Kiri

1. OTSUS

Lähtudes Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091) poolt esitatud Pikametsa II liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 2 lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2 ja 8 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 1 lg 1 ja § 3 lg 4, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Pikametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamine (KMH).

1.2. Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed, millega arvestada taotletava

tegevusloa taotluse menetlemisel:

1.2.1. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ ning

toimub kaevandamistegevus (MaaPS § 6), on keskkonnaloa omajal kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ning mobiilset töötlemissõlme (nt

purustus- ja sorteerimissõlm, sõelumiskompleks) ajal, mil toimub kivimi purustamine

killustikuks, väljatud materjali sorteerimine vms tegevus, et vältida tahkete osakeste (PM) levikut välisõhus.

1.2.2. Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse

taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning

kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liiva veoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi.

1.2.3. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei

ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

1.2.4. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud

spetsiaalsetel hooldusplatsidel. 1.2.5. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. 1.2.6. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. 1.2.7. Võimalusel mitte teostada metsa raadamist mäeeraldise teenindusmaal.

1.2.8. Töö tohib Pikametsa II liivakarjääris toimuda ainult tööpäevadel (s.o E-R kell 8.00-

17.00), nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töö tegemine keelatud. Erakorralised tööajad tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning teavitada vähemalt 500 meetri raadiuses

kohalikku elanikkonda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.2.9. Täiendava müratõkkemeetmena rajada Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa piirile müratõkkevallid.

1.2.10. Loa omaja peab tagama karjääri nõlvade ohutuse metsloomadele ja inimestele. 1.2.11. Kaevandamise käigus on põhjavee taseme alandamine keelatud.

1.2.12. Enne keskkonnaloa väljastamist tuleb taotlejal fikseerida lähipiirkonna (Ringo 70201:002:0201; Väike-Andrese 70201:002:0362 ja Andrese 70201:002:0361) majapidamiste

kaevude veetasemed ning hiljemalt aasta peale esimest mõõdistamist teostada uus mõõtmine,

eesmärgil fikseerida kaevude veetasemed vähemalt kahel eri aastaajal. Mõõtmiste tulemused

edastada kahe nädala jooksul Keskkonnaametile ning kinnistuomanikele. 1.2.13. Taotleja peab lähipiirkonna majapidamiste kaevude veetaseme languse korral

põhjendatud kaebuse puhul välja selgitama veetaseme languse põhjused, vajadusel tellima

vastavad uuringud. Kui uuringutest selgub, et kaevandustegevuse tulemusena on veetase kaevus alanenud vee tarbimist mittevõimaldava tasemeni, tuleb kaevandajal tagada vee

kättesaadavus olemasoleva kaevu süvendamisega või uue kaevu rajamisega. 1.2.14. Korrastamisprojekti tuleb sisse arvestada järelhoolduse aeg sellise pikkusega, et

kaevandatud alasid saaks pidada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks.

1.2.15. Enne tööde alustamist tuleb maavara väljaveotee, sh ristumiskoht riigiteega korrektselt välja ehitada. Väljaveotee ja riigitee ristumiskoha ehitamiseks riigiteel 88 tuleb koostada

ehitusprojekt ning kooskõlastada Transpordiametiga EhS § 99 lõike 3 alusel. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks teede ja

ristumiskohtade kinnistu omaniku konkreetse taotluse alusel.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; edaspidi KeHJS; § 12 lg

11).

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Asjaolud

Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091, aadress Turu tn 34-213, Tartu linn, Tartu vald, Tartu maakond, 51014) esitas Keskkonnaametile 05.07.2023 Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise

keskkonnakaitseloa taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 05.07.2023 numbriga DM-125277-1, parandatud taotlus

registreeritud 01.08.2023 numbriga DM-125277-4.

Taotletava Pikametsa II liivakarjääri teenindusmaa pindala on 5,04 ha ja mäeeraldise pindala

on 3,18 ha, teenindusmaa kattub osaliselt katastriüksusega Rägendikumetsa (katastritunnus 90101:001:1136). Kinnistu kuulub eraomandisse. Kinnistu omanik on taotleja Päidre Põllud

OÜ.

Pikametsa II liivakarjääri asukoht on Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Kantküla. Mäeeraldis

hõlmab Pikametsa maardla (registrikaart nr 934) nii pealpool kui allpool veetaset paiknevat aktiivset tarbevaru plokki 2 (täiteliiva tarbevaru 90 tuh m3).

