Autoriõiguse komisjoni menetluskorra kehtestamine

KÄSKKIRI 09.08.2024 nr 1-1/24-26-O

Autoriõiguse komisjoni menetluskorra kehtestamine Käskkiri kehtestatakse justiitsministri 28.01.2016 määruse nr 5 „Patendiameti põhimäärus“ § 15

punkti 3 ja § 10 punkti 12 alusel.

Autoriõiguse komisjoni töö paremaks korraldamiseks:

1. Kehtestan autoriõiguse komisjoni menetluskorra (Lisa 1) ja näidisvormid „Lepitusmenetluse

avalduse menetlusse võtmise teade“ (Lisa 2) ja „Lepituskokkuleppe kinnitamine“ (Lisa 3).

2. Volitan punktis 1 nimetatud vormidele alla kirjutama autoriõiguse komisjoni esimehe.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mikk Peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes

Lisa 1 Kehtestatud Patendiameti peadirektori 09.08.2024

Käskkirjaga nr 1-1/24-26-O

AUTORIÕIGUSE KOMISJONI MENETLUSKORD

1. AUTORIÕIGUSE KOMISJON

1.1. Autoriõiguse komisjon (edaspidi ka komisjon) on Patendiameti juurde loodud lepitusorgan, mis

lahendab autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud vaidluseid. Komisjonis toimuvale

menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse (LepS) sätteid autoriõiguse seaduses (AutÕS) sätestatud

erisustega.

1.2. Käesolev menetluskord kehtestatakse Patendiameti põhimääruse § 15 punkti 3 ja § 10 punkti

12 alusel. Menetluskorra eesmärk on sätestada komisjonis toimuva menetluse täpsemad eeskirjad,

et muuta menetlus komisjoni liikmete ja lepituses osalejate jaoks selgemaks ja läbipaistvamaks ning

tagada oluliste menetluspõhimõtete järgimine.

1.3. Komisjon koosneb komisjoni liikmetest ja esimehest. Komisjoni tööd korraldab justiitsministri

määratud komisjoni esimees, tema äraolekul esimehe määratud asendaja Patendiameti

intellektuaalomandiõiguse osakonnast.

1.4. Komisjoni liikmed, kes on määratud justiitsministri 09.09.2021 käskkirjaga nr 45, on

Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse

komisjon, Eesti Autorite Ühing, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, Eesti Fonogrammitootjate

Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Rahvusringhääling,

Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit, Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda, Sihtasutus Eesti Filmi

Instituut ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond.

1.5. Komisjoni töö eest vastutab Patendiameti peadirektor, komisjoni teenindamise ja

finantseerimise tagab Patendiamet.

2. AUTORIÕIGUSE KOMISJONI PÄDEVUS

Autoriõiguse komisjoni pädevuses on autoriõiguse ja autoriõigustega kaasnevate õigustega seotud

vaidlused, sealhulgas:

1) vaidlused, mis puudutavad autorilepingu muutmist ja selle alusel teost kasutava isiku

teavitamiskohustust (AutÕS § 87 lg 1 p 4);

2) vaidlused, mis puudutavad teose või autoriõigustega kaasnevate õiguste objekti vaba

kasutamise juhtude võimaldamiseks kohaldatavaid tehnilisi kaitsemeetmeid (AutÕS § 87 lg

41);

3) vaidlused platvormiteenuse kasutaja ja platvormipakkuja või õiguste omaja vahel seoses

küsimusega, kas õiguste objekti üldsusele edastamine või üldsusele kättesaadavaks

tegemine platvormipakkuja veebilehe kaudu rikub autoriõigusi või autoriõigusega

kaasnevaid õigusi (AutÕS § 87 lg 41);

4) vaidlused kollektiivse esindamise organisatsiooni, selle liikme, õiguste omaja või teise

kollektiivse esindamise organisatsiooni vahel seoses õiguste teostamise volituse,

liikmesuse tingimuste, õiguste omajate saadaolevate summade kogumise, mahaarvamiste

ja jaotamisega (AutÕS § 871 lg 4).

3. LEPITUSMENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED

3.1. Komisjonis toimuva menetluse eesmärk on vahendada erapooletu valdkonna asjatundja abil

läbirääkimisi avaldaja ja teise poole vahel, et aidata neil leida vaidlusküsimusele kohtuväline

lahendus.

3.2. Lepitusmenetlus komisjonis viiakse läbi üksnes juhul, kui mõlemad pooled (avaldaja ja teine

pool) on sellega nõus. Erandina on pooled autoriõiguse seaduse § 87 lg-s 41 sätestatud juhul

kohustatud astuma läbirääkimisse komisjoni vahendusel ja läbirääkimisi pidama heas usus.

3.3. Lepitusläbirääkimised ei ole avalikud. Lepitajal on vaikimiskohustus lepitusmenetluse asjaolude

suhtes, mis on talle teatavaks saanud kas lepitusmenetluse käigus või väljaspool seda. Lepitaja

annab andmeid lepitusmenetluse asjaolude kohta ainult lepitusosalistele ja nende esindajatele, välja

arvatud LepS §-s 4 sätestatud erandjuhtudel või kui lepitusosaline on keelanud teabe edastamise

teisele lepitusosalisele (LepS § 5 lg 2).

3.4. Komisjoni töökeel on eesti keel. Komisjonil on õigus nõuda võõrkeelsete dokumentide esitajalt

nende tõlkimist eesti keelde. Kui võõrkeelsete dokumentide tõlkimine on nende mahtu ja sisu

arvestades ebamõistlik ning teine pool ei vaidle sellele vastu, võib komisjon aktsepteerida ka

võõrkeelseid dokumente.

4. LEPITUSMENETLUSE ALGUS

4.1. Lepitusavalduse esitamine

4.1.1. Avaldaja esitab komisjonile avalduse e-posti aadressil [email protected] või aadressil

Tatari 39, 15041 Tallinn, märksõnaga "Autoriõiguse komisjon". Avaldus peab olema

allkirjastatud ning see peab sisaldama:

1) avaldaja nime, isiku- või registrikoodi, elu- või asukohta, e-posti aadressi ja

telefoninumbrit;

2) teise poole nime, isiku- või registrikoodi, elu- või asukohta, e-posti aadressi ja

telefoninumbrit;

3) vaidluse asjaolusid;

4) avaldaja taotlust ja selle põhjendust.

4.1.2. Avaldusele võib lisada dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas teise poolega peetud

seniste läbirääkimiste käiku kajastavaid dokumente. Avaldaja võib avalduses välja pakkuda

omapoolse lepitusettepaneku.

4.1.3. Kui avaldajal on esindaja, lisatakse avaldusele esindaja volikiri ja esindaja

kontaktandmed.

4.1.4. Avalduse esitamisel ei pea tasuma riigilõivu.

4.2. Puudustega avaldus

Kui avaldus ei vasta punktis 4.1 nimetatud nõuetele, annab komisjon avaldajale mõistliku tähtaja

avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks.

4.3. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

4.3.1. Komisjon ei võta avaldust menetlusse, kui:

1) vaidluse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse;

2) samas vaidluses on jõustunud kohtuotsus;

3) avaldaja ei kõrvalda tähtaegselt avalduses sisalduvaid olulisi puudusi.

4.3.2. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisest ja selle põhjusest teavitatakse

avaldajat.

4.4. Avalduse menetlusse võtmine

Kui puuduvad p-s 4.3.1 nimetatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, võtab

komisjon avalduse menetlusse. Pärast avalduse menetlusse võtmist edastab komisjon menetlusse

võtmise teate ning avalduse ärakirja teisele poolele.

4.5. Kinnituse ja vastuse esitamine

4.5.1. Teine pool peab komisjonile 3 tööpäeva jooksul alates komisjoni esimehe poolt teate

edastamisest esitama kinnituse, kas ta on nõus vaidluse lahendamisega lepitusmenetluses.

Komisjon ei küsi nõusolekut autoriõiguse seaduse § 87 lg-s 41 sätestatud juhul.

