Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane teade

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	6-1/2092-1
Registreeritud	08.08.2024
Sünkroonitud	09.08.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari	6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus)
Toimik	6-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	EV alaline esindus Euroopa Liidu juures
Saabumis/saatmisviis	EV alaline esindus Euroopa Liidu juures
Vastutaja	Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (68699 tm).

Failid

829.pdf

E-kiri.eml

829.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.7.2024

C(2024) 5264 final

KOMISJONI TEATIS,

mis käsitleb suuniseid ettevõtja taotluse kohta integreeritud tootmisrajatise või ELi

avatud pooljuhitehase staatuse saamiseks vastavalt kiibimääruse (EL) 2023/1781

artiklile 15

KOMISJONI TEATIS,

mis käsitleb suuniseid ettevõtja taotluse kohta integreeritud tootmisrajatise või ELi

avatud pooljuhitehase staatuse saamiseks vastavalt kiibimääruse (EL) 2023/1781

artiklile 15

Sisukord

I. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3

II. „Esimesed omalaadsed“ rajatised ............................................................................... 4

1) Mõiste „esimene omalaadne“ määratlus .................................................................... 4

2) Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase määratlus .................. 6

3) Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase staatuse eelised.......... 7

A. Koostoime ja erinevused võrreldes riigiabiga ............................................................. 9

B. Taotlemiseelne etapp ................................................................................................. 10

4) IPFi ja OEFi staatusest tulenevad kohustused ......................................................... 11

A. Kriisietapp ................................................................................................................. 11

B. Prioriteetsed tellimused ............................................................................................. 12

III. Integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase staatuse saamise

taotlus ...................................................................................................................................... 13

1. Kes saab taotleda IPFi ja OEFi staatust? ................................................................. 14

2. Milliseid nõudeid komisjon taotluse hindamisel arvesse võtab? ............................ 14

A. Esimesed omalaadsed rajatised ................................................................................. 15

B. Kohustus täita kiibimääruse artikli 13 lõikes 3 või artikli 14 lõikes 3 sätestatud

kriteeriume. ....................................................................................................................... 16

C. Äriplaan (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt b) .................................................... 19

D. Taotleja kogemust tõendavad dokumendid (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt c) ..

................................................................................................................................... 20

E. Dokument, mis tõendab rajatise tulevase asukoha liikmesriigi või liikmesriikide

valmisolekut toetada sellise rajatise loomist (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt d) ... 20

F. Intellektuaalomandi põhimõtete ja kavade olemasolu (kiibimääruse artikli 15 lõike 2

punkt e) ............................................................................................................................. 21

G. Kohustus prioriseerida tellimusi kriisi korral (kiibimääruse artikkel 26) ................. 21

3. Millist menetlust komisjon taotluste hindamisel järgib? ........................................ 22

A. Taotluse vastuvõtt ja esimese tasandi hindamine (veebivormi kontroll) .................. 22

B. Teise tasandi hindamine (taotluse täielikkus) ........................................................... 23

C. Kolmanda tasandi hindamine (vastavus IPFi ja OEFi staatuse kriteeriumidele) ...... 23

D. Euroopa pooljuhtide nõukoja nõuanded ja otsus....................................................... 24

4. Kas komisjon jälgib projekti rakendamist pärast IPFi või OEFi staatuse

andmist? .............................................................................................................................. 24

A. Staatuse muutmine .................................................................................................... 24

B. Staatuse kehtetuks tunnistamine................................................................................ 25

5. Kuidas taotlust elektrooniliselt esitada? ................................................................... 25

IV. Kontrollnimekiri ja IT-vahendid .............................................................................. 28

A. Kontrollnimekiri ........................................................................................................... 28

B. IT-vahendid taotlusprotsessi jaoks ................................................................................ 31

I. Sissejuhatus

Käesolevas teatises (edaspidi ka „suunised“) antakse suuniseid selle kohta, kuidas ettevõtja

saab taotleda integreeritud tootmisrajatise (edaspidi „IPF“) või ELi avatud

pooljuhitehase (edaspidi („OEF“) staatust vastavalt määruse (EL) 2023/17811 (edaspidi

„kiibimäärus“) artiklile 15. Kiibimääruse artikliga 15 on komisjonile pandud kohustus esitada

suuniseid projektile IPFi või OEFi staatuse taotlemiseks nõutava teabe ja selle asjakohase

vormi kohta.

Kiibimäärus jõustus 21. septembril 2023 ja see on osa laiemast meetmepaketist ELi

pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks2.

Kiibimäärus on üles ehitatud kolmele sambale.

- Esimese sambaga luuakse Euroopa kiibialgatus, millega toetatakse ulatuslikku

tehnoloogilise suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni ELis, et võimaldada

tipptasemel ja järgmise põlvkonna pooljuht- ja kvanttehnoloogia arendamist ja

kasutuselevõttu.

- Teise sambaga luuakse raamistik, et tagada varustuskindlus ja vastupanuvõime,

meelitades ligi investeeringuid ja suurendades pooljuhtide tootmise võimsust ning

täiustades pooljuhtide pakendamist, katsetamist ja montaaži.

- Kolmanda sambaga luuakse liikmesriikide ja komisjoni vaheline

koordineerimismehhanism, et tihendada Euroopa pooljuhtide nõukoja3 juhtimisel

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1781, millega kehtestatakse

meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2021/694

(kiibimäärus) (EMPs kohaldatav tekst), PE/28/2023/INIT, ELT L 229, 18.9.2023 (https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2023.229.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AL%3A2023%3A229%3ATO

2 8. veebruaril 2022 võttis komisjon vastu paketi, mis koosneb järgmistest osadest:

a. teatis, milles kirjeldatakse pooljuhtide põhimõtteid ja üldist strateegiat (COM(2022) 45 final);

b. ettepanek võtta vastu määrus ELi pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus);

c. ettepanek muuta nõukogu määrust, millega luuakse Peamiste Digitehnoloogiate Ühisettevõte

(COM(2022) 47 final);

d. soovitus liikmesriikidele, millega edendatakse pooljuhtide tarneahela häirete seire ja leevendamise

meetmeid (C/2022/782, ELT L 35, 17.2.2022).

3 Euroopa pooljuhtide nõukoda on juhtorgan, mis koosneb ELi liikmesriikide kõrgetasemelistest esindajatest ja

on asutatud kiibimääruse artiklitega 28–30. Euroopa pooljuhtide nõukoda annab komisjonile nõu, abi ja soovitusi

vastavalt kiibimääruse V peatükile.

koostööd liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel järelevalve ja kriisidele reageerimise

valdkonnas.

Teise samba raames võivad IPFi või OEFi staatust taotleda nn esimesed omalaadsed rajatised

(st uued või oluliselt ajakohastatud pooljuhtide tootmise rajatised, mis pakuvad innovaatilist

mõõdet, mida ELis veel ei ole). See raamistik annab neile rajatistele vahendid, mis hõlbustavad

nende loomist ja käitamist ELis. Samuti nõuab see kriteeriumide täitmist, et tagada nende panus

ELi eesmärkide saavutamisse ja usaldusväärsus kiipide tarnijana kriisi ajal.

Selleks et anda suuniseid IPFi ja OEFi staatuse taotlemise protsessi kohta, on käesolev

dokument üles ehitatud järgmiselt.

- II jaos tutvustatakse ELi esimese omalaadse rajatise mõistet, eelkõige seda, kuidas seda

ainulaadset innovatsiooni tuleks kiibimääruse kohaldamisel tõendada (st kuidas seda

tuleb tunnustada IPFi või OEFina). II jaos kirjeldatakse ühtlasi kasu ja koostoimet

riigiabi menetlusega ning seda, milliseid kiibimääruse nõudeid kohaldatakse siis, kui

IPFi või OEFi staatus on omandatud.

- III jaos antakse ettevõtjatele praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas IPFi või OEFi

staatust taotleda ja kuidas komisjon neid taotlusi hindab. Eelkõige nimetatakse III jaos

taotlusprotsessi peamised etapid ning täpsustatakse, kuidas taotlejad peaksid esitama

taotlusvormi, lisadokumendid ja võetud kohustused.

- IV jaos on ettevõtjatele kontrollnimekiri, milles on esitatud kõik peamised aspektid,

mida tuleb taotluse ettevalmistamisel arvesse võtta, ning mõned tehnilised suunised IT-

süsteemide „Futurium“ ja „S-CIRCABC“ kasutamise kohta.

II. „Esimesed omalaadsed“ rajatised

1) Mõiste „esimene omalaadne“ määratlus

Nagu mainitud, võivad „esimesed omalaadsed“ rajatised taotleda „integreeritud

tootmisrajatise“ või „ELi avatud pooljuhitehase“ staatust. Kiibimääruse artikli 2 punkti 11

kohaselt on „esimene omalaadne rajatis“ „uus või oluliselt ajakohastatud pooljuhtide tootmise4

rajatis või rajatis, kus toodetakse seadmeid või selliste seadmete põhikomponente, mida

kasutatakse peamiselt pooljuhtide tootmiseks, mis pakub uuendusi seoses tootmisprotsessi või

lõpptootega ning mida ei ole liidus veel olulisel määral olemas või mida ei ole kavas ehitada;

kõnealused uuendused hõlmavad innovatsiooni, mis on seotud andmetöötlusvõimsuse või

turvalisuse, ohutuse või töökindluse taseme, energia- ja keskkonnatõhususe parandamisega,

uue tehnoloogiasõlme või substraadi materjali kasutamisega või selliste tootmisprotsesside

rakendamisega, mis toovad kaasa tõhususe suurenemise, või ringlussevõetavuse suurenemise

või tootmissisendite vähenemise“.