Kavandatavat liivakarjääri maavara plaanitakse kasutada haljastustöödel peenramaterjalina. Pikametsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15

aastat. Pärast varu ammendamist plaanitakse maa ala korrastada rohumaaks ja veekoguks.

2.2. Õiguslikud alused

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja

tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse

ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse

menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi

MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on

Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6 lõike 4, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab

keskkonnaloa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase

asutuse seisukohast.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS

§ 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31; KeHJS § 61

lg 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Pikametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus (edaspidi taotlusmaterjal, taotluse seletuskiri; registreeritud KOTKAS 01.08.2023 numbriga DM-125277-4)

2. Maa-ameti kaardirakendus (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/) 3. Keskkonnaportaal https://keskkonnaportaal.ee/et

4. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/)

5. Aruanne „Lääne-Viru maakonna Pikametsa II uuringuruumi geoloogilise uuringu

aruanne (varu seisuga 01.06.2022)“ K. Mikkelsaar, EGF 9641.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletava Pikametsa II liivakarjääri asukoht on Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Kantküla. Taotletava Pikametsa II liivakarjääri teenindusmaa pindala on 5,04 ha ja mäeeraldise pindala

on 3,18 ha, teenindusmaa kattub osaliselt katastriüksusega Rägendikumetsa (katastritunnus

90101:001:1136). Kinnistu kuulub eraomandisse. Mäeeraldis hõlmab Pikametsa maardla (registrikaart nr 934) nii pealpool kui allpool veetaset paiknevat aktiivset tarbevaru plokki 2

(täiteliiva tarbevaru 90 tuh m3).

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Pikametsa liivamaardla (maavarade registri registrikaart

nr 934) täiteliiva aktiivse tarbevaru 2. plokki. Seisuga 31.03.2023 on 2. varuploki jääkvaru 90 tuh m3.

Pikametsa II liivakarjääris on võimalik kaevandada veetaset alandamata nii ühes kui ka kahes

etapis. Kõigepealt veepealne varu kas ekskavaatori või frontaallaaduriga ning seejärel veealune

varu pika poomiga ekskavaatoriga. Vee alt kaevandatav materjal tuleb esmalt tõsta astangule

nõrguma enne turustamist. Kaevandamise eesmärgil ei kõrvaldata vett ega juhita põhjavett

ümber, seega veetaseme alandamist ei toimu. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava on kirjeldatud kaevandamise projektis (MaaPS

§ 75).

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Taotletav Pikametsa II liivakarjäär kattub Vinni vallavolikogu otsusega nr 117 (vastu võetud

27.06.2024) vastu võetud Vinni valla üldplaneeringuga. Planeeringu alusel on antud katastriüksus tähistatud osaliselt kui planeeritav väärtuslik põllumajandusmaa.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Pikametsa II liivakarjääri maapinna abs kõrgused on vahemikus 82 - 94 m. Põhjaosa on kaetud

metsa ja võsaga. Katendi moodustab muld kasvukihiga, mille paksus varieerub vahemikus 0,2 - 0,7 m (keskmine 0,3 m).

Taotletava mäeeraldise kasulik kiht on esindatud Võrtsjärve alamkihistu tumepruuni saviliiva ja liivsaviga. Veepealse maavaravaru paksus on keskmiselt 2,6 m ja veealuse varu keskmine

paksus on 0,3 m. Tulevase karjääri mäeeraldise lamam tõuseb lääne suunas kuni abs kõrguseni 90 m ja langeb ida suunas kuni 83 m abs kõrguseni. Kasuliku kihi lamamiks on hall

liivsavimoreen.

Karjääride rajamisega ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult

vaesestub. Looduslik mitmekesisus, taimestik ja loomastik saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Maavara kaevandamisel muutub maastiku olukord mäeeraldise piires täielikult.

Kaevandamisest mõjutatud maa tuleb korrastada projekti alusel (MaaPS § 81 lg 1). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes loa andja poolt esitatud korrastamistingimustest

(MaaPS § 81 lg 2). Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse lõppu (MaaPS § 80 lg

1). Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve Pikametsa II liivakarjääri

kaevandamise taotluses on rohumaa ja veekogu.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Karjääris kasutatakse mäemasinate puhul energiana diiselkütust. Diiselkütus tuuakse kohale ajakohaste paakautodega. Kütuselao ehitamine karjääri ei ole vajalik.

