Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 5-7/24/39 |
Registreeritud | 12.03.2024 |
Sünkroonitud | 24.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
Sari | 5-7 Teiste ministeeriumide koostatud seaduste eelnõud |
Toimik | 5-7/24 Teiste ministeeriumide koostatud seaduste eelnõud 2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
LISA 1
KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega
„Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“
Hindamiskriteeriumid
1. Taotluste hindamise kord
1. Taotluste hindamist korraldab Haridus- ja Noorteamet.
1.1. Iga hindamiskriteeriumi hinnatakse skaalal 1–5. Hindamisel valitakse hinne, mille
kirjelduses enamik aspekte vastab taotluse erinevatele asjaoludele. Hinne 4 valitakse juhul kui
projektis kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 5 kirjelduses toodud aspektide ja hinde 3
kirjelduses toodud aspektide vahele. Hinne 2 valitakse juhul kui projektis kirjeldatud asjaolud
sobituvad sisult hinde 3 kirjelduses toodud aspektide ja hinde 1 kirjelduses toodud aspektide
vahele.
1.2. Intervjuukomisjoni liikmed hindavad taotleja motivatsiooni vastavalt tema
õpinguplaanidele ja hilisemat rakendust Eesti tööturul, taotluse koostamise autentsust ning
valmisolekut täita tagasitulemise kohustust, mille tulemusel moodustub taotlejatest pingerida.
Iga intervjuukomisjoni liige moodustab taotlejatest isikliku paremusjärjestuse.
Intervjuukomisjoni liikmete antud punktid liidetakse, mille alusel moodustatakse
intervjuukomisjoni ühine paremusjärjestus.
1.3. Hindamiskriteeriumi hinnete üldine selgitus ja jaotus:
5 – väga tugev, selge, konkreetne, pigem isegi üle ootuste
4 – väga hea, konkreetne, ootustele vastav
3 – kirjeldab vastavat punkti üldsõnaliselt, võiks olla rohkem konkreetsust, kuid kokkuvõttes
hea
2 – kirjeldab üldsõnaliselt, ebamääraselt, minimaalselt
1 – kirjeldab nõutud punkti väga üldsõnaliselt, toob välja elementaarseid punkte, kuid ei
keskendu selgitustes konkreetsele õpirändele, õpiränne on nõrgalt läbi mõeldud.
2. Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamiskriteeriumid ja hinnete kirjeldused
Taotluste hindamiskriteeriumid ja hinnete kirjeldused
1. Väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö tase taotleja valitud erialal
Hinnatakse väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö taset spetsiifiliselt taotleja valitud erialal, tuginedes taotluses esitatud informatsioonile ja allikatele ning eksperthindaja enda
kogemusele.
5 .Taotleja on oma valikut väliskõrgkoolis õppimiseks väga selgelt põhjendanud. Taotlusest on näha, et taotleja on õppekava ja juhendavate õppejõudude uurimissuundadega väga hästi kursis ja seostab neid selgelt endale huvipakkuva
uurimisvaldkonnaga. Taotleja on välja toonud väga kaalukaid argumente välismaal
õppimise kasuks Eesti asemel.
4 Valitud väliskõrgkool on valitud erialal rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud. Õppe- ja teadustöö kvaliteet ning keskkond on vaadeldava eriala jaoks sobivad. Taotleja
põhjendused ja esitatud allikad toetavad suuresti tema valikut.
3 Valitud väliskõrgkool on valitud erialal rahvusvaheliselt heal tasemel. Õppe- ja teadustöö kvaliteet ning keskkond on vaadeldava eriala jaoks sobivad. Taotleja
põhjendused ja esitatud allikad on üldsõnalised.
2 Valitud väliskõrgkool on valitud erialal rahvusvaheliselt rahuldaval tasemel. Õppe- ja teadustöö kvaliteet ning keskkond on vaadeldava eriala jaoks rahuldavad. Taotleja
põhjendused on üldsõnalised ega tugine asjakohastele allikatele.
1 Valitud väliskõrgkool on valitud erialal rahvusvaheliselt nõrgal tasemel. Õppe- ja teadustöö kvaliteet ning keskkond on vaadeldava eriala jaoks puudulikud. Taotleja ei
ole kõrgkooli taseme tõendamiseks esitanud veenvaid põhjendusi ega allikaid.
2. Väliskõrgkooli valiku põhjendatus ja eelised Eestis õppimise ees ning magistriõppe
puhul valitud eriala õppimise võimalus Eestis
Hinnatakse väliskõrgkooli valiku põhjendatust, lähtudes taotleja spetsiifilisemast uurimissuunast, arvestades seejuures väliskõrgkooli õppekava eripärasid või konkreetseid
õppejõudusid, kelle käe all õppimist eeldatakse. Kui eriala on võimalik kõrgel tasemel ka Eestis omandada, võetakse hindamisel arvesse taotleja esitatud põhjendusi väliskõrgkooli
eelistamiseks.
5 Taotleja on oma valikut väliskõrgkoolis õppimiseks väga selgelt põhjendanud. Taotlusest on näha, et taotleja on õppekava ja juhendavate õppejõudude
uurimissuundadega väga hästi kursis ja seostab neid selgelt endale huvipakkuva uurimisvaldkonnaga. Taotleja on välja toonud väga kaalukaid argumente välismaal
õppimise kasuks Eesti asemel.
4 Taotleja on oma valikut väliskõrgkoolis õppimiseks selgelt põhjendanud. Taotlusest on näha, et taotleja on õppekava ja juhendavate õppejõudude uurimissuundadega hästi
kursis ja seostab neid endale huvipakkuva uurimisvaldkonnaga. Taotleja on välja
toonud kaalukaid argumente välismaal õppimise kasuks Eesti asemel.
3 Taotleja on oma valikut väliskõrgkoolis õppimiseks põhjendanud, kuid selgitused jäävad pigem üldsõnaliseks. Taotlusest on näha, et taotleja on õppekava ja juhendavate
õppejõudude uurimissuundadega üldjoontes kursis, kuid seostab neid nõrgalt endale huvipakkuva uurimisvaldkonnaga. Taotleja on välja toonud mõningaid arvestatavaid
argumente välismaal õppimise kasuks Eesti asemel.
2 Taotleja on oma valikut väliskõrgkoolis õppimiseks väga pealiskaudselt põhjendanud. Taotlusest on näha, et taotleja on õppekava ja juhendavate õppejõudude
uurimissuundadega vähesel määral kursis, kuid ei seosta neid endale huvipakkuva uurimisvaldkonnaga. Taotleja põhjendused välismaal õppimise kasuks Eesti asemel ei
ole argumenteeritud.
1 Taotleja on oma valikut väliskõrgkoolis õppimiseks nõrgalt põhjendanud. Taotlusest ei selgu taotleja teadlikkus õppekavast ja juhendatavatest õppejõududest ja väliskõrgkooli
valik ei lähtu sellest. Taotlusest ei selgu taotleja valitud õppekava eelised Eestis
pakutavate alternatiivide ees.
3. Omandatud eriala rakendatavus Eestis
Hinnatakse taotleja valitud eriala rakendatavust Eesti tööjõuturul, sh magistrantide puhul samas valdkonnas doktoriastmes õppimise võimalikkus, kui taotleja on selleks
tõsiseltvõetava plaani esitanud. Hindamisel tuginetakse taotluses esitatud allikatele ning eksperthindaja valdkonnaalastele teadmistele. Taotluse juures ei hinnata eraldi taotleja
isiklike plaanide veenvust.
5 Taotleja valitud erialal on rahvusvahelise kogemusega spetsialistide järele Eestis suur
puudus Taotleja esitatud põhjendused ja allikad toetavad tema väiteid täielikult.
Kui magistriõppe taotleja on näidanud üles tõsiseltvõetavat plaani Eestis doktorantuuris jätkata ning Eesti ülikoolidel on võimekus doktorantuurikohta pakkuda
ja kui taotleja on esitanud seejuures visiooni ka doktorantuurijärgseks ajaks, võib
seda hindamisel arvestada.
4 Taotleja valitud erialal on rahvusvahelise kogemusega spetsialistide järele Eestis
arvestatav puudus. Taotleja esitatud põhjendused ja allikad toetavad tema väiteid.
Kui magistriõppe taotleja on näidanud üles tõsiseltvõetavat plaani Eestis doktorantuuris jätkata ning Eesti ülikoolidel on võimekus doktorantuurikohta pakkuda, kuid taotlejal ei ole veel täielikult läbimõeldud plaani doktorantuurijärgseks ajaks,
võib seda siiski arvestada
3 Taotleja valitud erialal on rahvusvahelise kogemusega spetsialiste Eestis vaja. Vajadusel saab taotleja spetsiifiliselt erialast kompetentsi laiendada ka teistele valdkondadele. Taotleja esitatud põhjendused ja allikad on üldsõnalised ega toeta
taotleja väiteid täielikult.
2 Taotleja valitud eriala rahvusvahelise kogemusega spetsialistide järele ei ole Eestis
üldiselt puudust, kuid taotleja spetsiifiliselt erialast kompetentsi on mõnikord
võimalik laiendada ka teistele valdkondadele. Taotleja esitatud põhjendused ja allikad
on üldsõnalised ega toeta taotleja väiteid.
1 Taotleja valitud eriala spetsialistide järele ei ole Eestis puudust ning taotleja spetsiifiliselt erialast kompetentsi on raske laiendada ka teistele valdkondadele, mistõttu võib tal hiljem oma kompetentsi rakendamisega raskusi tekkida. Taotleja ei
ole oma väidete tõendamiseks esitanud veenvaid allikaid.
4. Õpinguplaanide läbimõeldus pikemas perspektiivis
Hinnatakse taotleja väliskõrgkooli õppimamineku läbimõeldust ning põhjendatust, arvestades pikema perspektiivi eesmärke. Arvestada võib nii üht konkreetset sihti, kui ka erinevaid tõsiseltvõetavaid ja perspektiivikaid alternatiive, mille vahel taotleja taotlust
esitades veel otsustanud ei ole või mille osas
5 Taotlusest tuleb välja selge eesmärk, mille nimel ta tegutseb ning plaan tundub realistlik. Taotleja on väliskõrgkooli õppima mineku enda jaoks väga selgelt läbi
mõelnud ning ammendavalt põhjendanud Taotlusest tuleb välja konkreetne eesmärk,
mille nimel taotleja pikemas perspektiivis tegutseb ning plaan on realistlik.
4 Taotleja on väliskõrgkooli õppima mineku enda jaoks selgelt läbi mõelnud ning hästi põhjendanud. Taotlusest tuleb välja selge eesmärk, mille nimel taotleja pikemas
perspektiivis tegutseb ning plaan on realistlik
3 Taotleja on väliskõrgkooli õppima mineku enda jaoks üldjoontes läbi mõelnud, kuid põhjendustes on vähe konkreetsust. Taotlusest ei tule välja selget eesmärki, mille nimel taotleja pikemas perspektiivis tegutseb, mistõttu on raske hinnata plaanide
realistlikkust.
2 Taotleja on väliskõrgkooli õppima mineku enda jaoks väga pealiskaudselt läbi mõelnud ja väga üldsõnaliselt põhjendanud. Taotleja ei ole püstitanud eesmärki, mille
nimel ta pikas perspektiivis tegutseb, mistõttu ei saa hinnata plaanide realistlikkust.
1 Taotleja ei ole väliskõrgkooli õppima minekut enda jaoks läbi mõelnud ega põhjendanud. Taotlus ei anna selgust taotleja motivatsioonist ja milliste eesmärkide
nimel ta pikas perspektiivis tegutseb.
3. Õpirände stipendiumi taotluste hindamiskriteeriumid ja hinnete kirjeldused
1. Õpirände tegevusplaani läbimõeldus
Hinnatakse taotleja õpirände tegevusplaani läbimõeldust, arvestades kogu õpirände perioodi, mitte konkreetselt aktiivse rolliga (nt esinemine) seotud hetke. Taotleja peab selleks näitama kursisolekut kogu üritusega (ürituse taust, suurus, kaasatud valdkonnad jne; võimalusel ka
programm, esinejad, huvipakkuvad kontaktid jne).
5 Taotleja on õpirände tegevusplaani terveks õpirände perioodiks väga selgelt
läbi mõelnud, näidates mh ka oma sisulisi plaane õpirände selleks osaks, kus tal aktiivne roll (nt esinejana) puudub. Taotleja on õpirände sisu ja
taustaga väga hästi kursis ja seob selle väga selgelt oma plaanidega.
Õpirände raames teadusasutuses iseseisvat tööd tegeva taotleja puhul on
tegevusplaanis õpirände ajakava plaanitud tegevuste lõikes väga selgelt ja
piisavalt detailselt kirjeldatud, õpirände pikkus on väga veenvalt
põhjendatud.
4 Taotleja on õpirände tegevusplaani terveks õpirände perioodiks hästi läbi mõelnud, näidates olulisemaid plaane mh ka õpirände selleks osaks, kus tal aktiivne roll (nt esinejana) puudub. Taotleja on õpirände sisu ja taustaga
hästi kursis ning seob selle enda õpirände eesmärkidega ja seob selle selgelt
oma plaanidega.
Õpirände raames teadusasutuses iseseisvat tööd tegeva taotleja puhul on tegevusplaanis õpirände ajakava plaanitud tegevuste lõikes selgelt ja
piisavalt detailselt kirjeldatud õpirände pikkus on hästi põhjendatud.
3 Taotleja on õpirände tegevusplaani õpirände perioodiks üldjoontes läbi
mõelnud, kuid mitte kuigi detailselt. Taotleja keskendub tegevusplaanis konkreetsele lühiajalisele tegevusele (nt esinejana osaledes oma ettekandele), pöörates vähe tähelepanu ülejäänud õpirände ajale. Taotleja on
õpirände sisu ja taustaga üldjoontes kursis ja seob selle oma plaanidega.
Õpirände raames teadusasutuses iseseisvat tööd tegeva taotleja puhul on
tegevusplaanis õpirände ajakava plaanitud tegevuste lõikes üldsõnaliselt kirjeldatud ega selgita detailselt tegevuste jaotumist valitud perioodile.
Plaanitud tegevuste mahtu arvestades on õpirände pikkus siiski piisavalt
põhjendatud.
2 Taotleja on õpirände tegevusplaani pealiskaudselt läbi mõelnud. Taotleja keskendub tegevusplaanis ainult lühemale konkreetsele tegevusele (nt konverentsil esinemisele) või õpirändele laialt, näiteks toomata
tegevusplaanis välja enda konkreetseid tegevusi. Taotleja on õpirände sisu
ja taustaga vähesel määral kursis ega seo seda selgelt oma plaanidega.
Õpirände raames teadusasutuses iseseisvat tööd tegeva taotleja puhul on tegevusplaanis õpirände ajakava plaanitud tegevuste lõikes väga
pealiskaudselt kirjeldatud ega näita selgelt õpirände raames plaanitavate tegevuste jaotumist valitud perioodi peale, mistõttu on õpirändeks valitud
pikkus nõrgalt põhjendatud.
1 Taotleja on õpirände tegevusplaani minimaalselt läbi mõelnud ja see ei anna õpirände raames plaanitavatest tegevustest ülevaadet. Taotluse põhjal
ei tundu taotleja õpirände sisu ja taustaga hästi kursis olevat.
