Tartumaa Nõo vald Meeri küla Mõisa tee 1 detailplaneeringu seisukoha taotlemine

NÕO VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Nõo xx.xxxxxxxx 2024 nr

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on esitanud Nõo Vallavalitsusele 16. juulil 2024

taotluse, mis on Nõo valla dokumendihaldussüsteemis registreeritud 01.04.2024 numbriga

7-1.1/1150, algatada Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse (registriosa nr 3201404,

katastritunnus 52801:002:0105, sihtotstarve 50% maatulundusmaa ja 50% ühiskondlike ehitiste

maa ) detailplaneering.

Detailplaneeringualasse arvatakse ka Nõo vallale kuuluv Mõisa tee maaüksus (registriosa nr

4608404, katastritunnus 52801:002:0128, pindala 3942 m², sihtotstarve 100% transpordimaa), mille

kaudu soovitakse kavandada üks põhijuurdepääs planeeringualale.

Planeeritava ala suuruseks on ca 11,8 ha.

Detailplaneeringuga soovitakse kavandada uus äri- ja elukeskkond. Selleks taotletakse krundi

jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse

määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramist. Hetkel on kavandatud rekreatiivset

kompleksi Mõisa peahoone ja selle juurde kavandatav laienduse baasil, 1 multifunktsionaalne

hoone (elamu-, äri- ja ühiskondliku kasutusega), 3 korterelamut ca 10 korteriga, 5 rida- või

galeeriimaja kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja teed ning tänavad.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga ja Nõo valla ruumilise arengu

põhimõtetega:

• kaasaegne ja inimsõbralik elukeskkond;

• väljakujunenud keskuste arendamine ja osaline laiendamine;

• olemasolevat infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutav hoonestus.

Nõo valla üldplaneeringu kohaselt jääb Mõisa tee 1 kinnistule Meeri park ja looduskaitse alune

allee. Nõo vallas on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks muu hulgas Meeri park. Tegemist on

detailplaneeringu kohustusega alaga ning funktsioonideks elamumaa, sotsiaalmaa ja maa, millel

säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei

kavandata. Viimase osas võib maa kasutusotstarbe muutmine toimuda maakorraldusliku töö või

detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.

Kõigil Nõo valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel

hoonetel peab olema ühendatus ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud.

Reoveekogumisaladeks on üldplaneeringus määratud kõik detailplaneeringukohustusega alad.

Kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendus

ühiskanalisatsiooni väljaarvatud juhul kui kasutatakse kogumismahutit koos väljaveoga, lokaalsed

puhastid ei ole lubatud.

Detailplaneeringu algatamisel teadaolevalt uuringute vajadus puudub, kuid see võib selguda

detailplaneeringu koostamise käigus.

Kuna planeeritaval maa- alal asuvad mälestised ja nende kaitsevöönd, siis on enne

planeeringulahenduse lõplikku kavandamist vajalik koostada planeeringu muinsuskaitse

eritingimused.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks koostas Alkranel OÜ

detailplaneeringu eskiisi alusel Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise „Mõisa tee 1 kinnistu

(52801:002:0105) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang“, mis on lisatud antud korraldusele (Lisa 2)

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada

tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi.

Kavandatud tegevused ei oma ei oma ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Nõo Vallavalitsus küsis „Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ osas (xx. juuli 2024 kiri nr 8-5/xxx)

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohta.

Eelnõu täiendatakse asutuste seisukohtadega ning põhjendatakse seisukohtade arvestamist ja/või

arvestamata jätmist.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Nõo Vallavalitsus (Voika tn 23,

Nõo alevik, telefon 745 5108, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Väliprojekt OÜ (Sepavälja 33, 50115, Tartu Linn, Tartu maakond;

[email protected], mob +372 5341 2212)

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ (Riia 15b,

Tartu, telefon 736 6676, e-post [email protected]).

xx.xxxxx 2024 on Mõisa tee 1 kinnistu omanikuga sõlmitud „Detailplaneeringu koostamise tellimise

õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping nr 7-2/xx ja eelkokkulepe

detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja väljaehitamise

rahastamiseks“.

Arvestades eeltoodut, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1, § 30 lõike 1 punkti

4, „Planeerimisseaduse“ § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 2, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128

lõigetest 1 ja 5-8, „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 6 lõike 2

punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, lõikeid 3-6, § 34 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“, § 13 punktist 2, Nõo Vallavolikogu 26. augusti 2021 määruse nr

58 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses, ehitusseadustikus, planeerimisseaduses,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ja liiklusseaduses sätestatud

küsimuste lahendamise volitamine“ § 3, Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15

kehtestatud Nõo valla üldplaneeringu ja huvitatud isiku 16.07.2024 esitatud taotluse alusel Nõo

Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamine eesmärgiga kujundada senise hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkond. Ühtlasi

tuleb määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Planeeritava ala pindala on ca 11,8 ha.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1).

4. Kindlustamaks, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused aitavad tagada

kinnismälestise säilimise ja kaitsevööndiga seatud eesmärke tuleb koostada detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimused.

5. Jätta algatamata Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad

tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

6. Planeeringu algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja

sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sh

maaparandussüsteemirajatiste, välja- või ümberehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

7. Korraldusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Nõo vallavalitsuses (Voika tn 23, Nõo alevik,

tel 745 5108) ja Nõo valla elektroonilises dokumendiregistris.

8. Nõo Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest ja lähteseisukohtade kinnitamisest

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

9. Nõo vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on

vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

11. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets Aira Laul

vallavanem vallasekretär

Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Nõo Vallavalitsus

Huvitatud ettevõte: 1893 Maavaldus OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 10.06.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 19

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 20

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 22

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 22

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 23

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 23

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 25

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 25

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 25

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 26

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 26

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 27

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 28

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 28

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 29

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 29

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 31

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 32

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 33

4 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on Tartu

maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) kavandatava

tegevuse DP kava. Eesmärk on äri- ja elukeskkonna kujundamine. Selleks taotletakse krundi

jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate maa-alade ja

liikluskorralduse määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramist. Hetkel on

kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa peahoone ja selle juurde kavandatav laienduse

baasil, 1 multifunktsionaalne hoone (elamu-, äri- ja ühiskondliku kasutusega), 3 korterelamut

ca 10 korteriga, 5 rida- või galeeriimaja kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos

puhkealaga ja teed ning tänavad. Ideekavand täpsustub DP menetluse algatamise järgselt.

Tegevuse arendaja on 1893 Maavaldus OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud huvitatud isiku poolt koostatud selgitavatest ning

illustratiivsest materjalist.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1

kinnistul (52801:002:0105; joonis 1.1). DP kava fookusala ehk Mõisa tee 1 kinnistu pindala on

114574,0 m² (maatulundusmaa 50% ja ühiskondlike ehitiste maa 50%), millest on:

 haritav maa 28160,0 m²;

 looduslik rohumaa 17318,0 m²;

 metsamaa 40440,0 m²;

 õuemaa 6302,0 m²;

 muu maa 22354,0 m².

Joonis 1.1. Mõisa tee 1 kinnistu asukoht (märgitud sinise joone ja oranžika asukoha tähisega). Alus:

Maa-amet, 2024

DP kava alal asub Meeri mõis ja park mh üksikuid rajatisi ning maaparandussüsteem.

Täpsemalt vt ptk 2. Mõisa tee 1 kinnistul on olemas ka maa-alune vee ja kanalisatsiooni

torustik, sideehitised ja elektriõhuliinid (Maa-amet, 2024). DP kava eesmärk on senise

hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkonna kujundamine. DP võimalikus protsessis määrataks

mh üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused.

Mõisa tee 1 kinnistu kruntideks jaotumise visioon on toodud joonisel 1.2. Ideekavand täpsustub

DP menetluse algatamise järgselt. Kuid hetkel on kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa

peahoone juurde (sh laiendus), 1 multifunktsionaalset hoonet (elamu-, äri- ja ühiskondliku

kasutusega, toetamaks mh mõisa peahoone funktsioone), 3 maja ca 10 korteriga korterelamut

ning, 5 hoonet 4 korteriga rida- või galeeriimaja, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja

teed ning tänavad. Seega lisanduks piirkonda ca 143 elanikku kui kava ellu viiakse, lähtuvalt

Nõo valla leibkonna keskmisest suurusest, mis on 2,46 (Statistikaamet, 2024).

6 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Mõisa tee 1 maaüksus on planeeritud heakorrastada ning kujundada olemasolevasse piirkonda

sobilikuks äri- ja elukeskkonnaks, millele annab lisaväärtust terviklikult kujundatud avalik

ruum. Arendustegevusega on hõlmatud kaitsealune mõisa peahoone koos pargi ja alleega ning

kaitsealusest alast väljapoole jääv maa-ala. Ruumiliselt on kavandatud arendusala säilitada

võimalikult avatuna ning piiramata alana. Oluline kontseptuaalne põhimõte on integreerida

olemasolev hoonestus ja väliruum ning planeeritav hoonestus ja avalik ruum ühtseks ning

funktsionaalselt ja visuaalselt sujuvaks tervikuks. Tinglikult saab arendusala jagada viieks

osaks (vt joonis 1.2):

A. Krunt 1 (krundi suurus 2,984 ha), ÄK/ÄV/ÄM. Mõisa peahoone ning selle juurde

kavandatav laiendus, mis on äriotstarbelise kasutusfunktiooniga. Antud

hoonekompleksist saaks multifunktsionaalne spaa- ja konverentsikeskus koos

majutuse, toitlustuse jt toetavate funktsioonidega. Mõisapark heakorrastatakse ning

kujundatakse sobilikuks vaba aja veetmise kohaks.

B. Krundid 2 – 4 (krundid suurusega 2608 m2 kuni 2833 m2), EK-2. Olemasoleva mõisa

peahoone ja korterelamute vahetusse lähedusse jääv hoonestus, mille moodustavad 2-

korruselised ca 10 korteriga korterelamud. Lisaks on kavandatud krundil 15 (suurus

1410 m2) asuva hoone ümberehitamine multifunktsionaalseks hooneks - elamu-, äri- ja

ühiskondliku kasutusega hoone.

C. Krundid 5 – 6 (krundid suurusega 7775 m2 ja 8852 m2), EK-2/ER. Allee äärne 4

korteriga rida- või galeeriimajadest koosnev elamugrupp. Kuni kahekorruselised

väikeelamud olemasoleva kõrghaljastuse vahel, moodustavad aedadega piiritlemata

avatud ruumi. Privaatsuse loomiseks on lubatud madalate pügatavate või vabakujuliste

hekkide rajamine.

D. Krundid 7-14 (krundid suurusega 2127 m2 kuni 3352 m2), EP. Üksikelamud, mis

moodustavad omaette grupi, olles sujuvaks üleminekuks avatud ruumiosast

privaatsemale suletud ruumile.

E. Krunt 16 (suurus 2,635 ha), avalik ruum. Arendusala kõige madalamale osale on

kavandatud veesilm koos puhkealaga, sh ujumiskoht. Kogu arendusala seob tervikuks

ala läbiv ringjas kergliiklejatele suunatud teedevõrgustik, mis kulgeb läbi elamualade,

ümber veesilma ning läbi mõisapargi ning olemasoleva ja planeeritava kõrghaljastuse

(krundid 1, 16-19).

Planeerija on arvestanud, et DP menetlusse tuleb kaasata järgnevad ametkonnad:

Muinsuskaitseamet; Keskkonnaamet; Transpordiamet; Põllumajandus- ja Toiduamet;

Päästeamet. DP koostamise raames on kavandatud kaasata vastava pädevusega arhitekt, kes

töötab välja mõisa hoone ruumilised eskiislahendused. Planeerija on arvestanud, et on vaja mh

muinsuskaitse eritingimusi, maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekti (seoses veekogu

rajamisega). Lisaks kaalutakse võimalikke mürahinnangu vajadust (lähtuvalt riigitee

kaitsevööndist), kõrghaljastuse hindamise vajadust (nii kaitsealuses pargis kui ka väljaspool),

liiklusspetsialisti kaasamist (juhul kui tekkib vajadus riigiteede, Mõisa tee ja Meeri kooli teede

ristumiskoha ümber projekteerida). Koostööd soovitakse teha Kriisa maaüksuse arendajaga ja

lähi naabritega. Mõeldud on järgnevatele teemadele: Meeri Kooli tee rekonstrueerimine ja

kõvakatte all viimine, bussipeatuste rajamine Meeri Kooli teele, vajadusel reoveepuhasti

rekonstrueerimise teemadel vee ettevõtjaga suhtlemine, planeeringuala sisese juurdepääsutee

väljakruntimise küsimused, heakorrastamise küsimused, planeeringualasse jääva üksikelamu

ehitusõiguse käsitlemine. Tehnilisi tingimusi küsitakse OÜ-lt Elektrilevilt, AS Emajõe

Veevärgilt ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk.

7 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.2. Mõisa tee 1 kinnistu kruntideks jaotumine, esmane ideekavand (täpsustub DP menetluse algatamise järgselt, kui maakasutuse suunamisse

arvestatakse täpsemalt ka tehnovõrkude ja lahenduste maavajadused). Väliprojekt OÜ, 2024.

8 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (29.05.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1

kinnistul (52801:002:0105). Nõo vallas on 4508 elanikku, 20 küla, 2 aleviku (Nõo ja Tõravere

alevik; Nõo valla koduleht, 31.01.2024). Nõo alevikust, vallakeskusest, on Tartusse 17 ja

Elvasse 10 kilomeetrit. Meeri külast, DP kava alast Nõo alevikku omakorda ca 4 km. Meeri

külas oli 2023. aasta seisuga 368 elanikku

(https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_01112023-1.pdf, 2024). Rõhu-Meeri-

Tõravere tee (22190) aasta keskmine 334 autot/ööp (Teeregister (Transpordiamet), 2024).

Mõisa tee 1 kinnistu piirneb (tabel 2.1 ja joonis 2.1) idast ja läänest teedega; lõunast

maatulundusmaaga, elamumaaga ja sihtotstarbeta maaga; ning põhjast maatulundusmaaga ja

elamumaaga. Kinnistu sisse jäävad elamumaad. Mõisa tee 1 kinnistu on kompaktne ja tihedama

hoonestusega keskne ala. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel

lähimad ühistranspordi peatused on Meeri pargi ca 75 m idas.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Mõisa tee 1 kinnistu) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul

ka sellest järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa-amet, 2024.

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Mõisa tee 4 1246,0 52801:002:0071 Elamumaa 100%

2 Mõisa tee 2 6669,0 52801:002:0073 Elamumaa 100%

3 Mõisa tee 3 8034,0 52801:002:0072 Elamumaa 100%

4 Serka 123,0 52801:002:0047 Elamumaa 100%

5 Mõisa tee 3942,0 52801:002:0128 Transpordimaa 100%

6 Mõisa tee 5 2921,0 52801:002:0074 Elamumaa 100%

7 Vareme 11295,0 52801:002:0061 Maatulundusmaa 100%

8 22190 Rõhu-Meeri-Tõravere tee 28794,0 52801:002:0096 Transpordimaa 100%

9 Võidutalu 16312,0 52801:002:0127 Maatulundusmaa 100%

10 Leegi 18471,0 52801:002:0089 Maatulundusmaa 100%

11 Vahevälja 62048,0 52801:001:0749 Maatulundusmaa 100%

12 Lõuka 5148,0 52801:001:0293 Elamumaa 100%

13 Turba 55735,0 52801:001:0305 Maatulundusmaa 100%

14 Meeri kooli tee L2 12059,0 52801:001:0700 Transpordimaa 100%

15 Keeri-Karijärve looduskaitseala 18 108518,0 52801:001:0836 Kaitsealune maa 100%

16 Meeri puhasti(1) 6920,0 52801:002:0104 Jäätmehoidla maa 100%

17 Kriisa(2) 177784,0 52801:002:0101 Maatulundusmaa 100%

18 Veehoidla 521,0 52801:002:0102 Tootmismaa 100%

19 Meeri pumbamaja 604,0 52801:002:0103 Tootmismaa 100%

20 Meeri kooli tee L1 7128,0 52801:001:0644 Transpordimaa 100%

21 Nurme 9919,0 52801:002:0059 Maatulundusmaa 100%

22 Toominga 6737,0 52801:001:0269 Elamumaa 100%

23 Rõõmu 7146,0 52801:001:0271 Maatulundusmaa 100%

24 Pihla 18177,0 52801:001:0934 Sihtotstarbeta maa 100% (1) – teadaolevalt on kavas puhastit rekonstrueerida kohalikul vee ettevõttel (vt ka ptk 2.1 lõpus); (2) – Kriisa

maaüksusel on 2024. a seisuga algatamisel detailplaneering (elamud jm sihtotstarbed; Kriisa maaüksuse

(52801:002:0101) detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ,

2024).

9 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. Mõisa tee 1 kinnistu (helesinise joonega) ja selle ümbruskonna kinnistud (lähimad esitatud

tabelis 2.1). Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1.Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) koostamisel on lähtutud üleriigilisest

planeeringust Eesti 2030+, riiklikest arengukavadest jm asjakohastest dokumentidest.

Tartumaa maakonnaplaneering kohaselt on DP kava alal (osaliselt) kaitstavad loodusobjektid

ja ka maaparandussüsteemi alal (vt ka ptk 2.2), kuid ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal ega

väärtuslikul maastikul.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende

võimaliku laienemisalaga, kus põhimõtteliselt asub ka DP kava ala. Sisuliselt tähendab

tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku ulatusega maa-ala

koos tänavavõrgu ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva ruumikorraldusega. Asustuse

arengu eelistamine tiheasumite alal ei tähenda ehituskeeldu mujal, küll aga taunitakse

asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest

10 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise

taristu rajamine ning pidamine on kulukas (alus mh uuring „Tartumaa maakonnaplaneering.

Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine“). Viidatud uuringus on

nimetatud, et Meeri kant (K391) on Tartu linna siirdevööndis.

Nõo valla üldplaneeringu (2006) kohaselt jääb Mõisa tee 1 kinnistule Meeri park ja

looduskaitse alune allee (joonis 2.2 ja 2.3). Nõo vallas on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks

muu hulgas Meeri park. Tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga ning funktsioonideks

elamumaa ja sotsiaalmaa. DP kava ala jääb rohelisest võrgustikust välja (joonis 2.2). Nõo valla

olulisemateks transpordikoridorideks on valda kirde-edela suunal läbivad Jõhvi-Tartu-Valga

põhimaantee ja Tartu-Valga raudtee, mh Tartu ja Elva linnade ühendused.

Joonis 2.2. Rohelise võrgustiku paiknemine DP kava ala (kollane viisnurk) ümbruses. Alus: väljavõte

Nõo valla üldplaneeringu (2006) kaart: Keskkonnatingimused.

Nõo valla üldplaneeringus oli ajalooliselt kavandatud tsoon E-8 Meeri küla kompaktse

hoonestuse ääreala (joonis 2.3; maaüksus 52801:001:0056), minimaalseks planeeritava krundi

suuruseks on 3000 m², kuid vallas üldiselt minimaalne lubatud elamumaa 1500 m². Kõigil

detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus

ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud. Reoveekogumisaladeks on üldplaneeringus

määratud kõik detailplaneeringukohustusega alad. Kõigil detailplaneeringu kohustusega

aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendus ühiskanalisatsiooni väljaarvatud juhul kui

kasutatakse kogumismahutit koos väljaveoga, lokaalsed puhastid ei ole lubatud.

Ehitustingimused elamumaa kasutusotstarbega maale detailplaneeringu koostamisel on

järgmised (siin kohal olulisemaid):

 vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks;

 vähemalt 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast täis istutada kõrghaljastust;

 minimaalne lubatud elamumaa krundi suurus on 1500 m²;

 detailplaneeringus elamumaale tänavavõrgustikku planeerides tuleb tagada

kergliiklusteede ühendused naabermaa-aladega;

11 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 metsaga kaetud perspektiivsel elamumaal tuleb jätta vähemalt 70% territooriumist

looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukrundil tuleb olemasolev

kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70% ulatuses;

 parkimine tuleb lahendada arendataval krundil;

 väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/elamuid, mis

käesoleva töö mõistes on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama

korteriga elamud. Detailplaneeringu kohustusega alal tuleb detailplaneeringu

koostamise käigus anda tekkivatele linnaehituslikele kvartalitele sarnane ilme

kvartalisiseselt. Väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune

pind olla suurem kui 20% krundi pindalast või 600 m².

Joonis 2.3. Hoonestuse arenguala paiknemine DP kava ala (kollane viisnurk) ümbruses. Alus: väljavõte

Nõo valla üldplaneeringu põhikaart (2006).

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks

tootmis- ja ärimaadel (siin kohal olulisemaid):

 tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile;

 vähemalt 15% planeeritud tootmis- ja ärimaa krundi pindalast tuleb haljastada;

 vähemalt 2/3 haljastatavast alast, vähemalt 10% planeeritud tootmis- ja ärimaa krundi

pindalast, tuleb täis istutada kõrghaljastust.

