Ministri käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI

08.08.2024 nr 56

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine

Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 4. juuli 2024. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

KINNITATUD Terviseministri käskkirjaga 08.08.2024 nr 56

“Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine”

Koostaja: SIHTASUTUS TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM

SIHTASUTUS TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM

Koostajad: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

AW Architects OY Eesti filiaal

TARTU

Aprill 2024

Sihtasutus TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V

EHITUSJÄRGU funktsionaalse arengukava II etapp

2

2

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

2. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU EELNEVAD

EHITUSJÄRGUD ............................................................................................................................... 5

2.1 ESIMENE EHITUSJÄRK (2004–2008) ........................................................................................... 5

2.2 TEINE EHITUSJÄRK (2008–2015) ................................................................................................. 5

2.3 KOLMAS EHISTUSJÄRK (2015–2023) ......................................................................................... 5

2.4 NELJAS EHITUSJÄRK ..................................................................................................................... 6

3. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V EHITUSJÄRK ... 6

3.1 ÜLDINE KIRJELDUS ........................................................................................................................ 6

3.2 ALTERNATIIVSED LAHENDUSED V EHITUSJÄRGULE .......................................................... 7

3.3 ASENDUSPINNAD EHITUSPERIOODIKS: .................................................................................. 8

3.4 DIAGNOSTIKA JA RAVI .................................................................................................................. 8

3.4.1 ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND ................................................................................ 8

3.4.2 ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA FUNKTSIONAALNE DIAGNSOTIKA 9

3.4.3 ENDOSKOOPIA: BRONHOSKOOPIAKESKUS ...................................................................... 11

3.4.4 SÜNNITUSTOAD ......................................................................................................................... 12

3.4.5 OPERATSIOONIPLOKID ............................................................................................................ 12

3.4.6 RADIOLOOGIA ............................................................................................................................. 13

3.4.7 PÄEVARAVI .................................................................................................................................. 18

3.4.8 TAASTUSRAVI ............................................................................................................................. 19

3.4.9 VEREKESKUS .............................................................................................................................. 19

3.4.10 ÜHENDLABOR ........................................................................................................................... 19

3.4.11 HAIGLA-APTEEK ....................................................................................................................... 19

3.4.12 PATOLOOGIATEENISTUS ...................................................................................................... 19

3.4.13 STERILISATSIOON ................................................................................................................... 19

3.4.14 INFEKTSIOONIDE ENNETAMISE OSAKOND ..................................................................... 20

3.5 STATSIONAAR ................................................................................................................................ 20

3.6 HALDUS ............................................................................................................................................ 24

3.7 ÜLD- JA PERSONALIRUUMID ..................................................................................................... 24

3.8 ABITEENISTUSED JA VARUSTUS .............................................................................................. 25

3.9 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS ........................................................................................................ 26

3.10 MUU ................................................................................................................................................ 27

3.11 TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS ...................................................................................... 27

3.12 PINDALADE TABEL ..................................................................................................................... 28

3.13 HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS ..................................................................................... 29

3

3

Lisad:

1. Lisa 1. V ehitusjärgu funktsionaalne planeering (Nordic Health Care Group, 2021)

2. Lisa 2. Ravimahtude prognoos

3. Lisa 3a. Arhitektuurne seletuskiri

4. Lisa 3b. Plaanid ja lõiked

5. Lisa 3c. Suletud netopindade tabel

4

4

1. SISSEJUHATUS

Käesolev dokument keskendub Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi Kliinikum) Maarjamõisa

meditsiinilinnaku funktsionaalse arengukava II etapi V ehitusjärgule, lähtudes I – IV ehitusjärkudest,

mis on kinnitatud sotsiaalministri 03.09.2003 käskkirjaga nr 340, 07.07.2004 käskkirjaga nr 291,

16.03.2008 käskkirjaga nr 43, 23.01.2012 käskkirjaga nr 18 ja 19.12.2018 käskkirjaga nt 106.

Dokumendi eesmärk on kaasajastada Kliinikumi funktsionaalse arengukava II etapp Maarjamõisa

meditsiinilinnaku viienda järgu rajamiseks. Seetõttu keskendutakse viienda ehitusjärguga seotud

aspektidele ega käsitleta süvendatult materjali, mis on terviklikult käsitletud varem kinnitatud

funktsionaalsetes arengukavades.

Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 20.03.2024, 4) alusel

väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte. Projekt

vastab nõuetele, mis on sätestatud sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 166 „Nõuded haigla

funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla

funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ (RT I 17.01.2014, 13, jõust. 20.01.2014) ja

sotsiaalministri 19.08.2004 määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14,

jõust. 26.05.2023).

Eesti riigi tervishoiu korralduse oluliseks osaks on Kliinikumi võrgustumineLõuna- ja Kesk-Eesti

maakonnahaiglatega, mille põhjalikum käsitlus on esitatud III ehitusjärgu funktsionaalses

arengukavas (2018) ning nendest põhimõtetest lähtub ka praegune V ehitusjärk. Eriarstiabi teenuste

vajaduste osas on arvestatud nii Kliinikumi tütarhaiglate kui ka kogu Lõuna-Eestiga (ca 300 000

inimest), lisaks Ida-Virumaa ja mõningatel erialadel (käesoleva arengukava kontekstis olulisena

näiteks kaasasündinud südamerikete invasiivne diagnostika ja ravi) kogu Eesti.

Teekond haigla kavandamisest selle reaalse käivitamiseni on pikk ja keeruline ning seda mõjutavad

oluliselt kaks mingis mõttes vastandlikku nähtust: (1) uue aktiivravihaigla rajamine on oma loomult

aeglane protsess – haiglat planeeritakse ja projekteeritakse piltlikult täna ja homme, ehitatakse

ülehomme ja kasutatakse tulevikus alates üle-ülehomsest. Samas (2) arstiteadus ja tehnoloogiad

arenevad kiiresti ja kohati üsna ettearvamatult (ja nagu me nüüd eriti hästi teame, võivad nii käituda

ka haigused) ning meie prognoosidest sõltumatult võib tulevik olla praegusest ettekujutusest üsnagi

erinev (näiteks COVID-19-probleeme ei osanud mõni aasta enne pandeemiat keegi ette näha). Nagu

väidab ka vastav erialakirjandus (nt David Hutchinson, in Hospital Builders, Tony Monk, Wiley-

Academy, 2004) ei saa haigla olla nö future ready, küll aga peab uue haigla planeering olema future

proof. Väljakutseks planeerijatele ja projekteerijatele on seega paindliku keskkonna loomine, mida

muutunud tingimustes saaks suhteliselt lihtsalt ja odavalt ümber kujundada.

5

5

2. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU EELNEVAD

EHITUSJÄRGUD

2.1 ESIMENE EHITUSJÄRK (2004–2008)

Eesmärgiks oli rajada kõrgtehnoloogilistest meditsiinilistest erialadest koosnev nn tuumikhaigla

(intensiivravi, erakorraline meditsiin, radioloogia, operatsiooniplokk) ning liita sellega seni hajali

asetsenud erialad ja struktuuriüksused, mis oma sisust lähtuvalt on tuumikhaiglaga tihedalt seotud

ja vajavad sellega head ühendust ja füüsilist lähedust. Esimese ehitusjärjekorra (uusehituse

brutopind ~29 500 m2) koosseisu kuulub 3-korruseline G-korpus ja sellega ühendatud 6-korruseline

palatikorpus H-korpus (palatiosakonnad). Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 58 miljonit eurot,

millest 24 miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu struktuurifondidest (projekt nr 4.0401-0104).

I ehitusjärgu täpsem kirjeldus on esitatud varasemates arengukavades.

2.2 TEINE EHITUSJÄRK (2008–2015)

Eesmärgiks oli onkoloogiakeskuse täielik väljaarendamine (aktiivravikeskusesse liideti ka kiiritusravi

ning onkoteraapia), samuti rajati kaasaegne taristu sisekliiniku, silmakliiniku, kardiokirurgia

osakonna, endoskoopiakeskuse, ühendlabori, patoloogiateenistuse ja haiglaapteegi jaoks. Ehitati

kolm uut korpust (J, K, L) brutopinnaga ligikaudu 39 000 m2.

Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 77 miljonit eurot, millest ligikaudu 38 miljonit eurot kaeti

Euroopa Liidu struktuurifondidest (projektid nr 2.6.0101.09-0001 ja 2014-2020.2.04.001.01.15-

0001). II ehitusjärgu täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2012).

