Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-520171 andmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (06.08.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning tuginedes Tori Vallavolikogu 16.nevember 2023 otsusele nr 217 ja Marina Minerals OÜ 30.08.2023 taotlusele nr T-KL/1018425-2, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. anda Marina Minerals OÜ-le (registrikood 11349875) Kilksama liivamaardlas Kilksama liivakarjääri mäeeraldisel keskkonnaluba nr KL-520585 kehtivusajaga 8 aastat: - maavara kaevandamiseks - vee erikasutuseks 1.2. Määrata keskkonnaloale nr-520585 lubatud kaevandusvee kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa (tabel V4), reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamise nõuded (tabel V6), väljalaskmete ja suublate seirenõuded (tabelid V7 ja V8), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17) 1.3. seada antavale keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.2 „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust; 1.4. avalikustada Marina Minerals OÜ-le keskkonnaloa nr KL-520585 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-520585 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr KL- 520585 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn; edaspidi ka ettevõte) esitas 30.08.2023 Keskkonnaametile taotluse Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud KOTKAS-s 26.05.2023 menetluse nr M-124936 juurde, korrigeeritud taotlus 30.08.2023. Taotletav Kilksama liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Ilvese (katastritunnus 73001:002:0004) ja riigile kuuluval Kliimaministeerium valitsemisel oleval katastriüksusel Taali metskond 55

(katastritunnus: 73001:006:0042), mille volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Kilksama liivakarjääri maa-aladel on teostatud kaks geoloogilist uuring, mille tulemused on esitatud aruannetes „Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2022) “ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3857, EGF 9583 varu arvele võetud Maa-amet`i 9.mai 2022 korraldus nr r 1-17/22/1020 „Pärnu maakonna Kilksama liivamaardla registrisse kandmine“) ja „Kilksama II uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2023)“ (Maavarauuringu OÜ, töö nr 22-599, EGF 9736 varu arvele võetud Maa-ameti 17. mai 2023 korraldus nr 1-17/23/1142). Taotletav Kilksama liivakarjäär on uus mäeeraldis, mis koosneb kolmest lahustükist. Mäeeraldise kogupindala on 6,26 ha ning teenindusmaa pindala 9,30 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Kilksama liivamaardla (registrikaart nr 0997) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1, 2 ja 5 plokke. Mäeeraldisega seotud varu on järgmine: täiteliiva aktiivne tarbevaru on 97 tuh m³, kaevandatav varu 91,90 tuh m³. Kaevandamisega kaasneb vee erikasutus karjäärivee suublasse juhtimise näol. Seega sisaldab taotlus ka vee osa. Kilksama liivakarjäärist juhitakse veed nelja väljalasu kaudu kraavidesse. Kaevandamistegevus mõjutab kvaternaari setete veekihti ja põhjavett on taotletaval mäeeraldisel võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, süvendades kraave ning juhtides vett kuivenduskraavidesse. Seega ei toimu kaevandamise käigus põhjavee võtmist. Taotletava tegevusega ei kaasne VeeS § 192 lg-s 3 nimetatud veeloa andmisest keeldumise aluseid. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 15 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 8 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. Kaevandamisega kaasneb vee erikasutus karjäärivee suublasse juhtimisega, seega on tegevused seotud omavahel nii ruumiliselt kui tehnoloogiliselt.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1216 eurot on tasutud 26.05.2023 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa-ameti 05.06.2023 kiri nr 9-3/23/8905-2 ja 13.09.2023 kiri nr 9-3/23/12820-2).