Tartumaa arengustrateegia 2040 (2019; 2022-2023) aluspõhimõteteks on koosloomelisus ja

uuenduslikkus, kestlik mõtteviis, tervelt elatud eluaastad, tark valitsemine ning linna ja

maapiirkonna sidusus. Maakonna arengu sihiks on Tartumaa elanike heaolu suurendamine ning

suurepärase elu- ja ettevõtluskeskkonna pakkumine nii tänastele olijatele kui ka uutele

tulijatele. Tartumaa arengustrateegia 2040 on 4 fookusvaldkonda: heaolu, elukeskkond,

ettevõtlus ja liikuvus. Fookusvaldkondadega seondub mh elukeskkondliku infrastruktuuri

arendamine/edendamine. Fookusvaldkonnaga ettevõtlus seondub mh turismi ja turunduse

edendamine ning Tartumaa kui tunnustatud toidupiirkonna kuvandi arendamine

(tegevussuunad).

Nõo valla arengukava 2023 – 2039 (2022) seab eesmärgid ja tegevused viies olulises

valdkonnas: avalik ruum; ettevõtlus ja turism; sotsiaalne heaolu; vald ja kogukond; haridus,

kultuur ja noortevaldkond. Üldised eesmärgid on:

1. Elukeskkond on looduslähedane, kaasav ja hästi ühendatud ning selle taristu areneb

elu- ja looduskeskkonna tasakaalu arvesse võttes;

2. Mitmekesine, toetav ja elukeskkonda hoidev ettevõtlus ning eripärased

turismivõimalused;

3. Elukeskkond toetab iga inimese heaolu ja turvalisust ning osalus kogukonnaelus on

kõigile avatud;

12 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Elav ja hästi juhitud kogukond, mille loo leiab valla igast nurgast ja elaniku südamest.

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 (2023)

kohaselt kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema

ühendatus ühisveevärki, lokaalsed puhastid ei ole lubatud. Nõo vallas Meeri külas on

reoveekogumisalade senine koormus kuni 80 inimekvivalenti.

Meeri külas on hetkel kasutusel ühisveevarustuse tagamiseks kooli puurkaev (katastri nr

26450). Ühisveevärgi puurkaevudest on piirkonnas reservis puurkaev katastri nr 6797. Meeri

kooli puurkaev (katastri nr 26450) rajati 2010. aastal ning samale kinnistule rajati uude

hoonesse joogiveetöötlus, mis asub Mõisa tee 1 kinnistust läänes ca 10-20 m kaugusel.

Puurkaevu toorvees on probleeme arseeniga, töödeldud vees on näitajad korras.

Meeri külas on ca 0,949 km veetorustikke. Alates 2009. aastast on mõisa piirkonnas

rekonstrueeritud 0,480 km veetorustikke. Meeri suvilapiirkonnas on vajalik ühisveevärk

rajada. Meeri küla suvilapiirkonnas kasutatakse tuletõrje veevõtukohana Männi kinnistul

paiknevat tiiki, millele on 2021. aastal rajatud aastaringselt kasutatav kuivhüdrant. Meeri

mõisas (52801:002:0102) asuv veehoidla on amortiseerunud. Meeri külas imbub sademevesi

haljasaladel. Ka perspektiivis kasutatakse külas eelkõige looduslähedasi lahendusi, mida

vajadusel hooldatakse.

Meeri küla reoveepuhasti asub Meeri puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:002:0104).

Reoveepuhasti (septik ja biotiigid) rekonstrueeriti 2010. aastal. Septik on kolmekambriline

kogumahuga 15 m3. Biotiikide veepeegli pindalad on 460 m2 ja 500 m2, vee sügavus 1,2 m.

Suublaks on keskkonnaloa nr L.VV/324646 alusel Variku kraav (KKR kood VEE1036515),

mis on maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood: 2103650010100, Meerisoo). Vooluhulk on

aastatel 2019-2021 olnud keskmiselt ca 1440 m3/a. Meeri küla suvilapiirkonna võimalikust

liitmisest tulenev ühiskanalisatsioonitarbijate arvu suurenemine tingib reoveepuhasti

ümberdimensioneerimise ja võimaliku puhastusprotsessi lahenduse muutmise vajaduse seoses

vooluhulkade suurenemisega.

Täna ehk 2024. a on AS Emajõe Veevärgi kavandamas reoveepuhasti renoveerimist.

Reoveepuhasti on hetkel kavandatud 250 ie-d, lähiarendusi (käesolev objekt ning Kriisa

maaüksuse võimalik DP) sellesse liidetud veel ei ole. Samas võib nendega arvestamisel jääda

puhasti töökoormus > 300 ja < 1999 ie. Sellisel puhastil peab olema kuja 35 – 100 m, sõltuvalt

siis puhasti tulevasest lahendusest (Keskkonnaministri 31.07.2019. a määrus nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“).

Ehituse teekaart 2040 (2023) ettevõtjate ja ekspertide koostöös valmis Rohetiigri ehituse

teekaart, mis seab eesmärgiks vähendada ehitus- ja kinnisvarasektori CO2 emissiooni 85%

aastaks 2040 ja annab soovitusi, kuidas seda saavutada. Soosib tihedamat, ruumi- ja

kliimasäästlikumat ehitatud keskkonda. Suurem asustustihedus on selle järgselt pigem

soositud, kui tagatud on muude aspektidega tasakaal (piirkondlikud eripärad, jms).

Eelnevalt kirjeldatud reoveepuhasti suubub Variku kraavi, mille kaudu jõuavad veel Elva

jõkke. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Elva jõge

(VEE1036500) ja Keeri järve (VEE2084100). DP kava tegevus jääb Keeri järvest (hea seisundi

saavutamine 2021. a; saavutatud) ca 2,7 km kaugusele. DP kava tegevus jääb Elva jõest

(Kaarnaojast suudmeni nr 2) ca 1,6 km kaugusele (Variku kraavi kaudu seos). Veekogum nr 2

13 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

hea seisundi saavutamine > 2021. a. Veemajanduskava järgne koormus (sh nr 2 jõekogumi

mõistes) muud paisud ja veekogu tõkestamine rekreatsiooni eesmärgil. Meetmed - järelevalve

ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks

(loastamata tõkestusrajatis); vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste

parandamine ja elupaikade taastamine.

Lähim asjakohane arendusprojekt - käimas on Kriisa maaüksuse (52801:002:0101)

detailplaneeringu kava menetlus. Kavandatud oli luua 28 elamumaaga kinnistut (millest 10

ühepere elamuteks ning kuni 18 ühe või kahepere elamuteks mõeldud), 1 ärimaa, 1 tootmismaa,

2 äri- või tootmismaad, 3 haljasalaga kinnistut ja teed ning tänavad. Ärimaade eesmärk on luua

piirkonna elanikele tugifunktsioonide rajamiseks võimalusi - teenindus, meelelahutus,

kaubandus jms. Tootmismaade eesmärk on luua piirkonna väikeettevõtjatele kodulähedasi

väiketootmis tegevusi ning kavandada ka kaasaegseid energiatootmis rajatisi (eelkõige

päikesepark), alus Alkranel OÜ (2024). Kava elluviimisel võib lisanduda piirkonda kuni ca

100 uut elanikku. 2024. a mai kuu alguse seisuga ei olnud vastava arendusprojekti DP

menetlust veel algatatud.

2.2.Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Maastikuliselt asub Nõo vald valdavalt Ugandi lavamaal (Kagu-Eesti lavamaal). Valla

lõunapoolsesse ossa ulatub Otepää kõrgustiku loodeserv. Lavamaal on suhteliselt viljakate

muldadega ala, mida ilmestavad Elva jõe, Nõo ja Voika ojade ürgorud ning

otsmoreenkõrgustikud Pangodi mäed ja Vapramägi. Otepää kõrgustiku servaalale jääb Laguja

piirkond oma kaunite kuplitega (Nõo valla üldplaneering, 2006; Nõo valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, 2023).

Valla pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (moreenid), milles esineb kohati viirsavi,

tolm- ja peenliiva ja kruusa vahekihte ning läätsi. Moreenil lasub laiguti liiva, mis madalamates

kohtades asendub turbaga. Pinnakatte paksus on vahelduv, kuid valdavalt jääb 10-40 m vahele.

Valla lõunaosas on pinnakatte paksus suurem. Alla 10 m (kohati alla 5 m) on pinnakatte paksus

Voika ojast põhja pool. Pinnakate on paksem ürgorgudes 40-80 m ning Tamsa külast kagu pool

oleva seljandiku piires. Nõo valla aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe (D2ar)

ja Burtnieki lademe (D2br) aleuroliidid ja liivakivid. Enamus valla territooriumist on Aruküla

lademe kivimite avamusalal, vaid lõunaosas avaneb Burtnieki lade. Devoni liivakivide-savide

kogupaksus Nõo valla maa-alal on keskmiselt 200 m (Nõo valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, 2023; Nõo valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, 2019).

Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi keskmiselt kaitstud alal

(1:400 000 kaardistuse alusel). Maa-ameti (2024) järgselt on DP kava ala pinnakatte

settetüübid: jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi). Kavandatava

tegevusala muldkate (joonis 2.4) - peamiselt on gleistunud kahkjad leetunud mullad (LPg),

madalsoomullad (M’’ ja M’’’), leetjad gleimullad (GI), kahkjad leetunud mullad (LP),

gleistunud leetjad mullad (KIg), leetunud mullad (LkI). DP kava ala põhjaserv jääb sooalale.

Käesolevas eelhinnangus on kasutatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti

Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass

keskmine või madal st <50 kBq/m³.

14 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Maa-ameti kaardirakenduste (2024) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca

500 m) maardlaid ega ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Maa-ameti (2024) alusel jääb

kavandatava tegevuse ala ida külge (Mõisa tee 1 kinnistule (52801:002:0105) ja ida suunas

maaparandusala (vt joonis 2.5 ja 2.6; maaparandussüsteemi 2103650010100; „Viinalassi II“; a

1969 a ehitatud), seondub ka ptk 1 ja 2.1 esitatuga. Mõisa tee 1 kinnistust läände (allavoolu)

jääb (vt joonis 2.5; maaparandussüsteemi 2103650010100; „Meerisoo“; 1965. a ehitatud). DP

kava ala läbib Variku kraaviga (VEE1036515), mis suubub Elva jõkke (VEE1036500), info ka

ptk 2.1.

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse piirkond (sinine joon) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa-amet,

2024.

Joonis 2.5. Kavandatud tegevuse piirkond, Mõisa tee 1 kinnistu (helesinine joon) ja maaparandusehitis

(pruuniga tähistatud), eesvool (tumesinine joon). Alus: Maa-amet, 2024

15 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.6. Kavandatud tegevuse piirkond, Mõisa tee 1 kinnistu (violetne ja punane) ja maaparandusehitis ("Viinalassi II"; Põllumajandus- ja Toiduamet, 2024). Alus: Maa-amet, 2024

16 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Mõisa tee 1 kinnistul (joonis 2.7) paikneb Meeri mõisa peahoone, 19. saj (kultuurimälestiste

register nr 7237) ja seda ümbritsev Meeri mõisa park (kultuurimälestiste register nr. 7238).

Mõisa peahoone on klassitsistliku härrastemaja näide piirkonnas. Algupäraselt ühekorruseline

kelpkatuse ja vintskappidega peahoone on nõukogude perioodil saanud teise korruse ning

juurdeehitised. Olemasolevasse hoonekompleksi kuuluvad veel 20. sajandi algusest pärit

kahekorruseline ja 20. sajandi lõpus püstitatud kolmekorruseline korterelamu. Samuti üksikud

erinevast ajajärgust pärit üksikelamud ja teenindavad abihooned. Mõisaga seonduv park

pärineb 19. sajandist. Pargile on koostatud hoolduskava - Meeri mõisa pargi hoolduskava 2012-

2021 (S. Järve 2012). Koos pargi põhiosaga on kaitse all ka parki suunduv allee. Lisaks

muinsusväärtustele kannab park endas ka looduskaitselist väärtust. Kaitsealuse pargi

(KLO1200258; https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352215,

2024) iseloomustus on järgnev: hooldatud, segastiilis liigivaene park (27 liiki) huvitava

pargiarhitektuuri ja põlispuudega. Pargi valitseja on Keskkonnaamet lähtudes Vabariigi

Valitsuse vastu võetud 03.03.2006 määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri“. Selle kohaselt tuleb saada pargi valitseja nõusolek (siin kohal

asjakohased):

 puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie;

 ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

 projekteerimistingimuste andmine;

 detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

 ehitusloa andmine;

 katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine;

 maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine.

Joonis 2.7. Kavandatud tegevuse piirkond, Mõisa tee 1 kinnistu (helesinine valge piiriga joon) ja

muinsuskaitseobjektid (sinine ja roheline viirutus) ning III kategooria kaitsealune fauna (helesinine

kattub osaliselt eelnevatega). Alus: Maa-amet, 2024.

17 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Mõisa tee 1 kinnistu naabruses asuvad järgnevad pärandkultuuri objektid (Maa-amet, 2024):

 piirneb edelas graniitsambad (registreerimisnumber 528:MOK:004). Säilinud 20-50%;

 ca 20 m idas Meeri mõisa valitsejamaja (registreerimisnumber 528:MOA:002).

Säilinud 20-50%. Maja kuulub Nõo vallale ja on kasutuses sotsiaalmajana;

 piirneb lõunas mõisapargist kulgeb kuni Tõravere-Rõhu ja Meeri mõis-Nõo teeristini

(ca 370 m) mõisatee (registreerimisnumber 528:MOK:003). Säilinud 50-90%.

DP kava alast ca 7 m loodes teisel pool teed (Meeri kooli (kohalik tee 5280055)) on Keeri-

Karijärve looduskaitsealaga (KLO1000285), mille pindala on 1919,8 ha (sellest veeosa 253,2

ha; https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7354134, 2024), st

vaid osa sellest Nõo vallas. Looduskaitseala (vt joonis 3.2 ptk 3.1) on mh Euroopa Liidu

väärtusi kandva Natura 2000 ala osaks (vt täpsemalt ptk 3). Keeri-Karijärve looduskaitseala

(Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse vastu

võetud 28.02.2006 määrus nr 58)) kaitse-eesmärk on kaitsta (* EL - esmatähtsad):

 elupaigatüüpe – vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), fennoskandia puisniidud

(6530*), nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning

sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad (91E0*);

 elupaiku liikidele – hink (Cobitis taenia) ja vingerjas (Misgurnus fossilis);

 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike, mh II kategooria liigid;

 linnuliike– musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), rukkirääk (Crex

crex), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), soo-loorkull (Circus

pygargus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), sookurg (Grus grus),

täpikhuigur (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo) ja nõmmelõoke (Lullula

arborea) ning teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, kes on

ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid;

 taimeliike – suure käopõll (Listera ovata), kahkjaspunase sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii), roheka käokeel (Platanthera chlorantha), harilik ungrukold (Huperzia

selago), karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens),

kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja vesiroosid (Nymphaea sp.).

EELIS (29.05.2024. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

taime, seene ja sambliku liigid. DP kava alal on tamme-kirjurähni (Dendrocoptes medius;

KLO9128050) leiukoht (eelnevalt kirjeldatud mõisa pargis vt joonis 2.7). DP kava alast ca 7 m

loodes teisel pool teed Keeri-Karijärve looduskaitsealal on kinnistu piirist läänes enam kui 450

m kaugusel väike-konnakotka (Clanga pomarina; KLO9126562) leiukoht (sigimispaik).

Tamme-kirjurähn (III kaitsekategooria) - 2015 a. pesitses 100–300 paari, kes vajab lehtpuid

(Nellis et al. 2015). Pesitseb peamiselt tamme enamusega puistutes ja parkides, aga ka muudes

leht ja sega metsades (Elts et al. 2018). Ohuteguriteks on sobivate elupaikade hävimine ja

fragmenteerumine (mh pesitsusaegne häirimine), surnud puude eemaldamine, õhusaaste mõju

lülijalgseile (st toidu hulga ja kättesaadavuse vähenemine).

Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria) - üks Euroopa arvukamatest kotkastest, pesitsevaid

paare 16 400-22 100 (BirdLife International 2004, 2015). Pesitseb Kesk- ja Ida-Euroopas,

vähesel määral ka Lähis-Idas. Väike-konnakotkas talvitub Lõuna- ja Kagu-Aafrikas. Eestis

18 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

pesitsevatest kotkastest on arvukaim (ja viimaste aastakümnete jooksul olnud stabiilne). Väike-

konnakotka liigitegevuskava alusel võib liigi kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km

raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. EELISes piiritletakse väike-konnakotka elupaigad

selliselt, et need hõlmaks liigile minimaalselt pesitsusrahuks vajalikku ala, milleks on pesast

kuni 300 meetri raadiusesse jääv pesitsemiseks sobiv metsaala (liikumispiirang 15. märtsist

kuni 31. augustini). Elupaigana eelistab mosaiikset maastiku, kus on nii rohumaad kui ka

metsad ja vooluveekogud. Väike-konnakotkas sööb pisiimetajaid (uruhiiri, mutte), kuid samuti

teisi väiksed ning keskmise suurusega loomi nagu kahepaiksed (konnad) ja linde ning vähesel

määral kala. Eesti väikekonnakotka liigi arvukus on olnud viimaste aastakümnete lõikes

stabiilne. Liigi soodsa seisundi säilitamiseks näeb tegevuskava ette meetmed, millest

olulisemad on elupaikade kaitse tagamine, häirimise vähendamine pesapaikades ning

toitumisalade säilimise ja kvaliteedi tagamine (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse

tegevuskava, 2018).

19 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Keeri-Karijärve looduskaitseala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaameti, 2023) ning muid asjakohaseid materjale. Natura

hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis

keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021

20 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.1.Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Mõisa tee 1 kinnistust äri- ja elukeskkonna kujundamine (täpsem teave

ptk 1). Tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse korraldamisega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Keeri-Karijärve loodusala (EELIS kood

RAH0000503), mille pindala on 1935,4 ha (veeosa pindala 253,3 ha). Keeri-Karijärve

loodusalal kaitstakse (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

(Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615)) järgnevaid elupaigatüüpe ja liike (* - üle-

euroopalise tähtsusega ehk esmatähis):

 Elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

 Elupaigad liikidele - harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja saarmas

(Lutra lutra).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohaste

kaitstavate elupaigatüüpide ohutegurid), st käsitletud tegevuse ümbruskonnas (ca 100 m)

lähimaid elupaika. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide paiknemine lähtuvalt

kavandatavast tegevusest (tegevuste kontaktaladel või lähipiirkondades). Vastava tabeli

sisendteabe allikaks on mh EELIS (29.05.2024), „Keeri-Karijärve looduskaitseala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaameti, 2023) ning hinnatav projektikavand ning selle juurde

kuuluvad dokumendid (vt ptk 1). Tabelis 3.1 kirjeldatud ja maismaal asuvad ning projektalaga

seonduvad elupaigatüübid on omakorda esitatud joonisel 3.2.

Tabel 3.1. Keeri-Karijärve loodusala ja kavandatava tegevuse alaga seonduvad (DP kava alast kuni 100

m) elupaigatüüp. Allikad EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 29.05.2024); Keeri-

Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava (Keskkonnaameti, 2023).

NR Elupaigatüübi ja

loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad,

käesoleva analüüsi kontekstis)

Kaitse-

eesmärgid

(30 a)

1 Lamminiidud (6450) - rahuldavas (väike niidetud

osa, väga märjad alad)

kuni mitterahuldavas

seisundis. Katvus 28,3%

ja esinduslikkus B.

Ohutegurid – kinnikasvamine, võsastumine,

kündmine, väetamine, pealekülv, kuivendus.

Meetmed – rohumaade taastamine ja hooldamine.

Põllustamise keelamine, järelevalve. Uute

kuivendussüsteemide keelamine, olemasolevate

süsteemide hooldustöödele kaitse‐eesmärkidest

lähtuvate tingimuste seadmine.

Koosluste

soodsa

seisundi

saavutamine

ja tagamine.

21 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 3.2. DP kava ala (violetne ring) lähistel asuvad Natura 2000 ala elupaigatüübid (kattub kaardi

nähtavus ulatuses Keeri-Karijärve looduskaitsealaga). Alus: Maa-amet, 2024 ja EELIS (29.05.2024).

22 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.2.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala) elupaik, mis seostusid enim käsitletava

tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüüpidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel

ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele

seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp Tegevuse

mõju/oht

Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm

asjakohasest)

Lamminiidud

(6450)

Puudub Kavandatava tegevuse ja elupaiga vahele jääb tee - Meeri kooli

(kohalik tee 5280055) ning puudub vahetu paralleelne piir elupaigaga.