2.3 KOLMAS EHISTUSJÄRK (2015–2023)

Eesmärk oli liita Maarjamõisa meditsiinilinnakuga lastekliinik ja kõrvakliinik – mõlemad nimetatud

kliinikud tegutsesid eraldi hoonetes (vastavalt N. Lunini 6 ja J. Kuperjanovi 1/3), mis aktiivravi silmas

pidades ei olnud jätkusuutlikud. Kolmanda ehitusjärgu koosseisu oli kavandatud ka kaasaegne

päevakirurgiakeskus.

Olemasoleva G-korpuse külge ehitati M-korpus (uus lastehaigla); olemasolev C-korpus lammutati

ning selle asemele ehitati uus (operatsiooniplokk, kõrvakliinik, näo- ja lõualuudekirurgia üksus,

naistekliiniku perekeskus). C- ja M-korpuse uute raviüksuste rajamisel pidasime silmas, et toimiksid

hästi funktsionaalsed seosed ja koostöö aktiivravikompleksi muude osadega (näiteks intensiivravi

vajavate vastsündinute raviteekonna tagab M-korpuses asuvate III astme intensiivravi ning

neonatoloogia ruumiline lähedus ja hea ühendus G-korpuses samal korrusel paikneva

sünnitusosakonnaga; logistiliselt soodsad liikumisteed C-korpuse operatsiooniplokki on tagatud nii

päevakirurgiliste kui ka statsionaarsete patsientide jaoks ning operatsioonitoa-ressurssi saab

seetõttu kasutada vastavalt vajadusele nii statsionaarseks kui ka päevakirurgiliseks tegevuseks,

jne).

6

6

III ehitusjärgu brutopindala on ligikaudu 32 000 m2. Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 70

miljonit eurot, millest ligikaudu 18 miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu struktuurifondidest (projekt nr

2014-2020.2.04.17-0071). Täpsemalt käsitleb III ehitusjärku 2018 aastal kinnitatud arengukava.

2.4 NELJAS EHITUSJÄRK

Nn vanade L. Puusepa 8 kompleksi korpuste (A–F) renoveerimine toimub järk-järgult ning osaliselt

ka paralleelselt uusehituste rajamisega. Suuremate projektidena rekonstrueeriti aastatel 2019–2023

L. Puusepa 8 A-korpuse (L. Puusepa 8 vanim palatikorpus) 2.–6. korrus ning B ja E-korpustes

asuvad köök ja söökla. A-korpuse 2 korrusel paiknevad silmakliiniku ja närvikliiniku ambulatoorse

vastuvõtu ruumid ning ultraheliuuringute ruumid; 3.–6. korrusel rekonstrueeriti kaasaegsetele

nõudmistele vastavateks palatiosakondadeks (üldkirurgia, torakaalkirurgia, erakorraline ortopeedia;

kokku 100 aktiivravi voodikohta). A- ja BE-korpuste rekonstrueerimise kogumaksumuseks oli

ligikaudu 16 miljonit eurot, sealhulgas ligikaudu 4,7 miljonit Euroopa Liidu struktuurifondidest (meede

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“;

projekt nr 2014-2020.15.02.21-0005).

3. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V EHITUSJÄRK

3.1 ÜLDINE KIRJELDUS

Käesoleva arengukava skoobiks oleva V ehitusjärgu algseks tõukeks oli eesmärk kaasajastada

infrastruktuur kardioloogia ja pulmonoloogia jaoks, kuna olemasolev hoone ei ole aktiivravi

seisukohalt jätkusuutlik ei kvaliteedilt ega kvantiteedilt. Selle maht ei võimalda arendada ja laiendada

kaasaegseid teenuseid, hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine kaasaegsetele nõetele

vastavaks (n suurenenud nõuded ventilatsioonile) ei ole tehniliselt võimalik. Ehituslikult tähendab V

ehitusjärk seega amortiseerunud ja jätkusuutmatu F-korpuse ning selle küljes asuva suhteliselt

väikese N-korpuse (nukleaarmeditsiin) asendamist uue hoonega vana F-korpuse kohal. Vastavalt

funktsionaalsele planeeringule (vt allpool) peab see uus hoone tagama taristu kardioloogia,

pulmonoloogia ja torakaalkirurgia, veresoontekirurgia, menetlusradioloogia ning nukleaarmeditsiini

jaoks (hoone täpsem kirjeldus on esitatud käesoleva arengukava lisades 3a, 3b ja 3c).

Vajaliku info loomiseks koostati 2021. aastal Kliinikumi tellimusel ja Kliinikumiga koostöös

funktsionaalne planeering (Nordic Health Care Group, 2021; lisa 1), mis on käesoleva dokumendi

üheks sisuliseks aluseks. Seda täiendab ravimahtude prognoos (lisa 2), mille aluseks on statsionaaris

ravil viibinud haiged (kliinikute ja erialade täpsusega), päevaravis ja päevakirurgias ravil viibinud

haiged ning eriarsti ambulatoorsed vastuvõtud. Esitatud 2017.–2023. aasta näitajad kajastavad

tegelikku ravitööd vastavas ravitüübis; 2024.–2040. aasta prognoosis on lähtutud

rahvastikuprognoosist (Statistikaamet, ES andmebaas; RV089, RV0212).

7

7

V ehitusjärguga seotud olulisteks patsiendivoogudeks/protsessideks on: (1) ambulatoorne

(kardioloogiline) patsient; (2) päevaravi-patsient (kardioloogiline); (3) erakorraline patsient

(kardioloogiline, insult); (3) kirurgiline patsient (kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia); (4)

pulmonoloogiline patsient; (5) nakkushaige (sh tbc); (6) nukleaarmeditsiini patsient; (7)

menetlusradioloogia (angiograafia); (8) muu radioloogia. Täpsem kirjeldas on esitatud lisas 1, siin

lühidalt mõnest olulisest aspektist.

Erakorraliste patsientide (täpsemalt kardioloogilised ning insuldipatsiendid, kes saabuvad haiglasse

peamiselt läbi EMO) jaoks on aegkriitilisuse aspektist tähtis hea liikumistee EMO (G1-korpus) ja V

ehitusjärgus loodava angiograafiaüksuse vahel. Eelnevalt diagnoositud ja kindla raviplaaniga

patsientide jaoks on uude F-korpusesse planeeritud ka eraldi sissepääs ja võimalikult lühike

liikumistee nii angiograafiasse kui ka kardioloogilisse intensiivravisse. Insuldiüksus, mis praegu asub

olemasolevas H-korpuses (koos muu neuroloogia ja neurokirurgiaga) jätkab seal ka tuleviks, kuid

saab juurde pinna, mille vabastab uude F-korpusesse liikuv veresoontekirurgia statsionaar.

Kardiokirurgia üksus (III astme intensiivravi ning palatiosakond) jääb samuti oma praegusesse

asukohta 2015 aastal valminud J-korpuse kolmandal korrusel ning sellega kõrguslikult samale

tasapinnale ning hästi ühendatuna tuleb V ehitusjärgus rajatav angiograafiaüksus.

Planeeritavate uuringute ja protseduuride mahtu mõjutab tugevalt tehnoloogia areng – meditsiin

areneb järjekindlalt vähem-invasiivsete protseduuride suunas, mis tähendab ka radioloogiliste

uuringute ja protseduuride mahu olulist suurenemist (vt allpool).

Nukleaarmeditsiiniliste uuringute arv on viimaste aastate jooksul väga oluliselt suurenenud (näiteks

PET - KT uuringute arv on Kliinikumis viimase 5 aastaga kahekordistunud) ning üha olulisemaks

muutub diagnostiliste radiofarmakonide kättesaadavus. Seetõttu arvestatakse uue üksuse

planeerimisel ka sellele tsüklotronikeskuse lisamise võimalusega.

Ambulatoorse patsientide osas on oluliseks muudatuseks pulmonoloogiliste patsientide koondumine

L. Puusepa 8 kompleksi (praegu amortiseerunud Riia tn 167 hoones, mitme kilomeetri kaugusel

aktiivravikeskuses), tuberkuloosipatsientidele seejuures eraldi sissepääsu ja ootealaga.

Ka tuberkuloosihaigete statsionaarne ravi (praegu Riia tn 167) tuuakse üle L. Puusepa 8 kompleksi:

uude F-korpusesse on planeeritud nakkusüksus, mis on liigendatud kaheks palatiosakonnaks, neist

üks tuberkuloosi ja teiste respiratoorsete infektsioonide jaoks, teine nö tavaolukorras muudele

nakkushaigustele. Seejuures on arvestatud ka COVID-19 pandeemiast saadud kogemusi, mis

viitavad vajadusele tuua nakkushaiguste ravi muu aktiivravi juurde.

