Arvamuse edastamine

29. juuli 2024

1

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia arvamus uue tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust uue tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute osas ning ettepanekute osas, mis on toodud 2021. aastal Tartu Ülikooli poolt koostatud krediidituru uuringus ning 2024. aastal Eesti Panga teemapaberis “Pankadevaheline konkurents eesti laenuturul”.

MTÜ FinanceEstonia (edaspidi FinanceEstonia) on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mis esindab enam kui 90 finantssektoris tegutsevat ettevõtjat, sh hulgaliselt krediidiandjaid ja inkassoteenuse osutajaid. FinanceEstonia on saanud oma liikmetelt tagasisidet esitatud küsimuste osas ning üldiselt ollakse seisukohal, et direktiivi ülevõtmise osas rakendataks võimalust kehtivat regulatsiooni võimalikult vähe muuta ning leevendada täna rakendatavaid nõudeid tarbijakrediidi väljastamisel (sh reklaamimisel) võimalikult suures ulatuses.

FinanceEstonia seisab ühelt poolt selle eest, et Eesti laenuturg oleks vastutustundlik, kuid teisalt konkurentsivõimeline ning kaitstud oleks ka krediidiandjate (äri)huvid, siis näeme, et direktiivi ning selle raames täiendavate ettepanekute ülevõtmisega ei piirataks oluliselt krediidiandjate tegevust ning ei jäetaks kõrvale olulises osas tarbijaid, kes on krediidivõimelised ning täidavad korrektselt oma (lühiajalisi) kohustusi.

FinanceEstonia juhib tähelepanu sellele, et kui uue tarbijakrediidi direktiivi suund on olemasolevate reeglite ajakohastamine, mille vajadus osaliselt tuleneb ka digitaliseerimisest, siis täiendavate ettepanekute ning tänase kohtupraktika valguses liigutakse oluline samm tagasi automatiseeritud andmetöötlusest ning digitaliseerimisest. Peame oluliseks, et ei minetataks proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt tuginetakse tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tema sissetulekut ja kulutusi ning majanduslikku olukorda käsitlevale asjakohasele ja täpsele teabele, mis on vajalik ja proportsionaalne krediidi liigi, kestuse, väärtuse ja krediidist tarbijale tulenevate riskidega.

Järgnevalt toome välja vastused küsimustele, säilitades küsimuste punktide ja alapunktide järjestuse.

29. juuli 2024

2

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

I. Osa (direktiivis jäetud valikukohad)

Direktiivi kohaldamisala laiendamine:

a) Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?

FinanceEstonia on arvamusel, et mida rohkem on tarbijatele kättesaadavaks tehtud erinevaid finantseerimistooteid, mille puhul muuhulgas ei kehti ühetaolised reeglid, seda lihtsam on tarbijal elada nö üle oma võimete ja selle kaudu suurendada oma võlakoormust.

Leiame, et direktiivi reegleid võiks laiendada eelkõige kõikidele liisingulepingutele (st nii kapitali- kui ka kasutusrendi tüüpi liisingulepingutele). Kehtiv võlaõigusseadus seda ka täna reguleerib, sest tarbija jaoks on mõlemat tüüpi liisingulepingu puhul tegemist finantskohustusega, millega kaasnevad kulud ja mille osas peaks teda informeerima.

Samuti leiame, et ei ole õigustatud välistada regulatsiooni alt krediidilepinguid, mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot, olenemata selle lepingu eesmärgist. Mida suurem on laenusumma, seda raskemad võivad tarbija jaoks olla makseraskuste tagajärjed ning seetõttu peaks tarbijakrediidi regulatsiooni kohaldama ka suurematele laenudele.

FinanceEstonia liikmed toetavad ka direktiivist tulenevate täiendavate võimaluste rakendamist, läbi mille leevendada kehtivaid olemasolevaid piiranguid.

b) Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ettenähtud võimalust välistada teatud lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida kehtiva direktiivis ülevõtmise raames ei ole tehtud?

FinanceEstonia näeb, et olenevalt finantstootest, võiks olla rakendatud ka teatud välistused. Näeme, et oluliselt pöörataks tähelepanu proportsionaalsuse printsiibi rakendamise (art 18 p3) võimalusele Eesti regulatsioonide tasandil. Näiteks tasumise edasilükkamised (mis varem ei olnud hõlmatud tarbijakrediidi regulatsiooniga) peaksid olema reguleeritud selliselt, et kohaldatavad tingimused oleksid krediidiandjale oluliselt väiksema halduskoormusega (sätestatud leebemad tingimused). Tasumise edasilükkamised täiendavate tasudeta tarbija vaates on krediidiandjale siiski täiendavate kuludega. Et mitte tõrjuda turult tarbijale kuludeta (või marginaalse kuluga) makseviisi (või makse ajatamise viisi), siis näeme vajadust põhjalikult hinnata enamatele lepingutele tarbijakrediidi direktiivi sätete laiendamise mõju.

Toetame võimalust rakendada välistusi sealhulgas selliselt, et vältida ebamõistlikku ülereguleerimist. Näiteks tänane regulatsioon võimaldab krediidiandja tegevusloata kaupmehel, kes oma majandus- või kutsetegevuses müüb tarbijale eseme või osutab

29. juuli 2024

3

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

teenust, kõrvaltegevusena võimaldada tarbijale tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist (KAVS § 2 lg 9). Samuti vajavad täiendavat hindamist olukorrad, kus toimub eraisiku maksukohustuse (nt maamaks) ajatamine. Ka sellised olukorrad peaksid olema välistatud tarbijakrediidi regulatsiooni alt.

c) Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumise edasilükkamise juhtumid, siis millised võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksetega hilinemise korral?

Kui direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumisega edasilükkamise juhtumid, siis peaks hindama, et milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksmisega hilinemise korral? Piiratud tasud maksete hilinemise korral võiks olla näitlikult järgmised:

- maksimaalne protsent: näiteks maksetega hilinemise eest võetava tasu määramine maksimaalselt 5% - 10% ulatuses võlgnetavast summast või siis kauba või teenuse algsest hinnast.

- fikseeritud tasu: Võib määrata ka kindla summa, mida võib hilinenud maksete korral rakendada, näiteks 20-30 eurot hilinenud makse kohta.

Seadusjärgne viivis on proportsionaalne ning selle võrdsus erinevate teenusepakkujate vahel on aus.

Direktiivi kohaldamisala piiramine:

d) Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?

Näeme, et toodud kohustuse sätestamisega tekiks vastuolu olukorras, kus ETO pankadel on kohustus võimaldada offline kaardimakseid kontojääki kontrollimata. Kuna toodud kohustuse täitmisega võib kaasneda ka kontojäägi ületamine, siis ei ole võimalik kas offline kaardimaksete võimaldamine või krediidivõimelisuse hindamine.

Kui tegemist on aga krediiditootega, mis võimaldab arvelduskonto jäägi ületamist, siis tuleks kohaldada samasugust regulatsiooni nagu krediitkaartide ja arvelduskrediitide puhul. Tarbija seisukohast vaadates on tegemist sarnaste toodetega ning seetõttu peaksid ka reeglid olema ühetaolised ehk siis tuleks hinnata ka tarbija krediidivõimelisust. Seejuures võiks kaaluda võimaluse sätestamist, et krediidivõimelisust ei pea hindama väikeste summade korral (nt kuni 200 eurot), mille osas võib minna arvelduskonto jääk miinusesse.

e) Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?

29. juuli 2024

4

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Erandi või mitte kehtestamisel peab väga täpselt hindama, et millise krediiditoote puhul erandit kohaldataks ja millisel mitte. Erinevad finantstooted toimivad erinevalt. Nt pakutakse võimalust tarbijal valida, kas krediit makstakse tagasi vabalt valitud määras või kindlaksmääratud määras. Praktikas võib tekkida olukord, kus lepingu sõlmimisel valib tarbija määratud tagasimakse, mistõttu on võimalik talle lihtsamate reeglite alusel seda toodet pakkuda, kuid ühel hetkel muudab klient oma lepingut selliselt, et tagasimaksed muutuvad vabas määras tagasimakseks. Mis tähendab aga seda, et sellest lepingu muutmise hetkest peaks lepingule kohaldama rangemat regulatsiooni. Seega näeme, et praktikas võib tekkida olukordi, kus seda kergemat regulatsiooni hakatakse pahatahtlikult ära kasutama.

Lisaks toome välja, et Eesti praktika kohaselt saab määratud tagasimaksega olla tegemist just krediitkaardiga. Deebetkaardi puhul kannab klient sellega seotud arvelduskontole raha ja saab kasutada vaid neid vahendeid, mis ta on sinna ise kandnud, st konto positiivse saldo ulatuses.

f) Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute ning krediidilepingute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?

Reklaamiseaduse osas on Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium teinud reklaamiseaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse raames põhjaliku eeltöö sealhulgas küsides turuosalistelt põhjalikku tagasisidet finantsteenuse reklaami puudutava regulatsiooni osas.

FinanceEstonia on omapoolse arvamuse ning ettepanekud muudatustele ka edastanud. Oleme käesolevale vastusele lisanud edastatud vastuse, millest nähtub põhjalik ülevaade täna kehtiva finantsteenusereklaami regulatsiooni kitsaskohtadest.

Seoses lepingueelse teabe ja lepinguteabega, siis näeme, et võiks kohaldada piiratud mahus nõudeid. Siinkohal peame siiski oluliseks, et teatud ulatuses piiranguid tuleks sätestada ka 200-euroste krediiditoodete pakkumise korral. Vastasel juhul näeme riski, et regulatsiooni hakataks pahatahtlikult ära kasutama, sidudes tarbija endaga esialgu läbi väikese krediidi ning edaspidi pakutakse tarbijale juba suuremate summadega krediiditooteid.

Samuti leiame, et kui piiratud regulatsiooni kohaldatakse krediiditoodetele, mille tingimuste kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest tuleb tasuda kõigest väheolulisi tasusid, siis see võimaldab samuti regulatsiooni pahatahtlikult ära kasutada, nt pakkudes tarbijale, et kui võtad esimese laenu korral nt 1 000 eurot ja maksad kolme kuu jooksul tagasi, siis maksad tagasi ainult 1 001 eurot.

29. juuli 2024

5

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Samas, kui tarbija jääb ikkagi makseviivitusse või võtab täiendavaid laene, siis on võimalus küsida kliendilt oluliselt suuremaid tasusid.

Kokkuvõttes leiame, et kui piirata regulatsiooni n-ö soodsate krediiditoodete jaoks, siis see võimaldab regulatsiooni ära kasutada selliselt, et tarbija meelitatakse enda kliendiks soodsa tootega ja hiljem on talle oluliselt lihtsam reklaamida ja pakkuda oluliselt kulukamaid tooteid läbi finantseerija omakanalite, kus piirangud sisuliselt puuduvad, samuti võimekus teostada sellise kommunikatsiooni üle kontrolli sisuliselt puudub.

Lisa tähelepanekud seoses võimalusega kohaldada krediidilepingute suhtes, mis käsitlevad tasumise edasilükkamist või tagasimaksmise meetodeid juhul, kui tarbijal on esialgse krediidilepingu puhul juba tekkinud või tõenäoliselt tekib makseviivitus piiratud arvu sätteid (uue direktiivi art 2 lg 7):

Leiame, et mingisugused reeglid ja piirid peavad olema paigas. Olukorras, kus tarbija on sattunud makseviivitusse ja võlgnevusse ning seetõttu tehakse tema leping ümber selleks, et tasumine edasi lükata või muuta / kohendada maksegraafikut talle mugavamaks, siis on piiratud regulatsiooni kohaldamine õigustatud vaid olukorras, kus hinnastamise tingimused ei muutu tarbija jaoks kehvemaks. Nt olukord, kus esialgne laen antakse 0% intressiga ja kui tarbija satub makseviivitusse, siis tehakse tema maksegraafik ümber selliselt, et tarbija krediidi kulukuse määr kasvab eelnevaga võrreldes oluliselt, ei saa kuidagi alluda piiratud regulatsioonile.

Reklaam

Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni seoses tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami piirangute leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas reklaamidele, mida ei esitata tele- või raadioprogrammis vm?

Oleme käesolevale vastusele lisanud majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile edastatud vastuse, millest on toodud põhjalik ülevaade täna kehtiva finantsteenusereklaami regulatsiooni kitsaskohtadest.

Piisavad selgitused

Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?

FinanceEstonia on seisukohal, et täna kehtiv regulatsioon on piisava põhjalikkusega kehtestanud nõuded tarbijale selgituste andmise viisi ja ulatuse osas. Samuti näeb kehtiv regulatsioon ette tarbija õigust täiendava info ja selgituste küsimise osas ning ka tarbijakrediidilepingust taganemise õiguse.

29. juuli 2024

6

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Praktikas on teabe maht, mis tarbijale lepingu eelselt väljastatakse, väga suur. Arvestades praktikat ning paljude tarbijate tegelikku võimekust ja huvi töötada läbi täna antavad selgitused ja teave, tuleks tegelikult üle vaadata ja piirduda teabelehes esitatava teabega. Mida konkreetsemalt on kõige kriitilisem teave esitatud, seda suurem on tõenäosus, et tarbija sellega ka tutvub. Pigem näeme, et kehtestataks kohustus anda selgitusi seoses kõikide kuludega, mis tarbijale kaasnevad võetava laenuga. Nt osad finantseerimisasutused pakuvad tarbijatele krediiditooteid, mille intress on küll keskmisest madalam või null, samas kaasnevad laenuga igakuised haldustasud.

Samuti toome välja, et 14.07.2024 jõustunud võlaõigusseaduse täiendused samuti näevad ette juba täiendava teabe esitamise tarbijale lepingu muudatuste korral (VÕS § 4042 ).

Seosmüük ja komplektina müük

Kas Teie hinnangul tuleks lubada tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigete 2 ja 3?

FinanceEstonia on seisukohal, et seosmüüki tuleks lubada ning direktiivis toodud erandit rakendada. Näeme, et erandi mitterakendamine paneb krediidiandjad kohati ebamõistlikku olukorda, kus krediidiandja peaks arvestama koheselt kõrgemate riskidega krediiti väljastades. Näiteks piirates krediidiandja õigust nõuda tarbijalt krediidi teenindamiseks maksekonto avamist või tagatisvara kindluslepingu olemasolu.

Nõustamisteenused

Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda KAVS-i ja VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?

Pooldame olukorda, kus erisusi nõustamisteenustele seoses erinevate krediiditoodetega on võimalikult vähe, st kohalduksid võimalikult sarnased reeglid nii elamukinnisvaraga seotud krediidilepingutele kui ka muudele krediidilepingutele.

Krediidivõimelisuse hindamine

a) Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?

FinanceEstonia on seisukohal, et konkreetsete andmebaaside kasutamise kohustuse lisamine kehtivatesse õigusaktidesse vajab igakordse andmebaasi kasutamise osas eraldiseisvat hinnangut, sh infotehnoloogilised võimalused, andmete kvaliteet, andmete

29. juuli 2024

7

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

töötlemise alused, proportsionaalsuse printsiip nii andmetöötluse kui ka krediiditoote seisukohalt, maksumus jne.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kehtestatud kohustuslikud registrid, millest krediidiandja peab andmeid pärima. Täna tehakse päringuid vastavalt krediidiandja enda poolt kehtestatud nõuetele. Samuti tähendab iga isikuandmete päringu tegemine seda, et päringu tegijal peab olema nii õiguslik alus päringu tegemiseks kui ka tehniline võimekus. Sealhulgas puudutab tehniline võimekus ka registripidajat. Teatud riiklikud registrid nt rahvastikuregister ei ole loodud selleks, et krediidiandjad hakkaksid sinna teostama väga suurel hulgal päringuid. Esmalt ei toeta sellist tegevust kehtivad õigusaktid ning teisalt ka tehnilised lahendused.

Erinevad registerpäringud on ka tasulised. Kui krediidiandja hakkaks teostama päringuid kõikvõimalikesse registritesse, et tagada asjaolu, et ta ei ole mõnda allikat jätnud kontrollimata, siis muutub krediiditaotluse analüüsi teostamine oluliselt kallimaks. Sellega aga kaasneb ka kulu tarbijale.

Samuti tõusetub küsimus, et kuhumaani on krediidiandjal õiguslik alus isikuandmeid töödelda. Kui töötlemise eesmärk on tarbija krediidivõimelisuse hindamine, siis kas on asjakohane analüüsida kõikide registrite andmeid.

Toome ka välja, et andmete paljusus võib oluliselt langetada krediidianalüüsi kvaliteeti, kuna andmete kvaliteet ja koosseis on registriti erinev, mille tulemusena võib krediidiandja teha tarbijale kahjuliku krediidiotsuse.

Tänane praktika positiivse krediidiregistri loomise näol on näidanud, et kohustuslikus korras kasutatava andmebaasi väljatöötamine vajab põhjalikku ettevalmistust. Positiivse krediidiregistri kasutamine, st nii sinna andmete edastamine kui sealt andmete pärimine peab saama kohustuslikuks, vastasel juhul ei täidaks register oma eesmärki.

Negatiivse krediidiregistri puhul on kehtiva regulatsiooni puhul piiranguks asjaolu, et negatiivset krediidiregistrit ei reguleeri ükski õigusakt. Sealhulgas lisaks asjaolu, et negatiivse krediidiinfo registripidajaid on mitu. Näeme võimalust hindamiseks, et kas ka negatiivne krediidiregister peaks olema kohustuslik register andmete edastamiseks ja ka pärimiseks (juhul kui positiivne krediidiregister ei hakka endas ka toodud infot vahendama). Toodu aga vajab sellisel juhul laiema regulatsiooni väljatöötamist. Samas täna kehtiv regulatsioon viitab, et krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel muuhulgas arvestama tarbija eelneva maksekohustuste täitmisega (KAVS § 49 lg 1 p 3)1.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015004?leiaKehtiv

29. juuli 2024

8

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Samuti on täna registreid, millest andmete pärimiseks on vajalik kliendi nõusolek nt sissetuleku, tööhõive info pärimine Maksu- ja Tolliametist. Ka sellistel juhtudel on küsitav registripäringu tegemise eeldus või krediidiandjale panna kohustus, kui ta ei saa seda vastava nõusolekuta teostada.

Kokkuvõtteks näeme, et erinevate registerpäringute kohustuslikuks tegemisega kaasnevad mitmed kitsaskohad. Täna kehtiv regulatsioon juba viitab asjakohaste andmebaaside kasutamisele krediidivõimelisuse hindamisel. Ettepanekuna näeksime, et asjakohased eraandmebaasid võiksid mingis osas olla riiklikul tasandil reguleeritud, et nende usaldusväärsust tõsta. Seda lähenemist toetab ka direktiivi artikkel 19.

b) Millist teavet peaksid krediidiandjad küsima krediidivõimelisuse hindamisel?

Täna kehtiv VÕS-i, KAVS-i regulatsioon hõlmab endas art 18 p 3 toodud teabe koosseisu, mida on vajalik koguda, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. Samuti annab tänane kehtiv seadus õiguse krediidiandjal endal kehtestada vastavad metoodikad ja mudelid krediidivõimelisuse hindamiseks sh vastutustundliku laenamise nõudeid silmas pidades. Mida täpsemalt hakatakse sisustama andmete koosseisu, kohustuslikke registreid jne, seda väiksemaks jäävad krediidiandja õigused, et krediidiandja võiks proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt sise-eeskirjadega kehtestada reeglid ning metoodika, kuidas ta tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja andmete analüüsimisel tervikuna jõuab selleni, et teatud krediiditoote tarbimiseks on tarbija krediidivõimeline. On ebaproportsionaalne, kui olenemata tarbijakrediiditoote eripärast peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel rakendama ühetaolisi meetmeid. Selliselt võib tekkida olukord, kus läbi regulatsioonide sekkutakse krediidiandjate äritegevusse selliselt, et kehtestatakse juba nn riiklik mudel tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Näeme vajadust, et Eestis kehtiv regulatsioon tooks selgemalt välja proportsionaalsuse printsiibi rakendamise õiguse krediidiandja poolt krediidivõimelisuse hindamisel. Nt sissetulekute õigsuses on krediidiandjal õigus tugineda nii kliendi öeldud andmetele, registrile (nt Maksu- ja Tolliamet) või konto väljavõttele. Oluline on, et krediidiandja saaks täita ka isikuandmete üldkaitse määrusest tulenevaid printsiipe, sh samuti proportsionaalsuse ja minimaalsuse printsiipi isikuandmete töötlemisel. Vähem oluline ei ole ka tarbija eraelu puutumatuse riive ulatusega arvestamine. Toodud asjaolusid peame oluliseks kogutava teabe ulatuse kehtestamisel lähtuvalt krediidi liigist, kestusest, väärtusest ja krediidist endast tarbijale tulenevast riskist.

Andmebaasid

Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides peaksite vajalikuks?

Kuna puuduvad kohustuslikud andmebaasid, millest peab krediidiandja päringuid tegema tarbija krediidivõimelisuse hindamisel, siis on raske ka sisustada, milline peaks olema andmete koosseis nende säilitamiseks erinevates andmebaasides. Andmete

29. juuli 2024

9

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

säilitamise vajadus sõltub sellest, mis on konkreetse andmebaasi toimimise eesmärk ja milliseid andmeid selle eesmärgi täitmiseks kogutakse. Näiteks maksehäireregistril ja rajataval positiivsel krediidiregistril on täiesti erinevad eesmärgid.

FinanceEstonia liikmed on aastaid toetanud positiivse krediidiregistri loomist ning toonud ka välja, milline peaks olema minimaalne andmekoosseis toodud andmebaasis.

Vastutustundliku laenamise nõuete efektiivsemaks täitmiseks ning tarbija krediidivõimelisuse tõhusamaks hindamiseks nähaksegi peamise kitsaskohana usaldusväärse info saamiseks või selle kontrollimiseks puuduvat andmebaasi, milles on info tarbija olemasolevate finantskohustuste kohta ning info tema eelneva maksekäitumise kohta. Ehk positiivne ja negatiivne makseregister.

Arvelduskrediit

Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas.

FinanceEstonia ei toeta rangemate reeglite sätestamist.

Arvelduskonto jäägi ületamine

Kas peate vajalikuks arvelduskonto jäägi ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas.

FinanceEstonia ei toeta rangemate reeglite sätestamist.

Seotud krediidilepingud

Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?

FinanceEstonia toetab kehtiva regulatsiooni säilitamist.

Tähtajatud krediidilepingud

Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?

Toetame kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist.

Krediidiga seotud kulude piirangud

a) Kas peate vajalikuks muudatusi kehtivas regulatsioonis või näete vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks?

Leiame, et praegu kehtiv regulatsioon on piisav ega näe vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks.

29. juuli 2024

10

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

b) Kas peaksite põhjendatuks kehtiva krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?

FinanceEstonia on omapoolses seisukohas Rahandusministeeriumile (lisatud käesolevale vastusele) toonud välja, et KKM ülempiiri alandamine mõjutab krediidituru olukorda tervikuna, negatiivselt ja oluliselt, sh konkurentsi moonutavalt. Samal ajal tarbijatest krediidivõtjate kaitsele see muudatus positiivset mõju ei avalda, vastupidi, väiksemate summade lühiajaline laenamine võib muutuda võimatuks (turutõrke olukord). Seega ei pea FinanceEstonia põhjendatud krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist.

c) Kas Teie hinnangul võiks krediidi kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu alus kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne keskmine? Või võiks olla Teie hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis mille alusel ning kuidas tuleks vastav piirmäär kehtestada?

Leiame et kehtiv piirmäär on selge kõigile osapooltele ja sealhulgas proportsionaalne ning ei vajaks muutmist.

Isegi, kui kaaluda erinevaid lahendusi, leiame, et tulemus oleks tänasele sarnane, aga regulatsioon ja implementeerimine keerulisem.

Äritegevusele esitatavad nõuded

Kas peate KAVS § 51 lõikes 5 sätestatud regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?

FinanceEstonia on arvamusel, et reguleerimine, reaalne piiramine ja kontrollimine on praktikas väga keeruline, seega leiame, et parim lahendus oleks kohustus avaldada kliendile infot saadavate tasude kohta, st kohustus teavitada klienti, kas ja milliselt krediidi- ja/või finantseerimisasutuselt nõustamisteenuste eest tasu saadakse. Põhimõte on sarnane influencerite kohustusega selgelt välja öelda, kui neile on soovituse eest makstud. See võimaldab vähemalt teadlikul kliendil saada aru, kas soovitus on objektiivne või võib olla mõjutatud.

Töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded

Kas viidatud määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid kuidagi muuta?

Leiame, et määruses sätestatud nõuded on jätkuvalt asjakohased ega vaja muutmist.

29. juuli 2024

11

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed

a) Millist meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale makseraskuste korral pakkuma?

Toome välja, et 14.07.2014 jõustus võlaõigusseaduse (VÕS § 4161) 2 täiendus, mis muuhulgas toob välja lõikes 3, mida krediidiandja võib võla ümberkujundamiseks muu hulgas teha ettepanekutena. Toodud loetelu ei ole ammendav ning jätab meie hinnangul piisava võimaluse läbirääkimiste ja meetmete rakendamiseks võlgniku makseraskuste ületamiseks.

Pöörame tähelepanu sellele, et kliendiga läbirääkimiste kohustus saab olla ainult sellisel juhul, kui klient on ise nõus krediidiandjaga läbirääkimisi pidama. Praktikas on olukordi, kus klient ei ole huvitatud läbirääkimistest ja ignoreerib krediidiandjaid. Samas olukorras, kus klient on avatud läbirääkimisteks, leiame, et selline võimalus peaks talle kindlasti tagatud olema, st vältida tuleks protsesse, kus kogu võla menetlemise pool on täisautomatiseeritud ning kliendil puudub võimalus n-ö inimkontaktiks ja läbirääkimisteks.

Kas Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivist 2021/2167 sätestatud regulatsioonist?

FinanceEstonia käesolevale küsimuse osas seisukohta ei oma.

b) Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed (tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?

Leiame, et praegu kehtiv regulatsioon on piisav ning ei peaks olema paindlikum. Nagu punktis a) esile toodud, leiame, et tarbijale peaks olema tagatud läbirääkimiste võimalus, kui ta on läbirääkimisteks avatud, st peaks vältima protsesse, mis on täisautomaatsed.

Samuti toome välja, et läbirääkimise võimaluse pakkumise nõude rikkumine ei peaks olema ülesütlemise tühisuse alus. Toodud tagajärg oleks ebaproportsionaalne ning võlgniku teadliku tegevuse eest ei saa vastutust kanda krediidiandja.

c) Kas Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul pärast krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv

29. juuli 2024

12

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks sellist võimalust kasutada jne)?

Selgitame, et kui krediidiandja rikub VÕS § 416 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, siis saaks krediidiandja osas rakendada üldisi vastutuse norme seadusest tuleva kohustuse täitmata jätmise eest. Leiame, et ei ole põhjendatud lepingu ülesütlemise tühisuse nõuded ega ka kahju hüvitamise nõuded või muud nõuded kuna tarbija on ise põhjustanud maksete mittetasumisega kahjuliku tagajärje krediidiandjale ja rikkunud lepingut.

Me ei poolda rangete tagajärgede kehtestamist, kuivõrd näeme, et see võib osutuda kohaks, mida võlgnikud saavad kuritarvitada. Samuti tõusetub küsimus, et millal saab öelda, et läbirääkimisi ei pakutud. Näiteks olukorras, kus klient ei ole kättesaadav, ei vasta kirjadele, kõnedele ning samas on kliendil lepingujärgne kohustus oma kontaktandmete muutumisest teatada. Läbirääkimisi on võimalik pidada ainult sellisel juhul, kui klient on ise selleks avatud. Olukorras, kus klient tahtlikult eirab krediidiandjat, ei ole paraku võimalik temaga läbirääkimisi pidada.

Praktikas näeme, et kui klient ka võlgnevuse tasumiseks uue graafiku sõlmib, kordub ka suurema tõenäosusega selle graafiku tasumisel sama võlgnevuse muster.

Juba täna on tõusetunud praktikas keerulised tagasipööramise olukorrad läbi kohtumääruste, mis leiavad, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise nõudeid rikkunud ning seeläbi teostatakse nõude ümberarvutus, mis omakorda võib viia olukorrani, kus krediidiandjal puudus seaduslik alus krediidilepingu üles ütlemiseks võlgnevuse tõttu. Sealjuures võib selline olukord panna tarbija veelgi keerulisemasse olukorda, sh restruktureerimise meetmete võimaldamise osas krediidiandja poolt.

Kokkuvõttes näeme, et õiguslik vajadus sellise meetme rakendamisele ja üksnes tarbijakrediidilepingutele tundub küsitav ja oht on valdkonna üle reguleerimisele.

d) Kas Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline lävend, nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis milline võiks olla vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks sellisel juhul endiselt kohaldada maksetega viivituste arvu?

Näeme, et täiendava ülesütlemise piirangu seadmine ei aitaks kaasa tarbija maksekäitumise parandamisele või makseraskuste ületamisele. Summalise lävendi seadmine ei ole igakordselt ka hea lahendus tarbija kaitsmiseks, kuivõrd maksete suurus sõltub konkreetsest kliendist ja tema maksevõimest ja sõlmitud lepingust.

Krediidiandja poolt lepingu ülesütlemisele eelneb reeglina võlgade sissenõudmise menetlus, mille käigus krediidiandja püüab kliendiga kontakti saada, lahendusi pakkuda

29. juuli 2024

13

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

jne. Samuti on tänaseks jõustunud krediidiinkassode ja – ostjate seadus3, mis muuhulgas reguleerib krediidihaldustegevust just kehtiva krediidilepingu võla sissenõudmise osas. Pigem on praktikas olukord, kus makseraskustes tarbija ei soovi krediidiandjaga koostööd teha ning väldib kontakti. Seetõttu näeme, et ka tarbijal peab samuti olema kohustus krediidiandjaga koostöö tegemiseks ning rakendama omapoolseid tegevusi makseraskuste ületamiseks (nt tarbimisharjumuste muutmine, majapidamiskulude korrigeerimine jne).

Viivis ja muud tasud

a) Kas ja millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt nõutavate tasudega?

Seoses kulude tõusuga näeme vajadust hinnata, kas täna kehtiv võlamenetluse tasu piirmäär on piisavas suuruses krediidiandja kulude katmiseks võlamenetluse protsessis ning muuhulgas kas klienti motiveeriv võlgadega tegelemine, et ei kaasneks täiendavad kulud.

b) Kas peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite krediidituru uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära 5%-le (+ baasintressimäär)?

Krediidiinkassode ja –ostjate seaduse väljatöötamise käigus on olnud ettepanekutena arutuse all mitmeid võimalusi viivise piirmäära kehtestamise osas. Kehtiv VÕS § 415 lõige 1 näeb ette tarbijakrediidilepingutele viivisemäära. Kehtiv lõige 1 viitab omakorda VÕS §-le 113 lõikele 1, mille kohaselt viivisintressi (viivise) määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Teisisõnu on hetkel seadusjärgne viivisemäär Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit ja millele lisandub 8%. Käesoleva arvamuse esitamise seisuga on see 4,5% + 8% = 12,5%. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab toodud määrast aga kõrvale kalduda ja kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisemäära alandamisega kaasneks tarbijakrediidilepingutele ettenähtud seadusejärgne viivise madalam määr kui teistele (krediidi)lepingutele. Sellise meetme mõju (sh eesmärgi saavutamisele, aga ka lepinguosaliste huvidele) põhjendatust ega proportsionaalsust ei ole taaskord hinnatud. Viivise piirmäära seadmine rikub oluliselt krediidiandjate huve. Puudub adekvaatne ja selge põhjendus, miks tuleb tarbijakrediidilepingute puhul kohaldada madalamat viivisemäära kui mistahes muu tarbijalepingu puhul või kuidas selline muudatus motiveerib tarbijaid oma krediidilepingutest tulenevaid kohustusi õigeaegselt täitma.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/KIOS

29. juuli 2024

14

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia on ka varasemalt selgitanud, et vähendatud viivis ei motiveeri krediidisaajat kohustust täitma ning viivisemäära alandamine võib viivitusse jäämise trendi veelgi tõsta, sest kui viivise suurus on niivõrd tühine, et see ei motiveeri kohustusi õigeaegselt täitma, siis see vaid soodustab vastupidist mõju. Kui eesmärk on võlgnevuste vähendamine, siis viivise piirmäära seadmine ei pruugi motiveerida kohustusi õigeaegselt täitma, vaid just soodustab pahatahtlikku käitumist isikutel, kelle kohustuste täitmist tagavad enim just välised motivaatorid (maksehäirete avaldamine, viivised jne). Viivituses olek ei tohi olla krediidisaajale rahaliselt soodsam kui laenulepingu korrektne täitmine. Viivis on sunnimeede, kuid selleks et see meede omaks soovitud mõju ja tagaks kohustuste õigeaegse täitmise, peab meede olema proportsionaalne ehk viivisega tekkiv kulu peab olema piisavalt suur, et klient ei suhtuks enda kohustuste täitmisse kergekäeliselt. Viisemäära vähendamise majanduslik mõju on hindamata ning sellega kaasneb eelduslikult ebaproportsionaalne krediidiandjate huvide kahjustamine, sest sellise muudatusega kaotab krediidiandja õiguse nõuda viivist ületava kahju hüvitamist.

Viivisemäära absoluutmääraks seadmisega tekitatakse olukord, kus tarbimislaenude hinda hakkaks otseselt mõjutama seadusega sätestatud viivise määr ja see omakorda paneb krediidiandjad olukorda, kus tuleb teha otsus, kas sellel turul selliselt üldse on võimalik jätkata. Tekib turutõrke olukord. Viivisemäära alandamine mõjutaks oluliselt ka krediidiinkassosid, kuivõrd viivisemäära piirmäära kehtestamise korral ei pruugi krediidiinkasso tegevustulu korvata eelnõu nõudmiste rakendamisega kaasnevat kulu. Jällegi võib tekkida võlgnevuste sissenõudmisega tegelevas sektoris turutõrge. Selgitame, et ka tänane regulatsioon on seadnud kaudselt piirangu viivisemäärale ning peame sellist lahendust piisavaks. Tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 4062 lg 1, on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna krediidi kulukuse määra üks oluline komponent on intress, siis läbi krediidi kulukuse määra ülempiiri tuleb piir ette ka intressimäärale. Kui VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab rakendada lepingujärgset intressimäära, siis toodud intressimäär on ka viivise ülempiiriks. Ka Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-25-16 sätestatud viivisemäära ülempiir (kõrvalnõuded ei või ületada põhinõuet) on ennast tõestanud piisava sunnimeetmena, et tagada kohustuste õigeaegselt täitmist. Lisaks toodud lahendi kaudu on kaitstud ka võrdne kohtlemine võlausaldajate vahel, kuna ei eristata kas on tegemist nt kommunaalteenuste võlaga või tarbijakrediidilepingust tuleneva võlaga.

Tulenevalt eeltoodust ei poolda FinanceEstonia ettepanekut viivisemäära ülempiiri alandamiseks.

29. juuli 2024

15

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

c) Kas Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda tarbijakrediidilepingute puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on pakutud krediidituru uuringus (VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?

FinanceEstonia ei toeta nimetatud välistust. Kahju hüvitamise õigus distsiplineerib tarbijat, krediidiandjal on alati õigus kahju nõue tühistada vastavalt tarbijaga seotud olukorrale.

Samuti selgitame, et krediidiandjale tekib suurem kulu eelkõige nende klientide osas, kes ei soovi krediidiandjaga läbirääkimisi pidada ja tahtlikult eiravad krediidiandja püüdlusi kontakti saavutamiseks. Kui klient on koostööaldis, siis ei teki ka lisakulusid, mille hüvitamist peaks nõudma.

d) Kas toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka täitemenetlusele (vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressinõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka VÕS § 88 lg-d 8, 9)?

Pooldame esimest lähenemist kuivõrd selliselt on krediidiandja juba enne täitemenetlust tarbija makseid arvestanud ning nii jätkub sama arvestusloogika järgneva sissenõudmise menetluse raames.

Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve

a) Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2 lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud kohaldumisala muutmist/kitsendamist?

Pooldame, et erandite hulk on viidud miinimumini. Kuid hakates muutma/kitsendama eelnimetatut näeme vajadust põhjalikuks mõjuhinnangu läbiviimiseks. Kindlasti näeme, et erandid peaksid jääma lg 5 p 1 osas, lg 8 ja lg 9 osas.

b) Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada nii, et oleks üheselt selgem, et krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn sotsiaalmeedia või muude vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt täpsustades läbi KAVS § 5 krediidiandja tegevuse sisu)?

Pooldame, et oleks üheselt mõistetav loakohustuse kohaldatavus. Näeme, et KAVS § 2 ja § 5 tuleb käsitleda koosmõjus. Pigem on kitsaskoht sotsiaalmeedia ja muude reguleerimata kanalite puhul krediidiandmise tuvastamine ning sellele tegevusele järelevalve teostamise võimalikkuse rakendamine.

29. juuli 2024

16

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Pädevad asutused

Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?

FinanceEstonia on arvamusel, et nimetatud asutuste sekkumine krediiditoodete kujundamisse seadusest tuleneva õiguse/kohustuse tasandil ei ole vajalik. Nimetatud asutused saavad läbi järelevalve tegevuse kontrollida, et krediiditoodete väljastamine vastaks kehtivatele regulatsioonidele.

II. Osa

Krediidituru uuringus toodud ettepanekud

1. Näha ette teavitamiskohustuse rikkumise eest juriidiliste isikute puhul kuni 400 000 eurone trahv (ettepanek nr 8).

14.07.2024 jõustunud krediidiandjate ja – vahendajate seaduse4 muudatusega on muudetud/ täiendatud ka muuhulgas 14 peatükki vastutus, milles on korrigeeritud ka erinevate kohustuste rikkumise trahvimäärasid.

2. Kaaluda igapäevase tarbimisega seotud krediiditoodete Interneti (eelkõige sotsiaalmeedia) vahendusel toimuva reklaami puhul täiendavate nõuete sätestamist (nt kohustust hoiatada tarbijat selgelt krediiditoote tarbimisega kaasneda võivatest negatiivsetest tagajärgedest). Lisaks kaaluda, kas ka otsepostitustega (nt, kui ettevõtja suunab info kindlale isikule või kindlale arvule isikutele või kui tegemist on tellitud teabega) edastava info nõudeid tuleks täiendavalt reguleerida (ettepanek nr 9). Nt, kas on vajalik lisada võimalusi selleks, et tarbija saaks otsepostitustest lihtsamini loobuda? Või milliseid muid reegleid oleks otsepostituste osas tarvis?

FinanceEstonia poolne arvamus seoses finantsteenuse reklaamiga on lisatud käesolevale vastusele lisana.

Toome välja, et otsepostitusest loobumine on täna juba reguleeritud selliselt, et loobumise võimalus peab olema tarbijale lihtsasti kättesaadav ja teostatav. Praktikas tähendab see juba praegu tarbijale 1-2 klikki.

3. Selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik tagajärg, kui tarbija ei esita oma krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet (ettepanek nr 1).

FinanceEstonia peab väga oluliseks tarbija vastutust õige ja täieliku teabe esitamise osas. Tänane kohtupraktika on kahjuks vähendanud tarbija vastutust oluliselt ning isegi

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015004?leiaKehtiv

29. juuli 2024

17

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

juhul, kui tarbija on teadlikult esitanud valeandmeid, on kohus asunud seisukohale, et krediidiandja on eksimuses, kuna ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud tarbija poolt esitatud teavet. Jättes siinkohal kõrvale asjaolu, et krediidiandjal puuduvad igakordselt võimalused lõpuni kontrollida tarbija poolt esitatud teavet.

Samuti on oluline, et tarbija teeb lõpliku finantsotsuse ise. Pahatahtlikkus või hooletus peab omama tagajärgi ka tarbija jaoks.

4. Kaaluda tarbijate õiguste täiendavaks kaitseks regulatsiooni kehtestamist tarbijakrediidi tagastamise kohta ettenähtud aja jooksul võrdsete maksete ja seadusjärgse intressiga (või ilma intressita) ka muudel tarbijakrediidi tühisuse juhtudel kui liigkõrge krediidi kulukuse määraga lepingute puhul, laiendades seda tagajärjena ka tarbijakrediidi lepingu tühistamisele (ettepanek nr 13).

FinanceEstonia on arvamusel, et muude juhtude lisamise kaalumisel vajavad need kõik korrapärast mõjuhinnangut ning nende juhtude lisamisel tuleb kindlasti teha vahet, kas tarbija on saanud krediidiandja tegevust pahatahtlikult või hooletult esitatud avaldusega mõjutada. Tänane kohtupraktika seoses vastutustundliku laenamise nõuete täitmise hindamisega krediidiandja poolt on juba loonud äärmusliku olukorra, kus olenemata nn rikkumise ulatusest loetakse koheselt, et krediidiandja on rikkumises. Vastutustundliku laenamise nõuete rikkumise korral on tühine tarbijakrediidilepingu intressimäära kokkulepe ning rakendub seadusjärgne intress.

5. Tunnistada kehtetuks VÕS 88 lg 2, mis mh justkui keelab hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmise, kuni täitmata on tagamata või vähemtagatud kohustusi.

FinanceEstonia on arvamusel, et tagatise olemasolu ei puuduta vastutustundliku laenamise põhimõtet. Me ei pea põhjendatuks selle sätte kehtetuks tunnistamist. Kliendil on kohustus tasuda kõik oma võlgnevused hoolimata sellest, kas tegemist on tagatud või tagamata kohustusega. Selle sätte kaotamine võib vähendada kliendi motivatsiooni tasuda tagamata kohustusi.

6. Sätestada, et tarbijakrediidist tuleneva võlgnevuse restruktureerimisel (nt võlatunnistuse, kompromissi, refinantseerimislaenu vormis) vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu tühisus (kehtima võiks jääda üksnes maksetähtaja pikendamine); alternatiivselt võiks kaaluda, et tarbijakrediidiga seotud võlatunnistused on tühised (st säilib senine kohustus).

Selgitame, et me ei näe võimalust, et seadusandja saaks muuta tühiseks krediidi restruktureerimist ehk võlgnevuses olevale tarbijale vastutulemist, kui antud krediit on esialgselt välja antud vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides ning võlgnevusse sattumine on tarbija enda vastutus. Kui krediit on tarbijal kasutuses kauem kui esialgselt

29. juuli 2024

18

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

prognoositud, on krediidiandjal õigus selle eest saada viivist või muud kahju hüvitust ning tarbijal oma kohustuse mittetäitmise eest ka vastutada.

Makseraskustes tarbijaga sõlmitud kokkulepped on üldjuhul tarbijale soodsamad. Näiteks võlatunnistus on kliendi jaoks kõige soodsam lahendus. Makseraskuste korral on klassikalises mõttes vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine problemaatiline, näiteks ei pruugi olla võimalik hinnata kliendi maksevõimet, kuivõrd ta võib olla selleks hetkeks kaotanud töö. Täiendavate tagajärgede kehtestamisel peab olema väga selge, mis on eeldused ehk mida tähendab restruktureerimise korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.

Samuti tuleb antud muudatuse/ täienduse planeerimise juures silmas pidada tänaseks jõustunud krediidiinkassode ja – ostjate seadust ning täiendatud võlaõigusseaduse sätteid kohtuväliste restruktureerimise meetodite rakendamise osas.

7. Kehtestada tarbija rasket majanduslikku olukorda ära kasutades liigkõrge krediidi kulukuse määraga krediitide väljastamise eest (liigkasuvõtmine) kriminaalvastutus (ettepanek nr 15).

Meie hinnangul on karistusmehhanismid juba olemas ja on piisavad ning me ei pea vajalikuks täiendavat kriminaalvastutuse kehtestamist. Liigkõrge krediidi kulukuse määraga krediidi väljastamise tagajärjeks on lepingu tühisus ning vastutustundliku laenamise põhimõtete mitte järgimise eest on võimalik määrata rahaline trahv, mis on piisav tagajärg.

8. Kaaluda tarbijakrediidi puhul viivise arvestamise algusaja toomist hilisemaks. Lisaks kaaluda lahendust, et kui tarbijakrediidileping ennetähtaegselt üles öeldakse, saaks esialgses suuruses intressi arvestada viivisena kuni esialgse tähtaja möödumiseni (ettepanek nr 17).

FinanceEstonia ei poolda tarbijakrediidi puhul viivise arvestamise algusaja viimist hilisemaks. Kui kliendil viivist ei ole, siis ta venitab pikemalt, sest puudub motivatsioon oma võlgnevuse tasumiseks. Igasugune olukord, millega luuakse võimalus, kus tarbijal on soodsam olla makseviivituses, kui tähtaegselt lepingust tulenevaid kohustusi täita, ei ole meie hinnangul eesmärgipärased ning ei aita kaasa võlgniku olukorrale.

9. Keelata selgelt viivisenõuete kapitaliseerimine kokkuleppel selliselt, et neid omakorda intressitakse (ettepanek nr 18).

FinanceEstonia ei ole toodud ettepanekuga nõus. Erinevad finantsinstrumendid toimivad erinevalt (nt krediitkaart versus kodulaen). Viivisintressi võtmise keelt on täna kehtivas võlaõigusseaduses. Oleme arvamusel, et see reguleerib piisava täpsusega viivise arvestamise aluseid.

29. juuli 2024

19

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Täiendav regulatsioon kitsendaks oluliselt refinantseerimise võimalusi ning ka vastutust. Krediidiandja ei saa vastutada selle eest, kui krediidivõtja tasub väljastatud krediidisumma arvelt ka eelneva kohustuse viivised teise krediidiandja/ võlausaldaja ees.

10. Sätestada selgelt krediidiandja kohustus teavitada tarbijakrediidi puhul tarbija kohustusi tagavaid käendajaid ja kolmandast isikust pantijaid tarbija makseviivitustest ning tarbijakrediidilepingu lõpetamise ja täitemenetluse alustamise kavatsusest (ettepanek nr 21).

Oleme nõus, et käendajal ja teistel tagatise omanikel tekib selliselt võimalus ära hoida viiviseid ja suuremaid kulusid, kui nad on teadlikud kohe algusest peale, et kliendil on tekkinud võlgnevused. Seejuures aga tuleb silmas pidada, et krediidiandjal võib olla keeruline aegsasti saavutada kontakti kõigi tagatise omanikega, kuivõrd neil ei ole alati kohustust krediidiandjat oma kontaktide muutumisest teavitada. Seega oleks tervitatav, kui oleks mingisugune riiklik kanal olemas, mille kaudu saaks teateid inimestele saata, nagu varasemalt oli eesti.ee e-posti aadress.

11. Näha tarbijakrediidilepingute puhul ette globaalsete tagatiskokkulepete keeld (ettepanek nr 21).

Toodud ettepanekut FinanceEstonia ei toeta. Kui kliendil on seatud globaalne tagatiskokkulepe, siis tekib krediidiasutusel võimalus pakkuda kliendile tarbimislaene soodsamatel tingimustel, sest laenud on tagatud. Leiame, et praegune regulatsioon ja kohtupraktika on selles osas piisavad. Samuti selgitatakse notaris kliendile põhjalikult, mis globaalne tagatiskokkulepe on.

12. Muuta regulatsiooni selliselt, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg algaks selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (ettepanek nr 22).

FinanceEstonia poolt jääb selgusetuks, mis on toodud muudatuse eesmärk ning millist probleemi see lahendaks. Vajalik oleks täiendav hindamine selles osas, et milline on muudatuse mõju vahetult kalendriaasta lõpus või alguses sissenõutavaks muutunud nõuete osas. Samuti kaasneksid muudatusega täiendavad infotehnoloogiliste lahenduste loomised.

13. Kohtumenetluses piirata tagaseljaotsuste tegemise lubatavust tarbijakrediidiasjades, vähemasti kui krediidiandja ei ole esitanud selgeid andmeid/kinnitusi kõigi tarbija kaitseks mõeldud võlaõigusseaduse (VÕS) sätete järgimise kohta (ettepanek nr 25).