Selleks et rajatist saaks pidada esimeseks omalaadseks, hindab komisjon, kas sellel on

innovaatiline mõõde, mis ELis seni puudub. Esimeseks omalaadseks rajatiseks liigitumise

eelduseks on see, et siseturule tuuakse tootmisprotsesside või lõpptoote mõttes innovatiivne

element,5 mis võiks tugineda uutele või olemasolevatele tehnoloogiasõlmedele. Asjakohased

innovatsioonielemendid võivad olla seotud tehnoloogiasõlmega või alusmaterjaliga või selliste

lähenemisviisidega, mis viivad andmetöötlusvõimsuse või muude toimivusnäitajate,

energiatõhususe, turvalisustaseme, ohutuse või töökindluse suurenemiseni, samuti uute

funktsioonide, näiteks mälumahu lisamisega. Innovatsiooni näideteks on ka eri protsesside

integreerimine, mis suurendab tõhusust, ning pakendamise ja montaaži automatiseerimine.

Keskkonnakasu küsimuses võivad innovatsioonielemendid hõlmata kasutatava energia, vee

või kemikaalide koguse vähendamist või ringlussevõetavuse parandamist. Sobiv

võrdlusallikas, mille põhjal teha kindlaks, millistes valdkondades selline innovatsioon võib

toimuda, on IEEE rahvusvaheline seadmete ja süsteemide tegevuskava (IRDS), milles

määratakse kindlaks seadmete, süsteemide ja kogu asjaomase tehnoloogia peamised

tehnoloogilised suundumused6.

4 Kiibimääruse artikli 2 punkti 15 kohaselt on „pooljuhtide tootmine“ pooljuhtplaatide tootmise ja töötlemise mis

tahes etapp, sealhulgas substraadi materjalid, ning alg- ja lõppfaas, mis on vajalik pooljuhttoodete lõplikuks

valmistamiseks. 5 Lõpptoode on (potentsiaalselt pakendatud) pooljuhtide tasandil, mitte selle seadme tasandil, kus pooljuhti

kasutatakse.

6 See tugineb varasemale tööle, mida on tehtud rahvusvahelise pooljuhitehnoloogia tegevuskavaga (ITRS), milles

määratleti ka protsessisõlmede võrdlusalus (nanomeetrites), mis lähtub transistoride prognoositavast

mastabeerimisest kooskõlas Moore’i seadusega. IRDS hõlmab praegu mitmesuguste rahvusvaheliste

fookusrühmade tööd järgmistes valdkondades: rohkem Moore’i seadust (mastabeerimine); enamat kui Moore’i

seadus; CMOSi edasiarendused; süsteemid ja arhitektuur; pakendamise integreerimine; süsteemiväline ühendatus;

krüoelektroonika ja kvantteabe töötlemine; litograafia; tootluse suurendamine; metroloogia; integreerimine

tehases; keskkond, ohutus, tervis ja kestlikkus.

Määratluse kohaselt ei peaks tootmisrajatis olema mitte ainult uuenduslik, vaid sellel peaks

olema ka innovatsioonivõime, mida ei ole ELis veel olulisel määral olemas või mille

rajamist ei ole veel kavandatud. See tähendab, et tootmisrajatis, mis suudab pakkuda

võrreldavat toodet, protsessi või jõudlust tööstuslikus mastaabis, ei tohiks olla ELis juba loodud

või loomisel. Kui aga sellist innovatsiooni kasutatakse juba ELi teadus- ja arendustegevuses

või väikesemahulises tootmises, ei välista see tingimata uut masstootmist, mis kvalifitseeruks

„esimeseks omalaadseks“. Näiteks võib tootmisrajatis, mis kavatseb kasutada uudset

alusmaterjali, liigituda ELis esimeseks omalaadseks hoolimata sellest, et seda alusmaterjali

katsetatakse ühe liikmesriigi katseliinil. Sellega seoses ei ole välistatud, et mitut paralleelset

projekti võib pidada „esimeseks omalaadseks“ projektiks, kui ükski neist ei tõrju välja

käimasolevat või kavandatud erasektori tegevust ning puudub ületootmise oht7. Nii uue kui ka

oluliselt ajakohastatud rajatise paigaldamine võib tuua kaasa esimeseks omalaadseks rajatiseks

liigitamise.

2) Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase määratlus

Selleks et soodustada investeerimist uude tootmisvõimsusse ning tagada, et see toob kasu

kogu ELile, sätestatakse kiibimääruse III peatükis raamistik kaht liiki esimeste

omalaadsete rajatiste rakendamiseks. Need kaks liiki kajastavad pooljuhtide

tootmisrajatiste kaht tänapäeva pooljuhitööstuses levinud ärimudelit ning neid on

kirjeldatud kiibimääruse artiklites 13 ja 14.

- Kiibimääruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et „Integreeritud tootmisrajatised on

esimesed omalaadsed rajatised, kus toodetakse pooljuhte ning kus asjakohasel juhul

muuhulgas projekteeritakse või toodetakse seadmeid või selliste seadmete

põhikomponente, mida kasutatakse peamiselt pooljuhtide tootmiseks liidus, mis võivad

hõlmata tarneahela muid etappe ning mis aitavad kaasa liidus pooljuhiökosüsteemi

varustuskindlusele, ning lisaks, kui see on asjakohane, võivad nad panustada

pooljuhtide ülemaailmsetesse tarneahelatesse.“ Teisisõnu on IPFid vertikaalselt

7 Mitut paralleelset projekti võib tunnistada „esimeseks omalaadseks“, kui tõendatakse, et riigi toetatav tegevus ei

tõrju kõrvale olemasolevat ega kavandatud erasektori tegevust. Põhjendamatute konkurentsimoonutuste

vältimiseks hinnatakse iga riigiabi ettepanekut selle sisu põhjal. See hõlmab põhjalikku vajaduse hindamist, et

vältida liigse tootmisvõimsuse tekkimist. Vt teatise „Euroopa kiibimäärus“, COM(2022) 45 joonealune märkus

56.

integreeritud pooljuhitootmisrajatised, mis osalevad tootmise algfaasis8 selliste

seadmete või põhikomponentide tootmises, mida valdavalt kasutatakse ELi

pooljuhitootmises, või integraallülituste projekteerimises ja/või lõppfaasi teenuste

osutamises9.

- Kiibimääruse artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et „ELi avatud pooljuhitehased on liidu

esimesed omalaadsed pooljuhtide tootmisrajatised, mis pakuvad sõltumatutele

ettevõtjatele tootmisvõimsust ning mis seeläbi aitavad kaasa varustuskindlusele

siseturul ja liidu pooljuhiökosüsteemi toimepidevusele ning lisaks võivad nad

asjakohasel juhul suurendada ülemaailmse pooljuhtide tarneahela turvalisust.“ Seega

on OEFid pooljuhtide tootmise rajatised, mis eraldavad vähemalt osa oma

tootmisvõimsusest kiipide tootmisele teiste ettevõtjate, eelkõige tootmisvabade

ettevõtete disaini järgi.

3) Integreeritud tootmisrajatise ja ELi avatud pooljuhitehase staatuse eelised

IPFi või OEFi staatus annab ettevõtjatele mitmeid eeliseid.

a. Esiteks nähakse kiibimäärusega ette lihtsustatud lähenemisviis haldustaotlustele.

Need sätted on kavandatud selleks, et kõrvaldada suurte pooljuhtide tootmise rajatiste

kasutuselevõtu tüüpilised takistused seoses projektide halduslubade taotlemiseks

kuluva aja pikkusega ning keerukate ja killustatud loamenetlustega. Artikli 18 kohaselt

võivad staatuse omandanud projektid kasutada haldustaotluste menetlemise kiirendatud

korda, nt keskkonnamõju hindamisel ja ruumilisel planeerimisel. Kui need on

liikmesriigi haldusõiguse kohaselt juba olemas, võib neid käsitleda prioriteetsena.

Lisaks on kiibimääruses sätestatud, et pooljuhtide varustuskindlust võib käsitada üldiste

huvide seisukohast eriti mõjuva põhjusena direktiivi 92/43/EMÜ (elupaikade direktiiv)

artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c ning direktiivi 2000/60/EÜ (vee

raamdirektiiv) artikli 4 lõike 7 tähenduses. Erandlikel asjaoludel on nende

direktiividega lubatud projekte rakendada ka juhul, kui nende keskkonnamõju on

hinnatud negatiivseks, kui teatavad tingimused on täidetud ja kui on olemas üldiste

8 „algfaas (front-end)“ – kogu pooljuhtplaadi töötlemise protsess (artikli 2 punkt 16). IPFide ja OEFide algfaasi

tootmistegevus võib hõlmata ühte või kõiki pooljuhtplaadi töötlemise etappe, alustades mitmesugustest

alusmaterjalidest (räni, ränikarbiid, räni-isolaator jne).

9 „lõppfaas (back-end)“ – iga üksiku integraallülituse pakendamine, montaaž ja katsetamine (artikli 2 punkt 17).

huvide seisukohast eriti mõjuv põhjus. Selles kiibimääruse sättes selgitatakse, et IPFide

ja OEFide projekteerimist, ehitamist ja käitamist võib sellistel asjaoludel pidada

ülekaalukaks avalikuks huviks.