Õpirände raames teadusasutuses iseseisvat tööd tegeva taotleja puhul ei
selgu tegevusplaanist tegevuste konkreetne ajakava, mistõttu ei ole õpirände
pikkus põhjendatud.
2. Õpirände mõju taotleja erialasele tegevusele
Hinnatakse taotluses esitatud õpirände mõju taotleja erialasele või akadeemilisele tegevusele, arvestades ka konkreetse õpirände raames toimuva ürituse (konverentsil, seminaril, kursusel
jmt osalemise korral) või vastuvõtva asutuse (praktika, iseseisva uurimistöö jmt korral)
kvaliteeti ja sobivust taotleja uurimisvaldkonnaga.
5 – silmatorkavalt
hea, suurepärane
Taotleja on taotluses esitatud õpirände mõju enda erialasele või akadeemilisele tegevusele kirjeldanud väga sisuliselt ja konkreetselt.
Taotlus annab väga selge ülevaate ja põhjenduse, miks taotleja on just selle õpirände valinud ning kuidas just sealne tegevus tema erialasele või
akadeemilisele tegevusele kaasa aitab.
4 – väga hea Taotleja on taotluses esitatud õpirände mõju enda erialasele või akadeemilisele tegevusele kirjeldanud sisuliselt ja konkreetselt. Taotleja on esitanud kaalukaid argumente selle kasuks, miks ta on just selle õpirände valinud ning kuidas just sealne tegevus tema erialasele või akadeemilisele
tegevusele kaasa aitab.
3 - hea Taotleja on taotluses esitatud õpirände mõju enda erialasele või akadeemilisele tegevusele kirjeldanud keskmiselt. Taotleja on esitanud mõningaid argumente miks ta on just selle õpirände valinud ning kuidas just
sealne tegevus tema erialasele või akadeemilisele tegevusele kaasa aitab,
kuid nendes võinuks olla rohkem konkreetsust.
2 - rahuldav Taotleja on taotluses esitatud õpirände mõju enda erialasele või akadeemilisele tegevusele kirjeldanud pealiskaudselt. Taotleja on esitanud
üksikuid argumente, miks ta on just selle õpirände valinud ning kuidas just sealne tegevus tema erialasele või akadeemilisele tegevusele kaasa aitab,
kuid keskendunud pigem õpirände positiivsele mõjule üldiselt.
1 - kasin Taotleja on taotluses esitatud õpirände mõju enda erialasele või akadeemilisele tegevusele kirjeldanud väga üldsõnaliselt, tuues välja
iseenesestmõistetavaid kasutegureid, mida igas õpirändes osalemine kaasa
toob. Taotleja ei ole mõju põhjendamisel keskendunud konkreetselt
taotluses esitatud õpirände mõjule, vaid õpirände mõjule üldiselt.
3. Õpirände mõju kõrgkooli või teadusasutuse jaoks
Hinnatakse õpirände laiemat mõju kõrgkooli või teadusasutuse jaoks, millega ta seotud on, arvestades taotluses toodud plaane jätkutegevusteks ning võimalikke rahvusvahelisi
koostöövõimalusi.
5 – silmatorkavalt
hea, suurepärane
Taotleja on taotluses näidanud konkreetseid kavandatavaid õpirändele järgnevaid jätkutegevusi koostöös Eesti kõrgkooli või teadusasutusega. Taotluses esitatud info põhjal on õpirändest kõrgkoolile või teadusasutusele oodata väga olulist mõju. Taotluse põhjal on eeldust arvata, et õpiränne
võimaldab algatada, arendada või jätkata olulist rahvusvahelist koostööd.
4 – väga hea Taotleja on taotluses näidanud konkreetseid kavandatavaid õpirändele järgnevaid jätkutegevusi koostöös Eesti kõrgkooli või teadusasutusega. Taotluses esitatud info põhjal on õpirändest kõrgkoolile või teadusasutusele
oodata arvestatavat mõju. Taotluse põhjal on eeldust arvata, et õpiränne
võimaldab algatada, arendada või jätkata olulist rahvusvahelist koostööd.
3 - hea Taotleja on taotluses näidanud mõningaid kavandatavaid õpirändele järgnevaid jätkutegevusi koostöös Eesti kõrgkooli või teadusasutusega, kuid
need jäävad üldsõnaliseks. Taotluses esitatud info põhjal on õpirändest kõrgkoolile või teadusasutusele oodata teatavat mõju. Võimalus, et
õpiränne võimaldab algatada, arendada või jätkata olulist rahvusvahelist
koostööd, on taotluse põhjal keskmine.
2 - rahuldav Taotleja on taotluses näidanud mõningaid kavandatavaid õpirändele järgnevaid jätkutegevusi koostöös Eesti kõrgkooli või teadusasutusega, kuid
need jäävad väga üldsõnaliseks ja ebamääraseks. Taotluses esitatud info põhjal on õpirändest kõrgkoolile või teadusasutusele oodata minimaalset mõju. Võimalus, et õpiränne võimaldab algatada, arendada või jätkata
olulist rahvusvahelist koostööd, on taotluse põhjal pigem väike.
1 - kasin Taotleja ei ole välja toonud kavandatavaid õpirändele järgnevaid jätkutegevusi koostöös Eesti kõrgkooli või teadusasutusega. Taotluses esitatud info põhjal ei ole alust eeldada, et õpirändest kõrgkoolile või
teadusasutusele eraldi mõju oleks. Võimalus, et õpiränne võimaldab algatada, arendada või jätkata olulist rahvusvahelist koostööd, on taotluse
põhjal minimaalne.
LISA 2
KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega
„Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks
täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“
Ühikuhinnad
1. Ühikuhindu kasutatakse stipendiumite suuruse arvestamisel järgmiselt:
Stipendiumi liik Ühikuhinna kasutamine
Välisõpingute
stipendium • stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse
kahekordse määra alusel (p 2.1.)
• stipendiumist kaetakse vastava sihtriigi elamistoetus vastavalt p 2.3 määra alusel
Õpirände stipendium
• stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse määra alusel (p 2.1.)
• stipendiumist kaetakse elamistoetus vastavalt p 2.2 määra alusel
EUI stipendium • stipendiumist kaetakse sõidukulu osa sõidutoetuse kahekordse määra alusel (p 2.1.)
• stipendiumist kaetakse elamistoetus 1470 eurot kuus
2. Ühikuhindade tüübid ja määrad
2.1.Sõidutoetus
Ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestis kui välisriigis algavaid reise. Sõidutoetuse
standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 7 astet:
Distants linnast linna* Toetus edasi-tagasi reisi kohta
kuni 99,9 70 eurot
100 – 499 km 180 eurot
500 – 1999 km 275 eurot
2000 – 2999 km 360 eurot
3000 – 3999 km 530 eurot
4000 – 7999 km 820 eurot
8000 või enam km 1500 eurot
*Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud
veebipõhist kalkulaatorit:
http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm
2.2. Õpirände elamistoetus
Õpirände stipendiumi elamistoetuse ühikuhind kehtestatakse päeva kohta ja makstakse
välismaal toimuva ürituse toimumise päevade eest. Ühikuhinnal kasutatakse kahte astet:
Õpirände kestus Toetus 1 öö kohta
1-14 päeva 120€
15 või enam päeva 80€
2.3. Välisõpingute stipendiumi elamistoetus
Välisõpingute stipendiumi ühikuhind kehtestatakse kuu kohta. Elamistoetuse
ühikuhinnad kehtestatakse sihtriikide põhiselt järgmiselt:
Piirkond Riik Ühikuhinna kuumäär
eurodes
Grupp A Fääri Saared, Iirimaa, Island, Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani
1470
Grupp B Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Fidži, Hispaania, Holland, Ida-Timor, Itaalia, Kanada, Kreeka, Küpros, Malta, Paapua Uus-Guinea, Portugal, Prantsusmaa, Saalomoni Saared, Saksamaa, Samoa, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Vanuatu
1170
Grupp C Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Bangladesh, Barbados, Belize, Benin, Boliivia, Botswana, Brasiilia, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Comoros, Costa Rica, Côte d'Ivoire, Djibouti, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, El Salvador, Eritrea, Etioopia, Filipiinid, Gabon, Gambia, Ghana, Gruusia, Guajaana, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Hiina Rahvavabariik, Honduras, Hongkong, Iisrael, India, Indoneesia, Jaapan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kambodža, Kamerun, Kasahstan, Keenia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kolumbia, Kongo DV, Kongo Vabariik, Korea Vabariik (L-Korea), Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Lesotho, Libeeria, Liibanon, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Mali, Maroko, Mauritaania, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Niger, Pakistan, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Rwanda, Sambia, Saudi Araabia, Senegal, Sierra Leone, Singapur, Sri Lanka, Sudaan, Suriname, Svaasimaa Kuningriik, Zimbabwe, Tadžikistan, Tai, Taiwan, Tansaania, Togo, Trinidad ja Tobago, Tšaad, Tšiili, Tuneesia, Türkmenistan, Uganda, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Venezuela, Vietnam
990
Grupp D Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Põhja- Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari
810
EELNÕU 11.03.2024
MÄÄRUS
nr
Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks
ja erialaseks täiendamiseks antavate
stipendiumite andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse väliskõrgkooli magistri- ja doktoriõppe üliõpilasele, Eesti kõrgkooli doktorandile ja arst-residendile ning Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandile stipendiumi
taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord.
§ 2. Stipendiumite liigid
Käesoleva määruse alusel antavad stipendiumid:
1) Kristjan Jaagu nimeline välisõpingute stipendium (edaspidi välisõpingute stipendium); 2) Kristjan Jaagu nimeline õpirände stipendium (edaspidi õpirände stipendium);
3) Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium. § 3. Stipendiumi andja
(1) Stipendiumite andmist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).
(2) Ameti ülesandeks on stipendiumi taotlusvooru ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste menetlemine, hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise
üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ja stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine ning vajadusel stipendiumi tagasinõudmine.
(3) Ametil on õigus vajadusel moodustada vastava stipendiumi nõukogu ning kaasata erialaeksperte, kes esitavad oma ettepanekud ja nõuanded ametile.
§ 4. Välisõpingute ja õpirände stipendiumi taotlusvoor
(1) Välisõpingute stipendiumi andmiseks kuulutab amet välja taotlusvooru üks kord aastas ja õpirände stipendiumi andmiseks neli korda aastas.
2
(2) Välisõpingute stipendiumi ja õpirände stipendiumi saab taotleda kõikides õppe- ja teadusvaldkondades.
(3) Haridus- ja Teadusministeerium võib seada valdkondlikke prioriteete välisõpingute stipendiumi taotlusvooruks.
(4) Taotlusvooru avamisest, tähtajast, eelarvest ja taotluse esitamise viisist teavitab amet oma
veebilehel vähemalt 30 päeva enne taotluse esitamise tähtaega. (5) Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus ühes taotlusvoorus.
(6) Taotlus esitatakse eesti keeles taotluse vormil. Taotlusega koos esitatud dokumendid
võivad olla esitatud eesti keeles või võõrkeeles koos lisatud eestikeelse tõlkega.
2. peatükk
Välisõpingute stipendium
1. jagu
Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 5. Välisõpingute stipendiumi eesmärk
(1) Välisõpingute stipendiumi andmise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kogemusega
kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ja akadeemiliste töötajate hulka Eesti avalikus ja erasektoris, kõrgkoolides ning teadus- ja arendusasutuses.
(2) Välisõpingute stipendiumiga toetatakse doktoriõppe õpinguid väliskõrgkoolis. Magistriõppe õpinguid toetatakse väliskõrgkooli õppekavadel vaid valdkondades mida Eestis
õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase väliskõrgkoolis on Eesti kõrgkoolidest kõrgem.
§ 6. Nõuded taotlejale
Välisõpingute stipendiumi võib taotleda isik, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) on Eesti kodanik või omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või omab Eestis alalist
elamisõigust; 2) oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel; 3) on asunud õppima väliskõrgkooli magistri- või doktoriõppes või esitanud väliskõrgkooli
sisseastumisavalduse magistri- või doktoriõppes õppimiseks.
§ 7. Välisõpingute stipendiumi taotlus
(1) Välisõpingute stipendiumi taotleja esitab stipendiumi saamiseks taotluse ameti veebilehel
avalikustatud viisil 30 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avanemisest.
(2) Välisõpingute stipendiumi taotlemiseks esitatakse nõuetekohaselt täidetud ning allkirjastatud taotlusvorm, mis sisaldab järgmiseid andmeid: 1) taotleja üldandmed (isikukood, kontaktandmed, elukoht, arveldusarve number jne);
2) välisõpingute andmed sh õppeaasta kestus; 3) õppemaksu suurus, kui õppetöö on tasuline;
4) §-s 17 nimetatud plaan töötamiskohustuse täitmiseks ja info töötamiskohustusega seotud väljavaadete kohta, mida kavatsetakse peale õppimise lõpetamist teha; 5) paragrahv 9 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtuvad kirjeldused taotluse
hindamiseks, andmed varasemate õpingute kohta, avaldatud publikatsioonid jne;
3
6) stipendiumi taotlemise motivatsioon ning vajadusel täiendavad dokumendid kõrgema stipendiumi määraks.
(3) Paragrahv 6 ja § 7 lõikes 2 nimetatud info tõendamiseks lisatakse järgmised dokumendid või nende koopiad: 1) Eestis pikaajalise elaniku elamisloa koopia või Eestis alalist elamisõigust tõendava
dokumendi koopia; 2) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia või põhiharidust,
keskharidust või kõrgharidust eesti keeles omandanud haridustaseme tunnistuse koopia; 3) väliskõrgkooli vastuvõtmist või õppimist tõendava dokumendi koopia või kui taotlus on esitatud enne väliskõrgkooli vastuvõtmist, siis andmed, mis tõendavad väliskõrgkoolile
sisseastumisavalduse esitamist; 4) õppemaksu tasumise kohustust ja õppemaksu suurust tõendavad andmed või koopia
dokumendist, mis tõendab nimetatud andmeid, kui õppetöö on tasuline; 5) doktoriõppeks stipendiumi taotledes doktoritöö uurimistöö plaan; 6) magistriõppeks stipendiumi taotledes väljavõte väliskõrgkooli magistriõppe õppekava
õppeainetest või valikmoodulitest koos selgitusega, milliseid õppeaineid või valikmooduleid kavatsetakse õppekavast valida;
7) eelmise või praeguse kõrgharidusastme juhendaja või olulise õppejõu või Eesti teadus- ja arendusasutuse töötaja soovituskiri välisõpinguteks; 8) koopia alaealise lapse sünnitõendist või koopia kohtulahendist, mis tõendab
asendushooldusele määramist või koopia kohtulahendist, mis tõendab eestkostja peres elamis või koopia osalisest või puuduvast töövõimest, kui taotletakse paragrahvi 11 lõikes 4 nimetatud alusel elamistoetust kõrgemas määras
(4) Välisõpingute stipendiumi taotluses tuleb kinnitada, et välisõpingute stipendiumi taotluses
toodud õppemaksu osa ei hüvitata teistest rahastamisallikatest. (5) Ametil on õigus nõuda lisadokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.