Eelistame samuti, et klient osaleks kohtumenetluses aktiivselt. Kui on võimalik saavutada kliendi kohtusse tulemist, siis on see eelistatud variant. Muudatus ei tohiks

29. juuli 2024

20

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kaasa tuua olukorda, kus kliendil on võimalik kohtuotsuse tegemist edasi lükata selle kaudu, et ta hoiab menetlusest kõrvale. Kohtumenetlusest hoiavad üldiselt kõrvale pahatahtlikud kliendid, kes ei soovi läbirääkimistes osaleda. Seega, kui piirata tagaselja otsuste tegemise lubatavust, siis tuleb kaaluda viise, kuidas mõjutada seaduse tasemel kliente aktiivselt kohtumenetlusest osa võtma. Tänane kohtupraktika näitab selgelt, kuidas kohtus puudub kostja ning krediidiandja hagejana peab kohtunikule tõendama vastutustundliku laenamise nõuete täitmist sealjuures omamata kostja poolseid tõendeid ja selgitusi, et ka tema on omapoolseid kohustusi täitnud vastavalt kehtestatud nõuetele.

14. Lubada maksekäsu kiirmenetluses realiseerida vaid põhivõla- ja maksmata intressinõudeid (sh viivis). Muud kõrvalnõuded, võlatunnistused ja algsete maksete kapitaliseerimise kokkulepped tuleks lahendada hagimenetluses. Alternatiivselt luua tõhus mehhanism krediidi kulukuse määra järgimise ja viivisepiirangute kontrollimiseks.

FinanceEstonia üldine seisukoht on, et selliste mehhanismide loomine vajab põhjalikku mõjuhinnangut ning sealhulgas hinnangut, kas täiendavate mehhanismide rakendamine täidaks ka soovitud eesmärki. Tänane kohtupraktika on liikunud sinna suunda, et igakordselt tarbijakrediidilepingu puhul hagimenetluses kontrollitakse juba täiendavalt krediidiandja poolsete kohustuste täitmist. Meile teadaolevalt on ootused ka maksekäsu kiirmenetluse osas tõendite kontrollimise ja hindamise mehhanismi loomiseks.

Samas näeme, et praktikas on tarbijal menetluslikult odavam ning vähem ressursimahukam menetlus, kui võlatunnistused ja kapitaliseerimise kokkulepped jms on samuti kohe maksekäsu kiirmenetluses. Seejuures on kliendil alati võimalik maksekäsu kiirmenetlusest üle minna hagimenetlusse.

Pooldame kaaluda mõtet, et kõrvalnõuete menetlemine võiks olla eraldi hagimenetluses. Kuid näeme, et kui maksekäsu kiirmenetluse eesmärk oli tõhusa ja kiire ning halduskoormust vähendava menetlusmehhanismi loomine, siis erinevad muudatused selle menetluse raames pärsivad koheselt eelnimetatud eesmärke. Sealjuures jääb siiski küsimus, et kas halduskoormuse suurendamine toob ka võlgniku kohtumenetlusse reaalselt kohale?

15. Tuleks realiseerida tarbijakrediidilepingu poolte tõekohustus ja karistada valeandmeid esitanud krediidiandjaid preventiivselt.

FinanceEstonia on arvamusel, mida toetab ka kohtupraktika, et kehtiv regulatsioon võimaldab valeandmeid esitanud krediidiandjat vastutusele võtta. Kahjuks kohtupraktika ei toeta tõekohustuse mittetäitmise eest krediidivõtjat vastutusele võtmises, vaid on asunud korduvalt seisukohale, et krediidiandja ei ole piisava hoolsusega täitnud omapoolset hoolsuskohustust tarbija poolt esitatud andmete kontrolliks. Selline praktika on väga jõuliselt tarbija poole kaldu. Näeme, et

29. juuli 2024

21

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

regulatsioonist peaks tulema üheselt välja, et tarbijal ei ole üksnes kohustus esitada krediidiandjale tõest teavet vaid on ka tagajärjed, kui ta seda ei tee. Tõekohustus peab olema mõlemapoolne, olles kohustus tagada nii tarbija kui ka finantseerija poolt.

16. Teavitada tarbijaid tõhusalt vajadusest kohtu kirjadele reageerida ja selle tegemata jätmise negatiivsetest tagajärgedest (teavituskampaania nt kohtu veebilehel, võlgnike infoportaalides, vastamata jätmise tagajärgede väljatoomine kohtu kirjades).

FinanceEstonia on selle poolt, et tarbija finantsharidust tuleb edendada igakülgselt, sh ka negatiivsete tagajärgede osas. Praktikas kahjuks on tarbijaga koostöö saavutamine makseraskuste ennetamiseks või lahendamiseks väga keeruline krediidiandja poolt, kui tarbija selleks huvi üles ei näita. Sellest tulenevalt pooldame teavitustööd, et tarbijad mõistaks ka krediidiandjate poolt saadetavatele kirjadele mittevastamise negatiivseid tagajärgi. Samuti näeme vajadust kaaluda, millised võiksid olla tarbijale negatiivsed tagajärjed koostöö eiramise osas, nt tagaselja otsuse võimalused.

Eesti Panga ettepanekud:

1. Eesti Pank on teemapaberis “Pankadevaheline konkurents eesti laenuturul” teinud ettepaneku kaaluda, kas keelata, piirata ja/või reguleerida muul viisil tasusid, mis seonduvad laenulepingu lõpetamisega ja tagatiste üleviimisega. Sellega seoses on välja pakutud:

a. kaotada VÕS § 411 lõikes 4 sätestatud krediidiandja õigus nõuda elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhul fikseerimata intressimääraga perioodil ennetähtaegse tagasimakse korral tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Pooldame hüvitise küsimuse õiguse ühtlustamist nii fikseerimata intressiga elamukinnisvaraga seotud kui mitteseotud lepingute puhul.

Juhul, kui siiski kaalutakse kaotada nimetatud õigus, siis näeme, et krediidiandjal peab jääma õigus nõuda tarbijalt mõistlikku ajalist etteteatamist krediidisumma ennetähtaegse tagastamise osas. Näeme, et vastasel juhul on ka krediidiandjal väga keeruline nt refinantseerimise korral pakkuda paremaid lepingutingimusi, millest võiks ka klient ise saada kasu. Samuti võib igasuguse etteteatamistähtaja nõude mitte olemasolu tekitada ka olukorra, kus krediidiandja ei saa näiteks tagada omapoolse esindaja kohalolu notariaalses tehingus jne.

b. kaaluda hüpoteegi tagatiskokkuleppe notariaalselt tõestatud vormist loobumist.

FinanceEstonia on seisukohal, et notariaalse tõestamise vormist loobumine vajab põhjalikku analüüsi ning hindamist. Esmalt, milline on selle õiguslik mõju ning õiguslikud tagajärjed, kaasnevad ohud jne. Kas siiski rakenduks ka sellisel juhul, nt allumine

29. juuli 2024

22

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kohesele sundtäitmisele? Millised on poolte vastutused ja kohustused, kui tagatiskokkulepe ei ole enam notariaalselt tõestatud? Kas krediidiandja saab vastutada erapooletuna, et tagatiskokkulepe on sõlmitud mõlema poole huve silmas pidades?

Täna on tagatiskokkulepe sõlmimisel notar objektiivne osapool, mis tähendab seda, et notar kordab veelkord üle ka negatiivsed stsenaariumid ja selliselt on tagatud oluliselt paremini kliendi informeerimine.

2. Lisaks tehakse ettepanek kaaluda nõuet, et laenuandja peab laenusaajale koostatud laenupakkumise esitama selliselt, et viimane saab valida erinevate lühema perioodi viiteintressimäärade ja pikemaks perioodiks fikseeritud intressimäära vahel.

Näeme, et kui klientidel on selliste lahenduste vastu huvi, siis turg hakkab ise seda pakkuma ning seetõttu ei ole vajadust seda seaduse tasemel reguleerida. Samuti märgime, et fikseeritud intressid pikemaks perioodiks on üldiselt kliendile ka kallimad. Samuti tuleks selliste pakkumiste puhul arutada, milline tehniline lahendus ning vorm sellisteks multipakkumisteks on tarbijale piisavalt arusaadav ja selge ning mitte segadust tekitav jne.

FinanceEstonia on valmis igakülgseks koostööks uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmisel Eesti õigussüsteemi. Vastame meeleldi täiendavatele küsimustele ning ootame väga, et meid kaasataks menetluse järgmistes etappides, et oleks tagatud seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu menetlemise kohane kaasamine ja mõjude hindamine ning kooskõlastamine.

Lugupidamisega,

Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Martin Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht

Anu Müürsepp

FinanceEstonia tegevjuht

6. märts 2024

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia kommentaarid reklaamiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Täname, et olete kaasanud FinanceEstonia reklaamiseaduse (RekS) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse väljatöötamise protsessi. FinanceEstonia pooldab reklaamiseaduse kaasajastamist ehk seaduse mõistete ja sätete lihtsustamist ning selgemaks muutmist, sh tarbijakrediidi ja finantsteenuse reklaami regulatsiooni eraldamist. Praegusel kujul on reklaamiseadust keeruline mõista ning paljud sä=ed näitavad piirangute ülereguleerimist ning seetõ=u on järelevalve ebatõhus ja tarbijakrediidi reklaamides esineb liialt rikkumisi. Oleme arvamusel, et järelevalve hoovad ei saa olema tõhusamad, kui täna prakAkas esinevaid probleemkohA ei lahendata, vaid reguleeritakse veelgi üle. Juhime tähelepanu, et reklaamiseadust muutes tuleb kindlasA võ=a arvesse kogu finantsteenuste sektorile kohalduvat regulatsiooni, alates võlaõigusseadusest, krediidiasutuste seadusest, krediidiandjate ja – vahendajate seadusest ning lõpetades tarbijakrediidi direkAivi uue versiooniga, et arusaam mõistetest ja sätete kohaldumisest oleks kõigile üheselt mõistetav ja selge.

Reklaamiseaduse muutmine peab muuhulgas lähtuma ka laenuturul ausa konkurentsi tagamise ja suurendamise eesmärgist. Näiteks eluasemelaenude intressid on EesAs ühed euroala kõrgemad. Veel kõrgemad on need vaid LäAs, kus on aga asutud juba rangeid reklaamipiiranguid lõdvendama. Tuginedes EesA Panga panganduse konkurentsiolukorra analüüsile on laenuturul konkurentsi suurendamise vajaduse välja toonud ka EesA Pank ja Finantsinspektsioon1. Teemapaberis Pankadevaheline konkurents EesA laenuturul2 on rõhutatud, et laenuturul konkurentsi suurendamiseks peab laenuvõtjal olema võimalus valida tema vajadustele ja riskitunnustele vastav parim pakkumine ning et EesA oligopoolsel pangandusturul on tähAs konkurentsi suurem tekkimine. Konkurentsi soosiva tegurina on tähtsale kohale nimetatud

1 h-ps://arileht.delfi.ee/ar7kkel/120273839/ees7-pank-kodulaenu-uleviimise-teise-panka-saaks-teha-lihtsamaks-ja- soodsamaks 2 h-ps://haldus.ees7pank.ee/sites/default/files/2024-02/pankadevaheline-konkurents_2024_tp1_est_0.pdf

6. märts 2024

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

klienAde mobiilsus. Kui aga reklaamipiirangute tõ=u ei ole klienAdel adekvaatset ligipääsu erinevatele pakkumistele, siis ei saa tekkida ka hinnasurvest tulenevat konkurentsi.

Väljatöötamiskavatsus on turuosaliste seas põhjustanud aga ka ebakindluse tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni tuleviku osas. Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe kohaselt on reklaamiseaduse muutmise üheks eesmärgiks kiirlaenude reklaami keelamine. Siinkohal soovime selgitada, et nii EesA kui ka Euroopa Liidu tasemel finantsteenuse valdkonna regulatsioonis puudub mõiste kiirlaen. Sellest tulenevalt ei ole üheselt mõistetav, millises ulatuses või mida soovitakse finantsteenuse reklaami osas reguleerida või keelata. Kahtlemata ei ole põhjendatud nn kiirlaenu võrdsustamine tarbijakrediidiga. Tarbijakrediidi direkAivist1 ja EesA siseriiklikest õigusakAdest tulenevalt on tarbijakrediit väga lai ja eriotstarbeline krediidivaldkond, hõlmates krediiditooteid kuni 100 000 eurot, sh kodulaen, autoliising jms. FinanceEstonia hinnangul ei ole asjakohane defineerida “kiirlaenudena” ka kõiki laene, mida väljastavad pangavälised laenuandjad. Pankadele ja teistele krediidiandjatele kehAvad ühetaolised vastutustundliku laenamise nõuded. Üldine ühiskondlik arusaam, et „kiirlaen“ on igaühele kä=esaadav kõrgete kuludega laen, ei ole samuA õige järeldus. Kõikidele väljastatavatele tarbijakrediidi toodetele kohaldub seadusest tulenev krediidi kulukuse ülempiir, mida tuleb järgida ning mille järgimist kontrollib regulaarselt järelevalve. „Kiirlaenu“ mõiste õiguslik sisustamine on väljakutse, mida prooviA lahendada krediidiinkassode ja -ostjate seaduse väljatöötamise käigus, kuid jõuA järeldusele, et tegelikult ei ole sellist eristuvat tunnust, mille alusel „kiirlaene“ kategoriseerida. Finantsteenus hõlmab endas ka lisaks nt erinevaid pangateenuseid, investeerimisteenuseid, laenude ja krediiditeenuseid nii era- kui ka juriidilistele isikutele, varahaldusteenuseid jne.

Lisame, et tarbijakrediidi valdkond on teinud läbi väga ulatuslikke muudatusi regulatsioonide ja järelevalve tasandil. EesAs on lisaks krediidiasutuste tegevusele reguleeritud krediidiandjate ja -vahendajate tegevus ning peagi jõustub inkassode tegevuse regulatsioon. Laenuandjatele kehAvad ühetaolised vastutustundliku laenamisega seotud reeglid ja põhimõ=ed. Seega, kui niinimetatud „kiirlaenu“ reklaami keelamise eesmärgiks on ülelaenamise välAmine, siis selleks on vastavad regulatsioonid loodud ja toimivad. Viimast kinnitab ka 2022. aastal läbiviidud

6. märts 2024

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

krediidituru uuring3, mille üheks eesmärgiks oli välja selgitada, kas 2015. aastal vastu võetud krediidiandjate ja – vahendajate seadus on oma eesmärki täitnud. Uuringu tulemusena selgus, et eelnimetatud seadus on eesmärki täitnud ning ohjanud reguleerimata laenuturgu.

Ülelaenamise piiramise tõhusaim tööriist saab olema posiAivne krediidiregister, mis loodetavasA valmib lähiaastatel. Seeläbi kaob sisuline vajadus reklaamipiirangute järele. Pärast posiAivse krediidiregistri loomist on Angimata vajalik hinnata reklaamipiirangute asjakohasust ja ühtlasi põhiseaduspärasust, kuivõrd ebavajalikud piirangud võivad osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks. PosiAivne krediidiregister annab ühelt poolt võimaluse krediidiandjatele laenutaotleja finantskohustuste osas täpsete andmete saamiseks, teiselt poolt kaitseb see ka laenutaotlejaid ülelaenamise eest. Kui krediidiandjal on täielik ja tõene info laenutaotleja finantstkohustuste osas, siis ta saab teha ka veelgi vastutustundlikuma krediidiotsuse ning vajadusel täiendavat krediiA enam mi=e väljastada.

Järgnevalt anname tagasisidet konkreetsete küsimuste osas nende esitamise järjekorras.

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses märkinud, et reklaamiseaduse probleemid jaotuvad täna neljaks põhimõ=eliseks probleemiks. a) Reklaamiseadust (RekS) on keeruline mõista ja rakendada. Selles on mitmed segased ja subjekAivsed mõisted ning prakAkas keeruliselt rakendatavad sä=ed, mis omakorda viib ebatõhusa järelevalveni ning ressursi raiskamiseni.

Esiteks, FinanceEstonia nõustub, et RekS on kohaA keeruline mõista ning rakendada. Näeme vastuolu ka teiste seadustega, nt otseposA ja reklaami määratlus: RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt ei käsitleta otseposA (nt kindlale isikule või kindlale arvule isikutele suunatud teave) reklaamina, mis võib olla vastuolus posAseadusega. See näitab vajadust viia RekS kooskõlla posAseadusega, et tagada mõistete ühtne tõlgendamine.

Teiseks, suureks kitsaskohaks on digitaalse keskkonnaga arvestamine. Praegune seadus ei arvesta piisavalt digitaalse keskkonna eripäradega, eriA seoses reklaamiga nt Google keskkonnas ja teistes piiratud andmemahuga kanalites. See toob kaasa

3 Krediidituru uuring 2022, leitav h-ps://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja- analuusid

6. märts 2024

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

selle, et kohustusliku teabe esitamine on teatud formaadiga reklaamides prakAliselt võimatu. Samas on täna digitaalne keskkond turuosalistele oluline. Peame vajalikuks kohandada RekS nii, et see võimaldaks kasutada reklaamikanalina ka digiajastu ja selle arenguga kaasnevaid võimalusi, tagades samas tarbijate kaitse ja reklaamide läbipaistvuse. Võimalike muudatustena näeme, et seadusandlus ei peaks piirama digilahenduste kasutamist, vaid peaks andma turuosalistele selge arusaama, kuidas piirangutega reklaamikandjaid kasutada. Keelata digikanalite kasutamist põhjendusega, et kohustuslik teave ei mahu reklaami, ei ole meie hinnangul jätkusuutlik. Näeme võimalusena digikeskkonnas reklaamidele lisada viiteid, mis suunavad tarbijad maandumislehele, kus on esitatud ulatuslikum ja täpsem teave. Google Search reklaamide paindliku kasutamise võimaluse saaks luua näiteks lubades piiratud tähemärkidega reklaamides kasutada lühemat hoiatusteksA eeldusel, et maandumislehel on esitatud kõik kohustuslik teave. Praegused meediapiirangud ei ole enam aktuaalsed, kuna põhiline reklaam toimub teistes kanalites, kui raadios või televisioonis.

Kolmandaks toome välja, et tarbijakrediidi reklaami nõuete ajakohasus on oluline ka tarbijate kaitse seisukohalt. Ajakohased nõuded tagavad, et tarbijad saavad täielikku ja täpset teavet krediidi Angimuste, intressimäärade ja võimalike riskide kohta. See aitab tarbijatel teha targemaid finantsotsuseid. Ajakohastatud nõuded suurendavad finantsteenuste turu läbipaistvust, vähendades peidetud tasusid ja keerulisi Angimusi, mis võivad tarbijaid eksitada. Ka tarbija õiguskindluse tagamiseks on selged ja ajakohased nõuded vajalikud, sest aitavad välAda õiguslikke vaidlusi ja tagavad, et nii laenuandjad kui ka tarbijad mõistavad oma õigusi ja kohustusi ühetaoliselt. Vastutustundliku laenamise vaates toetavad ajakohased nõuded vastutustundliku laenamise põhimõ=eid, aidates välAda ülelaenamist ja tarbijate võlgadesse sa=umist.

b) KehAv seadus ei arvesta muutunud turuolukorraga ning osad piirangud ei ole seetõ=u enam oma eesmärgi täitmiseks asjakohased või piisavad.

Digitaalse keskkonnaga arvestamise osas oleme selgitused lisanud eelnevalt. Lisaks toome välja, et ka tarbijate käitumine on digiajastul oluliselt muutunud. Inimesed eelistavad üha enam digitaalseid kanaleid info otsimiseks, toodete ja teenuste ostuks ning suhtluseks. Üha rohkem kasutatakse erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, et leida nende vahendusel vajalikke tooteid ja teenuseid. Otsingureklaamides ja sotsiaalmeedia platvormidel võib tähemärkide piirangu tõ=u olla keeruline mahutada kõiki seadusega nõutavaid hoiatusi ja Angimusi tarbijakrediidi reklaamimisel. See võib

6. märts 2024

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

jä=a aga tarbija ilma olulisest teabest omaduste, hinna, lepinguAngimuste või võimalike riskide kohta.

c) Järelevalve hoovad ei ole piisavalt tõhusad ning eri asutuste järelevalvepädevuse piirid on mitmete valdkondade puhul hägusad, mis ei võimalda tagada tõhusat järelevalvet kehAvate piirangute üle.

Näeme, et reklaamiseaduse selgemaks, lihtsamaks ja ühetaolisemaks muutmine aitab kaasa ka järelevalve tõhusamaks tegutsemiseks.

d) Inimeste võlgnevusse sa=umine, ülelaenamine.

FinanceEstonia seisukoht on, et RekS-i eesmärk keelata nn kiirlaenu reklaam ei ole lahendus inimeste võlgnevusse sa=umise ega ülelaenamise osas. Nagu ka eelnevalt välja tõime näeme ühe lahendusena võlgnevusse sa=umise ja ülelaenamise probleemidele posiAivse krediidiregistri loomist, mis aitaks parandada krediidivõimelisuse hindamist ja vähendada laenude andmist finantsiliselt ebakindlatele isikutele.

Selgitame, et tarbija ei tee laenuvõtmise otsust lähtuvalt reklaamist, vaid vastavalt oma vajadusele. SamuA ei kindlusta reklaam posiAivset krediidiotsust, vaid selleks on vajalik teostada tarbija osas laenuandjal põhjalik krediidivõimelisuse hindamine. Laenuvõtmise otsus kinnitatakse alles laenulepingu allkirjastamisel või hetkel, mil tarbija väljendab tahet olla lepinguAngimustega seotud. SamuA annab seadus võimaluse tarbijal pärast lepingu sõlmimist 14 päeva jooksul oma tahteavaldus tagasi võ=a ehk kasutada VÕS §-st 409 lg-st 1 tulenevat taganemisõigust. Laenuandjatele pandud kohustused ning tarbijatele tagatud õigused on tõstnud oluliselt tarbijate finantsteadlikkust ning loonud olukorra, kus tarbijal on võimalik hoolikalt kaaluda nii laenuvõtmist kui sellega seotud võimalikke tagajärgi.

Piiramise ja keelustamise asemel näeme, et tarbija majandushuvide kaitse ja informeerimise seisukohalt, võ=es arvesse mh tarbijakaitseseaduse § 4 lg 1, on mõistlik kaaluda piirangute vähendamist tarbijakrediidireklaamile ning anda laenuandjatele võimalus tutvustada toote omadusi ja eripärasid, mille põhjal tarbija saaks teha informeerituma ja kaalutletuma otsuse. Tänased piirangud teabe esitamisel tarbijakrediidireklaamides piiravad selgelt tarbijate võimet eristada oma sisult erinevaid laenutooteid, mistõ=u võrreldakse tegelikkuses erinevate toodete

6. märts 2024

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kohustusliku teabe näitajaid, mis omakorda ei aita kuidagi kaasa läbimõeldud ja teadliku laenu taotlemise otsuse tegemisele.

FinanceEstonia ei toeta tarbijakrediidireklaami keelustamist või keelustamisel eristamist summade või toodete lõikes, mis süvendab ebaõiglast konkurentsi laenuandjate kaubamärkide vahel tulenevalt laenupakkuja toodete pordellist ja kliendisegmenAdest. Näiteks on turul leitud lahendus tarbijakrediidi raadio- ja telereklaami keelust ja muudest piirangutes mööda hiilimiseks, suunates krediidi reklaami formaalselt äriklienAdele.

Tarbijakrediidi reklaamimise keelustamine kahjustaks vastutustundlikke laenuandjaid, kes pakuvad läbipaistvaid laenuAngimusi ja järgivad vastutustundliku laenamise põhimõ=eid. Reklaami keeld piirab nende võimet jõuda potentsiaalsete klienAdeni, kes võiksid nende teenuseid vajada. Seeläbi aga võib suureneda reguleerimata laenuturgude kasvu risk. Tarbijad, kes otsivad alternaAive keelatud reklaamide tõ=u, võivad sa=uda ebaseaduslike laenuandjate lõksu, kes ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõ=eid, suurendades seeläbi mh pe=uste riski lisaks klienAde võlgnevustesse sa=umisele. Keelustamisega kaasneks ka innovatsiooni ja konkurentsi pärssimine. Piirangud võivad takistada finantse=evõtete võimet tutvustada uusi ja innovaaAlisi tooteid, mis võiksid pakkuda nii era- kui juriidilistest isikutest klienditele paremaid Angimusi või teenuseid. Täiendavad piirangud võivad takistada uute e=evõtete turule sisenemist ja piirata olemasolevate e=evõtete kasvu, vähendades seeläbi konkurentsi ja valikuvõimalusi tarbijate jaoks. Väga oluline on ka asjaolu, et informeeritud otsuste tegemiseks on tarbijatel vaja juurdepääsu teabele erinevate finantsteenuste kohta. Keelustades reklaamid täielikult, eemaldatakse üks peamisi teabeallikaid, mis võib aidata tarbijatel teha paremaid finantsotsuseid.