Artikli 18 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid loataotluste ja haldusmenetluse

koordineerimise tõhustamiseks kasutada ühtse kontaktpunkti lähenemisviisi, määrates

asutuse, kes vastutab rajatiste planeerimise, ehitamise ja käitamisega seotud

haldustaotluste hõlbustamise ja koordineerimise eest. Iga määratud asutus võib määrata

koordinaatori, kes tegutseb IPFi või OEFi ühtse kontaktpunktina.

b. Teiseks võivad IPFid või OEFid saada eelisjuurdepääsu kiibimääruse esimese

samba ehk Euroopa kiibialgatuse raames rajatud katseliinidele. See tähendab

näiteks, et nende taotlust katseliinide kasutamiseks võib menetleda kiiremini ja

rakendada nende suhtes eeliskohtlemist (kuid välistamata või takistamata teiste

tegelikku juurdepääsu).

c. Kolmandaks tähendab IPFi või OEFi staatuse andmine seda, et rajatis on esimene

omalaadne ja aitab kaasa ELi varustuskindlusele. Eraldi võtab komisjon seda

elementi muu hulgas arvesse võimalikus riigiabi menetluses, mis põhineb Euroopa

Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 107 lõike 3 punktil

c, nagu on kirjas teatises „Kiibimäärus Euroopa jaoks“,10 juhul kui liikmesriik teeb

ettepaneku toetada mis tahes sellist rajatist riigiabi kaudu. Kiibimääruses

(EL) 2023/1781 sätestatud esimese omalaadse mõõde ja riigiabi hindamine on

omavahel tihedalt seotud. Komisjon võib ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3

punkti c alusel lubada avaliku sektori toetust esimeste omalaadsete rajatiste loomiseks

ELis. See lähenemisviis täiendab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide

suuniseid, mis põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil b ja mille

eesmärk on toetada mitut riiki hõlmavaid teadus- ja innovatsiooniprojekte kuni

esmakordse tööstusliku kasutuselevõtuni ühist huvi pakkuvates valdkondades, toetades

seega erinevat innovatsioonitsükli etappi. Ehkki kiibimääruse (EL) 2023/1781 sõnastus

ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võtavad komisjoni

10 Komisjoni 8. veebruari 2022. aasta teatis, COM(2022) 45 final. Teatis on kättesaadav kõigis ELi ametlikes

keeltes.

talitused arvesse riigiabi hindamise alla kuuluvate projektide esimese omalaadse

mõõdet.

A. Koostoime ja erinevused võrreldes riigiabiga

Võib juhtuda, et liikmesriik teeb ettepaneku toetada projekti, mis taotleb IPFi või OEFi

staatust, ka riigiabi kaudu. Tähtis on rõhutada, et IPFi või OEFi staatuse taotlemine

on riigiabi hindamisest eraldiseisev menetlus. Nende kahe menetluse jaoks võib

seega olla vaja erinevat teavet.

IPFi ja OEFi staatuse taotlemise menetluse eesmärk on, et taotluse esitanud ettevõtja

rajatis vastaks kiibimääruse artiklis 13 või artiklis 14 esitatud määratlusele ja sellega

seotud tingimustele ning seda peab tegema taotluse esitanud ettevõtja. Seevastu riigiabi

menetlus algatatakse liikmesriigi teavitamisega ning see hõlmab laiemat õiguslikku ja

majanduslikku hinnangut avaliku sektori toetusmeetmele, mida kavandatakse taotluse

esitanud ettevõtja suhtes. Lisaks tehakse hindamine mitme ELi toimimise lepingu

artikli 107 lõike 3 punkti c kohase kumulatiivse tingimuse alusel, tagamaks, et meede

toob kasu majandustegevusele, mida sellega soovitakse hõlbustada, ega mõjuta

kaubandustingimusi ebasoovitaval määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

Riigiabi kaudu antava avaliku sektori toetuse kavandamisel palutakse ettevõtjatel,

kes soovivad taotleda IPFi või OEFi staatust, ning asjaomastel liikmesriikidel teatada

nende kahe protsessi algatamisest komisjonile ühel ja samal ajal.

Ühtlasi, kui riigiabi menetlus on juba alanud või lõpule viidud, soovitatakse IPFi ja

OEFi staatuse taotlejatel esitada vastav taotlus võimalikult kiiresti ning märkida

taotlusvormile asjakohane viide riigiabile. Kui IPFi või OEFi staatuse taotlejatel on

asjakohased dokumendid, mille teavitav liikmesriik on riigiabi menetluse käigus

esitanud, ja neil on selliste dokumentide kasutamiseks seaduslikud õigused, kutsuvad

komisjoni talitused selliseid ettevõtjaid üles selliseid lisadokumente ja kirjeldusi

taaskasutama IPFi ja OEFi staatuse taotluses (vt ka punkt III.2). Samamoodi võivad

IPFi või OEFi staatuse taotlejad kokkuleppel liikmesriigiga ja tema kaudu võimalikult

suures ulatuses taaskasutada IPFi ja OEFi staatuse taotluse raames esitatud dokumente

ka riigiabi menetluse jaoks. Võimaluse korral tehakse need kaks menetlust ja

vastavad hindamised paralleelselt. Asjaomased komisjoni talitused suhtlevad

üksteisega tihedalt, et parimal viisil koordineerida vastavust IPFi ja OEFi

kriteeriumidele, kiirendada otsuste tegemist ning vältida lisakoormuse tekitamist

taotlejatele. Komisjoni asjaomased talitused püüavad ühtlasi teha otsused ühel ajal,

kuid ajakava sõltub nii taotleja kui ka liikmesriigi (liikmesriikide) esitatud andmete

terviklikkusest ning iga uuritava üksikjuhtumi asjaoludest.

B. Taotlemiseelne etapp

Komisjoni kogemused riigiabi menetlemises näitavad teavitamise eelsete kontaktide11

lisaväärtust, mis võimaldab komisjoni talitusel ja teavitaval liikmesriigil12 enne

teavitamist mitteametlikult ja konfidentsiaalselt arutada kavandatava projekti

õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning seeläbi parandada teatiste kvaliteeti ja

täielikkust. Seda silmas pidades võivad liikmesriik ja komisjoni talitus koos välja

töötada konstruktiivsed ettepanekud kavandatud meetme problemaatiliste aspektide

lahendamiseks. See etapp annab võimaluse kiirendada teatiste menetlemist pärast

nende ametlikku esitamist komisjonile. Komisjon leiab, et neid kaalutlusi saab mutatis

mutandis kohaldada ka IPFi või OEFi staatuse taotlemise menetluse suhtes

„taotlemiseelse etapina“.

Taotlemiseelne etapp annab taotlejale võimaluse pidada nõu komisjoniga ja saada

juhiseid selle kohta, kuidas tagada kogu nõutud teabe esitamine. Edukas

taotlusemiseelne etapp parandab ka arusaamist kõigist kavandatud projektist

tulenevatest sisulistest küsimustest. Tuleb rõhutada, et taotlemiseelne etapp ei ole

kohustuslik. Ettevõtted võiksid kaaluda taotlemiseelset etappi, eriti kui nende

projektidel on konkreetsed elemendid või iseärasused, mille puhul oleks kasu

eelnevatest mitteametlikest aruteludest komisjoni talitustega.

Selleks et taotlemiseelne etapp oleks konstruktiivne ja tõhus, on taotleja huvides esitada

komisjoni talitusele teave, mida too vajab kavandatava projekti hindamiseks, kasutades

taotlusvormi mustandit. Taotluse kiire menetlemise hõlbustamiseks eelistatakse

koosolekutele üldiselt muid taotlemiseelseid kontakte, nagu e-kirjad, konverentsikõned

jne.

Taotlemiseelsed kontaktid ei tohiks kesta kauem kui kaks kuud ning neid korraldatakse

rangelt konfidentsiaalselt, et komisjoni talitus saaks anda mittesiduvaid ja

mitteametlikke suuniseid eesmärgiga lihtsustada ametlikku taotlusprotsessi.

11 Parimate tavade juhend riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks, kättesaadav aadressil

https://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/best_practices_code_en.pdf

12 Riigiabi menetluste puhul võib (eel)teatise esitada ainult asjaomane liikmesriik.

Seepärast ei esita komisjon selles etapis ametlikku hinnangut. Eelkõige ei eeldata,

et ettevõtjad võtaksid endale kohustuse täita IPFi ja OEFi staatusega seotud

kohustusi.

4) IPFi ja OEFi staatusest tulenevad kohustused

Lisaks kohustustele, mis on võetud selleks, et taotleda IPFi või OEFi staatust (mille tegelikku

täitmist jälgib komisjon, vt täpsemalt III jagu), peavad ettevõtjad, kes saavad IPFi või OEFi

staatuse, järgima kiibimääruse artiklit 26. Selles artiklis on sätestatud, et „Kui kriisietapp

aktiveeritakse vastavalt artiklile 23, võib komisjon kohustada integreeritud tootmisrajatisi ja

ELi avatud pooljuhitehaseid võtma vastu ja prioriseerima kriisi korral olulisi tooteid

(edaspidi „prioriteetne tellimus“)“.

Nii kriisietapi aktiveerimine kui ka prioriteetsete tellimuste kohaldamine viimase

abinõuna sõltub väga konkreetsetest kriteeriumidest ja tingimustest, mis tagavad nende

vajalikkuse ja proportsionaalsuse.

A. Kriisietapp

Pooljuhtide kriisi etapp tuleks käivitada siis, kui sellise kriisi olemasolu kohta on konkreetseid,

tõsiseid ja usaldusväärseid tõendeid. Pooljuhtide kriisiga on tegemist siis, kui ELis esineb

pooljuhtide tarnes tõsiseid häireid või pooljuhtidega kauplemisel tõsiseid takistusi, mis viivad

pooljuhtide, vahetoodete või toor- või töödeldud materjalide märkimisväärse nappuseni, ning

kui selline märkimisväärne nappus takistab elutähtsates sektorites13 kasutatavate oluliste

toodete, näiteks meditsiini- ja diagnostikaseadmete tarnimist, parandamist ja hooldust sellises

ulatuses, et sellega kaasneb kahjulik mõju elutähtsate sektorite toimimisele tulenevalt nende

mõjust ELi ühiskonnale, majandusele ja julgeolekule. Kriis kuulutatakse välja nõukogu

rakendusaktiga. Kui algatatakse kriisietapp ja kui see on vajalik pooljuhtide kriisi

lahendamiseks ELis, võib komisjonil erandkorras võtta teatavaid erakorralisi meetmeid, mis

sisalduvad kiibimääruses sätestatud hädaabimeetmetes. Iga meetme rakendamine toimub

13 Elutähtsad sektorid on määratletud kiibimääruse IV lisas ja need hõlmavad energeetikat, transporti, pangandust,

finantsturutaristut, tervist, joogivett, reovett, digitaristut, avalikku haldust, kosmost, toiduainete tootmist,

töötlemist ja turustamist, kaitset ja julgeolekut.

pärast dialoogi Euroopa pooljuhtide nõukojaga14 ning sellises ulatuses, mis on vajalik,

asjakohane ja proportsionaalne ning kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega.