Kavandatav tegevus ei ulatu niidu alale. Niidualade võsastumist,

kinnikasvamist, kündmist, väetamist, pealekülvi ega kuivendust

kavaga (sh tiigi rajamisel senise ühe maaparanduse eesvoolu peale) ei

kavandata/põhjustata.

3.3.Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade

(loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000

alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju

eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toob käesoleva töö koostaja

siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete

3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb

üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt

senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja eesmärkide

mõjueelduste suurenemise kontekstis.

23 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 4.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1.Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1

kinnistul (52801:002:0105). DP kava ala ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal, rohelisel

võrgustikul (vastavalt Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ ja Nõo valla üldplaneeringule). Mõisa tee 1 kinnistule jääb Meeri park ja looduskaitse alune allee, mis on miljööväärtuslikul

hoonestusalal lähtuvalt Nõo valla üldplaneeringust (2006). Tegemist on detailplaneeringu

kohustusega alaga ning planeeritud elamumaa ja sotsiaalmaaga. Mõisa tee 1 kinnistust lääne

suunas jääb Kriisa kinnistu, kus toimub multifunktsionaalse elamukvartali kujundamine (vt ka

ptk 2.1). Mõisa tee 1 kinnistu väärtuste hoidmiseks on rakendatud erinevaid lähenemisi (sh

haridusasutused hoonestuses), kuid siiski pole need taganud pikaaegset hoonete kompleksi

24 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kasutust. Kavandatav tegevus võimaldaks ajalooliseid hooneid taas kasutusele võtta koos

hooldatud ja avalikult kasutatava ümbruskonnaga. Võrreldes Kriisa maaüksusega on Mõisa tee

1 kinnistu kompaktsem ja tihedama hoonestuse keskne ala, kuhu sobib planeerida väikseimaid

(vt DP kava ptk 1) üksikelamu krunte. Kui arvestada piirnevate kinnistute sihtotstarbeid (ptk.

2), siis see sobitub kavandatud tegevusega. Elamumaale kavandatakse nii ühepereelamuid, ca

10 korteriga korterelamuid ja 4 korteriga rida- või galeeriimaju. Viimased aitavad vähendada

kütte kulusid ja hõlbustavad seega kliima eesmärkide järgimist (Ehituse teekaart 2040 (2023)).

Ärifunktsiooni (turism) lisandumine piirkonda rikastab inimkeskkonda ja on kooskõlas

Tartumaa arengustrateegiaga 2040 ja Nõo valla arengukavaga 2023 – 2039. Veesilm koos

puhkealaga loob kogu piirkonna elanikele rekreatsiooni võimalusi. Mõisa tee 1 kinnistu ja

Kriisa kinnistu arendamisel/kavandamisel on potentsiaali ühiseks arenguks (nt küla keskuse

kujunemine Kriisa maaüksusele ja rekreatiivsed võimalused Mõisa tee 1 maaüksusel ca 2,635

ha avalikul ruumis.

Vastavalt Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 on

kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. DP kava ala saab ühendada ka juba seniste ühisveevärgi

lahendustega. Piirkondlik vee-ettevõtja on koostöös omavalitsusega rekonstrueerimas

(projekteerimas) ka ühiskanalisatsiooni lahendusi, st hetkel ongi sobib võimalus läbi kaalutleda

piirkonna arenguvõimalused, sh vastava DP kava kontekstis. Ptk 1 nähtub ka see, et

planeeringu koostamisest huvitatud isik, koos planeeringu eeldatava koostajaga on

teadvustanud koostöövajadusi vee-ettevõtjaga vastavas valdkonnas. Seega eraldi nimetatud

asjaolu meetmena ei sõnastata.

Lähtuvalt Nõo valla üldplaneeringust ja ptk 1 sätestatust tuleb elamumaa kasutusotstarbega

maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada

piirkonda teenindavaks üldmaaks või avatud ligipääsuga maaks. Hetkel on vastav nõue

põhimõtteliselt täidetud ning ka planeeringu menetluse käigus (kui DP algatatakse) saab

eeldada, et selle edasise tagamise kontroll (sh võimalike tehnorajatiste vöönditesse

(määratletakse samuti hilisemalt) suhestumise vm järgselt) on tagatud üldmenetluses. Seega

eraldi vastavat tingimust ptk lõpus meetmeks ei seata.

DP kava ala on osaliselt maaparandussüsteemi alal (täpsemad andmed vt joonis 2.5 ja 2.6).

Maaparandussüsteemid otseselt hoonete alla ei jääks, kuid kavandades tiiki ühele

maaparanduse eesvoolule tuleb jälgida, et selle veetase ei halvendaks omakorda eesvoolu

suubuva kollektoreesvoolu taha jääva ala veerežiimi. Arvestades, et kollektoreesvoolu kõrval,

ca 10 m kaugusel on teine maaparanduse eesvool (ETAK ID 2333532), mis ei suubuks

võimalikku tiiki, siis on eeldused olemas süsteemide ümberkujundamiseks, ilma suuremate

kuludeta. Vajadusel tuleb koostada maaparandussüsteemi ehitusprojekt, mis võtab arvesse

rekonstrueerimist ning see tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Ptk 1 alusel

on Põllumajandus- ja Toiduametiga koostöö vajadust ka arvestatud, seega seda eraldi siinkohal

meetmena ei rõhutata.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

25 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.2.Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (vt ka ptk 2.1) järgselt asub arendusala (kompaktse

asustusega ala) piirkonnas (sobiv lähipiirkond ka ümbruskonna tõmbekeskuste mõistes), kus

on soodustatud maakasutuse tõhustamise eeldused. Kavandatava tegevuse iseloomu ja

paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda

eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 4.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3.Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

4.4.Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

26 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.5.Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (maatulundusmaa 50% ja ühiskondlike ehitiste maa 50%) haritav maa, looduslik

rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa. Arvestades, et piirnevatel kinnistutel on nii elu- või

ühiskondlik hooneid (ptk. 2), siis on loogiline, et vastavas asupaigas arendatav maakasutus

toob piirkonda juurde sinna sobituvat maakasutust. Seega arvestades arendusala ümbritsevat

maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks.

Lisaks ei ole kavandatav tegevus väärtuslikul põllumajandusmaal, rohelisel võrgustikul ega

väärtuslikul maastikul lähtudes Tartumaa maakonnaplaneeringust 2030+. Nõo valla

üldplaneeringu (2006) kohaselt jääb Mõisa tee 1 kinnistule Meeri park ja looduskaitse alune

allee, mis on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. Planeerija on arvestanud, et vajadusel on

vaja maaparandussüsteemi rekonstrueerida (mh toimuks õiguslike aluste põhjal ka

Põllumajandus- ja Toiduameti kaasamine DP protsessi, selle algatamisel), tiigi rajamisel.

Mullale ja pinnasele olulise negatiivse mõju tekke eeldused puuduvad.

Ptk 1 ja 2, 4.1 toodud andmete alusel ei ole arendustegevuse puhul põhjust eeldada probleeme

põhjavee mõjutamise (kvaliteet ja ressurss) osas. Ptk 4.1 antud suuniste alusel on DP menetluse

algatamisel DP menetluse protsessis piisavalt läbi kaalutav ka ühiskanalisatsiooni temaatika nii

sotsiaal-majanduslikest kui ka pinnavee kvaliteedi tagamise aspektidest tulenevalt. St

puuduvad mõjueeldused ka Variku kraavile (VEE1036515), mis omakorda suubub Elva jõkke

(VEE1036500). Elva jõe osas esitatud hinnangute puhul on arvestatud sh riiklikust

veemajanduskavast lähtuvaid eesmärke ja tegureid. DP algatamise puhul on DP menetluse

protsessis võimalik analüüsida ka Maaeluministri 14.01.2019. a määruse nr 1

„Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise

alused ja kulude tasumise täpsem kord“) kohaldumist vastavas asupaigas. Põllumajandus- ja

Toiduameti kodulehe (https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/maaparandus-ja-

kasutus/uhistud, 2024) järgi ei ole tegevusega seonduval maaparandussüsteemil

maaparandusühistut loodud. Tiigi rajamisel tuleb siiski ette näha järgnevat (sette allavoolu

liikumise ohu minimeerimiseks): tööd teostada suvisel madalvee perioodil ning tulevase tiigi

väljavoolu tsooni rajada enne tiigiga seonduvaid töid sette püüdmiseks ajutine settebassein

koos sette allavoolu liikumist takistava sette-ekraaniga.

Toetudes ptk 1 ja 2 esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh

täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii lokaalselt kui

ka regionaalselt).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Tiigi rajamisel – kui tiigi kavandamine realiseerub (koos või ilma maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise projektiga, tiigist ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide toime

tagamiseks), siis tööd teostada madalvee perioodil. Valingvihmade ajal tööd peatada.

27 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Tiigi rajamisel – kui tiigi kavandamine realiseerub (koos või ilma maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise projektiga, tiigist ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide toime

tagamiseks), siis tulevase tiigi väljavoolu tsooni rajada enne tiigiga seonduvaid töid

sette püüdmiseks ajutine süvendatud ala (heljumi koondamiseks) koos sette allavoolu

liikumist takistava sette-ekraaniga (enne eemaldamist sete ekraani eest eemaldada).

 Tiigi rajamisel – kui tiigi kavandamine realiseerub – väljakaevatavat pinnast sobivusel

kasutada piirkonna maapinna vertikaalplaneerimisel, kuid mitte luua maastikus esile

kerkivaid pinnavorm ning mitte paigutada pinnast väärtuslike objektide

(looduskaitseline, muinsuskaitseline) peale. Pinnase äravedamisel (sh müügil) järgida

maapõueseaduse sätteid (7. peatükk).

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 4.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Nõo vallas, Meeri külas (ca < 400 elanikuga)

oleva maaüksusega. DP kava sobitub ptk 4.1 põhjal paikkonda, mõjutamata ümbruskonna

maakasutust negatiivselt. St kuigi külla lisandub elanikke, siis on DP kava visioonis valitud

paikkonda sobiv ja seda täiendav ehk sobivalt mitmekesistav asustusstruktuur.

Vastavalt ptk 2.2 on piirkonnas KOV pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass keskmine või

madal st. <50 kBq/m³, seega on teadaolev radoonioht minimaalne (tulevase ala kasutajatele).

Lisaks võib välja tuua, et uushoonestuse ja seda toetava infrastruktuuri võimalikud

ehitusmahud ja alad ei ole sellised, mis võiksid esile kutsuda olulisi häiringuid (müra,

valgustus, vibratsioon vms tegur) ka tegevuspaiga väljaarendamise raames. Lisaks saab

siinkohal välja tuua, et DP kava senise koostamise käigus on välja käidud müralevi (maanteelt)

analüüsi vajadus. Müra tasandeid reguleerib Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1. Liiklusmüra sihttasemed elamute (elamud, II mürakategooria) juures oleksid

päeval 55 dB(A) ja öösel 50 dB(A). Rõhu-Meeri-Tõravere teel on aasta keskmine ööpäevane

liiklus 334. Teele lisanduks küll autosid arendustegevuste realiseerumise järgselt, kuid ilmselt

mitte enam kui 25…50% (mürataseme tõus maksimaalselt 1…4 dB;

https://transpordiamet.ee/leevendusmeetmed 2024). Analoogiatest saab välja tuua järgnevat:

 Jüri – Vaida kõrvalmaantee korral perspektiive prognoositav liiklussagedus aastal 2035

on 326 a/ööp ja teest ca 35 m kaugusel jääb päevasel ajal vahemikku 45-50 dB ja öisel

ajal alla 40 dB (Harjumaal Rae vallas Aaviku külas paiknevale Tamme tee 2

(65301:003:0877) kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu alale jõudva liiklusmüra

modelleerimine ning ohufaktorite üldparameetrite analüüs. Aruanne Alkranel OÜ,

20.05.2016).

Käesoleva DP kava hooned jäävad Rõhu-Meeri-Tõravere teest ca 35-50 m kaugusele. Üle tee

paikneb kinnistul Leegi (52801:002:0089) eluhoone ca 80 m kaugusel teest. Arvestades eelpool

toodud liiklussagedust ja toodud näidet, siis pole põhjust eeldada liikluse poolt müra tasemete

ületamisi. Samas kui planeeringu algatamisel ja selle edasisel menetluses soovitakse siiski

müralevi modelleerida, siis see annab lõpliku kinnituse müralevi tingimustele vastavas tsoonis.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Pigem on arendusidee edasine võimalik menetlus vastavat inimasustuse piirkonda

(küla) positiivselt (mh turism) toetavate eeldustega.

28 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Mõisa tee 1 kinnistul (52801:002:0105) on Meeri mõisa peahoone, 19. saj. (kultuurimälestiste

register nr. 7237) ja seda ümbritsev Meeri mõisa park (kultuurimälestis ja looduskaitseline

objekt), koos alleega. Lisaks piirnevad kinnistuga 3 pärandkultuuri objekti.

DP kava iseloomustavast ptk 1 nähtub mh, et DP koostamise raames on kavandatud kaasata

vastava pädevusega arhitekt, kes töötab välja mõisa hoone ruumilised eskiislahendused.

Planeerija on arvestanud, et on vaja mh muinsuskaitse eritingimusi. Lisaks kaalutakse

kõrghaljastuse hindamise vajadust (nii kaitsealuses pargis kui ka väljaspool). Täna on ptk 2.2

baasil teada, mh järgnev - pargile on koostatud hoolduskava - Meeri mõisa pargi hoolduskava

2012-2021 (S. Järve 2012). Kaitsealuse pargi (KLO1200258;

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352215, 2024)

iseloomustus on järgnev: hooldatud, segastiilis liigivaene park (27 liiki) huvitava

pargiarhitektuuri ja põlispuudega. Pargi valitseja on Keskkonnaamet lähtudes Vabariigi

Valitsuse vastu võetud 03.03.2006 määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri“. Selle kohaselt tuleb saada pargi valitseja nõusolek (siin kohal

asjakohased):

 puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie;

 ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

 projekteerimistingimuste andmine;

 detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

 ehitusloa andmine;

 katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine;

 maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine.

Seni kogutud andmestik näitab, et muinus-looduskaitselisi väärtusi kandev park annab

lisaväärtust kogu arendusideele ning pole ka seetõttu väärtuslike koosluste kadumise ohtu.

Lisaks on juba läbi kehtiva õigusruumi objektide kaitset tagavad asutused kaasatud DP

menetlusse (selle algatamisel), st võimalik minimeerida ka väheseid / kaudseid ohte vastavate

menetluslike tingimuste kaudu.

DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist

oleks muus osas tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka

ptk 3 ja 4.5.4.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 alale (DP kava naabruskonnas) on täpsemalt käsitletud ptk.-s 3 (negatiivsete

mõjude eelduseid ei tuvastatud). Meeri mõisa pargi (asub DP kava alal), mille kultuurilised ja

looduskaitselised väärtused on põimunud, käsitlus oli toodud ptk 4.5.3. Siinkohal saab esile

tuua, et pargis on tuvastatud ka tamme-kirjurähni esinemist (ptk 2.2), kellega seotud ohutegurid

(ptk 2.2) ei anna samas alust eeldada liigi soodsuse (LKS § 3) kahjustumist, tulenevalt

kavandatavast tegevusest. Siiski tuleks arvestada lindude pesitsemis aegse rahuga, kui puude

raieks peaks DP menetluse edasises mahus vajadus tekkima. Sammuti võiks raiutud puud jätta

29 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

parki kujundama, et ei kaoks tamme-kirjurähni toit. Nimetatud põhjusel on ptk lõppu esitatud

ka asjakohased meetmed.

DP kava alast ca 7 m loodes teisel pool teed Keeri-Karijärve looduskaitsealal on kinnistu piirist

läänes enam kui 450 m kaugusel väike-konnakotka (Clanga pomarina; KLO9126562) leiukoht

(sigimispaik). Sigimispaik on senise, pigem hajaasustatud piirkonna naabruses. Elupaigana

eelistab mosaiikset maastiku, kus on nii rohumaad kui ka metsad ja vooluveekogud. Paikkonna

järgi, arvestades ka Elva jõe lähedust, siis DP kava ideega kompaktsemaks muutuv maa-ala ei

halvenda liigi võimalikku toitumisala kvaliteeti, kuna ala on juba hetkel inimmõjudega. Samuti

asub intensiivsemaks muutuda võiva maakasutusega ala liigi poolt teadaolevalt (EELIS

andmed) kasutatavast alast piisavalt kaugel ehk puuduvad mõju eeldused ka pesitsuse aegseks

häirimiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Puude raiumise vajaduse ilmnemisel (kaitsealuses pargis), raiutavate puude valikule

kaasata dendroloog ja linnustiku ekspert. Raiutud puid kasutada pargi kujundamisel ja

loodusliku rikkuse tagamisel.

 Raietegevust DP kava alal üldiselt - läbi viia väljaspool haudelinnustiku

pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum ajavahemik).

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

4.6.Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

30 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.5.1 ja 4.5.4

seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Märgalad – puuduvad mõju eeldused, eelkõige ka ptk 3 esitatud põhjustel.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad - temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 4.1.

ja 4.5.1. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski

järgida ptk 4.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale - kirjeldatud

alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist alaga

seotud veestikule ja keskkonnale ei ole alust eeldada, tuginedes ptk 4.1. ja 4.5.1. Siiski järgida

ptk 4.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 4.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 4.1, 4.2, 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 4.5.1 ja 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid

(mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1 ja 4.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 4.5.1 seatud

meedet/suunist, tiigist väljakaevatava pinnase kasutamise osas (mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) - vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

2, 3, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

31 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

teemavaldkonna osas puudub ning Natura 2000 ala osas on mõjude esinemine ebatõenäoline.

Järgida ptk 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid (kõrghaljastuse osas DP kava alal mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust ja elustikele võimalikult väheseid

häiringuid).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1, 2 ja 3 esitatud ning ptk 4.1 kuni 4.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate

mõjude eeldus puudub. Siiski järgida ptk 4.5.1 ja 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

4.7.KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.2 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 4.5.1 ja 4.5.4 välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Seisukohtade

küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Nõo Vallavalitsus) pädevuses (arvestades ka

varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Nõo Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Nõo Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

32 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1 kinnistu

(52801:002:0105) kavandatava tegevuse DP kava. Eesmärk on äri- ja elukeskkonna

kujundamine. Selleks taotletakse krundi jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala

piiritlemist, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste

asukoha määramist. Hetkel on kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa peahoone ja selle

juurde kavandatav laienduse baasil, 1 multifunktsionaalne hoone (elamu-, äri- ja ühiskondliku

kasutusega), 3 korterelamut ca 10 korteriga, 5 rida- või galeeriimaja kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja teed ning tänavad. Ideekavand täpsustub DP

menetluse algatamise järgselt.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 4.5.1 ja 4.5.4 välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Seisukohtade

küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Nõo Vallavalitsus) pädevuses (arvestades ka

varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Nõo Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Nõo Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

33 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.05.2024).

 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2020

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e) viimati vaadatud 21.05.2024.

 Ehituse teekaart 2040. Rohetiiger, 2023.

 Harjumaal Rae vallas Aaviku külas paiknevale Tamme tee 2 (65301:003:0877) kinnistu

ja selle lähiala detailplaneeringu alale jõudva liiklusmüra modelleerimine ning

ohufaktorite üldparameetrite analüüs. Aruanne Alkranel OÜ, 20.05.2016.

 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse

03.03.2006 määrus nr 64.

 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Vabariigi

Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 58.

 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaameti, 2023.

 Keskkonnaportaal (https://www.keskkonnaportaal.ee), 2024.

 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) detailplaneeringu kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Kultuurimälestiste register, 2024.

 Linnuatlas. Elts. J.; Kuus, A.; Leibak, E. 2018.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a.

 Nõo valla arengukava 2023 – 2039. DD StratLab, Teaduse ja Kultuuri SA Domus

Dorpatensis, 2022.

 Nõo valla koduleht, https://nvv.ee/avaleht (viimati vaadatud 21.05.2024).

 Nõo valla üldplaneering. Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006.

 Nõo valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm. Nõo vallavalitsus, 2023.

 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035. Nõo

Vallavalitsus, AS Emajõe Veevärk ja Europolis OÜ, 2023.

 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-

maaomanikule/maaparandus-ja-kasutus/uhistud (viimati vaadatud 21.05.2024).

 Rähnid metsamajanduse tõmbetuultes. Nellis, R.; Lõhmus, A.; Leivits, M.; Pullerits,

M. Eesti loodus 2015/2.

 Statistikaamet https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2000__leibkonnad-

rahvastik-leibkondades__leibkonnad/RL507/table/tableViewLayout2 (viimati alla

laetud 22.05.2024).

 Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2019.

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (sh selle lisad). Rahandusministeerium, 2019.

 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.