2. jagu
Taotluse menetlemine ja hindamine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Välisõpingute stipendiumi taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja
ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumite alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Välisõpingute taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva alates taotlusvooru
sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega pikendada. (3) Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks võib amet anda stipendiumi
taotlejale aega ning kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 9. Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamine
(1) Stipendiumi taotluste hindamine algab vastu võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse ning dokumentide kontrollist. Edasisele hindamisele ja paremusjärjestuse
koostamisele esitatakse üksnes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.
(2) Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine toimub
kahes etapis:
4
1) nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine vastavalt lõikes 4 ja käesoleva määruse lisas 1 toodud hindamiskriteeriumitele, mis annab 60% kokkuvõtvast hindest;
2) intervjuuvoor, mis annab 40% kokkuvõtvast hindest. (3) Taotluste hindamisel moodustatakse doktoriõppe ja magistriõppe stipendiumi taotlustest
eraldi pingerida.
(4) Lõike 2 punktis 1 nimetatud hindamine toimub järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö tase; 2) väliskõrgkooli valiku põhjendus ja eelised Eestis õppimise ees ning magistriõppe puhul
valitud eriala õppimise võimalus Eestis; 3) omandatava eriala rakendatavus Eestis;
4) õpinguplaanide läbimõeldus. (5) Lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel moodustatakse pingerida nendest, kes
pääsevad edasi intervjuuvooru. Intervjuuvooru pääsevad taotlejad, kelle iga lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumi osakaal on vähemalt 50% maksimaalsest võimalikust hindest. Taotluste
hindamise teises etapis hindab taotlejaid ameti poolt kokku kutsutud intervjuukomisjon. (6) Taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 80%
maksimaalsest võimalikust hindest. (7) Intervjuude käigus hinnatakse taotleja motivatsiooni vastavalt tema õpinguplaanidele ja
hilisemat rakendust Eesti tööturul, taotluse koostamise autentsust ning valmisolekut täita tagasitulemise kohustust.
(8) Stipendiumi taotluste hindamiseks ning intervjuude läbi viimiseks moodustab amet stipendiumi nõukogu hindamise protsessi hõlbustamiseks, sealhulgas kaasates vajadusel
eksperte ning kinnitab selle töökorra.
§ 10. Välisõpingute taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning kord
(1) Amet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise arvestades §-s 9 toimunud
hindamise tulemusi, kokkuvõtva hinde alusel moodustatud paremusjärjestust ning stipendiumi maksmiseks eraldatud eelarveliste vahendite võimalusi.
(2) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
3. jagu
Välisõpingute stipendiumi komponendid ja maksmine
§ 11. Välisõpingute stipendium
(1) Välisõpingute stipendium koosneb elamistoetusest, reisitoetusest ja vajadusel õppemaksu
toetusest. Kui taotleja vastab lõikes 4 toodud tingimustele, makstakse elamistoetuse kõrgemat määra. Elamis- ja sõidutoetuse ühikuhinnad on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.
(2) Täiskoormusega väliskõrgkooli asukohariigis õppetöös osaledes arvestatakse elamistoetust 12 kuu kohta. Välisõpingute perioodil osakoormusega õppesse üle minnes jagatakse
täiskoormuse kohta arvestatud elamistoetus proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta.
5
(3) Välisõpingute stipendiumi sõidutoetuse määr on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2 vastavalt stipendiaadi Eesti elukoha ja väliskõrgkooli asukoha vahelisele distantsile,
välisõpingute puhul makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra. Distantsi arvutamisel loetakse Eesti asukohaks isiku rahvastikuregistri järgne elukoht omavalitsuse täpsusega.
(4) Elamistoetuse kõrgem määr on 250 eurot kuus (edaspidi elamistoetuse kõrgem määr), mis arvestatakse juurde elamistoetusele, kui taotleja tõendab ühte järgmist asjaolu:
1) taotlejal on alaealine laps või 2) taotleja on osalise või puuduva töövõimega või 3) taotleja on asendushooldusteenusel viibinud või eestkostja peres elanud või
4) taotlejal on tuvastatud puue.
(5) Elamistoetuse kõrgemat määra maksta ühe lõikes 4 nimetatud asjaolu esinemisel ja tõendamisel. Elamistoetuse kõrgema määra saamiseks tuleb tõendavad dokumendid esitada ka pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui koos taotlusega esitatud dokument kaotab
kehtivuse või kui pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist soovitakse kõrgemat määra, kuna on tuvastatud lõikes 4 olev olukord. Hilisemal kõrgema elamistoetuse määra taotlemisel
arvestatakse ja makstakse elamistoetuse kõrgemat määra alates järgmisest stipendiumi maksest.
(6) Elamistoetuse kõrgemat määra makstakse ühe lõikes 4 nimetatud tingimuse alusel. Mitme tingimuse üheaegselt esinemisel peab taotleja valima, millise tingimuse alusel kõrgemat elamistoetuse määra taotletakse. Elamistoetuse kõrgem määr otsustatakse stipendiumi taotluse
rahuldamise otsusega ning hilisemalt on võimalik taotleda täiendavat elamistoetuse kõrgemat määra õppeaasta alguses, kui selleks on tekkinud alus. Õppeaasta kestel kõrgema määra otsust
ei tehta ning tagantjärgi kõrgemat määra ei maksta. (7) Välisõpingute stipendiumi õppemaksu toetust tasutakse vaid juhul, kui väliskõrgkool on
kehtestanud õppemaksu ja üliõpilane on esitanud vastava taotluse stipendiumi taotlusvormis, ning lisanud kinnituse õppemaksu suuruse kohta (väliskõrgkooli kinnituskiri või arve).
Maksimaalselt on õppemaksu toetuse ülempiir 10 000 eurot õppeaastas. (8) Õppemaksu toetuse suurust võib välisõpingute kestel suurendada põhjendatud taotluse
esitamisel enne õppeaasta algust, kuid mitte üle lõikes 7 nimetatud piirmäära.
§ 12. Välisõpingute stipendiumi maksmine
(1) Välisõpingute stipendiumi täiskoormusega õppes makstakse nominaalse õppeaja jooksul,
kuid doktoriõppes mitte rohkem kui 48 kuu eest ja magistriõppes mitte rohkem kui 24 kuu eest.
(2) Stipendiumi saaja kohustub välisõpingud lõpetama õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.
(3) Välisõpingute stipendiumi väljamaksed tehakse 2 korda aastas. Maksed tehakse jooksva õppeaasta kohta ning täpsema stipendiumi maksetega seotud korra kinnitab amet. Kui õpinguid
on alustatud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, siis tagasiulatuvalt stipendiumi maksmist ei toimu. Täpsem stipendiumi maksetega seotud kord kehtestab amet käskkirjaga.
(4) Väliõpingute stipendiumi maksmine peatatakse õppe- ja teadustöös mitteosalemise ajaks. Akadeemilisele puhkusele jäämisest, õppe- ja teadustöös mitteosalemisest tuleb ametit
teavitada 30 kalendripäeva jooksul selle algusest ning esitada väliskõrgkooli kinnitus akadeemilisel puhkusel viibimise kohta.
6
(5) Välisõpingute alustamist, jätkamist või lõpetamist takistavatest asjaoludest ning lõikes 2 nimetatud õppeaja pikenemisest kohustub stipendiumi saaja ametit viivitamata teavitama ja
esitama vajadusel dokumentaalsed tõendid. (6) Välisõpingute stipendiumi õppemaksu toetuse maksmine toimub ettemaksuna ühe õppeaasta kohta. Esimene makse õppeaasta eest makstakse 30 päeva jooksul pärast taotluse
rahuldamist. Taotlejale, kes ei olnud taotlust esitades väliskõrgkooli immatrikuleeritud, on makse tegemise eelduseks väliskõrgkooli kinnitus väliskõrgkooli vastu võtmise kohta.
Õppemaksu toetuse tasumise eelduseks on väliskõrgkooli õppemaksu suurust tõendav dokument. Iga järgmise õppeaasta kohta tehakse makse 30 päeva jooksul pärast paragrahv 14 lõikes 1 nimetatud aruande ja väliskõrgkooli kinnituskirja saamist väliskõrgkoolis õppetöös
osalemise kohta. (7) Väliõpingute stipendiumi maksmist ei toimu akadeemilise puhkuse ajal ja õppetöös mitteosalemise korral.
4. jagu
Välisõpingute stipendiumi saaja kohustused
§ 13. Välisõpingute stipendiumi saaja kohustused
Välisõpingute stipendiumi saamisega võtab stipendiumi saaja järgmised kohustused:
1) õppida vastaval õppekaval, millele on stipendiumi taotletud , ning lõpetada välisõpingud hiljemalt õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul; 2) esitada iga-aastaselt aruanne ning peale õpingute lõpetamist lõpparuanne vastavalt §-le 14;
3) asuda tööle Eestis vastavalt §-s 15 sätestatule; 4) tagastama kogu välisõpinguteks väljamakstud stipendium vastavalt § 16 sätestatule, kui ei
täida punktis 1 või 3 sätestatud kohustusi.
§ 14. Aruande esitamine
(1) Käesoleva määruse § 12 lõikes 6 nimetatud makse järgselt on stipendiumi saaja kohustatud
esitama igal õppeaastal hiljemalt 1. oktoobriks aruande, mis koosneb väliskõrgkooli kinnituskirjast väliskõrgkoolis õppetöös osalemise kohta, doktoriõppes väliskõrgkooli juhendaja kinnitusega ülevaatest õppeaasta jooksul tehtud tööst ja magistriõppes õppetulemuste
väljavõttest. Stipendiumi saaja on kohustatud esitama hiljemalt 1. oktoobriks õppeaasta kohta aruande ka juhul, kui stipendiumi maksmise periood on lõppenud, kuid õpingud veel kestavad.
(2) Magistri- või doktoriõppe lõpetamise järgselt kohustub stipendiumi saaja esitama 90 päeva jooksul vormikohase lõpparuande, millele lisatakse diplomi koopia või väliskõrgkooli
kinnituskiri magistri- või doktoriõppe lõpetamise kohta ja eestikeelne kokkuvõte magistri- või doktoritööst.
§ 15. Töötamiskohustus
(1) Stipendiumi saaja kohustub ühe aasta jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist asuma tööle (edaspidi tööleasumiskohustus) ja töötama Eestis erialale ja kvalifikatsioonile vastaval töö- või
ametikohal doktoriõppe lõpetamisel kolm aastat ning magistriõppe lõpetamisel kaks aastat vähemalt osalise tööajaga ehk 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (0,5 kohaga) (edaspidi töötamiskohustus). Töötamiskohustuse täitmine ei või katkeda eelpool nimetatud
kolme- või kaheaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.
(2) Lõikes 1 nimetatud tööleasumiskohustuse algusaega arvestatakse magistri- või doktoriõppe lõpetamise kuupäevale järgnevast päevast.
7
(3) Lõikes 1 nimetatud töötamiskohustuse täitmise võib peatada: 1) alla 3-aastase lapse hooldamisega seotud ajaks või aja- või asendusteenistuse täitmise ajaks;
2) magistriõppe lõpetamise järgselt väliskõrgkoolis doktoriõppes õppimise ajaks kuni neljaks aastaks; 3) väliskõrgkoolis järeldoktorantuuri läbimisega seoses kuni kolmeks aastaks.
(4) Töötamiskohustuse täitmise peatamiseks teavitab stipendiumi saaja ametit viivitamata ja
tõendab lõikes 3 nimetatud asjaolu esinemist. (5) Stipendiumi saaja kohustub ametile esitama 30 kalendripäeva jooksul alates
töötamiskohustusele vastavale kohale tööle asumisest, tööaega ning erialale ja kvalifikatsioonile vastavust tõendavad dokumendid .
(6) Stipendiumi saaja kohustub ametile esitama 90 kalendripäeva jooksul pärast töötamiskohustuse lõppemist töötamiskohustuse lõpparuande ja täitmist tõendavad
dokumendid.
§ 16. Välisõpingute stipendiumi tagasimaksmine
(1) Stipendiumi saaja kohustub tagastama välisõpinguteks saadud stipendiumi, kui:
1) katkestab välisõpingud; 2) välisõpingud kestavad üle õppekava kahekordse nominaalkestuse; 3) ei täida tööleasumis- või töötamiskohustust.
(2) Stipendiumi saaja kohustub õppetöös mitteosalemisel tagastama õppeaasta kohta
väljamakstud stipendiumi selle aja eest, kui ta õppetöös ei osalenud. (3) Stipendiumi saaja kohustub tagastama õppemaksuks saadud stipendiumi osa, kui selgub, et
õppemaksu sama osa tasumiseks on saadud toetust teistest rahastusallikatest.
(4) Tagasimaksmisele kuuluva summa arvestus algab järgevast kalendrikuust, kui ilmneb stipendiumi saaja mittevastavus stipendiumi saamise ja maksmise tingimusele.
(5) Välisõpinguteks saadud stipendium tuleb maksta tagasi tagasimaksmise teatise esitamisest alates kogu tagasimaksmisele kuuluva summa ulatuses ühekordse maksena või kuni nelja aasta
jooksul maksegraafiku alusel. Maksegraafiku saamiseks tuleb stipendiumi saajal esitada vastav avaldus ametile.
(6) Kui tagasinõue toimub lõike 1 punktis 3 nimetatud põhjusel ja tagasimaksmise perioodil asutakse töötamiskohustust täitma, võib järelejäänud tagasimakse kohustuse asendada
proportsionaalselt järelejäänud töötamiskohustuse ajaga. (7) Välisõpinguteks väljamakstud stipendiumi ei ole kohustatud stipendiumi saaja tagastama
puuduva töövõime tuvastamise korral või tema lapsel raske või sügava puude tuvastamise korral, kui nimetatud asjaolu tuvastati stipendiumi saamise järgselt.
(8) Stipendiumi saaja surma korral lõpevad käesolevast määrusest tulenevad stipendiumi andja
nõuded.
3. peatükk
Õpirände stipendium
1. jagu
8
Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 17. Õpirände stipendiumi eesmärk
(1) Õpirände stipendiumi andmise eesmärk on Eesti kõrgkoolide doktorantide ja arst-
residentide rahvusvahelise koostöö suurendamine rahvusvahelistes teadusprojektides osalemiseks, õpiteede mitmekesistamiseks, õppe- ja teadustöö kvaliteedi tõstmiseks ning
rahvusvahelise suhtluse võimekuse tõstmiseks. (2) Õpirände stipendiumiga toetatakse välisriigis kohapeal kuni 30 päeva kestval õppe- ja
teadustööga seotud rahvusvahelisel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses aktiivsel viisil osalemist, mis algab kõige varem 30 päeva enne ja mitte
hiljem kui 6 kuud pärast taotlusvooru lõppemise kuupäeva. § 18. Taotleja
(1) Õpirände stipendiumi saavad taotleda:
1) Eesti kõrgkooli doktorant; 2) Eesti kõrgkooli arst-resident; 3) käeoleva määruse 2. peatükis nimetatud välisõpingute stipendiumi saaja, kes on
immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse; 4) käeoleva määruse 4. peatükis nimetatud Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendiumi saaja, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse,
5) taotleja, kellel puuduvad ameti ees varasemad täitmata kohustused, sh ei ole jäetud esitamata §-des 14 ja 26 nimetatud aruanded.