Hädaabimeetmed koosnevad mitmest vahendist:

- teabenõuded (artikkel 25): selleks et parandada arusaamist tarneahela häiretest ja

võimaldada kriisile reageerimiseks otsuste tegemist, antakse kiibimäärusega

komisjonile õigus esitada kohustuslikke teabenõudeid tootmisvõimekuse ja

tootmisvõimsuse ning jooksvate esmaste häirete kohta ning muude olemasolevate

andmete kohta, mis on vajalikud kriisi olemuse hindamiseks või võimalike

leevendamis- või kiireloomuliste meetmete kindlakstegemiseks ja hindamiseks.

- prioriteetsed tellimused (artikkel 26): vt punkt B.

- ühisostmine (artikkel 27): täiendava meetmena, millega tagatakse vahendite

eraldamine prioriteetsetele valdkondadele, on kiibimäärusega ette nähtud raamistik

kriisi korral oluliste toodete ühisostmiseks.

Lisaks võib Euroopa pooljuhtide nõukoda anda nõu vajaduse kohta kehtestada kaitsemeetmed

(nt ekspordiload) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/47915.

B. Prioriteetsed tellimused

Selleks et leida meetmeid, mis tagaksid ELis nappuse ajal vahendite asjakohase eraldamise

eriti haavatavatele elutähtsatele sektoritele, on kiibimäärusega ette nähtud IPFide ja OEFide

prioriteetse tellimuse kohustus. See prioriteetse tellimuse kohustus hõlmab täitmisele

pööratavat kohustust võtta vastu ja prioriseerida kriisi korral oluliste toodete tellimusi.

Selle kohustuse võib asjakohasel juhul kehtestada teistele pooljuhtide ettevõtjatele, kes on

nõustunud sellise võimalusega avaliku sektori toetuse saamise kontekstis. Lisaks on artikli 26

lõike 3 kohaselt ELis asutatud pooljuhtide ettevõtja kohustatud teavitama komisjoni, kui

tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi prioriteetse tellimuse meedet. Kui see kohustus

mõjutab märkimisväärselt teatavate elutähtsate sektorite toimimist, võib komisjon kohustada

kõnealust ettevõtjat võtma vastu ja käsitlema prioriteetsena kriisi korral oluliste toodete

tellimusi, kui see on vajalik ja proportsionaalne.

14 Vt käesolevate suuniste joonealune märkus 5 ja kiibimääruse artiklid 28–30.

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/479 ühiste ekspordieeskirjade kohta

(ELT L 83, 27.3.2015, lk 34).

Prioriteetsed tellimused piirduvad tarnete saajatega, kes kasutavad pooljuhte

elutähtsates sektorites, ja ettevõtjatega, kes teevad tarneid elutähtsatele sektoritele, mille

tegevus on häiritud või mille puhul on olemas tegevuse häirete oht, ning kes, olles võtnud

asjakohaseid riskimaandamismeetmeid, ei suuda ära hoida või leevendada puudujääkide mõju.

Komisjon võib nõuda, et toetusesaaja tõendaks seda asjakohaste tõenditega.

Selle kohustuse saab kehtestada konkreetsele ettevõtjale adresseeritud komisjoni otsusega

pärast juhtumi konkreetsete asjaolude hindamist ning üksnes juhul, kui see on vajalik ja

proportsionaalne, võttes arvesse ettevõtja õiguspäraseid eesmärke ning tootmisjärjekorra

muutmiseks vajalikke kulusid ja jõupingutusi. Komisjoni otsuses täpsustatakse toode, kogus ja

tähtaeg. Iga selline tellimus tuleb esitada õiglase ja mõistliku hinnaga. Ettevõtjad, kes

täidavad prioriteetset tellimust, saavad omakorda vastutuskaitse sellise tellimuse täitmiseks

vajaliku lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega

kehtestatakse prioriteetsete tellimuste toimimiseks vajalik praktiline ja tegevuskord (artikli 26

lõige 8).

Kiibimääruse artikli 26 lõikes 6 on sätestatud, et „Enne prioriteetsete tellimuste esitamist [---]

annab komisjon eeldatavale prioriteetse tellimuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad

tellimuse teostatavuse ja üksikasjade kohta. Komisjon ei esita prioriteetset tellimust, kui:

a. ettevõtja ei suuda täita prioriteetset tellimust ebapiisava tootmisvõimekuse või

tootmisvõimsuse tõttu või tehnilistel põhjustel, isegi tellimuse eeliskohtlemise

korral;

b. tellimuse vastuvõtmine tooks kaasa ebamõistliku majandusliku koormuse ja

tooks ettevõtjale kaasa erilised raskused, sealhulgas talitluspidevusega seotud

märkimisväärse riski.

Kui taotleja on saanud IPFi või OEFi staatuse, on ta õiguslikult kohustatud järgima sätteid,

mis on seotud tellimuste prioriseerimisega kriisi ajal vastavalt kiibimäärusele. Komisjon

palub ettevõtjatel seda kohustust taotlemismenetluse käigus selgesõnaliselt kinnitada.

III. Integreeritud tootmisrajatise või ELi avatud pooljuhitehase

staatuse saamise taotlus

Järgmine osa sisaldab mitmeid küsimusi ja vastuseid (vastavalt kiibimääruse artiklile 15),

milles antakse taotlejatele juhiseid taotlusprotsessi, nõutavate dokumentide ja asjakohase

vormi kohta, täiendades nii taotlusvormi ja IV jaos esitatud kontrollnimekirja.

Käesolevates suunistes tuginetakse komisjoni talituste lisanduvatele kogemustele seoses

taotlustega kiibimääruse kohase IPFi või OEFi staatuse saamiseks. Suunistes võetakse arvesse

Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtupraktikat. Komisjon võib käesolevad suunised läbi vaadata,

võttes arvesse edasist arengut ja muutuvaid arusaamu.

IPFi või OEFi staatuse taotluste analüüs ei piira kiibimääruse tõlgendamist Euroopa Kohtu või

Üldkohtu poolt. Komisjon kohustub käsitlema mis tahes teavet, mida ta võib IPFi või OEFina

tunnustamise taotluses saada, kõige suurema konfidentsiaalsusega ning kasutama sellist teavet,

mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile

339 ja komisjoni sisereeglitele andmete turvalise käitlemise kohta (eelkõige komisjoni otsusele

(EL, Euratom) 2015/44316), üksnes kiibimääruse kohaldamisel.

1. Kes saab taotleda IPFi ja OEFi staatust?

Kiibimääruse artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et „Iga ettevõtja või ettevõtjate konsortsium

võib esitada komisjonile taotluse, et saada projektile integreeritud tootmisrajatise või ELi

avatud pooljuhitehase staatus.“ Staatuse saamiseks peavad siiski olema täidetud mõned

kriteeriumid (vt vastus küsimusele 2).

2. Milliseid nõudeid komisjon taotluse hindamisel arvesse võtab?

Taotluse hindamisel kontrollib komisjon, kas allpool loetletud nõuded on täidetud ja

dokumendid esitatud.

NB! Riigiabi loamenetluse raames esitatud dokumendid on kasulikud ka IPFi või OEFi

staatuse taotluste hindamisel. IPFi ja OEFi staatuse taotlejaid, kes on juba osalised riigiabi

menetluses või on selle lõpetanud, kutsutakse üles märkima taotlusvormile asjakohane viide

riigiabile. Kui IPFi või OEFi staatuse taotlejatel on asjakohased dokumendid, mille teavitav

liikmesriik on riigiabi menetluse käigus esitanud, ja neil on selliste dokumentide kasutamiseks

seaduslikud õigused, kutsuvad komisjoni talitused selliseid ettevõtjaid üles selliseid

16 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72,

17.3.2015, lk 41).

lisadokumente ja kirjeldusi taaskasutama IPFi ja OEFi staatuse taotluses. Teise

võimalusena võivad taotlust esitavad ettevõtjad esitada teavitava liikmesriigi loa, et mõningaid

riigiabist teatamise raames esitatud dokumente võib kasutada ka taotlusprotsessis. Selliseid

konkreetselt nimetatud dokumente ei ole vaja uuesti esitada. Samamoodi võivad IPFi või OEFi

staatuse taotlejad kokkuleppel liikmesriigiga ja tema kaudu võimalikult suures ulatuses

taaskasutada IPFi ja OEFi staatuse taotluse raames esitatud dokumente ka riigiabi menetluse

jaoks. See kehtib kõigi IPFi ja OEFi staatuse taotluses hinnatavate kriteeriumide kohta, kui

riigiabi menetluses kasutatud dokumente ja kirjeldusi saab kasutada vastavuse tõendamiseks

allpool nimetatud kriteeriumidele ja nõuetele. Vastasel korral tuleb esitada uued dokumendid

ja tõendid või asjakohased lisamaterjalid.

A. Esimesed omalaadsed rajatised

Komisjon käsitleb kõigepealt esimese omalaadse rajatise olemust (taotlusvormi punkt 1),

nagu on sätestatud kiibimääruse artikli 13 lõikes 2 või artikli 14 lõikes 2.