3.2 ALTERNATIIVSED LAHENDUSED V EHITUSJÄRGULE

Mitte midagi tegemine, st tegevuse jätkamine amortiseerunud hoones praeguses vormis tähendaks

paratamatult olulist taandarengut. Jätkusuutlikuks lahenduseks ei ole ka olemasoleva F-korpuse

rekonstrueerimine, sest selle arhitektuursed ja konstruktiivsed omadused (korruste kõrgus,

8

8

kandeseinte jaotus jms) ei võimalda rajada kõrgtehnoloogilise aktiivravi jaoks vajalikke

tehnosüsteeme ning viia vajadustele vastavaks ruumijaotust (meil on selles osas veenev info, kuna

oleme varasemalt hoone rekonstrueerimise eskiisprojektini läbi töötanud). Olemasolevad F- ja N-

korpus on planeeritud tulevikutegevuste jaoks ka ilmselgelt liiga väikesed.

Tõsiseltvõetavaks lahenduseks ei ole ka uue hoone rajamine olemasoleva F-korpuse kõrvale, sellest

N. Lunini põigu poole, misjärel saaks vana hoone lammutada. Esiteks, uus F-korpus oma planeeritud

mahus sinna ei mahuks; teiseks oleks selline hoone logistiliselt vägagi õnnetu (uus hoone jääks

ülejäänud kompleksist mõttetult kaugele ja neid eraldaks düsfunktsionaalne tühi ala ning tulenevalt

olemasoleva B-korpuse konfiguratsioonist saaks uue ja olemasolevate hoonete vahelisi ühendusteid

olla vaid vähestel korrustel ning need oleksid ebamõistlikult pikad ja kitsad).

Arutlusel on olnud ka variant rajada uus hoone väljapoole L. Puusepa 8 kompleksi vana

lastehaiglahoone (N. Lunini 6) kohale. Selline lahendus oleks ka ühendustunneli olemasolu korral

logistiliselt siiski üsna nigel (uues hoones asuvate üksuste kaugus L. Puusepa 8

operatsiooniplokkidest ning intensiivravist, kardiokirurgia kaugus angiograafiast jms). Negatiivse

tagajärjena hõivataks nii ka asukoht, mida tulevikus saaks kasutada selliste erialade jaoks, mis

peaksid olema küll aktiivravikeskusega ühendatud, kuid milliste korral suhteline kaugus

tuumikhaiglast oleks väiksem probleem või mõnes aspektis isegi eelis (n psühhiaatria ja

dermatoveneroloogia).

3.3 ASENDUSPINNAD EHITUSPERIOODIKS:

Kuna praktiliselt ainus otstarbekas asukoht uusehituse jaoks on olemasoleva F-korpuse kohal, tuleb

nii see kui ka olemasolev N-korpus esmalt lammutada. Seetõttu kolitakse ehitusperioodiks valdav

osa südamekliiniku tegevusest, samuti angiograafia ning pulmonoloogia statsionaar Kliinikumi

lastekliiniku vanasse hoonesse (N. Lunini 6), mis ühendatakse L. Puusepa 8 kompleksiga maa-

aluse ühendustunneliga. Nukleaarmeditsiini osakond (N-korpus) hakkab tööle ajutises uusehituses,

mis rajatakse tehaselistest moodulitest L. Puusepa 8 G- ja A-korpuse vahelisse siseõue. Need

moodulid teisaldatakse pärast uue F-korpuse valmimist ning pikemas perspektiivis kuulub

lammutamisele ka N. Lunini 6 hoone. Jätkusuutlik on aga maa-alune tunnel, mis tulevikus saab

ühendusteeks L. Puusepa 8 kompleksi ja vana lastehaigla (N. Lunini 6) kohale rajatava hoonega

psühhiaatriale ja dermatoloogiale.

3.4 DIAGNOSTIKA JA RAVI

3.4.1 ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND

Erakorraliste haigete sisenemine haiglasse toimub peamiselt erakorralise meditsiini osakonna

(EMO) kaudu. Teatud kontingent (n sünnitajad) suunatakse Kliinikumi töökorralduse kohaselt kohe

9

9

vastavasse üksusse; otse ilma EMO läbimata liiguvad erialakliinikusse kõrva- ning silmakliiniku

patsiendid.

EMO asub G- ja M-korpuse esimesel korrusel ning koosneb kahest omavahel kõrvuti asuvast ja

hästi ühendatud funktsionaalsest üksusest (nn täiskasvanute EMO ja III ehitusjärgu koosseisus

valminud laste EMO), millel on üks ühine sissepääs (täpsustus: kaks ühist sissepääsu, neist üks

isepöördujatele ja teine kiirabile) ning triaažiala. EMO planeerimise alusinfo on esitatud III

ehitusjärgu funktsionaalses arengukavas (2018). V ehitusärk EMO töösse olulisi muudatusi kaasa

ei too, kuid oluliseks aspektiks on siin patsiendid, kelle jaoks angiograafiline uuring on aegkriitilise

tähtsusega (insuldikahtlus, kardioloogilised patsiendid) – need patsiendid liiguvad EMO-st

angiograafiaüksusess läbi 1. korruse koridoride ning uue F-korpuse liftisõlme (eelnevalt

diagnoositud ja kindla raviplaaniga kiirabi-patsientide jaoks on uude F-korpusesse planeeritud eraldi

ka sissepääs ja kiire liikumistee angiograafiasse ja kardioloogilisse intensiivravisse).

3.4.2 ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA FUNKTSIONAALNE DIAGNSOTIKA

V ehitusjärk: 1936 m2

Kliinikumi eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ruumid asuvad erinevates hoonetes (vt tabel 1). V

ehitusjärgu koosseisus kolitakse L. Puusepa 8 kompleksi ka kopsukliiniku ambulatoorne vastuvõtt,

millega seotud logistilised kaalutlused on esitatud ülalpool.

Ambulatoorse vastuvõtu ruumide vajadus arvutatud tööajale 8 tundi päevas aastase tööpäevade

arvuga 220, ruumihõivega 80%; lähtekoht on universaalne vastuvõtukabinet pindalaga 16 või 20 m2

(kardioloogia). Tabelis 2 on esitatud V ehitusjärguga seotud ambulatoorse vastuvõtu ruumide

planeerimise alusinfo, teised erialad on käsitletud varasemates arengukavades.

Mõnevõrra on praegu üle-planeeritud kardioloogia ambulatoorne vastuvõtt, kuid seda ruumi

käsitleme nö sisemise reservina radioloogia laienemiseks (radioloogiliste uuringute ja protseduuride

arv on viimase 20 aasta jooksul pidevalt kasvanud), samuti tuleb arvestada nii elanikkonna

vananemise kui ka ambulatoorse ravi osakaalu suurenemisega tulevikus.

Funktsionaalse diagnostika uuringuruumid on ühendatud vastavate erialade ambulatoorse

vastuvõtu ruumidega (vt tabel 3 ja 4). Südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakond, mis teeb

uuringuid nii kardioloogia kui ka teiste erialade patsientidele, integreeritakse südamekliiniku

ambulatoorse vastuvõtuga. Täielik ruumiprogramm on esitatud käesoleva arengukava

arhitektuurses osas (vt lisad 3a ja 3b).

10

10

Tabel 1. Ambulatoorse vastuvõtu asukoht L. Puusepa 8 korpustes

Eriala või kliinik Korpus Märkusi

Kirurgia, ortopeedia, neuroloogia ja neurokirurgia

A

Kopsukliinik Uus F sh pulmonoloogia, torakaalkirurgia, respiratoorsed infektsioonid

Naistekliinik G, C

Sisekliinik J

Hematoloogia-onkoloogia J

Silmakliinik J, A

Lastekliinik M

Südamekliinik Uus F sh kardiokirurgia

Kõrvakliinik C

Näo- ja lõualuude kirurgia C

Tabel 2. Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeering V ehitusjärgus

Eriala Vastuvõtte aastas*

Arvutuslik ruumi- vajadus**

Ruume planeeritud

Pindala m2

Selgitus

Pulmonoloogia, torakaalkirurgia, tbc

15 700 6 8 126 sh õe vastuvõtud; eraldi kabinetid tbc arsti ja tbc õe vastuvõtuks

Kardioloogia ja kardiokirugia

14 000 5 11 228 sh sisemine reserv amb radioloogia laienemiseks jms-ks

Verseoontekirurgia 4 000 1 1 20

*prognoos aastaks 2030 **ruumihõive 80%, vastuvõtu kestus 30 min

Tabel 3. Kliinilise füsioloogia (kardioloogia) uuringuruumide planeering

Uuring Uuringuid

aastas*

Arvutusli k

ruumivaja -dus**

Ruume planeeri

-tud Pindala

(m2) Selgitus

Ehhokardio- graafia

10 934 8 8 219

sh transtorakaalne ja söögitorukaudne ehhokardiograafia (uuuringu kestus keskmiselt 90 min); sh stress-ehhokardiograafia, uuringu kestus 120 min