(2) Õpirände stipendiumi taotlejale esitatavad nõuded: 1) eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel;
2) õppe- ja teadustööga seotud rahvusvahelisel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses aktiivsel viisil osalemine.
§ 19. Stipendiumi taotlus
(1) Stipendiumi taotleja esitab stipendiumi saamiseks vormikohase taotluse ameti veebilehel avalikustatud viisil 30 kalendripäeva jooksul taotlusvooru avanemisest. Kui taotluskeskkonna
töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
(2) Stipendiumi taotlemiseks esitatakse nõuetekohaselt täidetud ning allkirjastatud taotlusvorm, mis sisaldab järgmiseid andmeid:
1) taotleja üldandmed (isikukood, kontaktandmed, elukoht, arveldusarve number jne); 2) õpirände osalemisega seotud andmed sh kestus; 3) ürituse osavõtutasu hüvitamise vajadus;
4) paragrahv 21 lõikes 2 ja käesoleva määruse lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtuvad kirjeldused taotluse hindamiseks.
(3) Paragrahv 18 ja § 19 lõikes 2 nimetatud info tõendamiseks lisatakse järgmised dokumendid või nende koopiad:
1) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia, kui taotleja ei ole omandatud põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust eesti keeles;
2) Eesti kõrgkoolis õppimist tõendav dokument (kui seda ei saa andmebaasidest); 3) õpirände toimumist tõendav kutse, teave üritusele registreerimisest või registreerimiskinnitus või teave selle toimumise kohta või õpirände korraldaja kinnitus, mis arvestab taotleja osalemist
õpirändes;
9
4) teave konverentsi korraldajale konverentsil esitatava ettekande saatmise kohta ja konverentsi korraldaja kinnitus ettekande vastuvõtmise kohta, kui taotleja osaleb konverentsil;
5) teadus- või uurimistöö juhendaja allkirjastatud tegevusplaan õpirände kohta, kui õpiränne toimub seoses teadus- või uurimistööga ning üritusel osalemise korral ajakava või ülevaade üritusest;
6) ürituse osavõtutasu hüvitamise taotlemisel osavõtutasu suurust tõendav dokument või kui taotleja on osavõtutasu tasunud, siis selle tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto
väljavõte või teave ürituse kohta kehtestatud osavõtutasudest. (4) Ametil on õigus nõuda lisadokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.
2. jagu
Taotluste menetlemine ja hindamine
§ 20. Taotluse menetlemine
(1) Õpirände stipendiumi taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja ja
taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumite alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Õpirände stipendiumi taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 kalendripäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega
pikendada.
(3) Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks võib amet anda stipendiumi taotlejale aega ning kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 21. Stipendiumi taotluse hindamine
(1) Stipendiumi taotluste hindamine algab vastu võetud stipendiumi taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse ning dokumentide kontrollist. Edasisele hindamisele ja paremusjärjestuse
koostamisele esitatakse üksnes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused.
(2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine viiakse läbi vastavalt lõikes 3 ja käesoleva määruse lisas 1 toodud hindamiskriteeriumitele.
(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) õpirände läbimõeldus – 45 % koondhindest; 2) õpirände mõju taotleja õppe- ja teadustööle – 45 % koondhindest; 3) õpirände laiem mõju kõrgkoolile või teadusasutusele – 10 % koondhindest.
(4) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud
keskmisest. (5) Hindajate koondhinnete alusel moodustatakse kõikidest taotlejatest pingerida.
(6) Võrdsete koondhinnetega taotluste puhul eelistatakse taotlejat järgmises järjestuses: 1) taotlejat, kelle taotlus sai lõike 3 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel kõrgema
hinde; 2) taotlejat, kelle taotlus sai lõike 3 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel kõrgema hinde;
3) õppevaldkonna esindajat, keda on pingereas eespool vähem esindatud;
10
4) kõrgkooli esindajat, keda on pingereas eespool vähem esindatud ; 5) taotlejat, kelle taotletava toetuse summa on väiksem.
(7) Stipendiumi taotluste hindamiseks moodustab amet hindamiskomisjoni ning kinnitab selle töökorra, kaasates vajadusel eksperte.
§ 22. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Amet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise arvestades §-s 21 toimunud hindamise tulemusi, kokkuvõtva hinde alusel moodustatud paremusjärjestust ning stipendiumi maksmiseks eraldatud eelarveliste vahendite võimalusi.
(2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotluse koondhindeks on vähem kui 80% koondhinde maksimumsummast; 3) paragrahvi 21 lõikes 5 nimetatud pingerea alusel ei mahu taotlus eelarvesse.
(3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt
5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
3. jagu
Õpirände stipendiumi suurus ja maksmine
§ 23. Õpirände stipendium
(1) Õpirände stipendiumi suurus sõltub õpirände toimumise asukohast ja õpirändele kuluvast
perioodist (päevadest), arvestades õpirände sõidu- ja elamistoetuse määrasid ning ürituse osavõtutasu suurust. Elamis- ja sõidutoetuse ühikuhinnad on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.
(2) Õpirände sõidutoetuseks arvestatakse ühekordne sõidutoetuse määr vastavalt ürituse
toimumiskohale ning elamistoetuseks arvestatakse õpirände toimumisaja järgi vastavalt käesoleva määruse lisas 2 kehtestatud ühikuhindadele.
(3) Ürituse osavõtutasu toetatakse kuni 400 euro ulatuses. Osavõtutasu makstakse stipendiumi saajale ettemaksena õpirände korraldaja arve või osavõtutasu suurust tõendava dokumendi
alusel. § 24. Õpirände stipendiumi määramine ja maksmine
(1) Õpirände stipendium määratakse taotluses nimetatud õpirändes osalemiseks.
(2) Õpirände stipendium makstakse stipendiumi saaja arvelduskontole 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. Stipendiumi makset ei tehta isikutele, kellel on
ameti ees täitmata varasemaid kohustusi, sh esitamata §-des 14 ja 26 nimetatud aruanded. Kui taotluse rahuldamise otsuse kohaselt on makse tegemise eelduseks §-s 14 või §-s 26 lõikes 2
nimetatud dokumendi esitamise kohustus ja seda ei ole esitatud enne taotluse rahuldamise otsust, makstakse õpirände stipendium 21 kalendripäeva jooksul alates dokumendi esitamisest.
(3) Taotluses esitatud toetuse summat pärast taotluse rahuldamist ei suurendata. Stipendiumi summat on õigus põhjendatud juhul vähendada.
(4) Ühele isikule määratakse maksimaalselt kaks stipendiumi õppeaastas.
11
4. jagu
Õpirände stipendiumi saaja kohustused
§ 25. Õpirände stipendiumi saaja kohustused
(1) Stipendiumi saaja on kohustatud osalema taotluses nimetatud üritusel või muus erialases tegevuses ja esitama aruande õpirändes osalemise kohta vastavalt §-le 28 lõikele 1. Paragrahv 29 lõikes 1 toodud juhtudel on stipendiumi saaja kohustatud õpirände stipendiumi täielikult või
osaliselt tagasi maksma.
(2) Õpirände stipendiumi saaja on kohustatud õpirände toimumisaja muutumisest ning õpirände alustamist, jätkamist või lõpetamist takistavatest asjaoludest ametit viivitamata teavitama ja tõendama takistava asjaolu esinemist.
§ 26. Aruande esitamine
(1) Õpirände stipendiumi saaja kohustub esitama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast õpirändes osalemist vormikohase aruande, mis koosneb eestikeelsest kokkuvõttest õpirände eesmärgi
täitmise kohta, õpirändes osalemist tõendavast dokumendist, milleks võib olla õpirändesertifikaat, tunnistus, kinnituskiri vms ning osavõtutasu tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte, kui osavõtutasu maksti ettemaksena.
(2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel stipendiumi saaja taotluse alusel
pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne aruande esitamise tähtaja saabumist. § 27. Õpirände stipendiumi tagasimaksmine
(1) Õpirände stipendiumi saaja on kohustatud õpirände stipendiumi täielikult või osaliselt tagasi
maksma järgmistel juhtudel: 1) õpirändes ei osaletud; 2) õpiränne ei toimunud 6 kuu jooksul alates ajast, mil see pidi algama;
3) aruannet ei esitatud või aruanne lükati tagasi. 4) õpirände periood oli ettenähtud ajast lühem,
5) ettemaksena makstud osavõtutasu oli suurem, kui osavõtutasu maksmist tõendaval dokumendil viidatud summa.
(2) Stipendiumi saaja on kohustatud stipendiumi tagasi maksma 60 päeva jooksul otsuse jõustumisest.
(3) Tagasimaksmisele kuuluva stipendiumi tagasimakse nõude võib ajatada stipendiumi saaja taotluse alusel, kuid mitte kauemaks kui 1 aasta.
(4) Tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui stipendiumi saamise järgselt tuvastati stipendiumi
saajal puuduv töövõime või tema lapsel raske või sügav puue. (5) Stipendiumi saaja surma korral lõpevad käesolevast määrusest tulenevad stipendiumi andja
nõuded.
4. peatükk
Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendium
§ 28. Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium
12
(1) Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi stipendiumi (edaspidi EUI stipendium) andmise
eesmärk on suurendada rahvusvahelise kogemusega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ja akadeemiliste töötajate hulka Eesti avalikus ja erasektoris, Eesti kõrgkoolides ning teadus- ja arendusasutuses.
(2) EUI stipendiumi andmise aluseks on Euroopa Ülikool-Instituudi (edaspidi Instituut)
asutamise konventsioon, mis loodi Euroopa Ühenduse liikmesriikide poolt ning millega Eesti on ühinenud.
§ 29. Nõuded EUI stipendiumi taotlejale
(1) EUI stipendiumi võivad taotleda Eesti Vabariigi kodanikud, Eestis alalise elamisõigusega viibivad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga viibivad isikud, kes on vastu võetud Eestile eraldatud kvoodi raames Instituudi doktoriõppesse.
(2) Instituuti vastuvõetud stipendiaat peab esitama ametile stipendiumi saamiseks
vormikohase taotluse vastavalt ameti määratud tähtajale. § 30. Nõuded taotlusele
(1) EUI stipendiumi taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja üldandmed sh alus kõrgemaks elamistoetuseks;
2) doktoriõppe nominaalkestus ja õppeaasta kestus; 3) õppemaksu suurus.
(2) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid : 1) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole kättesaadavad
rahvasikuregistrist; 2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloa koopia või Eestis alalist elamisõigust tõendava
dokumendi koopia, kui andmed ei ole kättesaadavad rahvastikuregistrist; 3) õppemaksu suurust tõendav dokument; 4) kõrgema elamistoetuse määra taotlemisel, kinnitus § 33 lõikes 5 nimetatud ühe vastavuse
kohta.
§ 31. EUI stipendiumi määr ja maksmine
(1) Instituudis õppimiseks makstakse stipendiaadile EUI stipendiumi, mis koosneb
elamistoetusest, reisitoetusest ja õppemaksu toetusest. EUI doktorant saab taotleda elamistoetuse kõrgemat määra, kui selleks on alus vastavalt § 11 lõikele 4.
(2) EUI stipendiumi elamistoetuse määr ühes kuus on 1470 eurot ja seda makstakse välisriigis viibimise perioodil.
(3) EUI doktorandile makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra. Sõidutoetuse
ühikuhind on kehtestatudkäesoleva määruse lisas 2. (4) Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 48 kuud.
(5) Kui stipendiaadil on doktoriõpingute eripärast tulenevalt vajalik osa õppe- või uurimistööst
(sh välitööd) läbi viia mõnes muus välisriigis, on tal võimalus taotleda lisaks õpirände stipendiumi.
13
(6) Neljandal doktoriõppe aastal maksab stipendiaadile stipendiumi Instituut. Juhul, kui Instituudi poolt makstav elamistoetus on väiksem kui ameti poolt makstav stipendium, võib
stipendiaat taotleda vahe hüvitamist ameti poolt. (7) Elamistoetuse kõrgema määra saamise tingimused on sätestatud käesoleva määruse § 11
lõigetes 4 - 6.
(8) Õppemaksu hüvitamise aluseks on Instituudi poolt väljastatud arve, kus on toodud stipendiaadi andmed ja õppeaasta, mille eest arve on esitatud.
(9) Instituut esitab arve ametile ning amet teostab makse otse Instituudile.
§ 32. EUI stipendiumi saaja kohustused ja õigused
(1) Stipendiumi saaja kohustused on sätestatud käesoleva määruse teise peatüki 4 jaos
paragrahvides 13 - 16.
(2) Stipendiumi saaja kohustub tagastama EUI stipendiumi täielikult või osaliselt vastavalt § 16 sätestatule ning lisaks juhul, kui: 1) stipendiaadi õppe- ja teadustöö tulemused ei vasta Instituudis kehtestatud õppekoormuse
nõuetele; 2) stipendiaat ei ole stipendiumi kasutanud sihipäraselt; 3) stipendiumi aruanded või kuludokumendid ei ole esitatud õigeaegselt.
(3) Õpingute ajal on stipendiaadil õigus taotleda akadeemilist puhkust ning doktoritöö kaitsmise
tähtaja pikendamist. Akadeemilisele puhkusele jäämisest peab stipendiaat ametit teavitama hiljemalt 30 päeva pärast puhkusele jäämist. Akadeemilise puhkuse ajal stipendiumi ei maksta.
(4) Doktoritöö kaitsmise tähtaega on võimalik kokkuleppel ametiga pikendada maksimaalselt kahe aasta võrra ilma määratud stipendiumi perioodi pikenemiseta.
§ 33. Stipendiumi aruande esitamine
Aruande esitamis kohustus on sätestatud §-s 14. Lisaks on EUI stipendiumi kohustatud iga õppeaasta keskel, hiljemalt 1. veebruariks esitama ametile Instituudi poolt väljastatud
kinnituskirja jätkuva õppimise kohta, mis on teise stipendiumi osamakse ülekandmise aluseks.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 34 . Määruse rakendamine
2024. aastal kuulutatakse õpirände stipendiumi taotlusvoor välja 3 korda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)
minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid
Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Rektorite Nõukogu
Eesti Üliõpilaskondade Liit kõrgkoolid
12.03.2024 nr 8-1/24/1299
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas minister
Lisad:
1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1
3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri
Maarja-Liisa Vahi
735 0297 [email protected]
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse
„Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate
stipendiumite andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Haridus- ja teadusministri määrus „Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks
täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Eelnõu eesmärgiks on reguleerida stipendiumite andmist välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks. Stipendiumite andmine toimub kahe põhilise
stipendiumi liigina ja neid on antud varasemalt haridus- ja teadusministri käskkirja ning Haridus- ja Noorteameti juhendite alusel.
Määruse üheks eesmärgiks on täita haridusvaldkonna arengukavas ning teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas toodud eesmärke.
Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärk on, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning
toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Arengukavas seatakse eesmärgiks, et 2035. aastal on lühiajalises õpirändes osalenud 15% bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanutest. Tegevussuund p 1.3 kohaselt tuleb õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse
kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiema tuntuse tagamiseks edendada õppejõudude ja üliõpilaste rahvusvahelistumist ning õpirännet.