Taotlejal palutakse kirjeldada projekti vastavalt mõistele „esimene omalaadne“. Kui teatatud

riigiabi otsusega on juba tunnustatud rajatist esimese omalaadsena, eeldatakse seda

tunnustamist ka kiibimääruse kohases menetluses. Eelkõige peaks taotleja tooma välja

innovatsioonielemendi(d), mida rajatise tootmisprotsessi või lõpptoote abil tuuakse siseturule

ning mida ei ole veel ELis olemas või kavandatud. Taotleja peaks selgitama, kuidas tema

projekt erineb olemasolevatest rajatistest ja – temale teadaolevalt – kavandatud projektidest

ELis (avaliku sektori toetusega või ilma).

Taotleja peaks esitama avalikest allikatest pärit tõendid või turuteadmised mis tahes

olemasolevate või kavandatavate rajatiste kohta, milles on kasutusel sarnane tehnoloogia, ning

selgitama üksikasjalikult, kuidas need erinevad taotluse esemeks oleva rajatise omast.

Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm lehekülge).

Lisadokumendid võib üles laadida S-CIRCABC kausta „01-First-of-a-kind“.

B. Kohustus täita kiibimääruse artikli 13 lõikes 3 või artikli 14 lõikes 3 sätestatud

kriteeriume.

Teiseks palub komisjon taotlejal taotlusvormi punktis 2 võtta kohustus järgida IPFi või OEFi

kriteeriume, mis on sätestatud vastavalt kiibimääruse artikli 13 lõikes 3 ja artikli 14 lõikes 3.

Kriteeriumid on järgmised.

a. Positiivne mõju (taotlusvormi punkt 2.1): ettevõtja peab näitama, et loomisel on selge

positiivne mõju pooljuhtide väärtusahelale ELis koos ülekanduva mõjuga väljaspool

asjaomast ettevõtjat või liikmesriiki keskpikas ja pikas perspektiivis, et tagada

pooljuhiökosüsteemi varustuskindlus ja toimepidevus, sealhulgas idufirmade ja

VKEde kasv, ning aidata kaasa ELi rohe- ja digipöördele.

Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm lehekülge).

Võimalikku ülekanduvat mõju kaalutakse igal üksikjuhul eraldi.

Kiibimääruse põhjenduses 34 on kirjeldatud mitmesuguseid positiivset mõju avaldavaid

meetmeid, mida taotleja võib võtta selleks, et tema rajatis liigituks IPFiks või OEFiks.

Näiteks:

- tootmisrajatistele turuhinnaga juurdepääsu võimaldamine kolmandatele isikutele;

- protsessi projekteerimise komplektide andmine väiksematele projekteerimisettevõtetele või

virtuaalsele projekteerimisplatvormile (kiibimääruse artikkel 5);

- teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamine;

- osalemine teaduskoostöös Euroopa ülikoolide ja uurimisinstituutidega;

- koostöö riiklike ametiasutuste või haridus- ja kutseõppeasutustega, et aidata kaasa oskuste

arendamisele;

Dokumendid, mis võivad olla asjakohased rajatise tunnustamisel „esimese omalaadsena“,

hõlmavad turu-uuringuid ja aruandeid rajatise äritegevuse ja toodete kohta, projektide

sisedokumente ja/või dokumente, mida juhatus kasutab sisemiseks otsusetegemiseks. Vt

ka käesolevate suuniste II jagu.

- panustamine kogu ELi hõlmavatesse teadusprojektidesse;

- sihtotstarbeliste toetusvõimaluste pakkumine idufirmadele ja VKEdele.

Üheks näitajaks, mis osutab, et IPFil või OEFil on selge positiivne mõju pooljuhtide

väärtusahelale ELis, tuleks pidada mõju mitmele liikmesriigile, sealhulgas seoses

ühtekuuluvuseesmärkidega.

Ainult ELi avatud pooljuhitehaste puhul17: komisjon võtab arvesse seda, mil määral pakub

taotleja piisava nõudluse korral alg- ja/või lõppfaasi tootmisvõimsust ettevõtjatele, kes ei ole

rajatisega seotud.

b. Kinnitus selle kohta, et tema suhtes ei kohaldata ekstraterritoriaalselt kolmandate

riikide avaliku teenindamise kohustusi (taotlusvormi punkt 2.2): taotlejal palutakse

kinnitada, et tema suhtes ei kohaldata ekstraterritoriaalselt kolmandate riikide

kehtestatud avaliku teenindamise kohustusi, mis võiksid kahjustada nende võimet

kasutada oma taristut, tarkvara, teenuseid, rajatisi, varasid, ressursse,

intellektuaalomandit või oskusteavet, mis on vajalikud kiibimääruse kohaste

prioriteetsete tellimuste täitmiseks. Lisaks kohustub taotleja komisjoni sellise

kohustuse tekkimisest teavitama.

Kui IPFi või OEFi suhtes võib eelduste kohaselt kehtida kolmanda riigi avaliku

teenindamise kohustus ja sellele vasturääkiv kohustus komisjonilt, palutakse rajatisel

korraldada ja järjestada oma tootmisvõimsus nii, et oleks tagatud komisjoni

kehtestatud kohustuste täitmine.

Sellise kinnituse võib anda näiteks kirjaliku avaldusega ja see peaks sisaldama

kohustust teavitada komisjoni, kui nimetatud juhtum esineb.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm

lehekülge).

Tõend selle kohta, et ettevõtja suhtes ei kohaldata eksterritoriaalselt

kolmandate riikide avaliku teenindamise kohustusi, tuleks üles laadida S-

CIRCABC kausta „02-IPF-OEF compliance criteria“.

Kohustused, millest tuleb komisjonile teatada, on muud prioriteetsed tellimused, mille ettevõtja

on vastu võtnud kolmandatest riikidest, või mis tahes seaduse või lepinguga ettevõtjale pandud

17 Artikli 14 lõike 3 punkt a.

kohustused osutada avalikku teenust kolmandale riigile, mille tõttu võib sattuda ohtu ettevõtja

suutlikkus täita kiibimäärusest tulenevaid kohustusi.

c. Investeerimine jätkuvasse innovatsiooni (taotlusvormi punkt 2.3): ettevõtjalt

nõutakse, et ta kohustuks jätkama innovatsiooni, et saavutada konkreetseid

edusamme pooljuhitehnoloogias või valmistada ette järgmise põlvkonna

tehnoloogiaid.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm

lehekülge).

Selline kohustus võib hõlmata näiteks kiibimääruse esimese samba rakendamisele

kaasaaitamist, pakkudes teadmisi ja oskusi katseliinide ettevalmistamiseks, hoolikaks

jälgimiseks ja arendamiseks. Kohustus võib olla ka eeltootmisrajatise paigaldamine nende

rajatistesse, et kanda katseliini tulemused üle laborist (nt teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon)

tehasesse. Kohustuse täitmine võib väljenduda kavas investeerida arenenumatesse

tehnoloogiasõlmedesse (nt andmetöötlusvõimsuse ja energiatõhususe parandamine),

katseliinide ettevalmistamises, eeltootmisrajatiste paigaldamises jne. Taotleja peaks selgitama,

kuidas rajatise abil tuuakse ELi innovatsiooni ning tehakse konkreetseid edusamme

pooljuhitehnoloogias ja/või järgmise põlvkonna tehnoloogiate ja kiipide ettevalmistamisel.

On tähtis, et ettevõtja näitaks, kuidas ta kavatseb pakkuda jätkuvat innovatsiooni (näiteks

loetledes investeeringuid teadus- ja arendustegevusse aastate kaupa või seades konkreetsed

vahe-eesmärgid uute tipptasemel kiipide ja toodete turule laskmiseks). Kiibimäärusega ei

kehtestata konkreetseid peamisi tulemusnäitajaid jätkuva innovatsiooni mõõtmiseks, kuid

taotlust esitav ettevõtja peab kasutama selgeid innovatsiooniparameetreid, et eristada jätkuvat

innovatsiooni igapäevasest äritegevusest.

d. Kavatsus investeerida haridusse ja oskustesse (taotlusvormi punkt 2.4): taotleja peab

selgitama, kuidas tema projekt konkreetselt toetab ELi talendivõrgustikku haridus- ja

oskustepõhise koolituse arendamise ja kasutuselevõtu ning kvalifitseeritud ja oskustega

tööjõu suurendamise kaudu.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 5 000 tähemärki (ligikaudu kolm

lehekülge).

Lisamaterjalid tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „02-IPF-OEF

compliance criteria“.

Taotleja peaks mainima kavandatud haridus- ja oskustepõhiseid koolituskursusi, mille eesmärk

on suurendada kvalifitseeritud töötajate arvu ELis. Taotleja peaks selgitama, kuidas ta eristab

tavapäraseid tööjõu koolituskursusi tegevustest, mille eesmärk on omandada töötajaid, kelle

oskused on ELi pooljuhisektori jaoks kõige asjakohasemad ja vajalikumad.

Näiteks võiks taotleja anda lähemat teavet kavatsuse kohta teha koostööd mõne

tehnikakõrgkooliga, et suurendada pooljuhisektori nähtavust ja üliõpilaste huvi sealsete

töökohtade vastu. Lisaks võib taotleja mainida partnerlussuhteid tehnoloogiliste

uurimiskeskuste ekspertidega. Taotleja võib tutvustada ka kaasamisprogramme, seminare ja

koolitusi, mille eesmärk on anda praegustele töötajatele tulevikus vajalikud oskused. Näiteks

võib suureneda nõudlus digi- ja analüüsioskuste järele võrreldes inseneritöö ja tootmisega.

Kasulik võib olla ka andekate töötajate karjääri edendamise mainimine.