Võimalik väljaveotee on taotletava Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise piirist ~100 m

kaugusele lõuna suunda jääv riigitee nr 88 Rakvere – Rannapungerja.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Taotletava tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on

kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja tahkete osakeste (edaspidi tolm) heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

3.1.5.1. Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni § 66. Keskkonnaloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kui ka sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Vastavalt määrusele nr 42 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra

piirtase päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel,

kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria alana, kus

kehtivad tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel).

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (buldooser, ekskavaator, kopplaadur, kallur, sõel jne). Transpordimasinatel on müratase normeeritud. Eestis kehtivate müra

normtasemete järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase 84 dB kuni 90 dB piirides. Samasugust müra tekitavad ka ekskavaator,

kopplaadur ja buldooser. Sõela (ka purusti) müratase on mõnevõrra suurem, u. 100 dB.

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müra allikast 32 dB võrra, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel 42 dB võrra. Taotletavale mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ligikaudu 300 - 600 m kaugusele ida suunda Andrese (katastritunnus 70201:002:0361) ja Eedeni (katastritunnus 70201:002:0079)

kinnistutele, kirdesse Ventse (katastritunnus 70201:001:0413) kinnistule, lõunasse Väike- Andrese (katastritunnus 70201:002:0362) kinnistule ning läände Ringo (katastritunnus

70201:002:0201) kinnistule.

Tuginedes eelnenule teeb Keskkonnaamet ettepaneku seada taotletavale keskkonnaloale

järgmised leevendusmeetmed:

Võimalusel mitte teostada metsa raadamist mäeeraldise teenindusmaal.

Täiendava müratõkkemeetmena rajada Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa

piirile müratõkkevallid.

Töö tohib Pikametsa II liivakarjääris toimuda ainult tööpäevadel (s.o E-R kell 8.00-17.00),

nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töö tegemine keelatud. Erakorralised tööajad tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning teavitada vähemalt 500 meetri raadiuses

kohalikku elanikkonda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.1.5.2. Tolm

Pikametsa II liivakarjääris kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Peamiselt

paiskub tolm välisõhku karjäärisisestelt- ja väljaveoteedelt ning kaevandatud materjali laadimisprotsessi käigus. Tolmu võib eralduda ka maavara väljamisel, kuid tavapäraselt on

looduslikus olekus materjal niiske ega tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks.

Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt

tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see praktiliselt puudub. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele

aladele vähendavad alal paiknevad puistangud ning osaliselt ümbritsevad metsaalad. Maavara

veol tekkida võivat tolmu on vajadusel võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab vajadusel karjäärisisestel teedel

transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Tolmu kontsentratsiooni vähendamiseks intensiivsel kaevandamise perioodil on soovituslik niisutada karjäärisiseseid teid veega, võtta

kasutusele niisuti purustus- ja sorteerimissõlmes või katta veokite koormaid katetega.

Karjääris töötava ekskavaatori/frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid

kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Eelnenut arvesse võttes teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus (MaaPS § 6), on keskkonnaloa omajal kohustus kasta karjääris kaevise

transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ning mobiilset töötlemissõlme (nt purustus- ja sorteerimissõlm, sõelumiskompleks) ajal, mil toimub kivimi purustamine killustikuks,

väljatud materjali sorteerimine vms tegevus, et vältida tahkete osakeste (PM) levikut välisõhus.

Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning

kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liiva veoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus,

et koormast ei lenduks peeni osakesi.

Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta

inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

3.1.5.3. Põhja- ja pinnavesi

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel

alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks

olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See

toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal.

Kaevandamistegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega sademevett ning ei alandata veetaset, seega ei esine tegevuse käigus heiteid pinnaveekogudesse.

Mäeeraldisel puudub ühendus olemasolevate kuivenduskraavidega. Sellest tulenevalt puudub taotletaval tegevusel mõju lähiümbruse veerežiimile. See tähendab, et kaevandamise käigus ei

toimu veeseaduse § 187 p 9 või p 12 kohast vee erikasutust.