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021-2035 üldeesmärk on, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad
koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Oluliseks peetakse mh teaduse kõrge
taseme hoidmist, teadusasutuste ja teadlaskonna arengu tagamist, rahvusvahelise teaduskoostöö võimalusi, teadmussiirde võimekuse kasvatamist, TAI ühiskondliku ja majandusliku mõju tugevdamist ja kõrgema lisandväärtuse loomist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamise
tegevussuuna kohaselt on oluline pakkuda teadlaskonnale võimalusi enesearenguks, sh mobiilsuse toetamise ja tipptasemel rahvusvaheliste partneritega koostöö tegemise ja
teadmusvõrgustikes osalemise võimaluste kaudu. Määrus kehtestatakse kahe volitusnormi alusel, kuna stipendiaatide sihtgrupp on suurem, kui
ainult Eesti kõrgkoolides õppivad üliõpilased. Kõrgharidusseaduse § 15 lg 4 annab volitusnormi haridus- ja teadusministrile üliõpilaste riiklike stipendiumite määramise
üldtingimuste kehtestamiseks. Antud volitusnorm on kehtestatud paragrahvis, mis reguleerib üliõpilaste õiguseid ja kohustusi ning kohaldub kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele. Antud volitusnormi on seega võimalik kohaldada stipendiaatidele, kes on immatrikuleeritud Eesti
kõrgkooli ning kes antud õpingute raames suunduvad välisriiki ennast täiendama, kuna see on osa Eesti kõrgkooli õppest.
Antud volitusnorm aga ei kata kogu määruse sihtgruppi. Seega tuleb rakendada ka teist alust ehk riigieelarve seaduse § 531 lõiget 1. Vastavalt antud sättele kehtestab minister määrusega
tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks,
kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Vastavalt volitusnormile on oluline, et seda peab toetama riigisisene toetusprogramm, mille alusel antud stipendiumiprogrammi ellu viia. Antud juhul on selline programm haridus- ja teadusministri
30.12.2022 käskkirjaga nr 364 kinnitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026
programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ haridus- ja noorteprogramm 2023-2026. Vastavalt programmi meetmes 1 Õpivõimalused ja hariduse korraldus tegevuses 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine on ette
nähtud, et õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt. Selle
tulemusena saavutatakse Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpirände suurenemine. Stipendiumiprogrammide vahendid on ette nähtud Haridus- ja Noorteameti eelarves. Tuginedes eelnevale, saab võtta määruse kehtestamise aluseks lisaks
kõrgharidusseadusele ka riigieelarve seaduse volitusnormi, kuna osa stipendiaatide sihtgrupist jääks muidu välja. Nendeks on välisõpingute stipendiumi ja Euroopa Ülikool-Instituudi
üliõpilased, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli. Eelnõu ettevalmistamiseks moodustati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja
Noorteameti koostöös töögrupp. Töögrupp analüüsis seni kehtinud Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi tingimusi, võttes ükshaaval lauale kõik programmi erinevad
komponendid ning kaaludes nende otstarbekust, vajalikkust ning uusi võimalusi stipendiumi maksmisel. Senise praktika põhjal selgitati välja stipendiumi jätkamise vajalikkus ning analüüsiti erinevaid stipendiumi andmisega seotud probleeme. Töögrupp käis koos perioodil
mai kuni november 2023. a ning sellesse kuulusid Haridus- ja Noorteameti esindajad Heli Aru- Chabilan (töögrupi juht), Carmen Raudsepp, Marilyn Fridolin, Kristel Aasmaa ning Haridus-
ja Teadusministeeriumi esindajad Kai Treier, Sigrid Vaher, Maarja-Liisa Vahi. Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning
elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (735 0263; [email protected]) ja sama osakonna peaekspert Kai Treier (735 0742; [email protected])
ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (735 0297; [email protected]). Eelnõu on ette valmistatud koostöös Haridus- ja Noorteameti vastavate spetsialistidega: rahvusvahelistumise osakonna juhataja Heli Aru-
Chabilan (628 5885; [email protected]), sama osakonna stipendiumite ja toetuste büroo juhataja Carmen Raudsepp (730 0121; [email protected]) ja vanemspetsialist i
Marilyn Fridolin (699 9397, [email protected]) ning kesksete teenuste osakonna õiguse- ja hangetebüroo jurist Kristel Aasmaa (735 0597; [email protected]).
2. Eelnõu taust, erinevad hetkel antavad välisriikide stipendiumid, sisu ja võrdlev
analüüs
2.1 Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi taust Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning
Sihtasutuse Archimedes koostöös algatatud riiklik programm. Programmi peamiseks eesmärgiks on olnud tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja
lõpetajate konkurentsivõimet tööturul. Lisaks kraadiõppurite, noorteadlaste ja õppejõudude õpiteede mitmekesistamisele tugevdada nende kaudu toimuva rahvusvahelise teadmussiirde toel Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse ja teadustöö kvaliteeti ning tõsta lõpetajate
konkurentsivõimet tööturul. Riiklikul tasandil oli seatud eesmärk, et 10% üliõpilastel on õpirände kogemus1, kehtivas haridusvaldkonna arengukavas on eesmärgiks 15%2.
Sihtrühmaks on olnud õppe- ja teadustöös silmapaistvalt edukad bakalaureuseõppe üliõpilased, magistrandid, doktorandid, arst-residendid ning noorteadlased ja õppejõud. Noorteadlaseks või
õppejõuks loetakse teadlane või õppejõud, kes ei ole taotlemise hetkel vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat.
1 Eesti elukestva õppe strateegia 2020.
https://www.haridusfoorum.ee/images/haridusstrateegia/Eesti_elukestva_oppe_strateegia_loplik.pdf 2 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-
kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#haridusvaldkonna -are
Programmi raames on antud stipendiumeid lühiajalisteks õppetööga seotud välislähetusteks, pikemateks välisõpinguteks ning tervikliku õppeastme läbimiseks välisülikoolis.
Vahetusõppe ja lühiajaliste välislähetuste taotlusi on vastu võetud alates 2003. aastast,
tasemeõppe stipendiumile sai esimest korda kandideerida 2004. aastal. Alates 2012. aastast liideti programmi koosseisu varasema nimetusega riikliku koolitustellimuse stipendium doktoriõpinguteks välismaal, mis kannab nime Kristjan Jaagu kraadiõpe välismaal ja mille
raames on võimalik taotleda stipendiumi doktoriõppeks ja Eestis mitte õpetatavatel erialadel magistriõppeks.
Stipendiumiprogrammi senised alategevused:
Välislähetused – Toetatakse lühiajalisi, kuni 30 päeva kestvaid õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi, mille eesmärgiks on osaleda erialasel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal
või muus erialases tegevuses, mis on seotud stipendiaadi õpingutega või ametialase tegevusega kõrgkoolis või teadus- ja arendusasutuses. • Suurem osa toetuse saajatest on doktorandid, kes osalevad konverentsil ettekandega (nii
suuline kui posterettekanne). • 5 viimase õppeaasta jooksul on rahastatud kokku 425 lähetust.
• Kõige enam on toimunud viimase 5 aasta jooksul lähetusi Saksamaale (35 korda). Järgnevad USA (30), Prantsusmaa (30) ja Itaalia (30) ning Soome (29) ja Suurbritannia (29). Ühtekokku on toimunud lühiajalist õpirännet 65 riiki.
Vahetusõpingud – stipendiumiga toetatakse 30 päeva kuni üks õppeaasta kestvaid
vahetusõpinguid või praktikat. Praktika peab olema Eesti kõrgkooli õppekava osa ning toimuma vastuvõtvas asutuses. Stipendiaatideks võivad olla Eesti kõrgkoolide magistrandid ja doktorandid, kes soovivad osa õpingutest välismaal läbida. Taotlusi saab esitada kaks korda
aastas.
Kraadiõpe välismaal – stipendiumit saavad taotleda kõik, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe tasemel õpinguid tunnustatud välisülikoolis ning on valmis pärast lõpetamist Eestis tööle asuma. Taotlusi saab esitada üks kord aastas.
Tabel 1. Rahastatud ja mitterahastatud taotlused. Andmed: Harno
2.2 Haridus- ja Noorteameti antavad stipendiumid välisriigis õppimiseks
Vastavalt Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) põhimääruse § 6 lõike 2 punktile 17 on ameti ülesandeks anda ja vahendada haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja tunnustusi. Amet vahendab erinevaid stipendiumivõimalusi, mille toel on võimalik minna
välismaale konverentsile, koolitusele, õppida semester ja/või õppeaasta välisriigis, sooritada praktika välisriigis või omandada terve kraad mõnes välisülikoolis.
Lisaks pakuvad välisriigid väga erinevaid stipendiumivõimalusi. Hetkel vahendab Harno välismaal õppimiseks ja töötamiseks järgmisi stipendiume:
Rahastatud ja mitterahastatud
taotlused 18/19 19/20 20/21 21/22 22/23*
KOKKU
loobunud 20 73 16 3 9 121
lõpetatud 109 108 14 39 155 425
mitte toetada 88 102 9 28 122 349
KOKKU 217 283 39 70 286 895
*esialgsed andmed
1) Erasmus+ Euroopa-sisene ja üleilmne õpiränne; 2) Kristjan Jaagu stipendiumid; 3) Nordplus Põhja- ja Baltimaade vaheline õpiränne;
4) Noore õpetlase stipendium; 5) Euroopa Ülikooli-Instituudi stipendium.
1) Erasmus+ õpiränne on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm 2021–2027. Programmi võimalusi saavad kasutada lasteaiad, koolid, kutsekoolid, kõrgkoolid,
noortevaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, solidaarsusvaldkonnas tegutsevad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, koolitusettevõtted, katusorganisatsioonid,
erialaliidud, MTÜ-d, muuseumid, raamatukogud, vabahariduskoolid jne. Kõrghariduse õpirändeprojektid võimaldavad kõrgkoolidel saata oma üliõpilasi vahetusõpingutele ja välispraktikatele ning töötajaid teistesse riikidesse õpetama või koolitusele.
Programmi üldeesmärk on toetada elukestva õppe abil inimeste hariduslikku, kutsealast ja
isiklikku arengut haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas nii Euroopas kui ka mujal, soodustades seeläbi kestlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, innovatsiooni, Euroopa identiteedi tugevdamist ja kodanikuaktiivsust. Sel viisil
on programm peamine vahend Euroopa haridusruumi loomisel, pidades silmas, et sellega toetatakse Euroopa strateegilist koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas selle aluseks olevate
valdkondlike tegevuskavadega. Samuti edendatakse sellega noortepoliitikaalast koostööd ELi noortestrateegia 2019–2027 alusel ning arendatakse Euroopa mõõdet spordis.
Õpiränne toimub partnerülikoolide vaheliste lepingute alusel ja lepingud sõlmitakse keskselt (kolmeks aastaks) üleilmse õpirände taotluses rahastuse saanud ülikoolidega. Üleilmse
õpirände aastane eelarve on ca 1,8 mln eurot (Eesti jaoks eraldatud eelarve). Õpirändeks esitab taotlusi umbes 10 kõrgkooli kaheksateistkümnest ning üldjuhul ka kõik taotlused rahuldatakse. Erasmus+ puhul kõige enam minnakse Soome, Saksamaale, Hispaaniasse. Viie viimase aasta
statistika põhjal saab öelda, et töötajate õpirändes osalemise % on suurem kui EUs keskmiselt. Erasmus+ ülikoolid, kuhu Eestis ikka minnakse, on mainekad ülikoolid. Kõikide partnerite
tudengid kandideerivad sisse pääsemise nimel. Ülikoolid tõstavad õpirände teadlikkust ise, E+ tsentraalselt seda ei tee. Eesti õpirändes osaleja
keskmine vanus on EUst oluliselt kõrgem (EUs 21, Eestis 25), st on ka õpirändesse minekuks elulised probleemid (töö, pere jne). Euroopa Komisjon arvab, et Erasmus+ kogemus on
inimesele suur boonus ja oluline töökogemuse jaoks. 2) Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on 2003. aastal algatatud koostöös Haridus- ja
Teadusministeeriumiga ning Sihtasutusega Archimedes, alates 2020. aastast on elluviijaks Haridus- ja Noorteamet. Siiani olid programmi tingimused kinnitatud haridus- ja teadusministri
käskkirjaga. Täpsemalt on kirjeldatud seletuskirja punktis 2.1. 3) Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja
tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii üld-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke ning on suunatud hariduse ja elukestva
õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele. 4) Noore õpetlase stipendium (NÕS) on Eesti ettevõtjate ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi koostöös väljaantav stipendium. Stipendiumi eesmärgiks on toetada Eestist pärit andekate keskharidusega noorte bakalaureuseõpinguid välisriigi tunnustatud
kõrgkoolides ning suurendada rahvusvahelise kogemusega spetsialistide osakaalu Eestis. Stipendiumiga rõhutatakse piireületavat õppimiskultuuri, millel on läbi aegade olnud euroopalikus traditsioonis oluline koht. Stipendium koosneb õpingute alguses makstavast
ühekordsest stardirahast. Stipendium antakse eesmärgil, et omandatud tarkusi rakendatakse pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks, vastupidisel juhul käsitletakse stipendiumit laenuna.
5) Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium toetab doktorante, kes on vastu võetud Euroopa Ülikool-Instituudi (edaspidi Instituut) doktoriõppesse. Õpingud toimuvad Itaalias, Firenzes.
Euroopa Ülikool-Instituuti õppima asumiseks avaneb konkurss igal aastal novembrikuus lõpptähtajaga jaanuaris. European University Institute'i (Euroopa Ülikool-Instituut) lõid Instituudi asutamise konventsiooni alusel Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja Eesti ühines
konventsiooniga 3. detsembril 2005. aastal. Programmi tutvustamisega ja stipendiumi välja maksmisega tegeleb Haridus- ja Noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo.
Seega on Harno poolt välisriikides õppimiseks antavaid stipendiumeid mitmeid, kuid tegemist ei ole samaks eesmärgiks või samadel alustel antavate stipendiumitega. Kõigil stipendiumitel
on erinev eesmärk ja sihtgrupp.
2.3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 peatükist, milles sätestatakse määruse üldpõhimõtted, välisõpingute
stipendiumi, õpirände stipendiumi, Euroopa Ülikool-Instituudi stipendiumi andmise tingimused ja rakendussätted.
1. peatükk Üldsätted
Paragrahvid 1-3
Määruse eesmärgiks on luua alused välisriigis magistri- ja doktoriõppes õppides stipendiumi
maksmiseks. Selleks kehtestatakse määruses erinevad stipendiumi liigid, mis on seni olnud kehtestatud haridus- ja teadusministri käskkirjade alusel. Stipendiumide andmist korraldab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet).
Käesoleva määruse alusel antavad stipendiumid:
1) Kristjan Jaagu nimeline välisõpingute stipendium (edaspidi välisõpingute stipendium); 2) Kristjan Jaagu nimeline õpirände stipendium (edaspidi õpirände stipendium); 3) Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium (edaspidi EUI stipendium).
