Pöördumine

Lisa 1

Tehniline kirjeldus
1. Hanke objekt
Majandus ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023. a käskkirja nr 135 “Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks” muutmine lisa valdkondlike digipöörete nimekiri alusel tellib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) (edaspidi tellija) järgmise analüüsi „Isikustatud sotsiaalmaksu andmete töötlemise tulevikulahenduste analüüs“ (edaspidi töö).
2. Taust
2.1. Sotsiaalmaksu andmete kogumine ja kasutamine
Sotsiaalmaksuga maksustatakse inimese töötamisest ja ettevõtlusest saadud tulu, et rahastada pensionikindlustust ja riiklikku ravikindlustust ning osaliselt ka kogumispensioni II sammast. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% maksustatavatelt summadelt, millest 20% suurune osa kantakse üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 13% suurune osa riikliku ravikindlustuse vahenditesse. Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi – sotsiaalkindlustushüvede saamiseks peab iga töövõimelise isiku eest olema makstud sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast Maksu- ja Tolliamet (MTA), kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega (ühine maksudeklaratsiooni vorm TSD). Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu kandma MTA pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks MTAle vastava maksudeklaratsiooni (FIE iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest). MTA peab riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu üle arvestust maksukohustuslaste registri (MKR) erinevates alamregistrites (peamine on Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakendus).
Isikustatud sotsiaalmaksu (ISM) andmeteks on sotsiaalmaksu andmed, mis on seotud konkreetse inimesega, kelle eest sotsiaalmaksu deklareeriti ja tasuti. ISM andmed koondatakse MTAs kokku neljast erinevast rakendusest.
ISM andmeid kasutavad erinevad asutused (nt SKA, Tervisekassa) erinevate hüvitiste määramiseks.
Alates 1999. a toimib ka andmevahetusteenus sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAISi) ja MKRi vahel ISM andmete edastamiseks. MTA edastab kuu jooksul laekunud andmed Sotsiaalkindlustusametile (SKA) järgmisel kuul peale 10.ndat kuupäeva. Andmed liiguvad massandmevahetusega SKAIS1, mida haldab SKA. Alates 2022. aastast teeb uus sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS2) MKRi ka vajaduspõhiseid ISM andmepäringuid (perehüvitiste teenused). Lisaks salvestatakse alates 2022. aastast peale igat massandmevahetust ISM andmed SKAIS2 jaoks loodud vahetabelitesse, mida kasutatakse vanemahüvitise teenuses igakuise tulu teenimise kontrollimiseks ja perehüvitise teenuste järelkontrollides (põhjus: SKAIS1-ga ei ole võimalik luua uusi IS-de vahelisi liidestusi).
ISM andmed on seotud järgmiste hüvitiste ja riiklike pensionide määramisega. Vaata joonis 1.

Joonis 1. ISM andmete kogumine ja selle alusel SKA poolt pakutavad teenused (v.a kahjuhüvitis – hetkel toimub hüvitise arvutamine palgatõendi alusel).