Pikametsa II liivakarjääris on võimalik kaevandada veetaset alandamata nii ühes kui ka kahes

etapis. Kõigepealt veepealne varu kas ekskavaatori või frontaallaaduriga ning seejärel veealune varu pika poomiga ekskavaatoriga. Vee alt kaevandatav materjal tuleb esmalt tõsta astangule

nõrguma enne turustamist. Kaevandamise eesmärgil ei kõrvaldata vett ega juhita põhjavett

ümber, seega veetaseme alandamist ei toimu.

Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem,

kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked

kiiresti avastatavad. Masinate hooldustöid ja tankimist peab tegema väljaspool karjääri, või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva

kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti

(näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul (Eesti looduse infosüsteemi kood LTA1000001) alal.

Taotletavast Pikametsa II mäeeraldisest minimaalselt ~360 m põhja suunas asub kaitsmata

põhjaveega ala (EELISe (Eesti looduse infosüsteem) kood LTA1000406). Ligikaudu 160 - 500 m põhja suunas asuvad mitmed karstialad (EELIS koodid LTA1000611, LTA1001665,

LTA1000748).

Eelnenut arvesse võttes teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised

kõrvaltingimused:

Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

3.1.5.4. Vibratsioon

Vibratsiooni tekitavad karjääris töötavad mehhanismid. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba

valmistajatehases. Pikametsa II liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud

normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või

ümbruskonda.

Liivakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida ning hüdrovasarat ei

kasutata, seetõttu karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni ei kaasne.

3.1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus, lõhn

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5.6. Korrastamine

Lähtudes maavara kaevandamise loas toodud kaevandamisega rikutud korrastatava maa

kasutamise otstarbest, korrastatakse Pikametsa II liivakarjäär rohumaaks ja veekoguks.

Loodusliku erosiooni vältimiseks ja nõlvade parema püsivuse saavutamiseks teostatakse mäeeraldisel tehniline (põhiliselt kaevandamise käigus) kui ka bioloogiline rekultiveerimine,

kus saab kasutada mäeeraldisest eemaldatud kattekihti (ka kasvukihti). Kogu eemaldatud katend kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks.

Kaevandamisest mõjutatud maa tuleb korrastada projekti alusel (MaaPS § 81 lg 1). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes loa andja poolt esitatud korrastamistingimustest

(MaaPS § 81 lg 2). Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse lõppu (MaaPS § 80 lg

1).

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Vastavalt MaaPS § 50 lõikele 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava (edaspidi

jäätmekava), kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 352 tähenduses. JäätS §71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on

tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla JäätS § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Seletuskirja kohaselt kasutatakse taotletava Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend (8 tuh m3) müra- ja tolmutõkkevallide rajamiseks mäeeraldisele

ning hiljem karjääri korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile.

Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias.

Sama seaduse § 22 kohaselt on jäätmetekke vältimine asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning

terviseohtlikkuse vähendamiseks.

Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse

ning antakse üle jäätmekäitlejale. Karjääris tekkivad töötlemisjäätmed (kruusa ja liiva töötlemisel tekkivad mineraaljäätmed, sõelmed) on võimalik turustada või kasutada karjääri

korrastamisel.

Kaevandamise ja maavara töötlemise käigus ei teki ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete teke on

seotud mäemasinate hooldus- ja remonttöödega, mida ei tohi teha karjääris, kuna ohtlike jäätmete sattumine karjääri pinnasele võib põhjustada pinnase ja vee saastumist. Masinate

plaanilised- ja avariiremondid ning tehnilised ülevaatused teostatakse masinat omava ettevõtte

töökojas või karjääris selleks kohandatud alal. Siis tuleb tekkivad ohtlikud jäätmed käidelda JäätS (RT I 2004, 9, 52) sätestatud nõutele.

Kokkuvõtteks saab öelda, et taotletava tegevusega ei kaasne kaevandamisjäätmeid.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Avariiolukorra võimalikkust on käsitletud eelhinnangu punktis 3.1.5. ja selle alapunktides.

Võimalik heide on selle kiirel likvideerimisel lokaalne ning minimaalne.

Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Vee

reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle; hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal ja ettenähtud viisil.

Reostusohu olukorra tekkimisel tuleb rakendada operatiivselt reostuse tõrje meetmeid ning

sõltuvalt reostuse tekke asjaoludest läbi viia veeproovide analüüsid ning tuvastada reostuse määr. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse

likvideerimiseks.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond (määruse nr 31 § 3)

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Pikametsa II liivakarjääri asukoht on Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Kantküla. Taotletava Pikametsa II liivakarjääri teenindusmaa pindala on 5,04 ha ja mäeeraldise pindala on 3,18 ha,

teenindusmaa kattub osaliselt katastriüksusega Rägendikumetsa (katastritunnus

90101:001:1136). Kinnistu kuulub eraomandisse. Kinnistu omanik on taotleja Päidre Põllud OÜ.