Ameti ülesandeks on stipendiumi taotlusvooru ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste
menetlemine, taotluste hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ja stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine ning vajadusel tagasinõudmine.
Selleks, et otsustusprotsess ja stipendiaatide valik oleks objektiivne ning kaasatud oleks vastava
valdkonna eksperdid, antakse ametile õigus vajadusel kaasata ja kokku kutsuda rakendamise tõhustamiseks vastava stipendiumi nõukogu ning kaasata erialaeksperte, kes esitavad oma ettepanekud ja nõuanded ametile. Hindamisekspertidele antakse ette täpsed valikukriteeriumid,
mille alusel antakse hindepunkte ja mille tulemusel koostatakse pingerida võimalikest kandidaatidest. Seni kehtinud regulatsioonide alusel juhis mobiilsusprogrammi Kristjan Jaagu
programmi nõukogu, kuhu kuulusid kõrgkoolide, ministeeriumi, tööandjate ja elluviija esindajad ning akadeemilised eksperdid.
Paragrahv 4
Stipendiumide andmiseks on ameti ülesandeks vastavate vahendite olemasolul kuulutada välja
välisõpingute stipendiumi taotlusvoor üks kord aastas ja õpirände stipendiumi andmiseks taotlusvoor neli korda aastas. Stipendiumi on võimalik taotleda kõikides õppe- ja teadusvaldkondades.
Tulenevalt keeleseadusest on eesti riigikeel eesti keel ja seega tuleb ka taotlused ametile esitada eesti keeles. Nõutud lisad võivad olla esitatud ka originaalkeeles, kuid lisatud peab olema nende dokumentide tõlge eesti keelde.
Haridus- ja Teadusministeerium võib seada valdkondlike prioriteete välisõpingute stipendiumi
taotlusvooruks kui teatud valdkonnas on vastaval aastal oluline seada prioriteete, näiteks tulenevalt tööjõuvajadusest või muudest riiklikest prioriteetidest.
Taotlusvooru avamisest, tähtajast, eelarvest ja taotluse esitamise viisist teavitab amet oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne taotluse esitamise tähtaega, mis annab võimaluse
taotlejatele enne taotluse esitamist tutvuda taotlusvooru tingimustega ning nõutud dokumentide, sh taotlusvormi näidisega ja lisadega. Senisele praktikale toetudes on vähemalt 30 päeva piisav aeg taotlejatele, lisaks on vähenenud võrreldes senise praktikaga ka nõutavate
lisadokumentide maht. Taotlusvormi näidis võimaldab ühtlasi soovijatel ettevalmistamisega algust teha enne taotlusvooru väljakuulutamist. Vooru pikendamine tooks kaasa tulemuste
teadasaamise aja pikenemise. Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus ühes taotlusvoorus. Kuna taotlusvoorude eelarved on
piiratud ning arvestades taotlejate hulka, ei ole mõistlik lubada ühel taotlejal mitut taotlust esitada. Seega, seatakse vastav piirang, et anda enamatele taotlejatele võimalus stipendiumi
saamiseks. 2. peatükk Välisõpingute stipendium
1. jagu. Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele
Paragrahvid 5 – 7
Stipendiumiga toetatakse magistri- ja doktoriõppe õpinguid tunnustatud väliskõrgkoolides. Stipendium määratakse kogu õppeperioodiks (alates stipendiumi määramise semestrist).
Stipendiumi saavad taotleda õppurid, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe
õpinguid tunnustatud välisülikoolis ning on valmis pärast lõpetamist asuma tööle vastavale magistri- või doktorikraadi nõudvale ametikohale Eestis. Välismaal võib õppida nii täis- kui osakoormusega õppes.
Õpinguteks magistriõppes saab stipendiumi taotleda valdkondades, mille spetsialistide järele
on oodata Eesti tööjõuturul suurenenud nõudlust ning mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase on väliskõrgkoolis silmapaistval tasemel.
Välisõpingute stipendiumi võib taotleda isik, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) on Eesti kodanik või omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või omab Eestis alalist
elamisõigust; 2) oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel; 3) on asunud õppima väliskõrgkooli magistri- või doktoriõppes või esitanud väliskõrgkooli
sisseastumisavalduse magistri- või doktoriõppes õppimiseks.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada ameti kodulehel avaldatud vormil taotlus ning lisada sinna juurde vajalikud dokumendid. Taotluse esitamine toimub vastavalt ameti kodulehel avalikustatud viisil. Taotlus peab olema allkirjastatud, et kinnitada dokumendis esitatud
andmete tõesust.
Välisõpingute stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada järgmised andmed: 1) taotleja üldandmed - nimi,isikukood, kontaktandmed, elukoht, arveldusarve number jne; 2) välisõpingute andmed - kas taotletakse magistri- või doktoriõppeks stipendiumi, milline on
õppevorm ja -koormus, õppeaasta kestus, õppe toimumise asukoht jne;
3) õppemaksu suurus, kui õppetöö on tasuline – kui õppetöö ei ole tasuline, siis õppetasu ei hüvitata. Kui õppetöö on tasuline, on õppemaksu hüvitamise maksimumpiiriks 10 000 eurot aastas;
4) info töötamiskohustusega seotud väljavaadete ja plaanide kohta, mida plaanitakse peale kõrgkooli lõpetamist teha – stipendiumi saamisel on üheks kohustuseks stipendiaadil asuda
peale õpingute lõpetamist Eestis tööle. Selleks, et seda kohustust teadvustada juba enne õpingute alustamist ja stipendiumi taotlemisel, tuleb taotluses ära näidata, milline on plaan peale õpinguid ning kuidas ja kus plaanitakse omandatavaid teadmisi rakendada;
5) paragrahv 9 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumitest lähtuvad kirjeldused taotluse hindamiseks – taotluste hindamine toimub määruses toodud ja ameti kodulehel
avalikustatud hindamiskriteeriumite alusel. Selleks, et oleks võimalik hinnata õpitava eriala vajalikkust ja seost Eestiga, tuleb see välja tuua stipendiumi taotluses;
6) stipendiumi taotlemise motivatsioon ning vajadusel täiendavad dokumendid kõrgema
stipendiumi määra taotlemiseks – ehk tuleb esitada motivatsioonikirjeldus, miks antud eriala ei ole võimalik Eesti õppida ja miks seda soovitakse õppida ning kuidas seda
plaanitakse tulevikus Eesti hüvanguks rakendada. Lisaks on määruses toodud võimalus teatud juhtudel kõrgema stipendiumi määra taotlemiseks ning ka see tuleb avalduses välja tuua.
Lisaks taotlusele tuleb lisada ka vajadusel dokumendid või nende koopiad, kui need on
vajalikud: 1) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia; 2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloa koopia või Eestis alalist elamisõigust tõendava
dokumendi koopia; 3) eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia või põhiharidust,
keskharidust või kõrgharidust eesti keeles omandanud haridustaseme tunnistuse koopia; 4) väliskõrgkooli vastuvõtmist või õppimist tõendava dokumendi koopia või kui taotlus on
esitatud enne väliskõrgkooli vastuvõtmist, siis andmed, mis tõendavad väliskõrgkoolile
sisseastumisavalduse esitamist; 5) õppemaksu suurust tõendav dokument, kui õppetöö on tasuline;
6) doktoriõppeks stipendiumi taotledes doktoritöö uurimistöö plaan; 7) magistriõppeks stipendiumi taotledes väljavõte väliskõrgkooli magistriõppe õppekava
õppeainetest või valikmoodulitest koos selgitusega, milliseid õppeaineid või
valikmooduleid kavatsetakse õppekavast valida; 8) eelmise või praeguse kõrgharidusastme juhendaja või olulise õppejõu või Eesti teadus- ja
arendusasutuse töötaja soovituskiri välisõpinguteks. Vajadusel on ametil õigus nõuda lisadokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks või
ka puuduolevaid dokumente, mis on jäetud esitamata koos taotlusega.
2, jagu. Taotluse menetlemine ja hindamine
Paragrahvid 8 - 10
Välisõpingute stipendiumi taotluse menetlemine koosneb erinevatest etappidest, kus edasi pääseb vaid juhul, kui nõuetele on vastatud eelmises etapis. Esmalt toimub taotluse
vastuvõtmine, kus amet kontrollib, kas kõik esitatud andmed on korrektsed ning vajalikud lisad esitatud. Hinnatakse, kas on vaja paluda täiendavaid materjale, tõlkeid või mingis osas taotlust täiendada, misjärel taotlejad saavad vajadusel veel taotlust korrigeerida või täpsustada.
Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks annab amet stipendiumi taotlejale aega ning kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi
vaatamata. Kui kõik on korrektne, edastatakse taotlus järgmisesse etappi ehk nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumite alusel hindamisse. Taotluseid hinnatakse vastavalt
hindamiskriteeriumites toodud nõuetele ning vastavalt neile kogunevad ka punktid. Taotluste
arv menetluse ajakava oluliselt ei mõjuta. Ühele hindajatele saadetavate taotluste hulk on ameti poolt optimeeritud, kuid hindajatele, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt, tuleb anda piisavalt aega taotlustesse süvenemiseks ja hinnangute põhjendamiseks. See etapp on kõige pikem ja
põhjalikum ning selle käigus selguvad, kes pääsevad edasi intervjuuvooru. Ajakava mõjutab intervjuude ajastamine sh intervjuukomisjoni võimalus leida ühine sobilik aeg. Seniste
kogemuste baasil võivad intervjuud võtta vähemalt ühe tööpäeva või ka kauem. Lõpuks toimub taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmise otsustamine vastavalt toimunud hindamisele.
Kokkuvõttes on välisõpingute taotluse menetlemise tähtaeg kuni 60 kalendripäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega
pikendada. Pikendamise vajadus sõltub eelkõige taotlejate poolt toodud andmetes, kas kõik on õigeaegselt ja korrektselt esitatud, vajadusest täiendavaid tõendeid koguda, vaiete lahendamisest võimalik pikendamise vajadus jne.
Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine toimub
järgmiselt: 1) esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine vastavalt lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitele, mis annab 60% kokkuvõtvast hindest;
2) intervjuuvoor, mis annab 40% kokkuvõtvast hindest.
Seega annab 60% kokkuvõtvast hindest kõigepealt dokumentide hindamine ning nende alusel koostatakse paremusjärjestus, kes pääsevad edasi intervjuule. Hindamise aluseks on järgmised hindamiskriteeriumid:
1) väliskõrgkooli õppe- või teadustöö tase – väliskõrgkoolid on väga erinevad ja väga erineva tasemega, seega vaadatakse ka kõrgkooli üldist taset ning eelistatakse nn tugevamaid
kõrgkoole, kes on enam tunnustatud rahvusvahelisel tasemel; 2) väliskõrgkooli valiku põhjendus ja eelised Eestis õppimise ees ning magistriõppe puhul
valitud eriala õppimise võimalus Eestis– magistriõppes on võimalik õppima suunduda
üksnes erialadele, mida Eesti ei ole võimalik õppida. Seega, tuleb hindamiskriteeriumite alusel hinnata, kas antud eriala on võimalik Eestis õppida ning kui on võimalik õppida, siis
miks on valitud vastav väliskõrgkool ja mille poolest on see eelistatud õppimise koht; 3) omandatava eriala rakendatavus Eestis– kuidas on võimalik edaspidi antud eriala Eesti
tööturul rakendada. Stipendiumi andmisel on üheks kohustuseks peale õpingute lõpetamist
töötada Eesti heaks, siis peab olema juba õppima kandideerides nägemus, kuhu ja mis viisil plaanitakse tulevikus tööle suunduda ;
4) õpinguplaanide läbimõeldus. –. Eelpoolnimetatud hindamiskriteeriumite alusel moodustatakse pingerida nendest, kes pääsevad
edasi intervjuuvooru. Intervjuuvooru pääsevad taotlejad, kelle taotluste iga lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinde osakaal on vähemalt 50% maksimumist. Alla 80%
maksimumpunktidest saadud taotlused jäetakse rahuldamata. Intervjuude käigus hinnatakse taotleja motivatsiooni vastavalt tema õpinguplaanidele ja
hilisemat rakendust Eesti tööturul, taotluse koostamise autentsust ning valmisolekut täita tagasitulemise kohustust. Senise kogemuse põhjal annab ca 15 minutiline lühiintervjuu
komisjoni liikmetele selgema ettekujutuse taotleja eesmärkidest ja plaanidest ning taotlejad reastatakse intervjuude põhjal konsensuslikult. Intervjuu käigus hinnatakse nii stipendium taotleja motivatsiooni õppida kui ka soovi hilisemalt Eestisse asuda tööle. Ühtlasi on vajalik
intervjuuvoor selgitamaks välja koostatud dokumentide autentsus arvestades tänapäevaseid IA võimalusi. Kokkuvõtvast hindest moodustab intervjuu tulemus 40%.
Amet võib moodustada hindamise protsessi hõlbustamiseks (taotluste hindamiseks ning intervjuude läbi viimiseks) stipendiumi nõukogu, sealhulgas kaasates vajadusel eksperte ning
kinnitab nõukogu töökorra.
Peale taotluste hindamist, intervjuude läbiviimist ning paremusjärjestuse koostamist otsustab amet taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise. Arvesse võetakse ka taotlusvooru
eelarvelisi vahendeid.
3. jagu. Välisõpingute stipendiumi komponendid ja maksmine
Paragrahvid 11 - 12
Välisõpingute stipendiumi suurus sõltub erinevatest komponentidest, millest kokkuvõttes kujuneb lõplik väljamaksmisele kuuluv stipendiumi summa. Seega ei ole võimalik ühte kindlat
summat määruses nimetada, kuna see sõltub järgmistest asjaoludest: 1. kus asub väliskõrgkool ehk riik, kuhu suundutakse õppima; 2. kui pikk on õppe nominaalaeg, õppekava kestusest sõltub ka stipendiumi suurus;
3. kas õpingud on tasulised. Kui üliõpilane peab maksma õppemaksu, siis lisandu stipendiumile õppemaksutoetus.
Elamistoetust arvestatakse 12 kuu kohta kuna stipendiaat vajab elamist ka perioodil, kui ei toimu aktiivne õppetöö, kuid samal ajal tuleb tasuda elamisega seotud kulusid. Kui õppetöö
toimub aga osakoormusega, siis jagatakse täiskoormuse kohta arvestatud stipendiumi summa proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta. Seda põhjusel, et stipendium on antud
eesmärgil, et stipendiaat osaleb aktiivselt õppetöös ning täidab õppekava täiskoormusega, et õpingud lõpeksid nominaalse õppeaja jooksul. Elamistoetus makstakse ka juhul kui õppetöö vormiks on veebipõhine õpe, õppetöös on võimalik osaleda ka elades Eestis ehk kui stipendiaat
ei ela väliskõrgkooli asukohariigis.