Koormus- testid

3000 2 3 73 Uuringu kestus keskmiselt 60 min; eraldi ruum nukleaarmeditsiini- patsiendile (SPET uuring)

EKG 8000 1,4 2 50

*prognoos aastaks 2030

**ruumihõive 80%

Tabel 4. Pulmonoloogiliste uuringuruumide planeering

11

11

Uuring

Uuringuid

aastas*

Uuringu

kestus (h)

Arvutuslik

ruumivajadus**

Ruume

planeeritud

m2

Spirograafia 3600 0,50 1,3

7

130

Bronhodilataatortest 4000 0,75 2,1

Kehapletüsmograafia 150 0,30 0,03

Difusiooni-kapatsiteedi määramine

3149 0,70 1,6

Bronhide hüperreaktiivsustest eukapnilise hüperventilatsiooniga

15 1,25 0,0

FENO määramine 2700 0,25 0,5

Metakoliintest 100 1,25 0,1

Spiroergomeetria 100 1,00 0,1

KOKKU 5,7

*prognoos aastaks 2030

**ruumihõive 80%

3.4.3 ENDOSKOOPIA: BRONHOSKOOPIAKESKUS

V ehitusjärk: 222 m2

V ehitusjärgus rajatakse bronhoskoopiakeskus, kus toimuvad ambulatoorsete ja hospitaliseeritud

haigete uuringud ja protseduurid, sealhulgas uuringud ja protseduurid üldanesteesias. Keskus

paikneb kopsukliiniku ambulatoorse vastuvõtu vahetus läheduses ning on liftisõlme kaudu hästi

ühendatud ka kopsukliiniku palatiosakondadega; ühendus EMO-ga on tagatud läbi uue F-korpuse

liftisõlme ning 1. korruse koridoride.

Bronhoskoopiliste uuriguruumide (vt tabel 5) juurde kuuluvad ka ettevalmistus- ja ärkamisruum (kus

on ka eraldatud õhuruumiga osa tuberkuloosihaige jaoks) ning ruumid bronhoskoopide pesuks ja

hoidmiseks. Bronhoskoopiakeskuse täpne ruumiprogramm on esitatud käesoleva arengukava

arhitektuursus osas (vt lisad 3b ja 3c).

Endoskoopiakeskus seedetrakti uuringuteks asub J-korpuses ning on täpsemalt käsitletud II

ehitusjärgu funktsionaalses arengukavas (2012).

12

12

Tabel 5. Bronhoskoopiaruumide planeering

Protseduure aastas*

Kestus (h) Ruume

planeeritud**

Bronhoskoopia 1150 1,00

2

Virtuaalnavigatsiooni- bronhoskoopia 50 4,00

EBUS 130 1,25

Bronhoskoopia üldanesteesias 50 2,50

Muud protseduurid kestusega kuni 2 h 50 1,50

Muud protseduurid kestusega kuni 4h. 50 3,00

KOKKU

*prognoos aastaks 2030

*ruumihõive 80%

3.4.4 SÜNNITUSTOAD

9 sünnitustuba asub I ehitusjärgus rajatud G-korpuses (täpsem info on esitatud varasemates

arengukavades).

3.4.5 OPERATSIOONIPLOKID

30 operatsioonituba organiseerituna neljaks operatsiooniplokiks on rajatud erinevates

ehitusjärkudes (vt tabel 6); täpsem info on esitatud varasemates arengukavades. V ehitusjärgu

rajamine operatsiooniplokkide töös olulisi muudatusi kaasa ei too, kuid oluliseks aspektiks on heade

liikumisteede olemasolu uuest F-korpusest nii G- kui ka C-korpuse operatsiooniplokkidesse.

Tabel 6. Operatsioonitoad L. Puusepa 8 kompleksis

Plokk Korpus Operatsiooni-

tubade arv Eriala Selgitus Ehitusjärk

1 G 14

Üldkirurgia, ortopeedia, neurokirurgia, kardiokirurga, vaskulaarkirurgia, uroloogia, torakaalkirurgia, sünnitusabi jt

1 tuba erakorraliseks keisrilõikeks I

2 J 3 Oftalmoloogia sh päevakirurgia II

3 C 10

Üldkirurgia, ortopeedia, üldanesteesias hambaravi, näo-ja lõualuudekirurgia, günekoloogia jt sh päevakirurgia III

4 C 3 Otorinolarüngoloogia sh päevakirurgia III

13

13

3.4.6 RADIOLOOGIA

V ehitusjärk 3200 m2

Radioloogilisi uuringuid ja protseduure tehakse L. Puusepa 8 erinevates korpustes, samuti Kliinikumi

teistes hoonetes ning rendipindadel (vt tabel 8 ning varasemad arengukavad). V ehitusjärgu

koosseisus rajatakse:

 angiograafia ja elektrofüsioloogia üksus (1542 m2): asukoht uue F-korpuse 3. korrusel,

läheduses ja hea ühendusega kardioloolgilise intensiivravi üksuse (korrus kõrgemal),

kardiokirurgia osakonna (J-korpuses samal kõrguslikul tasapinnal) ja veresoontekirurgia

palatiosakonnaga. Üksusesse on planeeritud ka ruumid päevaraviks ning vastavad majasisesed

liikumisteed.

 nukleaarmeditsiini osakond (807 m2): asukoht uue F-korpuse esimesel korrusel, mis tagab

võimalikult lühikesed majasisesed liikumisteed ambulatoorsetele patsientidele ning võimalikult

meeldivad tingimused (sealhulgas vaade aknast) palatitesse isoleeritud hospitaliseeritud

patsientidele. Muuhulgas on üksusse kavandatud ka radiofarmakonide labor koos kvaliteedi

kontrolllaboriga, samuti protseduuriruumid isotoopide manustamiseks patsientidele enne PET

uuringu teostamist. Planeerimisel on arvestatud lühikese poolestusajaga isotoopide tootmiseks

vajaliku tsüklotroni hoone rajamisega tulevikus.

 taristu muu radioloogia jaoks (850 m2): seoses kopsukliiniku ambulatoorse osa (ja eriti

tuberkuloosihaigete vastuvõttude ülekolimisega) uude F- korpusesse on mõistlik planeerida siia

ambulatoorset vastuvõttu teenindav eraldi seade rindkereorganite ja südame uuringuteks (vt

allpool röntgen, KT, MRT).

Täpsem info V ehitusjärgu radioloogilise taristu ruumiprogrammist on esitatud käesoleva

arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3b ja 3c).

Viimase 20 aasta jooksul on väga selgesti täheldatav radioloogiliste uuringute ja protseduuride

tohutu kasv (vt tabel 7 ja allpool) ning selle võimaliku jätkumisega arvestab ka V ehitusjärgu

planeering (ehituskonstruktsioonid võimaldavad kujundada suhteliselt lihtsasti ja odavalt teatud osa

ambulatoorse vastuvõttudega hõivatud pinda radioloogiliste uuringute jaoks).

14

Tabel 7. Radioloogiliste uuringute ja protseduuride dünaamika. Radioloogiaseadmed V ehitusjärgu valmimisel

Protseduuri tüüp

Uuringud

2010

Uuringud

2023

Uuringud

2030

Seadmeid L. Puusepa 8 Seadmeid mujal

SEDAMEID

KOKKU A G C M uus F

Puusepa

1A Kvartal

Räni-

rahnu

Mammo-

buss

Röntgenuuringute arv kokku 135 506 141 026 147 026

neist läbivalgustusega

röntgenaparatuur 1804 918 918 1 1

2

neist äbivalgustusega ja skeleti CBCT

ja röntgen 0 397 500 1

1

Orotpantomograaf 1 1

neist stomatoloogiline CBCT 0 1387 5000 1 1 2

Röntgenaparaadid 2 1 2 5

11

Mammograafia kokku 27 555 38 955 46 746 2 1 1 1 5

Menetlusradioloogia

Angiograafia protseduure 3660 5000

neist kardioangiograafia 2000 2500

neist perif veresooned jms 850 1200

Angiograafe 5 5

Kompuutertomograaf kokku 19 200 27 300 36 000 3 3 1 7

15

Protseduuri tüüp

Uuringud

2010

Uuringud

2023

Uuringud

2030

Seadmeid L. Puusepa 8 Seadmeid mujal

SEDAMEID

KOKKU A G C M uus F

Puusepa

1A Kvartal

Räni-

rahnu

Mammo-

buss

neist südame KT uuringuid 339 2049 3000

neist menetlusradioloogia patsiente 30 85 250

neist kopsuskriiningu patsiente 0 3330 5000

Magnetresonantstomograafia 9948 23 969 28 800 4 1 1 1 7

neist südameuuringuid MRTs 41 422 844

Ultrahelidiagnostilised uuringud 87 401 87 501 91 000 3 6 2 2 1 1 1 16

PET KT 95 1100 2000 2 2

SPEKT KT 1099 1097 1097 1 1

16

16

3.4.6.1 RÖNTGEN, KT, MRT

Röntgenuuringutes on muutused võrreldes 2010 aastaga olnud suhteliselt tagasihoidlikud (135 000

vs 141 000, ehk siis ligikaudu 5% kasv võrreldes aastaga 2010). Seoses kopsukliiniku ambulatoorse

osa ja eriti tuberkuloosihaigete vastuvõttude ülekolimisega uude F- korpusesse on aga mõistlik

planeerida siia südame ja rindkereorganite ambulatoorset vastuvõttu teenindav eraldi seade.