C. Äriplaan (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt b)

Kolmandaks peab taotlus võimaldama komisjonil mõista ettevõtja äriplaani, milles

hinnatakse rajatise rahalist ja tehnilist elujõulisust (taotlusvormi punkt 3). Äriplaan peab

hõlmama rajatise kogu kasutusiga, sealhulgas teavet mis tahes avaliku sektori rahastuse kohta,

mida kavatsetakse saada selle liikmesriigi valitsuselt või riigi omanduses olevatelt ettevõtetelt,

kus rajatis asub, või muudelt (ka ELi-välistelt) riikidelt.

Komisjon ei anna suuniseid nende dokumentide konkreetse vormi kohta. Dokumentide sisu

peaks olema selge ja kokkuvõtlik.

NB! Selgitus ei tohiks olla pikem kui 15 000 tähemärki (st kuni 10 lehekülge).

Lisamaterjalid tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „03-Business plan“.

Siin esitatud teavet kasutatakse üksnes kiibimääruse kohaldamisel ja selle suhtes kehtib

ametisaladuse hoidmise kohustus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning komisjoni

sise-eeskirjadele andmete turvalise käitlemise kohta, eelkõige komisjoni otsusele (EL,

Euratom) 2015/443.

D. Taotleja kogemust tõendavad dokumendid (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt c)

Neljandaks peab taotlus võimaldama komisjonil hinnata taotleja kogemusi sarnaste rajatiste

paigaldamisel ja käitamisel (taotlusvormi punkt 4). Seda saab tõendada eelmiste aastate

tegevusaruannete esitamisega või projektirühma ja asjakohaste kogemuste kirjeldusega

sarnaste projektide haldamisel ja/või sarnaste rajatiste käitamisel. Kui tegevusaruanded

puuduvad, soovitab komisjon luua taotluse jaoks eraldi aruande, mille kinnitab seaduslik

esindaja.

Eespool nimetatud dokument tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „04-Proven

experience“.

E. Dokument, mis tõendab rajatise tulevase asukoha liikmesriigi või liikmesriikide

valmisolekut toetada sellise rajatise loomist (kiibimääruse artikli 15 lõike 2 punkt d)

Viiendaks peab taotlus võimaldama komisjonil kontrollida, kas taotleja esitab asjakohase

lisadokumendi, mis tõendab selle liikmesriigi või nende liikmesriikide, kus taotleja

kavatseb oma rajatise luua, valmisolekut toetada sellise rajatise loomist (taotlusvormi punkt

5).

See dokument võib olla liikmesriigi kiri (nt asjaomaselt pädevalt ministrilt) või liikmesriigi

esialgne otsus toetada (rahaliselt, halduslikult ja/või muul viisil) taotleja rajatise loomist.

Liikmesriigi abstraktne kavatsus toetada kavandatava rajatisega sarnaseid rajatisi ei ole piisav

tõend. Liikmesriigi toetus võib, kuid ei pea hõlmama rahalist toetust.

Dokument tuleks üles laadida S-CIRCABC kausta „05-Member State support“.

F. Intellektuaalomandi põhimõtete ja kavade olemasolu (kiibimääruse artikli 15 lõike 2

punkt e)

Uuenduslikud kõrgtehnoloogiaettevõtjad puutuvad üha enam kokku ka ELi seest, eelkõige aga

väljastpoolt ELi lähtuva konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste ja kaitstud andmete omastamisega,

nagu intellektuaalomandi vargus, loata kopeerimine, sunniviisiline tehnosiire, tööstusspionaaž

või konfidentsiaalsusnõuete rikkumine. Viimase aja suundumused, nagu allhangete

sagenemine, üleilmsete väärtusahelate pikenemine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

kasutamise kasv, on sellist ohtu suurendanud. Konfidentsiaalse teabe, ärisaladuste või kaitstud

andmete ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine vähendab ettevõtjate

võimalusi innovatsioonialastest jõupingutustest esimese turuletulijana tulu saada.

Taotleja peab (vt taotlusvormi punkt 6) tõendama, et on olemas asjakohased

tegevuspõhimõtted, sealhulgas tehniline kaitse ja rakendusmeetmed, mille eesmärk on:

a. tagada avalikustamata teabe kaitse;

b. tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, eelkõige selleks, et vältida ärisaladuste

loata avalikustamist või kujunemisjärgus tehnoloogiat käsitleva tundliku teabe leket.

Taotleja võib esitada näiteks ettevõtte sise-eeskirjad või juhendid töötajatele,

intellektuaalomandi omanike ja tarnijate, nt tootmisettevõtete vahelised lepingud,

vastavussertifikaadid või tööstusharu tegevusjuhised, olenemata sellest, kas need on

vabatahtlikud või kohustuslikud.

Eelistatav on, et ettevõtja kehtivad tegevuspõhimõtted oleksid kirjutatud lihtsas sõnastuses

ning selgelt ja kokkuvõtlikult koos täpselt piiritletud meetmetega. Meetmetes tuleks selgelt

näidata, kuidas järgitakse ettevõtte tegevuspõhimõtete juhiseid teabe, andmete ja

intellektuaalomandi õiguste nõuetekohaseks kaitsmiseks.

Dokumendid, mis tõendavad nende kahe aspekti kaitset, tuleks üles laadida S-

CIRCABC kausta „06-Protection of sensitive information“.

G. Kohustus prioriseerida tellimusi kriisi korral (kiibimääruse artikkel 26)

Ettevõtja, kes on saanud IPFi või OEFi staatuse, on õiguslikult kohustatud järgima

kiibimääruse sätteid, mis on seotud tellimuste prioriseerimisega kriisi korral. Taotlusmenetluse

korral palutakse ettevõtjatel taotlusvormi punktis 2.2 sõnaselgelt kinnitada, et nad on võtnud

teadmiseks kohustuse, mis tuleneb IPFi ja OEFi staatusest seoses prioriteetsete tellimustega,

nagu on kirjeldatud kiibimääruse artiklis 26.

3. Millist menetlust komisjon taotluste hindamisel järgib?

Kooskõlas kiibimääruse artikliga 15 hindab komisjon taotlust õiglase ja läbipaistva protsessi

käigus, lähtudes teisele küsimusele antud vastuses nimetatud kriteeriumidest ja näidetest ning

järgides kiibimääruse artiklis 15 kirjeldatud menetlust. Hindamine on jagatud nelja etappi,

nagu on kirjeldatud allpool. Iga etapi jaoks määratud ajakavas võetakse arvesse asjaolu, et

komisjon peab menetlema taotlust ja võtma vastu otsuse kuue kuu jooksul alates täieliku

taotluse saamisest. Mittetäielik taotlus võib menetluse mis tahes etapis põhjustada viivitusi

taotlusprotsessis.

A. Taotluse vastuvõtt ja esimese tasandi hindamine (veebivormi kontroll)

Futuriumi platvormi kaudu saavad ettevõtjad näidata üles huvi saada IPFi või OEFi staatus,

täites veebivormi oma andmetega ning rajatise ja projekti lühikirjeldusega (üksikasjalikum

teave on esitatud lisas). Niipea kui taotlus on esitatud, saab taotleja Futuriumi platvormilt

automaatse teate ja samuti teavitatakse komisjoni.

Kui taotlejat on teavitatud, hakkab komisjon kontrollima, kas veebivorm on nõuetekohaselt

täidetud. Menetluse selles etapis võib komisjon võtta ettevõtjaga ühendust, kasutades

veebivormil esitatud e-posti aadressi, ja küsida vajaduse korral täiendavaid üksikasju või

teavet.

Kui komisjon on kontrollinud taotleja isikusamasust ja kavatsust, kutsutakse taotleja

Futuriumis asuvasse alarühma, mis on kättesaadav ainult temale ja komisjonile. Selles

alarühmas annab komisjon taotlejale teavet ja jagab linki turvatud platvormile S-CIRCABC,

kus taotleja saab jätkata IPFi või OEFi staatuse taotlemist. S-CIRCABCs palutakse taotlejal

üles laadida täidetud taotlusvorm ja sellekohased lisadokumendid.

Pärast seda, kui taotleja on üles laadinud kõik vajalikud dokumendid ja tõendid, kinnitab

komisjon Futuriumi alarühma kaudu, et taotlus on täielik ja jõuab nüüd teisele

hindamistasandile.

Allpool esitatud tähtajad on näitlikud ja põhinevad hinnangulisel ajal, mis kulub taotluse

hindamiseks menetluse igas etapis.

➢ Vastuvõtmise ja esimese tasandi hindamise etapp peaks kestma kaks nädalat.

B. Teise tasandi hindamine (taotluse täielikkus)

Selles etapis hindab komisjon, kas kõik dokumendid on lisatud ja tehniliselt loetavad. Kui

komisjon leiab, et taotluses esitatud teave ei ole täielik, palub ta Futuriumi alarühmas taotlejal

esitada põhjendamatu viivituseta taotluse täiendamiseks vajalikku lisateavet.

➢ Kui komisjon leiab, et taotlus on täielik ning sisaldab kõiki asjakohaseid dokumente

ja teavet, teavitab ta kahe nädala jooksul taotlejat Futuriumi alarühma kaudu

kolmandale ja viimasele hindamistasandile jõudmisest.

C. Kolmanda tasandi hindamine (vastavus IPFi ja OEFi staatuse kriteeriumidele)

Kolmanda tasandi hindamise käigus võetakse arvesse vastavust IPFi või OEFi staatuse

kriteeriumidele ja projekti elujõulisust, nagu on selgitatud vastuses teisele küsimusele.

Viimase puhul hindab komisjon äriplaani, mis tõendab projekti rahalist elujõulisust, taotleja

kogemusi tõendavaid dokumente ning kirja või dokumenti, mis tõendab rajatise tulevase

asukoha liikmesriigi või liikmesriikide valmisolekut toetada sellise rajatise loomist. Need

dokumendid võimaldavad komisjonil omistada staatuse projektidele, mille eduväljavaade on

tõendatud.