Teatud juhtudel on õigus saada ka kõrgemat elamistoetuse määra. Kõrgem elamistoetuse määr on ettenähtud nn vähemkindlustatud sihtgrupile, kellel võivad olla seoses õppimisega suuremad kulud ning samas väiksem võimalus õppima asuda väliskõrgkooli. Elamistoetuse kõrgem määr
on 250 eurot, mis liidetakse elamistoetusele vastavas sihtriigis. Üheks sihtgrupiks on alaealiste laste vanemad, kellel võivad seoses õppima asumisega teise riiki kaasnevad täiendavad kulud
laste kaasavõtmisel, nt reisimisega seotud kulud, ravikindlustus, suurem elamiskulu jne. Teiseks sihtgrupiks on üliõpilased, kellel on vähenenud töövõime (osalise või puuduva töövõimega üliõpilane), kolmandaks sihtgrupiks on asendushooldusteenusel viibinud või
eestkostja peres elanud taotlejad ning neljandaks taotlejad, kelle on tuvastatud puue ehk üliõpilased, kelle ei ole võimalik õpingute kõrvalt lisa teenida või see on raskendatud ning
võimalik, et ka juba enne õpinguid on olnud keeruline leida rahalisi võimalusi väliskõrgkooli õppima minemiseks. Eelkõige on mõeldud kõrgem elamismäär seega üliõpilastele, kellel on tervisega seotud probleemid või suurenenud kulutused ning sellega seoses võib see seada
üliõpilase keerulisemasse olukorda võrreldes teiste stipendiaatidega. Elamistoetuse kõrgema määr aitab tagada võrdse ja õiglase juurdepääsu ning võimalused võimalikele osalejatele,
olenemata nende taustast ning kasvatab võimalusi neid kaasata Selleks, et oleks võimalik saada kõrgemat elamistoetust , tuleb seda taotlemisel märkida ning
lisada juurde vajalikud tõendavad dokumendid.
Stipendiaadil, kes vastab mitmele § 11 lõikes 4 toodud tingimusele (nt on alaealise lapse vanem ja samas on tervislikud erivajadused), siis tuleb valida üks alus, mille alusel taotletakse ja mida soovitakse tõendada. Kõrgemat määra mitmekordselt ei maksta ja mitme aluse korral sed a ei
korrutata. Üldjuhul stipendiumi suurust õpingute käigus ei suurendata, kuid elamistoetuse kõrgemat määra on võimalik taotleda ka õpingute käigus, kuid selle otsust muudetakse vaid
kord aastas enne uue õppeaasta algust. Hilisemal kõrgema elamistoetuse määra taotlemisel arvestatakse ja makstakse elamistoetuse kõrgemat määra alates järgmisest stipendiumi maksest. Ühtlasi peab stipendiaat jälgima, et kõrgema stipendiumimäära maksmiseks olev alus
nt puude tõend, peab kehtima kogu taotletava stipendiumi perioodi jooksul või kui seda uuendatakse, siis teavitama sellest ametit.
Välisõpingute stipendiumi täiskoormusega õppes makstakse üldjuhul õppekava nominaalse kestuse jooksul. See tähendab, et stipendiumi arvestus toimub õppekava nominaalkestuse
kuude alusel. Doktoriõppe õppekaval, mis üldjuhul on kuni 4-aastased, makstakse stipendiumi mitte rohkem kui 48 kuu eest ja magistriõppe õppekaval mitte rohkem kui 24 kuu eest, kuna magistriõppekavad on üldjuhul 2-aastased.
Kui õppeava täitmine ei lähe plaanipärastelt ja õpingud kestavad kauem, siis on lubatud õpingud
lõpetada ka pikema aja jooksul ehk õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul. Siiski tuleb arvestada, et stipendiumi maksmine toimub vaid õppekava nominaalkestuse ajal ning pikendatud õppeajal stipendiumi ei maksta.
Välisõpingute stipendiumi makstakse õppeaasta kaupa ehk makse tehakse õppeaasta alguses.
Kui õpinguid on alustatud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, siis tagasiulatuva aja eest maksmist ei toimu. Seega enne taotluse rahuldamise otsust tehtud kulusid ei hüvitata ja eelneva õppeperioodi eest stipendiumi ei maksta. Samuti ei ole õigust stipendiumile, kui ollakse
akadeemilisel puhkusel. Selleks, et ei tekiks hilisemat tagasimakse kohustust, tuleb ametit esimesel võimalusel teavitada akadeemilisele puhkusele jäämisest ja õppe- ja teadustöös
mitteosalemisest. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et juba väljamakstud stipendiumi summa tuleb tagasi maksta. Samuti tuleb ametit teavitada esimesel võimalusel, kui ei ole võimalik välisõpinguid alustada, jätkata juba alustatud õpingutega, või kui on asjaolusid, mis
raskendavad õpinguid lõpetamast ja oma kohustusi täitmast.
Stipendiumi üheks osaks võib olla ka õppemaksu toetuse tasumine, kui see on kõrgkooli poolt kehtestatud. See tuleb selgelt välja tuua juba taotlust esitades. Õppemaksu toetuse tasumise aluseks on väliskõrgkooli poolt esitatud arve või kõrgkoolipoolne kinnitus õppemaksu suuruse
kohta. Maksimaalselt on õppemaksu toetamise ülempiiriks 10 000 eurot õppeaastas. Kuna sageli tõstavad kõrgkoolid iga-aastaselt ka õppemaksu, siis on võimalik taotleda ka õppemaksu
toetuse suuruse tõstmist, kuid hüvitatav summa peab siiski jääma õppeaastas 10 000 euro piiridesse. 10 000 eurot ületav õppemaksu osa tuleb tasuda üliõpilasel endal või taotleda toetust mujalt.
Õppemaks toetust makstakse stipendiumi saajale ühe õppeaasta kohta ettemaksena. Ettemakse
aluseks on väliskõrgkooli arve või kinnitus õppemaksu suuruse kohta. Kui õppemaksu toetus on ettemaksena kantud üle stipend iaadile ja stipendiaat ei täida stipendiumi saamise kohustusi, tuleb ettemakstud summa ametile tagasi maksta.
4. jagu. Välisõpingute stipendiumi saaja kohustused
Paragrahvid 13 – 16
Stipendiumi saamisega kaasnevad stipendiumi saajale teatud kohustused. Kui on tehtud otsus
taotluse rahuldamise kohta, siis kaasnevad stipendiumi vastuvõtmisega stipendiumi saajale käesolevast määrusest tulenevad kohustused, mis hõlmavad ka perioodi peale õpingute
lõpetamist. Seega on väga oluline juhtida stipendiumi saajate tähelepanu, et stipendiumi saamise kohustuste täitmata jätmisel tuleb stipendium tagasi maksta. Nendeks kohustusteks on:
1. Asuda õppima õppekavale, millele stipendiumi taotleti, ning lõpetada õpingud hiljemalt kahekordse nominaalkestuse jooksul. Stipendiumi makstakse eesmärgiga, et stipendiumi
saaja läbiks välisõpingud väliskõrgkoolis, seega tuleb kindlasti alustatud õpingud lõpetada. 2. Aruannete esitamise kohustus: iga-aastase aruande ja lõpparuande esitamise kohustus
õpingutes edenemise kohta (sh õppetulemuste väljavõte magistriõppes, juhendaja kinnitus
doktoriõppes), kokkuvõte õpingute lõputööst jne.
3. Töötamiskohustus Eestis - see on pikaaegne kohustus, millega tuleb stipendiumi saamisel arvestada. Töötamiskohustuse eesmärgiks on, et omandatud teadmisi rakendataks Eestis ning Eesti riigi majanduse ja teaduse arenguks. Kuna stipendium välisriigis õppimiseks on
küllaltki suur, on riik huvitatud, et omandatud teadmisi rakendataks Eestis, et teadmisi jagatakse edasi siinsetele üliõpilastele, antakse panus eesti majanduse, teaduse, hariduse jne
arenguks. Seega on stipendiumi saamise üheks oluliseks kohustuseks peale lõpetamist tulla tagasi ja asuda siin tööle vähemalt osalise koormusega.
4. Juhul kui neid eelnevaid punkte ei suudeta või ei taheta täita, siis peab stipendiumi saaja
arvestama kohustusega tagastada kogu saadud summa.
Aruande esitamine Stipendiumi saajal on kohustus esitada igal õppeaastal hiljemalt 1. oktoobriks aruanne, mis koosneb väliskõrgkooli kinnituskirjast õppetöös osalemise kohta, doktoriõppes väliskõrgkooli
juhendaja kinnitusega ülevaatest õppeaasta jooksul tehtud tööst ja magistriõppes õppetulemuste väljavõttest. Aruanne tuleb esitada ka juhul, kui stipendiumi enam ei maksta ehk nominaalne
õppeaeg on ületatud, kuid õpingud veel jätkuvad . Kuna õpingute järgselt on kohustus asuda tööle, siis on vaja teada, kas stipendiumi saaja veel õpib või peab asuma oma töötamiskohustust täitma.
Peale magistri- või doktoriõppe lõpetamist kohustub stipendiumi saaja esitama 90 päeva
jooksul vormikohase lõpparuande, millele lisatakse diplomi koopia või väliskõrgkooli kinnituskiri magistri- või doktorikraadi omistamise kohta ja eestikeelsest magistri- või doktoritöö kokkuvõttest.
Töötamiskohustus
Üks väga oluline kohustus, mis kaasneb stipendiumi saamisega, on stipendiumi saaja kohustus ühe aasta jooksul pärast doktori- või magistrikraadi saamist asuda tööle oma erialale ja kvalifikatsioonile vastaval ametikohal Eestis. Doktoriõppe lõpetanu peab töötama erialale ja
kvalifikatsioonile vastaval töökohal Eestis 3 aastat vähemalt osalise tööajaga ehk 0,5 koormusega ning magistriõppe lõpetanu vähemalt 2 aastat. Töötamiskohustus koormusega
vähemalt 0,5 kohta annab võimaluse soovi korral jätkata töötamist või õpinguid ka välisriigis, kuid siiski anda panus Eesti riigi heaks. Töötamiskohustuse täitmine ei või katkeda nimetatud kolme- või kaheaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Samas on lubatud
antud perioodil töökohta vahetada või muuta, kuid oluline on, et kohustus täidetakse peale õpingute lõpetamist. Töötamiskohustuse täitmata jätmisel tuleb saadud stipendium tagasi
maksta. Teatud juhtudel on võimalik taotleda töötamiskohustuse peatamist, kui selleks esinevad järgmised asjaolud:
1) alla 3-aastase lapse hooldamiseks või kaitseväekohustuse täitmiseks; 2) magistrikaadi omandamise järgselt väliskõrgkooli doktoriõppes õppimise ajaks;
3) väliskõrgkoolis järeldoktorantuuri läbimiseks kuni kolmeks aastaks. Siiski on tegemist töötamiskohustuse peatumisega ja kui peatumise alus on ära langenud ning
alust peatumiseks ei ole, tuleb jätkata oma kohustust. Selleks, et ei tekiks tagasimaksekohustust, tuleb ametit viivitamata teavitada asjaoludest, mis ei võimalda töötamiskohustuse täitmist.
Stipendiumi tagasimaksmine
Juhul kui stipendiumi saaja siiski ei saa või ei suuda täita stipendiumi saamise tingimusi ehk ei
lõpeta õpinguid, õpingud kestavad üle kahekordse nominaalkestuse, ei asu tööle ja ei tööta nõutud viisil nõutud aja, siis tekib kohustus stipendiumi tagasi maksmiseks.
Tagasimaksmisele kuuluva summa arvestus algab järgevast kalendrikuust, kui ilmneb stipendiumi saaja mittevastavus stipendiumi saamise ja maksmise tingimusele. Kuigi
stipendium makstakse korraga ühe ettemaksena, siis tuleb stipendiumi saajal arvestada sellega,
et juhul kui stipendiumi tingimusi ei täida, tuleb asuda kohe stipendiumi tagasi maksma. Küll on võimalik taotleda tagasimaksete tegemist maksegraafiku alusel, kui tegemist on suure summaga. Tagasimakse periood ei või ületada 4 aastat.
Juhul, kui stipendiumi saaja asub töötamiskohustust täitma hiljem, tagasimaksete perioodil, siis
saab taotleda maksmata osa asendamist proportsionaalselt töötamise kohustusega. Teatud juhtudel on võimalik taotleda stipendiumi tagasimaksmise kohustusest vabastamist.
Selleks on kindlad juhud ehk kui stipendiumi saajal on tuvastatud puuduv töövõime või tema lapsel on tuvastatud raske või sügav puue. Oluline on siiski, et need asjaolud tuvastati peale
stipendiumi saamist. Juhul, kui puue oli tuvastatud enne stipendiumi saamist, siis sel põhjusel kustutamist taotleda ei ole võimalik.
Tegemist ei ole sellise nõudega, mida antakse üle pärijatele, ehk stipendiumi saaja surma korral nõuded lõppevad.
3. peatükk. Õpirände stipendium
1. jagu. Eesmärk, nõuded taotlejale ja taotlusele
Paragrahvid 17- 19
Õpirände stipendiumiga toetatakse doktorantide ja arst-residentide lühiajalisi õppetööga seotud välisreise. Näiteks: konverentsil osalemine, raamatukogus töötamine, laboratooriumi kasutamine, töö kraaditöö juhendajaga, täienduskursustel osalemine, konsultatsioonid,
suvekoolid jne. Korraga toetatakse kuni 30 päeva pikkust välismaal viibimist. Stipendiumi andmise eesmärk on toetada siiski aktiivsel viisil osalemist ehk eeldatakse, et konverentsil
osaledes ei piisa üksnes kuulamisest vaid näiteks esinetakse konverentsil ettekandega, viiakse läbi töötuba, osaletakse paneeli arutelul vms. Välisreis peab algama mitte enne kui 30 päeva ja mitte hiljem kui 6 kuud pärast taotlusvooru lõppemise kuupäeva.
Stipendiumi taotlejateks võivad olla Eesti kõrgkooli doktorandid ja arst-residendid. Samuti on
õigus stipendiumi taotleda käesoleva määruse välisõpingute stipendiumi saajal, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse, ja EUI stipendiumi saajal, kes on immatrikuleeritud väliskõrgkooli doktoriõppesse.
Õpirände stipendiumi taotlejale esitatavaks täiendavaks nõudeks on eesti keele oskus vähemalt
B1-tasemel. Riikliku stipendiumiga toetataks eelkõige Eesti inimeste rahvusvahelistumise võimalusi ja neid, kes on pühendunud teadmiste toomisele Eestisse. Seniste kogemuste ja arutelude põhjal on antud võimalus taotleda stipendiumi doktorantidel ja arst- residentidel, kes
on oma akadeemilise karjääri ja elu Eestiga sidunud, mille väljenduseks võiks olla eesti keele oskus alg-kesktasemel.
Amet ei kontrolli taotleja (eelkõige välisõpingute stipendiumi taotleja) võõrkeeleoskust, sest sisseastumistingimused, mis näevad ette ka keelenõude konkreetseks õppekavaks, kehtestab
vastuvõttev väliskõrgkool. Küll aga kontrollib amet üliõpilase vastuvõtmist väliskõrgkooli õppekavale, mis on kinnituseks, et taotleja on täitnud ülikoolipoolsed nõuded vastuvõtuks.
Samuti on vajalik taotleja aktiivses rollis osalemine õppe- ja teadustööga seotud rahvusvahelisel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses. Aktiivseks rolliks peetakse eelkõige seda, et tegemist ei ole pelgalt kuulaja rollis osalemisega, vaid et seal
esinetakse ettekandega, aidatakse ette valmistada üritust, viiakse läbi mõni seminar või töötuba jne.