Katastriüksus Rägendikumetsa (katastritunnus 90101:001:1136) piirneb katastriüksustega

Raja (katastritunnus 90101:001:0875), Rägendiku (katastritunnus 90101:001:1132), Kirve

(katastritunnus 70201:002:2340) ning Rajametsa (katastritunnus 90101:001:0876).

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneservast ~ 40 m kaugusel asub Elering AS 220-330 kV kõrgepinge elektriõhuliin Aruküla - Balti (VID kood L511; kaitsevöönd 40 m liini

teljest). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei kattu eelnimetatud elektriõhuliini

kaitsevööndiga.

Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusala piiridesse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid, ega kultuurimälestisi ja muinsuskaitsealasid. Samuti puuduvad

ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused.

Tuginedes eelnenule saab öelda, et taotletava mäeeraldise piires puuduvad ehitised,

kommunikatsioonid, keskkonna- ja looduskaitselised objektid, muinsuskaitse-, ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ning muud kitsendusi põhjustavad objektid.

Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja maavara kaevandamise loa kõrvaltingimuste osas.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Pikametsa II liivakarjääri maapinna abs kõrgused on vahemikus 82 - 94 m. Põhjaosa on kaetud

metsa ja võsaga. Katendi moodustab muld kasvukihiga, mille paksus varieerub vahemikus 0,2 - 0,7 m (keskmine 0,3 m).

Taotletava mäeeraldise kasulik kiht on esindatud Võrtsjärve alamkihistu tumepruuni saviliiva ja liivsaviga. Veepealse maavaravaru paksus on keskmiselt 2,6 m ja veealuse varu keskmine

paksus on 0,3 m. Tulevase karjääri mäeeraldise lamam tõuseb lääne suunas kuni abs kõrguseni 90 m ja langeb ida suunas kuni 83 m abs kõrguseni. Kasuliku kihi lamamiks on hall

liivsavimoreen.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul (Eesti looduse infosüsteemi kood LTA1000001) alal.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Pikametsa II liivakarjäär

kavandatakse korrastada veekoguks ja rohumaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta.

Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja maavara kaevandamise loa kõrvaltingimuste osas.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Karjääri tegevus ei asu tiheasustusalal ega selle läheduses. Taotletaval alal ei ole registreeritud

arheoloogilise väärtusega objekte ega alasid. Seega nimetatud objektidele kavandatav tegevus mõju ei avalda.

Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusala piiridesse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid ega kultuurimälestisi ja muinsuskaitsealasid. Samuti

puuduvad ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused.

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks on Keskkonnaamet seadnud kaevandamisloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetme rakendamiseks.

Pinna- ja põhjavesi

Pikametsa II liivakarjääris on võimalik kaevandada veetaset alandamata nii ühes kui ka kahes etapis. Kõigepealt veepealne varu kas ekskavaatori või frontaallaaduriga ning seejärel veealune

varu pika poomiga ekskavaatoriga. Vee alt kaevandatav materjal tuleb esmalt tõsta astangule

nõrguma enne turustamist. Kaevandamise eesmärgil ei kõrvaldata vett ega juhita põhjavett ümber, seega veetaseme alandamist ei toimu.

Kaitstavate loodusobjektid, vääriselupaigad, rohevõrgustik ja Natura 2000 võrgustiku alad

Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad

Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldisel kaitstavaid loodusobjekte ei asu.

Ligikaudu 390 m kaugusel lõunas asub III kategooria kaitsealune taim sulgjas õhik (Neckera

pennata, EELIS kood KLO9401354) ja ~370 m kaugusel III kategooria kaitsealuste liikide laanepüü (Tetrastes bonasia¸ EELIS kood KLO9124913) ja hiireviu (Buteo buteo, EELIS kood

KLO9124905) leiukohad. Ligikaudu 365 m kaugusele edelasse jääb projekteeritav Kantküla- Mustjärve looduskaitseala (EELIS kood PLO1001068).

