Vastus pöördumisele seoses alkoholiseaduse sõnastuse täpsustamisega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Irina Talviste

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa 16

80098, Pärnu

Teie 10.07.2024 nr 10-1/6274

Meie 09.08.2024 nr 2-4/1884-2

Vastus pöördumisele seoses alkoholiseaduse

sõnastuse täpsustamisega

Austatud Irina Talviste

Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses alkoholiseaduse sätete

mitmeti mõistmise/tõlgendamisega. Järgnevalt vastame Teie küsimustele.

1. Palute täpsustada, mida seaduses peetakse müügisaaliks ja mis tingimused peavad

müügisaalil täidetud olema.

Selgitame, et alkoholiseaduses ei ole eraldi defineeritud müügisaali mõistet ega

müügisaaliks pidamise tingimusi. Selle mõiste lisamisel alkoholiseadusesse oli eesmärk

jätta selle sisu samaks nagu see oli kehtetuks tunnistatud kaubandustegevuse seaduse

puhul. Täpsemalt on selgitatud seletuskirjas, et müügisaal on siseruum, mis on kaupleja

valduses ning kuhu tarbija, samuti tarbijaks mitteolev isik saab siseneda kaubaga

tutvumiseks, valiku tegemiseks või müügilepingu sõlmimiseks.1 Sellest saab jääb

järeldada, et kui müügikohal ei ole ümbritsevast eraldatud ruumi, kuhu saab ostu

sooritamiseks sisse astuda, siis on see müügisaalita müügikoht. Näiteks ei saa müügisaaliga

müügikohaks nimetada müügiletti, kioski ja muid sarnaseid ruume, millel puudub

siseruum kliendi jaoks sisenemiseks ja ostu sooritamiseks.

2. Küsite: 2.1. Kas toitlustusettevõtjatel on lubatud alkohoolseid jooke müüa ja neile ei

seata lisatingimust müügisaali olemasolu osas, kuna tegemist ei ole kauplusega? 2.2.

Juhul kui toitlustusettevõttel peab olema alkohoolse joogi müümiseks müügisaaliga

müügikoht, siis on vajalik seda ka seaduses nii sõnastada, et ei tekiks teisiti mõistmist.

2.3. Kui seadusandja mõte oli siiski, et ka toitlustusettevõttel peab olema müügisaal

siis millised on tingimused toitlustusettevõtte müügisaalile – millises dokumendis on

need sätestatud?

Alkoholiseaduse § 40 lg 1 loetleb kohad, kus alkoholi müük lubatud ning selle järgi on

toitlustusettevõttel lubatud alkohoolseid jooke müüa (alkoholiseaduse § 40 lg 1 p 2

1 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 235 SE seletuskiri. Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/93527d19-0289-4972-9cc1- 41d10b624aa3/

2 (3)

kohaselt).

AS § 41 lg 3 keelab alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita müügikohas. Nimetatud keelu

järgimise tagamiseks on müügisaalita müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi,

sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. See keeld

kohaldub ka toitlustusettevõtte suhtes.

Toitlustusettevõttes, millel puudub müügisaal ehk siis võimalus siseruumis kohapeal toitu

tarbida, ei ole lubatud alkohoolseid jooke müüa.

Piirangu mõte on selles, et ei tekiks tänavatele haagiseid, telke või lette, kust müüakse

alkoholi. Seepärast sai ka selline keeld alkoholiseadusesse.

Seega müügisaalita müügikoht (telk, kiosk, müügilett) võib end määratleda

toitlustuskohana, st et seal võib müüa toitu ja sinna kõrvale gaseeritud jm alkoholivabu

jooke, kuid kuna seadus otseselt keelab alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita kohas, siis

ei saa sellest mööda minna. Ei piisa laudade ja toolide lisamisest tänavale või muule

õuealale. Kui ettevõttel ei ole söögisaali, kuhu saavad inimesed toidu ja sinna kõrvale joogi

tarbimiseks siseneda, siis alkoholi sellises kohas toiduga kaasa müüa ei tohi.