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjapoolsema lahustüki lõunaservast ~30 m kaugusele lõuna poole ning keskmise ja läänepoolse lahustükkide põhjaservast ~14 m kaugusele jääb Jänesselja-Urge riigitee nr 19214. Avalikus kasutuses olev kohalik Oti tee nr 7300180 algab läänepoolsema lahustüki põhjapiirist ~19 m kauguselt. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjapoolsemat lahustükki läbivad lääne- idasuunaliselt 35-110 kV elektriõhuliin Sindi-Audru (VID kood L033, kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest) ja 220- 330 kV elektriõhuliin Sindi-Harku (VID kood L503, kaitsevööndi laius on 40 m liini teljest). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolsema lahustüki idaosa läbib 35-110 kV elektriõhuliin L-Pärnu-Jaagupi:(L35114) (VID kood KP130394483, kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest) ning taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa keskmise lahustüki lääneosale ulatub 35-110 kV elektriõhuliin Sindi – Audru (VID kood MK- L033, kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolsema lahustüki loodeserv kattub 0,56 m ulatuses elektrimaakaabelliini 1698MPHK, (VID kood MKL151895255, kaitsevööndi laius liini teljest 1 m) kaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjapoolsem lahustükk asub Kilksama (PÜ-521) maaparandussüsteemi maa-alal (MS 6114520020070 kood 002), läänepoolsem ja keskmine lahustükk asuvad PIIRI(PÜ-200) maaparandussüsteemi alal (MS 6114520020070 kood 001). Taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) 10.05.2023 kiri nr 6.2- 2/21506. PTA toob oma kirjas välja, et kuna kaevandades ei teki lisavett, siis lisaveejuhtimiseks kooskõlastust ei ole vaja. PTA lisab tingimuseks, et karjäärialale näha ette settebassein, ennetava rajatisena heljumi settimiseks enne vee juhtimist maaparandussüsteemi reguleerivasse võrku. Tingimus lisatakse kaevandamisloa kõrvaltingimuste hulka. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu kaitsealuseid üksikobjekte ja ehitisi. 2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on 20.09.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 20.09.2023 kirjaga nr DM-124936-12 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

isikuid. Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus laekusid menetlusosalistelt küsimused (kirjad registreeritud KOTKAS-s 09.10.2023 numbriga DM-124936-14, DM- 124936-15 ja 16.10.2023 numbriga DM-124936-16) taotluse kohta. Esitatud pöördumistele vastas 03.01.2024 Keskkonnaamet kirjaga DM-124936-25. Esitatud pöördumisi on pikemalt käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.4. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet 26.06.2024 haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid 26.06.2024 kirjaga nr DM-125897-27. Eelnõu avalikustamise käigus laekusid/ei laekunud menetlusosaliselt arvamusi. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Marina Minerals OÜ-lt xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-124936-xx arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest, hiljemalt kuupäevaks xx.xx.2024. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 18.04.2024 kirjaga nr DM-124936-31 „Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.2.).

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-520585 annab Marina Minerals OÜ-le õiguse Kilksama liivakarjääri mäeeraldisel - maavara kaevandamiseks. - vee erikasutuseks; 3.1.1. Maavara kaevandamine MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 20.09.2023 kirjaga nr DM-124936-13 kohaliku omavalitsuse üksusele (Tori Vallavalitsus) arvamuse avaldamiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 20.11.2023. Tori Vallavolikogu nõustus 16.november 2023 otsusega nr 217 (registreeritud KOTKAS-s

21.11.2023 numbriga DM-124936-21) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega. Tori Vallavolikogu esitatud tingimusi ja nendega arvestamist käsitletakse käesoleva korralduse punktis 3.3.1. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi (kokku 16 tuh m³), kuid taotluse kohaselt korrastatakse karjäär metsamaaks ning eemaldatud katend kasutatakse kas täies mahus ala korrastamisel või võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kilksama liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamine. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on üld- ja teedeehitus. Keskkonnaloa taotluse seletuskirja (edaspidi seletuskiri) kohaselt sobib kaevandatav materjal Rail Balticuga seotud objektidele – planeeritud trassikoridor, Urge peatus ja Orasselja viadukt asuvad ligikaudu 700 meetri kaugusel. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Kilksama liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Tori Vallavolikogu nõustus keskkonnaloa andmisega tingimuslikult ning seda otsust pole vaidlustanud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 18.04.2024 kirjaga nr DM-124936-31 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55

lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Marina Minerals OÜ ei ole seisuga 23.07.2024 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.1.2. Vee erikasutamine Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punkt 1.1. annab õiguse karjäärivee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 9). Ettevõte juhib karjäärist isevoolselt vett suublasse Pärnu maakonnas Tori vallas Kilksama külas Taali metskond 55 (registriosa number 12337750, katastritunnus 73001:006:0042) ning Ilvese (registriosa number 1257306, katastritunnus 73001:002:0004) kinnistule. Kilksama liivakarjäärist juhitakse veed nelja väljalasuga.

VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. VeeS § 130 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 9 lg 5 kohaselt tuleb kaevandus- ja karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja

seirenõuded määratakse loas sõltuvalt kaevandatavast maavarast ning kaevandusest või karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.

Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 130 lg 2). Karjäärivett tohib suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l (määrus nr 61 § 9 lg 1). Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad karjäärist ärajuhitavale veele § 9 lg-s 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, heljum 40 mg/l). Arvestades, et kasulik kiht jääb Kilksama liivakarjääris suuremas mahus vee alla (50 tuh m3 ), on kaevandamine planeeritud veetaseme isevoolulise alandamisega. Kvaternaarisetete põhjavett on taotletaval mäeeraldisel võimalik kraavitusega isevooluliselt alandada, juhtides kvaternaarisetete põhjavett lõunapoolsete lahustükkide lõunapiiril ning põhjapoolse lahustüki põhja- ja idapiiril asuvatesse kuivenduskraavidesse. Taotletavalt alalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Mäeeraldise lõunapoolsetelt lahustükkidelt ärajuhitava vee aastane vooluhulk on hinnanguliselt

ca 50 tuh m3 , põhjapoolselt lahustükilt hinnanguliselt ca 19 tuh m3 . Taotletava vee erikasutuse eesmärgiks on mäeeraldise vee juhtimine nelja väljalasu kaudu. Väljalask Kilksama liivakarjäär 1 (kood PM020) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145204), mis suubub ca 1 km pärast Leppoja peakraavi (EELIS kood VEE1145200). Väljalask Kilksama liivakarjäär 2 (kood PM021) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145205), mis suubub ca 550 m pärast Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145206), mis omakorda suubub ca 1 km pärast Leppoja peakraavi (EELIS kood VEE1145200). Väljalask Kilksama liivakarjäär 4 (PM023) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145206). Väljalask Kilksama liivakarjäär 3 (kood PM022) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145207), mis suubub ca 1 km pärast Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145208), mis omakorda suubub ca 1,8 km pärast Leppoja peakraavi (EELIS kood VEE1145200). Ettevõte on lisanud keskkonnaloa taotlusele ärajuhitava vee koguse kvartalite lõikes. Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt jätab loa andja keskkonnaloa loas lahtiseks karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused ning määrab loaga aastased karjäärist ärajuhitavad vee kogused väljalaskmete kaupa vastavalt keskkonnaloa taotluses välja toodule. Seega määratakse keskkonnaloas Kilksama

liivakarjäär 1 väljalask aastaseks koguseks 15 296 m3, Kilksama liivakarjääri 2 väljalask

aastaseks koguseks 15 296 m3, Kilksama liivakarjääri 3 väljalask aastaseks koguseks 11 720 m 3

ning Kilksama liivakarjääri 54 väljalask aastaseks koguseks 20 624 m3.

Taotletava Kilksama liivakarjääri mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid kattuvad täielikult PIIRI(PÜ-200) (tunnus 6114520020070/001) ning põhjapoolne lahustükk Kilksama(PÜ-521)

(tunnus 6114520020070/002) maaparandussüsteemide maa-alaga. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud seisukoha 10.05.2023 kirjaga nr 6.2-2/21506, milles toob välja, et on tutvunud keskkonnaloa dokumentidega ning kuna planeeritava tegevuse käigus ei teki lisavett ning lisaveejuhtimist, siis kooskõlastamine Põllumajandus- ja Toiduametiga ei ole vajalik. Küll aga tuuakse välja, et vajalik on rajada karjäärialale settebassein, et oleks võimalik heljumi settimine enne vee juhtimist maaparandussüsteemi reguleerivasse võrku. Antud nõue lisatakse keskkonnaloale. Taotluse seletuskirjas on esitatud planeeritava karjääri ala kuivendamise mõju ulatuse kalkulatsioon. Tulenevalt veealuse kihi väikesest paksusest ja vajaliku kuivendamise vähesele mahule ulatus alanduslehter eeldatavalt vähem kui 100 m kaugusele karjääri servast. Lähimad puurkaevud asuvad mäeeraldisest ca 100 m kaugusel Karulaane kinnistul (tunnus 73001:002:0093) ja ca 160 m kaugusel Malkeni kinnistul (tunnus 73001:002:0220). Karukäpa (tunnus 73001:002:0229) kinnistul asub Ehitisregistri andmetel kaev, kuid mille puhul ei ole teada, kas tegemist on salv- või puurkaevuga. Samuti ei ole teada täpset kaevu asukohta. Taotleja esitas 08.11.2023 (registreeritud KOTKAS 09.11.2023 kirja nr DM-124936-20) lisateabe, milles selgitas majapidamistelt laekunud küsimusi ja ettepanekuid. Taotleja tõi välja, et 23.10.2023 toimus Sauga Teenusekeskuses avalik arutelu, kus käsitleti veevarustusega seotud küsimusi. Koosolekul sai teatavaks, et ümbruskonna majapidamistest mitte ükski salvkaevusid ei kasuta (ühel on olemas aga ei kasuta) ja tarbevesi tuleb vaid puurkaevudest. Karulaane kinnistul asuv puurkaev avab Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumit sügavusel 33 – 55 m abs ning Malkeni kinnistul sama põhjaveekogumit sügavusel 35,7 – 63 m abs. Seega ei mõjuta kvaternaarisetetes tekkiv alandus antud kinnistute veevarustust. Lisaks ei ulatu arvutuslik alanduslehter ka Karulaane, Malkeni ega Karukäpa kinnistute õuealadele, millest tulenevalt ei ole oodata mõju puur- ja võimalikele salvkaevudele, mis antud kinnistutel võivad esineda. Piirkonna veevarustus baseerub peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksil (maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks), mis moodustab piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi. Veekogumi koguseline seisund on 2020. aastal hinnatud heaks, keemiline seisund heaks, koondseisnud heaks (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027). Kuna kaevandamise käigus alandatakse kvaternaari setete veekihti siis ei mõjuta kaevandamine Siluri- Ordoviitsiumi veekihti. Lähtudes ettevaatusprintsiibist lisatakse keskkonnaloale tingimus, et juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4. Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud ka kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Seega kantakse keskkonnaloale järgmine tingimus: Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks karjäärivee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse karjäärivee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht karjäärivee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Karjäärivee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa andja määrab proovide võtmiseks üks kord poolaastas. Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast karjääriveest (määrus nr 61 § 14 lg 2). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatule kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt,

kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Selle sätte alusel valdkonnas, mille proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Karjäärivee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-es. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Kilksama liivakarjäärist juhitakse karjääriveed nelja väljalaskmega. Väljalask Kilksama liivakarjäär 1 (kood PM020) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145204), mis suubub ca 1 km pärast Leppoja peakraavi (EELIS kood VEE1145200). Väljalask Kilksama liivakarjäär 2 (kood PM021) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145205), mis suubub ca 550 m pärast Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145206), mis omakorda suubub ca 1 km pärast Leppoja peakraavi (EELIS kood VEE1145200). Väljalask Kilksama liivakarjäär 4 (PM023) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145206). Väljalask Kilksama liivakarjäär 3 (kood PM022) juhitakse Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145207), mis suubub ca 1 km pärast Nimi teadmata kraavi (EELIS kood VEE1145208), mis omakorda suubub ca 1,8 km pärast Leppoja peakraavi (EELIS kood VEE1145200). Leppoja peakraav ei ole pinnaveekogumina arvel. Samuti ei ole Nime teadmata kraavidel moodustatud pinnaveekogumeid. Veemajanduskava (edaspidi VMK) on kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027). VeeS § 31 p 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lg 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Kuna karjäärivett ei juhita otse pinnaveekogumisse ei määra loa andja sademevee suublale suublaseiret. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda Nimi teadmata kraavide VEE1145205,