4.5.2. Juhul kui teine pool on nõus vaidluse lahendamisega lepitusmenetluses, peab ta 10

tööpäeva jooksul alates komisjoni poolt teate edastamisest esitama avaldusele kirjaliku

vastuse. Vastus peab olema allkirjastatud ning sisaldama teise poole nime, isiku- või

registrikoodi, elu- või asukohta, e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Teine pool peab oma

vastust põhjendama ning lisama vajadusel asjassepuutuvad tõendid.

4.5.3. Komisjoni esimees edastab teise poole vastuse avaldajale. Avaldaja võib vastusele

esitada oma seisukoha 5 tööpäeva jooksul alates vastuse talle edastamisest.

4.6. Tähtaegade pikendamine

Komisjoni esimees võib avaldaja või teise poole põhjendatud taotlusel ühe korra pikendada poolele

vastuse või seisukoha esitamiseks antud tähtaega.

5. LEPITAJA

5.1. Lepitaja määramine

5.1.1. Kui pooled on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises komisjonis, määrab komisjoni

esimees komisjoni liikmete hulgast lepitaja. Esimees arvestab lepitaja valikul järgmiste

asjaoludega:

a) komisjoni liikmete rotatsioon lepitusmenetlustes osalemisel;

b) vaidluse teemavaldkond;

c) komisjoni liikme valmidus olla lepitajaks konkreetses asjas.

5.1.2. Arvestades asja mahtu ja keerukust, võib komisjoni esimees määrata erandjuhtudel

kaks lepitajat.

5.2. Lepitaja sõltumatus ja erapooletus

5.2.1. Lepitaja peab olema sõltumatu ja poolte suhtes erapooletu. Kui esinevad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 nimetatud asjaolud, peab lepitaja sellest komisjoni

esimeest viivitamatult teavitama ega tohi lepitusmenetlust läbi viia.

5.2.2. Pooled peavad viivitamatult pärast valitud lepitaja teadasaamist komisjonile teatama,

kui esineb kahtlus lepitaja sõltumatuses ja erapooletuses.

5.3. Lepitaja kohustused

5.3.1. Pärast lepitaja määramist ja temale asja materjalide edastamist korraldab lepitaja

suhtlust pooltega ning valmistab ette lepituskohtumise.

5.3.2. Lepitaja on kohustatud regulaarselt teavitama komisjoni esimeest lepitusmenetluse

käigust ja selle olulistest asjaoludest.

5.3.3. Lepitaja on kohustatud edastama komisjoni esimehele asjassepuutuvad dokumendid

(poolte täiendavad seisukohad, lepitaja kirjalikud selgitused pooltele), mis on vajalikud

menetluse käigu dokumenteerimiseks ja menetluspõhimõtete järgimise kontrollimise

võimaldamiseks hilisemas võimalikus kohtumenetluses.

5.3.4. Lepitaja peab menetluse läbi viima mõistliku aja jooksul. Lepitaja peab komisjoni

esimeest esimesel võimalusel teavitama menetluse viibimist põhjustavatest asjaoludest.

5.3.5 Lepitaja ei tohi suunata lepituse käiku viisil, mis loob lepitusosalistes ettekujutuse, nagu

oleks lepitaja näol tegu poolte suhtes otsustuspädeva isikuga.

5.3.6. Lepitaja on kohustatud enne kokkuleppe sõlmimist selgitama pooltele

lepituskokkuleppe sõlmimise õiguslikku tähendust: kinnitatud kokkulepe on täitmiseks

kohustuslik ning selle täitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole (LepS § 25 lg 4).

5.3.7. Lepitaja on kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima käesoleva töökorra p-s 13

loetletud andmekaitse töötlemise tingimusi.

5.4. Lepitaja asendamine

Komisjoni esimehel on õigus määrata uus lepitaja, kui lepitaja ei täida oma kohustusi või viivitab

oluliselt kohustuste täitmisega või kui tekib põhjendatud kahtlus lepitaja erapooletuses.

6. LEPITUSTASU JA LEPITUSOSALISTE KULUD

6.1. Lepitustasu

Lepitaja võib nõuda lepitusmenetluse läbiviimise ja sellega seotud kulude eest pooltelt kokkulepitud

tasu. Lepitaja võib pooltelt nõuda lepitustasu ettemaksu. Lepitaja lepib tasu suhtes pooltega ise

kokku. Pooled vastutavad lepitustasu maksmise eest lepitaja ees solidaarselt.