➢ Kolmanda tasandi hindamine võib kesta kolm kuni neli kuud kuuest, sõltuvalt sellest,

kui keerukas esitatud projekt on ja kas seda on varem riigiabimenetluse raames

hinnatud.

D. Euroopa pooljuhtide nõukoja nõuanded ja otsus

Pärast hindamise lõpuleviimist konsulteerib komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojaga,

tuginedes taotleja esitatud mittekonfidentsiaalsele teabele ning kooskõlas komisjoni kasutatava

infoturberaamistiku ja kõigi konfidentsiaalsusnormidega (vt allpool).

Võttes arvesse Euroopa pooljuhtide nõukoja seisukohti, viib komisjon hindamise lõpule ja

teavitab taotlejat otsusest e-posti teel. Otsus avaldatakse hiljem ka Futuriumis. Otsuse

avalikust versioonist jäetakse välja kõik viited konfidentsiaalsele teabele.

Komisjoni otsuses on kirjas antud staatus (IPF või OEF) ja selle kestus projekti eeldatava

kestuse alusel.

➢ Otsus tehakse hiljemalt kuus kuud pärast täieliku taotluse saamist (vt ka teise astme

hindamine).

JOONIS 1. IPFI JA OEFI STAATUSE TAOTLUSTE HINDAMISE PROTSESS

4. Kas komisjon jälgib projekti rakendamist pärast IPFi või OEFi staatuse andmist?

Komisjon jälgib IPFi või OEFi loomisel ja käitamisel tehtud edusamme. Eelkõige võib

komisjon nõuda, et ettevõtja esitaks (igal aastal või muu sagedusega, sõltuvalt projekti

kogukestusest) aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult projekti edenemist ning nende

oluliste kriteeriumide ja kohustuste jätkuvat täitmist, mille alusel IPFi või OEFi staatus anti.

Komisjon teavitab S-CIRCABC kaudu korrapäraselt ka Euroopa pooljuhtide nõukoda.

A. Staatuse muutmine

Rajatise käitaja taotletud muudatused

Kui see on ettenägematute väliste asjaolude ilmnemisel nõuetekohaselt põhjendatud, võib

rajatise käitaja, kes on saanud IPFi või OEFi staatuse, esitada komisjonile (Futuriumi alarühma

kaudu ja vajaduse korral S-CIRCABCsse üles laaditud tõendite kaudu) põhjendatud taotluse

vaadata läbi staatuse kestus või muuta rakenduskavasid seoses nõuetele vastavusega.

Komisjon hindab põhjendust ja/või väliseid asjaolusid igal üksikjuhul eraldi. Komisjon võib

muuta esialgse otsusega antud staatuse kestust või kiita heaks rakenduskavade muutmise.

Komisjoni taotletud muudatused

Kui komisjon leiab, et rajatis ei vasta enam IPFi või OEFi nõuetele, mis on sätestatud

kiibimääruse artiklites 13 ja 14, palub ta käitajal esitada märkusi ja pakkuda välja asjakohased

meetmed.

B. Staatuse kehtetuks tunnistamine

Komisjon võib IPFi või OEFi staatuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui tunnustus

põhines ebaõiget teavet sisaldaval taotlusel või kui rajatis ei vasta vaatamata menetluse

lõpetamisele staatuse andmise tingimustele. Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib

komisjon Euroopa pooljuhtide nõukojaga, esitades kavandatava kehtetuks tunnistamise

põhjused.

Rajatise käitajal on õigus vaidlustada komisjoni otsus staatuse kehtetuks tunnistamise kohta.

Rajatised, mille staatus on kehtetuks tunnistatud, kaotavad kõik selle staatuse tunnustamisega

seotud õigused, mis tulenevad kiibimäärusest. Kiibimääruse artikli 15 lõike 8 kohaselt

kohaldatakse selliste rajatiste suhtes siiski jätkuvalt artikli 26 lõikes 1 sätestatud kohustust

võtta vastu ja prioriseerida kriisi korral olulisi tooteid (prioriteetseid tellimusi)

ajavahemiku jooksul, mis on samaväärne algselt staatuse andmise või läbivaatamise ajal

ettenähtud ajavahemikuga, kui kriisietapp on aktiveeritud.

5. Kuidas taotlust elektrooniliselt esitada?

IPFi ja OEFi staatuse taotlejatel palutakse esitada dokumendid elektrooniliste failidena ja

eelistatavalt elektroonilisel teel. Käsipost, mis on lubatud ainult erandjuhtudel, tuleks saata

lahtiolekuaegadel Futuriumi kontaktlehel märgitud aadressile.

Oma (kavandatud) projekti tunnustamiseks IPFi või OEFina võivad üksikud ettevõtjad või

ettevõtjate konsortsium pöörduda otse komisjoni poole kogukonnaplatvormi Futurium kaudu.

Futuriumis peaks taotleja täitma veebivormi, mis sisaldab järgmist põhiteavet:

- ettevõtja nimi ja akronüüm (vajaduse korral);

- taotluse liik (IPF või OEF);

- peamine kontaktpunkt (rajatise käitaja või projektijuht);

- päritoluriik;

- rajatise liikmesriik või -riigid;

- ettevõtja ja projekti lühikokkuvõte (kuni 5 000 tähemärki);

- mittekonfidentsiaalne kokkuvõte rajatisest või selle projektist ja eesmärkidest (kuni

5 000 tähemärki). Kokkuvõte peab olema koostatud selliselt, et see ei sisalda

konfidentsiaalset teavet ega ärisaladusi. Seda mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet

jagatakse kooskõlas komisjoni infoturberaamistiku ja kõigi

konfidentsiaalsusnormidega (vt allpool) Euroopa pooljuhtide nõukojaga, et pidada nõu

enne lõpliku otsuse tegemist.

Kui veebivorm on esitatud, saavad komisjon ja taotleja automaatse teate ning komisjon võib

alustada veebivormis esitatud teabe kontrollimist. Kui komisjon on taotleja isiku ja kavatsuse

kindlaks teinud, loob ta kausta S-CIRCABCs, mis on veebipõhine rakendus, mis võimaldab

dokumentide, teabe ja vahendite turvalist jagamist privaatses ruumis. See kaust on nähtav

ainult komisjonile ja taotlejale. Selles põhikaustas loob komisjon rea alamkaustasid, ühe iga

hindamisetapi jaoks, mida on selgitatud vastuses küsimusele 3. Seejärel kutsub komisjon

taotleja Futuriumi alarühma ning annab talle teavet ja materjale taotlusprotsessi järgmiste

etappide jaoks. Taotleja saab lingi S-CIRCABC platvormile ning loodud individuaalsetele

kaustadele ja alamkaustadele ning taotlusvormi, mis tuleb täita ja üles laadida koos

käesolevates suunistes nimetatud lisamaterjaliga. Pärast seda, kui ettevõtja on S-CIRCABCsse

üles laadinud kõik asjakohased dokumendid, peaks ta sellest teavitama komisjoni Futuriumi

alarühma kaudu.

Reeglina tuleb kõik dokumendid esitada S-CIRCABC kaudu. Dokumente aktsepteeritakse

ükskõik millises liidu ametlikus keeles või institutsioonide töökeeles. Taotlejad vastutavad

ainuisikuliselt dokumentide sisu eest.

Esmaspäevast neljapäevani enne kella 17.00 Brüsseli aja järgi ning reedel ja komisjoni

pühadele eelnevatel päevadel enne kella 16.00 Brüsseli aja järgi esitatud taotlusi töödeldakse

samal päeval ja seega loetakse nende kättesaamise kuupäev teatamise kuupäevaks vastavalt

varasemale paberdokumentide esitamise tavale. Pärast kella 17.00 või 16.00 saabuvaid taotlusi

käsitletakse järgmisel tööpäeval, mis loetakse teatamise kuupäevaks.

Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

ELi toimimise lepingu artiklis 339 on sätestatud, et komisjon, ELi institutsioonide liikmed,

komiteede liikmed ning ELi ametnikud ja muud teenistujad ei tohi isegi pärast oma

ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat

informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende

kulutuste komponente.

Lisaks võib kiibimääruse (EL) 2023/1781 artikli 32 kohaselt määruse rakendamise käigus

saadud teavet kasutada üksnes selle määruse kohaldamiseks ning see on kaitstud asjakohase

ELi ja siseriikliku õigusega. Mis puutub käesolevate suuniste kohaldamisalasse, on artikli 15

ning artikli 26 lõike 3 kohaselt saadud teave ametisaladus ning seda kaitstakse ELi

institutsioonide suhtes kohaldatavate reeglite ja asjaomase liikmesriigi õigusega, sealhulgas

kõnealuste reeglite rikkumise suhtes kohaldatavate sätete käivitamisega.

Kiibimääruses on ühtlasi sätestatud, et komisjon ja liikmesriikide asutused, nende ametnikud,

teenistujad ja muud nende asutuste järelevalve all töötavad isikud tagavad oma ülesannete ja

tegevuse käigus saadud andmete konfidentsiaalsuse viisil, mis kaitseb eelkõige

intellektuaalomandiõigust ja tundlikku äriteavet või ärisaladusi. See kohustus kehtib kõigi

liikmesriikide esindajate, vaatlejate, ekspertide ja muude osalejate suhtes, kes osalevad

Euroopa pooljuhtide nõukoja istungitel vastavalt artiklile 28, ning pooljuhtide komitee liikmete

suhtes vastavalt artikli 38 lõikele 1.

Kui taotlejad usuvad, et nõutava teabe avaldamine või teistsugusel viisil teistele osalistele

avalikustamine riivaks nende huve, siis peaksid nad esitama sellise teabe eraldi, kusjuures iga

lehekülg peab kandma selget märgistust „ärisaladus“. Taotlejad peaksid ühtlasi selgitama, miks

seda teavet ei tohiks avalikustada ega avaldada.

