Pöördumine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/1984-1 |
| Registreeritud | 09.08.2024 |
| Sünkroonitud | 12.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Confido Tartu Raatuse kliiniku Vaimse Tervise Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Confido Tartu Raatuse kliiniku Vaimse Tervise Keskus |
| Vastutaja | Anne Randväli (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere!
Sotsiaalministeerium on esitanud Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule järgmise seisukoha, mis puudutab psühholoogilise ravi kui tervishoiuteenuse osutamist:
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) sätestab psühholoogilise ravi all ambulatoorse või
statsionaarse tervishoiuteenuse, mida osutab kliiniline psühholoog koos pere- või eriarstiga või
iseseisvalt. Psühholoogilise ravi piirid on tuletatavad TTKS-i alusel kehtestatud määruse nr 54 § 2
lõikest 4. Selle kohaselt on õiguslikus mõttes tegu psühholoogilise raviga – ja seega
tervishoiuteenusega –, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) arst on patsiendil diagnoosinud psüühika ja käitumishäire;
2) arst on patsiendi suunanud kliinilise psühholoogi juurde konkreetse lähteülesandega;
3) kliiniline psühholoog rakendab diagnoositud häire raviks ülal nimetatud lähteülesande alusel
psühholoogilist sekkumist või viib läbi psühholoogilist hindamist või muid psühhodiagnostilisi
toiminguid.
Kui patsient pöördub kliinilise psühholoogi poole ilma arstliku diagnoosita ja ilma arsti suunamiseta
(sh nt enda või tööandja rahastamisel), ei pruugi selline vastuvõtt olla käsitatav psühholoogilise ravina
ja sellisel juhul ei rakendu ka dokumenteerimiskohustust.
Kas siit võib välja lugeda, et
-
juhul, kui nt perearst suunab psühhikahäire kahtlusega (mitte kinnitatud F diagnoosiga!) patsiendi tegevusluba ja TK lepingut omava kliinilise psühholoogi konsultatsioonile diferentsiaaldiagnostilistes küsimustes (nt soovib teada, kas patsientil esineb depressioon või ärevushäire), siis tegemist EI OLE psühholoogilise ravi ehk tervishoiuteenuse osutamisega ja dokumenteerimiskohustust ei rakendu? Formaalloogiliselt saab SOM-i ülalolevast seisukohast järeldada, et täidetud peavad olema KÕIK 3 kriteeriumit.
-
juhul, kui ettevõttel, kus kliiniline psühholoog teenust pakub, on tegevuslubaiseseisva psühholoogilise ravi osutamiseks ja inimene pöördub ilma saatekirjata teenusele, sest kahtlustab endal psüühikahäiret, siis tegemist EI OLE igal juhul psühholoogilise ravi osutamisega, kuna puudub arsti suunamine. Seega ei teki dokumenteerimiskohustust, kuna tegemist ei ole tervishoiuteenusega.
Juhul kui minu mõttekäik on õige, siis palun SOM-i seisukohta järgmistes küsimustes:
-
kui ülalpool nimetatud juhtude puhul tõepoolest ei ole tegemist psühholoogilise ravi osutamisega (juhul kui teenuseosutajal juba on tegevusluba), siis kas sissekande edastamine tervise infosüsteemi on seadusega kooskõlas?
-
Kuidas tegevusluba omav asutus peaks segaduse vältimiseks patsiendile kommunikeerima, et millal täpselt on tegemist tervishoiuteenusega ja millal mitte? Patsient eeldab, et kui asutusel on tegevusluba, siis tegemist on tervishoiuteenusega. Käesolevalt on info vastuoluline.
Lugupidamisega
Mari-Liis Mägi
Head tervist
|
|
Mari-Liis Mägi Confido Tartu Raatuse kliiniku Vaimse Tervise Keskuse juht Kliiniline neuropsühholoog Confido Meditsiinikeskus | Veerenni 51, 10138 Tallinn | www.confido.ee |
E‑kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on keelatud. Kui e-kiri on jõudnud sinuni ekslikult, palun teavita sellest koheselt saatjat ning kustuta e-kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Aitäh.
