Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 65 |
Registreeritud | 07.08.2024 |
Sünkroonitud | 09.08.2024 |
Liik | Käskkiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-2 Ministri käskkirjad |
Toimik | 1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaarel Lehtsalu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
07.08.2024 nr 65
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 23. aprilli
2024. a käskkirja nr 30 „Narva tööstusinkubaatori
rajamine“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
Muudan majandus- ja infotehnoloogiaministri 23. aprilli 2024. a käskkirja nr 30 „Narva
tööstusinkubaatori rajamine“ järgmiselt:
1) Käskkirja punkt 13.1 täiendatud sõnastus on järgmine:
„13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 alusel.“
2) Käskkirja punkt 13.2 täiendatud sõnastus on järgmine:
„13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid, kulu tekkimist
tõendavad dokumendid või nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingud.
Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid.“
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
1
31.07.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 23. aprilli 2024. a käskkirja nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga muudetakse toetuse maksmise tingimusi nii, et toetuse saaja soovil saab makseid teha ka otse tarnijatele või töövõtjatele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtluse osakonna tööstusvaldkonna nõunik Kaarel Lehtsalu (e-post: [email protected], telefon 715 3414) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected], telefon 627 9401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja punktiga 1 täiendatakse toetuse maksmise aluseid, nähes ette, et toetust võib maksta ka vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 27 lõike 1 punktile 2. Rakendusüksus võib elluviija soovil teha nüüd makse otse tarnijale või töövõtjale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 2. Muudatus on vajalik, sest taristu ehitamise kulude eest regulaarselt tasutavad arved on suured ja nõuavad elluviijalt täiendavaid kulutusi piisava rahavoo tagamiseks. Käskkirja punktiga 2 täiendatakse käskkirja punkti 13.2. sõnastust lisades, et toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb kulu tasumist tõendava dokumendi asemel esitada dokument, millest nähtub, et kulu on tasutud omafinantseeringu ulatuses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.
2
4. Käskkirja rakendamisega seotud mõjud
Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisakulusid. Ainus
mõju seisneb selles, et kui seni maksis rakendusüksus toetust elluviijale, siis elluviija soovil
tuleb seda nüüdsest maksta tarnijale või töövõtjale. Makse eeldusena peab olema täidetud kaks
asjaolu: rakendusüksusel on võimalik makse teha arvel märgitud maksetähtajaks ja arve
väljastaja peab olema teadlik ja andnud kinnituse, et talle teeb makse rakendusüksus.
Rakendusüksusele sellega märkimisväärset halduskoormust ei kaasne. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku
juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi
Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele.