Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1

Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN Meie 12.08.2024 nr 5.1-1/89-1

Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt arvamuse

avaldamiseks esitatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust

(VTK), milles käsitletakse sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamist eesmärgiga luua

lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Käesolevaga esitame VTK kohta oma

arvamuse ja ettepaneku.

I Põhiseisukoht ja ettepanek

ITL on seisukohal, et sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamine TTJA rahastamise

eesmärgiga ei ole õigustatud ega asjakohane. ITL-i ettepanek on loobuda VTK-s sideettevõtjatele

täiendava eritasu kehtestamise plaanist.

Põhjendame oma seisukohta järgmiselt:

1) Sideettevõtjad tasuvad juba praegu riigieelarvesse väga suuri makse ning lisaks sellele ka

miljonitesse ulatuvaid eritasusid (nt sageduste ja numeratsiooni riigilõivud ja oksjonitasud),

mida on võimalik selleks tegeliku vajaduse olemasolul kasutada TTJA täiendavaks

rahastamiseks.

Ainuüksi 2023. aastal tasuti sidesektori ettevõtete poolt sageduslubade eest riigilõivu enam kui 1,78

miljonit eurot ja numbrilubade toimingute riigilõivu 2,73 miljonit eurot. Seega kokku tasuti vaid neis

kategooriates sideettevõtjate poolt riigilõive mullu 4,51 mln euro ulatuses. Käesoleva aasta juulist

tõsteti sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23%, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest

kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Lisaks maksid sideettevõtjaid hiljutistel sagedusoksjonitel

miljoneid ühekordset tasu omandatud 5G litsentside eest (nt pelgalt viimase 26GHz oksjoni pealt

teenis riik 4,8 miljonit eurot, 3,5 MHz oksjonilt enam kui 17 miljonit eurot, kolme oksjoni

koondsumma oli kokku ca 28 miljonit).

2

Eelnevast johtub, et sektor tasub iga-aastaselt riigieelarvesse oluliselt rohkem ainuüksi erinevate

riigilõivude ja eritasude näol, kui kulub TTJA-l ettevõtete üle järelevalve teostamiseks, rääkimata

sidesektori poolt tasutavatest muudest maksudest, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse.

2) Ettevõtete koormamine uute maksude või tasudega, mille eesmärk on riigisektori

kasvatamine, pole tänases majanduslanguses kindlasti kuidagi põhjendatud.

Näeme, et see seab veel suuremasse ohtu Eesti majanduse konkurentsivõime, mis on juba niigi

erinevate uuringute tulemusena selges languses. Äsja on Vabariigi Valitsus teatanud plaanist

kehtestada laiapõhjaline julgeolekumaks, mis mõjutab kodanike kõrval oluliselt ka kõiki ettevõtteid

ning sellest johtuvalt kogu majandust. Oleme seisukohal, et sellele lisaks peaks hoiduma mis tahes

täiendavate kohustuste kehtestamisest ettevõtjate suhtes.

3) VTK on vastuolus Eesti riigi oluliste strateegiate ja plaanidega, s.h värske koalitsioonilepingu ja

kevadel avaldatud Eesti majanduspoliitika plaaniga, mis sisaldavad lubadust vähendada

bürokraatiat ja töökohtade arvu riigisektoris.

Selles laiemas kontekstis ei saa olla õigustatud ametnike arvu ulatuslik kasvatamine ühes

riigiasutuses. Vastava tasu kehtestamise tulemusena on TTJA-l plaanis suurendada oma ühe

valdkonna ametnikkonda märkimisväärses ulatuses (pea poole võrra) olukorras, kus on vajalik

tegeleda hoopis ulatuslike kulukärbetega. TTJA tegevuses puuduvad ITL-i hinnangul võimelüngad, mis

nõuaksid sedavõrd palju täiendavat ressurssi. Enamikke VTK-s käsitletud teemasid veavad eest

sideettevõtjad ise või panustavad neisse teised riigiasutused (näiteks Riigi Infosüsteemi Amet) või on

tegemist tegevustega, mis on TTJA poolt juba täna kaetud.