VEE1145206, VEE1145207, VEE1145208 või/ja Leppoja peakraavi VEE1145200 seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete määramist ja suubla seire tingimuste muutmist. VeeS § 33 lg 3 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. VeeS § 129 lg 5 ja määruse nr 61 § 10 lg 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Seega kui peaks täiendavate uuringute või seire käigus selguma, et karjäärivee juhtimisega halveneb Nimi teadmata kraavide VEE1145205, VEE1145206, VEE1145207, VEE1145208 või/ja Leppoja peakraavi VEE1145200 seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ja suubla seire tingimuste seadmist.

Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. Keskkonnatasu rakendamine Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku karjäärivee voolhulga ja suublasse juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise. Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 33 3 lg 1). Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Määrus 61 selgitab, et karjäärivesi on pealmaakaevandusse kogunenud vesi, mis pumbatakse välja või juhitakse ära, et hoida pealmaakaevandus maavara kaevandamiseks piisavalt kuivana. VeeS § 129 lg 2 kohaselt sademevesi on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. KeTS § 17 lg 3 käsitleb sademeveekanalisatsiooni kaudu veekogusse juhitavat sademevett. Veevaldkonna regulatsioon eristab, et turbakaevandusevett käsitletakse sademeveena, kuid teiste karjääride ja kaevanduste puhul ei ole tegemist sademeveega. Turbakaevanduste puhul on sademevee tasuloogika kohaldatav, kuid karjäärivee puhul ei ole. Seega tuleb karjäärist ära juhitava vee eest maksta saastetasu vastavalt KeTS § 20 lg 1 kehtestatud saastetasumääradele. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Tori Vallavolikogu nõustus 16. november 2023 otsusega nr 217 ( otsus 217) Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega. (KOTKAS 21.11.2023 nr DM-124936-21) juhul kui

kaevandamisloa andmisel sätestatakse vajalikud meetmed otsuses 217 toodud häiringute leviku takistamiseks või leevendamiseks. Keskkonnaamet edastas Tori Vallavolikogu otsuse 29.11.2023 kirjaga nr DM-124936-23 ettevõttele tutvumiseks ja vastamiseks. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 18.04.2024 kirjaga nr Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Kilksama liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: 1. Mürahäiringu vähendamiseks tuleb kaevandamistegevusega mõjutatud ala (lähimate majapidamiste) suunas, enne kasuliku kihi kaevandamistegevuse algust, paralleelselt katendi eemaldamise töödega rajada karjääri teenindusmaa piirile müratõkke vallid. 2. Mäeeraldisel lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-17.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on mäetööde tegemine keelatud. 3. Müra- ja tolmuhäiringute vähendamiseks tuleb maavara väljaveo teena vältida Taali metskond 55 kinnistul asuvate ida- ja läänepoolsete teede kasutamist. 4. Kaevandamisloa omanikul on kohustus tagada karjääri lähimatele majapidamistele kvaliteetne vesi (näiteks uue salv- või puurkaevu rajamisega) juhul kaevandamistegevuse tõttu on vesi kadunud või selle kvaliteet rikutud. Keskkonnameetmete esitamisel on arvestatud nii kohaliku omavalitsuse üksuse seatud tingimusi kui ka keskkonnahäiringute leevendamise võimalusi. 3.2. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimusi tuleb arvestada kui loa andmise nõusoleku aluseid. Kuivõrd ettevõte ei ole vaidlustanud Tori Vallavolikogu tingimusi ning eelhinnangu järeldusena esitatud keskkonnameetmed arvestavad neid asjakohases ulatuses. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjapoolsemat lahustükki läbivad lääneidasuunaliselt 35-110 kV elektriõhuliin Sindi-Audru (VID kood L033, kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest) ja 220- 330 kV elektriõhuliin Sindi-Harku (VID kood L503, kaitsevööndi laius on 40 m liini teljest). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepoolsema lahustüki idaosa läbib 35-110 kV elektriõhuliin L-Pärnu-Jaagupi:(L35114) (VID kood