Samas täname selle eest, et juhtisite taas tähelepanu sellele, et vastavast regulatsioonist on

keeruline aru saada ja vajab seaduses paremini sõnastamist! Plaanisime koostada eelnõu

vastavate sõnastuste täpsustamiseks (ja muude ebakõlade eemaldamiseks)

alkoholiseaduses, kuid arvestades asjaoluga, et Sotsiaalministeerium on algatanud riikliku

alkoholipoliitika uuendamise protsessi, siis on mõistlik neid asjaolusid hinnata ja

muudatusi planeerida koos/paralleelselt, mitte aga eraldiseisvalt. Hetkel ei ole veel teada,

millised saavad olema suunad alkohoolse joogi müügikohtade ja kättesaadavuse osas, kas

seal lisanduvad täiendavad piirangud või mitte. Selle protsessiga hoiame teid kursis, sh on

Pärnu Linnavalitsuse esindajad kaasatud ka erinevatesse aruteludesse ja töörühmadesse.

3. Küsimused alkohoolsete jookide müügi kohta „väljaspool ettevõtja tegevuskohta“.

3.1. Seoses alkoholiseaduse § 40 lg 1 punktiga 21 (mis luba alkohoolse joogi jaemüüki

väljaspool ettevõtja tegevuskohta, kui toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb

alkohoolset jooki toitlustamise käigus) palute täpsustada, mida on seaduses täpsemalt

mõeldud „väljaspool ettevõtja tegevuskohta“ all ja kuidas on see piiritletud.

Selle all on mõeldud eelkõige müüki toitlustamisteenuse osutamisel, näiteks catering-

teenus. Muudatuse mõte oli anda toitlustajatele õigus teostada alkohoolse joogi jaemüüki

toitlustamisteenuse osutamisel väljaspool ettevõtja tegevuskohta. Tegemist on juhtudega,

kus toitlustaja tellitakse teenust osutama näiteks tellija enda koju, toitlustamine ametlikel

vastuvõttudel jms.2

3.2. Kas toitlustusettevõttel, kellel on toitlustuskoht siseruumis ja samal

territooriumil on lisaks väliterrassil kiosk/müügilett, millest müüakse alkoholi

toitlustamise käigus, on alkoholi müük § 40 lg 1 p 21 alusel kioskist/müügiletist

lubatud?

2 Kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 150 SE seletuskiri, lk 12. Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3721a6b9-7cd0-d983-d615- 417a152df002/kaubandustegevuse-seaduse-majandustegevuse-registri-seaduse-ja-nendega-seonduvalt-teiste- seaduste-muutmise-seadus/

3 (3)

Müügisaaliga toitlustuskohta ja selle väliterassi loetakse üldjuhul üheks müügikohaks ja

kui alkohoolse joogi müük toimub iseenesest selle müügisaaliga toitlustuskoha kaudu, siis

on see lubatud. Küll aga tuleb siin igat konkreetset olukorda eraldi vaadata ja hinnata.

Väliterassile asetatud kiosk või lett võib olla käsitletav ka eraldi müügikohana ja

alkohoolse joogi müük sellisest kioskist või letist lubatud ei ole, kuna sellel ei ole

müügisaali.

4. Soovite teada, millal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil plaanis

seadust täiendada, et tagada seaduse ühtmoodi tõlgendamine.

Nõustume, et alkoholiseaduses on mitmeid sätteid, mille tõlgendamine valmistab muret nii

järelevalveasutustele kui ettevõtjatele ning vajavad seetõttu kordategemist, paremini

sõnastamist. Nagu eespool välja toodud, siis on hetkel uuendamisel riiklik alkoholipoliitika

ja selle tulemusel võib tulla mitmeid alkoholiseaduse muudatusi, muu hulgas ka

müügikohtade regulatsioonis, mistõttu ei ole mõistlik müügikohtadega seonduvat

regulatsiooni hetkel eraldi muutma hakata, vaid tegeleda sellega sama protsessi käigus.

Mitmed järjestikused muudatused võivad tuua rohkem segadust kui selgust.

Kahjuks ei ole veel teada, kui kaua alkoholipoliitika uuendamine ja sellest tulenevate

tegevusplaanide paika panemine aega võtab. Kindel on aga see, et seda tuleb teha esimesel

võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Koppel

ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht

Kristina Jerjomina

+372 5885 1134 [email protected]