4) Kavandatav tasukohustus ei aita kaasa sideturu arengule, sh tulevikukindlate ühenduste

täiendavale loomisele sinna, kus neid veel pole.

ITL ei näe, et VTK-s kirjeldatud ülesannete täitmiseks TTJA ressursi suurendamine aitaks tagada

sidevaldkonna pikemaajaliste eesmärkide (näiteks Lairiba plaan 2030, EL gigabiti soovitu) sihtide

täitmist. Kõige olulisem on täna luua keskkond, kus Eestis ehitatakse jätkuvalt sidetaristut sinna, kus

seda veel pole, ja on olemas valmisolek panustada sideteenuste kui elutähtsate teenuse

kriisikindlusesse. Selleks on vajalik nii sideettevõtete kui riigipoolseid investeeringuid, mitte

ametkonna kasvatamist ja sellega seotud kulude kasvu. Kavandatav tasu vähendab sideettevõtete

investeerimisvõimekust. Näiteks saaks ainuüksi üheks aastaks plaanitud tasu (900 000 eurot) eest

ehitada 9-10 uut sidemasti, mis võimaldaks luua veel parema levi paljudesse kohtadesse.

Kokkuvõtvalt ei ole mis tahes lisatasude ega uute maksude kehtestamine õigustatud ega

asjakohane, kuna riigieelarvesse laekub tänu sideettevõtetele tähelepanuväärne hulk tulusid.

Sellest on suurepäraselt võimalik rahastada ka regulaatori tegevust.

Samuti oleks uue tasu kehtestamine täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel ning

sobimatu ajal, mil tõuseb üldine maksukoormus tulenevalt julgeolekumaksu kehtestamisest.

Arvestades praegust majanduslikku olukorda on äärmiselt oluline hinnata kõigi tegevuste olulisust ja

mõju laiemas mastaabis. Vältida tuleb kõiki tegevusi ja algatusi, mis toovad ettevõtjaile kaasa

lisakoormuse ja suurendavad samas riigisektori mahtu ning riigiametnike arvu.

3

II Täiendavad seisukohad ja põhjendused

1) VTK-s sisalduv plaan on seda arusaamatum, et hetkel võiks TTJA olla ka teistele riigiasutustele

ja ametkondadele optimaalse tegutsemise ning mõistliku ametnike arvuga eeskujuks.

Kavandatav samm (olemasolevale 27 ametnikule täiendava 12 ametniku juurde palkamine)

muudaks tänast olukorda kardinaalselt. On enam kui küsitav, kas sellise plaani koostamisel on

lähtutud efektiivsest ja optimaalsest tegevusest, vajadusest vähendada bürokraatiat ja viia

vaieldava kasuteguriga tegevusi miinimumini ning välistada kõik tegevuste ja vastutusalade

dubleerimised teiste riigiasutustega.

2) Selline kavatsus on selges vastuolus Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja

pakutud majanduspoliitika pika plaaniga väga mitmetes küsimustes. Näiteks on uue

majanduskasvu plaani alajaotuses “Õigusruum on selge ja ettenähtav” selgesõnaliselt lausa

sissejuhatuses öeldud „Iga uue regulatsiooni juures peaks valitsus küsima, kas see tõstab meie

konkurentsivõimet”. On ilmne, et vastav uus regulatsioon ja järjekordne eritasu ettevõtjatele

mitte ei tõsta Eesti konkurentsivõimet investeerimiskeskkonnana, vaid hoopis kahjustab seda.

3) Uus tasu loob täiendava halduskoormuse nii sektorile kui ka riigile ja seeläbi ka kodanikele.

Ametnike arvu hüppeline kasv loob paratamatult eeldused ka täiendava bürokraatia kasvuks.

Viimane on omakorda täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel.