2.2. ISM andmete töötlemise hetkeolukord SKA vaates
Sotsiaalministeeriumi ja SKA tööplaani tegevuse „Pensionite jätkusuutlikkuse tagamine“ alamaprojekti „Isikustatud sotsiaalmaksu arendus“ eesmärkide täitmiseks viis SKA 2023. aastal läbi ärianalüüsi, et kaardistada ISM andmete töötlemise protsessid ametis – kuidas andmeid kogutakse, hallatakse ning millised on teenuste vajadused andmete kasutamisel teenuste osutamiseks.
Ärianalüüsi käigus selgusid järgmised ISM andmete töötlemise kitsaskohad:
2.2.1. Alates 1999. aastast edastab MTA igakuiselt massandmevahetusega SKA-le ISM andmeid. Ühes andmevahetuses on miljonid kirjeid ISM andmeid, millest peale „puhastamist“ ehk sama isiku kohta edastatud pluss-miinus kirjete eemaldamist, salvestatakse SKAIS1-te maha ca 800 000 kirjet. Toimub suurte andmemassiivide liigutamine ja dubleeriv hoiustamine kahes andmekogus SKAISis ja MKRis.
2.2.2. Saadud ISM andmed hoitakse SKAIS1-s, mis on legacy süsteem. SKAIS1 ei ole jätkusuutlik lahendus ISM andmete kogumiseks ega ka juba kogutud andmete töötlemiseks.
2.2.3. SKAIS1 tehnilised lahendused võimaldavad ISM andmeid masskogumina süsteemi maha salvestada üks kord kuus. Aastast-aastasse on kasvamas reaalne risk, et massandmevahetust pole võimalik läbi viia ja teenused jäävad ilma värskete andmeteta.
2.2.4. ISM andmete ajakohasuse tagamiseks SKAIS1-s peatab SKA üks kord aastas märtsis pensionite ümberarvutamise ajal massandmevahetuse, et teha andmete korrastamist. Sel ajal ISM massandmevahetusest sõltuvad SKA äriteenused (nt kuriteoohvri hüvitis) on osaliselt värskete andmeteta ja osad tegevused on pandud ootele (nt vanemahüvitise igakuise tulu teenimise kontroll).
2.2.5. Igakuine ISM andmete töötlemine ei toimu minimaalsuse põhimõttel. Massandmevahetusega liiguvad SKAle tundlikud isikuandmed sõltumata sellest, kas neid andmeid kasutatakse kohe, mõne aja pärast või üldse mitte.
2.2.6. SKAIS2-te päritakse alates 2022. aastast ISM andmeid vajaduspõhiste üksikpäringutega kindla isiku, perioodi ja sotsiaalmaksu liikide kohta. Andmepäring esitatakse siis, kui andmeid on vaja teenuse osutamiseks (nt vanemahüvitiste kalkulaator, pakkumused, hüvitiste määramine). Päritud ISM andmed salvestatakse SKAIS2-te teenuse osutamise alusandmetena. Teenuste järelkontrollideks kasutatakse aga veel jätkuvalt SKAIS1-te kogutud ISM andmestikku. Kuna SKAIS1-ga ei ole võimalik liidestada uusi süsteeme, siis salvestatakse uued ISM andmed peale igat massandmevahetust vahetabelisse. Toimub ISM andmete täiendav dubleerimine SKA süsteemides.
2.2.7. SKAIS-i põhimäärus näeb ette, et riiklike pensionide määramise ja maksmise alusandmeid säilitatakse 75 aastat pärast isiku surma. Peale säilitustähtaja möödumist andmed anonüümitakse. Tuleb uuesti hinnata, millistest andmetest pensioni alusandmed koosnevad ning kas nende 75 aastane säilitustähtaeg peale isiku surma on jätkuvalt vajalik. Samas on suur hulk nende isikute sotsiaalmaksu andmeid, kelle surma andmestik SKAsse kunagi ei jõua või kellele kunagi Eestis pensionit ei määrata.
Ärianalüüsis jõudis SKA järeldusele, et alates 1999. aastast kasutusel olevad andmete töötlemise protsessid ei ole kooskõlas tänapäevaste andmekaitsenõuetega ja toetuvad vananenud tehnoloogiliste lahendustele ning seavad ohtu SKA teenuste toimepidevuse.