Regulatsiooni kaasajastamine peaks muutma tarbijakrediidireklaami nõuded kõigile turuosalistele arusaadavaks, mis omakorda tagaks turul ausa konkurentsi.

2. FinanceEstonia liikmete enamuse seisukoht on, et reklaamivaldkonna ülese eneseregulatsiooni organisatsiooni loomine ei lahendaks tänaseid kitsaskohA. Eneseregulatsioon ei lahenda RekS sätete ebaselguse, järelevalve ressursipuuduse ega ebatõhususe probleeme. FinanceEstonia hinnangul eneseregulatsioon ei aita tõsta efekAivsust, vaid lihtsalt jagab halduskoormust ümber. Eneseregulatsiooni loomine on väga pikaajaline protsess. SamuA oleks eneseregulatsiooniks loodava organisatsiooni liikmeks olemine vabatahtlik, luues seeläbi õigusruumis kaks paralleelselt

6. märts 2024

7 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

eksisteerivat keskkonda. Eneseregulatsiooni organisatsiooni loomine ei vähenda vajadust ühese ning selge regulatsiooni järele. Turuosaliste osas, kes ei kuulu viidatud organisatsiooni, peab olema siiski tagatud õigusselgus õigusruumis ning tõhus järelevalve. Isegi kui eneseregulatsiooni ideega jätkatakse, siis peaks vastav organisatsioon peaasjalikult olema riigi poolt rahastatud, sest olemuslikult on järelevalve teostamise ulatus ja viis riigi õiguspoliiAline otsus ning seega ka kohustus. Riigi järelevalve funktsioonide delegeerimist erasektorile peab hoolikalt kaaluma, võ=es arvesse delegeerimise mõju järelevalve efekAivsusele ning tarbijate põhiõiguste kaitsele.

FinanceEstonia siiski pooldab seadusemuudatusi, mis suurendaksid selgust ja tõhustaksid järelevalvet. Eelnõu väljatöötamise põhirõhk peab olema selge ja loogilise regulatsiooni loomine.

3. Toome välja RekS § 29 mi=etoimivad sä=ed ja nende puudused.

a) SubjekAivsuse probleem RekS § 29 konteksAs, kus vastutustundlikkuse ja tasakaalustatuse kriteeriumid on määratletud ebamääraselt, põhjustades õiguskindluse puudumise. Selline subjekAivsus tekitab erinevate osapoolte seas tõlgendamise erinevusi, mis võib viia järelevalve prakAka vastuoludeni ja turuosaliste ebavõrdse kohtlemiseni. SubjekAivsete kriteeriumide olemasolu raskendab laenuandjal seadusest kinnipidamist ning võib põhjustada tarbijatele segadust, kuna reklaamis esitatav teave ei pruugi olla piisavalt selge ja arusaadav.

b) Finantsteenuse reklaami sisu ja vormi piirid ei ole selged, kuna piirangud ei käsitle ega erista reklaami sõnalist ja visuaalset sisu. See aga viib reklaamide tõlgendamisel erinevusteni, tekitades segadust nii reklaamijate kui ka tarbijate seas, kuna ei ole selge, millist teavet ja kuidas tuleks esitada, et see oleks kooskõlas seaduse nõuetega.

c) SubjekAivset tõlgendust võimaldav regulatsioon tekitab ebaselgust järelevalve prakAkas. Erinevad ametnikud tõlgendavad erinevatel aegadel sä=eid ja piiranguid erinevalt. See aga ei pruugi alaA ühAda turul valitseva prakAka või arusaamaga, mis omakorda võib põhjustada järelevalveasutuste ja e=evõtjate vahel erimeelsusi ning vaidlusi reklaami sisu ja vormi nõuete täitmise üle.

d) RekS ebaselged sä=ed võivad takistada e=evõtjatel innovaAivsete ja tõhusate reklaamistrateegiate rakendamist, kartes, et nende lähenemine võib osutuda

6. märts 2024

8 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

seadusega vastuoluliseks. See aga pärsib turu arengut ja piirab tarbijatele suunatud teabe mitmekesisust.

e) Mõiste „reklaam“ ähmasus. Ebaselged on piirid, mis eristavad reklaami muust teabest ja sisust, mis on tekitanud juriidilisi ja prakAlisi raskusi reklaami korrektseks idenAfitseerimiseks ja reguleerimiseks. Ka avalikustamiskanalite laienemine on toonud endaga kaasa arutelu, et kas tegemist on siiski reklaamiga.

f) Tarbijakrediidi reklaami tüüpilise näite komponenAde rohkus on finantskirjaoskuseta tarbijatele arusaamatud. SamuA on võimalik nende komponenAdega manipuleerida erineval viisil. See toob esile, et praegused nõuded ei suuda tagada reklaami selgust ja arusaadavust kõigile tarbijatele, mis võib viia eksitava teabe levikuni ja tarbijate võimaliku eksitamiseni. Tõusetub vajadus tüüpiliste näidete nõuete ülevaatamise ja täiustamise järele tagamaks, et reklaamides esitatav teave oleks arusaadav ja läbipaistev kõikidele tarbijagruppidele. Oluline on, et finantsteenuste reklaamid esitaksid teavet viisil, mis aitab tarbijatel teha informeeritud otsuseid, välAdes samal ajal teabe esitamist, mis võiks tarbijaid eksitada või valesA suunata.

g) E=evõtetele suunatud laenutoodete piirangud on oluliselt väiksemad kui tarbijakrediidile. Sellest tulenevalt on prakAkas näha reklaame, kus toote valikutesse on kunstlikult loodud ärilaenu tooteid, et pääseda tarbijakrediidi reklaamile kehtestatud piirangutest. Selline lähenemine vähendab tarbijate kaitset ja võib viia eksitava turunduse suurenemiseni.

h) RekS § 29 lg 2 sätestab, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuste Angimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Sä=e grammaAline sõnastus viitab, et säte on mõeldud reguleerima eeskä= krediiditoodetega seotud finantsteenuste reklaami — krediiditoodetega on tavapärasem, et teenuse osutaja pakub laenuvõtmisega seotud nõustamist. Käesolev säte ei sobi investeerimisteenustega, sest investeerimisteenused on oma sisult ja vormilt krediiditoodetest oluliselt erinevad. Erinevused on järgmised:

1) Tänapäeval on levinud investeerimisteenused, kus klient teeb valdavalt otsuseid ise: näiteks pakutakse klienAdele investeerimisplatvormi, aga ei pakuta sellega seotud nõustamis- või pordellivalitsemise teenust. Sellises olukorras on ebaselge ja isegi eksitav kutsuda klienA üles “vajadusel konsulteerima asjatundjaga”, kuna sellise teenuse puhul puudub vastav

6. märts 2024

9 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

asjatundja, kellega konsulteerida. Isegi, kui lisataks üleskutse, siis oleks tegemist sisutühja üleskutsega, sest kliendi jaoks ei ole selge, kes on viidatud asjatundja ja kuidas temaga on võimalik konsulteerida.

2) Investeerimisteenuse osutajal (üldiselt investeerimisühingul) on kohustus erinevatest õigusakAdest tulenevalt (nt võlaõigusseaduse lepingueelne teave, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) detailsed juhendmaterjalid ning teatud toodete puhu reklaamimiseks täiendavad erinõuded, VPTS § 86; § 87 jj normid sätestavad investeerimisühingule kohustused kliendile avalikustava teabe osas) lepingu- ning teenuse osutamise Angimused kliendile enne teenuse osutamist lihtsalt ja arusaadavalt selgeks teha.

Valdav osa teisi EL liikmesriike ei ole sätestanud niivõrd konkreetset kohustuslikku üleskutset. Kliendile tehtava üleskutse sisu peaks lähtuma olulistest üldistest põhimõtetest, st hoiatama teenusega seotud peamise riski eest. Näiteks Ühendkuningriigis (tulenevalt samuA direkAiv 2014/65 arAklist 24 (3)) tuleb kliendile kä=esaadavaks teha täielik teave, mis on õigeaegne, täpne ja arusaadav. TuruprakAka kohaselt tähendab see seda, et investeerimisteenuse reklaamimisel peab selgelt kommunikeerima ka seda, et investeerimisega kaasneb risk. Teenuse osutaja ei ole kohustatud ühtegi konkreetset sõnastust kliendile kommunikeerima, vaid veenduma, et reklaam tervikuna käsitleb nii investeerimise posiAivseid kui negaAivseid külgi. Selline lähenemine võimaldab hoiatust või üleskutset mugandada vastavalt reklaamikanalile ja teenusele. Näiteks piiratud ruumiga reklaamidel saab kasutada lühikest hoiatust “capital at risk”, aga suurema ruumiga reklaamidel kasutada hoiatust “the value of your investment can go up as well as down, so you may get back less than your iniAal investment”. PrakAkas täheldame, et teatud kanalite puhul (nt Google Ads) on RekS § 29 lg 2 sätestatud üleskutset keeruline kasutada. Kui nõuetekohase üleskutse lisamine on prakAliselt peaaegu võimatu, siis on oht, et e=evõ=ed jätavad üleskutse tegemata. Sellises olukorras on printsiibipõhine hoiatamine / üleskutse palju asjakohasem, sest lubab igas kanalis kasutada vastavale kanalile sobivat lähenemist.

Kokkuvõtvalt leiame, et üleskutse “tutvuda lepingu Angimustega ja vajadusel konsulteerida asjatundjaga” on investeerimisteenuste puhul ebavajalik ning kliendile pigem segadus=ekitav kui kasulik. Lahendusena näeksime, et sätestataks

6. märts 2024

10 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

investeerimisriskile viitavale hoiatusele printsiibipõhine lähenemine, et teenuse kasutamisega seotud posiAivsed ja negaAivsed pooled oleksid mõlemad kajastatud.

4. Näeme, et mõjuisikuid puudutav regulatsioon peaks eristama kahte olukorda: 1) sisu, mis ei sisalda tooteid/teenuseid ja seega ei kvalifitseeru reklaamina; ja 2) sisu, mis puudutab tooteid/teenuseid, kuid ilma konkreetse kokkuleppeta. EesAs tuleks välAda liigset reguleeritust, võ=es eeskuju teiste riikide prakAkast. Juhul, kui sisu ei vasta reklaami definitsioonile, ei peaks seda reklaamiseadusega reguleerima, vaid pigem tuleks täiendada juhendeid. Kinniste kontode puhul, mis omavad suurt jälgijaskonda, tuleks lähtuda printsiibist, et juhuslik kasusaaja ei peaks olema vastutav reklaaminõuete rikkumise eest, ning kaaluda avaliku korra mõiste täiendavat sisustamist või täpsustamist. SamuA peaks sätestama printsiibid, millal kinnised grupid loetakse avalikuks (st, tegurid nagu grupi suurus, liitumise keerukus, liikmete vaheline seotus jne).

5. FinanceEstonia toetab kanalipõhiste piirangute asendamist kanalineutraalse regulatsiooniga. Kanalineutraalse piirangu puhul finantsteenuse reklaamile peaksid piirangud olema kooskõlas Euroopa Liidu tarbijakrediidi direkAiviga tagamaks, et need täidavad oma eesmärki kaitsta tarbijaid ja vähendada negaAivset mõju. Olulised elemendid hõlmaksid selget teavet toote või teenuse Angimuste kohta, piiranguid sihtgrupi määratlemisel ning reklaamis esitatava teabe ausust ja läbipaistvust, et välAda eksitavat või sobimatut sisu.

Kokkuvõ=es on FinanceEstonia arvamusel, et reklaamiseaduse ajakohastamine aitab kaasa tarbijakaitse tugevdamisele, reklaamide sisu läbipaistvuse suurendamisele ja selgete raamide loomisele, mis tagavad ausa konkurentsi kõigis reklaamikanalites. SamuA on oluline seaduse väljatöötamiskavatsuses pöörata tähelepanu reklaamis esitatava teabe täpsusele ja usaldusväärsusele, et välAda eksitavat reklaami ning kaitsta tarbijaid potentsiaalselt kahjuliku või eksitava sisu eest, sõltumata kasutatavast meediumist.

Väljatöötamiskavatsuses on kirjeldatud plaani uuringu tellimiseks tarbijate käitumise ja reklaamide vaheliste seoste selgitamiseks. FinanceEstonia hinnangul on sellise uuringu tellimine tervitatav. Soovime olla kaasatud uuringu tellimise varases faasis, et aidata kaasa lisandväärtust loovate tulemuste saavutamisele. Valdkonna eksperdid, kes mõistavad õigesA valdkonna mõisteid ning omavad head tunnetust, kuidas

6. märts 2024

11 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tarbijad võiksid erinevaid küsimusi mõista, saaksid anda sisendi juba uuringu küsimuste ja metoodika koostamise faasis.

FinanceEstonia on EesA finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada EesA finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste eksporA. Seisame selle eest, et EesAsse tekiks uusi finantsvaldkonna e=evõ=eid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohA ning kohalik kapitaliturg pakuks EesA e=evõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat e=evõtet.

Lugupidamisega, Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees MarAn Länts FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht

11. aprill 2024

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia tagasiside krediidi kulukuse määra ülempiiri muutmisele

FinanceEstonia tänab võimaluse eest anda tagasisidet krediidi kulukuse määra (KKM) ülempiiri alandamise ideele. Antud idee tekkis krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (KIKS) eelnõu menetlemise lõppfaasis. KIKS eelnõu väljatöötamiskavatsus ja eelnõu on läbinud mitmeid kooskõlastusringe ja selle menetlemine on seni olnud hõlmatud kohase kaasamise ja mõju hinnangutega. Sama ei saa paraku öelda hiljuF eelnõusse lisandunud krediidikulukuse määra alandamise küsimuse kohta. Lisaks jääb see küsimus KIKS reguleerimise eesmärgist väljapoole.

KIKS eesmärk on seada inakssoturule, sh krediidiinkassode tegevusele selge õiguslik raamisFk. Ei ole põhjendatud ega õige KIKS eelnõu menetlemise lõppfaasis lisada eelnõule krediiditurgu, sh krediidiandjate tegevust ja tarbijaid oluliselt mõjutavat muudatust. See oleks vastuolus ka hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, mis näeb eIe seaduseelnõu väljatöötamise protsessi, mille käigus peab muuhulgas kirjeldama seaduseelnõuga lahendatavat probleemi, selle olulisi mõjusid ja nende analüüsimise viisi. EriF arvestades, et KKM ülempiiri alandamine mõjutab krediidituru olukorda tervikuna, negaFivselt ja oluliselt, sh konkurentsi moonutavalt. Samal ajal tarbijatest krediidivõtjate kaitsele see muudatus posiFivset mõju ei avalda, vastupidi, väiksemate summade lühiajaline laenamine võib muutuda võimatuks (turutõrke olukord).

Krediidi kulukuse määr (KKM) ei ole võrdsustatav intressimääraga, mida tarbija maksab krediidisumma kasutamise eest. KKM väljendab tarbijale laenu kogukulu protsendimäärana aastas kasutusse võetud krediidisummast. Selle arvutamisel võetakse arvesse nii intressi, lepingutasu, haldustasu jm tasud ning maksed, mis kaasnevad otseselt seotud laenu saamisega. KKM annab laenuvõtjale ülevaate kõikidest laenuga seotud kuludest. KKMi arvutamise metoodika ja esitlusviis on ühtlustatud, et tagada tarbijatele parem läbipaistvus ja võrreldavus.

11. aprill 2024

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Käesoleval hetkel on KKMi ülempiiriks krediidi andmise ajal EesF Panga viimaF avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordne määr.

Krediidi kulukuse maksimaalse piirmäära muutmisega selle alandamise näol peab arvestama järgmiste asjaoludega.

1. Mõju tarbijale ja tarbijakrediidi kä2esaadavusele

Krediidi kulukuse määra ülempiiri alandamine ei too oodatud tulemust tarbijate kaitseks. Tarbijate kaitseks üle võimete käivate kohustuste võtmise eest on riik kehtestanud piisavas ulatuses meetmeid, mis kogumina seavad adekvaatse piiri sõelumaks krediidivõimelised tarbijad nendest, kellele krediidi võtmine ei ole majanduslikult jõukohane. Arvestades täna kehFvat regulatsiooni, mis kohustab krediidiandjaid piirama reklaami, avaldama kohustuslikku lepingueelset teavet ning hindama krediidivõimelisust tuginedes erinevatele andmetele, on küsitav, millist märkimisväärset mõju (tagajärge) soovitakse antud muudatusega saavutada või millist puudujääki regulatsioonides lahendada? Krediidi kulukuse piirmäär mõjutab enim väikestes summades lühikese tagasimakse perioodiga tarbijakrediiFde väljastamist. Näiteks: tarbijal on vajadus soetada uus pesumasin, kuna eelmine läks rikki. Pesumasina hind 400 eurot, krediidisumma tagasimakse periood 12 kuud, lepingutasu 9.90, igakuine haldustasu 0.99 eurot ja intressimäär 12,9%, igakuine kuumakse 39,56 eurot, KKM 37,36%. Kui lubatav KKM oleks KKMi kahekordne määr, siis oleks toodud näite puhul piirmäär ületatud ning krediidilepingu tühine. Selle tulemusena jääks tarbija poolne nõudlus rahuldamata, kaupmehel kaup müümata, eIevõIel käive saamata jne. Tarbijal tuleks oma vajaduse katmiseks võIa suurem laenusumma pikemaks perioodiks, mille kogukulu summana oleks hoopis kõrgem. Reeglina ongi väiksemates summades krediidid seotud konkreetse toote ostmisega (nt järelmaks). Selliste krediidisummade arvelt ei toimu üldiselt tarbija jooksvate kulude või võlgnevuste katmist. SamuF toome välja, et väikestes summades laenude võlgnevusse jäämise määr on oluliselt madalam võrreldes pikemaajaliste

11. aprill 2024

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

ning suuremate krediidisummadega (selguse huvides ei ole siin viidatud hüpoteekkrediidile ega eluaseme laenudele). Ülempiir aga ei mõjuta üldjuhul suuremate laenusummade väljastamist. Nende puhul on ka tagasimakse perioodid oluliselt pikemad, intressimäärad madalamad, mis mõjutavad krediidi kulukuse määra arvutuslikku tulemust. Väljapakutud kahekordne KKMi piirmäär võib hakata oluliselt mõjutama mõistlikku krediidiandja tegevust (näiteks piirab ebamõistlikult ja põhjendamatult tüüpilise järelmaksu väljastamist). Ka krediidiandja poolt turuFngimustel väljastatavad laenud võivad teatud juhtudel ületada madalamat piirmäära. Krediidilepingu hinnastamise üheks faktoriks on kliendiga seotud risk ning hinnastamise liigse piiramise Fngimustes muutuks kõrgema riskitasemega tarbijate puhul krediidi saamine äärmiselt keeruliseks. Oleme arvamusel, et täiendava mõjuhinnanguta, sh mõju majandusele üldiselt, võib KKMi piirmäära alandamine olla kahjulik muuhulgas tarbijale endale. MuudatuseIepanek puudutab kogu tarbijakrediiditurgu, piirates oluliselt ka krediidiandjate eIevõtlusvabadust ja tarbijate juurdepääsu tarbijakrediidile.

2. Mõju reguleeritud tarbijakrediidi väljastamisele

Nagu eelnevalt välja toodud, siis KKMi piirmäära järsu alandamise tulemusena muutuks võimatuks väikeste summade lühikeseks perioodiks laenamine. Seega tekiks antud segmendis vahetu turutõrge. Eeltoodud näite puhul, kus tarbija vajas lühiajaliselt 400 euro suurust järelmaksu, ei ole seda enam võimalik saada. Kui tema soov ja vajadus laenu saamiseks on aga piisavalt suur, siis võtab ta kas suurema laenu pikemaks perioodiks või laenab reguleerimata alternaFivsest keskkonnast (nt Facebooki grupp), mis lõpuks seab ta aga hoopis kehvemasse olukorda. KKMi ülempiiri alandamine võib mõjutada tarbijate käitumist ka vastupidiselt soovitud suunas, luues olukorra, kus tarbija jaoks näib krediit justkui taskukohasem, mistõIu võib tarbija käitumine muutuda krediidi taotlemisel veelgi kergekäelisemaks.

11. aprill 2024

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

3. Mõju krediidiandjate äritegevusele

Siinkohal peab arvestama, et krediidi väljastamise hind kujuneb eelkõige krediidi väljastamisega seotud kulude baasil. Nendeks kuludeks on näiteks tarbija krediidi võimelisuse hindamisega seotud kulud, rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kulud, tasulistesse registritesse päringute tegemise kulud ja ka kapitalikulud, mis on oluliselt kõrgemad kui krediidiasutustel, kel on võimalik kaasata hoiuseid. Väiksemate krediidiandjate jaoks jagunevad need kulud ka väiksema arvu klienFde vahel. Hoolimata asjaolust, et krediidiandjate kulud on kõrgemad, peaks ka neil säilima krediidiasutustega samaväärne võimalus krediidi väljastamiseks. Ühe olulise osapoole halvemasse konkurentsiolukorda seadmine vähendab veelgi niigi kesist konkurentsi krediiditurul. Niisugune rutakas samm mõjutaks krediiditurgu selgelt krediidiasutuste ehk pankade kasuks, seega moonutaks konkurentsi lubamatult ning tekitaks vastuolu konkurentsiseaduse ja riigiabi reeglitega.

ViimaF välja toodud mõjud on ainult osa võimalikest mõjudest, mille krediidi kulukuse maksimaalse piirmäära alandamine kaasa tooks. Tulenevalt väga lühikesest arvamuse esitamise tähtajast, ei ole võimalik põhjalikku mõjuhinnangut läbi viia. Näeme, et täiendavalt tuleks analüüsida, kas planeeritav muudatus üldse aitaks kaasa võlgnike arvu vähenemisele, kas tegemist on proportsionaalse meetmega soovitud eesmärgi saavutamiseks jne.

4. Õiguslikud probleemid

Lisaks välja toodud mõjude hindamise vajadusele juhime tähelepanu ka võimalikele juriidilistele probleemidele.

1) EesF Põhiseadus sätestab õiguse eIevõtlusvabadusele, mille esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. EIevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne eIevõtlusega seotud tegevuse. Õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

11. aprill 2024

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legiFimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. EIevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust miIe teha põhjendamatuid takistusi eIevõtluseks (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41): „EIevõtlusvabadus kaitseb eIevõtja võimalust toimida turu Fngimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta.“ (RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112).

EIevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne eIevõtlusega seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00 p. 11). EIevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehFnud õigusraamisFkku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13). Arvestades, et muudatuseIepaneku tegemisel ei ole analüüsitud muudatuse mõju ega piirangu asjakohasust ja proportsionaalust taotletava eesmärgiga, leiame, et antud juhul ei ole krediidiandjate eIevõtlusvabaduse piiramine proportsionaalne.

2) Kuivõrd väiksemate krediidiandjate jaoks on kapitali ja riski kulud kõrgemad, siis krediidi kulukuse määra ülempiiri järsu alandamisega saavad sisuliselt pangad konkurentsiseaduse § 14 mõIes eri- või ainuõiguse tarbijakrediidi turul tegutseda.

3) Niivõrd tugev konkurentsimoonutus võib osutuda ka lubamatuks riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu arFkli 107 mõIes.

Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel posiFivse krediidiregistri kasutusele võtmine, mis aitab suurel määral kaasa vastutustundliku laenamise põhimõIe tõhusamale rakendamisele ja võlgnike arvu vähendamisele. FinanceEstonia on seisukohal, et praeguses faasis ei ole mõistlik täiendavate analüüsimata meetmete ja piirangute rakendamine, vaid tuleks keskenduda posiFivse krediidiregistri loomisele ja kasutusele võtmisele.