4) Koalitsioonilepingu kohaselt on riik lubanud võtta hoopis vastupidise suuna, vähendades

bürokraatiat, reguleerimist ning kehtestades reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust

toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.

Käesolev algatus on selle põhimõttega vastuolus.

5) VTK põhjendustes leidub rohkelt vigu, vasturääkivusi ning kallutatud järeldusi. VTK üheks

peamiseks eesmärgiks toodaval TTJA investeeringute vajadusel pole seost valdkonna

arendamisega. Samuti ei ole kavas vastavaid summasid kasutada mitte investeeringuteks (sh nt

tegevuse automatiseerimiseks või digitaliseerimiseks), vaid pelgalt ametnike arvu ulatuslikuks

kasvatamiseks. VTK kohaselt on suured investeeringud riist- ja tarkvarasse viimastel aastatel

tehtud ning tulevikku planeeritakse senist keskmist investeeringut. Eelnevast tuleneb, et

investeeringute maht jääb olemasoleva eelarve piiresse ega vaja täiendavat rahastamist.

6) VTK-s sisalduv väide, et Eesti on üks vähestest EL riikidest, kus selline tasu puudub, ei ole

pädev. Erinevates riikides on erinev tasusüsteemide ülesehitus. Arvesse ei ole võetud mitmeid

Eestis juba makstavaid tasusid, mida mõnel riigil sel moel kasutusel ei ole.

7) Pakutud regulaatortasu mudel uue maksu näol toob sideettevõtetele kaasa justkui topelt

maksustamise ja suurenenud finantskoormuse, mis piirab võimet investeerida uutesse

tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri. See omakorda aga takistab Eesti digitaristu arengut ja

Lairiba plaan 2030 ning hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu gigabititaristu määruse (nr 2024/1309)

eesmärkide saavutamist, mitte ei aita sellele kaasa (nagu on toodud VTK-s).

4

8) On enam kui küsitav, kas TTJA tegevuses on tegelikke võimete lünki ning kui on, siis kas need

on seotud sidesektori arengu tegeliku soodustamisega või tooksid kaasa hoopis täiendava

regulatiivse koormuse turuosalistele ja seeläbi ühiskonnale laiemalt. Võrdluseks peab kõrvale

hindama, et kas ja kuidas see võib takistada teiste suurte eesmärkide täitmist ja üldist arengut.

Suund peaks olema edasi, mitte tagasi.

9) Eraldi toome välja, et VTK-s pole arvestatud mõju väiksematele sideettevõtjatele. Näiteks oleks

VTK kohaselt kavandatava tasu subjektiks ka sideteenuseid pakkuv ettevõte, kelle käive eelmisel

kalendriaastal oli 5 miljonit ja kasum 50 000 eurot. 0,2% käibest, mis on oluliselt suurem kui

teistes riikides, järelevalvetasuks maksta mõjutaks oluliselt selle ettevõtte ja kindlasti ka teiste

väiksemate sideettevõtjate igapäevast tegutsemist.

10) VTK-s ei ole piisavalt analüüsitud võimalikke alternatiivseid lahendusi. VTK-s viidatud CIVITTA

analüüs toob samuti välja, et tuleks kaaluda võimalusi administratiivkulude vähendamiseks ning

kui luuakse uus süsteem, siis peaks see olema selge, läbipaistev ja reaalselt kulupõhine. Ükski

neist nõuetest ei ole VTK-s välja pakutud lahenduse korral reaalselt täidetud.

III Konkreetsed kommentaarid VTK-s esitatud väidete kohta

VTK-s esitatud väide Kommentaar

1. Sideametis töötas 20 aastat tagasi 137

ametnikku, TTJA sideosakonnas on täna 27

ametikohta ehk teenistujate arv on

vähenenud 5 korda.