Kõiki taotlusvormil esitatud isikuandmeid18 töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

18 DPR-EC-22368.

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja

otsus nr 1247/2002/EÜ19.

IV. Kontrollnimekiri ja IT-vahendid

A. Kontrollnimekiri

IPFi või OEFi staatuse taotlemisel vaadake palun järgmist kontrollnimekirja. NB! Eeltaotluse

etapp ei ole kohustuslik (1. meede). Lisaks tuleb enne 2. meetme võtmist ja taotlusvormi

täitmist S-CIRCABCs saada komisjonilt positiivne hinnang veebivormile Futuriumis.

Meede Ülesanne Vajalik teave Kontroll.

1) (VABATAHTLIK)

IPFi või OEFi

staatuse eeltaotlus

(VABATAHTLIK) Võtke

komisjoniga ühendust

aadressil CNECT-IPF-

[email protected]

Puudub

2) IPFi või OEFi

staatuse taotlemine –

huvi ülesnäitamine

Täitke Futuriumis

veebivorm, klõpsates

kollasel nupul

„Integreeritud

tootmisrajatise ja ELi

avatud pooljuhitehase

taotlus“.

Ettevõtja või konsortsiumi nimi

Projekti akronüüm (vajaduse korral)

Taotluse liik (IPF või OEF)

Rajatise käitaja / projektijuhi ees- ja

perekonnanimi, roll, organisatsioon ja e-posti

aadress

ELi liikmesriik või -riigid, kus rajatis asub

Ettevõtja/konsortsiumi lühitutvustus (kuni

5 000 tähemärki)

Rajatise või selle projekti ja eesmärkide

kokkuvõte (kuni 5 000 tähemärki)

Rajatise või selle projekti ja eesmärkide

mittekonfidentsiaalne kokkuvõte (kuni 5 000

tähemärki). Kokkuvõte peab olema koostatud

selliselt, et see ei sisalda konfidentsiaalset

teavet ega ärisaladusi. Seda kokkuvõtet

jagatakse kooskõlas kõigi

konfidentsiaalsusnormidega Euroopa

pooljuhtide nõukojaga, et pidada nõu enne

lõpliku otsuse tegemist.

3) IPFi või OEFi

staatuse taotlemine –

vastavus nõuetele

Täitke taotlusvorm ja

laadige see PDF-

vormingus üles S-

Rajatise kirjeldus, lähtudes esimese omalaadse

määratlusest, ning selgitus selle kohta, kuidas

projekt erineb olemasolevatest ja kavandatud

19 ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A32018R1725. Vt ka ühinemiste uurimist käsitlev privaatsusteade aadressil

https://ec.europa.eu/competition-policy/index/privacy-policy-competition-investigations_en.

CIRCABC kausta „00-

application form“.

Palun järgige

käesolevates suunistes

esitatud juhiseid teksti

pikkuse kohta.

rajatistest, kas avaliku sektori toetusega või

ilma, Euroopa Majanduspiirkonnas.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

• asjakohased turu-uuringud ja aruanded

rajatise äritegevuse ja toodete kohta,

projektide sisedokumendid ja/või

dokumendid, mida juhatus kasutab

siseotsuste tegemiseks jne;

• lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-

CIRCABC kausta „01-First-of-a-kind“.

Selgitus rajatise positiivse ja ülekanduva mõju

kohta ELi pooljuhtide väärtusahelale

keskpikas ja pikas perspektiivis.

Lisamaterjal: ei ole täpsustatud.

Ainult OEFide puhul: rajatise alg- või

lõppfaasi tootmisvõimsuse näitajad

Meede Ülesanne Vajalik teave Kontroll.

3) IPFi või OEFi staatuse

taotlemine – vastavus

nõuetele

Täitke taotlusvorm ja laadige

see PDF-vormingus üles S-

CIRCABC kausta „00-

application form“.

Palun järgige käesolevates

suunistes esitatud juhiseid

teksti pikkuse kohta.

Kinnitus selle kohta, et rajatisel ei ole

kohustusi kolmandate riikide ees.

Lisamaterjal:

• kirjalik avaldus, sealhulgas õiguslik või

poliitiline alus, millega selline

kohustus kehtestatakse;

• lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-

CIRCABC kausta „02-IPF-OEF

compliance criteria“.

Kinnitus kohustuse kohta võtta vastu

prioriteetseid tellimusi vastavalt

kiibimääruse artiklile 26.

Lisamaterjal: mittevajalik.

Selgitus ettevõtja kohustuse kohta jätkata

innovatsiooni.

Lisamaterjal: ei ole täpsustatud.

Kirjeldus selle kohta, kuidas kavatsetakse

investeerida haridusse ja oskustesse.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

• nt lingid tegevuskavadele, koolitustele,

partnerlustele jne;

• lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-

CIRCABC kausta „02-IPF-OEF

compliance criteria“.

Rajatise äriplaani kirjeldus.

Lisamaterjal:

• vorming ei ole kindlaks määratud, kuid

peab olema kasutajasõbralik (nt Excel);

• lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-

CIRCABC kausta „03-Business Plan“.

Meede Ülesanne Vajalik teave Kontroll.

3) IPFi või OEFi staatuse

taotlemine – vastavus

nõuetele

Täitke taotlusvorm ja laadige

see PDF-vormingus üles S-

CIRCABC kausta „00-

application form“.

Palun järgige käesolevates

suunistes esitatud juhiseid

teksti pikkuse kohta.

Taotleja kogemust tõendavad dokumendid

(sealhulgas tegevusaruanne, milles

kirjeldatakse rajatise eelmiste aastate

tegevust, või kui see ei ole kättesaadav, siis

juriidiline tõend).

Lisamaterjal:

• tegevusaruanne või projektirühma ja

sellega seotud kogemuste kirjeldus;

• lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-

CIRCABC kausta „04-Proven

experience“.

Kinnitus selle kohta, et rajatise

asukohaliikmesriik toetab rajatise rajamist.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

• juriidiline tõend, liikmesriigi kiri või

eelotsus, riigiabi dokumendid;

• lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-

CIRCABC kausta „05-Member State

support“.

Konfidentsiaalse teabe ja

intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks

vajalike asjakohaste tegevuspõhimõtete ja

meetmete kirjeldus koos selgitusega selle

kohta, kuidas järgida põhimõtetes

sisalduvaid juhiseid.

Lisamaterjalid võivad hõlmata järgmist:

• ettevõtte sise-eeskirjad või juhendid

töötajatele, intellektuaalomandi

omanike ja tarnijate, nt

tootmisettevõtete vahelised lepingud,

vastavussertifikaadid või tööstusharu

tegevusjuhised;

• lisamaterjalid, mis laaditakse üles S-

CIRCABC kausta „06-Protection of

sensitive information“.

B. IT-vahendid taotlusprotsessi jaoks

Juurdepääsuks IT-vahenditele, mida kasutatakse IPFi ja OEFi staatuse taotlemisel – Futurium

ja S-CIRCABC –, on vajalik EU Logini konto.

➢ Uue EU Logini konto loomiseks külastage veebilehte:

https://ecas.ec.europa.eu/cas/eim/external/register.cgi

➢ Tehnilise toe asjus külastage ka väliskasutajaid käsitlevat jaotist:

https://europa.eu/!rdDfPj

Futurium

➢ Kui EU Logini konto on loodud, saate Futuriumile juurdepääsuks kasutada järgmist

veebiaadressi: https://futurium.ec.europa.eu/en/application-status-integrated-

production-facility-and-open-eu-foundry.

Kui olete sisse loginud, näete avalehte ning saate tutvuda suuniste ja veebivormiga, et huvi

väljendada. Täieliku ülevaate vajaminevast teabest leiate suuniste lisas esitatud

kontrollnimekirjast (vt kuvatõmmis).

Kui veebivormis esitatud teave on heaks kiidetud, lisatakse teid allrühma, mis on nähtav ainult

teile ja komisjoni töötajatele. See on peamine teabevahetuskanal kogu taotlusprotsessi vältel

(vt näide kuvatõmmisel).

Vältige tundliku või konfidentsiaalse teabe üleslaadimist Futuriumi.

Selleks tuleks kasutada S-CIRCABC platvormi ja vajaduse korral turvatud e-kirju.

➢ Lisateavet Futuriumi põhifunktsioonide kohta leiate kasutusjuhendist aadressil

https://futurium.ec.europa.eu/en/documentation.

S-CIRCABC

Lisaks sellele, et vaja on EU Logini kontot, eeldab kõnealusel otstarbel juurdepääs S-

CIRCABC-le kaksikautentimist. Palun konfigureerige oma EU Logini konto vastavalt ja

lisage sellele mobiilinumber.

➢ Kui EU Logini konto on loodud, saate juurdepääsu S-CIRCABC-le ja määratud

rühmale järgmise veebiaadressi kaudu: https://s-circabc.europa.eu/ui/welcome.

Kui olete sisse loginud, näete jaotises „Library“ järgmist kaustastruktuuri:

Palun laadige lisadokumendid üles asjakohastesse kaustadesse, nagu on osutatud suunistes.

Täieliku ülevaate dokumentidest ja kaustadest leiate suuniste lisas esitatud

kontrollnimekirjast. NB! Täielik taotlusvorm tuleb üles laadida S-CIRCABC kausta „00-

application form“.

Dokumentide üleslaadimiseks minge asjaomasesse kausta või alamkausta, klõpsake nupul

„ADD“ ja valige „FILES“ (vt kuvatõmmis).

Lisateabe või -küsimuste korral võtke ühendust sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia

peadirektoraadi tehisintellekti ja digitaaltööstuse direktoraadiga järgmisel e-posti aadressil:

[email protected].