11. aprill 2024

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Lugupidamisega,

Kaido Saar

FinanceEstonia juhatuse esimees

MarFn Länts

FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht

Anu Müürsepp

FinanceEstonia tegevjuht

29. juuli 2024

1

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia arvamus uue tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust uue tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute osas ning ettepanekute osas, mis on toodud 2021. aastal Tartu Ülikooli poolt koostatud krediidituru uuringus ning 2024. aastal Eesti Panga teemapaberis “Pankadevaheline konkurents eesti laenuturul”.

MTÜ FinanceEstonia (edaspidi FinanceEstonia) on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mis esindab enam kui 90 finantssektoris tegutsevat ettevõtjat, sh hulgaliselt krediidiandjaid ja inkassoteenuse osutajaid. FinanceEstonia on saanud oma liikmetelt tagasisidet esitatud küsimuste osas ning üldiselt ollakse seisukohal, et direktiivi ülevõtmise osas rakendataks võimalust kehtivat regulatsiooni võimalikult vähe muuta ning leevendada täna rakendatavaid nõudeid tarbijakrediidi väljastamisel (sh reklaamimisel) võimalikult suures ulatuses.

FinanceEstonia seisab ühelt poolt selle eest, et Eesti laenuturg oleks vastutustundlik, kuid teisalt konkurentsivõimeline ning kaitstud oleks ka krediidiandjate (äri)huvid, siis näeme, et direktiivi ning selle raames täiendavate ettepanekute ülevõtmisega ei piirataks oluliselt krediidiandjate tegevust ning ei jäetaks kõrvale olulises osas tarbijaid, kes on krediidivõimelised ning täidavad korrektselt oma (lühiajalisi) kohustusi.

FinanceEstonia juhib tähelepanu sellele, et kui uue tarbijakrediidi direktiivi suund on olemasolevate reeglite ajakohastamine, mille vajadus osaliselt tuleneb ka digitaliseerimisest, siis täiendavate ettepanekute ning tänase kohtupraktika valguses liigutakse oluline samm tagasi automatiseeritud andmetöötlusest ning digitaliseerimisest. Peame oluliseks, et ei minetataks proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt tuginetakse tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tema sissetulekut ja kulutusi ning majanduslikku olukorda käsitlevale asjakohasele ja täpsele teabele, mis on vajalik ja proportsionaalne krediidi liigi, kestuse, väärtuse ja krediidist tarbijale tulenevate riskidega.

Järgnevalt toome välja vastused küsimustele, säilitades küsimuste punktide ja alapunktide järjestuse.

29. juuli 2024

2

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

I. Osa (direktiivis jäetud valikukohad)

Direktiivi kohaldamisala laiendamine:

a) Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?

FinanceEstonia on arvamusel, et mida rohkem on tarbijatele kättesaadavaks tehtud erinevaid finantseerimistooteid, mille puhul muuhulgas ei kehti ühetaolised reeglid, seda lihtsam on tarbijal elada nö üle oma võimete ja selle kaudu suurendada oma võlakoormust.

Leiame, et direktiivi reegleid võiks laiendada eelkõige kõikidele liisingulepingutele (st nii kapitali- kui ka kasutusrendi tüüpi liisingulepingutele). Kehtiv võlaõigusseadus seda ka täna reguleerib, sest tarbija jaoks on mõlemat tüüpi liisingulepingu puhul tegemist finantskohustusega, millega kaasnevad kulud ja mille osas peaks teda informeerima.

Samuti leiame, et ei ole õigustatud välistada regulatsiooni alt krediidilepinguid, mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot, olenemata selle lepingu eesmärgist. Mida suurem on laenusumma, seda raskemad võivad tarbija jaoks olla makseraskuste tagajärjed ning seetõttu peaks tarbijakrediidi regulatsiooni kohaldama ka suurematele laenudele.

FinanceEstonia liikmed toetavad ka direktiivist tulenevate täiendavate võimaluste rakendamist, läbi mille leevendada kehtivaid olemasolevaid piiranguid.

b) Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ettenähtud võimalust välistada teatud lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida kehtiva direktiivis ülevõtmise raames ei ole tehtud?

FinanceEstonia näeb, et olenevalt finantstootest, võiks olla rakendatud ka teatud välistused. Näeme, et oluliselt pöörataks tähelepanu proportsionaalsuse printsiibi rakendamise (art 18 p3) võimalusele Eesti regulatsioonide tasandil. Näiteks tasumise edasilükkamised (mis varem ei olnud hõlmatud tarbijakrediidi regulatsiooniga) peaksid olema reguleeritud selliselt, et kohaldatavad tingimused oleksid krediidiandjale oluliselt väiksema halduskoormusega (sätestatud leebemad tingimused). Tasumise edasilükkamised täiendavate tasudeta tarbija vaates on krediidiandjale siiski täiendavate kuludega. Et mitte tõrjuda turult tarbijale kuludeta (või marginaalse kuluga) makseviisi (või makse ajatamise viisi), siis näeme vajadust põhjalikult hinnata enamatele lepingutele tarbijakrediidi direktiivi sätete laiendamise mõju.

Toetame võimalust rakendada välistusi sealhulgas selliselt, et vältida ebamõistlikku ülereguleerimist. Näiteks tänane regulatsioon võimaldab krediidiandja tegevusloata kaupmehel, kes oma majandus- või kutsetegevuses müüb tarbijale eseme või osutab

29. juuli 2024

3

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

teenust, kõrvaltegevusena võimaldada tarbijale tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist (KAVS § 2 lg 9). Samuti vajavad täiendavat hindamist olukorrad, kus toimub eraisiku maksukohustuse (nt maamaks) ajatamine. Ka sellised olukorrad peaksid olema välistatud tarbijakrediidi regulatsiooni alt.

c) Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumise edasilükkamise juhtumid, siis millised võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksetega hilinemise korral?

Kui direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumisega edasilükkamise juhtumid, siis peaks hindama, et milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksmisega hilinemise korral? Piiratud tasud maksete hilinemise korral võiks olla näitlikult järgmised:

- maksimaalne protsent: näiteks maksetega hilinemise eest võetava tasu määramine maksimaalselt 5% - 10% ulatuses võlgnetavast summast või siis kauba või teenuse algsest hinnast.

- fikseeritud tasu: Võib määrata ka kindla summa, mida võib hilinenud maksete korral rakendada, näiteks 20-30 eurot hilinenud makse kohta.

Seadusjärgne viivis on proportsionaalne ning selle võrdsus erinevate teenusepakkujate vahel on aus.

Direktiivi kohaldamisala piiramine:

d) Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?

Näeme, et toodud kohustuse sätestamisega tekiks vastuolu olukorras, kus ETO pankadel on kohustus võimaldada offline kaardimakseid kontojääki kontrollimata. Kuna toodud kohustuse täitmisega võib kaasneda ka kontojäägi ületamine, siis ei ole võimalik kas offline kaardimaksete võimaldamine või krediidivõimelisuse hindamine.

Kui tegemist on aga krediiditootega, mis võimaldab arvelduskonto jäägi ületamist, siis tuleks kohaldada samasugust regulatsiooni nagu krediitkaartide ja arvelduskrediitide puhul. Tarbija seisukohast vaadates on tegemist sarnaste toodetega ning seetõttu peaksid ka reeglid olema ühetaolised ehk siis tuleks hinnata ka tarbija krediidivõimelisust. Seejuures võiks kaaluda võimaluse sätestamist, et krediidivõimelisust ei pea hindama väikeste summade korral (nt kuni 200 eurot), mille osas võib minna arvelduskonto jääk miinusesse.

e) Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?

29. juuli 2024

4

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Erandi või mitte kehtestamisel peab väga täpselt hindama, et millise krediiditoote puhul erandit kohaldataks ja millisel mitte. Erinevad finantstooted toimivad erinevalt. Nt pakutakse võimalust tarbijal valida, kas krediit makstakse tagasi vabalt valitud määras või kindlaksmääratud määras. Praktikas võib tekkida olukord, kus lepingu sõlmimisel valib tarbija määratud tagasimakse, mistõttu on võimalik talle lihtsamate reeglite alusel seda toodet pakkuda, kuid ühel hetkel muudab klient oma lepingut selliselt, et tagasimaksed muutuvad vabas määras tagasimakseks. Mis tähendab aga seda, et sellest lepingu muutmise hetkest peaks lepingule kohaldama rangemat regulatsiooni. Seega näeme, et praktikas võib tekkida olukordi, kus seda kergemat regulatsiooni hakatakse pahatahtlikult ära kasutama.

Lisaks toome välja, et Eesti praktika kohaselt saab määratud tagasimaksega olla tegemist just krediitkaardiga. Deebetkaardi puhul kannab klient sellega seotud arvelduskontole raha ja saab kasutada vaid neid vahendeid, mis ta on sinna ise kandnud, st konto positiivse saldo ulatuses.

f) Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute ning krediidilepingute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?

Reklaamiseaduse osas on Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium teinud reklaamiseaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse raames põhjaliku eeltöö sealhulgas küsides turuosalistelt põhjalikku tagasisidet finantsteenuse reklaami puudutava regulatsiooni osas.

FinanceEstonia on omapoolse arvamuse ning ettepanekud muudatustele ka edastanud. Oleme käesolevale vastusele lisanud edastatud vastuse, millest nähtub põhjalik ülevaade täna kehtiva finantsteenusereklaami regulatsiooni kitsaskohtadest.

Seoses lepingueelse teabe ja lepinguteabega, siis näeme, et võiks kohaldada piiratud mahus nõudeid. Siinkohal peame siiski oluliseks, et teatud ulatuses piiranguid tuleks sätestada ka 200-euroste krediiditoodete pakkumise korral. Vastasel juhul näeme riski, et regulatsiooni hakataks pahatahtlikult ära kasutama, sidudes tarbija endaga esialgu läbi väikese krediidi ning edaspidi pakutakse tarbijale juba suuremate summadega krediiditooteid.

Samuti leiame, et kui piiratud regulatsiooni kohaldatakse krediiditoodetele, mille tingimuste kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest tuleb tasuda kõigest väheolulisi tasusid, siis see võimaldab samuti regulatsiooni pahatahtlikult ära kasutada, nt pakkudes tarbijale, et kui võtad esimese laenu korral nt 1 000 eurot ja maksad kolme kuu jooksul tagasi, siis maksad tagasi ainult 1 001 eurot.

29. juuli 2024

5

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Samas, kui tarbija jääb ikkagi makseviivitusse või võtab täiendavaid laene, siis on võimalus küsida kliendilt oluliselt suuremaid tasusid.

Kokkuvõttes leiame, et kui piirata regulatsiooni n-ö soodsate krediiditoodete jaoks, siis see võimaldab regulatsiooni ära kasutada selliselt, et tarbija meelitatakse enda kliendiks soodsa tootega ja hiljem on talle oluliselt lihtsam reklaamida ja pakkuda oluliselt kulukamaid tooteid läbi finantseerija omakanalite, kus piirangud sisuliselt puuduvad, samuti võimekus teostada sellise kommunikatsiooni üle kontrolli sisuliselt puudub.

Lisa tähelepanekud seoses võimalusega kohaldada krediidilepingute suhtes, mis käsitlevad tasumise edasilükkamist või tagasimaksmise meetodeid juhul, kui tarbijal on esialgse krediidilepingu puhul juba tekkinud või tõenäoliselt tekib makseviivitus piiratud arvu sätteid (uue direktiivi art 2 lg 7):

Leiame, et mingisugused reeglid ja piirid peavad olema paigas. Olukorras, kus tarbija on sattunud makseviivitusse ja võlgnevusse ning seetõttu tehakse tema leping ümber selleks, et tasumine edasi lükata või muuta / kohendada maksegraafikut talle mugavamaks, siis on piiratud regulatsiooni kohaldamine õigustatud vaid olukorras, kus hinnastamise tingimused ei muutu tarbija jaoks kehvemaks. Nt olukord, kus esialgne laen antakse 0% intressiga ja kui tarbija satub makseviivitusse, siis tehakse tema maksegraafik ümber selliselt, et tarbija krediidi kulukuse määr kasvab eelnevaga võrreldes oluliselt, ei saa kuidagi alluda piiratud regulatsioonile.

Reklaam

Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni seoses tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami piirangute leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas reklaamidele, mida ei esitata tele- või raadioprogrammis vm?

Oleme käesolevale vastusele lisanud majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile edastatud vastuse, millest on toodud põhjalik ülevaade täna kehtiva finantsteenusereklaami regulatsiooni kitsaskohtadest.

Piisavad selgitused

Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?

FinanceEstonia on seisukohal, et täna kehtiv regulatsioon on piisava põhjalikkusega kehtestanud nõuded tarbijale selgituste andmise viisi ja ulatuse osas. Samuti näeb kehtiv regulatsioon ette tarbija õigust täiendava info ja selgituste küsimise osas ning ka tarbijakrediidilepingust taganemise õiguse.

29. juuli 2024

6

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Praktikas on teabe maht, mis tarbijale lepingu eelselt väljastatakse, väga suur. Arvestades praktikat ning paljude tarbijate tegelikku võimekust ja huvi töötada läbi täna antavad selgitused ja teave, tuleks tegelikult üle vaadata ja piirduda teabelehes esitatava teabega. Mida konkreetsemalt on kõige kriitilisem teave esitatud, seda suurem on tõenäosus, et tarbija sellega ka tutvub. Pigem näeme, et kehtestataks kohustus anda selgitusi seoses kõikide kuludega, mis tarbijale kaasnevad võetava laenuga. Nt osad finantseerimisasutused pakuvad tarbijatele krediiditooteid, mille intress on küll keskmisest madalam või null, samas kaasnevad laenuga igakuised haldustasud.

Samuti toome välja, et 14.07.2024 jõustunud võlaõigusseaduse täiendused samuti näevad ette juba täiendava teabe esitamise tarbijale lepingu muudatuste korral (VÕS § 4042 ).

Seosmüük ja komplektina müük

Kas Teie hinnangul tuleks lubada tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigete 2 ja 3?

FinanceEstonia on seisukohal, et seosmüüki tuleks lubada ning direktiivis toodud erandit rakendada. Näeme, et erandi mitterakendamine paneb krediidiandjad kohati ebamõistlikku olukorda, kus krediidiandja peaks arvestama koheselt kõrgemate riskidega krediiti väljastades. Näiteks piirates krediidiandja õigust nõuda tarbijalt krediidi teenindamiseks maksekonto avamist või tagatisvara kindluslepingu olemasolu.

Nõustamisteenused

Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda KAVS-i ja VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?

Pooldame olukorda, kus erisusi nõustamisteenustele seoses erinevate krediiditoodetega on võimalikult vähe, st kohalduksid võimalikult sarnased reeglid nii elamukinnisvaraga seotud krediidilepingutele kui ka muudele krediidilepingutele.

Krediidivõimelisuse hindamine

a) Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?

FinanceEstonia on seisukohal, et konkreetsete andmebaaside kasutamise kohustuse lisamine kehtivatesse õigusaktidesse vajab igakordse andmebaasi kasutamise osas eraldiseisvat hinnangut, sh infotehnoloogilised võimalused, andmete kvaliteet, andmete

29. juuli 2024

7

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

töötlemise alused, proportsionaalsuse printsiip nii andmetöötluse kui ka krediiditoote seisukohalt, maksumus jne.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kehtestatud kohustuslikud registrid, millest krediidiandja peab andmeid pärima. Täna tehakse päringuid vastavalt krediidiandja enda poolt kehtestatud nõuetele. Samuti tähendab iga isikuandmete päringu tegemine seda, et päringu tegijal peab olema nii õiguslik alus päringu tegemiseks kui ka tehniline võimekus. Sealhulgas puudutab tehniline võimekus ka registripidajat. Teatud riiklikud registrid nt rahvastikuregister ei ole loodud selleks, et krediidiandjad hakkaksid sinna teostama väga suurel hulgal päringuid. Esmalt ei toeta sellist tegevust kehtivad õigusaktid ning teisalt ka tehnilised lahendused.

Erinevad registerpäringud on ka tasulised. Kui krediidiandja hakkaks teostama päringuid kõikvõimalikesse registritesse, et tagada asjaolu, et ta ei ole mõnda allikat jätnud kontrollimata, siis muutub krediiditaotluse analüüsi teostamine oluliselt kallimaks. Sellega aga kaasneb ka kulu tarbijale.

Samuti tõusetub küsimus, et kuhumaani on krediidiandjal õiguslik alus isikuandmeid töödelda. Kui töötlemise eesmärk on tarbija krediidivõimelisuse hindamine, siis kas on asjakohane analüüsida kõikide registrite andmeid.

Toome ka välja, et andmete paljusus võib oluliselt langetada krediidianalüüsi kvaliteeti, kuna andmete kvaliteet ja koosseis on registriti erinev, mille tulemusena võib krediidiandja teha tarbijale kahjuliku krediidiotsuse.

Tänane praktika positiivse krediidiregistri loomise näol on näidanud, et kohustuslikus korras kasutatava andmebaasi väljatöötamine vajab põhjalikku ettevalmistust. Positiivse krediidiregistri kasutamine, st nii sinna andmete edastamine kui sealt andmete pärimine peab saama kohustuslikuks, vastasel juhul ei täidaks register oma eesmärki.

Negatiivse krediidiregistri puhul on kehtiva regulatsiooni puhul piiranguks asjaolu, et negatiivset krediidiregistrit ei reguleeri ükski õigusakt. Sealhulgas lisaks asjaolu, et negatiivse krediidiinfo registripidajaid on mitu. Näeme võimalust hindamiseks, et kas ka negatiivne krediidiregister peaks olema kohustuslik register andmete edastamiseks ja ka pärimiseks (juhul kui positiivne krediidiregister ei hakka endas ka toodud infot vahendama). Toodu aga vajab sellisel juhul laiema regulatsiooni väljatöötamist. Samas täna kehtiv regulatsioon viitab, et krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel muuhulgas arvestama tarbija eelneva maksekohustuste täitmisega (KAVS § 49 lg 1 p 3)1.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015004?leiaKehtiv

29. juuli 2024

8

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Samuti on täna registreid, millest andmete pärimiseks on vajalik kliendi nõusolek nt sissetuleku, tööhõive info pärimine Maksu- ja Tolliametist. Ka sellistel juhtudel on küsitav registripäringu tegemise eeldus või krediidiandjale panna kohustus, kui ta ei saa seda vastava nõusolekuta teostada.

Kokkuvõtteks näeme, et erinevate registerpäringute kohustuslikuks tegemisega kaasnevad mitmed kitsaskohad. Täna kehtiv regulatsioon juba viitab asjakohaste andmebaaside kasutamisele krediidivõimelisuse hindamisel. Ettepanekuna näeksime, et asjakohased eraandmebaasid võiksid mingis osas olla riiklikul tasandil reguleeritud, et nende usaldusväärsust tõsta. Seda lähenemist toetab ka direktiivi artikkel 19.

b) Millist teavet peaksid krediidiandjad küsima krediidivõimelisuse hindamisel?

Täna kehtiv VÕS-i, KAVS-i regulatsioon hõlmab endas art 18 p 3 toodud teabe koosseisu, mida on vajalik koguda, et hinnata tarbija krediidivõimelisust. Samuti annab tänane kehtiv seadus õiguse krediidiandjal endal kehtestada vastavad metoodikad ja mudelid krediidivõimelisuse hindamiseks sh vastutustundliku laenamise nõudeid silmas pidades. Mida täpsemalt hakatakse sisustama andmete koosseisu, kohustuslikke registreid jne, seda väiksemaks jäävad krediidiandja õigused, et krediidiandja võiks proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt sise-eeskirjadega kehtestada reeglid ning metoodika, kuidas ta tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja andmete analüüsimisel tervikuna jõuab selleni, et teatud krediiditoote tarbimiseks on tarbija krediidivõimeline. On ebaproportsionaalne, kui olenemata tarbijakrediiditoote eripärast peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel rakendama ühetaolisi meetmeid. Selliselt võib tekkida olukord, kus läbi regulatsioonide sekkutakse krediidiandjate äritegevusse selliselt, et kehtestatakse juba nn riiklik mudel tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Näeme vajadust, et Eestis kehtiv regulatsioon tooks selgemalt välja proportsionaalsuse printsiibi rakendamise õiguse krediidiandja poolt krediidivõimelisuse hindamisel. Nt sissetulekute õigsuses on krediidiandjal õigus tugineda nii kliendi öeldud andmetele, registrile (nt Maksu- ja Tolliamet) või konto väljavõttele. Oluline on, et krediidiandja saaks täita ka isikuandmete üldkaitse määrusest tulenevaid printsiipe, sh samuti proportsionaalsuse ja minimaalsuse printsiipi isikuandmete töötlemisel. Vähem oluline ei ole ka tarbija eraelu puutumatuse riive ulatusega arvestamine. Toodud asjaolusid peame oluliseks kogutava teabe ulatuse kehtestamisel lähtuvalt krediidi liigist, kestusest, väärtusest ja krediidist endast tarbijale tulenevast riskist.

Andmebaasid

Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides peaksite vajalikuks?

Kuna puuduvad kohustuslikud andmebaasid, millest peab krediidiandja päringuid tegema tarbija krediidivõimelisuse hindamisel, siis on raske ka sisustada, milline peaks olema andmete koosseis nende säilitamiseks erinevates andmebaasides. Andmete

29. juuli 2024

9

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

säilitamise vajadus sõltub sellest, mis on konkreetse andmebaasi toimimise eesmärk ja milliseid andmeid selle eesmärgi täitmiseks kogutakse. Näiteks maksehäireregistril ja rajataval positiivsel krediidiregistril on täiesti erinevad eesmärgid.

FinanceEstonia liikmed on aastaid toetanud positiivse krediidiregistri loomist ning toonud ka välja, milline peaks olema minimaalne andmekoosseis toodud andmebaasis.

Vastutustundliku laenamise nõuete efektiivsemaks täitmiseks ning tarbija krediidivõimelisuse tõhusamaks hindamiseks nähaksegi peamise kitsaskohana usaldusväärse info saamiseks või selle kontrollimiseks puuduvat andmebaasi, milles on info tarbija olemasolevate finantskohustuste kohta ning info tema eelneva maksekäitumise kohta. Ehk positiivne ja negatiivne makseregister.

Arvelduskrediit

Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas.

FinanceEstonia ei toeta rangemate reeglite sätestamist.

Arvelduskonto jäägi ületamine

Kas peate vajalikuks arvelduskonto jäägi ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas.

FinanceEstonia ei toeta rangemate reeglite sätestamist.

Seotud krediidilepingud

Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?

FinanceEstonia toetab kehtiva regulatsiooni säilitamist.

Tähtajatud krediidilepingud

Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?

Toetame kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist.

Krediidiga seotud kulude piirangud

a) Kas peate vajalikuks muudatusi kehtivas regulatsioonis või näete vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks?

Leiame, et praegu kehtiv regulatsioon on piisav ega näe vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks.

29. juuli 2024

10

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

b) Kas peaksite põhjendatuks kehtiva krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?

FinanceEstonia on omapoolses seisukohas Rahandusministeeriumile (lisatud käesolevale vastusele) toonud välja, et KKM ülempiiri alandamine mõjutab krediidituru olukorda tervikuna, negatiivselt ja oluliselt, sh konkurentsi moonutavalt. Samal ajal tarbijatest krediidivõtjate kaitsele see muudatus positiivset mõju ei avalda, vastupidi, väiksemate summade lühiajaline laenamine võib muutuda võimatuks (turutõrke olukord). Seega ei pea FinanceEstonia põhjendatud krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist.

c) Kas Teie hinnangul võiks krediidi kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu alus kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne keskmine? Või võiks olla Teie hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis mille alusel ning kuidas tuleks vastav piirmäär kehtestada?

Leiame et kehtiv piirmäär on selge kõigile osapooltele ja sealhulgas proportsionaalne ning ei vajaks muutmist.

Isegi, kui kaaluda erinevaid lahendusi, leiame, et tulemus oleks tänasele sarnane, aga regulatsioon ja implementeerimine keerulisem.

Äritegevusele esitatavad nõuded

Kas peate KAVS § 51 lõikes 5 sätestatud regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?

FinanceEstonia on arvamusel, et reguleerimine, reaalne piiramine ja kontrollimine on praktikas väga keeruline, seega leiame, et parim lahendus oleks kohustus avaldada kliendile infot saadavate tasude kohta, st kohustus teavitada klienti, kas ja milliselt krediidi- ja/või finantseerimisasutuselt nõustamisteenuste eest tasu saadakse. Põhimõte on sarnane influencerite kohustusega selgelt välja öelda, kui neile on soovituse eest makstud. See võimaldab vähemalt teadlikul kliendil saada aru, kas soovitus on objektiivne või võib olla mõjutatud.

Töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded

Kas viidatud määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid kuidagi muuta?

Leiame, et määruses sätestatud nõuded on jätkuvalt asjakohased ega vaja muutmist.

29. juuli 2024

11

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed

a) Millist meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale makseraskuste korral pakkuma?

Toome välja, et 14.07.2014 jõustus võlaõigusseaduse (VÕS § 4161) 2 täiendus, mis muuhulgas toob välja lõikes 3, mida krediidiandja võib võla ümberkujundamiseks muu hulgas teha ettepanekutena. Toodud loetelu ei ole ammendav ning jätab meie hinnangul piisava võimaluse läbirääkimiste ja meetmete rakendamiseks võlgniku makseraskuste ületamiseks.

Pöörame tähelepanu sellele, et kliendiga läbirääkimiste kohustus saab olla ainult sellisel juhul, kui klient on ise nõus krediidiandjaga läbirääkimisi pidama. Praktikas on olukordi, kus klient ei ole huvitatud läbirääkimistest ja ignoreerib krediidiandjaid. Samas olukorras, kus klient on avatud läbirääkimisteks, leiame, et selline võimalus peaks talle kindlasti tagatud olema, st vältida tuleks protsesse, kus kogu võla menetlemise pool on täisautomatiseeritud ning kliendil puudub võimalus n-ö inimkontaktiks ja läbirääkimisteks.

Kas Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivist 2021/2167 sätestatud regulatsioonist?

FinanceEstonia käesolevale küsimuse osas seisukohta ei oma.

b) Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed (tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?

Leiame, et praegu kehtiv regulatsioon on piisav ning ei peaks olema paindlikum. Nagu punktis a) esile toodud, leiame, et tarbijale peaks olema tagatud läbirääkimiste võimalus, kui ta on läbirääkimisteks avatud, st peaks vältima protsesse, mis on täisautomaatsed.

Samuti toome välja, et läbirääkimise võimaluse pakkumise nõude rikkumine ei peaks olema ülesütlemise tühisuse alus. Toodud tagajärg oleks ebaproportsionaalne ning võlgniku teadliku tegevuse eest ei saa vastutust kanda krediidiandja.

c) Kas Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul pärast krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv

29. juuli 2024

12

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks sellist võimalust kasutada jne)?

Selgitame, et kui krediidiandja rikub VÕS § 416 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, siis saaks krediidiandja osas rakendada üldisi vastutuse norme seadusest tuleva kohustuse täitmata jätmise eest. Leiame, et ei ole põhjendatud lepingu ülesütlemise tühisuse nõuded ega ka kahju hüvitamise nõuded või muud nõuded kuna tarbija on ise põhjustanud maksete mittetasumisega kahjuliku tagajärje krediidiandjale ja rikkunud lepingut.

Me ei poolda rangete tagajärgede kehtestamist, kuivõrd näeme, et see võib osutuda kohaks, mida võlgnikud saavad kuritarvitada. Samuti tõusetub küsimus, et millal saab öelda, et läbirääkimisi ei pakutud. Näiteks olukorras, kus klient ei ole kättesaadav, ei vasta kirjadele, kõnedele ning samas on kliendil lepingujärgne kohustus oma kontaktandmete muutumisest teatada. Läbirääkimisi on võimalik pidada ainult sellisel juhul, kui klient on ise selleks avatud. Olukorras, kus klient tahtlikult eirab krediidiandjat, ei ole paraku võimalik temaga läbirääkimisi pidada.

Praktikas näeme, et kui klient ka võlgnevuse tasumiseks uue graafiku sõlmib, kordub ka suurema tõenäosusega selle graafiku tasumisel sama võlgnevuse muster.

Juba täna on tõusetunud praktikas keerulised tagasipööramise olukorrad läbi kohtumääruste, mis leiavad, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise nõudeid rikkunud ning seeläbi teostatakse nõude ümberarvutus, mis omakorda võib viia olukorrani, kus krediidiandjal puudus seaduslik alus krediidilepingu üles ütlemiseks võlgnevuse tõttu. Sealjuures võib selline olukord panna tarbija veelgi keerulisemasse olukorda, sh restruktureerimise meetmete võimaldamise osas krediidiandja poolt.

Kokkuvõttes näeme, et õiguslik vajadus sellise meetme rakendamisele ja üksnes tarbijakrediidilepingutele tundub küsitav ja oht on valdkonna üle reguleerimisele.

d) Kas Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline lävend, nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis milline võiks olla vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks sellisel juhul endiselt kohaldada maksetega viivituste arvu?

Näeme, et täiendava ülesütlemise piirangu seadmine ei aitaks kaasa tarbija maksekäitumise parandamisele või makseraskuste ületamisele. Summalise lävendi seadmine ei ole igakordselt ka hea lahendus tarbija kaitsmiseks, kuivõrd maksete suurus sõltub konkreetsest kliendist ja tema maksevõimest ja sõlmitud lepingust.

Krediidiandja poolt lepingu ülesütlemisele eelneb reeglina võlgade sissenõudmise menetlus, mille käigus krediidiandja püüab kliendiga kontakti saada, lahendusi pakkuda

29. juuli 2024

13

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

jne. Samuti on tänaseks jõustunud krediidiinkassode ja – ostjate seadus3, mis muuhulgas reguleerib krediidihaldustegevust just kehtiva krediidilepingu võla sissenõudmise osas. Pigem on praktikas olukord, kus makseraskustes tarbija ei soovi krediidiandjaga koostööd teha ning väldib kontakti. Seetõttu näeme, et ka tarbijal peab samuti olema kohustus krediidiandjaga koostöö tegemiseks ning rakendama omapoolseid tegevusi makseraskuste ületamiseks (nt tarbimisharjumuste muutmine, majapidamiskulude korrigeerimine jne).

Viivis ja muud tasud

a) Kas ja millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt nõutavate tasudega?

Seoses kulude tõusuga näeme vajadust hinnata, kas täna kehtiv võlamenetluse tasu piirmäär on piisavas suuruses krediidiandja kulude katmiseks võlamenetluse protsessis ning muuhulgas kas klienti motiveeriv võlgadega tegelemine, et ei kaasneks täiendavad kulud.

b) Kas peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite krediidituru uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära 5%-le (+ baasintressimäär)?

Krediidiinkassode ja –ostjate seaduse väljatöötamise käigus on olnud ettepanekutena arutuse all mitmeid võimalusi viivise piirmäära kehtestamise osas. Kehtiv VÕS § 415 lõige 1 näeb ette tarbijakrediidilepingutele viivisemäära. Kehtiv lõige 1 viitab omakorda VÕS §-le 113 lõikele 1, mille kohaselt viivisintressi (viivise) määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Teisisõnu on hetkel seadusjärgne viivisemäär Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit ja millele lisandub 8%. Käesoleva arvamuse esitamise seisuga on see 4,5% + 8% = 12,5%. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab toodud määrast aga kõrvale kalduda ja kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisemäära alandamisega kaasneks tarbijakrediidilepingutele ettenähtud seadusejärgne viivise madalam määr kui teistele (krediidi)lepingutele. Sellise meetme mõju (sh eesmärgi saavutamisele, aga ka lepinguosaliste huvidele) põhjendatust ega proportsionaalsust ei ole taaskord hinnatud. Viivise piirmäära seadmine rikub oluliselt krediidiandjate huve. Puudub adekvaatne ja selge põhjendus, miks tuleb tarbijakrediidilepingute puhul kohaldada madalamat viivisemäära kui mistahes muu tarbijalepingu puhul või kuidas selline muudatus motiveerib tarbijaid oma krediidilepingutest tulenevaid kohustusi õigeaegselt täitma.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/KIOS

29. juuli 2024

14

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia on ka varasemalt selgitanud, et vähendatud viivis ei motiveeri krediidisaajat kohustust täitma ning viivisemäära alandamine võib viivitusse jäämise trendi veelgi tõsta, sest kui viivise suurus on niivõrd tühine, et see ei motiveeri kohustusi õigeaegselt täitma, siis see vaid soodustab vastupidist mõju. Kui eesmärk on võlgnevuste vähendamine, siis viivise piirmäära seadmine ei pruugi motiveerida kohustusi õigeaegselt täitma, vaid just soodustab pahatahtlikku käitumist isikutel, kelle kohustuste täitmist tagavad enim just välised motivaatorid (maksehäirete avaldamine, viivised jne). Viivituses olek ei tohi olla krediidisaajale rahaliselt soodsam kui laenulepingu korrektne täitmine. Viivis on sunnimeede, kuid selleks et see meede omaks soovitud mõju ja tagaks kohustuste õigeaegse täitmise, peab meede olema proportsionaalne ehk viivisega tekkiv kulu peab olema piisavalt suur, et klient ei suhtuks enda kohustuste täitmisse kergekäeliselt. Viisemäära vähendamise majanduslik mõju on hindamata ning sellega kaasneb eelduslikult ebaproportsionaalne krediidiandjate huvide kahjustamine, sest sellise muudatusega kaotab krediidiandja õiguse nõuda viivist ületava kahju hüvitamist.

Viivisemäära absoluutmääraks seadmisega tekitatakse olukord, kus tarbimislaenude hinda hakkaks otseselt mõjutama seadusega sätestatud viivise määr ja see omakorda paneb krediidiandjad olukorda, kus tuleb teha otsus, kas sellel turul selliselt üldse on võimalik jätkata. Tekib turutõrke olukord. Viivisemäära alandamine mõjutaks oluliselt ka krediidiinkassosid, kuivõrd viivisemäära piirmäära kehtestamise korral ei pruugi krediidiinkasso tegevustulu korvata eelnõu nõudmiste rakendamisega kaasnevat kulu. Jällegi võib tekkida võlgnevuste sissenõudmisega tegelevas sektoris turutõrge. Selgitame, et ka tänane regulatsioon on seadnud kaudselt piirangu viivisemäärale ning peame sellist lahendust piisavaks. Tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 4062 lg 1, on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna krediidi kulukuse määra üks oluline komponent on intress, siis läbi krediidi kulukuse määra ülempiiri tuleb piir ette ka intressimäärale. Kui VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab rakendada lepingujärgset intressimäära, siis toodud intressimäär on ka viivise ülempiiriks. Ka Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-25-16 sätestatud viivisemäära ülempiir (kõrvalnõuded ei või ületada põhinõuet) on ennast tõestanud piisava sunnimeetmena, et tagada kohustuste õigeaegselt täitmist. Lisaks toodud lahendi kaudu on kaitstud ka võrdne kohtlemine võlausaldajate vahel, kuna ei eristata kas on tegemist nt kommunaalteenuste võlaga või tarbijakrediidilepingust tuleneva võlaga.

Tulenevalt eeltoodust ei poolda FinanceEstonia ettepanekut viivisemäära ülempiiri alandamiseks.

29. juuli 2024

15

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

c) Kas Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda tarbijakrediidilepingute puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on pakutud krediidituru uuringus (VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?

FinanceEstonia ei toeta nimetatud välistust. Kahju hüvitamise õigus distsiplineerib tarbijat, krediidiandjal on alati õigus kahju nõue tühistada vastavalt tarbijaga seotud olukorrale.

Samuti selgitame, et krediidiandjale tekib suurem kulu eelkõige nende klientide osas, kes ei soovi krediidiandjaga läbirääkimisi pidada ja tahtlikult eiravad krediidiandja püüdlusi kontakti saavutamiseks. Kui klient on koostööaldis, siis ei teki ka lisakulusid, mille hüvitamist peaks nõudma.

d) Kas toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka täitemenetlusele (vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressinõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka VÕS § 88 lg-d 8, 9)?

Pooldame esimest lähenemist kuivõrd selliselt on krediidiandja juba enne täitemenetlust tarbija makseid arvestanud ning nii jätkub sama arvestusloogika järgneva sissenõudmise menetluse raames.

Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve

a) Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2 lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud kohaldumisala muutmist/kitsendamist?

Pooldame, et erandite hulk on viidud miinimumini. Kuid hakates muutma/kitsendama eelnimetatut näeme vajadust põhjalikuks mõjuhinnangu läbiviimiseks. Kindlasti näeme, et erandid peaksid jääma lg 5 p 1 osas, lg 8 ja lg 9 osas.

b) Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada nii, et oleks üheselt selgem, et krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn sotsiaalmeedia või muude vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt täpsustades läbi KAVS § 5 krediidiandja tegevuse sisu)?

Pooldame, et oleks üheselt mõistetav loakohustuse kohaldatavus. Näeme, et KAVS § 2 ja § 5 tuleb käsitleda koosmõjus. Pigem on kitsaskoht sotsiaalmeedia ja muude reguleerimata kanalite puhul krediidiandmise tuvastamine ning sellele tegevusele järelevalve teostamise võimalikkuse rakendamine.

29. juuli 2024

16

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Pädevad asutused

Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?

FinanceEstonia on arvamusel, et nimetatud asutuste sekkumine krediiditoodete kujundamisse seadusest tuleneva õiguse/kohustuse tasandil ei ole vajalik. Nimetatud asutused saavad läbi järelevalve tegevuse kontrollida, et krediiditoodete väljastamine vastaks kehtivatele regulatsioonidele.

II. Osa

Krediidituru uuringus toodud ettepanekud

1. Näha ette teavitamiskohustuse rikkumise eest juriidiliste isikute puhul kuni 400 000 eurone trahv (ettepanek nr 8).

14.07.2024 jõustunud krediidiandjate ja – vahendajate seaduse4 muudatusega on muudetud/ täiendatud ka muuhulgas 14 peatükki vastutus, milles on korrigeeritud ka erinevate kohustuste rikkumise trahvimäärasid.

2. Kaaluda igapäevase tarbimisega seotud krediiditoodete Interneti (eelkõige sotsiaalmeedia) vahendusel toimuva reklaami puhul täiendavate nõuete sätestamist (nt kohustust hoiatada tarbijat selgelt krediiditoote tarbimisega kaasneda võivatest negatiivsetest tagajärgedest). Lisaks kaaluda, kas ka otsepostitustega (nt, kui ettevõtja suunab info kindlale isikule või kindlale arvule isikutele või kui tegemist on tellitud teabega) edastava info nõudeid tuleks täiendavalt reguleerida (ettepanek nr 9). Nt, kas on vajalik lisada võimalusi selleks, et tarbija saaks otsepostitustest lihtsamini loobuda? Või milliseid muid reegleid oleks otsepostituste osas tarvis?

FinanceEstonia poolne arvamus seoses finantsteenuse reklaamiga on lisatud käesolevale vastusele lisana.

Toome välja, et otsepostitusest loobumine on täna juba reguleeritud selliselt, et loobumise võimalus peab olema tarbijale lihtsasti kättesaadav ja teostatav. Praktikas tähendab see juba praegu tarbijale 1-2 klikki.

3. Selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik tagajärg, kui tarbija ei esita oma krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet (ettepanek nr 1).

FinanceEstonia peab väga oluliseks tarbija vastutust õige ja täieliku teabe esitamise osas. Tänane kohtupraktika on kahjuks vähendanud tarbija vastutust oluliselt ning isegi

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015004?leiaKehtiv

29. juuli 2024

17

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

juhul, kui tarbija on teadlikult esitanud valeandmeid, on kohus asunud seisukohale, et krediidiandja on eksimuses, kuna ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud tarbija poolt esitatud teavet. Jättes siinkohal kõrvale asjaolu, et krediidiandjal puuduvad igakordselt võimalused lõpuni kontrollida tarbija poolt esitatud teavet.

Samuti on oluline, et tarbija teeb lõpliku finantsotsuse ise. Pahatahtlikkus või hooletus peab omama tagajärgi ka tarbija jaoks.

4. Kaaluda tarbijate õiguste täiendavaks kaitseks regulatsiooni kehtestamist tarbijakrediidi tagastamise kohta ettenähtud aja jooksul võrdsete maksete ja seadusjärgse intressiga (või ilma intressita) ka muudel tarbijakrediidi tühisuse juhtudel kui liigkõrge krediidi kulukuse määraga lepingute puhul, laiendades seda tagajärjena ka tarbijakrediidi lepingu tühistamisele (ettepanek nr 13).

FinanceEstonia on arvamusel, et muude juhtude lisamise kaalumisel vajavad need kõik korrapärast mõjuhinnangut ning nende juhtude lisamisel tuleb kindlasti teha vahet, kas tarbija on saanud krediidiandja tegevust pahatahtlikult või hooletult esitatud avaldusega mõjutada. Tänane kohtupraktika seoses vastutustundliku laenamise nõuete täitmise hindamisega krediidiandja poolt on juba loonud äärmusliku olukorra, kus olenemata nn rikkumise ulatusest loetakse koheselt, et krediidiandja on rikkumises. Vastutustundliku laenamise nõuete rikkumise korral on tühine tarbijakrediidilepingu intressimäära kokkulepe ning rakendub seadusjärgne intress.

5. Tunnistada kehtetuks VÕS 88 lg 2, mis mh justkui keelab hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmise, kuni täitmata on tagamata või vähemtagatud kohustusi.

FinanceEstonia on arvamusel, et tagatise olemasolu ei puuduta vastutustundliku laenamise põhimõtet. Me ei pea põhjendatuks selle sätte kehtetuks tunnistamist. Kliendil on kohustus tasuda kõik oma võlgnevused hoolimata sellest, kas tegemist on tagatud või tagamata kohustusega. Selle sätte kaotamine võib vähendada kliendi motivatsiooni tasuda tagamata kohustusi.

6. Sätestada, et tarbijakrediidist tuleneva võlgnevuse restruktureerimisel (nt võlatunnistuse, kompromissi, refinantseerimislaenu vormis) vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu tühisus (kehtima võiks jääda üksnes maksetähtaja pikendamine); alternatiivselt võiks kaaluda, et tarbijakrediidiga seotud võlatunnistused on tühised (st säilib senine kohustus).

Selgitame, et me ei näe võimalust, et seadusandja saaks muuta tühiseks krediidi restruktureerimist ehk võlgnevuses olevale tarbijale vastutulemist, kui antud krediit on esialgselt välja antud vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides ning võlgnevusse sattumine on tarbija enda vastutus. Kui krediit on tarbijal kasutuses kauem kui esialgselt

29. juuli 2024

18

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

prognoositud, on krediidiandjal õigus selle eest saada viivist või muud kahju hüvitust ning tarbijal oma kohustuse mittetäitmise eest ka vastutada.

Makseraskustes tarbijaga sõlmitud kokkulepped on üldjuhul tarbijale soodsamad. Näiteks võlatunnistus on kliendi jaoks kõige soodsam lahendus. Makseraskuste korral on klassikalises mõttes vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine problemaatiline, näiteks ei pruugi olla võimalik hinnata kliendi maksevõimet, kuivõrd ta võib olla selleks hetkeks kaotanud töö. Täiendavate tagajärgede kehtestamisel peab olema väga selge, mis on eeldused ehk mida tähendab restruktureerimise korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.

Samuti tuleb antud muudatuse/ täienduse planeerimise juures silmas pidada tänaseks jõustunud krediidiinkassode ja – ostjate seadust ning täiendatud võlaõigusseaduse sätteid kohtuväliste restruktureerimise meetodite rakendamise osas.

7. Kehtestada tarbija rasket majanduslikku olukorda ära kasutades liigkõrge krediidi kulukuse määraga krediitide väljastamise eest (liigkasuvõtmine) kriminaalvastutus (ettepanek nr 15).

Meie hinnangul on karistusmehhanismid juba olemas ja on piisavad ning me ei pea vajalikuks täiendavat kriminaalvastutuse kehtestamist. Liigkõrge krediidi kulukuse määraga krediidi väljastamise tagajärjeks on lepingu tühisus ning vastutustundliku laenamise põhimõtete mitte järgimise eest on võimalik määrata rahaline trahv, mis on piisav tagajärg.

8. Kaaluda tarbijakrediidi puhul viivise arvestamise algusaja toomist hilisemaks. Lisaks kaaluda lahendust, et kui tarbijakrediidileping ennetähtaegselt üles öeldakse, saaks esialgses suuruses intressi arvestada viivisena kuni esialgse tähtaja möödumiseni (ettepanek nr 17).

FinanceEstonia ei poolda tarbijakrediidi puhul viivise arvestamise algusaja viimist hilisemaks. Kui kliendil viivist ei ole, siis ta venitab pikemalt, sest puudub motivatsioon oma võlgnevuse tasumiseks. Igasugune olukord, millega luuakse võimalus, kus tarbijal on soodsam olla makseviivituses, kui tähtaegselt lepingust tulenevaid kohustusi täita, ei ole meie hinnangul eesmärgipärased ning ei aita kaasa võlgniku olukorrale.

9. Keelata selgelt viivisenõuete kapitaliseerimine kokkuleppel selliselt, et neid omakorda intressitakse (ettepanek nr 18).

FinanceEstonia ei ole toodud ettepanekuga nõus. Erinevad finantsinstrumendid toimivad erinevalt (nt krediitkaart versus kodulaen). Viivisintressi võtmise keelt on täna kehtivas võlaõigusseaduses. Oleme arvamusel, et see reguleerib piisava täpsusega viivise arvestamise aluseid.

29. juuli 2024

19

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Täiendav regulatsioon kitsendaks oluliselt refinantseerimise võimalusi ning ka vastutust. Krediidiandja ei saa vastutada selle eest, kui krediidivõtja tasub väljastatud krediidisumma arvelt ka eelneva kohustuse viivised teise krediidiandja/ võlausaldaja ees.

10. Sätestada selgelt krediidiandja kohustus teavitada tarbijakrediidi puhul tarbija kohustusi tagavaid käendajaid ja kolmandast isikust pantijaid tarbija makseviivitustest ning tarbijakrediidilepingu lõpetamise ja täitemenetluse alustamise kavatsusest (ettepanek nr 21).

Oleme nõus, et käendajal ja teistel tagatise omanikel tekib selliselt võimalus ära hoida viiviseid ja suuremaid kulusid, kui nad on teadlikud kohe algusest peale, et kliendil on tekkinud võlgnevused. Seejuures aga tuleb silmas pidada, et krediidiandjal võib olla keeruline aegsasti saavutada kontakti kõigi tagatise omanikega, kuivõrd neil ei ole alati kohustust krediidiandjat oma kontaktide muutumisest teavitada. Seega oleks tervitatav, kui oleks mingisugune riiklik kanal olemas, mille kaudu saaks teateid inimestele saata, nagu varasemalt oli eesti.ee e-posti aadress.

11. Näha tarbijakrediidilepingute puhul ette globaalsete tagatiskokkulepete keeld (ettepanek nr 21).

Toodud ettepanekut FinanceEstonia ei toeta. Kui kliendil on seatud globaalne tagatiskokkulepe, siis tekib krediidiasutusel võimalus pakkuda kliendile tarbimislaene soodsamatel tingimustel, sest laenud on tagatud. Leiame, et praegune regulatsioon ja kohtupraktika on selles osas piisavad. Samuti selgitatakse notaris kliendile põhjalikult, mis globaalne tagatiskokkulepe on.

12. Muuta regulatsiooni selliselt, et tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg algaks selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (ettepanek nr 22).

FinanceEstonia poolt jääb selgusetuks, mis on toodud muudatuse eesmärk ning millist probleemi see lahendaks. Vajalik oleks täiendav hindamine selles osas, et milline on muudatuse mõju vahetult kalendriaasta lõpus või alguses sissenõutavaks muutunud nõuete osas. Samuti kaasneksid muudatusega täiendavad infotehnoloogiliste lahenduste loomised.

13. Kohtumenetluses piirata tagaseljaotsuste tegemise lubatavust tarbijakrediidiasjades, vähemasti kui krediidiandja ei ole esitanud selgeid andmeid/kinnitusi kõigi tarbija kaitseks mõeldud võlaõigusseaduse (VÕS) sätete järgimise kohta (ettepanek nr 25).