Mammogaafiat uude F-korpusesse laiendada plaanis ei ole (lisaks kahele seadmele G- korpuses

avati 2021. aastal uuriguruum Kvartali keskuses ning 2024 aastal avatakse ka Lõunakeskuse

Ränirahnu üksus; lisaks on veel mammograafiabussi teenus).

Kompuutertomograafia (KT): võrreldes 2010. aastaga on uuringute arv kasvanud 2,6 korda, kuid

seadmete arv on jäänud samaks. Seega on kõige suurem puudus just KT seadmete ressursist ja

juba praegu peaks töötama 3 asemel vähemalt 5 seadet. Arvestades uuringute arvu dünaamikat

(19 200 vs 27 286 aastatel 2010 ja 2023) prognoosime kasvu vähemalt 33 000 uuringuni aastas:

 südameuuringud: 2010 tehti Kliinikumis 339 KT südameuuringut vs 2049 uuringut aastal 2023

(so kuuekordne kasv), kuid uuringutest tuntakse endiselt puudust. Planeeritud on südame KT-

uuringute kasv vähemalt 2500-3000 uuringuni. Arvestades püsivat kasvavat nõudlust ja

südameuuringute pikka kestvust (tavapärase 20 minuti asemel kulub südameuuringuks 1 tund),

täidavad 2500-3000 südame KT-uuringut edaspidi ühe KT seadme uues F-korpuses.

 Kopsuskriining: planeeritava kopsuskriiningu põhiline takistus on skriininguks sobivate seadmete

vähesus Eestis. Ainuüksi Tartus ja Tartu maakonnas on vaja teha ligikaudu 5000 kopsuskriiningu

uuringut, selleks sobilikke seadmeid on Lõuna-Eestis ainult kaks. Sarnaselt mammoskriininguga

soovivad aga osad uuritavad tulla uuringule maakonna asemel just Kliinikumi, seega skriiningute

arv võib olla suurem. Lisaks on vaja teha kopsude muid KT-uuringuid nii ambulatoorsetele kui

statsionaarsetele patsientidele. Seega täidavad kopsuskriining ja muud rindkereuuringud (6000-

8000 uuringut) kogu teise KT seadme F korpuses.

G korpuse on praegusele kolmele seadmele lisandub ka 2024 aastal üks KT Lõunakeskuse

Ränirahnu üksuses, kuna:

 EMO-s on KT-patsientide arv tõusnud 13 513-ni aastas ning seoses EMO-patsientide ja muude

erakorraliste uuringute kasvuga, on seade äärmiselt ülekoormatud (tavapärane uuringute arv on

6000-8000 uuringut KT seadmele aastas).

 Kasvab KT kontrolli all teostatavate menetlusradioloogiliste uuringute maht: viimase aasta jooksul

on Kliinikumis juurutatud nii mikrolaineablatsioon kui krüoteraapilised kasvajate raviprotseduurid

KT kontrolli all. Sellisteks protseduurideks kulub väga pikk aeg (ühele patsiendile võib kuluda

koos ettevalmistusega kuni 4 tundi seadme aega), kuid sageli need asendavad kirurgilist

protseduuri ja on vähem invasiivsed. 2030. Seetõttu prognoosime, et aastaks 2030 võtavad

menetlusradioloogilised ravi- ja diagnostilised protseduurid ligikaudu 50% ühe KT seadme ajast.

17

17

 Uuringute arv kasvab seoses vähiuuringutega seoses vähipatsientide arvu üldise kasvu ja vähi

kordusuuringute arvu kasvuga vähihaigete parema elulemuse tõttu. Vähiuuringuid saab teostada

1,5 seadme töömahu ulatuses G-korpuses ja alates 2024. aastast ka Ränirahnus, kokku seega

2,5 seadet vähiuuringuteks. Selline seadmete hulk on minimaalselt vajalik vähihaigete

teenindamiseks, sest hetkel on järjekorrad liiga pikad ning erakorralisi uuringud oleme sunnitud

teostama EMO niigi ülekoormatud seadmel.

Magnetresonantstomograafia (MRT): uude F- korpusesse planeeritud seadmega hakatakse tegema

peamiselt südame MRT-uuringuid – NB! uuringute arv 2010 vs 2023 on vastavalt 41 ja 422, kuid

vajadus on ikkagi oluliselt suurem: 2030. aastaks prognoosime südameuuringute kahekordistumist

(uuringuid vajavad nii südameriketega lapsed kui täiskasvanud, seejuures on täiskasvanud

patsientide ooteajad praegu selgesti liiga pikad; ka muude südameuuringute mitme-kuulised

ooteajad on kardioloogide seisukohalt lubamatult pikad), st ligikaudu 850 – 1000 uuringut aastas .

Arvestades südameuuringute pikka kestvust kuni 2 tundi, täidab see 80% ühe MRT seadme tööajast

(lisaks südame ja kopsuhaigetel muud uuringud).

Samuti kasvab MRT-uuringute arv vähihaigetel (näiteks prostata MRT-skriining).

3.4.6.2 NUKLEAARMEDITSIIN

2023. aastal teostati 1100 PET KT uuringut, mis koormavad praegu ühe seadme. 2030. aastaks

prognoosimine uuringute arvu kasvu vähemalt 1800–2000-ni, seega on vaja kindlasti kahte seadet.

Kasvavad näidustused uuringuteks vähipatsientidele – lisaks kopsuvähile melanoomile, ka

rinnavähk, lümfoom, günekoloogilised kasvajad jm (oodata on uusi spetsiifilisi antikeha uuringutel

põhinevaid metoodikaid, eeskätt günekoloogiliste kasvajate osas).

SPEKT KT uuringute arv püsib endisel tasemel, kuna näidustused on endised (luustiku stsintigraafia,

südame perfusiooniuuring, neerude dünaamiline uuring)

Täpsem info nukleaarmedistiiniosakonna ruumiprograamist ja planeeringust on esitatud käesoleva

arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3b ja 3c).

3.4.6.3 ANGIOGRAAFIA JA ELEKTROFÜSIOLOOGIA

Info uuringuruumide planeeringust on esitatud tabelis 8 (täpsem info ruumiprogrammist vt lisad 3b

ja 3c).

18

18

Tabel 8. Planeeritud angiograafiaseadmed

Funktsioon Seade

Protseduure

aastas* Selgitus

Kardioloogiline angiograafia

Angiograaf 2000

neist 800–900 diagnostilised. Koronaarangioplastikaid (PKI) 950– 1100, neist 550-600 päevaravina. 30– 40 laste uuringut, neist 20 interventsioonid.

Perifeerne angiograafia

Angiograaf 1850

Vähem-invasiivsed protseduurid versoontekirurgias, neurokirurgia, onkoloogiasmeetodid („päevainterventsioonid“).

Perf angiograafia (reserv) + KT

Angiograaf + KT 100-150

Lisanduvad uued rö-invasiivsed protseduurid (KT/AG juhitud ablatsioonid, emboliseerimised (TACE, RACE) kemoteraapia (onkoloogilised patsiendid). Lisaks prostata (PAE), aneurüsmid, malformatsioonid, mitte- onkoloogilised. KT kasutamine tavakompuuteruuringteks pt biopsiad, dreneerimised,

Hübriidtuba Angiograaf 200-300

Keerukad kompleksprotseduurid (TAVI, TMVI, TEVAR, EVAR, TEER jne), lisaks lahtine operatsioon + interventsioon. Lisaks kasutus kardioloogilise angiograafina ja erakorraliste protseduuride angiograafina.

Elektrofüsioloogia

Angiograaf (üheprojektsiooniline, ilma subtraktsioonangiograafia võimaluseta)

500

Rütmihäirete invasiivne diagnostika ja ablatsioonid.