A va

lik u

te e

ka its

ev öö

nd (3

0 m

)

Maaparandussüsteemi eesvool

Kollektoreesvool

10.EP 2699 m²

9.EP 3318 m²

5.EK/ER 8852 m²

6.EK/ER 7775 m²

7.EP 3352 m²

8.EP 2936 m²

11.EP 2127 m²

12.EP 2358 m²

13.EP 2413 m²

14.EP 2555 m²

15.EK/Ä/Üh 1410 m²

2.EK 2833 m²

4.EK 2654 m²

16.Üm 26 345 m²

17.L 4868 m²

18.L 3758 m²

19.L 1900 m²

EP

EP

EP

EP EP

EP EP

EP

EK-210 krt

EK-210 krt

EK -2

10 k

rt

EK-2/ER4 krt

EK-2/ER4 krt

EK-2/ER4 krt

EK -2

/E R

4 kr

t

EK -2

/E R

4 kr

tEK /Ä

/Ü h

PLANEERITAV VEEKOGUPUHKEALA

Avatud eesvoolu kaitsevöönd (12 m)

Kollektoreesvoolu kaitsevöönd (10)

Keeri-Karijärve looduskaitseala

Allee

Alajaam

Puurkaevud

Ehitismälestise kaitsevöönd (50 m)

Ehitismälestise kaitsevöönd (50 m)

3.EK 2608 m²

Meeri biotiigid

MÕISA TEE

22 19 0 R Õ H U -M EE R I-T Õ R AV ER E TE E

MEE RI K

OOLI TE

E

Keskpinge õhuliin

Keskpinge õhuliini kaitsevöönd (10 m)

EK-2

EK-3

EP

EP

EP

EP EP

Ava lik

u t ee

ka its

ev öö

nd (2

0 m )

C

B

D

E

1.Ä 29 834 m²

ÄRIHOONE ÄK/ÄV/ÄM

Meeri mõisa park

A

Meeri mõisa peahoone

Joonise nimetus:

ESKIISJOONIS

Asukoht: TARTUMAA, NÕO VALD, MEERI KÜLA

Huvitatud isik:

1893 MAAVALDUS OÜ

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi: MÕISA TEE 1 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr: DP-202453

Kuupäev:

06.03.2024

Joonise nr:

1 Mõõtkava:

1:2000 Formaat:

A3

Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc

LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistu piir

Planeeritav krundipiir

Planeeritav üksikelamu

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritav elamumaa

Olemasolev allee/kõrghaljastus

Planeeritav üldkasutatav haljasala

Planeeritav segafunktsiooniga maa

Olemasolev sõidutee

Planeeritav sõidutee

Planeeritav kergliiklejate tee

EP

Planeeritav korter- või ridaelamu (4 korterit)

Planeeritav korterelamu (kuni 10 korterit)EK-2 10 krt

EK-2/ER 4 krt

Planeeritav segafunktsiooniga hooneEK/Ä/Üh

Loodus- ja muinsuskaitseala

Ehitismälestise kaitsevöönd

Avaliku tee kaitsevöönd

Olemasolev eesvool

Eesvoolu kaitsevöönd

Puurkaevu hooldus- või sanitaarkaitseala

Keskpinge õhuliin

Elektripaigaldise kaitsevöönd

RUUMILINE VISIOON Olemasolev olukord

Arendusala hõlmab Meeri külas asuvat Mõisa tee 1 maaüksust (52801:002:0105, 50% maatulundusmaa, 50% ühiskondlike ehitiste maa). Ala suurus on ca 11,5 ha.

Planeeritav ala asub ajaloolise Meeri mõisa maadel. Mõisakompleksis on säilinud hoonetest mõisa peahoone. Algupäraselt ühekorruseline kelpkatuse ja vintskappidega peahoone on nõukogude perioodil saanud teise korruse ning juurdeehitised. Olemasolevasse hoonekompleksi kuuluvad veel 20. sajandi algusest pärit kahekorruseline ja 20. sajandi lõpus püstitatud kolmekorruseline korterelamu. Samuti üksikud erinevast ajajärgust pärit üksikelamud ja teenindavad abihooned.

Ruumiliselt on tegemist avatud keskkonnaga, kus kõrghaljastatud ala moodustab Meeri mõisa park, peahoone juurde viiv allee, olemasolevate hoonete ümbruses kasvavad puud, hävinenud mõisahooneid ümbritsenud haljastus ning põhjapoolsel madalamal alal kasvav puistu. Maaüksuse põhjanurk on reljeefilt madalam ja liigniiske ning seda läbivad maaparandussüsteemi eesvoolukraavid.

Meeri mõisa peahoone koos mõisa pargi ja alleega on muinsus- ja looduskaitse all.

Kontseptsioon

Mõisa tee 1 maaüksus on planeeritud heakorrastada ning kujundada olemasolevasse piirkonda sobilikuks äri- ja elukeskkonnaks, millele annab lisaväärtust terviklikult kujundatud avalik ruum. Arendustegevusega on hõlmatud kaitsealune mõisa peahoone koos pargi ja alleega ning kaitsealusest alast väljapoole jääv maa-ala. Ruumiliselt on kavandatud arendusala säilitada võimalikult avatuna ning piiramata alana. Oluline kontseptuaalne põhimõte on integreerida olemasolev hoonestus ja väliruum ning planeeritav hoonestus ja avalik ruum ühtseks ning funktsionaalselt ja visuaalselt sujuvaks tervikuks.

Tinglikult saab arendusala jagada viieks osaks:

A. ÄK/ÄV/ÄM: Mõisa peahoone ning selle juurde kavandatav laiendus, mis on äriotstarbelise kasutusfunktiooniga (krunt 1). Antud hoonekompleksist planeeritakse multifunktsionaalne spaa- ja konverentsikeskus koos majutuse, toitlustuse jt toetavate funktsioonidega. Mõisapark heakorrastatakse ning kujundatakse sobilikuks vaba aja veetmise kohaks.

B. EK-2: Olemasoleva mõisa peahoone ja korterelamute vahetusse lähedusse jääv hoonestus, mille moodustavad 2-korruselised ca 10 korteriga korterelamud (krundid 2-4). Lisaks on kavandatud krundil 15 asuva hoone ümberehitamine multifunktsionaalseks hooneks - elamu-, äri- ja ühiskondliku kasutusega hoone.

C. EK-2/ER: Allee äärne 4 korteriga rida- või galeeriimajadest koosnev elamugrupp (krundid 5-6). Kuni kahekorruselised väikeelamud on kavandatud olemasoleva kõrghaljastuse vahele ning moodustavad aedadega piiritlemata avatud ruumi. Privaatsuse loomiseks on lubatud madalate pügatavate või vabakujuliste hekkide rajamine.

D. EP: Üksikelamud (krundid 7-14), mis moodustavad omaette grupi, olles sujuvaks üleminekuks avatud ruumiosast privaatsele suletud ruumile.

E. Avalik ruum: Arendusala kõige madalamale osale on kavandatud veesilm koos puhkealaga, sh ujumiskoht (krunt 16). Kogu arendusala seob tervikuks ala läbiv ringjas kergliiklejatele suunatud teedevõrgustik, mis kulgeb läbi elamualade, ümber veesilma ning läbi mõisapargi, ning olemasolev ja planeeritav kõrghaljastus (krundid 1,16-19).

Planeeritav ärihooneÄK/ÄV/ÄM

Likvideeritav objekt

Olemasolev hoone

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamiseks.

1. Planeeringu eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on senise hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkonna

kujundamine. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused

ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

Nõo valla üldplaneeringu kohaselt jäävad Mõisa tee 1 kinnistule Meeri mõisa peahoone,

Meeri park ja looduskaitse alune allee. Nõo vallas on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks

muu hulgas Meeri park. Tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga ning

funktsioonideks elamumaa, sotsiaalmaa ja maa, millel säilib olemasolev kasutusotstarve

ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Viimase osas

võib maa kasutusotstarbe muutmine toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu

koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Antud juhul tuleb detailplaneeringuga

leida piirkonda sobiv lahendus.

2. Planeeringu ala

Planeeringuala suuruseks on ca 11,8 ha ja see asub Meeri külas ning piirneb lisaks

eraomandis olevatele maaüksustele ka riigi omandis oleva Rõhu-Meeri-Tõravere tee (tee

nr 22190) ja Nõo vallale kuuluva Meeri kooli teega (tee nr 5280055) ning jätkuvalt riigi

omandis oleva Pihla katastriüksusega.

Planeeringualal asub looduskaitsealune Meeri mõisa park KLO1200258, milles elutseb

III kategooria kaitsealune Dendrocoptes medius (tamme-kirjurähn) KLO9128050.

Planeeringu alal asuvad riiklikud kultuurimälestised Meeri mõisa peahoone, 19. saj (reg

nr 7237) ja Meeri mõisa park (reg nr 7238).

Lisaks asuvad planeeringuala kontaktvööndis:

• Keeri-Karijärve looduskaitseala KLO1000285 Meeri sihtkaitsevööndiga

KLO1101098, milles on ajavahemikus 01.03. kuni 14.09 (v.a. kallasrajad ja

olemasolevad teed ning poollooduslike koosluste ilme ning liigikoosseisu

tagamiseks vajalikel töödel)liikumispiirang.

• Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku kuuluva Keeri-Karijärve loodusalaga

RAH0000503.

Planeeringuala skeem (X-GIS2. Maa-amet.)

Legend:

Registreeritud katastriüksus

Detailplaneeringu ala

Loodusala

Kaitseala

Kaitstav loodusobjekt

Kultuurimälestise ala

Kultuurimälestis

Plan ID 126573.

Andmed planeeringualal asuva katastriüksuse kohta:

Mõisa tee 1 katastriüksus 52801:002:0105

Pindalal – 114574 m²

Maakasutuse sihtotstarve – Maatulundusmaa 50% ja Ühiskondlike ehitiste maa 50%

Mõisa tee katastriüksus 52801:002:0128

Pindala - 3942 m²

Maakasutuse sihtotstarve - Transpordimaa 100%

3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem

koostatud planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid

3.1. Planeerimisseadus;

3.2. Ehitusseadustik;

3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded.

3.4. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse

ministri poolt);

3.5. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise

kord“;

3.6. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

3.7. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035

(Nõo Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2023).

4. Lähteseisukohad

4.1. Planeeringuga esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused;

4.2. Parima lahenduse väljatöötamiseks kaaluda ja hinnata erinevaid variante;

4.3. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiisi loetakse illustreerivaks

materjaliks, mitte lõpliku lahenduse eelduseks. Lõplik lahendus ja kruntide arv

kujuneb detailplaneeringu koostamise käigus.

4.4. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:

4.4.1. Elamumaa;

4.4.2. üldmaa;

4.4.3. transpordimaa;

4.4.4. võimalusel äri- või tootmismaa.

4.5. Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:

4.5.1. Määrata planeeringuga.

4.6. Planeeringuala kruntideks jaotamine:

4.6.1. Arvestada piirkonda sobivate, kindlasti üle 1500 m² suuruste, kruntidega,

et hajusam asustus säiliks.

4.6.2. Moodustada eraldi krundid juurdepääsutee(de)le ja kohalike teede teemaa

laiendustele.

4.7. Krundi hoonestusala:

4.7.1. Asukoht määrata detailplaneeringuga.

4.7.2. Arvestada avalike kohalike teede Meeri mõisa tee (Tee nr 5280056) ja

Meeri kooli tee (Tee nr 5280055) kaitsevöönditega (20 m) ning Rõhu-Meeri-

Tõravere tee (tee nr 22190) kaitsevööndiga (30 m). Vajadusel teha ettepanek

tee kaitsevööndi muutmiseks;

4.7.3. Hoonestusalade kaugus planeeringualale kavandatavate juurdepääsuteede

teemaa piirist min 7 m;

4.7.4. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete (ka

alla 20 m2 väikeehitiste) püstitamine keelatud.

4.8. Krundi ehitusõigus:

4.8.1. Hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;

4.8.2. Anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;

4.8.3. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata

planeeringuga järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.8.4. Väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune

pind olla suurem kui 20% krundi pindalast või 600 m².

4.8.5. Arvestada reaalsete hoone suuruste ja kõrgustega. Väikeelamumaale

kavandatavate hoonete suurim lubatud kõrgus (põhihoone katuseharja

kõrgus) kuni 9 m. Abihoone kõrgus määrata planeeringuga. Abihoone ei tohi

olla suurem kui elamu;

4.8.6. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast

maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu

piirkonda teenindavad teed), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna

elanikel.

4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised:

4.9.1. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja rajatiste ja nende ühenduste asukohad;

4.9.2. Kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga.

4.9.3. Hüdrantide või tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada

planeeringuga. Nõo Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada

normikohast tuletõrje veevõtuvarustust;

4.9.4. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri

välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks

tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine,

heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud

asupaik on maapind või katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.

4.9.5. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja

planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.10. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

4.10.1. Arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema

kontaktvööndi analüüsist;

4.10.2. Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus olema esinduslik ja

moodustama arhitektuurselt ühtse terviku. Samas tuleb püüda vältida kõigi

hoonete ühetaolisust;

4.10.3. Lubatud korruselisus – üksikelamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1

korrus;

4.10.4. Katusekalded ja harjajoon määrata planeeringuga;

4.10.5. Anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide tüübi.

4.11. Liikluskorraldus:

4.11.1. Planeeritav ala paikneb kohalike teede ja riigitee kaitsevööndis.

Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee

kaitsevöönd. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise

ohutust.

4.11.2. Planeeringuala sisesed juurdepääsuteed minimaalse laiusega 10 m ja

sõidutee katendiga mitte alla 5,5 m kavandada kõvakattega (asfalt);

4.11.3. Näha ette eraldised teemaa laiendamiseks ja kergliiklusteede (jalgtee või

jalgrattatee või jalg- ja jalgrattatee) rajamiseks Meeri - Tabuli tee (Teeregistri

nr 5280057) ja Meeri kooli tee (Teeregistri nr 5280055) äärde (moodustatava

teemaa laius 18 m);

4.11.4. Hoonestus kavandada Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja Meeri

kooli tee (Teeregistri nr 5280055) kaitsevööndist väljapoole, kuna

kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon;

4.11.5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede asukohad ja nende sidumine

tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala.

4.11.6. määrata liikluskorralduse põhimõtted;

4.11.7. näidata krundile juurdepääsu võimalik asukoht. Vajadusel määrata piiri

osa, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

4.11.8. parkimine lahendada krundisiseselt;

4.11.9. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr

5280057) ja Meeri kooli teega (Teeregistri nr 5280055) ristuvaid tehnovõrke,

siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

4.11.10. Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja Meeri kooli teega

(Teeregistri nr 5280055) liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS

§ 99 lg 3) tuleb taotleda Nõo vallavalitsuselt käest nõuded projekti

koostamiseks.

4.11.11. Uute juurdepääsuteede rajamiseks taotleda kohalikult omavalitsuselt

tee-ehitusluba.

4.12. Haljastus ja heakorrastus:

4.12.1. haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.12.2. anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m);

4.12.3. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine,

sademevee ärajuhtimine jmt);

4.12.4. määrata jäätmekäitluse korraldamine.

4.13. Maaparandussüsteemid:

4.13.1. Käsitleda detailplaneeringu alaga kattuva maaparandussüsteemi osa

(Meerisoo 001, Maaparandussüst. Kood 2103650010100) kokkupuudet ja

vajadusel rekonstrueerimist terviklikult kogu detailplaneeringu alal. Oluline

on arvestada, et olenevalt konkreetsest olukorrast võib vajalik olla

maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks kavandada rekonstrueerimisega

kaasnevat ehitustegevust ka detailplaneeringu alast väljaspool,

naaberkinnisasjadel;

4.13.2. Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi kinnistu

põhiselt.

4.14. Servituutide seadmise vajadus.

4.14.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik teostada ennem ehituslubade

väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus;

4.15. Muud olulised tingimused:

4.15.1. Järgida Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja

Toiduameti ning Maa-ameti seisukohti detailplaneeringu koostamiseks.

4.15.2. Kindlustamaks, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused

aitavad tagada kinnismälestise säilimise ja kaitsevööndiga seatud eesmärke

tuleb koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.

4.16. Planeeringu rakendamise võimalused:

4.16.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses,

mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega

nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele;

4.16.2. Viidata 6. juunil 2024 Nõo valla ja huvitatud isiku vahel sõlmitud

„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja

detailplaneeringu koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/5-2024 ja

eelkokkuleppele detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi

väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“.

4.16.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad

planeeringu elluviimise;

4.16.4. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide

koostamiseks;

4.16.5. Määrata ehitusjärjekorrad.

4.16.6. Märkida järgmised tingimused:

4.16.6.1. enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui tehnorajatistele on

väljastatud vähemalt ehitusload ja rajatud on rasketehnika juurdepääsu

võimaldav tee ehitusluba taotlevale krundile;

4.16.6.2. kasutusload hoonetele antakse pärast seda, kui Nõo Vallavolikogu

15.12.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises

kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 1 punkti 4 kohased tehnorajatised on

välja ehitatud ja vajadusel on neile antud kasutusload;

4.16.6.3. Detailplaneeringu kohased rajatised tuleb välja ehitada hiljemalt viie

aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates kui enne

kehtestamist sõlmitavas halduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

4.16.6.4. kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta

jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel

(Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering

kehtetuks.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:

5.1. Muinsuskaitseamet;

5.2. Keskkonnaamet;

5.3. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

5.4. Põllumajandus- ja Toiduamet;

5.5. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud

/valdajad.

5.5.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohtade määramiseks

teha koostööd Emajõe Veevärk AS-ga (registrikood 11044696; Sõbra 56,

51013, Tartu; Telefon: 731 1840);

5.6. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.

5.7. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt

EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik

(PlanS § 4 lg 6).

6. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus

6.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele;

6.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf kujul

ja väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse kooskõlastuste ja

koostöö koondtabel;

6.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad

täiendavalt pdf kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku

väljapaneku järgselt planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes

eksemplaris;

6.4. detailplaneeringu joonised:

6.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav

aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud)

digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.

Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada esitada muuhulgas kohaliku

omavalitsuse poolt kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi (KOVGIS

EVALD geoarhiivi moodul, https://evald.ee/nõovald/);

6.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;

6.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;

6.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;

6.4.5. tehnovõrkude joonis;

6.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

6.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide

loetavus.

7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

7.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul

pärast detailplaneeringu koostamise algatamist.

7.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme

aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vajalikud uuringud:

8.1. Kuna planeeritaval maa- alal asuvad mälestised ja nende kaitsevöönd, siis on

enne planeeringulahenduse lõplikku kavandamist vajalik koostada planeeringu

muinsuskaitse eritingimused.

8.2. Algatamisel ei ole teiste detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute

vajadus teada, kuid see võib selguda detailplaneeringu koostamise käigus.

Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post [email protected] a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB Pank

Transpordiamet

[email protected] 8. august 2024 nr 7-2/1255

Seisukoha taotlemine planeeringu koostamiseks

Teatame Transpordiametile, kui katastriüksuse 22190 Rõhu-Meeri-Tõravere tee

(katastritunnus 52801:002:0096) valdajale, et Nõo Vallavalitsuses on menetlemisel

Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kujundada senise

hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkond. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus

üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu

eskiisi alusel on kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa peahoone ja selle juurde

kavandatav laienduse baasil, 1 multifunktsionaalne hoone (elamu-, äri- ja

ühiskondliku kasutusega), 3 korterelamut ca 10 korteriga, 5 rida- või galeeriimaja

kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja teed ning tänavad.

Menetletav detailplaneering ei sisalda Nõo valla üldplaneeringu muutmise

ettepanekut.

Ühte juurdepääsu detailplaneeringualale kavandatakse esialgse plaani kohaselt Rõhu-

Meeri-Tõravere teelt.

Lisame ka detailplaneeringust huvitatud isiku poolt algatamistaotluse juurde lisatud

esialgse eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

väljaselgitamiseks Alkranel OÜ poolt koostatud Keskkonnamõju strateegilise

eelhindamise.

Palume Transpordiameti seisukohta detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Lisad:

1. Nõo Vallavalitsuse korralduse „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ eelnõu.

2. Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala

detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu.

3. Detailplaneerinu esialgne eskiislahendus.

4. „Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“, Alkranel OÜ.

Piia Raig [email protected], 745 5434, 53324845

NÕO VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Nõo xx.xxxxxxxx 2024 nr

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on esitanud Nõo Vallavalitsusele 16. juulil 2024

taotluse, mis on Nõo valla dokumendihaldussüsteemis registreeritud 01.04.2024 numbriga

7-1.1/1150, algatada Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse (registriosa nr 3201404,

katastritunnus 52801:002:0105, sihtotstarve 50% maatulundusmaa ja 50% ühiskondlike ehitiste

maa ) detailplaneering.