Eelistame samuti, et klient osaleks kohtumenetluses aktiivselt. Kui on võimalik saavutada kliendi kohtusse tulemist, siis on see eelistatud variant. Muudatus ei tohiks

29. juuli 2024

20

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kaasa tuua olukorda, kus kliendil on võimalik kohtuotsuse tegemist edasi lükata selle kaudu, et ta hoiab menetlusest kõrvale. Kohtumenetlusest hoiavad üldiselt kõrvale pahatahtlikud kliendid, kes ei soovi läbirääkimistes osaleda. Seega, kui piirata tagaselja otsuste tegemise lubatavust, siis tuleb kaaluda viise, kuidas mõjutada seaduse tasemel kliente aktiivselt kohtumenetlusest osa võtma. Tänane kohtupraktika näitab selgelt, kuidas kohtus puudub kostja ning krediidiandja hagejana peab kohtunikule tõendama vastutustundliku laenamise nõuete täitmist sealjuures omamata kostja poolseid tõendeid ja selgitusi, et ka tema on omapoolseid kohustusi täitnud vastavalt kehtestatud nõuetele.

14. Lubada maksekäsu kiirmenetluses realiseerida vaid põhivõla- ja maksmata intressinõudeid (sh viivis). Muud kõrvalnõuded, võlatunnistused ja algsete maksete kapitaliseerimise kokkulepped tuleks lahendada hagimenetluses. Alternatiivselt luua tõhus mehhanism krediidi kulukuse määra järgimise ja viivisepiirangute kontrollimiseks.

FinanceEstonia üldine seisukoht on, et selliste mehhanismide loomine vajab põhjalikku mõjuhinnangut ning sealhulgas hinnangut, kas täiendavate mehhanismide rakendamine täidaks ka soovitud eesmärki. Tänane kohtupraktika on liikunud sinna suunda, et igakordselt tarbijakrediidilepingu puhul hagimenetluses kontrollitakse juba täiendavalt krediidiandja poolsete kohustuste täitmist. Meile teadaolevalt on ootused ka maksekäsu kiirmenetluse osas tõendite kontrollimise ja hindamise mehhanismi loomiseks.

Samas näeme, et praktikas on tarbijal menetluslikult odavam ning vähem ressursimahukam menetlus, kui võlatunnistused ja kapitaliseerimise kokkulepped jms on samuti kohe maksekäsu kiirmenetluses. Seejuures on kliendil alati võimalik maksekäsu kiirmenetlusest üle minna hagimenetlusse.

Pooldame kaaluda mõtet, et kõrvalnõuete menetlemine võiks olla eraldi hagimenetluses. Kuid näeme, et kui maksekäsu kiirmenetluse eesmärk oli tõhusa ja kiire ning halduskoormust vähendava menetlusmehhanismi loomine, siis erinevad muudatused selle menetluse raames pärsivad koheselt eelnimetatud eesmärke. Sealjuures jääb siiski küsimus, et kas halduskoormuse suurendamine toob ka võlgniku kohtumenetlusse reaalselt kohale?

15. Tuleks realiseerida tarbijakrediidilepingu poolte tõekohustus ja karistada valeandmeid esitanud krediidiandjaid preventiivselt.

FinanceEstonia on arvamusel, mida toetab ka kohtupraktika, et kehtiv regulatsioon võimaldab valeandmeid esitanud krediidiandjat vastutusele võtta. Kahjuks kohtupraktika ei toeta tõekohustuse mittetäitmise eest krediidivõtjat vastutusele võtmises, vaid on asunud korduvalt seisukohale, et krediidiandja ei ole piisava hoolsusega täitnud omapoolset hoolsuskohustust tarbija poolt esitatud andmete kontrolliks. Selline praktika on väga jõuliselt tarbija poole kaldu. Näeme, et

29. juuli 2024

21

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

regulatsioonist peaks tulema üheselt välja, et tarbijal ei ole üksnes kohustus esitada krediidiandjale tõest teavet vaid on ka tagajärjed, kui ta seda ei tee. Tõekohustus peab olema mõlemapoolne, olles kohustus tagada nii tarbija kui ka finantseerija poolt.

16. Teavitada tarbijaid tõhusalt vajadusest kohtu kirjadele reageerida ja selle tegemata jätmise negatiivsetest tagajärgedest (teavituskampaania nt kohtu veebilehel, võlgnike infoportaalides, vastamata jätmise tagajärgede väljatoomine kohtu kirjades).

FinanceEstonia on selle poolt, et tarbija finantsharidust tuleb edendada igakülgselt, sh ka negatiivsete tagajärgede osas. Praktikas kahjuks on tarbijaga koostöö saavutamine makseraskuste ennetamiseks või lahendamiseks väga keeruline krediidiandja poolt, kui tarbija selleks huvi üles ei näita. Sellest tulenevalt pooldame teavitustööd, et tarbijad mõistaks ka krediidiandjate poolt saadetavatele kirjadele mittevastamise negatiivseid tagajärgi. Samuti näeme vajadust kaaluda, millised võiksid olla tarbijale negatiivsed tagajärjed koostöö eiramise osas, nt tagaselja otsuse võimalused.

Eesti Panga ettepanekud:

1. Eesti Pank on teemapaberis “Pankadevaheline konkurents eesti laenuturul” teinud ettepaneku kaaluda, kas keelata, piirata ja/või reguleerida muul viisil tasusid, mis seonduvad laenulepingu lõpetamisega ja tagatiste üleviimisega. Sellega seoses on välja pakutud:

a. kaotada VÕS § 411 lõikes 4 sätestatud krediidiandja õigus nõuda elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhul fikseerimata intressimääraga perioodil ennetähtaegse tagasimakse korral tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Pooldame hüvitise küsimuse õiguse ühtlustamist nii fikseerimata intressiga elamukinnisvaraga seotud kui mitteseotud lepingute puhul.

Juhul, kui siiski kaalutakse kaotada nimetatud õigus, siis näeme, et krediidiandjal peab jääma õigus nõuda tarbijalt mõistlikku ajalist etteteatamist krediidisumma ennetähtaegse tagastamise osas. Näeme, et vastasel juhul on ka krediidiandjal väga keeruline nt refinantseerimise korral pakkuda paremaid lepingutingimusi, millest võiks ka klient ise saada kasu. Samuti võib igasuguse etteteatamistähtaja nõude mitte olemasolu tekitada ka olukorra, kus krediidiandja ei saa näiteks tagada omapoolse esindaja kohalolu notariaalses tehingus jne.

b. kaaluda hüpoteegi tagatiskokkuleppe notariaalselt tõestatud vormist loobumist.

FinanceEstonia on seisukohal, et notariaalse tõestamise vormist loobumine vajab põhjalikku analüüsi ning hindamist. Esmalt, milline on selle õiguslik mõju ning õiguslikud tagajärjed, kaasnevad ohud jne. Kas siiski rakenduks ka sellisel juhul, nt allumine

29. juuli 2024

22

Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kohesele sundtäitmisele? Millised on poolte vastutused ja kohustused, kui tagatiskokkulepe ei ole enam notariaalselt tõestatud? Kas krediidiandja saab vastutada erapooletuna, et tagatiskokkulepe on sõlmitud mõlema poole huve silmas pidades?

Täna on tagatiskokkulepe sõlmimisel notar objektiivne osapool, mis tähendab seda, et notar kordab veelkord üle ka negatiivsed stsenaariumid ja selliselt on tagatud oluliselt paremini kliendi informeerimine.

2. Lisaks tehakse ettepanek kaaluda nõuet, et laenuandja peab laenusaajale koostatud laenupakkumise esitama selliselt, et viimane saab valida erinevate lühema perioodi viiteintressimäärade ja pikemaks perioodiks fikseeritud intressimäära vahel.

Näeme, et kui klientidel on selliste lahenduste vastu huvi, siis turg hakkab ise seda pakkuma ning seetõttu ei ole vajadust seda seaduse tasemel reguleerida. Samuti märgime, et fikseeritud intressid pikemaks perioodiks on üldiselt kliendile ka kallimad. Samuti tuleks selliste pakkumiste puhul arutada, milline tehniline lahendus ning vorm sellisteks multipakkumisteks on tarbijale piisavalt arusaadav ja selge ning mitte segadust tekitav jne.

FinanceEstonia on valmis igakülgseks koostööks uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmisel Eesti õigussüsteemi. Vastame meeleldi täiendavatele küsimustele ning ootame väga, et meid kaasataks menetluse järgmistes etappides, et oleks tagatud seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu menetlemise kohane kaasamine ja mõjude hindamine ning kooskõlastamine.

Lugupidamisega,

Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Martin Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht

Anu Müürsepp

FinanceEstonia tegevjuht

6. märts 2024

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia kommentaarid reklaamiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Täname, et olete kaasanud FinanceEstonia reklaamiseaduse (RekS) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse väljatöötamise protsessi. FinanceEstonia pooldab reklaamiseaduse kaasajastamist ehk seaduse mõistete ja sätete lihtsustamist ning selgemaks muutmist, sh tarbijakrediidi ja finantsteenuse reklaami regulatsiooni eraldamist. Praegusel kujul on reklaamiseadust keeruline mõista ning paljud sä=ed näitavad piirangute ülereguleerimist ning seetõ=u on järelevalve ebatõhus ja tarbijakrediidi reklaamides esineb liialt rikkumisi. Oleme arvamusel, et järelevalve hoovad ei saa olema tõhusamad, kui täna prakAkas esinevaid probleemkohA ei lahendata, vaid reguleeritakse veelgi üle. Juhime tähelepanu, et reklaamiseadust muutes tuleb kindlasA võ=a arvesse kogu finantsteenuste sektorile kohalduvat regulatsiooni, alates võlaõigusseadusest, krediidiasutuste seadusest, krediidiandjate ja – vahendajate seadusest ning lõpetades tarbijakrediidi direkAivi uue versiooniga, et arusaam mõistetest ja sätete kohaldumisest oleks kõigile üheselt mõistetav ja selge.

Reklaamiseaduse muutmine peab muuhulgas lähtuma ka laenuturul ausa konkurentsi tagamise ja suurendamise eesmärgist. Näiteks eluasemelaenude intressid on EesAs ühed euroala kõrgemad. Veel kõrgemad on need vaid LäAs, kus on aga asutud juba rangeid reklaamipiiranguid lõdvendama. Tuginedes EesA Panga panganduse konkurentsiolukorra analüüsile on laenuturul konkurentsi suurendamise vajaduse välja toonud ka EesA Pank ja Finantsinspektsioon1. Teemapaberis Pankadevaheline konkurents EesA laenuturul2 on rõhutatud, et laenuturul konkurentsi suurendamiseks peab laenuvõtjal olema võimalus valida tema vajadustele ja riskitunnustele vastav parim pakkumine ning et EesA oligopoolsel pangandusturul on tähAs konkurentsi suurem tekkimine. Konkurentsi soosiva tegurina on tähtsale kohale nimetatud

1 h-ps://arileht.delfi.ee/ar7kkel/120273839/ees7-pank-kodulaenu-uleviimise-teise-panka-saaks-teha-lihtsamaks-ja- soodsamaks 2 h-ps://haldus.ees7pank.ee/sites/default/files/2024-02/pankadevaheline-konkurents_2024_tp1_est_0.pdf

6. märts 2024

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

klienAde mobiilsus. Kui aga reklaamipiirangute tõ=u ei ole klienAdel adekvaatset ligipääsu erinevatele pakkumistele, siis ei saa tekkida ka hinnasurvest tulenevat konkurentsi.

Väljatöötamiskavatsus on turuosaliste seas põhjustanud aga ka ebakindluse tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni tuleviku osas. Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe kohaselt on reklaamiseaduse muutmise üheks eesmärgiks kiirlaenude reklaami keelamine. Siinkohal soovime selgitada, et nii EesA kui ka Euroopa Liidu tasemel finantsteenuse valdkonna regulatsioonis puudub mõiste kiirlaen. Sellest tulenevalt ei ole üheselt mõistetav, millises ulatuses või mida soovitakse finantsteenuse reklaami osas reguleerida või keelata. Kahtlemata ei ole põhjendatud nn kiirlaenu võrdsustamine tarbijakrediidiga. Tarbijakrediidi direkAivist1 ja EesA siseriiklikest õigusakAdest tulenevalt on tarbijakrediit väga lai ja eriotstarbeline krediidivaldkond, hõlmates krediiditooteid kuni 100 000 eurot, sh kodulaen, autoliising jms. FinanceEstonia hinnangul ei ole asjakohane defineerida “kiirlaenudena” ka kõiki laene, mida väljastavad pangavälised laenuandjad. Pankadele ja teistele krediidiandjatele kehAvad ühetaolised vastutustundliku laenamise nõuded. Üldine ühiskondlik arusaam, et „kiirlaen“ on igaühele kä=esaadav kõrgete kuludega laen, ei ole samuA õige järeldus. Kõikidele väljastatavatele tarbijakrediidi toodetele kohaldub seadusest tulenev krediidi kulukuse ülempiir, mida tuleb järgida ning mille järgimist kontrollib regulaarselt järelevalve. „Kiirlaenu“ mõiste õiguslik sisustamine on väljakutse, mida prooviA lahendada krediidiinkassode ja -ostjate seaduse väljatöötamise käigus, kuid jõuA järeldusele, et tegelikult ei ole sellist eristuvat tunnust, mille alusel „kiirlaene“ kategoriseerida. Finantsteenus hõlmab endas ka lisaks nt erinevaid pangateenuseid, investeerimisteenuseid, laenude ja krediiditeenuseid nii era- kui ka juriidilistele isikutele, varahaldusteenuseid jne.

Lisame, et tarbijakrediidi valdkond on teinud läbi väga ulatuslikke muudatusi regulatsioonide ja järelevalve tasandil. EesAs on lisaks krediidiasutuste tegevusele reguleeritud krediidiandjate ja -vahendajate tegevus ning peagi jõustub inkassode tegevuse regulatsioon. Laenuandjatele kehAvad ühetaolised vastutustundliku laenamisega seotud reeglid ja põhimõ=ed. Seega, kui niinimetatud „kiirlaenu“ reklaami keelamise eesmärgiks on ülelaenamise välAmine, siis selleks on vastavad regulatsioonid loodud ja toimivad. Viimast kinnitab ka 2022. aastal läbiviidud

6. märts 2024

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

krediidituru uuring3, mille üheks eesmärgiks oli välja selgitada, kas 2015. aastal vastu võetud krediidiandjate ja – vahendajate seadus on oma eesmärki täitnud. Uuringu tulemusena selgus, et eelnimetatud seadus on eesmärki täitnud ning ohjanud reguleerimata laenuturgu.

Ülelaenamise piiramise tõhusaim tööriist saab olema posiAivne krediidiregister, mis loodetavasA valmib lähiaastatel. Seeläbi kaob sisuline vajadus reklaamipiirangute järele. Pärast posiAivse krediidiregistri loomist on Angimata vajalik hinnata reklaamipiirangute asjakohasust ja ühtlasi põhiseaduspärasust, kuivõrd ebavajalikud piirangud võivad osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks. PosiAivne krediidiregister annab ühelt poolt võimaluse krediidiandjatele laenutaotleja finantskohustuste osas täpsete andmete saamiseks, teiselt poolt kaitseb see ka laenutaotlejaid ülelaenamise eest. Kui krediidiandjal on täielik ja tõene info laenutaotleja finantstkohustuste osas, siis ta saab teha ka veelgi vastutustundlikuma krediidiotsuse ning vajadusel täiendavat krediiA enam mi=e väljastada.

Järgnevalt anname tagasisidet konkreetsete küsimuste osas nende esitamise järjekorras.

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses märkinud, et reklaamiseaduse probleemid jaotuvad täna neljaks põhimõ=eliseks probleemiks. a) Reklaamiseadust (RekS) on keeruline mõista ja rakendada. Selles on mitmed segased ja subjekAivsed mõisted ning prakAkas keeruliselt rakendatavad sä=ed, mis omakorda viib ebatõhusa järelevalveni ning ressursi raiskamiseni.

Esiteks, FinanceEstonia nõustub, et RekS on kohaA keeruline mõista ning rakendada. Näeme vastuolu ka teiste seadustega, nt otseposA ja reklaami määratlus: RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt ei käsitleta otseposA (nt kindlale isikule või kindlale arvule isikutele suunatud teave) reklaamina, mis võib olla vastuolus posAseadusega. See näitab vajadust viia RekS kooskõlla posAseadusega, et tagada mõistete ühtne tõlgendamine.

Teiseks, suureks kitsaskohaks on digitaalse keskkonnaga arvestamine. Praegune seadus ei arvesta piisavalt digitaalse keskkonna eripäradega, eriA seoses reklaamiga nt Google keskkonnas ja teistes piiratud andmemahuga kanalites. See toob kaasa

3 Krediidituru uuring 2022, leitav h-ps://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja- analuusid

6. märts 2024

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

selle, et kohustusliku teabe esitamine on teatud formaadiga reklaamides prakAliselt võimatu. Samas on täna digitaalne keskkond turuosalistele oluline. Peame vajalikuks kohandada RekS nii, et see võimaldaks kasutada reklaamikanalina ka digiajastu ja selle arenguga kaasnevaid võimalusi, tagades samas tarbijate kaitse ja reklaamide läbipaistvuse. Võimalike muudatustena näeme, et seadusandlus ei peaks piirama digilahenduste kasutamist, vaid peaks andma turuosalistele selge arusaama, kuidas piirangutega reklaamikandjaid kasutada. Keelata digikanalite kasutamist põhjendusega, et kohustuslik teave ei mahu reklaami, ei ole meie hinnangul jätkusuutlik. Näeme võimalusena digikeskkonnas reklaamidele lisada viiteid, mis suunavad tarbijad maandumislehele, kus on esitatud ulatuslikum ja täpsem teave. Google Search reklaamide paindliku kasutamise võimaluse saaks luua näiteks lubades piiratud tähemärkidega reklaamides kasutada lühemat hoiatusteksA eeldusel, et maandumislehel on esitatud kõik kohustuslik teave. Praegused meediapiirangud ei ole enam aktuaalsed, kuna põhiline reklaam toimub teistes kanalites, kui raadios või televisioonis.

Kolmandaks toome välja, et tarbijakrediidi reklaami nõuete ajakohasus on oluline ka tarbijate kaitse seisukohalt. Ajakohased nõuded tagavad, et tarbijad saavad täielikku ja täpset teavet krediidi Angimuste, intressimäärade ja võimalike riskide kohta. See aitab tarbijatel teha targemaid finantsotsuseid. Ajakohastatud nõuded suurendavad finantsteenuste turu läbipaistvust, vähendades peidetud tasusid ja keerulisi Angimusi, mis võivad tarbijaid eksitada. Ka tarbija õiguskindluse tagamiseks on selged ja ajakohased nõuded vajalikud, sest aitavad välAda õiguslikke vaidlusi ja tagavad, et nii laenuandjad kui ka tarbijad mõistavad oma õigusi ja kohustusi ühetaoliselt. Vastutustundliku laenamise vaates toetavad ajakohased nõuded vastutustundliku laenamise põhimõ=eid, aidates välAda ülelaenamist ja tarbijate võlgadesse sa=umist.

b) KehAv seadus ei arvesta muutunud turuolukorraga ning osad piirangud ei ole seetõ=u enam oma eesmärgi täitmiseks asjakohased või piisavad.

Digitaalse keskkonnaga arvestamise osas oleme selgitused lisanud eelnevalt. Lisaks toome välja, et ka tarbijate käitumine on digiajastul oluliselt muutunud. Inimesed eelistavad üha enam digitaalseid kanaleid info otsimiseks, toodete ja teenuste ostuks ning suhtluseks. Üha rohkem kasutatakse erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, et leida nende vahendusel vajalikke tooteid ja teenuseid. Otsingureklaamides ja sotsiaalmeedia platvormidel võib tähemärkide piirangu tõ=u olla keeruline mahutada kõiki seadusega nõutavaid hoiatusi ja Angimusi tarbijakrediidi reklaamimisel. See võib

6. märts 2024

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

jä=a aga tarbija ilma olulisest teabest omaduste, hinna, lepinguAngimuste või võimalike riskide kohta.

c) Järelevalve hoovad ei ole piisavalt tõhusad ning eri asutuste järelevalvepädevuse piirid on mitmete valdkondade puhul hägusad, mis ei võimalda tagada tõhusat järelevalvet kehAvate piirangute üle.

Näeme, et reklaamiseaduse selgemaks, lihtsamaks ja ühetaolisemaks muutmine aitab kaasa ka järelevalve tõhusamaks tegutsemiseks.

d) Inimeste võlgnevusse sa=umine, ülelaenamine.

FinanceEstonia seisukoht on, et RekS-i eesmärk keelata nn kiirlaenu reklaam ei ole lahendus inimeste võlgnevusse sa=umise ega ülelaenamise osas. Nagu ka eelnevalt välja tõime näeme ühe lahendusena võlgnevusse sa=umise ja ülelaenamise probleemidele posiAivse krediidiregistri loomist, mis aitaks parandada krediidivõimelisuse hindamist ja vähendada laenude andmist finantsiliselt ebakindlatele isikutele.

Selgitame, et tarbija ei tee laenuvõtmise otsust lähtuvalt reklaamist, vaid vastavalt oma vajadusele. SamuA ei kindlusta reklaam posiAivset krediidiotsust, vaid selleks on vajalik teostada tarbija osas laenuandjal põhjalik krediidivõimelisuse hindamine. Laenuvõtmise otsus kinnitatakse alles laenulepingu allkirjastamisel või hetkel, mil tarbija väljendab tahet olla lepinguAngimustega seotud. SamuA annab seadus võimaluse tarbijal pärast lepingu sõlmimist 14 päeva jooksul oma tahteavaldus tagasi võ=a ehk kasutada VÕS §-st 409 lg-st 1 tulenevat taganemisõigust. Laenuandjatele pandud kohustused ning tarbijatele tagatud õigused on tõstnud oluliselt tarbijate finantsteadlikkust ning loonud olukorra, kus tarbijal on võimalik hoolikalt kaaluda nii laenuvõtmist kui sellega seotud võimalikke tagajärgi.

Piiramise ja keelustamise asemel näeme, et tarbija majandushuvide kaitse ja informeerimise seisukohalt, võ=es arvesse mh tarbijakaitseseaduse § 4 lg 1, on mõistlik kaaluda piirangute vähendamist tarbijakrediidireklaamile ning anda laenuandjatele võimalus tutvustada toote omadusi ja eripärasid, mille põhjal tarbija saaks teha informeerituma ja kaalutletuma otsuse. Tänased piirangud teabe esitamisel tarbijakrediidireklaamides piiravad selgelt tarbijate võimet eristada oma sisult erinevaid laenutooteid, mistõ=u võrreldakse tegelikkuses erinevate toodete

6. märts 2024

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kohustusliku teabe näitajaid, mis omakorda ei aita kuidagi kaasa läbimõeldud ja teadliku laenu taotlemise otsuse tegemisele.

FinanceEstonia ei toeta tarbijakrediidireklaami keelustamist või keelustamisel eristamist summade või toodete lõikes, mis süvendab ebaõiglast konkurentsi laenuandjate kaubamärkide vahel tulenevalt laenupakkuja toodete pordellist ja kliendisegmenAdest. Näiteks on turul leitud lahendus tarbijakrediidi raadio- ja telereklaami keelust ja muudest piirangutes mööda hiilimiseks, suunates krediidi reklaami formaalselt äriklienAdele.

Tarbijakrediidi reklaamimise keelustamine kahjustaks vastutustundlikke laenuandjaid, kes pakuvad läbipaistvaid laenuAngimusi ja järgivad vastutustundliku laenamise põhimõ=eid. Reklaami keeld piirab nende võimet jõuda potentsiaalsete klienAdeni, kes võiksid nende teenuseid vajada. Seeläbi aga võib suureneda reguleerimata laenuturgude kasvu risk. Tarbijad, kes otsivad alternaAive keelatud reklaamide tõ=u, võivad sa=uda ebaseaduslike laenuandjate lõksu, kes ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõ=eid, suurendades seeläbi mh pe=uste riski lisaks klienAde võlgnevustesse sa=umisele. Keelustamisega kaasneks ka innovatsiooni ja konkurentsi pärssimine. Piirangud võivad takistada finantse=evõtete võimet tutvustada uusi ja innovaaAlisi tooteid, mis võiksid pakkuda nii era- kui juriidilistest isikutest klienditele paremaid Angimusi või teenuseid. Täiendavad piirangud võivad takistada uute e=evõtete turule sisenemist ja piirata olemasolevate e=evõtete kasvu, vähendades seeläbi konkurentsi ja valikuvõimalusi tarbijate jaoks. Väga oluline on ka asjaolu, et informeeritud otsuste tegemiseks on tarbijatel vaja juurdepääsu teabele erinevate finantsteenuste kohta. Keelustades reklaamid täielikult, eemaldatakse üks peamisi teabeallikaid, mis võib aidata tarbijatel teha paremaid finantsotsuseid.