2.3. ISM andmete töötlemise hetkeolukord MTA vaates
2.3.1. Täna väljastatakse ISM andmeid SKA-le TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni teenuses, kuhu lisanduvad juurde ettevõtluskonto, FIE sotsiaalmaksu ning erijuhtude sotsiaalmaksu andmed. Ehk teisisõnu on TSD deklareeritud andmed üks ISM andmeallikas ning igakuiseks andmevahetuseks koondab MTA ISM andmed kokku neljast erinevast rakendusest. Hetkel ei ole MTA-l head lahendust kõigi ISM andmete töötlemiseks, sh andmete vajaduspõhiste päringutega väljastamiseks.
2.3.2. Erinevatel alusandmetel on erinev säilitustähtaeg, sõltuvalt sellest, mis andmed MTA-le deklareeritakse. TSD rakenduses olevate andmete säilitustähtaeg on 75 aastat, mis on liiga pikk säilitustähtaeg. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, kus toimub ka FIE sotsiaalmaksu arvestus, hoitakse andmeid 10 aastat. Hetkel on nii ISM alusandmete allikatel (TSD, erijuhtude sotsiaalmaks, EVK, FIDEK) kogutud andmetele kui nende alusel kokku koondatud ISM andmetel, mida SKA saab andmevahetusteenuse kaudu pärida, ühetaoline säilitustähtaeg.
2.3.3. Ülevaatamist vajavad sotsiaalmaksu arvutustesse muudatuste tegemise põhimõtted. Nagu näiteks, millises ajaraamis saab muudatusi alusandmete allikate (TSD, ESD, FIDEK) andmestikku sisse viia, mille alusel ning kellel on muudatuste tegemise õigused (nt välisriigi maksuotsused).
2.3.4. ISM andmeid pärivad MTA-lt erinevad asutused (SKA, Tervisekassa, Töötukassa) nii massandmevahetuse kui vajaduspõhiste andmepäringutega. ISM andmevahetus peaks kõikide asutuste vahel toimima ühtlustatud põhimõtetel. Sellest lähtudes tuleb ISM andmete töötlemise tulevikulahenduse analüüsimisel üle vaadata ka teiste asutuste andmevahetuse vajadused.
3. Töö eesmärk
Tellitavale tööle seab tellija kolm eesmärki, mis tuleb täitjal teostada kahes etapis.
3.1. Esimeses etapis:
3.1.1. Täitja kaardistab ja analüüsib ISM andmete töötlemise protsesside hetkeolukorda iga ISM andmete töötleja (MTA, SKA, Statistikaamet, Tervisekassa, Töötukassa ja Sotsiaalministeerium) vaates, tuues välja peamised kitsaskohad ja probleemid ning ootused protsessi muudatusele (vt täpsemalt punkt 4.1.).
3.1.2. Võttes arvesse punktis 3.1.1. nimetatud kaardistuse ja analüüsi tulemeid, kirjeldab täitja ISM andmetöötluse toimingute lõikes erinevaid alternatiivseid lahendusi, mis võtavad arvesse ISM andmete töötleja vajadusi. Lahendusvariantide juures peab olema välja toodud iga variandi tugevad ja nõrgad küljed (vt täpsemalt punkt 4.1.);
3.2. Teises etapis: täitja koostab juhtrühma poolt väljavalitud ISM halduse ja andmevahetuse tulevikulahenduse väljaarendamise teekaardi koos vajalike arendustööde kirjeldustega (vt täpsemalt punkt 4.2.).
Töö tegevused ja oodatavad tulemid on täpsemalt välja toodud tehnilise kirjelduse punktis 4.
4. Töö tegevused ja oodatavad tulemid
4.1. Esimese etapi tööde, mis on kirjeldatud punktides 3.1.1. ja 3.1.2. teostamisel tuleb arvestada järgnevaga:
4.1.1. ISM andmete töötleja ja nende haldusala IT asutusega tuleb läbi viia intervjuud või töötoad. Kaardistatavate ja analüüsitavate teemade ulatus kooskõlastatakse tellijaga.
4.1.2. ISM andmete töötlemise tulevikulahenduste kirjeldamisel tuleb arvestada punktis 5.4. kirjeldatud käimasolevate või planeeritavate arendustega.
4.1.3. Täitja kaardistab ISM andmete töötlemise olulised sündmused ja kasutuskohad asutuste ning inimese vaates, sh millised teenused ja kui pika ajaperioodi jooksul neid andmeid töödeldakse.
4.1.4. Alternatiivsete lahenduste kirjeldamisel võib täitja teha ettepanekuid õigusruumi ja andmetöötlusprotsesside optimeerimiseks võrreldes hetkeolukorraga.
4.1.5. Arhitektuurse lahenduse puhul tuleb lähtuda kaasaegsetest tehnoloogilistest võimalustest ja tuleviku suundadest.
4.1.6. Tulevikulahenduse kirjeldus sisaldab vähemalt järgnevaid punkte:
4.1.6.1. Teenused, mille pakkumiseks ISM andmeid töödeldakse sh inimesele suunatud teenuseid (nt inimese eest arvestatud ja tasutud sotsiaalmaksu andmete päring);
4.1.6.2. Tehnoloogiline lahendus, kuidas ISM andmeid töödeldakse alates nende kogumisest kuni nende kasutamiseni erinevates teenustes;
4.1.6.3. Lahendused andmete arhiveerimiseks ja hävitamiseks;
4.1.6.4. Üldisel tasemel arendusvajadusi lahenduse realiseerimiseks;
4.1.6.5. Lahenduse olulisemad tugevused ja nõrkused;
4.1.6.6. Majanduslik mõju peamiste ISM andmete vastutavate ja volitatud töötlejate jaoks, sh teenusega lisanduvad ülalhoiukulud.
4.1.7. Punkti 4.1 oodatav tulem: lähtudes hetkeolukorra analüüsist on kirjeldatud ISM andmetöötluse toimingute lõikes erinevaid alternatiivseid lahendusi ISM andmete halduse ja andmevahetuse kaasajastamiseks.
4.2. Teise etapi tööde, mis on kirjeldatud punktis 3.2. teostamisel tuleb arvestada järgnevaga:
4.2.1. Täitja võtab arvesse juhtrühma poolt väljavalitud lahendusvarianti ning koostab selle põhjal uue põlvkonna ISM andmete halduse ja andmevahetuse lahenduse väljaarendamise teekaardi.
4.2.2. Teekaart jagab ISM andmete töötlemise lahenduse tervikliku arenduse loogilisteks etappideks.
4.2.3. Teekaardi koostamisel tuleb välja tuua, milliseid etappe saab ümber tõsta ja eraldiseisvalt realiseerida. Samuti välja tuua, millised etapid on teineteisest sõltuvad.
4.2.4. Teekaardi lisana kirjeldab täitja uue põlvkonna ISM andmete halduse ja andmevahetuse terviklikuks väljaarendamiseks vajalike arendustööde nimekirja, et selle alusel on kaastatud asutustel võimalik hinnata vajalike arendustööde mahtu.
4.2.5. Arendustööde nimekirjas kirjeldab täitja ISM andmeid töötlevate infosüsteemide arendusvajadused, sh tehnoloogiate uuendamise vajadused.
4.2.6. Punkti 4.2 oodatav tulem: täitja on koostanud põhjaliku uue põlvkonna ISM andmete halduse ja andmevahetuse väljaarendamise teekaardi koos punktis 4.2.4. soovitud lisaga.
4.3. Töö teostamisel toetub täitja juba varasemalt teostatud analüüsidele ja muudele materjalidele (punkt 5.3.).
4.4. Töö teostamiseks kaasab täitja punktis 5.5. nimetatud osapoolte esindajad.