Tegu ei ole adekvaatse võrdlusega, kuna

võrdlusbaasiks kasutatakse kallutatud

andmeid. VTK-s esitatud Sideameti

teenistujate arv sisaldab lisaks

sidevaldkonnaga tegelemise üksustele ka

mitmete teiste tugiüksuste teenistujate arvu

(nt Juhtkond, Klienditeenindus, Aparatuuri

osakond, Kantselei, Personaliosakond,

Postiside osakond, Finantsosakond,

Infotehnoloogia osakond, Varahalduse

osakond, Maakondade esindused jt). TTJA

praeguse struktuuri puhul ei hõlma

sideosakonna teenistujate number muid

tugiüksusi, kes on samuti TTJA-l olemas.

Seega väide, et praegu TTJA sideosakonna

teemadega töötavate isikute arv on

vähenenud 5 korda, ei ole korrektne.

5

2. Viimase 20 aasta jooksul on sideregulaatori

tegevust muudetud kordades

efektiivsemaks, eelkõige ametikohtade

olulise vähendamisega, tööprotsesside

tõhustamise, e-teenuste pakkumise ja

töödele prioriteetide seadmisega.

Antud väide viitab selgelt, et tegemist on

olnud planeeritud otsuste ja tegevustega

ning seda õiges suunas. Seda lähenemist

tuleb säilitada, mitte muuta. Tekitab

küsimusi, et miks on nüüd soov liikuda

vastassuunas, tõstes ametnike arvu, mitte

mõeldes läbi võimalikke alternatiive

tõhustamise, digitaliseerimise, prioriteetide

seadmise või muul moel optimeerimise

suunas.

3. Töötamine viimased aastad oluliselt

vähendatud koosseisuga on näidanud, et ka

tänastest seadustest tulenevate kriitiliste

kohustuste täitmine on muutumas üle jõu

käivaks.

Sideettevõtjate poolt ei ole tajutav TTJA

kohustuste täitmise võimetus või

ebapiisavus. Uutest regulatsioonidest

tulenevate täiendavate kohustuste hulk toob

seejuures valdava osa koormust kaasa mitte

regulaatorile, vaid sideettevõtetele. Näiteks

ESS § 873 jj sisalduv menetlus seoses

nõuetega sidevõrkudele ja teenustele riigi

julgeoleku tagamiseks tähendab praktikas

seda, et suuremahulise ja sisulise töö teevad

sideettevõtjad, vajadusel ka

julgeolekuasutused, TTJA menetluse osa

julgeoleku teemal on vähene. Teine näide on

meediateenuste valdkonnast, kus

planeeritakse loakohustust välismaiste

televisiooniprogrammide taasedastamiseks.

ITL-ina oleme teinud korduvaid ettepanekuid

selle menetlusprotsessi lihtsustamiseks,

samal ajal kui riik (s.h TTJA) on välja

pakkunud protsessi, mis tooks kaasa sarnase

menetlusprotsessi korduva läbitegemise

tuues kaasa suurema koormuse nii TTJA-le

endale kui ka kõigile telekanalite

taasedastajatele.

6

Soovitame TTJA-l hinnata, milliste seniste

regulatiivsete kohustuste osas oleks mõistlik

teha seadusandjale ettepanek nende

kärpimiseks ja otsida koos sideettevõtetega

viise nende efektiivsemaks täitmiseks. Tuleb

arvestada, et Eesti on väikeriik ja ka Eesti

sideettevõtted on Euroopa mastaabis

väikesed. Seega on piirid ka nende

suutlikkusel täita järjest uusi regulatiivseid

nõudmisi kui ka anda pidevalt aru nende

nõuete täitmise kohta ja seda tõendada.

Lisaks on värskelt loodud koalitsioon

avalikkusele kinnitatud, et kogu riigisektor on

võtnud suuna kärpimisele. Olemasolevaid ja

lisanduvaid ülesandeid täidetakse teistes

avalikes asutustes kärbitud eelarvega. Samal

ajal esitletakse sideettevõtjatele plaani, mille

kohaselt on vajalik tõsta TTJA ametnike

töötunde 72% võrra suurendada. See on eriti

jahmatav fakt ka seetõttu, et suured ja

aeganõudvad teemad on olemasoleva

ressursiga hiljuti ära juhitud (ESS-i

muudatuste rakendamine, 5G sageduste

väljajagamine, tururegulatsioonide

koostamine) ning peamiselt on

regulatsioonid (nt gigabititaristu määrus,

lairiba plaan) ministeeriumite vastutusalas

üldse.