Taotluses tuleb esitada kõik määruses nimetatud andmed ja lisad ning vajadusel on ametil õigus küsida täiendavaid dokumente või lisasid.
2. jagu. Taotluse menetlemine ja hindamine
Paragrahvid 20 – 22
Õpirände stipendiumi taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste
hindamiskriteeriumite alusel hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Sarnaselt välisõpingute stipendiumi menetlemisega kontrollib amet esmalt esitatud taotluste ja esitatud andmete õigsust ning olemasolu. Seega hinnatakse, kas taotlus vastab nõuetele. Sellele
järgnevalt saadetakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused hindamisele ning lõpuks toimub otsustamine ehk taotluste rahuldamine või rahuldamata jätmine.
Taotluse hindamine
Taotlused hinnatakse vastavalt määruses toodud hindamiskriteeriumitele mis on täpsemalt
toodud ka määruse lisas 1 ning moodustatakse neist paremusjärjestus. Hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) õpirände läbimõeldus – 45 % koondhindest;
2) õpirände mõju taotleja õppe- ja teadustööle – 45 % koondhindest; 3) õpirände laiem mõju kõrgkoolile või teadusasutusele – 10 % koondhindest.
Stipendiumi taotluste hindamiseks, et oleks tagatud laiem ekspertide poolne hindamine ja objektiivsus, võib amet moodustada hindamiskomisjoni.
Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
Hindamise käigus tekib pingerida, mille alusel selguvad stipendiaadid. Stipendiaatide arv sõltub sellest, kui suur on vastavaks aastaks ettenähtud eelarve. Pingeritta pääsevad üksnes need taotlejad, kes saavad koondhindeks kokku vähemalt 80% võimalikest punktidest.
Õpirände stipendiumi taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 kalendripäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Põhjendatud juhul võib amet taotluse menetlemise tähtaega
pikendada.
3. jagu. Õpirände stipendiumi suurus ja maksmine
Paragrahvid 23 – 24
Õpirände stipendiumi suurus sõltub õpirände toimumise asukohast ja õpirändele kuluvast ajast, arvestades õpirände sõidu- ja individuaaltoetuse määrasid ning ürituse osavõtutasu suurust. Seega analoogselt välisõpingute stipendiumile ei ole võimalik ka antud juhul täpset stipendiumi
summat määruses nimetada. Määratakse üksnes ühikuhinnad, mille alusel kujuneb stipendiumi summa.
Õpirände sõidutoetus arvestatakse üliõpilase kõrgkooli asukohast õpirände toimumiskohta vastavalt määruse lisas kehtestatud sõidutoetuse ühikuhinnale.
Õpirände individuaaltoetust arvestatakse välisriigis toimuva õpirände toimumisaja järgi järgmiselt:
1) 1 kuni 14 päeva - 120 eurot päevas; 2) 15 või enam päeva - 80 eurot päevas.
Kui tegemist on vähem kui kahenädalase reisiga, siis makstakse elamistoetust 120 eurot päeva
eest. Pikema õpirände korral on määraks 80 eurot päevas. Elamistoetuse abil on võimalik stipendiaadil katta oma elamiskulud, vajadusel reisikindlustus jms kulud.
Lisaks on võimalik vajadusel taotleda ürituse osavõtutasu tasumist. Siiski on see piiratud maksimumsummaga, milleks on 400 eurot. Osavõtutasu makstakse stipendiumi saajale
ettemaksena õpirände korraldaja arve või osavõtutasu suurust tõendava dokumendi alusel.
Õpirände stipendium makstakse stipendiumi saajale 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. Oluline on siiski, et isikul ei ole varasemalt jäänud ametile esitamata aruandeid
või muid kohustusi. Sellisel juhul on õigus ametil jätta makse tegemata ja taotlus rahuldamata või teha makse alles peale kohustuse täitmist stipendiumi saaja poolt.
Juhul kui selgub, et õpiränne kestab kauem, näiteks pikendatakse konverentsi toimumise aega või osutub vajalikuks kauem viibida välisriigis, siis pikendatud päevade osas uut taotlust esitada
ei ole võimalik ja toetust ei suurendata. Seega lähtutakse stipendiumi maksmisel üksnes taotluses esitatud päevade arvust.
4. jagu. Stipendiumi saaja kohustused
Paragrahvid 25-27
Analoogselt välisõpingute stipendiumiga on ka õpirände stipendiumi saajal kohustus peale
stipendiumi saamist stipendium tagasi maksta täielikult või osaliselt, kui: 1) õpirändes ei osaletud; 2) õpiränne ei toimunud 6 kuu jooksul alates ajast, mil see pidi algama;
3) aruannet ei esitatud või aruanne lükati tagasi; 4) õpiränne toimus õpirändeks ettenähtud ajast lühemalt, vähem õpirändes viibitud päevade
eest individuaaltoetuse arvestuse alusel; 5) ettemaksena makstud osavõtutasu oli suurem, kui osavõtutasu maksmist tõendavatel
dokumentidel viidatud summa.
Ametit tuleb ühtlasi teavitada, kui õpirände aeg on muutunud või kui on esinenud takistavaid
asjaolusid, mis on seganud õpirände alustamist, jätkamist või lõpetamist. Aruande esitamine
Iga õpirändes osaleja on kohustatud esitama õpirände kohta ka aruande. Seda hiljemalt 1 kuu jooksul. Sinna tuleb lisada eestikeelne kokkuvõte eesmärgi täitmise kohta, õpirändes osalemist
tõendavatest dokumentidest, milleks võib olla õpirändes osalemist tõendav sertifikaat, tunnistus, kinnituskiri vms ning osavõtutasu tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte, kui osavõtutasu maksti ettemaksena.
Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel stipendiumi saaja taotluse alusel
pikendada, kui pikendamise taotlus on esitatud enne aruande esitamise tähtaja saabumist. Kuid juhul, kui aruannet siiski ei esitata, tekib tagasimakse kohustus.
4.peatükk
Euroopa Ülikool-Instituudi stipendium
Paragrahvid 28-33
European University Institute'i (Euroopa Ülikool-Instituut) lõid Instituudi asutamise
konventsiooni alusel Euroopa Ühenduse liikmesriigid ja Eesti ühines konventsiooniga3 3. detsembril 2005. aastal. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, stipendiumi
tutvustamisega ja välja maksmisega tegeleb Haridus- ja Noorteamet. Stipendiumi saamiseks peab doktorant olema esmalt vastuvõetud EUI-sse. Selleks peab
doktorantuuri astuja esitama hiljemalt 31. jaanuariks taotluse otse Instituudile. Lisaks tuleb esitada motivatsioonikiri, milles tuleb kirjeldada õpingute rahastamisest saadavat kasu Eesti
riigile ja õpingutejärgse töötamiskavatsuse seotust Eestiga. Täpsem info
3 Euroopa Ülikool-Instituudi asutamise konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/964202.
EUI kodulehel4. Euroopa Ülikool-Instituudi stipendiumi (edaspidi EUI stipendium) andmise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kogemusega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide ja akadeemiliste töötajate hulka Eesti avalikus ja erasektoris, Eesti kõrgkoolides ning teadus- ja
arendusasutuses.
Stipendiumi võivad taotleda Eesti Vabariigi kodanikud, Eestis alalise elamisõigusega viibivad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga viibivad isikud, kes on vastu võetud Eestile eraldatud kvoodi raames Instituudi doktoriõppesse (edaspidi
doktorant või stipendiaat). Doktorandid, kellele on määratud stipendium, peavad pärast Instituudi lõpetamist kandideerima esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul
oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eestis ja valituks osutumise korral töötama seal vähemalt kolm aastat vähemalt osalise tööajaga ehk 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (0,5 kohaga).
Instituuti vastuvõtmiseks esitab doktorant Instituudi poolt seatud tähtajaks taotluse otse
Instituudile, kes teostab doktorantide valiku, kaasates hindamisprotsessi ka Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos taotlusega otse Instituudile. Instituuti vastuvõtmise otsustab Instituudi sisseastumiskomisjon kooskõlas
Instituudi asutamise konventsiooni ja Instituudi kõrgema nõukogu vastuvõetud eeskirjadega arvestades võimaluste piires Haridus- ja Teadusministeeriumi poolsete ettepanekutega.
Instituut edastab väljavalitud doktorandi andmed ametile kirjalikult.
Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 48 kuud . Euroopa
Ülikooli Instituudi (edaspidi ka EUI) doktorandi stipendiumi tõstetakse 1080 eurolt kuus 1470 euroni kuus (Lisas 1 punktis 2.3 Grupi A toetusmäär), mis vastab EUI poolt makstava
stipendiumi määrale (1440 eurot kuus) alates EUI 2024/2025. õa taotlusvoorust. Täiendavaid vahendeid stipendiumi määra tõstmiseks Harnole ei eraldata, vaid seda peaks tegema olemasolevate vahendite võimaluste piires.
EUI doktorandile makstakse aastas kahekordset sõidutoetuse määra, mis annad stipendiaadile
paindliku võimaluse reisivajaduste katmiseks. Kui stipendiaadil on doktoriõpingute eripärast tulenevalt vajalik osa õppe- või uurimistööst (sh välitööd) läbi viia mõnes muus välisriigis, on tal võimalus taotleda lisaks õpirände stipendiumi.
Neljandal doktoriõppe aastal amet doktorandile stipendiumi elamiskulu osa ei maksa, kuna
neljandal õppeaastal maksab doktorandile stipendiumi Instituut. Juhul kui Instituudi poolt makstav stipendium on väiksem kui ameti poolt makstav stipendium, võib doktorant taotleda vahe hüvitamist ameti poolt.
Sarnaselt KJ välisõpingute stipendiumi saajale on teatud juhtudel on õigus aga saada ka
kõrgemat elamistoetuse määra. Kõrgem elamistoetuse määr on ettenähtud sihtgrupile, kellel võivad olla seoses õppimisega suuremad kulud ning samas väiksem võimalus õppima asuda väliskõrgkooli. Stipendiaadil on võimalik taotleda elamistoetuse kõrgemat määra, kui ta vastab
vähemalt ühele § 11 lõikes 4 toodud tingimustest. Elamistoetuse kõrgema määra saamiseks esitab taotleja taotluses vastavad andmed ning lisab
tõendava dokumendi või dokumendi koopia või väljavõtte rahvastikuregistrist (lapse puhul). Elamistoetuse kõrgemat määra on võimalik taotleda üks kord õppeaasta alguses.
Stipendiumi kasutamise tingimused
Doktorandi peamine kohustus on eelkõige lõpetada alustatud õpingud ja kaitsta doktoritöö.
Lisaks tuleb esitada selle kohta vastavad lõpetamist tõendavad dokumendid ja kokkuvõte doktoritööst.
4 Euroopa Ülikool-Instituudi doktoriõppe programm https://www.eui.eu/en/services/academic-service/doctoral-
programme
Doktorandil on õigus ka akadeemilisele puhkusele, kuid sellest tuleb ametit teavitada ja selle aja eest stipendiumi ei maksta. Küll pikeneb selle võrra aeg, mille jooksul tuleb õpingud
lõpetada ja asuda tööle.
Analoogselt välisõpingute stipendiumiga on ka peale EUI stipendiumi saamist ja õpingute lõpetamist kohustus naasta Eestisse ja asuda siin vähemalt osalise koormusega tööle. Stipendiaat on kohustatud kandideerima ühe aasta jooksul pärast Instituudi lõpetamist oma
erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale. Kokku tuleb töötada kvalifikatsioonile vastaval ametikohal vähemalt osalise tööajaga ehk 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul (0,5 kohaga) vähemalt 3 aastat. Kui stipendiaat ei asu nõutud aja jooksul pärast doktorikraadi saamist Eestisse tööle vastavalt
kokkuleppele ja ei täida töötamiskohustust kohustub ta ametile tagastama kogu saadud stipendiumi. Tagasimaksegraafiku kinnitab amet.
Stipendiumi saaja kohustub tagastama EUI stipendiumi täielikult või osaliselt, kui stipendiaat katkestab välisõpingud , tema õppe- ja teadustöö tulemused ei vasta Instituudis kehtestatud
õppekoormuse nõuetele, ta ei ole stipendiumi kasutanud sihipäraselt, stipendiumi aruanded või kuludokumendid ei ole esitatud õigeaegselt.
Stipendiumi aruande esitamine
Stipendiaat on kohustatud ametit teavitama ja hoidma kursis oma õpingutega. Seega tuleb
esitada selle kohta iga-aastaselt aruanne ning kinnituskiri, et õpingud jätkuvad.
Juhul kui aruannet ei esitata pärast korduvaid meeldetuletusi või kui selgub stipendiumi mittesihipärane kasutamine, on ametil õigus stipendium osaliselt või täies mahus tagasi küsida.
5. peatükk
Rakendussätted
Kristjan Jaagu stipendiumi ja Euroopa Ülikool-Instituudi stipendiumi on makstud juba aastaid. Seni on toimunud stipendiumi maksmine ministri käskkirja ja Harno juhendite alusel ning
stipendiaatidega sõlmitud lepingute alusel. Kõik need lepingud jäävad kehtima ning nende alusel kohustuvad senised stipendiumi saajad oma kohustused ka lõpuni täitma. Kuna lepingud
ei ole sõlmitud käesoleva määruse alusel siis ei tooda neid ka selle määruse rakendussätetesse, kuid kohustused säilivad. Antud määrusega kehtestatud tingimuste alusel hakatakse stipendiumi andma alates 2024. aastast.
Rakendusättesse on toodud aga erand 2024. aasta kohta, kuna määrus ei jõustu aasta algusest,
siis kuulutatakse üleminekuaastal 4 taotlusvooru asemel õpirändes välja 3 õpirände vooru. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev määrus ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Määrusega võimaldatakse stipendiumite andmist välisriigis õppimiseks. Sellega suurendatakse rahvusvahelise õpirände võimalusi ja kogemuste omandamist rahvusvaheliselt. Tulemusena
suureneb kvalifitseeritud töötajate hulk, kes on omandanud teadmisi, mida ei ole võimalik omandada Eestis ning mida rakendatakse Eesti heaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine eeldab Harno poolt vastavate taotlusvormide, juhendite ja taotlusvoorudeks vajalike dokumentide ettevalmistamist ja koostamist. Lisaks tehniliste
lahenduste leidmist taotlusvooru avamiseks ja taotluste menetlemiseks. Vajadusel ka hindamiskomisjoni kokkukutsumisega seotud tegevused ja kulutused.
Eelarvelised vahendid on Harnos ettenähtud ja arvestatud, kuna tegemist on juba pikka aega väljaantud stipendiumitega. Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrust jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele.
Lisaks esitatakse määrus arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile, Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule ning kõrgkoolidele.
Margus Haidak
kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/24-0263 - Välisriigis kõrgharidustasemel õppimiseks ja erialaseks täiendamiseks antavate stipendiumite andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.03.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89ae91e2-8ec2-42c2-b0b2-d071ef29ad3a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89ae91e2-8ec2-42c2-b0b2-d071ef29ad3a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main