5. Nõuded töö teostamisele
5.1. Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 7 kuud arvates hankelepingu (edaspidi: leping) sõlmimisele järgnevast tööpäevast. täitjal peab olema valmisolek alustada lepingujärgsete tööde teostamisega lepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb täitjal pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.
5.2. Täitja annab töö tellijale üle etappide kaupa. Punktis 4.1.7. kirjeldatud töö antakse üle mitte hiljem kui 02.12.2024, tellijal on õigus pikendada esimese etapi tööde üleandmise tähtaega kui ilmneb tööde ajakavas täitjast sõltumatuid olulisi viivitusi. Punktis 4.2.6. kirjeldatud töö tuleb tellijale üle anda vähemalt 30 kalendripäeva enne lepingu lõppu.

5.3. Töö teostamise alusmaterjalid
Lepingu raames läbiviidava töö teostamisel tuleb lähtuda allolevatest dokumentidest:
5.3.1. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused;
5.3.2. Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuur);
5.3.3. Sotsiaalmaksuseadus;
5.3.4. Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale väljastamise kord;
5.3.5. Digiühiskonna arengukava 2030;
5.3.6. Rohedigi;
5.3.7. E-teenuste disainimise käsiraamat;
5.3.8. SKA isikustatud sotsiaalmaksu andmete töötlemise ärianalüüs (2023) – väljastab SKA (vt punkt 5.7.9);
5.3.9. Eesti andmehalduse raamistik;
5.3.10. TSD andmete haldamise lõppraport – väljastab MTA (väljastatakse esimesel võimalusel, vt punkt 5.7.9).

5.4. Käimasolevad ja planeeritavad arendused, mida töö teostamisel tuleb arvesse võtta
5.4.1. Palga- ja tööjõuandmete tehingupõhine haldamine MTAs.

5.5. Töö teostamisse kaasatavad asutused
Järgnevad asutused omavad puutumust ISM andmete suuremahulise töötlemisega st kasutavad neid andmeid oma teenustes või kujundavad vastava valdkonna poliitikat. Tellija on nendega sõlminud eelnevalt kokkulepped projekti edenemisse panustamiseks. Tellija toetab täitjat antud asutustest kontaktide leidmisel ning koostöö edendamisel.
5.5.1. Sotsiaalkindlustusamet;
5.5.2. Sotsiaalministeerium;
5.5.3. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus;
5.5.4. Maksu- ja Tolliamet;
5.5.5. Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus;
5.5.6. Rahandusministeerium;
5.5.7. Tervisekassa;
5.5.8. Töötukassa;
5.5.9. Statistikaamet.