4. Arvestades side olulisust elutähtsa

teenusena olevat olukord riigi julgeoleku

vaatest jätkusuutmatu.

Antud VTK-s välja toodud eesmärgid ja

tegevused, milleks soovitakse täiendavat

rahastust, ei ole olemuslikult kindlasti niivõrd

kriitilise tähtsusega, et mõjutaksid riigi

julgeoleku jätkusuutlikkust. Tegu on seega

kallutatud ja propagandistliku väitega.

7

Lisaks – kui ka ses osas mingid puudujäägid

eksisteeriksid, siis tuleks selleks eraldada

raha riigieelarvest. Riigi julgeoleku vaatest on

suurem roll sideettevõtetel endal, nemad

tagavad Eesti inimestele sideühenduse.

Olulist rolli mängivad ka MKM-i

kriisikoordineerimine, Riigikantselei ning

muidugi ka riigi julgeolekuasutused.

Riigiasutuste sidealase teenindamise ning

eriotstarbelise ja operatiivside tagab aga

üldse RIKS. Ehk siis TTJA roll on olla

järelevalveasutuseks, aga julgeoleku

kontekstis on TTJA roll selgelt sekundaarne.

5. Kitsaskohtadena tuuakse välja TTJA

sidevaldkonna ennetava järelevalve

võimekuse puudumise – konkurentsi,

tarbijakaitse, teenuse kvaliteedi ning

toimepidevuse ennetav järelevalve ja

reageerimine on vaid intsidendipõhine.

Nende valdkondadega tegelemise osas ei ole

sideettevõtted võimete lünki täheldanud.

Intsidentidele reageerimise kiiruse ja vastava

tegutsemise osas ei ole samuti olnud

pretensioone.

Lisame, et nt tarbijakaitse küsimustega

tegeleb TTJA-s hulk inimesi ning see ei ole

kindlasti sidesektori spetsiifiline. Pigem

näeme seda, et teoreetiliste tarbijaõiguslike

küsimustega tegelemiseks on ressurssi liialt

ja tegeletakse formaalsete detailidega, mis ei

oma sisulist tähendust ega suurenda

praktikas tarbijate heaolu. Värske näitena

saame tuua TTJA hiljutise pöördumise

sideettevõtjate poole, kus ametnike poolt

püütakse reguleerida seda, kas

sideettevõtjad kasutavad pealkirja „Lepingu

kokkuvõte“ või „Lepingu lühikokkuvõte“.

8

6. Hetkel ei olevat regulaatori poolt võimalik

panustada nõuete ja sagedushalduse Eesti

seisukohtade ja ettepanekute kaitsmiseks

ning läbi töörühmade praktiliste

sidevaldkonna juhiste väljatöötamisse

vajalikul määral, mis omakorda suurendab

riski, et tulevikuotsused ei pruugi olla Eesti

turule parimad. Soovitakse suurendada

sideettevõtjate ettepanekute esitamise

võimalust ja kaitsmist rahvusvahelistes

sidesektorit reguleeritavates töögruppides.

Kindlasti nõuab töögruppides osalemine ja

seisukohtade kujundamine tööd, kuid

siinkohal ei ole analüüsitud kuivõrd suur kasu

kaasneb täiendava ressursiga. Näib

ebatõenäoline, et tulemus väga suuresti

muutub. Samuti on täna pakkunud

sideettevõtjaid ise vajalikku ja asjakohast

sisendit seisukohtade kujundamiseks. Lisaks,

sidevaldkond on EL-i tasemel niivõrd

detailselt reguleeritud, et me ei näe ruumi

sektoripoolseteks massilisteks

muudatusideedeks, et oleks vaja täiendavat

ressurssi.

