Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.2-3/24/12134-2 |
Registreeritud | 08.08.2024 |
Sünkroonitud | 12.08.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenuse osutamine |
Sari | 1.2-3 Seaduste ja määruste eelnõudega seotud kirjavahetus |
Toimik | 1.2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Kristi Orumets (Users, Tugiteenuste teenistus, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn, Harju maakond
Teie 08.07.2024
Meie 08.08.2024 nr 1.2-3/24/12134-2
Arvamus eelnõule
Austatud majandus- ja infotehnoloogiaminister
Transpordiametile esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „E-veoselehe
andmevahetusteenusega liidestamise toetus“ eelnõu. Transpordiamet saadab mõned omapoolsed
ettepanekud, mida palume arvestada. Eelnõus:
§ 2 lg 2 märgib toetuse andmise eesmärgiks liidestamise eCMR andmevahetusteenusega, edaspidi
kasutatakse eelnõus ka mõistet platvorm. Mõistete kasutamise võiks ühtlustada.
§ 2 lg 3 sõnastus oleks selgem, kui mõiste „kasutajad“ asemel märgitakse nt „kasutajate arv“.
§ 6 lg 2 kasutatakse mõistet „e-veoselehe platvorm“, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) 2020/1056, 15. juuli 2020, elektroonilise kaubaveoteabe kohta (EMPs kohaldatav tekst) eesti
keelne tõlge kasutab mõistet „eFTI platvorm“. Mõisteid võiks kasutada ühtemoodi või kirjutada
määruses lahti.
§ 9 lg 2 on märgitud, et „Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.“ Seletuskirja
järgi on see toetuse maksimaalne osa abikõlblikest kuludest. Võiks analüüsida, kas nt väljaspool
Harjumaad võiks see protsent olla kõrgem, kuna teenused võivad olla kallimad ja pakkujaid
vähem.
§ 10 lg 1 on märgitud, et „Toetust võib taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes
tegutseb transpordi ja logistika valdkonnas ning kelle eesmärk on liidestuda andmevahetusteenuse
kasutamiseks e-veoselehe platvormiga.“ Seletuskirja järgi: „Pakkujate kvalifitseerimisel
kasutatakse Eesti äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet.“. Lisada
võiks võimaluse nõuda transpordi, veoseveo vms tegevusala olemasolu ja selle kontrollimise
võimaluse majandustegevuse registrist, et toetus oleks täpsemalt suunatud.
§ 10 lg 2, seletuskirja järgi „Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja
peab vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning lisaks
määruses sätestatud nõuetele.“ Viidet taaste- ja vastupidavuskava määrusele eelnõu selles
paragrahvis ei ole. Nõuetena on toodud dokumentide õigeaegse esitamise kohustus, kuid kaaluda
tuleks ka seda, kas oleks vaja välistada nt ajatamata maksuvõlaga jms äriühingud.
2 (3)
§ 11 lg 1 p 4 järgi peab taotlus sisaldama projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajaid.
Seletuskirja järgi on vahendusasutusel õigus küsida taotlejalt ka asjakohaseid lisaandmeid.
Kaaluda võiks, et kui taotluses on võimalikuks prognoositud tulemusnäitajaks pandud x%, siis
kuidas hinnata, et see ka eesmärki täidaks.
§ 11 lg 1 p 8 järgi peab taotlus sisaldama sisseostetud teenuse kohta hinnapakkumist, kui teenuse
maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot ning kaks hinnapakkumist, kui teenuse
maksumus käibemaksuta on 20 000 eurot või suurem. See säte jätab võimaluse piirduda ainult ühe
pakkujaga, mis tähendab, et enamus taotlusi võib tulla teenusele maksumusega alla 20 000 eurot
ja hinnapakkumiste kaudu konkurentsi ei teki.
§ 11 lg 1 p 12 järgi peab taotlus sisaldama kinnitust, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise
otsuses toodud toetuse summa avalikustatakse. Siin jääb segaseks, kas avalikustatakse ainult
toetuse summa või ka seos ettevõttega, sh ettevõtte nimi ja registrikood.
§ 12 lg 3 järgi: „Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise
eelarvest annab vahendusasutus teada oma veebilehel.“. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu,
millised andmed avalikustatakse ja kas toetuse summad avalikustatakse koos toetust saanute
nimedega samal lehel.
§ 19 lg 2 on nimetatud lõpparuandes esitatav teave. Taotleja kuludokumendid või panga väljavõte
võiksid olla heaks täitmise indikaatoriks. Alternatiivina eFTI platvormi omaniku kinnitus liitumise
kohta või nt lepingu koopia. Nimetatud dokumendid annaks tõestuse, et infotehnoloogiline
ülesanne on lahendatud.
§ 20 lg 2 järgi „Toetust makstakse kümne kalendripäeva jooksul lõpparuande kinnitamisest.“
Tuleks kaaluda ka võimalust maksta 50% toetusest välja kohe, kui taotleja on teavitanud tegevuste
alustamisest. See on eriti oluline väikestele maapiirkonna ettevõtetele.
§ 22 p 10 järgi kohustub lõppsaaja objektid ning avalikkusele mõeldud esemed ja dokumendid
märgistama. Kuna toetatakse infosüsteemide arendustöid, siis oleks oluline ka infotehnoloogilisele
lahendusele kohapealne vaatlusvõimalus tagada, mitte ainult ruumidele ja territooriumitele.
§ 22 p 12 kohustuse andmete või asjaolude loetelu on liialt laialivalguv, millest viivitamata tuleb
teavitada. Tuleks konkretiseerida asjaolusid ja täpsustada nendest teavitamise periood.
Eelnõu seletuskirjas pole märgitud, kas on konsulteeritud ka Kliimaministeeriumi poolt läbi
viidava projekti eFTI4EU projektijuhi Eva Killariga. Transpordiamet soovitab seda teha, sest
toetust hakkab taotlema ka selle projekti sihtgrupp. Lisaks soovitame ette näha ka eFTI sihtgrupi
teavitamine toetuse saamise võimalusest. Majandustegevuse registri andmetel on veosevedajaid
3619, lisaks logistikaettevõtted.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov
juhataja
õigusosakond
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|