Detailplaneeringualasse arvatakse ka Nõo vallale kuuluv Mõisa tee maaüksus (registriosa nr

4608404, katastritunnus 52801:002:0128, pindala 3942 m², sihtotstarve 100% transpordimaa), mille

kaudu soovitakse kavandada üks põhijuurdepääs planeeringualale.

Planeeritava ala suuruseks on ca 11,8 ha.

Detailplaneeringuga soovitakse kavandada uus äri- ja elukeskkond. Selleks taotletakse krundi

jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse

määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramist. Hetkel on kavandatud rekreatiivset

kompleksi Mõisa peahoone ja selle juurde kavandatav laienduse baasil, 1 multifunktsionaalne

hoone (elamu-, äri- ja ühiskondliku kasutusega), 3 korterelamut ca 10 korteriga, 5 rida- või

galeeriimaja kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja teed ning tänavad.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga ja Nõo valla ruumilise arengu

põhimõtetega:

• kaasaegne ja inimsõbralik elukeskkond;

• väljakujunenud keskuste arendamine ja osaline laiendamine;

• olemasolevat infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutav hoonestus.

Nõo valla üldplaneeringu kohaselt jääb Mõisa tee 1 kinnistule Meeri park ja looduskaitse alune

allee. Nõo vallas on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks muu hulgas Meeri park. Tegemist on

detailplaneeringu kohustusega alaga ning funktsioonideks elamumaa, sotsiaalmaa ja maa, millel

säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei

kavandata. Viimase osas võib maa kasutusotstarbe muutmine toimuda maakorraldusliku töö või

detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.

Kõigil Nõo valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel

hoonetel peab olema ühendatus ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud.

Reoveekogumisaladeks on üldplaneeringus määratud kõik detailplaneeringukohustusega alad.

Kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendus

ühiskanalisatsiooni väljaarvatud juhul kui kasutatakse kogumismahutit koos väljaveoga, lokaalsed

puhastid ei ole lubatud.

Detailplaneeringu algatamisel teadaolevalt uuringute vajadus puudub, kuid see võib selguda

detailplaneeringu koostamise käigus.

Kuna planeeritaval maa- alal asuvad mälestised ja nende kaitsevöönd, siis on enne

planeeringulahenduse lõplikku kavandamist vajalik koostada planeeringu muinsuskaitse

eritingimused.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks koostas Alkranel OÜ

detailplaneeringu eskiisi alusel Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise „Mõisa tee 1 kinnistu

(52801:002:0105) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang“, mis on lisatud antud korraldusele (Lisa 2)

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada

tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi.

Kavandatud tegevused ei oma ei oma ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Nõo Vallavalitsus küsis „Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ osas (xx. juuli 2024 kiri nr 8-5/xxx)

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohta.

Eelnõu täiendatakse asutuste seisukohtadega ning põhjendatakse seisukohtade arvestamist ja/või

arvestamata jätmist.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Nõo Vallavalitsus (Voika tn 23,

Nõo alevik, telefon 745 5108, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Väliprojekt OÜ (Sepavälja 33, 50115, Tartu Linn, Tartu maakond;

[email protected], mob +372 5341 2212)

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ (Riia 15b,

Tartu, telefon 736 6676, e-post [email protected]).

xx.xxxxx 2024 on Mõisa tee 1 kinnistu omanikuga sõlmitud „Detailplaneeringu koostamise tellimise

õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping nr 7-2/xx ja eelkokkulepe

detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja väljaehitamise

rahastamiseks“.

Arvestades eeltoodut, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1, § 30 lõike 1 punkti

4, „Planeerimisseaduse“ § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 2, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128

lõigetest 1 ja 5-8, „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 6 lõike 2

punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, lõikeid 3-6, § 34 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“, § 13 punktist 2, Nõo Vallavolikogu 26. augusti 2021 määruse nr

58 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses, ehitusseadustikus, planeerimisseaduses,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ja liiklusseaduses sätestatud

küsimuste lahendamise volitamine“ § 3, Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15

kehtestatud Nõo valla üldplaneeringu ja huvitatud isiku 16.07.2024 esitatud taotluse alusel Nõo

Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamine eesmärgiga kujundada senise hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkond. Ühtlasi

tuleb määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Planeeritava ala pindala on ca 11,8 ha.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1).

4. Kindlustamaks, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused aitavad tagada

kinnismälestise säilimise ja kaitsevööndiga seatud eesmärke tuleb koostada detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimused.

5. Jätta algatamata Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad

tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

6. Planeeringu algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja

sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sh

maaparandussüsteemirajatiste, välja- või ümberehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

7. Korraldusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Nõo vallavalitsuses (Voika tn 23, Nõo alevik,

tel 745 5108) ja Nõo valla elektroonilises dokumendiregistris.

8. Nõo Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest ja lähteseisukohtade kinnitamisest

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

9. Nõo vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on

vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

11. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets Aira Laul

vallavanem vallasekretär

Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Nõo Vallavalitsus

Huvitatud ettevõte: 1893 Maavaldus OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 10.06.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 19

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 20

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 22

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 22

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 23

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 23

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 25

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 25

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 25

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 26

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 26

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 27

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 28

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............ 28

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid .......................................................................... 29

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 29

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 31

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 32

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 33

4 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on Tartu

maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) kavandatava

tegevuse DP kava. Eesmärk on äri- ja elukeskkonna kujundamine. Selleks taotletakse krundi

jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate maa-alade ja

liikluskorralduse määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramist. Hetkel on

kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa peahoone ja selle juurde kavandatav laienduse

baasil, 1 multifunktsionaalne hoone (elamu-, äri- ja ühiskondliku kasutusega), 3 korterelamut

ca 10 korteriga, 5 rida- või galeeriimaja kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos

puhkealaga ja teed ning tänavad. Ideekavand täpsustub DP menetluse algatamise järgselt.

Tegevuse arendaja on 1893 Maavaldus OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud huvitatud isiku poolt koostatud selgitavatest ning

illustratiivsest materjalist.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1

kinnistul (52801:002:0105; joonis 1.1). DP kava fookusala ehk Mõisa tee 1 kinnistu pindala on

114574,0 m² (maatulundusmaa 50% ja ühiskondlike ehitiste maa 50%), millest on:

 haritav maa 28160,0 m²;

 looduslik rohumaa 17318,0 m²;

 metsamaa 40440,0 m²;

 õuemaa 6302,0 m²;

 muu maa 22354,0 m².

Joonis 1.1. Mõisa tee 1 kinnistu asukoht (märgitud sinise joone ja oranžika asukoha tähisega). Alus:

Maa-amet, 2024

DP kava alal asub Meeri mõis ja park mh üksikuid rajatisi ning maaparandussüsteem.

Täpsemalt vt ptk 2. Mõisa tee 1 kinnistul on olemas ka maa-alune vee ja kanalisatsiooni

torustik, sideehitised ja elektriõhuliinid (Maa-amet, 2024). DP kava eesmärk on senise

hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkonna kujundamine. DP võimalikus protsessis määrataks

mh üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõttelised lahendused.

Mõisa tee 1 kinnistu kruntideks jaotumise visioon on toodud joonisel 1.2. Ideekavand täpsustub

DP menetluse algatamise järgselt. Kuid hetkel on kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa

peahoone juurde (sh laiendus), 1 multifunktsionaalset hoonet (elamu-, äri- ja ühiskondliku

kasutusega, toetamaks mh mõisa peahoone funktsioone), 3 maja ca 10 korteriga korterelamut

ning, 5 hoonet 4 korteriga rida- või galeeriimaja, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja

teed ning tänavad. Seega lisanduks piirkonda ca 143 elanikku kui kava ellu viiakse, lähtuvalt

Nõo valla leibkonna keskmisest suurusest, mis on 2,46 (Statistikaamet, 2024).

6 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Mõisa tee 1 maaüksus on planeeritud heakorrastada ning kujundada olemasolevasse piirkonda

sobilikuks äri- ja elukeskkonnaks, millele annab lisaväärtust terviklikult kujundatud avalik

ruum. Arendustegevusega on hõlmatud kaitsealune mõisa peahoone koos pargi ja alleega ning

kaitsealusest alast väljapoole jääv maa-ala. Ruumiliselt on kavandatud arendusala säilitada

võimalikult avatuna ning piiramata alana. Oluline kontseptuaalne põhimõte on integreerida

olemasolev hoonestus ja väliruum ning planeeritav hoonestus ja avalik ruum ühtseks ning

funktsionaalselt ja visuaalselt sujuvaks tervikuks. Tinglikult saab arendusala jagada viieks

osaks (vt joonis 1.2):

A. Krunt 1 (krundi suurus 2,984 ha), ÄK/ÄV/ÄM. Mõisa peahoone ning selle juurde

kavandatav laiendus, mis on äriotstarbelise kasutusfunktiooniga. Antud

hoonekompleksist saaks multifunktsionaalne spaa- ja konverentsikeskus koos

majutuse, toitlustuse jt toetavate funktsioonidega. Mõisapark heakorrastatakse ning

kujundatakse sobilikuks vaba aja veetmise kohaks.

B. Krundid 2 – 4 (krundid suurusega 2608 m2 kuni 2833 m2), EK-2. Olemasoleva mõisa

peahoone ja korterelamute vahetusse lähedusse jääv hoonestus, mille moodustavad 2-

korruselised ca 10 korteriga korterelamud. Lisaks on kavandatud krundil 15 (suurus

1410 m2) asuva hoone ümberehitamine multifunktsionaalseks hooneks - elamu-, äri- ja

ühiskondliku kasutusega hoone.

C. Krundid 5 – 6 (krundid suurusega 7775 m2 ja 8852 m2), EK-2/ER. Allee äärne 4

korteriga rida- või galeeriimajadest koosnev elamugrupp. Kuni kahekorruselised

väikeelamud olemasoleva kõrghaljastuse vahel, moodustavad aedadega piiritlemata

avatud ruumi. Privaatsuse loomiseks on lubatud madalate pügatavate või vabakujuliste

hekkide rajamine.

D. Krundid 7-14 (krundid suurusega 2127 m2 kuni 3352 m2), EP. Üksikelamud, mis

moodustavad omaette grupi, olles sujuvaks üleminekuks avatud ruumiosast

privaatsemale suletud ruumile.

E. Krunt 16 (suurus 2,635 ha), avalik ruum. Arendusala kõige madalamale osale on

kavandatud veesilm koos puhkealaga, sh ujumiskoht. Kogu arendusala seob tervikuks

ala läbiv ringjas kergliiklejatele suunatud teedevõrgustik, mis kulgeb läbi elamualade,

ümber veesilma ning läbi mõisapargi ning olemasoleva ja planeeritava kõrghaljastuse

(krundid 1, 16-19).

Planeerija on arvestanud, et DP menetlusse tuleb kaasata järgnevad ametkonnad:

Muinsuskaitseamet; Keskkonnaamet; Transpordiamet; Põllumajandus- ja Toiduamet;

Päästeamet. DP koostamise raames on kavandatud kaasata vastava pädevusega arhitekt, kes

töötab välja mõisa hoone ruumilised eskiislahendused. Planeerija on arvestanud, et on vaja mh

muinsuskaitse eritingimusi, maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekti (seoses veekogu

rajamisega). Lisaks kaalutakse võimalikke mürahinnangu vajadust (lähtuvalt riigitee

kaitsevööndist), kõrghaljastuse hindamise vajadust (nii kaitsealuses pargis kui ka väljaspool),

liiklusspetsialisti kaasamist (juhul kui tekkib vajadus riigiteede, Mõisa tee ja Meeri kooli teede

ristumiskoha ümber projekteerida). Koostööd soovitakse teha Kriisa maaüksuse arendajaga ja

lähi naabritega. Mõeldud on järgnevatele teemadele: Meeri Kooli tee rekonstrueerimine ja

kõvakatte all viimine, bussipeatuste rajamine Meeri Kooli teele, vajadusel reoveepuhasti

rekonstrueerimise teemadel vee ettevõtjaga suhtlemine, planeeringuala sisese juurdepääsutee

väljakruntimise küsimused, heakorrastamise küsimused, planeeringualasse jääva üksikelamu

ehitusõiguse käsitlemine. Tehnilisi tingimusi küsitakse OÜ-lt Elektrilevilt, AS Emajõe

Veevärgilt ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk.

7 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.2. Mõisa tee 1 kinnistu kruntideks jaotumine, esmane ideekavand (täpsustub DP menetluse algatamise järgselt, kui maakasutuse suunamisse

arvestatakse täpsemalt ka tehnovõrkude ja lahenduste maavajadused). Väliprojekt OÜ, 2024.

8 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (29.05.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1

kinnistul (52801:002:0105). Nõo vallas on 4508 elanikku, 20 küla, 2 aleviku (Nõo ja Tõravere

alevik; Nõo valla koduleht, 31.01.2024). Nõo alevikust, vallakeskusest, on Tartusse 17 ja

Elvasse 10 kilomeetrit. Meeri külast, DP kava alast Nõo alevikku omakorda ca 4 km. Meeri

külas oli 2023. aasta seisuga 368 elanikku

(https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_01112023-1.pdf, 2024). Rõhu-Meeri-

Tõravere tee (22190) aasta keskmine 334 autot/ööp (Teeregister (Transpordiamet), 2024).

Mõisa tee 1 kinnistu piirneb (tabel 2.1 ja joonis 2.1) idast ja läänest teedega; lõunast

maatulundusmaaga, elamumaaga ja sihtotstarbeta maaga; ning põhjast maatulundusmaaga ja

elamumaaga. Kinnistu sisse jäävad elamumaad. Mõisa tee 1 kinnistu on kompaktne ja tihedama

hoonestusega keskne ala. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel

lähimad ühistranspordi peatused on Meeri pargi ca 75 m idas.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Mõisa tee 1 kinnistu) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul

ka sellest järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa-amet, 2024.

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Mõisa tee 4 1246,0 52801:002:0071 Elamumaa 100%

2 Mõisa tee 2 6669,0 52801:002:0073 Elamumaa 100%

3 Mõisa tee 3 8034,0 52801:002:0072 Elamumaa 100%

4 Serka 123,0 52801:002:0047 Elamumaa 100%

5 Mõisa tee 3942,0 52801:002:0128 Transpordimaa 100%

6 Mõisa tee 5 2921,0 52801:002:0074 Elamumaa 100%

7 Vareme 11295,0 52801:002:0061 Maatulundusmaa 100%

8 22190 Rõhu-Meeri-Tõravere tee 28794,0 52801:002:0096 Transpordimaa 100%

9 Võidutalu 16312,0 52801:002:0127 Maatulundusmaa 100%

10 Leegi 18471,0 52801:002:0089 Maatulundusmaa 100%

11 Vahevälja 62048,0 52801:001:0749 Maatulundusmaa 100%

12 Lõuka 5148,0 52801:001:0293 Elamumaa 100%

13 Turba 55735,0 52801:001:0305 Maatulundusmaa 100%

14 Meeri kooli tee L2 12059,0 52801:001:0700 Transpordimaa 100%

15 Keeri-Karijärve looduskaitseala 18 108518,0 52801:001:0836 Kaitsealune maa 100%

16 Meeri puhasti(1) 6920,0 52801:002:0104 Jäätmehoidla maa 100%

17 Kriisa(2) 177784,0 52801:002:0101 Maatulundusmaa 100%

18 Veehoidla 521,0 52801:002:0102 Tootmismaa 100%

19 Meeri pumbamaja 604,0 52801:002:0103 Tootmismaa 100%

20 Meeri kooli tee L1 7128,0 52801:001:0644 Transpordimaa 100%

21 Nurme 9919,0 52801:002:0059 Maatulundusmaa 100%

22 Toominga 6737,0 52801:001:0269 Elamumaa 100%

23 Rõõmu 7146,0 52801:001:0271 Maatulundusmaa 100%

24 Pihla 18177,0 52801:001:0934 Sihtotstarbeta maa 100% (1) – teadaolevalt on kavas puhastit rekonstrueerida kohalikul vee ettevõttel (vt ka ptk 2.1 lõpus); (2) – Kriisa

maaüksusel on 2024. a seisuga algatamisel detailplaneering (elamud jm sihtotstarbed; Kriisa maaüksuse

(52801:002:0101) detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ,

2024).

9 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. Mõisa tee 1 kinnistu (helesinise joonega) ja selle ümbruskonna kinnistud (lähimad esitatud

tabelis 2.1). Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1.Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) koostamisel on lähtutud üleriigilisest

planeeringust Eesti 2030+, riiklikest arengukavadest jm asjakohastest dokumentidest.

Tartumaa maakonnaplaneering kohaselt on DP kava alal (osaliselt) kaitstavad loodusobjektid

ja ka maaparandussüsteemi alal (vt ka ptk 2.2), kuid ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal ega

väärtuslikul maastikul.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende

võimaliku laienemisalaga, kus põhimõtteliselt asub ka DP kava ala. Sisuliselt tähendab

tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku ulatusega maa-ala

koos tänavavõrgu ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva ruumikorraldusega. Asustuse

arengu eelistamine tiheasumite alal ei tähenda ehituskeeldu mujal, küll aga taunitakse

asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest

10 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise

taristu rajamine ning pidamine on kulukas (alus mh uuring „Tartumaa maakonnaplaneering.

Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine“). Viidatud uuringus on

nimetatud, et Meeri kant (K391) on Tartu linna siirdevööndis.

Nõo valla üldplaneeringu (2006) kohaselt jääb Mõisa tee 1 kinnistule Meeri park ja

looduskaitse alune allee (joonis 2.2 ja 2.3). Nõo vallas on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks

muu hulgas Meeri park. Tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga ning funktsioonideks

elamumaa ja sotsiaalmaa. DP kava ala jääb rohelisest võrgustikust välja (joonis 2.2). Nõo valla

olulisemateks transpordikoridorideks on valda kirde-edela suunal läbivad Jõhvi-Tartu-Valga

põhimaantee ja Tartu-Valga raudtee, mh Tartu ja Elva linnade ühendused.

Joonis 2.2. Rohelise võrgustiku paiknemine DP kava ala (kollane viisnurk) ümbruses. Alus: väljavõte

Nõo valla üldplaneeringu (2006) kaart: Keskkonnatingimused.

Nõo valla üldplaneeringus oli ajalooliselt kavandatud tsoon E-8 Meeri küla kompaktse

hoonestuse ääreala (joonis 2.3; maaüksus 52801:001:0056), minimaalseks planeeritava krundi

suuruseks on 3000 m², kuid vallas üldiselt minimaalne lubatud elamumaa 1500 m². Kõigil

detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus

ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud. Reoveekogumisaladeks on üldplaneeringus

määratud kõik detailplaneeringukohustusega alad. Kõigil detailplaneeringu kohustusega

aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendus ühiskanalisatsiooni väljaarvatud juhul kui

kasutatakse kogumismahutit koos väljaveoga, lokaalsed puhastid ei ole lubatud.

Ehitustingimused elamumaa kasutusotstarbega maale detailplaneeringu koostamisel on

järgmised (siin kohal olulisemaid):

 vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks;

 vähemalt 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast täis istutada kõrghaljastust;

 minimaalne lubatud elamumaa krundi suurus on 1500 m²;

 detailplaneeringus elamumaale tänavavõrgustikku planeerides tuleb tagada

kergliiklusteede ühendused naabermaa-aladega;

11 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 metsaga kaetud perspektiivsel elamumaal tuleb jätta vähemalt 70% territooriumist

looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukrundil tuleb olemasolev

kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70% ulatuses;

 parkimine tuleb lahendada arendataval krundil;

 väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/elamuid, mis

käesoleva töö mõistes on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama

korteriga elamud. Detailplaneeringu kohustusega alal tuleb detailplaneeringu

koostamise käigus anda tekkivatele linnaehituslikele kvartalitele sarnane ilme

kvartalisiseselt. Väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune

pind olla suurem kui 20% krundi pindalast või 600 m².

Joonis 2.3. Hoonestuse arenguala paiknemine DP kava ala (kollane viisnurk) ümbruses. Alus: väljavõte

Nõo valla üldplaneeringu põhikaart (2006).

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks

tootmis- ja ärimaadel (siin kohal olulisemaid):

 tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile;

 vähemalt 15% planeeritud tootmis- ja ärimaa krundi pindalast tuleb haljastada;

 vähemalt 2/3 haljastatavast alast, vähemalt 10% planeeritud tootmis- ja ärimaa krundi

pindalast, tuleb täis istutada kõrghaljastust.