KP130394483, kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest) ning taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa keskmise lahustüki lääneosale ulatub 35-110 kV elektriõhuliin Sindi – Audru (VID kood MK-L033, kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolsema lahustüki loodeserv kattub 0,56 m ulatuses elektrimaakaabelliini 1698MPHK, (VID kood MKL151895255, kaitsevööndi laius liini teljest 1 m) kaitsevööndiga.

Raadamisel, katendi koorimisel ja ladustamisel ning maavara väljamisel tuleb arvestada nimetatud kommunikatsioonide ja nende kaitsevöönditega sh Elektrilevi OÜ ja Audru Tuulepark OÜ poolt võimalike esitatavate tingimustega, millede väljaselgitamine on keskkonnaloa omaja kohustus. Transpordiamet on 23.11.2023 nõustunud kirjaga nr 7.1-7/23/24011-2 (registreeritud KOTKAS- s 09.10.2023 numbriga DM-124936-14) järgmistel tingimustel:- mäeeraldise lahustükile Taali metskond 55 (kat tunnus 73001:006:0042) puhul tuleb kasutada maavara väljaveoks kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigiteel 19214 Jänesselja-Urge km 6,02 ja 6,58 või ühte nendest; - mäeeraldise lahustükile Ilvese (kat tunnus 73001:002:0004) juurdepääsuks tuleb kasutada riigiteel 19214 naaberkinnistutel paiknevaid olemasolevaid ristumiskohti või rajada uus juurdepääs riigiteele asukohaga vahemikus 6,35-6,39; - eelmainitud olemasolevad ristumiskohad vajavad nõuetele vastavusse viimiseks rekonstrueerimist ja Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded vastavate projektide koostamiseks ristumiskohaga külgneva kinnisasja omaniku taotluse alusel. Ettevõte on andnud teada, et nõustub Transpordiameti tingimustega (28.11.2023 kiri on registreeritud KOTKAS-s 29.11.2023 numbriga DM-124936-22). Keskkonnaloaga üldjuhul ei reguleerita tegevusi, mis toimuvad väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Keskkonnaamet ei ole vastu, kui loa omaja ning Transpordiamet lepivad omavahel kokku asjakohased tingimused tee(de) kasutamiseks. Arvestades, et loa taotleja on Transpordiameti tingimustega nõustunud ja valmis neid täitma. Tuginedes eelpool toodule ja eelhinnangule seatakse Kilksama liivakarjääri keskkonnaloale nr järgnevad kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldisel lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-17.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on mäetööde tegemine keelatud. 2. Mürahäiringu vähendamiseks tuleb kaevandamistegevusega mõjutatud ala (lähimate majapidamiste) suunas, enne kasuliku kihi kaevandamistegevuse algust, paralleelselt katendi eemaldamise töödega rajada karjääri teenindusmaa piirile müratõkke vallid. 3. Müra- ja tolmuhäiringute vähendamiseks tuleb maavara väljaveo teena vältida Taali metskond 55 kinnistul asuvate ida- ja läänepoolsete teede kasutamist. 4. Kooskõlastada Transpordiametiga kaevandamistegevuseks ja maavara väljaveoks vajalike tee(de) kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 5. Kaevandamisloa omanikul on kohustus tagada karjääri lähimatele majapidamistele kvaliteetne vesi (näiteks uue salv- või puurkaevu rajamisega) juhul kui kaevandamistegevuse tõttu on vesi kadunud või selle kvaliteet rikutud. 6. Juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele

uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4 . Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile. 7. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda nime teadmata kraavide või Leppoja peakraavi seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused. 8. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 9. Raadamisel, katendi koorimisel ja ladustamisel ning maavara väljamisel arvestada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal paiknevate kommunikatsioonide ja nende kaitsevöönditega (sh Elektrilevi OÜ ja Audru Tuulepark OÜ poolt võimalike esitatavate tingimuste väljaselgitamine on keskkonnaloa omaja kohustus). 3.3. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Kilksama liivakarjääri keskkonnaloa taotluse avalikustamisel laekus kaks pöördumist. Ühes kirjeldati, et pöördumise esitaja krunt on kaevandatavale alale üsnagi lähedal ning küsiti kas kaevandamine võib mõjutada selle kinnitus põhjavett. Teises pöördumises teavitati et ei soovita maja kõrvale karjääri ning sooviti juhul kui Kilksama liivakarjäär siiski avatakse jääks Räämametsa teest karjääri poole männid kasvama. Keskkonnaamet edastas pöördumised 07.11.2023 kirjaga nr DM-124936-18 vastamiseks keskkonnaloa taotlejale. Marina Minerals OÜ vastas 08.11.2023 e-kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 09.11.2023 numbriga DM-124936-20) Keskkonnaamet vastas pöördumiste esitajatele 03.01.2024 kirjaga nr DM-124936-25 ning andis edasi keskkonnaloa taotleja vastused. MaaPS § 93 lõige 1 sätestab, et kaevandamisloa omaja hüvitab kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst. 3.4. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo

EELNÕU 06.08.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-520171

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ

Registrikood / Isikukood

11349875

Tegevuskoha andmed

Nimetus Kilksama liivakarjäär

Aadress Taali metskond 55, Kilksama küla, Tori vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 73001:006:0042

Territoriaalkood EHAK

3084

Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Ilvese (73001:002:0004), Taali metskond 55 (73001:006:0042). Puudutatud veekogud: Nimi teadmata (VEE1145206).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Kilksama liivakarjäär 1

Väljalaskme kood PM020

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Nimi teadmata

Suubla kood VEE1145204

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6478113, Y: 534686

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 2032 15 296 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2/10

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 2032 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 2032 Heljum HEL 40

2024 2032 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2024 2032 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Kilksama liivakarjäär 2

Väljalaskme kood PM021

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Nimi teadmata

Suubla kood VEE1145205

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6478095, Y: 534717

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 2032 15 296 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 2032 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 2032 Heljum HEL 40

2024 2032 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2024 2032 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Väljalaskme jrk nr 3.

3/10

Väljalaskme nimetus Kilksama liivakarjäär 3

Väljalaskme kood PM022

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Nimi teadmata

Suubla kood VEE1145207

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6478304, Y: 535153

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 2032 11 720 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 2032 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 2032 Heljum HEL 40

2024 2032 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2024 2032 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Kilksama liivakarjäär 4

Väljalaskme kood PM023

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Nimi teadmata

Suubla kood VEE1145206

4/10

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6477964, Y: 535234

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 2032 20 624 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 2032 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 2032 Heljum HEL 40

2024 2032 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

2024 2032 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Kilksama liivakarjäär 1 PM020 X: 6478113, Y: 534686 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) pH (proovivõtul)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas

5/10

Kilksama liivakarjäär 2 PM021 X: 6478095, Y: 534717 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Kilksama liivakarjäär 3 PM022 X: 6478304, Y: 535153 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Kilksama liivakarjäär 4 PM023 X: 6477964, Y: 535234 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad6/10

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Enne vee juhtimist suublasse rajada ennetavalt heljumi settimiseks settebasseinid. Enne vee juhtimist suublasse

2. Sademevee käitluse nõuded Settebasseine tuleb puhastada vastavalt vajadusele, soovitatavalt vähemalt üks kord aastas. Vastavalt vajadusele 3. Toimingud avarii korral Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab

toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Asuda likvideerima avariid ja teavitada viivitamatult Keskkonnaametit, vajadusel kaasata Päästeametit.

4. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda nime teadmata kraavide või Leppoja peakraavi seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused.

Vajadusel

5. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4 . Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile.