Regulatsiooni kaasajastamine peaks muutma tarbijakrediidireklaami nõuded kõigile turuosalistele arusaadavaks, mis omakorda tagaks turul ausa konkurentsi.

2. FinanceEstonia liikmete enamuse seisukoht on, et reklaamivaldkonna ülese eneseregulatsiooni organisatsiooni loomine ei lahendaks tänaseid kitsaskohA. Eneseregulatsioon ei lahenda RekS sätete ebaselguse, järelevalve ressursipuuduse ega ebatõhususe probleeme. FinanceEstonia hinnangul eneseregulatsioon ei aita tõsta efekAivsust, vaid lihtsalt jagab halduskoormust ümber. Eneseregulatsiooni loomine on väga pikaajaline protsess. SamuA oleks eneseregulatsiooniks loodava organisatsiooni liikmeks olemine vabatahtlik, luues seeläbi õigusruumis kaks paralleelselt

6. märts 2024

7 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

eksisteerivat keskkonda. Eneseregulatsiooni organisatsiooni loomine ei vähenda vajadust ühese ning selge regulatsiooni järele. Turuosaliste osas, kes ei kuulu viidatud organisatsiooni, peab olema siiski tagatud õigusselgus õigusruumis ning tõhus järelevalve. Isegi kui eneseregulatsiooni ideega jätkatakse, siis peaks vastav organisatsioon peaasjalikult olema riigi poolt rahastatud, sest olemuslikult on järelevalve teostamise ulatus ja viis riigi õiguspoliiAline otsus ning seega ka kohustus. Riigi järelevalve funktsioonide delegeerimist erasektorile peab hoolikalt kaaluma, võ=es arvesse delegeerimise mõju järelevalve efekAivsusele ning tarbijate põhiõiguste kaitsele.

FinanceEstonia siiski pooldab seadusemuudatusi, mis suurendaksid selgust ja tõhustaksid järelevalvet. Eelnõu väljatöötamise põhirõhk peab olema selge ja loogilise regulatsiooni loomine.

3. Toome välja RekS § 29 mi=etoimivad sä=ed ja nende puudused.

a) SubjekAivsuse probleem RekS § 29 konteksAs, kus vastutustundlikkuse ja tasakaalustatuse kriteeriumid on määratletud ebamääraselt, põhjustades õiguskindluse puudumise. Selline subjekAivsus tekitab erinevate osapoolte seas tõlgendamise erinevusi, mis võib viia järelevalve prakAka vastuoludeni ja turuosaliste ebavõrdse kohtlemiseni. SubjekAivsete kriteeriumide olemasolu raskendab laenuandjal seadusest kinnipidamist ning võib põhjustada tarbijatele segadust, kuna reklaamis esitatav teave ei pruugi olla piisavalt selge ja arusaadav.

b) Finantsteenuse reklaami sisu ja vormi piirid ei ole selged, kuna piirangud ei käsitle ega erista reklaami sõnalist ja visuaalset sisu. See aga viib reklaamide tõlgendamisel erinevusteni, tekitades segadust nii reklaamijate kui ka tarbijate seas, kuna ei ole selge, millist teavet ja kuidas tuleks esitada, et see oleks kooskõlas seaduse nõuetega.

c) SubjekAivset tõlgendust võimaldav regulatsioon tekitab ebaselgust järelevalve prakAkas. Erinevad ametnikud tõlgendavad erinevatel aegadel sä=eid ja piiranguid erinevalt. See aga ei pruugi alaA ühAda turul valitseva prakAka või arusaamaga, mis omakorda võib põhjustada järelevalveasutuste ja e=evõtjate vahel erimeelsusi ning vaidlusi reklaami sisu ja vormi nõuete täitmise üle.

d) RekS ebaselged sä=ed võivad takistada e=evõtjatel innovaAivsete ja tõhusate reklaamistrateegiate rakendamist, kartes, et nende lähenemine võib osutuda

6. märts 2024

8 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

seadusega vastuoluliseks. See aga pärsib turu arengut ja piirab tarbijatele suunatud teabe mitmekesisust.

e) Mõiste „reklaam“ ähmasus. Ebaselged on piirid, mis eristavad reklaami muust teabest ja sisust, mis on tekitanud juriidilisi ja prakAlisi raskusi reklaami korrektseks idenAfitseerimiseks ja reguleerimiseks. Ka avalikustamiskanalite laienemine on toonud endaga kaasa arutelu, et kas tegemist on siiski reklaamiga.

f) Tarbijakrediidi reklaami tüüpilise näite komponenAde rohkus on finantskirjaoskuseta tarbijatele arusaamatud. SamuA on võimalik nende komponenAdega manipuleerida erineval viisil. See toob esile, et praegused nõuded ei suuda tagada reklaami selgust ja arusaadavust kõigile tarbijatele, mis võib viia eksitava teabe levikuni ja tarbijate võimaliku eksitamiseni. Tõusetub vajadus tüüpiliste näidete nõuete ülevaatamise ja täiustamise järele tagamaks, et reklaamides esitatav teave oleks arusaadav ja läbipaistev kõikidele tarbijagruppidele. Oluline on, et finantsteenuste reklaamid esitaksid teavet viisil, mis aitab tarbijatel teha informeeritud otsuseid, välAdes samal ajal teabe esitamist, mis võiks tarbijaid eksitada või valesA suunata.

g) E=evõtetele suunatud laenutoodete piirangud on oluliselt väiksemad kui tarbijakrediidile. Sellest tulenevalt on prakAkas näha reklaame, kus toote valikutesse on kunstlikult loodud ärilaenu tooteid, et pääseda tarbijakrediidi reklaamile kehtestatud piirangutest. Selline lähenemine vähendab tarbijate kaitset ja võib viia eksitava turunduse suurenemiseni.

h) RekS § 29 lg 2 sätestab, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuste Angimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Sä=e grammaAline sõnastus viitab, et säte on mõeldud reguleerima eeskä= krediiditoodetega seotud finantsteenuste reklaami — krediiditoodetega on tavapärasem, et teenuse osutaja pakub laenuvõtmisega seotud nõustamist. Käesolev säte ei sobi investeerimisteenustega, sest investeerimisteenused on oma sisult ja vormilt krediiditoodetest oluliselt erinevad. Erinevused on järgmised:

1) Tänapäeval on levinud investeerimisteenused, kus klient teeb valdavalt otsuseid ise: näiteks pakutakse klienAdele investeerimisplatvormi, aga ei pakuta sellega seotud nõustamis- või pordellivalitsemise teenust. Sellises olukorras on ebaselge ja isegi eksitav kutsuda klienA üles “vajadusel konsulteerima asjatundjaga”, kuna sellise teenuse puhul puudub vastav

6. märts 2024

9 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

asjatundja, kellega konsulteerida. Isegi, kui lisataks üleskutse, siis oleks tegemist sisutühja üleskutsega, sest kliendi jaoks ei ole selge, kes on viidatud asjatundja ja kuidas temaga on võimalik konsulteerida.

2) Investeerimisteenuse osutajal (üldiselt investeerimisühingul) on kohustus erinevatest õigusakAdest tulenevalt (nt võlaõigusseaduse lepingueelne teave, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) detailsed juhendmaterjalid ning teatud toodete puhu reklaamimiseks täiendavad erinõuded, VPTS § 86; § 87 jj normid sätestavad investeerimisühingule kohustused kliendile avalikustava teabe osas) lepingu- ning teenuse osutamise Angimused kliendile enne teenuse osutamist lihtsalt ja arusaadavalt selgeks teha.

Valdav osa teisi EL liikmesriike ei ole sätestanud niivõrd konkreetset kohustuslikku üleskutset. Kliendile tehtava üleskutse sisu peaks lähtuma olulistest üldistest põhimõtetest, st hoiatama teenusega seotud peamise riski eest. Näiteks Ühendkuningriigis (tulenevalt samuA direkAiv 2014/65 arAklist 24 (3)) tuleb kliendile kä=esaadavaks teha täielik teave, mis on õigeaegne, täpne ja arusaadav. TuruprakAka kohaselt tähendab see seda, et investeerimisteenuse reklaamimisel peab selgelt kommunikeerima ka seda, et investeerimisega kaasneb risk. Teenuse osutaja ei ole kohustatud ühtegi konkreetset sõnastust kliendile kommunikeerima, vaid veenduma, et reklaam tervikuna käsitleb nii investeerimise posiAivseid kui negaAivseid külgi. Selline lähenemine võimaldab hoiatust või üleskutset mugandada vastavalt reklaamikanalile ja teenusele. Näiteks piiratud ruumiga reklaamidel saab kasutada lühikest hoiatust “capital at risk”, aga suurema ruumiga reklaamidel kasutada hoiatust “the value of your investment can go up as well as down, so you may get back less than your iniAal investment”. PrakAkas täheldame, et teatud kanalite puhul (nt Google Ads) on RekS § 29 lg 2 sätestatud üleskutset keeruline kasutada. Kui nõuetekohase üleskutse lisamine on prakAliselt peaaegu võimatu, siis on oht, et e=evõ=ed jätavad üleskutse tegemata. Sellises olukorras on printsiibipõhine hoiatamine / üleskutse palju asjakohasem, sest lubab igas kanalis kasutada vastavale kanalile sobivat lähenemist.

Kokkuvõtvalt leiame, et üleskutse “tutvuda lepingu Angimustega ja vajadusel konsulteerida asjatundjaga” on investeerimisteenuste puhul ebavajalik ning kliendile pigem segadus=ekitav kui kasulik. Lahendusena näeksime, et sätestataks

6. märts 2024

10 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

investeerimisriskile viitavale hoiatusele printsiibipõhine lähenemine, et teenuse kasutamisega seotud posiAivsed ja negaAivsed pooled oleksid mõlemad kajastatud.

4. Näeme, et mõjuisikuid puudutav regulatsioon peaks eristama kahte olukorda: 1) sisu, mis ei sisalda tooteid/teenuseid ja seega ei kvalifitseeru reklaamina; ja 2) sisu, mis puudutab tooteid/teenuseid, kuid ilma konkreetse kokkuleppeta. EesAs tuleks välAda liigset reguleeritust, võ=es eeskuju teiste riikide prakAkast. Juhul, kui sisu ei vasta reklaami definitsioonile, ei peaks seda reklaamiseadusega reguleerima, vaid pigem tuleks täiendada juhendeid. Kinniste kontode puhul, mis omavad suurt jälgijaskonda, tuleks lähtuda printsiibist, et juhuslik kasusaaja ei peaks olema vastutav reklaaminõuete rikkumise eest, ning kaaluda avaliku korra mõiste täiendavat sisustamist või täpsustamist. SamuA peaks sätestama printsiibid, millal kinnised grupid loetakse avalikuks (st, tegurid nagu grupi suurus, liitumise keerukus, liikmete vaheline seotus jne).

5. FinanceEstonia toetab kanalipõhiste piirangute asendamist kanalineutraalse regulatsiooniga. Kanalineutraalse piirangu puhul finantsteenuse reklaamile peaksid piirangud olema kooskõlas Euroopa Liidu tarbijakrediidi direkAiviga tagamaks, et need täidavad oma eesmärki kaitsta tarbijaid ja vähendada negaAivset mõju. Olulised elemendid hõlmaksid selget teavet toote või teenuse Angimuste kohta, piiranguid sihtgrupi määratlemisel ning reklaamis esitatava teabe ausust ja läbipaistvust, et välAda eksitavat või sobimatut sisu.

Kokkuvõ=es on FinanceEstonia arvamusel, et reklaamiseaduse ajakohastamine aitab kaasa tarbijakaitse tugevdamisele, reklaamide sisu läbipaistvuse suurendamisele ja selgete raamide loomisele, mis tagavad ausa konkurentsi kõigis reklaamikanalites. SamuA on oluline seaduse väljatöötamiskavatsuses pöörata tähelepanu reklaamis esitatava teabe täpsusele ja usaldusväärsusele, et välAda eksitavat reklaami ning kaitsta tarbijaid potentsiaalselt kahjuliku või eksitava sisu eest, sõltumata kasutatavast meediumist.

Väljatöötamiskavatsuses on kirjeldatud plaani uuringu tellimiseks tarbijate käitumise ja reklaamide vaheliste seoste selgitamiseks. FinanceEstonia hinnangul on sellise uuringu tellimine tervitatav. Soovime olla kaasatud uuringu tellimise varases faasis, et aidata kaasa lisandväärtust loovate tulemuste saavutamisele. Valdkonna eksperdid, kes mõistavad õigesA valdkonna mõisteid ning omavad head tunnetust, kuidas

6. märts 2024

11 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tarbijad võiksid erinevaid küsimusi mõista, saaksid anda sisendi juba uuringu küsimuste ja metoodika koostamise faasis.

FinanceEstonia on EesA finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada EesA finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste eksporA. Seisame selle eest, et EesAsse tekiks uusi finantsvaldkonna e=evõ=eid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohA ning kohalik kapitaliturg pakuks EesA e=evõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat e=evõtet.

Lugupidamisega, Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees MarAn Länts FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht

11. aprill 2024

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia tagasiside krediidi kulukuse määra ülempiiri muutmisele

FinanceEstonia tänab võimaluse eest anda tagasisidet krediidi kulukuse määra (KKM) ülempiiri alandamise ideele. Antud idee tekkis krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (KIKS) eelnõu menetlemise lõppfaasis. KIKS eelnõu väljatöötamiskavatsus ja eelnõu on läbinud mitmeid kooskõlastusringe ja selle menetlemine on seni olnud hõlmatud kohase kaasamise ja mõju hinnangutega. Sama ei saa paraku öelda hiljuF eelnõusse lisandunud krediidikulukuse määra alandamise küsimuse kohta. Lisaks jääb see küsimus KIKS reguleerimise eesmärgist väljapoole.

KIKS eesmärk on seada inakssoturule, sh krediidiinkassode tegevusele selge õiguslik raamisFk. Ei ole põhjendatud ega õige KIKS eelnõu menetlemise lõppfaasis lisada eelnõule krediiditurgu, sh krediidiandjate tegevust ja tarbijaid oluliselt mõjutavat muudatust. See oleks vastuolus ka hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, mis näeb eIe seaduseelnõu väljatöötamise protsessi, mille käigus peab muuhulgas kirjeldama seaduseelnõuga lahendatavat probleemi, selle olulisi mõjusid ja nende analüüsimise viisi. EriF arvestades, et KKM ülempiiri alandamine mõjutab krediidituru olukorda tervikuna, negaFivselt ja oluliselt, sh konkurentsi moonutavalt. Samal ajal tarbijatest krediidivõtjate kaitsele see muudatus posiFivset mõju ei avalda, vastupidi, väiksemate summade lühiajaline laenamine võib muutuda võimatuks (turutõrke olukord).

Krediidi kulukuse määr (KKM) ei ole võrdsustatav intressimääraga, mida tarbija maksab krediidisumma kasutamise eest. KKM väljendab tarbijale laenu kogukulu protsendimäärana aastas kasutusse võetud krediidisummast. Selle arvutamisel võetakse arvesse nii intressi, lepingutasu, haldustasu jm tasud ning maksed, mis kaasnevad otseselt seotud laenu saamisega. KKM annab laenuvõtjale ülevaate kõikidest laenuga seotud kuludest. KKMi arvutamise metoodika ja esitlusviis on ühtlustatud, et tagada tarbijatele parem läbipaistvus ja võrreldavus.

11. aprill 2024

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Käesoleval hetkel on KKMi ülempiiriks krediidi andmise ajal EesF Panga viimaF avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordne määr.

Krediidi kulukuse maksimaalse piirmäära muutmisega selle alandamise näol peab arvestama järgmiste asjaoludega.

1. Mõju tarbijale ja tarbijakrediidi kä2esaadavusele

Krediidi kulukuse määra ülempiiri alandamine ei too oodatud tulemust tarbijate kaitseks. Tarbijate kaitseks üle võimete käivate kohustuste võtmise eest on riik kehtestanud piisavas ulatuses meetmeid, mis kogumina seavad adekvaatse piiri sõelumaks krediidivõimelised tarbijad nendest, kellele krediidi võtmine ei ole majanduslikult jõukohane. Arvestades täna kehFvat regulatsiooni, mis kohustab krediidiandjaid piirama reklaami, avaldama kohustuslikku lepingueelset teavet ning hindama krediidivõimelisust tuginedes erinevatele andmetele, on küsitav, millist märkimisväärset mõju (tagajärge) soovitakse antud muudatusega saavutada või millist puudujääki regulatsioonides lahendada? Krediidi kulukuse piirmäär mõjutab enim väikestes summades lühikese tagasimakse perioodiga tarbijakrediiFde väljastamist. Näiteks: tarbijal on vajadus soetada uus pesumasin, kuna eelmine läks rikki. Pesumasina hind 400 eurot, krediidisumma tagasimakse periood 12 kuud, lepingutasu 9.90, igakuine haldustasu 0.99 eurot ja intressimäär 12,9%, igakuine kuumakse 39,56 eurot, KKM 37,36%. Kui lubatav KKM oleks KKMi kahekordne määr, siis oleks toodud näite puhul piirmäär ületatud ning krediidilepingu tühine. Selle tulemusena jääks tarbija poolne nõudlus rahuldamata, kaupmehel kaup müümata, eIevõIel käive saamata jne. Tarbijal tuleks oma vajaduse katmiseks võIa suurem laenusumma pikemaks perioodiks, mille kogukulu summana oleks hoopis kõrgem. Reeglina ongi väiksemates summades krediidid seotud konkreetse toote ostmisega (nt järelmaks). Selliste krediidisummade arvelt ei toimu üldiselt tarbija jooksvate kulude või võlgnevuste katmist. SamuF toome välja, et väikestes summades laenude võlgnevusse jäämise määr on oluliselt madalam võrreldes pikemaajaliste

11. aprill 2024

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

ning suuremate krediidisummadega (selguse huvides ei ole siin viidatud hüpoteekkrediidile ega eluaseme laenudele). Ülempiir aga ei mõjuta üldjuhul suuremate laenusummade väljastamist. Nende puhul on ka tagasimakse perioodid oluliselt pikemad, intressimäärad madalamad, mis mõjutavad krediidi kulukuse määra arvutuslikku tulemust. Väljapakutud kahekordne KKMi piirmäär võib hakata oluliselt mõjutama mõistlikku krediidiandja tegevust (näiteks piirab ebamõistlikult ja põhjendamatult tüüpilise järelmaksu väljastamist). Ka krediidiandja poolt turuFngimustel väljastatavad laenud võivad teatud juhtudel ületada madalamat piirmäära. Krediidilepingu hinnastamise üheks faktoriks on kliendiga seotud risk ning hinnastamise liigse piiramise Fngimustes muutuks kõrgema riskitasemega tarbijate puhul krediidi saamine äärmiselt keeruliseks. Oleme arvamusel, et täiendava mõjuhinnanguta, sh mõju majandusele üldiselt, võib KKMi piirmäära alandamine olla kahjulik muuhulgas tarbijale endale. MuudatuseIepanek puudutab kogu tarbijakrediiditurgu, piirates oluliselt ka krediidiandjate eIevõtlusvabadust ja tarbijate juurdepääsu tarbijakrediidile.

2. Mõju reguleeritud tarbijakrediidi väljastamisele

Nagu eelnevalt välja toodud, siis KKMi piirmäära järsu alandamise tulemusena muutuks võimatuks väikeste summade lühikeseks perioodiks laenamine. Seega tekiks antud segmendis vahetu turutõrge. Eeltoodud näite puhul, kus tarbija vajas lühiajaliselt 400 euro suurust järelmaksu, ei ole seda enam võimalik saada. Kui tema soov ja vajadus laenu saamiseks on aga piisavalt suur, siis võtab ta kas suurema laenu pikemaks perioodiks või laenab reguleerimata alternaFivsest keskkonnast (nt Facebooki grupp), mis lõpuks seab ta aga hoopis kehvemasse olukorda. KKMi ülempiiri alandamine võib mõjutada tarbijate käitumist ka vastupidiselt soovitud suunas, luues olukorra, kus tarbija jaoks näib krediit justkui taskukohasem, mistõIu võib tarbija käitumine muutuda krediidi taotlemisel veelgi kergekäelisemaks.

11. aprill 2024

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

3. Mõju krediidiandjate äritegevusele

Siinkohal peab arvestama, et krediidi väljastamise hind kujuneb eelkõige krediidi väljastamisega seotud kulude baasil. Nendeks kuludeks on näiteks tarbija krediidi võimelisuse hindamisega seotud kulud, rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kulud, tasulistesse registritesse päringute tegemise kulud ja ka kapitalikulud, mis on oluliselt kõrgemad kui krediidiasutustel, kel on võimalik kaasata hoiuseid. Väiksemate krediidiandjate jaoks jagunevad need kulud ka väiksema arvu klienFde vahel. Hoolimata asjaolust, et krediidiandjate kulud on kõrgemad, peaks ka neil säilima krediidiasutustega samaväärne võimalus krediidi väljastamiseks. Ühe olulise osapoole halvemasse konkurentsiolukorda seadmine vähendab veelgi niigi kesist konkurentsi krediiditurul. Niisugune rutakas samm mõjutaks krediiditurgu selgelt krediidiasutuste ehk pankade kasuks, seega moonutaks konkurentsi lubamatult ning tekitaks vastuolu konkurentsiseaduse ja riigiabi reeglitega.

ViimaF välja toodud mõjud on ainult osa võimalikest mõjudest, mille krediidi kulukuse maksimaalse piirmäära alandamine kaasa tooks. Tulenevalt väga lühikesest arvamuse esitamise tähtajast, ei ole võimalik põhjalikku mõjuhinnangut läbi viia. Näeme, et täiendavalt tuleks analüüsida, kas planeeritav muudatus üldse aitaks kaasa võlgnike arvu vähenemisele, kas tegemist on proportsionaalse meetmega soovitud eesmärgi saavutamiseks jne.

4. Õiguslikud probleemid

Lisaks välja toodud mõjude hindamise vajadusele juhime tähelepanu ka võimalikele juriidilistele probleemidele.

1) EesF Põhiseadus sätestab õiguse eIevõtlusvabadusele, mille esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. EIevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne eIevõtlusega seotud tegevuse. Õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

11. aprill 2024

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legiFimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. EIevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust miIe teha põhjendamatuid takistusi eIevõtluseks (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41): „EIevõtlusvabadus kaitseb eIevõtja võimalust toimida turu Fngimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta.“ (RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112).

EIevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne eIevõtlusega seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00 p. 11). EIevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehFnud õigusraamisFkku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13). Arvestades, et muudatuseIepaneku tegemisel ei ole analüüsitud muudatuse mõju ega piirangu asjakohasust ja proportsionaalust taotletava eesmärgiga, leiame, et antud juhul ei ole krediidiandjate eIevõtlusvabaduse piiramine proportsionaalne.

2) Kuivõrd väiksemate krediidiandjate jaoks on kapitali ja riski kulud kõrgemad, siis krediidi kulukuse määra ülempiiri järsu alandamisega saavad sisuliselt pangad konkurentsiseaduse § 14 mõIes eri- või ainuõiguse tarbijakrediidi turul tegutseda.

3) Niivõrd tugev konkurentsimoonutus võib osutuda ka lubamatuks riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu arFkli 107 mõIes.

Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel posiFivse krediidiregistri kasutusele võtmine, mis aitab suurel määral kaasa vastutustundliku laenamise põhimõIe tõhusamale rakendamisele ja võlgnike arvu vähendamisele. FinanceEstonia on seisukohal, et praeguses faasis ei ole mõistlik täiendavate analüüsimata meetmete ja piirangute rakendamine, vaid tuleks keskenduda posiFivse krediidiregistri loomisele ja kasutusele võtmisele.

11. aprill 2024

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

Lugupidamisega,

Kaido Saar

FinanceEstonia juhatuse esimees

MarFn Länts

FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht

Anu Müürsepp

FinanceEstonia tegevjuht