Tartumaa arengustrateegia 2040 (2019; 2022-2023) aluspõhimõteteks on koosloomelisus ja

uuenduslikkus, kestlik mõtteviis, tervelt elatud eluaastad, tark valitsemine ning linna ja

maapiirkonna sidusus. Maakonna arengu sihiks on Tartumaa elanike heaolu suurendamine ning

suurepärase elu- ja ettevõtluskeskkonna pakkumine nii tänastele olijatele kui ka uutele

tulijatele. Tartumaa arengustrateegia 2040 on 4 fookusvaldkonda: heaolu, elukeskkond,

ettevõtlus ja liikuvus. Fookusvaldkondadega seondub mh elukeskkondliku infrastruktuuri

arendamine/edendamine. Fookusvaldkonnaga ettevõtlus seondub mh turismi ja turunduse

edendamine ning Tartumaa kui tunnustatud toidupiirkonna kuvandi arendamine

(tegevussuunad).

Nõo valla arengukava 2023 – 2039 (2022) seab eesmärgid ja tegevused viies olulises

valdkonnas: avalik ruum; ettevõtlus ja turism; sotsiaalne heaolu; vald ja kogukond; haridus,

kultuur ja noortevaldkond. Üldised eesmärgid on:

1. Elukeskkond on looduslähedane, kaasav ja hästi ühendatud ning selle taristu areneb

elu- ja looduskeskkonna tasakaalu arvesse võttes;

2. Mitmekesine, toetav ja elukeskkonda hoidev ettevõtlus ning eripärased

turismivõimalused;

3. Elukeskkond toetab iga inimese heaolu ja turvalisust ning osalus kogukonnaelus on

kõigile avatud;

12 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Elav ja hästi juhitud kogukond, mille loo leiab valla igast nurgast ja elaniku südamest.

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 (2023)

kohaselt kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema

ühendatus ühisveevärki, lokaalsed puhastid ei ole lubatud. Nõo vallas Meeri külas on

reoveekogumisalade senine koormus kuni 80 inimekvivalenti.

Meeri külas on hetkel kasutusel ühisveevarustuse tagamiseks kooli puurkaev (katastri nr

26450). Ühisveevärgi puurkaevudest on piirkonnas reservis puurkaev katastri nr 6797. Meeri

kooli puurkaev (katastri nr 26450) rajati 2010. aastal ning samale kinnistule rajati uude

hoonesse joogiveetöötlus, mis asub Mõisa tee 1 kinnistust läänes ca 10-20 m kaugusel.

Puurkaevu toorvees on probleeme arseeniga, töödeldud vees on näitajad korras.

Meeri külas on ca 0,949 km veetorustikke. Alates 2009. aastast on mõisa piirkonnas

rekonstrueeritud 0,480 km veetorustikke. Meeri suvilapiirkonnas on vajalik ühisveevärk

rajada. Meeri küla suvilapiirkonnas kasutatakse tuletõrje veevõtukohana Männi kinnistul

paiknevat tiiki, millele on 2021. aastal rajatud aastaringselt kasutatav kuivhüdrant. Meeri

mõisas (52801:002:0102) asuv veehoidla on amortiseerunud. Meeri külas imbub sademevesi

haljasaladel. Ka perspektiivis kasutatakse külas eelkõige looduslähedasi lahendusi, mida

vajadusel hooldatakse.

Meeri küla reoveepuhasti asub Meeri puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:002:0104).

Reoveepuhasti (septik ja biotiigid) rekonstrueeriti 2010. aastal. Septik on kolmekambriline

kogumahuga 15 m3. Biotiikide veepeegli pindalad on 460 m2 ja 500 m2, vee sügavus 1,2 m.

Suublaks on keskkonnaloa nr L.VV/324646 alusel Variku kraav (KKR kood VEE1036515),

mis on maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood: 2103650010100, Meerisoo). Vooluhulk on

aastatel 2019-2021 olnud keskmiselt ca 1440 m3/a. Meeri küla suvilapiirkonna võimalikust

liitmisest tulenev ühiskanalisatsioonitarbijate arvu suurenemine tingib reoveepuhasti

ümberdimensioneerimise ja võimaliku puhastusprotsessi lahenduse muutmise vajaduse seoses

vooluhulkade suurenemisega.

Täna ehk 2024. a on AS Emajõe Veevärgi kavandamas reoveepuhasti renoveerimist.

Reoveepuhasti on hetkel kavandatud 250 ie-d, lähiarendusi (käesolev objekt ning Kriisa

maaüksuse võimalik DP) sellesse liidetud veel ei ole. Samas võib nendega arvestamisel jääda

puhasti töökoormus > 300 ja < 1999 ie. Sellisel puhastil peab olema kuja 35 – 100 m, sõltuvalt

siis puhasti tulevasest lahendusest (Keskkonnaministri 31.07.2019. a määrus nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“).

Ehituse teekaart 2040 (2023) ettevõtjate ja ekspertide koostöös valmis Rohetiigri ehituse

teekaart, mis seab eesmärgiks vähendada ehitus- ja kinnisvarasektori CO2 emissiooni 85%

aastaks 2040 ja annab soovitusi, kuidas seda saavutada. Soosib tihedamat, ruumi- ja

kliimasäästlikumat ehitatud keskkonda. Suurem asustustihedus on selle järgselt pigem

soositud, kui tagatud on muude aspektidega tasakaal (piirkondlikud eripärad, jms).

Eelnevalt kirjeldatud reoveepuhasti suubub Variku kraavi, mille kaudu jõuavad veel Elva

jõkke. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Elva jõge

(VEE1036500) ja Keeri järve (VEE2084100). DP kava tegevus jääb Keeri järvest (hea seisundi

saavutamine 2021. a; saavutatud) ca 2,7 km kaugusele. DP kava tegevus jääb Elva jõest

(Kaarnaojast suudmeni nr 2) ca 1,6 km kaugusele (Variku kraavi kaudu seos). Veekogum nr 2

13 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

hea seisundi saavutamine > 2021. a. Veemajanduskava järgne koormus (sh nr 2 jõekogumi

mõistes) muud paisud ja veekogu tõkestamine rekreatsiooni eesmärgil. Meetmed - järelevalve

ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks

(loastamata tõkestusrajatis); vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste

parandamine ja elupaikade taastamine.

Lähim asjakohane arendusprojekt - käimas on Kriisa maaüksuse (52801:002:0101)

detailplaneeringu kava menetlus. Kavandatud oli luua 28 elamumaaga kinnistut (millest 10

ühepere elamuteks ning kuni 18 ühe või kahepere elamuteks mõeldud), 1 ärimaa, 1 tootmismaa,

2 äri- või tootmismaad, 3 haljasalaga kinnistut ja teed ning tänavad. Ärimaade eesmärk on luua

piirkonna elanikele tugifunktsioonide rajamiseks võimalusi - teenindus, meelelahutus,

kaubandus jms. Tootmismaade eesmärk on luua piirkonna väikeettevõtjatele kodulähedasi

väiketootmis tegevusi ning kavandada ka kaasaegseid energiatootmis rajatisi (eelkõige

päikesepark), alus Alkranel OÜ (2024). Kava elluviimisel võib lisanduda piirkonda kuni ca

100 uut elanikku. 2024. a mai kuu alguse seisuga ei olnud vastava arendusprojekti DP

menetlust veel algatatud.

2.2.Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Maastikuliselt asub Nõo vald valdavalt Ugandi lavamaal (Kagu-Eesti lavamaal). Valla

lõunapoolsesse ossa ulatub Otepää kõrgustiku loodeserv. Lavamaal on suhteliselt viljakate

muldadega ala, mida ilmestavad Elva jõe, Nõo ja Voika ojade ürgorud ning

otsmoreenkõrgustikud Pangodi mäed ja Vapramägi. Otepää kõrgustiku servaalale jääb Laguja

piirkond oma kaunite kuplitega (Nõo valla üldplaneering, 2006; Nõo valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, 2023).

Valla pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (moreenid), milles esineb kohati viirsavi,

tolm- ja peenliiva ja kruusa vahekihte ning läätsi. Moreenil lasub laiguti liiva, mis madalamates

kohtades asendub turbaga. Pinnakatte paksus on vahelduv, kuid valdavalt jääb 10-40 m vahele.

Valla lõunaosas on pinnakatte paksus suurem. Alla 10 m (kohati alla 5 m) on pinnakatte paksus

Voika ojast põhja pool. Pinnakate on paksem ürgorgudes 40-80 m ning Tamsa külast kagu pool

oleva seljandiku piires. Nõo valla aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe (D2ar)

ja Burtnieki lademe (D2br) aleuroliidid ja liivakivid. Enamus valla territooriumist on Aruküla

lademe kivimite avamusalal, vaid lõunaosas avaneb Burtnieki lade. Devoni liivakivide-savide

kogupaksus Nõo valla maa-alal on keskmiselt 200 m (Nõo valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, 2023; Nõo valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, 2019).

Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi keskmiselt kaitstud alal

(1:400 000 kaardistuse alusel). Maa-ameti (2024) järgselt on DP kava ala pinnakatte

settetüübid: jääjärvelised setted (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi). Kavandatava

tegevusala muldkate (joonis 2.4) - peamiselt on gleistunud kahkjad leetunud mullad (LPg),

madalsoomullad (M’’ ja M’’’), leetjad gleimullad (GI), kahkjad leetunud mullad (LP),

gleistunud leetjad mullad (KIg), leetunud mullad (LkI). DP kava ala põhjaserv jääb sooalale.

Käesolevas eelhinnangus on kasutatud Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti

Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass

keskmine või madal st <50 kBq/m³.

14 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Maa-ameti kaardirakenduste (2024) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca

500 m) maardlaid ega ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Maa-ameti (2024) alusel jääb

kavandatava tegevuse ala ida külge (Mõisa tee 1 kinnistule (52801:002:0105) ja ida suunas

maaparandusala (vt joonis 2.5 ja 2.6; maaparandussüsteemi 2103650010100; „Viinalassi II“; a

1969 a ehitatud), seondub ka ptk 1 ja 2.1 esitatuga. Mõisa tee 1 kinnistust läände (allavoolu)

jääb (vt joonis 2.5; maaparandussüsteemi 2103650010100; „Meerisoo“; 1965. a ehitatud). DP

kava ala läbib Variku kraaviga (VEE1036515), mis suubub Elva jõkke (VEE1036500), info ka

ptk 2.1.

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse piirkond (sinine joon) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa-amet,

2024.

Joonis 2.5. Kavandatud tegevuse piirkond, Mõisa tee 1 kinnistu (helesinine joon) ja maaparandusehitis

(pruuniga tähistatud), eesvool (tumesinine joon). Alus: Maa-amet, 2024

15 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.6. Kavandatud tegevuse piirkond, Mõisa tee 1 kinnistu (violetne ja punane) ja maaparandusehitis ("Viinalassi II"; Põllumajandus- ja Toiduamet, 2024). Alus: Maa-amet, 2024

16 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Mõisa tee 1 kinnistul (joonis 2.7) paikneb Meeri mõisa peahoone, 19. saj (kultuurimälestiste

register nr 7237) ja seda ümbritsev Meeri mõisa park (kultuurimälestiste register nr. 7238).

Mõisa peahoone on klassitsistliku härrastemaja näide piirkonnas. Algupäraselt ühekorruseline

kelpkatuse ja vintskappidega peahoone on nõukogude perioodil saanud teise korruse ning

juurdeehitised. Olemasolevasse hoonekompleksi kuuluvad veel 20. sajandi algusest pärit

kahekorruseline ja 20. sajandi lõpus püstitatud kolmekorruseline korterelamu. Samuti üksikud

erinevast ajajärgust pärit üksikelamud ja teenindavad abihooned. Mõisaga seonduv park

pärineb 19. sajandist. Pargile on koostatud hoolduskava - Meeri mõisa pargi hoolduskava 2012-

2021 (S. Järve 2012). Koos pargi põhiosaga on kaitse all ka parki suunduv allee. Lisaks

muinsusväärtustele kannab park endas ka looduskaitselist väärtust. Kaitsealuse pargi

(KLO1200258; https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352215,

2024) iseloomustus on järgnev: hooldatud, segastiilis liigivaene park (27 liiki) huvitava

pargiarhitektuuri ja põlispuudega. Pargi valitseja on Keskkonnaamet lähtudes Vabariigi

Valitsuse vastu võetud 03.03.2006 määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri“. Selle kohaselt tuleb saada pargi valitseja nõusolek (siin kohal

asjakohased):

 puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie;

 ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

 projekteerimistingimuste andmine;

 detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

 ehitusloa andmine;

 katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine;

 maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine.

Joonis 2.7. Kavandatud tegevuse piirkond, Mõisa tee 1 kinnistu (helesinine valge piiriga joon) ja

muinsuskaitseobjektid (sinine ja roheline viirutus) ning III kategooria kaitsealune fauna (helesinine

kattub osaliselt eelnevatega). Alus: Maa-amet, 2024.

17 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Mõisa tee 1 kinnistu naabruses asuvad järgnevad pärandkultuuri objektid (Maa-amet, 2024):

 piirneb edelas graniitsambad (registreerimisnumber 528:MOK:004). Säilinud 20-50%;

 ca 20 m idas Meeri mõisa valitsejamaja (registreerimisnumber 528:MOA:002).

Säilinud 20-50%. Maja kuulub Nõo vallale ja on kasutuses sotsiaalmajana;

 piirneb lõunas mõisapargist kulgeb kuni Tõravere-Rõhu ja Meeri mõis-Nõo teeristini

(ca 370 m) mõisatee (registreerimisnumber 528:MOK:003). Säilinud 50-90%.

DP kava alast ca 7 m loodes teisel pool teed (Meeri kooli (kohalik tee 5280055)) on Keeri-

Karijärve looduskaitsealaga (KLO1000285), mille pindala on 1919,8 ha (sellest veeosa 253,2

ha; https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7354134, 2024), st

vaid osa sellest Nõo vallas. Looduskaitseala (vt joonis 3.2 ptk 3.1) on mh Euroopa Liidu

väärtusi kandva Natura 2000 ala osaks (vt täpsemalt ptk 3). Keeri-Karijärve looduskaitseala

(Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse vastu

võetud 28.02.2006 määrus nr 58)) kaitse-eesmärk on kaitsta (* EL - esmatähtsad):

 elupaigatüüpe – vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), fennoskandia puisniidud

(6530*), nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning

sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad (91E0*);

 elupaiku liikidele – hink (Cobitis taenia) ja vingerjas (Misgurnus fossilis);

 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike, mh II kategooria liigid;

 linnuliike– musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), rukkirääk (Crex

crex), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), soo-loorkull (Circus

pygargus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), sookurg (Grus grus),

täpikhuigur (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo) ja nõmmelõoke (Lullula

arborea) ning teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, kes on

ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid;

 taimeliike – suure käopõll (Listera ovata), kahkjaspunase sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii), roheka käokeel (Platanthera chlorantha), harilik ungrukold (Huperzia

selago), karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens),

kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja vesiroosid (Nymphaea sp.).

EELIS (29.05.2024. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

taime, seene ja sambliku liigid. DP kava alal on tamme-kirjurähni (Dendrocoptes medius;

KLO9128050) leiukoht (eelnevalt kirjeldatud mõisa pargis vt joonis 2.7). DP kava alast ca 7 m

loodes teisel pool teed Keeri-Karijärve looduskaitsealal on kinnistu piirist läänes enam kui 450

m kaugusel väike-konnakotka (Clanga pomarina; KLO9126562) leiukoht (sigimispaik).

Tamme-kirjurähn (III kaitsekategooria) - 2015 a. pesitses 100–300 paari, kes vajab lehtpuid

(Nellis et al. 2015). Pesitseb peamiselt tamme enamusega puistutes ja parkides, aga ka muudes

leht ja sega metsades (Elts et al. 2018). Ohuteguriteks on sobivate elupaikade hävimine ja

fragmenteerumine (mh pesitsusaegne häirimine), surnud puude eemaldamine, õhusaaste mõju

lülijalgseile (st toidu hulga ja kättesaadavuse vähenemine).

Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria) - üks Euroopa arvukamatest kotkastest, pesitsevaid

paare 16 400-22 100 (BirdLife International 2004, 2015). Pesitseb Kesk- ja Ida-Euroopas,

vähesel määral ka Lähis-Idas. Väike-konnakotkas talvitub Lõuna- ja Kagu-Aafrikas. Eestis

18 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

pesitsevatest kotkastest on arvukaim (ja viimaste aastakümnete jooksul olnud stabiilne). Väike-

konnakotka liigitegevuskava alusel võib liigi kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km

raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. EELISes piiritletakse väike-konnakotka elupaigad

selliselt, et need hõlmaks liigile minimaalselt pesitsusrahuks vajalikku ala, milleks on pesast

kuni 300 meetri raadiusesse jääv pesitsemiseks sobiv metsaala (liikumispiirang 15. märtsist

kuni 31. augustini). Elupaigana eelistab mosaiikset maastiku, kus on nii rohumaad kui ka

metsad ja vooluveekogud. Väike-konnakotkas sööb pisiimetajaid (uruhiiri, mutte), kuid samuti

teisi väiksed ning keskmise suurusega loomi nagu kahepaiksed (konnad) ja linde ning vähesel

määral kala. Eesti väikekonnakotka liigi arvukus on olnud viimaste aastakümnete lõikes

stabiilne. Liigi soodsa seisundi säilitamiseks näeb tegevuskava ette meetmed, millest

olulisemad on elupaikade kaitse tagamine, häirimise vähendamine pesapaikades ning

toitumisalade säilimise ja kvaliteedi tagamine (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse

tegevuskava, 2018).

19 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Keeri-Karijärve looduskaitseala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaameti, 2023) ning muid asjakohaseid materjale. Natura

hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis

keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021

20 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.1.Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Mõisa tee 1 kinnistust äri- ja elukeskkonna kujundamine (täpsem teave

ptk 1). Tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse korraldamisega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Keeri-Karijärve loodusala (EELIS kood

RAH0000503), mille pindala on 1935,4 ha (veeosa pindala 253,3 ha). Keeri-Karijärve

loodusalal kaitstakse (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

(Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615)) järgnevaid elupaigatüüpe ja liike (* - üle-

euroopalise tähtsusega ehk esmatähis):

 Elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

 Elupaigad liikidele - harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja saarmas

(Lutra lutra).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohaste

kaitstavate elupaigatüüpide ohutegurid), st käsitletud tegevuse ümbruskonnas (ca 100 m)

lähimaid elupaika. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide paiknemine lähtuvalt

kavandatavast tegevusest (tegevuste kontaktaladel või lähipiirkondades). Vastava tabeli

sisendteabe allikaks on mh EELIS (29.05.2024), „Keeri-Karijärve looduskaitseala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaameti, 2023) ning hinnatav projektikavand ning selle juurde

kuuluvad dokumendid (vt ptk 1). Tabelis 3.1 kirjeldatud ja maismaal asuvad ning projektalaga

seonduvad elupaigatüübid on omakorda esitatud joonisel 3.2.

Tabel 3.1. Keeri-Karijärve loodusala ja kavandatava tegevuse alaga seonduvad (DP kava alast kuni 100

m) elupaigatüüp. Allikad EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 29.05.2024); Keeri-

Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava (Keskkonnaameti, 2023).

NR Elupaigatüübi ja

loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad,

käesoleva analüüsi kontekstis)

Kaitse-

eesmärgid

(30 a)

1 Lamminiidud (6450) - rahuldavas (väike niidetud

osa, väga märjad alad)

kuni mitterahuldavas

seisundis. Katvus 28,3%

ja esinduslikkus B.

Ohutegurid – kinnikasvamine, võsastumine,

kündmine, väetamine, pealekülv, kuivendus.

Meetmed – rohumaade taastamine ja hooldamine.

Põllustamise keelamine, järelevalve. Uute

kuivendussüsteemide keelamine, olemasolevate

süsteemide hooldustöödele kaitse‐eesmärkidest

lähtuvate tingimuste seadmine.

Koosluste

soodsa

seisundi

saavutamine

ja tagamine.

21 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 3.2. DP kava ala (violetne ring) lähistel asuvad Natura 2000 ala elupaigatüübid (kattub kaardi

nähtavus ulatuses Keeri-Karijärve looduskaitsealaga). Alus: Maa-amet, 2024 ja EELIS (29.05.2024).

22 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.2.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala) elupaik, mis seostusid enim käsitletava

tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüüpidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel

ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele

seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp Tegevuse

mõju/oht

Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm

asjakohasest)

Lamminiidud

(6450)

Puudub Kavandatava tegevuse ja elupaiga vahele jääb tee - Meeri kooli

(kohalik tee 5280055) ning puudub vahetu paralleelne piir elupaigaga.

Kavandatav tegevus ei ulatu niidu alale. Niidualade võsastumist,

kinnikasvamist, kündmist, väetamist, pealekülvi ega kuivendust

kavaga (sh tiigi rajamisel senise ühe maaparanduse eesvoolu peale) ei

kavandata/põhjustata.

3.3.Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade

(loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000

alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju

eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toob käesoleva töö koostaja

siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete

3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb

üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt

senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja eesmärkide

mõjueelduste suurenemise kontekstis.