Elektrofüsioloogia Arkoskoop 650 Kardiostimulaator 550, ICD, CRT 100

*prognoos aastaks 2030

3.4.7 PÄEVARAVI

Taristu päevaraviks on rajatud erinevates ehitusjärkudes, sealhulgas üksused järgmistel erialadel:

günekoloogia ja sünnitusabi (I ehitusjärk), onkoloogia ja hematoloogia, sise-erialad, oftalmoloogia,

sh silmakirurgia (II ehitusjärk), pediaatria, päevakirurga, sh otorinolarüngoloogiline päevakirurga (III

ehitusjärk); täpsem kirjeldus on esitatud varasemates arengukavades.

V ehitusjärgus planeeritud päevaravi põhiruumid on esitatud tabelis 9.

19

19

Tabel 9. Päevaravi põhiruumid

Eriala m2 Kohti Selgitus Asukoht

Kardioloogia 59,3 8 kohta toolidel (+ wc)

Päevadiagnostika- patsientide hindamine ja nõustamine

Ambulatoorse vastuvõtu juures

Menetlusradioloogia 146,2 10 voodit (+wc)

Angiograafia ja elektrofüsioloogia päevaravipatsiendid

Angiograafia ja ep üksuses

Pulmonoloogia 24,1 1 voodi (+wc) Päevaravipalat tegelemine siirdamisjärgse patisendiga (samaaegselt 1 patsient)

Palatiosakonna juures

3.4.8 TAASTUSRAVI

Varane taastusravi toimub aktiivraviüksuses, kuhu patsient hospitaliseeriti (ravivoodis või selle jaoks

ette nähtud spetsiaalses ruumis). Nö hilisem taastusravi toimub Kliinikumi erinevates hoonetes;

täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2018).

3.4.9 VEREKESKUS

Asub B-korpuse esimesel korrusel; täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2018).

Verekeskus vajab lisapinda; olemasolevaid ruume on võimalik laiendada siseõue laadimisala peale.

Otstarbekas oleks need ehitustööd ühildada uue F-korpuse ehitusega.

3.4.10 ÜHENDLABOR

Rajati II ehitusjärgu koosseisus J-korpusese (2. ja 3. korrus); täpsem kirjeldus on esitatud varasemas

arengukavas (2012).

3.4.11 HAIGLA-APTEEK

Apteek asub J-korpuse 0-korrusel, täpsem kirjeldus on esitatud II ehitusjärgu arengukavas (2012).

3.4.12 PATOLOOGIATEENISTUS

Taristu rajati II ehitusjärgu koosseisus (J- ja K-korpus); täpsem kirjeldus on esitatud varasemas

arengukavas (2012).

3.4.13 STERILISATSIOON

Erinevates ehitusjärkudes on rajatud 2 sterilisatsiooniosakonda (lisaks on eraldi väike üksus

silmakliinikul), mis teenindavad kõiki haigla üksusi, kus seda teenust vajatakse. Seejuures teenindab

G-korpuses asuv üksus (I ehitusjärk) kõiki hooneid väljaarvatud C-korpus, C-korpuse üksus (III

ehitusjärk) aga peamiselt C-korpust. Osakondade planeering ning liikumisteed tagavad siiski ka

20

20

universaalsuse. Täpsem info sterilisatsiooniosakondadest on esitatud varasemates arengukavades.

V ehitusjärk sterilisatsiooniosakondade töös olulisi muudatusi ei põhjusta.

3.4.14 INFEKTSIOONIDE ENNETAMISE OSAKOND

115 m2

V ehitusjärgus on osakonnale planeeritud kompaktne ruumilahendus (kontoriruumid) uue F-korpuse

3. korrusel.

3.5 STATSIONAAR

V ehitusjärk: 7213 m2

L. Puusepa 8 palatiosakonnad on rajatud erinevates ehitusjärkudes (vt tabel 10). Suurem osa neist

on kas heas või rahuldavas seisundis, kuid kindlasti ei vasta kaasaegsetele nõuetele just

olemasoleva F-korpuse palatid. Ruumi vajab juurde ka H-korpuses asuv insuldikeskus. Käesolev

dokument keskendub V ehitusjärgu koosseisus planeeritud palatiosakondadele, teised on käsitletud

varasemates arengukavades.

Hinnang statsionaarsete voodite vajadusele on esitatud tabelis 11 (eelduseks voodihõive 80%).

Arvutuslikust vajadusest mõnevõrra vähem oleme seejuures planeerinud voodeid kardioloogiale (vt

tabel 12). Selle „puudjäägi“ kompenseerib sisehaiguste-profiiliga palatiüksus (vt allpool), mis on

samuti uude F-korpusesse planeeritud (kõik praegused südamekliiniku patsiendid ei vaja tegelikult

kõrgeima etapi kardiolooglist ravi, nende jaoks kohased sisehaiguste-voodid töötavad meil praegu

aga >90% hõivega ning neist on krooniline puudus). Nakkushaiguste osas on planeeritud teatav

voodireserv (lähtudes kogemustest COVID-19-pandeemiaga).

Tabel 10. Palatiosakondade asukoht V ehitusjärgu valmimisel

Kliinik/osakond/eriala Asukoht/korpus Märkusi

L. Puusepa 8

Pediaatria (lastekliinik) ja lastekirurgia (kirurgiakliinik)

M Üldpediaatria, lasteneuroloogia, lastekirurgia; neonatoloogia; ägedate infektsioonide osakond

Lasteintensiivravi M

Kõrvakliinik; näo- ja lõualuudekirurgia

C

Kirurgiakliinik A, H, K Üldkirurgia, uroloogia ja neerusiirdamine

Veresoontekirurgia Uus F

Intensiivravi G Täiskasvanud patsiendid

Naistekliinik G

Närvikliinik H sh insuldikeskus

21

21

Kliinik/osakond/eriala Asukoht/korpus Märkusi

Südamekliinik Uus F sh kardioloogia ja kardioloogiline intensiivravi

Kardiokirurgia (südamekliinik)

J sh intensiivravi

Hematoloogia- onkoloogia kliinik

H, K

Sisekliinik L

Kopsukliinik Uus F sh pulmonoloogia ja torakaalkirurgia

Nakkushaigused Uus F sh respiratoorsed ja muud nakkushaigused (täiskasvanud patsiendid)

Ortopeedia A, H

Silmahaigused J

Radionukliidravi (radioloogiakliinik)

Uus F

Mujal

Psühhiaatria Raja 31

Naha- ja suguhaigused Kuperjanovi Nahakliinik tervikuna viiakse üle Kuperjanovi 1 hoonesse eraldi projekti raames

Taastusravi Riia 167

Õendushooldus L. Puusepa 6

Tabel 11. Hospitaliseerimise prognoos* ja voodite vajadus V ehitusjärgus

Kliinik/osakond/eriala Patsiente

aastas Keskmine ravikestus

Arvutuslikult voodeid*

Voodeid planeeritud

Kardioloogia 3030 5,0 51,9 42

Kardioloogiline intensiivravi 1024 3,0 10,5 11

Pulmonoloogia 650 10,0 22,3 22

Torakaalkirurgia 600 6,7 13,8 16

Veresoontekirurgia 1 000 6,5 22,3 23

Respiratoorsed infektsioonid (sh tbc) 236 16,5 13,3 20

Nakkushaigused 740 9,0 22,8 20

KOKKU 156,9 154

*prognoos aastaks 2030

**eeldatav voodihõive 80%

Palatiosakondade põhimõtteline planeering on arenenud läbi erinevate ehitusjärkude (vt tabel 12):

kui esimeses ehitusjärgus on tavapalatid 1-4 kohalised ning teises 1-2 kohalised, siis kolmanda

22

22

ehitusjärgu tavapalatid on kõik ühekohalised – millel on mitmeid eeliseid, seahulgas paremad

võimalused nii lähedase juuresviibimiseks kui ka nosokomiaalse infektsiooni leviku tõkestamiseks

(mõned ühekohalised palatid on seejuures valmidusega ka kahe patsiendi majutamiseks). Ka V

ehitusjärk jätkab III ehitusjärgu põhimõtteid: tavapalatid on ka siin ühekohalised, osa neist (ligikaudu

30%) aga valmidusega kahe patsiendi majutamiseks (vt tabel 12 ja 13), et tagada voodireserv

hädaolukordadeks. Erinevalt varasematest ehitusjärkudest on ka II astme intensiivravivoodid uues

F-korpuses planeeritud ühekohaliste boksidena (ja põhimõtteliselt samasugust lahendust on

kasutatud ka III astme intensiivravi jaoks).

