Arvamuse edastamine

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 08.08.2024 nr 41

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks on eelnõus mitmeid olulisi muudatusi, mis muudavad abi

saamise inimese jaoks loogilisemaks ja lihtsamaks. Siiski peame oluliseks välja tuua, et

vanadus- ja tööealiste inimeste toetused määrad on väga väikesed arvestades pidevat

elukalliduse tõusu ja puudest tingitud lisakulude kasvu. Ootame riigilt tegevusi vastavate

suumade tõstmiseks selliselt, et puuetega inimesetele makstav toetus täidaks ka reaalselt

seaduses sätestatud eesmärki, milleks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse

integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine

puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Hetkel ja kahjuks ka planeeritavate

muudatustega makstavad hüvitiste määrad ei ole eesmärgipärased ega inimest

väärtustavad.

Plaan siduda abivahendite saamine lahti puude raskuastmest on oluline samm, et lihtsustada

inimesel abivahendi saamist. Kui keerukas saab olema tuvastamise protsess? Kas protsessi osas

saab olema tänasega võrreldes muudatusi? EPIKoja poole pöörduvad inimesed päringute ja

küsimustega, sest abivahendi taotlemise protsess on keerukas ja bürokraatlik. Sama kinnitab ka

sel aastal ilmunud Riigikontrolli audit, kus tuuakse välja, et abivahendite saamise teekond on

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

inimese jaoks väga keerukas. Kui puudega inimesel on vaja näiteks kolme erinevat abivahendit,

siis selle kasutamise vajadust saavad tõendada erinevad spetsialistid, kõikidele abivahenditele

kehtivad erinevad tõendid, mis on ka erineva kehtivusajaga. Kuigi reeglina on riigil andmed

olemas – inimese rehabilitatsiooniplaanil on inimese vajadused kirjas, kuid jätkuvalt peavad

mitmed erinevad spetsialistid (prearstid, eriarstid, terapeudid) oma niigi piiratud tööaega

kasutama tõendite kirjutamiseks.

Eelnõu § 4 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l

erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku

juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. Säte

tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa

töövõime hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime hindamise otsus vajalik

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks. Seoses PISTS-is

ja TVTS-is puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist

16 aasta vanuses, mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene

õige teenuse järjekorda panna.

Kuidas riik plaanib tegeleda erihoolekandeteenuste kohtade puudusega? Kui siiani saab

16.aastane noor olla vähemalt 2 aastat enne teenust vajades järjekorras, siis edaspidi see võimalus

kaob, mis tähendab ka aja pikenemist, millal ta teenust saama hakkab, sest järjekorras olevate

inimeste arv ei võimalda mõistliku aja jooksul teenusele saada. Noore teenusele saamine

tähendab, aga omakorda negatiivset mõju noore toimetulekule, teme pere toimetulekule, sest

tõenäoliselt peab keegi noorega koju jääma, ka kohaliku omavalitsuse ressurssidele, kes peavad

hakkama niigi piiratud tingimustes pakkuma erihoolekandeteenusele asendusteenust. Kuna

sisuline teenuse vajadus ilmneb toetusvajaduse hindamise käigus, võiks kaaluda kahte erinevat

lahendust:

• Toevajaduse ilmnedes pannakse 16-aastane noor järjekorda ilma töövõime hindamiseta ja

hinnatakse uuesti üle enne 18-eluaastat. Kui toevajadus on sama, siis jääb ta järjekorda edasi.

Kui mitte, siis kustutatakse järjekorrast ning leitakse noorele sobivam teenus.

• Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse õigustatuse lahti sidumine töövõimelangusest,

arvestades, et riik liigub kõikide teenuste vaatest vajaduspõhisuse suunas.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Lisaks on sageli 16-aastaste noorte seas neid noori, kes kasvavad asendushooldusteenusel ning

vajavad selle lõppedes erihoolekandeteenust. Asenduskoduteenus lõppeb kui noor saab

täisealiseks või lõpetab kooli. Loodava eelnõuga kaotavad ka need noored võimaluse 16ndast

eluaastast erihoolekandeteenuse järjekorda saada.

Lisaks ei taga riik jätkuvalt mõõduka ja raske intellektihäirega ja käitumishäiretega lastele

ööpäevaringset teenust ilma nende vabadust piiramata ja lapsevanemate vanemlike õigusi

peatamata. Üheks võimaluseks sihtgrupile abi pakkuda oleks erihoolekande vanusepiiri

langetamine (näiteks teatud sihtgruppidele), sest täisealistele on sama teenus juba mitmes

tegevuskohas olemas. Kuna antud sihtgrupp nõuab väga spetsiifilisi eriteadmisi ja rohkem

ressursse kui tavaline ööpäevaringne erihooldusteenus, siis on mõistlik riigi vaates kompetentsi

koondada. Oluline on leida võimalus alaealistele teenuse osutamiseks nii, et lapsevanemate

vanemlike õiguseid ei piirataks ega tekitataks keerulises olukorras olevatele vanematele

seadusega pingeid ja süütunnet juurde, vaid tagataks nende pidev kaasatus ja side ka siis, kui laps

on teenusel.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on nõus puudega lapse ea muudatusega, kuna see muudab lastele

ja peredele abi pakkumise ja saamise loogilisemaks ning eelnõu sätestab ka mõistliku

üleminekuaja. Kuna muudatused on suured, siis peame oluliseks varajast ja pidevat laiapõhjalist

kommunikatsiooni.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

+372 5401 0462, [email protected]

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 08.08.2024 nr 41

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks on eelnõus mitmeid olulisi muudatusi, mis muudavad abi

saamise inimese jaoks loogilisemaks ja lihtsamaks. Siiski peame oluliseks välja tuua, et

vanadus- ja tööealiste inimeste toetused määrad on väga väikesed arvestades pidevat

elukalliduse tõusu ja puudest tingitud lisakulude kasvu. Ootame riigilt tegevusi vastavate

suumade tõstmiseks selliselt, et puuetega inimesetele makstav toetus täidaks ka reaalselt

seaduses sätestatud eesmärki, milleks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse

integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine

puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Hetkel ja kahjuks ka planeeritavate

muudatustega makstavad hüvitiste määrad ei ole eesmärgipärased ega inimest

väärtustavad.