23 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 4.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1.Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1

kinnistul (52801:002:0105). DP kava ala ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal, rohelisel

võrgustikul (vastavalt Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ ja Nõo valla üldplaneeringule). Mõisa tee 1 kinnistule jääb Meeri park ja looduskaitse alune allee, mis on miljööväärtuslikul

hoonestusalal lähtuvalt Nõo valla üldplaneeringust (2006). Tegemist on detailplaneeringu

kohustusega alaga ning planeeritud elamumaa ja sotsiaalmaaga. Mõisa tee 1 kinnistust lääne

suunas jääb Kriisa kinnistu, kus toimub multifunktsionaalse elamukvartali kujundamine (vt ka

ptk 2.1). Mõisa tee 1 kinnistu väärtuste hoidmiseks on rakendatud erinevaid lähenemisi (sh

haridusasutused hoonestuses), kuid siiski pole need taganud pikaaegset hoonete kompleksi

24 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kasutust. Kavandatav tegevus võimaldaks ajalooliseid hooneid taas kasutusele võtta koos

hooldatud ja avalikult kasutatava ümbruskonnaga. Võrreldes Kriisa maaüksusega on Mõisa tee

1 kinnistu kompaktsem ja tihedama hoonestuse keskne ala, kuhu sobib planeerida väikseimaid

(vt DP kava ptk 1) üksikelamu krunte. Kui arvestada piirnevate kinnistute sihtotstarbeid (ptk.

2), siis see sobitub kavandatud tegevusega. Elamumaale kavandatakse nii ühepereelamuid, ca

10 korteriga korterelamuid ja 4 korteriga rida- või galeeriimaju. Viimased aitavad vähendada

kütte kulusid ja hõlbustavad seega kliima eesmärkide järgimist (Ehituse teekaart 2040 (2023)).

Ärifunktsiooni (turism) lisandumine piirkonda rikastab inimkeskkonda ja on kooskõlas

Tartumaa arengustrateegiaga 2040 ja Nõo valla arengukavaga 2023 – 2039. Veesilm koos

puhkealaga loob kogu piirkonna elanikele rekreatsiooni võimalusi. Mõisa tee 1 kinnistu ja

Kriisa kinnistu arendamisel/kavandamisel on potentsiaali ühiseks arenguks (nt küla keskuse

kujunemine Kriisa maaüksusele ja rekreatiivsed võimalused Mõisa tee 1 maaüksusel ca 2,635

ha avalikul ruumis.

Vastavalt Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 on

kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. DP kava ala saab ühendada ka juba seniste ühisveevärgi

lahendustega. Piirkondlik vee-ettevõtja on koostöös omavalitsusega rekonstrueerimas

(projekteerimas) ka ühiskanalisatsiooni lahendusi, st hetkel ongi sobib võimalus läbi kaalutleda

piirkonna arenguvõimalused, sh vastava DP kava kontekstis. Ptk 1 nähtub ka see, et

planeeringu koostamisest huvitatud isik, koos planeeringu eeldatava koostajaga on

teadvustanud koostöövajadusi vee-ettevõtjaga vastavas valdkonnas. Seega eraldi nimetatud

asjaolu meetmena ei sõnastata.

Lähtuvalt Nõo valla üldplaneeringust ja ptk 1 sätestatust tuleb elamumaa kasutusotstarbega

maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada

piirkonda teenindavaks üldmaaks või avatud ligipääsuga maaks. Hetkel on vastav nõue

põhimõtteliselt täidetud ning ka planeeringu menetluse käigus (kui DP algatatakse) saab

eeldada, et selle edasise tagamise kontroll (sh võimalike tehnorajatiste vöönditesse

(määratletakse samuti hilisemalt) suhestumise vm järgselt) on tagatud üldmenetluses. Seega

eraldi vastavat tingimust ptk lõpus meetmeks ei seata.

DP kava ala on osaliselt maaparandussüsteemi alal (täpsemad andmed vt joonis 2.5 ja 2.6).

Maaparandussüsteemid otseselt hoonete alla ei jääks, kuid kavandades tiiki ühele

maaparanduse eesvoolule tuleb jälgida, et selle veetase ei halvendaks omakorda eesvoolu

suubuva kollektoreesvoolu taha jääva ala veerežiimi. Arvestades, et kollektoreesvoolu kõrval,

ca 10 m kaugusel on teine maaparanduse eesvool (ETAK ID 2333532), mis ei suubuks

võimalikku tiiki, siis on eeldused olemas süsteemide ümberkujundamiseks, ilma suuremate

kuludeta. Vajadusel tuleb koostada maaparandussüsteemi ehitusprojekt, mis võtab arvesse

rekonstrueerimist ning see tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Ptk 1 alusel

on Põllumajandus- ja Toiduametiga koostöö vajadust ka arvestatud, seega seda eraldi siinkohal

meetmena ei rõhutata.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid

ja KSH protsessi algatamise vajadust.

25 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.2.Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (vt ka ptk 2.1) järgselt asub arendusala (kompaktse

asustusega ala) piirkonnas (sobiv lähipiirkond ka ümbruskonna tõmbekeskuste mõistes), kus

on soodustatud maakasutuse tõhustamise eeldused. Kavandatava tegevuse iseloomu ja

paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda

eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 4.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3.Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

4.4.Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

26 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.5.Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (maatulundusmaa 50% ja ühiskondlike ehitiste maa 50%) haritav maa, looduslik

rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa. Arvestades, et piirnevatel kinnistutel on nii elu- või

ühiskondlik hooneid (ptk. 2), siis on loogiline, et vastavas asupaigas arendatav maakasutus

toob piirkonda juurde sinna sobituvat maakasutust. Seega arvestades arendusala ümbritsevat

maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks.

Lisaks ei ole kavandatav tegevus väärtuslikul põllumajandusmaal, rohelisel võrgustikul ega

väärtuslikul maastikul lähtudes Tartumaa maakonnaplaneeringust 2030+. Nõo valla

üldplaneeringu (2006) kohaselt jääb Mõisa tee 1 kinnistule Meeri park ja looduskaitse alune

allee, mis on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. Planeerija on arvestanud, et vajadusel on

vaja maaparandussüsteemi rekonstrueerida (mh toimuks õiguslike aluste põhjal ka

Põllumajandus- ja Toiduameti kaasamine DP protsessi, selle algatamisel), tiigi rajamisel.

Mullale ja pinnasele olulise negatiivse mõju tekke eeldused puuduvad.

Ptk 1 ja 2, 4.1 toodud andmete alusel ei ole arendustegevuse puhul põhjust eeldada probleeme

põhjavee mõjutamise (kvaliteet ja ressurss) osas. Ptk 4.1 antud suuniste alusel on DP menetluse

algatamisel DP menetluse protsessis piisavalt läbi kaalutav ka ühiskanalisatsiooni temaatika nii

sotsiaal-majanduslikest kui ka pinnavee kvaliteedi tagamise aspektidest tulenevalt. St

puuduvad mõjueeldused ka Variku kraavile (VEE1036515), mis omakorda suubub Elva jõkke

(VEE1036500). Elva jõe osas esitatud hinnangute puhul on arvestatud sh riiklikust

veemajanduskavast lähtuvaid eesmärke ja tegureid. DP algatamise puhul on DP menetluse

protsessis võimalik analüüsida ka Maaeluministri 14.01.2019. a määruse nr 1

„Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise

alused ja kulude tasumise täpsem kord“) kohaldumist vastavas asupaigas. Põllumajandus- ja

Toiduameti kodulehe (https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/maaparandus-ja-

kasutus/uhistud, 2024) järgi ei ole tegevusega seonduval maaparandussüsteemil

maaparandusühistut loodud. Tiigi rajamisel tuleb siiski ette näha järgnevat (sette allavoolu

liikumise ohu minimeerimiseks): tööd teostada suvisel madalvee perioodil ning tulevase tiigi

väljavoolu tsooni rajada enne tiigiga seonduvaid töid sette püüdmiseks ajutine settebassein

koos sette allavoolu liikumist takistava sette-ekraaniga.

Toetudes ptk 1 ja 2 esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh

täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii lokaalselt kui

ka regionaalselt).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Tiigi rajamisel – kui tiigi kavandamine realiseerub (koos või ilma maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise projektiga, tiigist ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide toime

tagamiseks), siis tööd teostada madalvee perioodil. Valingvihmade ajal tööd peatada.

27 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Tiigi rajamisel – kui tiigi kavandamine realiseerub (koos või ilma maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise projektiga, tiigist ülesvoolu asuvate maaparandussüsteemide toime

tagamiseks), siis tulevase tiigi väljavoolu tsooni rajada enne tiigiga seonduvaid töid

sette püüdmiseks ajutine süvendatud ala (heljumi koondamiseks) koos sette allavoolu

liikumist takistava sette-ekraaniga (enne eemaldamist sete ekraani eest eemaldada).

 Tiigi rajamisel – kui tiigi kavandamine realiseerub – väljakaevatavat pinnast sobivusel

kasutada piirkonna maapinna vertikaalplaneerimisel, kuid mitte luua maastikus esile

kerkivaid pinnavorm ning mitte paigutada pinnast väärtuslike objektide

(looduskaitseline, muinsuskaitseline) peale. Pinnase äravedamisel (sh müügil) järgida

maapõueseaduse sätteid (7. peatükk).

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 4.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Nõo vallas, Meeri külas (ca < 400 elanikuga)

oleva maaüksusega. DP kava sobitub ptk 4.1 põhjal paikkonda, mõjutamata ümbruskonna

maakasutust negatiivselt. St kuigi külla lisandub elanikke, siis on DP kava visioonis valitud

paikkonda sobiv ja seda täiendav ehk sobivalt mitmekesistav asustusstruktuur.

Vastavalt ptk 2.2 on piirkonnas KOV pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass keskmine või

madal st. <50 kBq/m³, seega on teadaolev radoonioht minimaalne (tulevase ala kasutajatele).

Lisaks võib välja tuua, et uushoonestuse ja seda toetava infrastruktuuri võimalikud

ehitusmahud ja alad ei ole sellised, mis võiksid esile kutsuda olulisi häiringuid (müra,

valgustus, vibratsioon vms tegur) ka tegevuspaiga väljaarendamise raames. Lisaks saab

siinkohal välja tuua, et DP kava senise koostamise käigus on välja käidud müralevi (maanteelt)

analüüsi vajadus. Müra tasandeid reguleerib Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1. Liiklusmüra sihttasemed elamute (elamud, II mürakategooria) juures oleksid

päeval 55 dB(A) ja öösel 50 dB(A). Rõhu-Meeri-Tõravere teel on aasta keskmine ööpäevane

liiklus 334. Teele lisanduks küll autosid arendustegevuste realiseerumise järgselt, kuid ilmselt

mitte enam kui 25…50% (mürataseme tõus maksimaalselt 1…4 dB;

https://transpordiamet.ee/leevendusmeetmed 2024). Analoogiatest saab välja tuua järgnevat:

 Jüri – Vaida kõrvalmaantee korral perspektiive prognoositav liiklussagedus aastal 2035

on 326 a/ööp ja teest ca 35 m kaugusel jääb päevasel ajal vahemikku 45-50 dB ja öisel

ajal alla 40 dB (Harjumaal Rae vallas Aaviku külas paiknevale Tamme tee 2

(65301:003:0877) kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu alale jõudva liiklusmüra

modelleerimine ning ohufaktorite üldparameetrite analüüs. Aruanne Alkranel OÜ,

20.05.2016).

Käesoleva DP kava hooned jäävad Rõhu-Meeri-Tõravere teest ca 35-50 m kaugusele. Üle tee

paikneb kinnistul Leegi (52801:002:0089) eluhoone ca 80 m kaugusel teest. Arvestades eelpool

toodud liiklussagedust ja toodud näidet, siis pole põhjust eeldada liikluse poolt müra tasemete

ületamisi. Samas kui planeeringu algatamisel ja selle edasisel menetluses soovitakse siiski

müralevi modelleerida, siis see annab lõpliku kinnituse müralevi tingimustele vastavas tsoonis.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Pigem on arendusidee edasine võimalik menetlus vastavat inimasustuse piirkonda

(küla) positiivselt (mh turism) toetavate eeldustega.

28 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Mõisa tee 1 kinnistul (52801:002:0105) on Meeri mõisa peahoone, 19. saj. (kultuurimälestiste

register nr. 7237) ja seda ümbritsev Meeri mõisa park (kultuurimälestis ja looduskaitseline

objekt), koos alleega. Lisaks piirnevad kinnistuga 3 pärandkultuuri objekti.

DP kava iseloomustavast ptk 1 nähtub mh, et DP koostamise raames on kavandatud kaasata

vastava pädevusega arhitekt, kes töötab välja mõisa hoone ruumilised eskiislahendused.

Planeerija on arvestanud, et on vaja mh muinsuskaitse eritingimusi. Lisaks kaalutakse

kõrghaljastuse hindamise vajadust (nii kaitsealuses pargis kui ka väljaspool). Täna on ptk 2.2

baasil teada, mh järgnev - pargile on koostatud hoolduskava - Meeri mõisa pargi hoolduskava

2012-2021 (S. Järve 2012). Kaitsealuse pargi (KLO1200258;

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352215, 2024)

iseloomustus on järgnev: hooldatud, segastiilis liigivaene park (27 liiki) huvitava

pargiarhitektuuri ja põlispuudega. Pargi valitseja on Keskkonnaamet lähtudes Vabariigi

Valitsuse vastu võetud 03.03.2006 määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri“. Selle kohaselt tuleb saada pargi valitseja nõusolek (siin kohal

asjakohased):

 puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie;

 ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

 projekteerimistingimuste andmine;

 detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

 ehitusloa andmine;

 katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine;

 maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine.

Seni kogutud andmestik näitab, et muinus-looduskaitselisi väärtusi kandev park annab

lisaväärtust kogu arendusideele ning pole ka seetõttu väärtuslike koosluste kadumise ohtu.

Lisaks on juba läbi kehtiva õigusruumi objektide kaitset tagavad asutused kaasatud DP

menetlusse (selle algatamisel), st võimalik minimeerida ka väheseid / kaudseid ohte vastavate

menetluslike tingimuste kaudu.

DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist

oleks muus osas tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

arendustegevust ellu viia ei tohiks. DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka

ptk 3 ja 4.5.4.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 alale (DP kava naabruskonnas) on täpsemalt käsitletud ptk.-s 3 (negatiivsete

mõjude eelduseid ei tuvastatud). Meeri mõisa pargi (asub DP kava alal), mille kultuurilised ja

looduskaitselised väärtused on põimunud, käsitlus oli toodud ptk 4.5.3. Siinkohal saab esile

tuua, et pargis on tuvastatud ka tamme-kirjurähni esinemist (ptk 2.2), kellega seotud ohutegurid

(ptk 2.2) ei anna samas alust eeldada liigi soodsuse (LKS § 3) kahjustumist, tulenevalt

kavandatavast tegevusest. Siiski tuleks arvestada lindude pesitsemis aegse rahuga, kui puude

raieks peaks DP menetluse edasises mahus vajadus tekkima. Sammuti võiks raiutud puud jätta

29 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

parki kujundama, et ei kaoks tamme-kirjurähni toit. Nimetatud põhjusel on ptk lõppu esitatud

ka asjakohased meetmed.

DP kava alast ca 7 m loodes teisel pool teed Keeri-Karijärve looduskaitsealal on kinnistu piirist

läänes enam kui 450 m kaugusel väike-konnakotka (Clanga pomarina; KLO9126562) leiukoht

(sigimispaik). Sigimispaik on senise, pigem hajaasustatud piirkonna naabruses. Elupaigana

eelistab mosaiikset maastiku, kus on nii rohumaad kui ka metsad ja vooluveekogud. Paikkonna

järgi, arvestades ka Elva jõe lähedust, siis DP kava ideega kompaktsemaks muutuv maa-ala ei

halvenda liigi võimalikku toitumisala kvaliteeti, kuna ala on juba hetkel inimmõjudega. Samuti

asub intensiivsemaks muutuda võiva maakasutusega ala liigi poolt teadaolevalt (EELIS

andmed) kasutatavast alast piisavalt kaugel ehk puuduvad mõju eeldused ka pesitsuse aegseks

häirimiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 Puude raiumise vajaduse ilmnemisel (kaitsealuses pargis), raiutavate puude valikule

kaasata dendroloog ja linnustiku ekspert. Raiutud puid kasutada pargi kujundamisel ja

loodusliku rikkuse tagamisel.

 Raietegevust DP kava alal üldiselt - läbi viia väljaspool haudelinnustiku

pesitsusperioodi (31.07-01.03 – st raietegevuseks sobilikum ajavahemik).

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

4.6.Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

30 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.5.1 ja 4.5.4

seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

Märgalad – puuduvad mõju eeldused, eelkõige ka ptk 3 esitatud põhjustel.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad - temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 4.1.

ja 4.5.1. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Siiski

järgida ptk 4.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale - kirjeldatud

alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist alaga

seotud veestikule ja keskkonnale ei ole alust eeldada, tuginedes ptk 4.1. ja 4.5.1. Siiski järgida

ptk 4.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust).

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 4.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 4.1, 4.2, 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 4.5.1 ja 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid

(mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1 ja 4.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 4.5.1 seatud

meedet/suunist, tiigist väljakaevatava pinnase kasutamise osas (mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) - vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

2, 3, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

31 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

teemavaldkonna osas puudub ning Natura 2000 ala osas on mõjude esinemine ebatõenäoline.

Järgida ptk 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid (kõrghaljastuse osas DP kava alal mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust ja elustikele võimalikult väheseid

häiringuid).

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1, 2 ja 3 esitatud ning ptk 4.1 kuni 4.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate

mõjude eeldus puudub. Siiski järgida ptk 4.5.1 ja 4.5.4 seatud meetmeid/suuniseid (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

4.7.KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.2 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 4.5.1 ja 4.5.4 välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Seisukohtade

küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Nõo Vallavalitsus) pädevuses (arvestades ka

varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Nõo Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Nõo Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

32 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Mõisa tee 1 kinnistu

(52801:002:0105) kavandatava tegevuse DP kava. Eesmärk on äri- ja elukeskkonna

kujundamine. Selleks taotletakse krundi jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala

piiritlemist, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramist ning tehnovõrkude ja –rajatiste

asukoha määramist. Hetkel on kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa peahoone ja selle

juurde kavandatav laienduse baasil, 1 multifunktsionaalne hoone (elamu-, äri- ja ühiskondliku

kasutusega), 3 korterelamut ca 10 korteriga, 5 rida- või galeeriimaja kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja teed ning tänavad. Ideekavand täpsustub DP

menetluse algatamise järgselt.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 4.5.1 ja 4.5.4 välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti. Seisukohtade

küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku

omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Nõo Vallavalitsus) pädevuses (arvestades ka

varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Nõo Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Nõo Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

33 Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.05.2024).

 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2020

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e) viimati vaadatud 21.05.2024.

 Ehituse teekaart 2040. Rohetiiger, 2023.

 Harjumaal Rae vallas Aaviku külas paiknevale Tamme tee 2 (65301:003:0877) kinnistu

ja selle lähiala detailplaneeringu alale jõudva liiklusmüra modelleerimine ning

ohufaktorite üldparameetrite analüüs. Aruanne Alkranel OÜ, 20.05.2016.

 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse

03.03.2006 määrus nr 64.

 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Vabariigi

Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 58.

 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaameti, 2023.

 Keskkonnaportaal (https://www.keskkonnaportaal.ee), 2024.

 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) detailplaneeringu kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Kultuurimälestiste register, 2024.

 Linnuatlas. Elts. J.; Kuus, A.; Leibak, E. 2018.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a.

 Nõo valla arengukava 2023 – 2039. DD StratLab, Teaduse ja Kultuuri SA Domus

Dorpatensis, 2022.

 Nõo valla koduleht, https://nvv.ee/avaleht (viimati vaadatud 21.05.2024).

 Nõo valla üldplaneering. Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006.

 Nõo valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm. Nõo vallavalitsus, 2023.

 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035. Nõo

Vallavalitsus, AS Emajõe Veevärk ja Europolis OÜ, 2023.

 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-

maaomanikule/maaparandus-ja-kasutus/uhistud (viimati vaadatud 21.05.2024).

 Rähnid metsamajanduse tõmbetuultes. Nellis, R.; Lõhmus, A.; Leivits, M.; Pullerits,

M. Eesti loodus 2015/2.

 Statistikaamet https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2000__leibkonnad-

rahvastik-leibkondades__leibkonnad/RL507/table/tableViewLayout2 (viimati alla

laetud 22.05.2024).

 Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2019.

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (sh selle lisad). Rahandusministeerium, 2019.

 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.