6.2. Lepitusosaliste kulud

Lepitusosalised teineteise kulusid ei hüvita, välja arvatud juhul, kui nad lepivad kokku teisiti.

7. LEPITUSKOHTUMINE

7.1. Määratud lepitaja korraldab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul avalduse

menetlusse võtmisest lepituskohtumise. Poole põhjendatud taotlusel või muul olulisel põhjusel võib

see tähtaeg olla pikem.

7.2. Lepituskohtumisel osalevad avaldaja, teine pool ja nende võimalikud esindajad ning komisjoni

esimees. Esindaja võib poole asemel kohtumisel osaleda siis, kui tal on volitus lepituskokkuleppe

sõlmimiseks.

7.3. Lepitaja määrab kohtumise toimumise aja ja koha ning saadab avaldajale ja teisele poolele

kutsed. Kui poole kohale ilmumine on kohustuslik, tuleb seda ja kohtumisele ilmumata jätmise

tagajärgi poolele kutses selgitada.

7.4. Kokkuleppel komisjoni esimehega võib lepitaja korraldada kohtumise Patendiameti ruumides

aadressil Tatari 39, Tallinn. Erandjuhul võib lepitaja viia lepituskohtumise läbi sidevahendite

vahendusel, kui on tagatud kohtumise kirjalik protokollimine.

7.5. Lepitaja võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või igaühega eraldi.

7.6. Lepituskohtumine on kinnine.

7.7. Kohtumist juhatab määratud lepitaja, kes kuulab ära poolte väited ning tutvub esitatud

dokumentide ja muude tõenditega.

7.8. Komisjoni esimees fikseerib kirjalikult lepituskohtumise toimumise käigu ning kohtumise

tulemuse.

7.9. Kui lepituskohtumisel jõuavad pooled kokkuleppele, kinnitab poolte allkirjastatud kokkuleppe

komisjoni esimees oma allkirjaga.

8. EKSPERTIIS, ERIALAASJATUNDJAD JA TUNNISTAJAD

8.1. Poole soovil ning tingimusel, et lepitaja peab seda otstarbekaks, võidakse tellida

erialaasjatundjalt vaidluse asjaolude selgitamiseks ekspertiis. Lepitaja võib selle kohta kuulata ära

poolte arvamuse.

8.2. Lepitusosalise taotlusel võib lepitaja kutsuda lepituskohtumisele ja ära kuulata tunnistajad ning

erialaasjatundjad. Lepitusosalise taotlusel kutsutud erialaasjatundjate ja tunnistajate kohaloleku

lepituskohtumisel tagab nende kutsumist soovinud lepitusosaline.

8.3. Ekspertiisi, tunnistajate ja eriaalaasjatundjatega seotud kulud tasub pool, kelle taotlusel isikud

menetlusse kaasati.

9. LEPITUSKOKKULEPE

9.1. Kui lepituskohtumisel ei sõlminud pooled kokkulepet, teeb lepitaja 5 tööpäeva jooksul pooltele

lepituskokkuleppe sõlmimise ettepaneku, millele pooled peavad vastama 10 tööpäeva jooksul.

9.2. Kui pooled lepitusettepanekuga nõustuvad, kinnitab komisjoni esimees poolte allkirjastatud

kokkuleppe oma allkirjaga ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.

9.3. Lepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kokkuleppe kinnitamise eelduseks on muu hulgas

asjaolu, et lepitusmenetlus viidi läbi, arvestades lepitusseaduses sätestatud põhimõtteid.

Kokkuleppest pooltele tulenevad kohustused peavad olema sõnastatud selgelt ning kokkulepet peab

olema võimalik täita.

9.4. Kui teine pool lepitusettepanekuga ei nõustu või sellele ei vasta, on lepitusmenetlus lõppenud

ja lepitaja teavitab sellest komisjoni esimeest.

10. LEPITUSKOKKULEPPE TÄITMINE

10.1. Kui kokkuleppes pole sätestatud teisiti, tuleb kokkulepe täita 30 päeva jooksul alates kinnitatud

kokkuleppe ärakirja pooltele edastamisele järgnevast päevast.