Mis puudutab sagedushaldust, on sügavalt

arusaamatu ja põhjendamatu olukord, milles

sideettevõtjate makstud ja makstavad

sageduslubade pikendamise ja

väljastamisega seotud tasud ei lähe

sihtotstarbeliseks kasutamiseks TTJA-le ja

küsitakse veel täiendavat rahastust.

7. Väidetavad võimelüngad, mis vajavad

parandamist ja lisanduvad ülesanded ja

kohustused:

• investeeringute baasrahastuse

jätkusuutlikkuse tagamine

• mobiilsidevõrkude arenguga ja uute

tehnoloogiate reguleerimisega seotud

ülesanded ja kohustused mobiilside

pikaajalise planeerimise osas, uute

sideteenuste järelevalve ja

tururegulatsioon;

• ülesanded, mis on seotud kohustustega

esindada Eestit rahvusvahelistes

elektroonilise side regulatsiooni eest

vastutavates töögruppides ja

organisatsioonides;

Nimetatud võimelüngad ja lisanduvad

kohustused on suuresti tegevused, mida

tehakse juba praegu ning mille osas ei ole

näha võimelünki. Seega täiendavate

tegevuste (ressursi) vajadus on äärmiselt

küsitav.

Lisaks on osa neist kohustustest ja

valdkondadest n.ö jagatud vastutusega, st

nende teemadega ei tegele riigis ainuüksi

TTJA.

Küberturvalisusega seotud küsimused ei ole

ainult sidevaldkonna spetsiifilised, siin on

senine juhtroll olnud selgelt RIA-l. Laiema

spektriga küberturvalisuse valdkonna

teemadega tegelemise tõhustamiseks ei ole

ainult väikse hulga ettevõtete maksustamine

õiglane.

9

• rahvusvaheline suhtlus naaberriikidega

sageduste koordineerimisel piirialadega

seotud kohustustega;

• raadiosageduste kasutamise järelevalve

võimestamine;

• sidevõrkude küberturvalisus ja

sertifitseerimine ning kõrge riskiga tootjate

tehnoloogiate kasutuse vähendamine;

• kohustus side toimepidevuse ja

elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks,

tsiviil- ja militaarkasutajate kaitsmine

kriisiolukorras;

• kriisivalmiduse tõstmine, reaalajas

raadiomonitooringu häirete olukorrapildi

loomine ja hoidmine;

• vajadus suurendada sideturgude

analüüsivõimekust ja turuolukorra

muutuste tajumise võimekust EL Gigabiti

eesmärkide täitmiseks.

Näiteks küberturbealane sertifitseerimine

saab olla tasuline teenus, mille eest tasub

ettevõte, kes läheb seda konkreetset

sertifikaati taotlema.

Võrdlusena, näiteks Soomes on

küberturvalisusega, sh riigi julgeoleku

kaalutlusel tehtavad muudatused

sideettevõtjate võrgus ja süsteemides, ja

muud turvalisusega seotud tegevused

rahastatud riigieelarvest. Eestis peavad

sideettevõtjad vastava turvalisuse ja riigi

arvates potentsiaalselt ebaturvaliste toodete

või sidevõrgu osade väljavahetamise tagama

oma vahenditega. Seetõttu leiame, et

sideettevõtjate regulatiivne koormus on niigi

kõrge ning ka sidevõrkudes kasutatava riist-

ja tarkvara osas aruandluskohustus ja

auditeerimiskohustus pandi hiljuti siseriiklike

regulatsioonidega sideettevõtetele, kuigi

olnuks võimalus kasutada ka Soome mudelit.

Riigi julgeolekuks vajalike tegevuste

rahastamine peaks samuti toimuma

riigieelarvest mitte läbi ühe sektori ja

mitmekordse maksustamise.