Arvestades, et nimetatud liikide leiukohtade ja kaevandamisala vahele jääb maantee ning metsaalad, siis eeldatavalt ei kaasne kaevandamisega olulist ebasoodsat mõju liikide soodsale

seisundile.

Lähim loodudirektiivi elupaigatüüp projekteeritaval kaitseala on okasmetsad oosidel ja

moreenkuhjatistel (sürjametsad, 9060). Kuna mäeeraldisel on võimalik kaevandada veetaset

alandamata, ei kaasne kaevandamisega veerežiimi muutust. Karjääri mõjuala ei ulatu

loodusdirektiivi elupaigatüübile.

Rägendikumetsa katastriüksusest ~890 m kaugusele jääb Mõdriku-Roela loodusala, mille piirid

kattuvad Mõdriku-Roela maastikukaitsealaga. Katastriüksusest 1,4 km kaugusele jääb Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala.

Kaevandamistegevusega ei pumbata ega juhita ära isevoolu teel mäeeraldiselt põhja- ega

sademevett ning ei alandata veetaset. Kaevandamine ei too kaasa veerežiimi muutust.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaugemale kui 260 m.

Karjääri mõjuala ei ulatu Mõdriku-Roela loodusala ja maastikukaitseala ning Võlumäe-

Linnamäe maastikukaitseala piiridesse.

Vääriselupaigad

Vääriselupaik VEP nr. 107050 (EELIS kood VEP107050) jääb taotletava mäeeraldise piirist

~250 m kaugusele loodesse ning ligikaudu 370 - 570 m kaugusel lõunas ja edelas asuvad

vääriselupaigad VEP nr. 205743 ja VEP nr. 107049 (EELIS koodid VEP205743, VEP107049).

Nimetatud vääriselupaigad jäävad karjääri mõjualast välja.

Rohevõrgustik

Mäeeraldis ei kattu rohevõrgustikuga.

Mets, maastik ja pinnavormid

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesestub. See saab hakata taastuma pärast karjääri korrastamist. Keskkonnaloa kehtivuse ajal

hakkab juba ammendunud karjääriosades toimuma ka taimede isetaastumine.

Uue Vinni valla üldplaneeringuga jääb Rägendikumetsa katastriüksus tervenisti Lavi-Põlula-

Miila-Mõedaka-Võlumäe-Linnamäe väärtuslikule maastikule ning osaliselt väärtuslikule põllumajandusmaale.

Maakonnaplaneeringu1 kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale kaevandusloa väljastamisel arvestada väärtusliku põllumajandusmaa toimimise tagamisega kaevandamisloale

tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks. Kaevandamine ei tohi põhjustada mulla koostise hävimist.

Vinni valla ÜP2 seletuskirjas on toodud, et juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse

kaevandada maavaravaru, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule

1 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+; 2 Kehtestatud Vinni Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 17

maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise

lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga.

Võttes arvesse, et taotletaval keskkonnaloal on korrastamise suunaks rohumaa ning veekogu,

on Keskkonnaamet seisukohal, et korrastatud ala sobitub väärtusliku maastikuga.

Kumulatiivne mõju

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse

mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt

erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev

kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames põhjendatud või otstarbekas.

Pikametsa liivakarjäär (keskkonnaluba nr L.MK/326702, loa omaja Verston OÜ, luba kehtiv

kuni 25.08.2030) asub taotletavast Pikametsa II liivakarjäärist ~750 m kaugusel läänes.

Keskkonnaamet on seisukohal, et rakendades keskkonnaloale seatavaid kõrvaltingimusi, ei ole

kahe karjääri koostöötamisel negatiivset kumulatiivset mõju ümberkaudsele keskkonnale, ega inimestele.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. KeÜS § 23 lg 2 kohaselt on oluline puutumus

isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

Taotletavale mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ligikaudu 300 - 600 m kaugusele ida suunda Andrese (katastritunnus 70201:002:0361) ja Eedeni (katastritunnus 70201:002:0079)

kinnistutele, kirdesse Ventse (katastritunnus 70201:001:0413) kinnistule, lõunasse Väike- Andrese (katastritunnus 70201:002:0362) kinnistule ning läände Ringo (katastritunnus

70201:002:0201) kinnistule.

Arvestades taotletava Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise asukohta, seal asuvat metsamaad

ning elanikkonna kaugust nimetatud mäeeraldisest, on Keskkonnaamet seisukohal, et elanikkonnale on seadusest tulenevaid norme ületav oluline negatiivne mõju välistatud.

Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist seab Keskkonnaamet taotletava Pikametsa II liivakarjääri

kaevandamisloale siiski järgnevad kõrvaltingimused:

Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus (MaaPS § 6), on keskkonnaloa omajal kohustus kasta karjääris kaevise

transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ning mobiilset töötlemissõlme (nt purustus- ja sorteerimissõlm, sõelumiskompleks) ajal, mil toimub kivimi purustamine killustikuks,

väljatud materjali sorteerimine vms tegevus, et vältida tahkete osakeste (PM) levikut välisõhus.

Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning

kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liiva veoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus,

et koormast ei lenduks peeni osakesi.

Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv

sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta

inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

Võimalusel mitte teostada metsa raadamist mäeeraldise teenindusmaal.

Täiendava müratõkkemeetmena rajada Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa

piirile müratõkkevallid.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.

Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos

põhjenduste ja selgitustega.

3.3.1. Mõju suurus. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus. Mõju ilmnemise tõenäosus. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja

pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Pikametsa II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad

mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui

kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra,

õhusaaste) võib siiski tekkida. Sellest lähtuvalt lisas Keskkonnaamet loale täiendavaid

kõrvaltingimusi müra ning tolmu leviku tõkestamiseks ning määras ka tööde tegemisele ajalise piirangu.

Pinna- ja põhjavesi

Pikametsa II liivakarjääris on võimalik kaevandada veetaset alandamata nii ühes kui ka kahes etapis. Kõigepealt veepealne varu kas ekskavaatori või frontaallaaduriga ning seejärel veealune

varu pika poomiga ekskavaatoriga. Vee alt kaevandatav materjal tuleb esmalt tõsta astangule nõrguma enne turustamist. Kaevandamise eesmärgil ei kõrvaldata vett ega juhita põhjavett

ümber, seega veetaseme alandamist ei toimu. Mäeeraldisel puudub ühendus olemasolevate

kuivenduskraavidega. Sellest tulenevalt puudub taotletaval tegevusel mõju lähiümbruse veerežiimile.

Müra ja tahked peenosakesed

Karjääris töötava ekskavaatori/frontaallaaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Taotletavale mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ligikaudu 300 - 600 m kaugusele ida suunda Andrese (katastritunnus 70201:002:0361) ja Eedeni (katastritunnus 70201:002:0079)

kinnistutele, kirdesse Ventse (katastritunnus 70201:001:0413) kinnistule, lõunasse Väike- Andrese (katastritunnus 70201:002:0362) kinnistule ning läände Ringo (katastritunnus

70201:002:0201) kinnistule.

Ülenormatiivse müra vältimiseks lisas Keskkonnaamet loale täiendavaid kõrvaltingimusi.

Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest.

Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see praktiliselt puudub.

Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendavad alal paiknevad puistangud ning osaliselt ümbritsevad metsaalad ja loale lisatud täiendavad kõrvaltingimused.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 80 km kaugusel Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast.

3.3.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Arvestades karjäärist lähtuvate mõjutuste iseloomu ja ruumilist ulatust, Natura 2000 ala ja kaitse-eesmärkideks olevate väärtuste paiknemist, ei mõjuta planeeritavad kaevandamine

mäeeraldisel Mõdriku-Roela loodusala kaitse-eesmärke ega ala terviklikkust.

Kaevandamine planeeritud mäeeraldisel ei kahjusta Mõdriku-Roela maastikukaitseala ning

Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist ega kaitsealade seisundit.

Planeeritud tegevused ei kahjusta kaitsealuste liikide soodsat seisundit.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla

paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev

kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames

põhjendatud või otstarbekas.

Pikametsa liivakarjäär (keskkonnaluba nr L.MK/326702, loa omaja Verston OÜ, luba kehtiv kuni 25.08.2030) asub taotletavast Pikametsa II liivakarjäärist ~750 m kaugusel läänes.

Keskkonnaamet on seisukohal, et rakendades keskkonnaloale seatavaid kõrvaltingimusi, ei ole kahe karjääri koostöötamisel negatiivset kumulatiivset mõju ümberkaudsele keskkonnale, ega

inimestele.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Keskkonnaloale kantakse järgmised leevendusmeetmed/kõrvaltingimused:

1. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub

kaevandamistegevus (MaaPS § 6), on keskkonnaloa omajal kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid karjäärisiseseid teid ning mobiilset töötlemissõlme (nt purustus- ja

sorteerimissõlm, sõelumiskompleks) ajal, mil toimub kivimi purustamine killustikuks, väljatud materjali sorteerimine vms tegevus, et vältida tahkete osakeste (PM) levikut välisõhus.

2. Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning

kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liiva veoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi.

3. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv

sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

4. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel.

5. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. 6. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei-

ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

7. Võimalusel mitte teostada metsa raadamist mäeeraldise teenindusmaal. 8. Töö tohib Pikametsa II liivakarjääris toimuda ainult tööpäevadel (s.o E-R kell 8.00-17.00),

nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töö tegemine keelatud. Erakorralised tööajad tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning teavitada vähemalt 500 meetri raadiuses

kohalikku elanikkonda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

9. Täiendava müratõkkemeetmena rajada Pikametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirile müratõkkevallid.

10. Loa omaja peab tagama karjääri nõlvade ohutuse metsloomadele ja inimestele. 11. Kaevandamise käigus on põhjavee taseme alandamine keelatud.

12. Enne keskkonnaloa väljastamist tuleb taotlejal fikseerida lähipiirkonna (Ringo

70201:002:0201; Väike-Andrese 70201:002:0362 ja Andrese 70201:002:0361) majapidamiste kaevude veetasemed ning hiljemalt aasta peale esimest mõõdistamist teostada uus mõõtmine,

eesmärgil fikseerida kaevude veetasemed vähemalt kahel eri aastaajal. Mõõtmiste tulemused edastada kahe nädala jooksul Keskkonnaametile ning kinnistuomanikele.

13. Taotleja peab lähipiirkonna majapidamiste kaevude veetaseme languse korral põhjendatud

kaebuse puhul välja selgitama veetaseme languse põhjused, vajadusel tellima vastavad

uuringud. Kui uuringutest selgub, et kaevandustegevuse tulemusena on veetase kaevus

alanenud vee tarbimist mittevõimaldava tasemeni, tuleb kaevandajal tagada vee kättesaadavus olemasoleva kaevu süvendamisega või uue kaevu rajamisega.

14. Korrastamisprojekti tuleb sisse arvestada järelhoolduse aeg sellise pikkusega, et

kaevandatud alasid saaks pidada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. 15. Enne tööde alustamist tuleb maavara väljaveotee, sh ristumiskoht riigiteega korrektselt välja

ehitada. Väljaveotee ja riigitee ristumiskoha ehitamiseks riigiteel 88 tuleb koostada ehitusprojekt ning kooskõlastada Transpordiametiga EhS § 99 lõike 3 alusel. Transpordiamet

väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks teede ja

ristumiskohtade kinnistu omaniku konkreetse taotluse alusel.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:

• Pikametsa II liivakarjääri alal ei toimu kaevandamisel vee väljapumpamist, mistõttu ei kaasne

eeldatavalt mõju põhjavee tasemele; • rakendades ettevaatusabinõusid, ei ole tõenäoline kütuse- ja õlilekke tekkimine, mistõttu ei

kaasne tegevusega negatiivset mõju põhjavee või pinnaveekogumite keemilisele seisundile;

• karjäärialalt puudub väljavool, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt mõju piirkonna pinnaveekogudele;

• kavandav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike;

• eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta olulisel määral põhjaveerežiimi,

kuna allpool põhjaveetaset kaevandamist ei toimu; • eelhindamise tulemusena selgus, et lähimate eluhooneteni ei jõua nõuetekohase kaevandamise

korral ülenormatiivset müra; • eelhindamise tulemusena selgus, et lähimate eluhooneteni ei levi eeldatavalt tahked osakesed,

kui kuival perioodil niisutatakse tooret, karjäärisiseseid teid ja platse; kaevandatud maa on

kvalitatiivselt taastatav korrastamisega.

KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muuhulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 kohaselt esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis XX.xx.2024 kirjaga nr DM-125277-14 KeHJS § 11 lg 22 kohaselt

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Päidre Põllud OÜ-le ja kohaliku omavalitsuse üksusele Vinni Vallavalitsusele tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha

andmiseks hiljemalt xx.xx.2024.

Nimetatud kuupäevaks laekus/ei laekunud arvamusi või vastuväiteid.