10.2. Kui kokkulepet tähtaja jooksul ei täideta, võib pool esitada lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe

kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. LEPITUSMENETLUSE LÕPPEMINE

11.1. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks, kui:

1) lepitusosalised jõuavad lepitusmenetluse käigus kokkuleppele;

2) üks lepitusosalistest avaldab tahet lepitusmenetlus lõpetada;

3) poole käitumisest ilmneb tema soovimatus menetluses osaleda, eelkõige, kui ta ei esita

lepitusorganile kirjalikku vastust määratud tähtaja jooksul, jätab mõjuva põhjuseta tegemata

menetlustoimingu või takistab lepitusmenetluse korraldamist muul viisil;

4) pool ei nõustu lepitusettepanekuga määratud tähtaja jooksul.

11.2. Komisjoni esimees teavitab lepitusosalisi lepitusmenetluse lõppemisest kirjalikult.

11.3. Kui lepitusmenetluses osalemine on seadusest tulenevalt kohustuslik, ei lõpetata

lepitusmenetlust enne, kui lepitaja on esitanud lepitusettepaneku.

12. KOHTUSSE PÖÖRDUMINE

12.1. Kui lepitusmenetlus on katkestatud või komisjoni esimees on teatanud, et kokkuleppele ei

jõuta, on pooltel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

12.2. Pool võib komisjoni esimehe kinnitatud kokkuleppe vaidlustada kohtus juhul, kui komisjon on

oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi ja see rikkumine mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe

sisu.

12.3. Avalduse lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise tuvastamiseks võib

esitada lepitusorgani asukohajärgsele maakohtule 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise

teatavakstegemisest arvates.

12.4. Kui kohus tuvastab lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise, mis mõjutas

või võis mõjutada kokkuleppe sisu, loetakse lepitusorgani kinnitatud kokkulepe tühiseks ning poolel

on õigus kohtumääruse jõustumisest alates pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

13. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

13.1. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 artikli 6 lõike 1 punkt (c). Vastavalt AutÕS § 87 lõigetele 4 ja 41 on lepitusmenetluse

läbiviimine komisjoni seadusjärgne kohustus, mille täitmine eeldab nende isikute andmete

töötlemist, kes on oma õiguste kaitseks komisjoni poole pöördunud või menetluses osalenud.

13.2. Komisjoni esimees ja lepitaja võivad lepitusmenetluse aluseks olevate asjaolude kohta käivat

teavet ja selles sisalduvaid isikuandmeid töödelda lepitusmenetluse läbiviimise eesmärgil.

13.3. Lepitusmenetluses töödeldavad isikuandmed on nii avaldaja kui ka teise poole nimi, isiku- või

registrikood, elu- või asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber. Lepitusmenetluses võidakse

töödelda ka teisi isikuandmeid, eeldusel, et asjaomaste andmete töötlemine on kooskõlas käesoleva

menetluskorra ja Patendiameti andmetöötlemise tingimustega ning töötlemine toimub

lepitusmenetluse läbiviimise eesmärgil.

13.4. Kõik komisjoni tööd ja menetlusi puudutavad dokumendid säilitatakse elektrooniliselt

Patendiameti dokumendihaldussüsteemis Delta. Komisjoni materjale säilitatakse 5 aastat.

14. TÖÖKORRA MUUDATUSTE VORMISTAMINE

14.1. Käesoleva menetluskorra muudatused vormistatakse kirjalikult ning need jõustuvad

Patendiameti peadirektori käskkirja allkirjastamisega. Menetluskorra kehtiv versioon avaldatakse

Patendiameti kodulehel.

14.2. Kui menetluskorda muudetakse menetluse ajal, siis kohaldatakse menetluses vastava

menetlustoimingu ajal kehtivat menetluskorda.

Lisa 2 Kehtestatud Patendiameti peadirektori 09.08.2024

Käskkirjaga nr 1-1/24-26-O

Kuupäev, reg number

Avaldaja: XXX (isiku/registrikood x), e-posti aadress

Teine pool: YYY (isiku/registrikood x), e-posti aadress

Lepitusmenetluse avalduse menetlusse võtmise teade

Avaldaja XXX on esitanud XXX (kuupäev) avalduse autoriõiguse komisjonile lepitusmenetluse

algatamiseks XXX ja YYY vahel.