Hoone korruselisust silmas pidades on üksused paigutatud funktsionaalsete plokkidena (vt tabel 13):

III astme (kardioloogilise) intensiivraviosakonna õige asukoht on 4. korrus, mis on võimalikult lähedal

3. korrusel paiknevale angiograafiaüksusele, mis omakorda asub samal kõrgusel olemasoleva

kardiokirurgia osakonnaga. Kõik pulmonoloogia ja torakaalkirugia voodid asuvad ühel ja samal

korrusel (mis on hea organkliiniku terviklikkuse seisukohalt) ja sarnaselt on asetatud ka kardioloogia

voodid. Samas on palatiosakondade (v.a. nakkus) planeering universaalne ning võimaldab ka ühise

voodifondi rakendamist. 40 voodiga nakkusplokk, mis on liigendatud kaheks 20 voodiga osakonnaks

(respiratoorsed infektsioonid ja teised nakkushaigused), asub hoone viimasel korrusel. Nii on see

otstarbekas selle ploki tehnosüsteemide eripära tõttu (ventilatsioonitorud võtavad seetõttu kogu

hoonest vähem ruumi).

Täpsem info statsionaarsete osakondade ruumiprogrammist on esitatud käesoleva arengukava

lisades 3b ja 3c.

Tabel 12. Palatiosakondade põhimõtteline planeering L. Puusepa 8 erinevates ehitusjärkudes

Ehitusjärk Tavapalat Intensiiv II Intensiiv III

I 1-4 voodiga palatid Mitmekohalised palatid (tavaliselt 6 voodit)

Mitmekohalised palatid (6-8 voodit), lisaks isolaatorid

II 1-2 voodiga palatid

Mitmekohalised palatid (tavaliselt 6 voodit);nakkusosakonnas 1 voodiga boksid

Mitmekohalised palatid (3-5 voodit), lisaks isolaatorid

III

Ühekohalised palatid (osa neist kahe patsiendi valmidusega)

Mitmekohalised palatid (3-6 voodit)

Ühekohalised palatid (neonatoloogilised kaksikute-valmidusega); lisaks isolaatorid

IV 1-2 voodiga palatid Mitmekohalised palatid (tavaliselt 6 voodit)

V

Ühekohalised palatid (osa neist kahe patsiendi valmidusega) Ühe voodiga boksid

Ühe voodiga boksid, lisaks isolaatorid

23

23

Tabel 13. Uus F: ravivoodid statsionaarsetes osakondades

Üksus Korrus Palati/ravivoodi tüüp Voodeid tavaolukorras

Voodeid maksimaalselt

Intensiivravi

4 Intensiivravi III aste 9 9

4 Isolaator (int III) 2 2

11 11

Kardioloogia

5 1-kohaline tavapalat 18 18

5 1-kohaline tavapalat 2 voodi valmidusega 10 20

5 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 12 12

5 Isolaator 2 2

42 52

Sisehaigused

6 1-kohaline tavapalat 8 8

6 1-kohaline tavapalat 2 voodi valmidusega 5 10

6 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 6 6

6 Isolaator 0 0

19 24

Veresoontekirurgia

6 1-kohaline tavapalat 10 10

6 1-kohaline tavapalat 2 voodi valmidusega 5 10

6 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 6 6

6 Isolaator 2 2

23 28

Pulmonoloogia

7 1-kohaline tavapalat 8 8

7 1-kohaline tavapalat 2 voodi valmidusega 5 10

7 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 6 6

7 Isolaator 3 3

22 27

Torakaalkirurgia

7 1-kohaline tavapalat 6 6

7 1-kohaline tavapalat 2 voodi valmidusega 3 6

7 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 4 4

7 Isolaator 3 3

16 19

Nakkus 1

8 1-kohaline tavapalat 9 9

8 1-kohaline tavapalat 2 voodi valmidusega 1 2

8 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 6 6

8 Isolaator 4 4

20 21

24

24

Üksus Korrus Palati/ravivoodi tüüp Voodeid tavaolukorras

Voodeid maksimaalselt

Nakkus 2 (resp infektsioonid)

8 1-kohaline tavapalat 4 4

8 Intensiivravi II aste (1 voodiga boksid) 6 6

8 Isolaator 10 10

20 20

KOKKU 173 202

Kliinikute/osakondade administratsiooniruumid asuvad vastavate üksuste läheduses reeglina

väljaspool statsionaarseid osakondi (v.a vanemõdede kabinetid); täpsem info vt lisad 3b ja 3c.

3.6 HALDUS

Kliinikumi juhatuse ja juhtkonna tööruumid asuvad L. Puusepa 2 hoones ja hajali ka teistes hoonetes

(sh L. Puusepa 8 erinevas korpused).

Meditsiiniliste üksuste (kliinikute/osakondade) juhtide ruumid asuvad vastavate üksuste läheduses

reeglina väljaspool statsionaarseid osakondi (v.a vanemõdede kabinetid); täpsem info V

ehitusjärgust on esitatud lisades 3b ja 3c.

3.7 ÜLD- JA PERSONALIRUUMID

ÜLDKASUTATAVAD RUUMID

V ehitusjärk: 625,3 m2

Siia ruumigruppi on arvestatud vestibüül, külastajate garderoob ja WC, kohvik, registratuur,

turvateenistus ja tehniliste kommunikatsioonide signalisatsioonikeskus jms (täpsem info vt lisad 3b

ja 3c).

PERSONALI TOITLUSTAMISE RUUMID

Pindala: 492 m²

L. Puusepa 8 personalisöökla (sh sööklapersonali, nõudepesemise ja toidujaotamise ruumid)

rekonstrueeriti ja laiendati koos A-korpuse 5. ja 6. korrusega (2019–2021); söögisaalis on 154 kohta.

Toit valmistatakse haigla köögiplokis.

PERSONALI RIIETUSRUUMID

V ehitusjärk: 485,4 m2

25

25

Personali ja üliõpilaste riietusruumid asuvad korpuste keldrikorrustel (spetsiaalsete riietusruumide

(näiteks operatsiooniplokkide personali rõivistud jms) asukoht ja planeering sõltub vastavate üksuste

spetsiifikast). V ehitusjärguga lisandub 730 kohta, lisaks spetsiaalsed riietusruumid (täpsem info vt

lisad 3b ja 3c; muude korpuste info on esitatud varasemates arengukavades).

PATSIENTIDE RIIDEHOID

Patsiendi riideid hoitakse reeglina patsiendi juures patsiendi personaalses riidekapis palatis

(intensiivravipatsientide jaoks on üksuste juures vastavad riidehoiuruumid); seoses V ehitusjärguga

lõpetab töö patsientide tsentraalne riidehoid.

3.8 ABITEENISTUSED JA VARUSTUS

TOITLUSTUSTEENISTUS

Olemasolev pindala: 766 m2

Köögi tehnoloogia on uuendatud. Toidu käitlemine ja selleks vajalike ruumide planeerimine toimub

toiduseaduse ja selle rakendusaktide alusel. Toidujaotus palatiosakondadesse toimub

termoskärudega, toit jaotatuna kandikutele. Palatikorpustes on toidukärude parkimise koht,

kasutatud kandikud kogutakse ja toimetatakse tagasi kesk-kööki pesemiseks.

MEDITSIINITEHNIKA OSAKOND

Osakonna ülesanneteks on meditsiiniseadmete haldamine (hooldus, remont, ohutus- ja

kvaliteedikontroll, inventuur), meditsiinitehnoloogiliste rakenduste arendus ning kasutajate toetus ja

koolitus. Tööruumid paiknevad L. Puusepa 8 kompleksi erinevates korpuses; uude F-korpusesse on

planeeritud üks töökoda ja osakonnajuhataja kabinet (kokku (V ehitusjärk meditsiinitehnika

osakonna taristule olulist mõju ei oma).

TEHNIKATEENISTUS

Tehnikateenistus tegeleb hoonete (sh tehnosüsteemide) jooksva korrashoiu, remondi ja hoolduse

ning arendamisega (sh väiksema-mahulised ehitustööd). Tööruumid paiknevad L. Puusepa 8

kompleksi erinevates korpuses (V ehitusjärk tehnikateenistuse taristule olulist mõju ei oma).

KESKKONNA- JA PUHASTUSE OSAKOND

Jäätmete ja musta pesu logistikas toob V ehitusjärk kaasa mõningad olulised muudatused seoses 0

korrusele planeeritud musta pesu ja jäätmete sorteerimise automatiseeritud jäätmekeskusega

(274 m2, lisaks jäätmeruumid), mis tulevikus suudab teenindada ka teisi korpuseid (V ehitusjärgus -

liidestatakse sellega C-korpuse süsteem). Prügi ja musta pesu liikumiseks rajatakse uude F

26

26

korpusesse pneumaatiline torusüsteem. Igal korrusel on jäätmeruumis või selle koridoripoolses

seinas luugid musta pesu ja prügikottide jaoks. Must pesu ja jäätmed kogutakse osakondades

vastavalt pesukottidesse/prügikottidesse ja transporditakse spetsiaalse sorteeriva torusüsteemiga

musta pesu lindile või prügi puhul prügikonteinerisse automaatselt. Täpsem info osakonna ruumide

planeeringust ja logistikast on esitatud lisades 3a, 3b ja 3c.