A va

lik u

te e

ka its

ev öö

nd (3

0 m

)

Maaparandussüsteemi eesvool

Kollektoreesvool

10.EP 2699 m²

9.EP 3318 m²

5.EK/ER 8852 m²

6.EK/ER 7775 m²

7.EP 3352 m²

8.EP 2936 m²

11.EP 2127 m²

12.EP 2358 m²

13.EP 2413 m²

14.EP 2555 m²

15.EK/Ä/Üh 1410 m²

2.EK 2833 m²

4.EK 2654 m²

16.Üm 26 345 m²

17.L 4868 m²

18.L 3758 m²

19.L 1900 m²

EP

EP

EP

EP EP

EP EP

EP

EK-210 krt

EK-210 krt

EK -2

10 k

rt

EK-2/ER4 krt

EK-2/ER4 krt

EK-2/ER4 krt

EK -2

/E R

4 kr

t

EK -2

/E R

4 kr

tEK /Ä

/Ü h

PLANEERITAV VEEKOGUPUHKEALA

Avatud eesvoolu kaitsevöönd (12 m)

Kollektoreesvoolu kaitsevöönd (10)

Keeri-Karijärve looduskaitseala

Allee

Alajaam

Puurkaevud

Ehitismälestise kaitsevöönd (50 m)

Ehitismälestise kaitsevöönd (50 m)

3.EK 2608 m²

Meeri biotiigid

MÕISA TEE

22 19 0 R Õ H U -M EE R I-T Õ R AV ER E TE E

MEE RI K

OOLI TE

E

Keskpinge õhuliin

Keskpinge õhuliini kaitsevöönd (10 m)

EK-2

EK-3

EP

EP

EP

EP EP

Ava lik

u t ee

ka its

ev öö

nd (2

0 m )

C

B

D

E

1.Ä 29 834 m²

ÄRIHOONE ÄK/ÄV/ÄM

Meeri mõisa park

A

Meeri mõisa peahoone

Joonise nimetus:

ESKIISJOONIS

Asukoht: TARTUMAA, NÕO VALD, MEERI KÜLA

Huvitatud isik:

1893 MAAVALDUS OÜ

Koostaja: LIIS ALVER

Töö nimi: MÕISA TEE 1 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ETTEPANEK

V ä l i p r o j e k t O

Ü , r e g n r 1 4 3 3 9 5 4 1

S e p a v ä l j a 3 3

, T

a r t u , i n f o @

v a l i p r o j e k t . e e

Töö nr: DP-202453

Kuupäev:

06.03.2024

Joonise nr:

1 Mõõtkava:

1:2000 Formaat:

A3

Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc

LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistu piir

Planeeritav krundipiir

Planeeritav üksikelamu

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritav elamumaa

Olemasolev allee/kõrghaljastus

Planeeritav üldkasutatav haljasala

Planeeritav segafunktsiooniga maa

Olemasolev sõidutee

Planeeritav sõidutee

Planeeritav kergliiklejate tee

EP

Planeeritav korter- või ridaelamu (4 korterit)

Planeeritav korterelamu (kuni 10 korterit)EK-2 10 krt

EK-2/ER 4 krt

Planeeritav segafunktsiooniga hooneEK/Ä/Üh

Loodus- ja muinsuskaitseala

Ehitismälestise kaitsevöönd

Avaliku tee kaitsevöönd

Olemasolev eesvool

Eesvoolu kaitsevöönd

Puurkaevu hooldus- või sanitaarkaitseala

Keskpinge õhuliin

Elektripaigaldise kaitsevöönd

RUUMILINE VISIOON Olemasolev olukord

Arendusala hõlmab Meeri külas asuvat Mõisa tee 1 maaüksust (52801:002:0105, 50% maatulundusmaa, 50% ühiskondlike ehitiste maa). Ala suurus on ca 11,5 ha.

Planeeritav ala asub ajaloolise Meeri mõisa maadel. Mõisakompleksis on säilinud hoonetest mõisa peahoone. Algupäraselt ühekorruseline kelpkatuse ja vintskappidega peahoone on nõukogude perioodil saanud teise korruse ning juurdeehitised. Olemasolevasse hoonekompleksi kuuluvad veel 20. sajandi algusest pärit kahekorruseline ja 20. sajandi lõpus püstitatud kolmekorruseline korterelamu. Samuti üksikud erinevast ajajärgust pärit üksikelamud ja teenindavad abihooned.

Ruumiliselt on tegemist avatud keskkonnaga, kus kõrghaljastatud ala moodustab Meeri mõisa park, peahoone juurde viiv allee, olemasolevate hoonete ümbruses kasvavad puud, hävinenud mõisahooneid ümbritsenud haljastus ning põhjapoolsel madalamal alal kasvav puistu. Maaüksuse põhjanurk on reljeefilt madalam ja liigniiske ning seda läbivad maaparandussüsteemi eesvoolukraavid.

Meeri mõisa peahoone koos mõisa pargi ja alleega on muinsus- ja looduskaitse all.

Kontseptsioon

Mõisa tee 1 maaüksus on planeeritud heakorrastada ning kujundada olemasolevasse piirkonda sobilikuks äri- ja elukeskkonnaks, millele annab lisaväärtust terviklikult kujundatud avalik ruum. Arendustegevusega on hõlmatud kaitsealune mõisa peahoone koos pargi ja alleega ning kaitsealusest alast väljapoole jääv maa-ala. Ruumiliselt on kavandatud arendusala säilitada võimalikult avatuna ning piiramata alana. Oluline kontseptuaalne põhimõte on integreerida olemasolev hoonestus ja väliruum ning planeeritav hoonestus ja avalik ruum ühtseks ning funktsionaalselt ja visuaalselt sujuvaks tervikuks.

Tinglikult saab arendusala jagada viieks osaks:

A. ÄK/ÄV/ÄM: Mõisa peahoone ning selle juurde kavandatav laiendus, mis on äriotstarbelise kasutusfunktiooniga (krunt 1). Antud hoonekompleksist planeeritakse multifunktsionaalne spaa- ja konverentsikeskus koos majutuse, toitlustuse jt toetavate funktsioonidega. Mõisapark heakorrastatakse ning kujundatakse sobilikuks vaba aja veetmise kohaks.

B. EK-2: Olemasoleva mõisa peahoone ja korterelamute vahetusse lähedusse jääv hoonestus, mille moodustavad 2-korruselised ca 10 korteriga korterelamud (krundid 2-4). Lisaks on kavandatud krundil 15 asuva hoone ümberehitamine multifunktsionaalseks hooneks - elamu-, äri- ja ühiskondliku kasutusega hoone.

C. EK-2/ER: Allee äärne 4 korteriga rida- või galeeriimajadest koosnev elamugrupp (krundid 5-6). Kuni kahekorruselised väikeelamud on kavandatud olemasoleva kõrghaljastuse vahele ning moodustavad aedadega piiritlemata avatud ruumi. Privaatsuse loomiseks on lubatud madalate pügatavate või vabakujuliste hekkide rajamine.

D. EP: Üksikelamud (krundid 7-14), mis moodustavad omaette grupi, olles sujuvaks üleminekuks avatud ruumiosast privaatsele suletud ruumile.

E. Avalik ruum: Arendusala kõige madalamale osale on kavandatud veesilm koos puhkealaga, sh ujumiskoht (krunt 16). Kogu arendusala seob tervikuks ala läbiv ringjas kergliiklejatele suunatud teedevõrgustik, mis kulgeb läbi elamualade, ümber veesilma ning läbi mõisapargi, ning olemasolev ja planeeritav kõrghaljastus (krundid 1,16-19).

Planeeritav ärihooneÄK/ÄV/ÄM

Likvideeritav objekt

Olemasolev hoone

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamiseks.

1. Planeeringu eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on senise hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkonna

kujundamine. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus üldised maakasutustingimused

ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

Nõo valla üldplaneeringu kohaselt jäävad Mõisa tee 1 kinnistule Meeri mõisa peahoone,

Meeri park ja looduskaitse alune allee. Nõo vallas on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks

muu hulgas Meeri park. Tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga ning

funktsioonideks elamumaa, sotsiaalmaa ja maa, millel säilib olemasolev kasutusotstarve

ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Viimase osas

võib maa kasutusotstarbe muutmine toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu

koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Antud juhul tuleb detailplaneeringuga

leida piirkonda sobiv lahendus.

2. Planeeringu ala

Planeeringuala suuruseks on ca 11,8 ha ja see asub Meeri külas ning piirneb lisaks

eraomandis olevatele maaüksustele ka riigi omandis oleva Rõhu-Meeri-Tõravere tee (tee

nr 22190) ja Nõo vallale kuuluva Meeri kooli teega (tee nr 5280055) ning jätkuvalt riigi

omandis oleva Pihla katastriüksusega.

Planeeringualal asub looduskaitsealune Meeri mõisa park KLO1200258, milles elutseb

III kategooria kaitsealune Dendrocoptes medius (tamme-kirjurähn) KLO9128050.

Planeeringu alal asuvad riiklikud kultuurimälestised Meeri mõisa peahoone, 19. saj (reg

nr 7237) ja Meeri mõisa park (reg nr 7238).

Lisaks asuvad planeeringuala kontaktvööndis:

• Keeri-Karijärve looduskaitseala KLO1000285 Meeri sihtkaitsevööndiga

KLO1101098, milles on ajavahemikus 01.03. kuni 14.09 (v.a. kallasrajad ja

olemasolevad teed ning poollooduslike koosluste ilme ning liigikoosseisu

tagamiseks vajalikel töödel)liikumispiirang.

• Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku kuuluva Keeri-Karijärve loodusalaga

RAH0000503.

Planeeringuala skeem (X-GIS2. Maa-amet.)

Legend:

Registreeritud katastriüksus

Detailplaneeringu ala

Loodusala

Kaitseala

Kaitstav loodusobjekt

Kultuurimälestise ala

Kultuurimälestis

Plan ID 126573.

Andmed planeeringualal asuva katastriüksuse kohta:

Mõisa tee 1 katastriüksus 52801:002:0105

Pindalal – 114574 m²

Maakasutuse sihtotstarve – Maatulundusmaa 50% ja Ühiskondlike ehitiste maa 50%

Mõisa tee katastriüksus 52801:002:0128

Pindala - 3942 m²

Maakasutuse sihtotstarve - Transpordimaa 100%

3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem

koostatud planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid

3.1. Planeerimisseadus;

3.2. Ehitusseadustik;

3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded.

3.4. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse

ministri poolt);

3.5. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise

kord“;

3.6. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

3.7. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035

(Nõo Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2023).

4. Lähteseisukohad

4.1. Planeeringuga esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused;

4.2. Parima lahenduse väljatöötamiseks kaaluda ja hinnata erinevaid variante;

4.3. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiisi loetakse illustreerivaks

materjaliks, mitte lõpliku lahenduse eelduseks. Lõplik lahendus ja kruntide arv

kujuneb detailplaneeringu koostamise käigus.

4.4. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:

4.4.1. Elamumaa;

4.4.2. üldmaa;

4.4.3. transpordimaa;

4.4.4. võimalusel äri- või tootmismaa.

4.5. Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:

4.5.1. Määrata planeeringuga.

4.6. Planeeringuala kruntideks jaotamine:

4.6.1. Arvestada piirkonda sobivate, kindlasti üle 1500 m² suuruste, kruntidega,

et hajusam asustus säiliks.

4.6.2. Moodustada eraldi krundid juurdepääsutee(de)le ja kohalike teede teemaa

laiendustele.

4.7. Krundi hoonestusala:

4.7.1. Asukoht määrata detailplaneeringuga.

4.7.2. Arvestada avalike kohalike teede Meeri mõisa tee (Tee nr 5280056) ja

Meeri kooli tee (Tee nr 5280055) kaitsevöönditega (20 m) ning Rõhu-Meeri-

Tõravere tee (tee nr 22190) kaitsevööndiga (30 m). Vajadusel teha ettepanek

tee kaitsevööndi muutmiseks;

4.7.3. Hoonestusalade kaugus planeeringualale kavandatavate juurdepääsuteede

teemaa piirist min 7 m;

4.7.4. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete (ka

alla 20 m2 väikeehitiste) püstitamine keelatud.

4.8. Krundi ehitusõigus:

4.8.1. Hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;

4.8.2. Anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;

4.8.3. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata

planeeringuga järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.8.4. Väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune

pind olla suurem kui 20% krundi pindalast või 600 m².

4.8.5. Arvestada reaalsete hoone suuruste ja kõrgustega. Väikeelamumaale

kavandatavate hoonete suurim lubatud kõrgus (põhihoone katuseharja

kõrgus) kuni 9 m. Abihoone kõrgus määrata planeeringuga. Abihoone ei tohi

olla suurem kui elamu;

4.8.6. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast

maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu

piirkonda teenindavad teed), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna

elanikel.

4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised:

4.9.1. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja rajatiste ja nende ühenduste asukohad;

4.9.2. Kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga.

4.9.3. Hüdrantide või tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada

planeeringuga. Nõo Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada

normikohast tuletõrje veevõtuvarustust;

4.9.4. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri

välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks

tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine,

heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud

asupaik on maapind või katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.

4.9.5. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja

planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.10. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

4.10.1. Arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema

kontaktvööndi analüüsist;

4.10.2. Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus olema esinduslik ja

moodustama arhitektuurselt ühtse terviku. Samas tuleb püüda vältida kõigi

hoonete ühetaolisust;

4.10.3. Lubatud korruselisus – üksikelamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1

korrus;

4.10.4. Katusekalded ja harjajoon määrata planeeringuga;

4.10.5. Anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide tüübi.

4.11. Liikluskorraldus:

4.11.1. Planeeritav ala paikneb kohalike teede ja riigitee kaitsevööndis.

Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee

kaitsevöönd. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda

kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise

ohutust.

4.11.2. Planeeringuala sisesed juurdepääsuteed minimaalse laiusega 10 m ja

sõidutee katendiga mitte alla 5,5 m kavandada kõvakattega (asfalt);

4.11.3. Näha ette eraldised teemaa laiendamiseks ja kergliiklusteede (jalgtee või

jalgrattatee või jalg- ja jalgrattatee) rajamiseks Meeri - Tabuli tee (Teeregistri

nr 5280057) ja Meeri kooli tee (Teeregistri nr 5280055) äärde (moodustatava

teemaa laius 18 m);

4.11.4. Hoonestus kavandada Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja Meeri

kooli tee (Teeregistri nr 5280055) kaitsevööndist väljapoole, kuna

kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon;

4.11.5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede asukohad ja nende sidumine

tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala.

4.11.6. määrata liikluskorralduse põhimõtted;

4.11.7. näidata krundile juurdepääsu võimalik asukoht. Vajadusel määrata piiri

osa, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

4.11.8. parkimine lahendada krundisiseselt;

4.11.9. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr

5280057) ja Meeri kooli teega (Teeregistri nr 5280055) ristuvaid tehnovõrke,

siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

4.11.10. Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja Meeri kooli teega

(Teeregistri nr 5280055) liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS

§ 99 lg 3) tuleb taotleda Nõo vallavalitsuselt käest nõuded projekti

koostamiseks.

4.11.11. Uute juurdepääsuteede rajamiseks taotleda kohalikult omavalitsuselt

tee-ehitusluba.

4.12. Haljastus ja heakorrastus:

4.12.1. haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.12.2. anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m);

4.12.3. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine,

sademevee ärajuhtimine jmt);

4.12.4. määrata jäätmekäitluse korraldamine.

4.13. Maaparandussüsteemid:

4.13.1. Käsitleda detailplaneeringu alaga kattuva maaparandussüsteemi osa

(Meerisoo 001, Maaparandussüst. Kood 2103650010100) kokkupuudet ja

vajadusel rekonstrueerimist terviklikult kogu detailplaneeringu alal. Oluline

on arvestada, et olenevalt konkreetsest olukorrast võib vajalik olla

maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks kavandada rekonstrueerimisega

kaasnevat ehitustegevust ka detailplaneeringu alast väljaspool,

naaberkinnisasjadel;

4.13.2. Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi kinnistu

põhiselt.

4.14. Servituutide seadmise vajadus.

4.14.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik teostada ennem ehituslubade

väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus;

4.15. Muud olulised tingimused:

4.15.1. Järgida Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja

Toiduameti ning Maa-ameti seisukohti detailplaneeringu koostamiseks.

4.15.2. Kindlustamaks, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused

aitavad tagada kinnismälestise säilimise ja kaitsevööndiga seatud eesmärke

tuleb koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.

4.16. Planeeringu rakendamise võimalused:

4.16.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses,

mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega

nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele;

4.16.2. Viidata 6. juunil 2024 Nõo valla ja huvitatud isiku vahel sõlmitud

„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja

detailplaneeringu koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/5-2024 ja

eelkokkuleppele detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi

väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“.

4.16.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad

planeeringu elluviimise;

4.16.4. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide

koostamiseks;

4.16.5. Määrata ehitusjärjekorrad.

4.16.6. Märkida järgmised tingimused:

4.16.6.1. enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui tehnorajatistele on

väljastatud vähemalt ehitusload ja rajatud on rasketehnika juurdepääsu

võimaldav tee ehitusluba taotlevale krundile;

4.16.6.2. kasutusload hoonetele antakse pärast seda, kui Nõo Vallavolikogu

15.12.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises

kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 1 punkti 4 kohased tehnorajatised on

välja ehitatud ja vajadusel on neile antud kasutusload;

4.16.6.3. Detailplaneeringu kohased rajatised tuleb välja ehitada hiljemalt viie

aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates kui enne

kehtestamist sõlmitavas halduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

4.16.6.4. kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta

jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel

(Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering

kehtetuks.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:

5.1. Muinsuskaitseamet;

5.2. Keskkonnaamet;

5.3. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

5.4. Põllumajandus- ja Toiduamet;

5.5. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud

/valdajad.

5.5.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohtade määramiseks

teha koostööd Emajõe Veevärk AS-ga (registrikood 11044696; Sõbra 56,

51013, Tartu; Telefon: 731 1840);

5.6. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.

5.7. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt

EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik

(PlanS § 4 lg 6).

6. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus

6.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele;

6.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf kujul

ja väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse kooskõlastuste ja

koostöö koondtabel;

6.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad

täiendavalt pdf kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku

väljapaneku järgselt planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes

eksemplaris;

6.4. detailplaneeringu joonised:

6.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav

aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud)

digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.

Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada esitada muuhulgas kohaliku

omavalitsuse poolt kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi (KOVGIS

EVALD geoarhiivi moodul, https://evald.ee/nõovald/);

6.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;

6.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;

6.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;

6.4.5. tehnovõrkude joonis;

6.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

6.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide

loetavus.

7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

7.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul

pärast detailplaneeringu koostamise algatamist.

7.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme

aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vajalikud uuringud:

8.1. Kuna planeeritaval maa- alal asuvad mälestised ja nende kaitsevöönd, siis on

enne planeeringulahenduse lõplikku kavandamist vajalik koostada planeeringu

muinsuskaitse eritingimused.

8.2. Algatamisel ei ole teiste detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute

vajadus teada, kuid see võib selguda detailplaneeringu koostamise käigus.

Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post [email protected] a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB Pank

Transpordiamet

[email protected] 8. august 2024 nr 7-2/1255

Seisukoha taotlemine planeeringu koostamiseks

Teatame Transpordiametile, kui katastriüksuse 22190 Rõhu-Meeri-Tõravere tee

(katastritunnus 52801:002:0096) valdajale, et Nõo Vallavalitsuses on menetlemisel

Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kujundada senise

hoonestusega arvestava äri- ja elukeskkond. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus

üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu

eskiisi alusel on kavandatud rekreatiivset kompleksi Mõisa peahoone ja selle juurde

kavandatav laienduse baasil, 1 multifunktsionaalne hoone (elamu-, äri- ja

ühiskondliku kasutusega), 3 korterelamut ca 10 korteriga, 5 rida- või galeeriimaja

kuni 4 korteriga, 8 üksikelamut, veesilm koos puhkealaga ja teed ning tänavad.

Menetletav detailplaneering ei sisalda Nõo valla üldplaneeringu muutmise

ettepanekut.

Ühte juurdepääsu detailplaneeringualale kavandatakse esialgse plaani kohaselt Rõhu-

Meeri-Tõravere teelt.

Lisame ka detailplaneeringust huvitatud isiku poolt algatamistaotluse juurde lisatud

esialgse eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

väljaselgitamiseks Alkranel OÜ poolt koostatud Keskkonnamõju strateegilise

eelhindamise.

Palume Transpordiameti seisukohta detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Lisad:

1. Nõo Vallavalitsuse korralduse „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ eelnõu.

2. Nõo vallas Meeri külas asuva Mõisa tee 1 maaüksuse ja selle lähiala

detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu.

3. Detailplaneerinu esialgne eskiislahendus.

4. „Mõisa tee 1 kinnistu (52801:002:0105) detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“, Alkranel OÜ.

Piia Raig [email protected], 745 5434, 53324845