5.6. Vorminõuded
5.6.1. Täitja peab töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima.
5.6.2. Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav ja mõistetav.
5.6.3. Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles.
5.6.4. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, täitja protokollib lepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised (sh tuues välja otsused, tekkinud probleemid koos lahendustega, plaanid järgmisteks koosolekuteks jms) ning edastab protokollid järgmise tööpäeva jooksul tellijale kooskõlastamiseks.
5.6.5. Täitja edastab tellijale iganädalase memo nädala jooksul teostatud tööga seotud tegevuste ning järgmise nädala tööplaani kohta (memo esitamise aeg lepitakse täitjaga tellija ja täitja esimesel kohtumisel kokku).
5.6.6. Avakohtumine täitjaga toimub esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist (kohtumise aeg lepitakse eelnevalt kokku).
5.6.7. Täitja esitab tellijale projekti I etapi lõppedes vahearuande ning II etapi lõppedes koondaruande projekti lõpptulemiga, mis on ühtlasi ka tööde lõpliku vastuvõtmise ja üleandmise aluseks.
5.6.8. Töö teostamisel peab lähtuma Vabariigi Valitsuse määrusest 20.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”.
5.7. Töökorraldus projektis
5.7.1. Täitja tagab ühtse metoodika kasutamise, juhendab ja teostab punktis 4 kirjeldatud töö teostamiseks vajalikke tegevusi ning saavutab kokkulepitud tulemused.
5.7.2. Täitja ülesanne on töö teostamise ja selle tulemite tagamine vastavalt lepingu tingimustele. Töö teostamisel tagab täitja ülesannete tähtaegse täitmise vastavalt lepingule, plaanides ja rakendades võimalike riskide maandamismeetmeid.
5.7.3. Täitja tagab töö teostamiseks ja selle tulemite saavutamiseks vajaliku projektimeeskonna koosseisu.
5.7.4. Koosolekud projekti juhtrühmaga toimuvad vastavalt vajadusele, kuid kindlasti enne iga etapi tegevuste vastuvõtmist.
5.7.5. Tagamaks võimalikult laiapõhjalist ISM andmete töötlemise vajaduse katmist, moodustatakse projekti tulemite hindamiseks juhtrühm.
5.7.6. Projekti juhtrühm koosneb järgmiste asutuste esindajatest: SKA, MTA, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet, Töötukassa, Tervisekassa, TEHIK ja RMIT ning täitja projektijuht.
5.7.7. Projekti juhtrühm kinnitab tulemid enne nende vastuvõtmist tellija poolt.
5.7.8. Lepingu tähtajalist täitmist jälgib tellija projektijuht.
5.7.9. Dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutatakse tellija poolt tagatud Confluence projektikeskkonda (TEHIKu hallatav wiki).
5.7.10. Kõik koosolekud protokollib täitja ja need tehakse tellijale ja projekti juhtrühmale kättesaadavaks hiljemalt kohtumisele järgmisel tööpäeval tellija poolt tagatud Confluence projektikeskkonnas.
5.7.11. Mõlema poole projektijuhid vastutavad enda organiseeritud koosolekute planeerimise, kokkukutsumise ning ettevalmistamise eest.
5.7.12. Teadete edastamine ning tööde üleandmine toimub vastavalt raamlepingule nr 3-9/3443-1 Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendustööd.

6. Töö tulemite vastuvõtmine
6.1. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp. Nende etappide alusel toimub ka I etapi ja II etapi tulemite eest tasumine.
6.2. Täitja annab töö tellijale üle etappide kaupa. Punktis 4.1.7. kirjeldatud töö antakse üle mitte hiljem kui 02.12.2024, tellijal on õigus pikendada esimese etapi tööde üleandmise tähtaega kui ilmneb tööde ajakavas täitjast sõltumatuid olulisi viivitusi. Punktis 4.2.6. kirjeldatud töö tuleb tellijale üle anda vähemalt 30 kalendripäeva enne lepingu lõppu.
6.3. Antud analüüsi tulemid esitatakse tutvumiseks tellijale ja kaasatud asutustele ning täitja on kohustatud kõrvaldama tellija ja kaasatud asutuste poolt välja toodud vead või puudused ning vajadusel täiendama analüüsi tellija poolt antud tähtajaks.
6.4. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab juhtrühm kinnitama, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast tööde üleandmise vastuvõtmise aktide kinnitamist (etapp I ja etapp II) tehakse väljamakse.