Igal koristajal on koristuskäru, mille panekuks on osakondades ja üksustes ruumid. Koristusmasinate

hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud

koristuskeskuses. Koristustarbed pestakse ja desinfitseeritakse pesemismasinas.

Voodite, mittepestava voodivarustuse ning haiglasisese transpordikärude töötlemine toimub II

ehitusjärgus rajatud desinfektsiooniüksuses J-korpuse -1. korrusel (72 m2).

MAJANDUSOSAKOND

Majanduslaod (146 m2) on planeeritud uue F-korpuse -1. korrusele; F korpuse 0. korrusele (vahetult

Ü korpuse kõrvale) on planeeritud uus laadimisala (113 m2). Täpsem info logistikast ja ruumide

planeeringust on esitatud lisades 3a, 3b ja 3c.

Taustainfona on oluline, et oluline osa kaupade ladustamisest hakkab lähitulevikus toimuma

väljaspool Kliinikumi asuvas logistikakeskuses (1943 m2).

PNEUMOTRANSPORT

Ühtne pneumotransportsüsteem toimib oluliste meditsiiniliste üksuste vahel ning seda laiendatakse

ka uude F-korpusesse. II ehitusjärgus rajati torupostiühendus labori (J-korpus), EMO (G1-korpus),

operatsiooniploki (G1-korpus), intensiivraviosakondade (G1- ja J-korpus) ning hematoloogia-

onkoloogia ja sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu vahel; G1-kopruse operatsiooniplokiga ühendati

ka patoloogiateenistuse labor (K-korpuse 9. korrus).

Kolmandas ehitusjärgus ühendati pneumotranspordisüsteemiga ka C- ja M-korpused

(operatsiooniplokid, EMO, intensiivravi), naistekliinik ning vereskeskus.

Planeeritud on V ehitusetapis täiendatakse pneumotranspordisüsteemi uue haruga (jaamad

ambulatoorses vastuvõtus, nukleaarmeditsiini- ja angiograafiaüksuses, III astme

intensiivraviosakonnas ning nakkusüksuses).

3.9 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS

V ehitusjärk: 826 m2 (neist õpperuumid 418 m2)

Ruumide vajadus on otseselt seotud Kliinikumi kui Eesti ainsa ülikoolihaigla rolliga (täpsem info vt

lisad 3b ja 3c).

27

27

Patsiendikoolitusega seotud ruumid asuvad E-korpuse 1. korrusel (hea ligipääsuga

ambulatoorsetele patsientidele ja külastajateke).

Info teiste korpuste ja hoonete kohta on esitatud varasemas arengukavas (2018).

3.10 MUU

Teenused väljapoole (laboriteenus).

Teenused väljastpoolt (koristamine, pesupesemine).

3.11 TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS

Seoses V ehitusjärguga ei muutu oluliselt personalivajadus kopsukliinikus ning veresoontekirurgia

osakonnas. Südamekliiniku personalivajadust mõjutavad uue korpuse valmimisest rohkem üldised trendid

tervishoius – arstide arvu olulist suurenemist ei ole ette näha, õdede ja tugitöötajate arv peaks oluliselt

suurenema, kui tervishoiukõrgkoolid suudavad piisaval arvul õendusspetsialiste ette valmistada (neid

muutusi ei mõjuta uue ravikorpuse valmimine):

 ambulatoorses osakonnas võtavad tulevikus vastu valdavalt arstid, kes töötavad samal ajal ka

statsionaaris. Nende arvu olulist muutust võrreldes praegu kinnitatud ametikohtadega ei ole ette näha.

Patsiendisõbralike haiglaväliste teenuste lisandudes ja õdede iseseisva vastuvõtu sagenedes on ette

näha õdede arvu suurenemist ligikaudu 50%;

 kardioloogia statsionaarne osakond ühendab senised 1. ja 2. kardioloogia osakonnad ning koosseisus

on ette näha vajadust 5 uue õe ametikoha järele seoses 2. astme intensiivravi kohtade arvu peaaegu

kahekordistumisega;

 kardiointensiivravi osakonna koosseisus ei ole ette näha olulist muutust võrreldes praegu kinnitatud

ametikohtadega.

 rütmihäirete osakonna õdede koosseis kasvab lähiaastail orgaaniliselt (3-4 õde ametikohta) seoses

rütmihäirete invasiivse ravi mahu kasvu ja õdede iseseisva töö rolli suurenemisega

südamerütmurite/kodade virvendusarütmiaga patsientide ambulatoorses käsitluses, seda ei mõjuta uue

korpuse valmimine.

 invasiivkardioloogilise töö kvalitatiivne muutus ja mahu suurenemine koos tööajaregulatsioonide

muutustega eeldab, et angiograafia osakonnas tegeleb interventsionaalkardioloogiaga vähemalt 5

invasiivkardioloogi, 10 invasiivkardioloogia õde ning 3-4 hooldajat.

Seoses uuringute ja protseduuride arvu olulise suurenemisega prognoosime nukleaarmeditsiini

osakonnas personalivajaduse suurenemist praeguselt 11-lt ametikohalt 21-ni. Angiograafiaüksuses

prognoosime personalivajaduse suurenemist ligikaudu kahekordseks võrreldes praegusega; Maarjamõisa

radioloogiaosakonnas suurenemist ligikaudu 10%.

28

28

Arvestades kogu Kliinikumi töötajate arvu, on personalivajaduse kasv seoses V ehitusjärguga siiski väga

vähene (alla 2%; vt tabelid 14 ja 15).

Tabel 14. Kliinikumi töötajad 2024

Ametiliik Täidetud ametikohti Füüsilisi isikuid

Arst 652,2 959

Arst-resident 203,5 294

Õenduspersonal 1618,9 2121

Hoolduspersonal 778,9 923

Tugipersonal 977,1 1113

4230,5 5410

Tabel 15. Personalivajaduse prognoos V ehitusjärguga otseselt seotud üksustes

Osakond/kliinik Täidetud ametikohti

2024 Täidetud

ametikohti 2030

Südamekliinik 245,0 287,5

Kopsukliinik 50,5 50,5

Veresoontekirurgia 43,0 43,0

Nakkushaigused (sisekliinik) 41,5 41,5

Angiograafia 19,8 39,6

Nukleaarmeditsiin 11,0 21,0

Maarjamõisa radioloogiaosakond 141,0 155,0

KOKKU 552 638

3.12 PINDALADE TABEL

Tabelis 15 on esitatud kokkuvõtlik info V ehitusjärgu pindadest (detailsem info vt lisa 3c).

Tabel 15. Uue F-korpuse suletud neto- ja brutopind

Korrus Suletud neto

(m2) Suletud

bruto (m2)

-1 2383,8 2 689,7

0 2742,6 3 093,9

1 2536,8 2 927,9

2 2540,7 2 926,9

3 2586,7 2 919,8

4 2655,0 3 083,7

5 2593,1 3 050,0

6 2539,1 2 994,9

7 2524,0 2 990,4

8 2451,6 2 952,4

9 1010,8 1136,4

KOKKU 26 564,2 30 766,0

29

29

3.13 HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS

V ehitusjärgu ehitustööde maksumus on ligikaudu 65 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks (vt

tabel 16 ja lisa 3a); brutopinna ruutmeetri keskmise maksumuse hindamisel on arvesse võetud

sarnaste hoonete ehitus- ja lammutusmaksumusi ja viimaste aastate trende. Seejuures sõltub

ehitusmaksumus sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas ehitustööde riigihanke läbiviimse ajast

ning maailma poliitilisest olukorrast.

Asenduspindade ja L. Puusepa 8 ning N. Lunini 6 ühendustunneli maksumuseks on ligikaudu 7,5

miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tabel 16. V ehitusjärgu ja asenduspindade hinnanguline maksumus

Hoone Sulet brutopind

(m2) Bruto- m2 eeldatav maksumus (eur)

Ehitus kokku (milj

eur)

Ehitus kokku koos

käibemaksuga (milj eur)

Uus F-korpus 30 766,00 2100 65 79

Asenduspinnad

N. Lunini 6 rekonstrueerimine ja

moodulhoone 5,5 6,7

Ühendustunnel 2 2,4

KOKKU 72,5 88