Plaan siduda abivahendite saamine lahti puude raskuastmest on oluline samm, et lihtsustada

inimesel abivahendi saamist. Kui keerukas saab olema tuvastamise protsess? Kas protsessi osas

saab olema tänasega võrreldes muudatusi? EPIKoja poole pöörduvad inimesed päringute ja

küsimustega, sest abivahendi taotlemise protsess on keerukas ja bürokraatlik. Sama kinnitab ka

sel aastal ilmunud Riigikontrolli audit, kus tuuakse välja, et abivahendite saamise teekond on

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

inimese jaoks väga keerukas. Kui puudega inimesel on vaja näiteks kolme erinevat abivahendit,

siis selle kasutamise vajadust saavad tõendada erinevad spetsialistid, kõikidele abivahenditele

kehtivad erinevad tõendid, mis on ka erineva kehtivusajaga. Kuigi reeglina on riigil andmed

olemas – inimese rehabilitatsiooniplaanil on inimese vajadused kirjas, kuid jätkuvalt peavad

mitmed erinevad spetsialistid (prearstid, eriarstid, terapeudid) oma niigi piiratud tööaega

kasutama tõendite kirjutamiseks.

Eelnõu § 4 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l

erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku

juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. Säte

tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa

töövõime hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime hindamise otsus vajalik

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks. Seoses PISTS-is

ja TVTS-is puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist

16 aasta vanuses, mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene

õige teenuse järjekorda panna.

Kuidas riik plaanib tegeleda erihoolekandeteenuste kohtade puudusega? Kui siiani saab

16.aastane noor olla vähemalt 2 aastat enne teenust vajades järjekorras, siis edaspidi see võimalus

kaob, mis tähendab ka aja pikenemist, millal ta teenust saama hakkab, sest järjekorras olevate

inimeste arv ei võimalda mõistliku aja jooksul teenusele saada. Noore teenusele saamine

tähendab, aga omakorda negatiivset mõju noore toimetulekule, teme pere toimetulekule, sest

tõenäoliselt peab keegi noorega koju jääma, ka kohaliku omavalitsuse ressurssidele, kes peavad

hakkama niigi piiratud tingimustes pakkuma erihoolekandeteenusele asendusteenust. Kuna

sisuline teenuse vajadus ilmneb toetusvajaduse hindamise käigus, võiks kaaluda kahte erinevat

lahendust:

• Toevajaduse ilmnedes pannakse 16-aastane noor järjekorda ilma töövõime hindamiseta ja

hinnatakse uuesti üle enne 18-eluaastat. Kui toevajadus on sama, siis jääb ta järjekorda edasi.

Kui mitte, siis kustutatakse järjekorrast ning leitakse noorele sobivam teenus.

• Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse õigustatuse lahti sidumine töövõimelangusest,

arvestades, et riik liigub kõikide teenuste vaatest vajaduspõhisuse suunas.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Lisaks on sageli 16-aastaste noorte seas neid noori, kes kasvavad asendushooldusteenusel ning

vajavad selle lõppedes erihoolekandeteenust. Asenduskoduteenus lõppeb kui noor saab

täisealiseks või lõpetab kooli. Loodava eelnõuga kaotavad ka need noored võimaluse 16ndast

eluaastast erihoolekandeteenuse järjekorda saada.

Lisaks ei taga riik jätkuvalt mõõduka ja raske intellektihäirega ja käitumishäiretega lastele

ööpäevaringset teenust ilma nende vabadust piiramata ja lapsevanemate vanemlike õigusi

peatamata. Üheks võimaluseks sihtgrupile abi pakkuda oleks erihoolekande vanusepiiri

langetamine (näiteks teatud sihtgruppidele), sest täisealistele on sama teenus juba mitmes

tegevuskohas olemas. Kuna antud sihtgrupp nõuab väga spetsiifilisi eriteadmisi ja rohkem

ressursse kui tavaline ööpäevaringne erihooldusteenus, siis on mõistlik riigi vaates kompetentsi

koondada. Oluline on leida võimalus alaealistele teenuse osutamiseks nii, et lapsevanemate

vanemlike õiguseid ei piirataks ega tekitataks keerulises olukorras olevatele vanematele

seadusega pingeid ja süütunnet juurde, vaid tagataks nende pidev kaasatus ja side ka siis, kui laps

on teenusel.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on nõus puudega lapse ea muudatusega, kuna see muudab lastele

ja peredele abi pakkumise ja saamise loogilisemaks ning eelnõu sätestab ka mõistliku

üleminekuaja. Kuna muudatused on suured, siis peame oluliseks varajast ja pidevat laiapõhjalist

kommunikatsiooni.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

+372 5401 0462, [email protected]