Autoriõiguse komisjon on kontrollinud, et puuduvad lepitusseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud

avalduse menetlusse võtmist takistavad asjaolud.

Komisjon otsustab:

1) Võtta autoriõiguse komisjoni menetlusse XXX avaldus lepitusmenetluse

algatamiseks XXX ja YYY vahel.

2) Anda YYY-le tähtaeg kuni XX, et teatada, kas ta on nõus lepitusmenetluses

osalema.

3) Anda YYY-le tähtaeg kuni XX vastuse esitamiseks autoriõiguse komisjonile.

Vastuses võetakse seisukoht avalduses sisalduvate väidete kohta. Vastus tuleb

esitada e-posti aadressil [email protected].

Põhiteave menetluse kohta autoriõiguse komisjonis

Autoriõiguse komisjon on Patendiameti juurde loodud lepitusorgan lepitusseaduse § 19

tähenduses. Komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid

autoriõiguse seaduses sätestatud erisustega. Komisjonil on oma menetluskord (link).

Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus erapooletu lepitaja

toetab pooltevahelist suhtlust eesmärgiga aidata leida neil vaidlusküsimusele lahendus.

Lepitusmenetlus viiakse läbi üksnes juhul, kui mõlemad pooled on sellega nõus. Lepitaja võib

pooltega kokku leppida lepitustasus.

Lepitusmenetlus on konfidentsiaalne.

Kui pooled jõuavad menetluse käigus kokkuleppele ja komisjon kinnitab nende kokkuleppe, on

see täitmiseks kohustuslik ning pool võib selle täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole.

Kui lepitusmenetlus on katkestatud või kui lepitusorgan on teatanud, et kokkuleppele ei ole

jõutud, on poolel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Allkirjastatud digitaalselt

Nimi

autoriõiguse komisjoni esimees

Lisa 1: XXX avaldus ja materjalid

Lisa 2: autoriõiguse komisjoni töökord

Lisa 3 Kehtestatud Patendiameti peadirektori 09.08.2024

Käskkirjaga nr 1-1/24-26-O

Kuupäev, reg number

Avaldaja: XXX (isikukood), e-posti aadress

Teine pool: YYY (isikukood), e-posti aadress

Lepitaja: LLL; e-posti aadress

Lepituskokkuleppe kinnitamine

1. Autoriõiguse komisjoni lepitusmenetluses on XXX ja YYY allkirjastanud lepituskokkuleppe

(lisa 1).

2. Lepitusseaduse § 26 sätestab, et kui pooled nõustuvad lepitusettepanekuga, kinnitab

lepitusorgan kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks. Lepitusseaduse § 27 lg

1 p 4 kohaselt lõppeb lepitusmenetlus lepituskokkuleppe kinnitamisega. Eeltoodust

tulenevalt otsustab autoriõiguse komisjon:

2.1 kinnitada XXX ja YYY vahel sõlmitud xx.xx.xxxx kokkulepe;

2.2 lugeda lepitusmenetlus lõppenuks.

3. Kinnitatud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui kokkulepet tähtaegselt ei

täideta, võib pool pöörduda kokkuleppe täitmiseks kohtutäituri poole (lepitusseaduse § 28 lg

2).

4. Pool võib autoriõiguse komisjoni kinnitatud kokkuleppe kohtus vaidlustada juhul, kui

lepitusorgan on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi ja see rikkumine mõjutas või võis

mõjutada lepituskokkuleppe sisu. Avalduse lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi

olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada lepitusorgani asukohajärgsele maakohtule 30

päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest arvates. Avaldus vaadatakse

läbi hagita menetluses. Kui kohus tuvastab lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi

olulise rikkumise, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu, loetakse lepitusorgani

kinnitatud kokkulepe tühiseks ning poolel on õigus kohtumääruse jõustumisest alates

pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Allkirjastatud digitaalselt

Nimi

autoriõiguse komisjoni esimees

Lisa 1: lepituskokkulepe