Hankeleping nr __

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja
Nortal AS (edaspidi täitja), registrikood 10391131, aadress Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn, keda esindab volikirja alusel ärijuht Mattias Saks.
edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/3443-1 alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on pakkumuskutse dokumentides olevas tehnilises kirjelduses nimetatud tööd (edaspidi tööd).
1.2. Lepingu tööde maht maksumusena.
1.3. Lepingut rahastatakse „Sotsiaalministeeriumi valdkondlik digipööre“ (SFOS: 2021- 2027.1.02.23-0007) vahenditest.
2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
2.1. Täitja annab töö üle seitsme kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest.
2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga.
2.3. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses kokkulepitud tingimustele.
2.4. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele.
2.5. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingus kirjeldatule.
3. Lepingu hind
3.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta.
3.2. Tööd antakse üle järgmistes etappides:
3.2.1. I etapp: Alternatiivsed ISM haldamise ja andmevahetuse kaasajatamise kirjeldused. Antakse üle mitte hiljem kui 02.12.2024. Tellijal on õigus pikendada esimese etapi tööde üleandmise tähtaega kui ilmneb tööde ajakavas Täitjast sõltumatuid olulisi viivitusi.
3.2.2. II etapp: Välja valitud tulevikulahenduse elluviimise teekaart, tegevus- ja arendusplaan koos vajalike arendustööde kirjeldustega. Antakse üle vähemalt 30 kalendripäeva ennem lepingu lõppu.
4. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud
4.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist.
4.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Ott Mihailov, tel 5257813, [email protected] või tema asendaja.
4.3. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Marjana Lazarenkov, tel 58359548, e-post [email protected] või tema asendaja.
5. Lõppsätted
5.1. Leping jõustub selle poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni.
5.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja pakkumusest.
5.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid, mida ei allkirjastata koos lepinguga:
5.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus;
5.3.2. Lisa 2 – Pakkumus.
6. Poolte allkirjad

Tellija:
(allkirjastatud digitaalselt)

Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt)


HANKIJA NIMI: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Pakkumusettepaneku nimetus: „Isikustatud sotsiaalmaksu andmete töötlemise tulevikulahenduste analüüs“

Käesolevaga teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (hankija) Teile ettepaneku esitada pakkumus Isikustatud sotsiaalmaksu andmete töötlemise tulevikulahenduste analüüsitööde teostamiseks raamlepingu nr 3-9/3443-1 alusel.

Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 14.08.2023 kell 15.00 e-posti aadressile [email protected]. Pakkumus tuleb esitada eesti keeles.
Pakkumus esitatakse hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tööde teostamiseks. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav.

Pakkumusena tuleb esitada:

1. Tööde teostamiseks planeeritud meeskonnaliikmed isikuliselt, tuues välja ka meeskonnaliikmete rollid (vajadusel võib hankelepingu käigus Poolte kokkuleppel meeskonnaliikmeid lisada). Kui täitja lisab või asendab meeskonnaliikmeid, tuleb nende uute meeskonnaliimete kohta, kelle osas ei ole andmeid varem esitatud, lisada andmed riigihankes avaldatud vormil. Täitja saab tööde teostamisel kasutada üksnes selliseid meeskonnaliikmeid, kes vastavad riigihankes seatud tingimustele;
2. Tööde teostamise kogumaksumus etappide kaupa (ilma käibemaksuta);
3. Projektiplaan.

Alltöövõtjate kasutamisel tuleb pakkumuses vastav info välja tuua.
Töid tellitakse fikseeritud kogumaksumusega arvestuse põhiselt. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et lepingu tehnilises kirjelduses (lisa 1) välja toodud tähtaegadeks on teostatud punktides 3.1 ja 3.2 kirjeldatud eesmärgid ning punktis 4 kirjeldatud tulemid. Pakkujal ei ole õigust tööde teostamiseks nõuda täiendavat tasu või väljamakseid.
Küsimuste tekkimise korral palun võtke ühendust enne pakkumuse esitamise tähtaega aadressil [email protected].

Pakkumusettepanekuga koos edastatavad dokumendid:

Lisa 1. Tehniline kirjeldus;
Lisa 2. Hankelepingu projekt.