Olukorra tekkimisel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Pidada arvestust karjäärist ärajuhitava karjäärivee koguste kohta (arvutuslik). Pidada arvestust karjäärist ärajuhitava karjäärivee koguste kohta (arvutuslik).

2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (karjäärivee analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile tärkandmetena ja lisatud dokumendina esimesel võimalusel kahe nädala jooksul pärast seire teostamist keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS.

Üks kord kvartalis

3. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Liivakarjäärist ärajuhitav karjäärivesi peab vastama vee erikasutusloas kehtestatud piirväärtustele. Pidev

4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 5. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 6. Muu vajalik informatsioon Teavitada keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesoleva loaga haaratud loa andjat ja esitada

keskkonnaloa muutmise taotlus Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 7/10

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 997

Maardla nimetus Kilksama

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Kilksama liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.

Mäeeraldise pindala (ha) 6.26

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.30

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 16

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 15

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 28 tuh m³ 31.03.2023

2 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 50 tuh m³ 31.03.2023

5 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 19 tuh m³ 31.03.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2024 2032 tuh m³ 91.90 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus

8/10

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Kilksama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.02.2022)

Geoloogiafondi number 9583

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/22/1020

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2022

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kilksama II uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2023)

Geoloogiafondi number 9736

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-7/23/1142

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 17.03.2023

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Liiv, täitepinnas 2024 2032 0809 Tori vald

Kõrvaltingimused

1. Mäeeraldisel lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-17.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel on mäetööde tegemine keelatud. 2. Mürahäiringu vähendamiseks tuleb kaevandamistegevusega mõjutatud ala (lähimate majapidamiste) suunas, enne kasuliku kihi kaevandamistegevuse algust, paralleelselt katendi eemaldamise töödega rajada karjääri teenindusmaa piirile müratõkke vallid. 3. Müra- ja tolmuhäiringute vähendamiseks tuleb maavara väljaveo teena vältida Taali metskond 55 kinnistul asuvate ida- ja läänepoolsete teede kasutamist. 4. Kooskõlastada Transpordiametiga kaevandamistegevuseks ja maavara väljaveoks vajalike tee(de) kasutamise kord ning võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks vajalikud meetmed enne nimetatud tegevuse alustamist. 5. Kaevandamisloa omanikul on kohustus tagada karjääri lähimatele majapidamistele kvaliteetne vesi (näiteks uue salv- või puurkaevu rajamisega) juhul kui kaevandamistegevuse tõttu on vesi kadunud või selle kvaliteet rikutud. 6. Juhul kui selgub, et kaevandamise tagajärjel on kaevudes veetase alanenud alla kriitilise piiri ja/või on toimunud vee kvaliteedi halvenemine on loa omanikul kohustus rajada maaomanikele uued kaevud piisava veevarustusega. Peale uute kaevude rajamist tuleb kaevudes teostada seiret ühe aasta jooksul (üks kord kvartalis), mõõta kaevudes veetaset ja määrata naftaproduktid, hägusus, heljum, NO3 , NO2 ja NH4 . Peale seire teostamist tuleb loa omajal esitada seireandmete põhjal ekspertarvamus Keskkonnaametile. 7. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et karjäärivesi ei vasta keskkonnaloas kehtestatud nõuetele ja sellega võib kaasneda nime teadmata kraavide või Leppoja peakraavi seisundi halvenemine on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid), määrata rangemad nõuded ja seada suubla seire tingimused. 8. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 9. Raadamisel, katendi koorimisel ja ladustamisel ning maavara väljamisel arvestada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal paiknevate kommunikatsioonide ja nende kaitsevöönditega (sh Elektrilevi OÜ ja Audru Tuulepark OÜ poolt võimalike esitatavate tingimuste väljaselgitamine on keskkonnaloa omaja kohustus)

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa

Loa lisad 9/10

Loa lisad Nimetus Manus Geoloogilised_labiloiked Lisa 1: Geoloogilised_labiloiked.pdf

Korrastatud_ala_plaan Lisa 2: Korrastatud_ala_plaan.pdf

Maeeraldise_plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf

10/10