimiametis üks täiskohaga inspektsioonibüroo spetsialist, erineva osalise koormusega

sõltuvalt esitatud taotluste valdkonnast kuue valdkonna inspektorid, osalise koormusega

järelevalveosakonna dokumendihalduse spetsialist ja osalise koormusega tegevuslubade komisjon,

mille töös osalevad püsivalt peadirektori asetäitja, õigusosakonna juhataja, järelevalveosakonna

juhataja ja inspektsioonibüroo juhataja, st erineva koormusega kokku kuni 20 ametnikku.

Riigilõivude tõstmisega ei kaasne Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile ega Ravimiametile

kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu, kuna eelnõus käsitletud taotlusi esitatakse ja nende

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Uute täiendavate riigilõivude osakaal on

marginaalne.

Muudatuste rakendumisega kaasneb asutustele marginaalne koormus asutuse veebilehel ja eesti.ee

veebilehel muudatuste kajastamisel ja puutumust omavate teenuseosutajate teavitamisel.

Mõju ulatus

Kõnealustele asutustele kaasneb muudatustega vaid vähene mõju. Sotsiaalkindlustusametile lisandub

riigilõivu nõue tegevusloa muutmise taotluse menetlemise eest, mille tasumist tuleb kontrollida.

Ravimiametile lisanduvad üksikud lõivud uute teenuste eest.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on Sotsiaalkindlustusametile, Ravimiametile ja Terviseametile

väike. Tegevusloa taotluse menetleja peab edaspidi enne tehtava toimingu tegemist või loa

väljastamist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud uue määra kohaselt. Samas peab ametnik ka praegu

kontrollima, et riigilõiv on tasutud kehtiva määra kohaselt. Seega ei mõjuta muudatus ametniku töö

olemust.

22

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju, seega ei ole mõju oluline.

6.2 Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm 1: ravimite, vere, rakkude, kudede, elundite, droogide, narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete käitlejad

Mõjutatud sihtrühma suurus: 360 juriidilist isikut, sh Tervisekassa ja Terviseamet, suuremad haiglad

ja ülikoolid

Mõju ulatus

Muudatused ei ole ühe ettevõtte jaoks koormavad, taotlusi ja muudatusi ei tehta suures mahus.

Ravimiameti riigilõivude muudatused rakenduvad ühekordselt vastava loa taotlemisel või igakordsel

tegevusloa muutmisel. Muutmise vajadus lähtub ettevõtja soovist ja/või vajadusest ning ei oma

kindlat regulaarsust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus: väike

Sihtrühm 2: igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse,

kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse (alates 01.01.2025), ööpäevaringse

erihooldusteenuse, lapsehoiuteenuse (alates 01.01.2025 suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu

teenuse) , asendushooldusteenuse osutamise, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, turvakoduteenuse

ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajad

Mõjutatud sihtrühma suurus

Eelnõu koostamise ajal omas 763 asutust sotsiaalteenuste osutamise tegevusluba.

Mõju ulatus

Muudatused ei ole juriidilistest isikutest teenuseosutajate jaoks koormavad. Kuna ühe juriidilise isiku

puhul ei tehta taotlusi ja muudatusi tihti, ei oma see ka märgatavat mõju juriidilise isiku eelarvele ega

ohusta sotsiaalteenuse osutamata jätmist. Teenuseosutaja taotleb tegevusluba ühekordselt ning see

antakse tähtajatult. Tegevuskoha muutmise vajadus lähtub teenuseosutaja soovist või vajadusest ning

ei oma kindlat regulaarsust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus: väike

Sihtrühm 3: tervishoiuteenuse osutajad

Mõjutatud sihtrühma suurus: 1750

Mõju ulatus

Muudatused ei ole ühe taotleja jaoks koormavad, taotlusi ja muudatusi ei tehta suures mahus.

Tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba tuleb taotleda ühekordselt ning see antakse tähtajatult.

Ettevõtjal tuleb tegevusluba uuesti taotleda üksnes juhtudel, kui teenuseosutaja soovib muuta

tegevuskohta või laiendada oma tegevust. Seega ei oma ühekordse riigilõivu tasumise kohustus

märgatavat mõju teenuse osutaja eelarvele. Riigilõivude mõõdukas tõus ei oma mõju

tervishoiuteenuse hinnale ega mõjuta erinevate tervishoiuteenuste kättesaadavust. Tegevuskoha

muutmise vajadus sõltub konkreetsest teenuseosutajast ning ei oma kindlat regulaarsust.

23

Ebasoovitava mõju kaasnemise riski tõenäosus: väike

Sihtrühm 4: loodusliku mineraalvee tootjad ja turustajad

Mõjutatud sihtrühma suurus: <10

Mõju ulatus

Muudatused ei ole ühe ettevõtja jaoks koormavad, taotlusi ja muudatusi tehakse väga väikeses mahus.

Loodusliku mineraalvee tunnustamist tuleb taotleda ühekordselt ning tunnustamise otsus kehtib

tähtajatult. Keskmisest suurema riigilõivu tasumise kohustus ei sea ettevõtjatele turule sisenemise

piiranguid ega oma märgatavat mõju ettevõtja eelarvele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju, mistõttu ei ole mõju oluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2025. aastaks prognoositav riigilõivutulude kasv kokku

ligikaudu 139 028 eurot, millest Ravimiameti toimingute kaudu laekub prognooside kohaselt

riigieelarvesse täiendavat tulu ligikaudu 78 860 eurot, Sotsiaalkindlustusameti toimingute kaudu

ligikaudu 6390 eurot ja Terviseameti toimingute kaudu ligikaudu 53 778 eurot. Kõnealuse täiendava

tulu mõju riigieelarvele on väheoluline.

Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendumiseks on Sotsiaalkindlustusametil vaja tellida MTR-i IT

väikearendus, mille maksumus on hinnanguliselt 1000 eurot ja see kaetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti eelarvest. Kõnealune muudatusvajadus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga läbi räägitud.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole tarvis võtta vastu, muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisajaks nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuar. Eelnõuga plaanitavad muudatused

ei ole sedavõrd olulised, et vajaksid pikemat aega muudatustega kohanemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile,

Sotsiaalkindlustusametile, Ravimiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule, Eesti

Lastehoidude Liidule, Eesti Asenduskodu Töötajate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide

Nõukojale, Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidule, Eesti Logopeedide Ühingule, Eesti Õdede

Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide

Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti

Arstide Liidule, Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti

Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Proviisorite

24

Kojale, AS Ida-Tallinna Keskhaiglale, SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ja SA Tartu Ülikooli

Kliinikumile.

Laekunud tagasiside ja neile antud vastustega saab tutvuda seletuskirja lisas olevas

kooskõlastustabelis.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.