EL gigabititaristu määruse eesmärkide

täitmise üks peamine kitsaskoht on

täiendavate investeeringute vajadus

infrastruktuuri arenguks. Selleks, et seatud

eesmärke täita, ei ole vaja täiendavat

bürokraatiat, vaid reaalset panust ja abi

infrastruktuuri rajamise/arendamise

lihtsustamiseks riigile ja KOV-idele

kuuluvatele teedele, maaüksustele ja

hoonetele. Täna on see jäetud

sideettevõtjate erahuviks ja lahendamiseks.

10

Lisades sideettevõtjatele täiendavaid

kohustusi on ilmne, et gigabiti soovituses

seatud digiajastu eesmärkide täitmine

muutub keerulisemaks mitte ei aita sellele

kaasa.

8. BERECi uuringus on väljendatud et, kui

sideregulaator suudab genereerida lisaks

riigieelarvelisele rahastamisele, või selle

asemel, omavahendeid, siis olevat tal

tunduvalt suurem sõltumatus kui asutustel,

mis sõltuvad tugevalt ning ainult

riigieelarvelistest rahastamisallikatest.

Kuigi antud uuringus tõdetakse, et mitmetest

allikatest rahastamist võib pidada heaks

tavaks, siis juhitakse tähelepanu, et eelarve

koostamise protseduurid ja eelarve täitmise

autonoomia omavad selgelt suuremat

tähtsust kui mitme rahastamisallika aspekt.

Uuring tõi välja, et täielikult ühest allikast –

riigieelarvest – rahastatud riigi reguleerivate

asutusi saab iseloomustada sõltumatutena,

kui nad on saanud teha oma vajadustest

lähtuvalt eelarve kohta ettepanekuid,

pidanud ministeeriumiga läbirääkimisi ning

omavad kaalutlusõigust selle rakendamiseks.

Kõik vastavad võimalused on Eesti

õigusruumis ka täna olemas.

Lisaks tasuvad sideettevõtjaid juba praegu

erinevaid tasusid ning seega oleks juba

praegu võimalik seda kajastada TTJA eelarves

kui täiendavat rahastusallikat. Täiendava

tasu või maksu loomine ja sama tegevusega

seoses sideettevõtjate mitmekordne

maksustamine ei ole õigustatud.

9. Tuleb mainida, et kehtiv

raadiosageduslubadega seotud riigilõivude

arvestusmetoodika on 20 aastat vana, ei

ole täna enam piisavalt läbipaistev ja vajab

ajakohastamist.

Siit ilmneb, et TTJA-l on plaanis ka neid

tasusid tõsta, mis kasvatab ühe sektori

koormust veelgi. Seda vaatamata sellele, et

sageduslubade riigilõivu määrad tõusid just

hiljuti märkimisväärselt (23%).

11

10. Regulaatorasutuse põhist rahastusmudelit,

kus lisaks riigieelarvelisele rahastamisele

kasutatakse ka regulaatorasutuse

genereeritud omavahendeid, kasutatakse

Eestis Konkurentsiameti ja

Finantsinspektsiooni rahastamisel.

Pelgalt asjaolu, et taoline tasu on teatud

muudes olukordades kehtestatud, ei ole

piisav, hindamaks selle kehtestamise

põhjendatust teist laadi asutuse puhul,

hoopis teistsuguste tegevuste jaoks ning

mitte arvestades juba praegu makstavaid

tasusid. Samuti puudub veendumus või

analüüs, et antud rahastusmudelite

kehtestamine on olnud parim lahendus.

Näiteks Konkurentsiameti rahastamise puhul

on juba välja tulnud ulatuslikud probleemid,

sh on ilmnenud kahtlus, et järelevalvetasu

on kasutatud laiemalt kui kohustatud

ettevõtete järelevalve. valdkond. Samuti on

Konkurentsiameti järelevalvetasu puhul

ettevõtetel õigus küsida järelevalvetasu

tagasi oma klientidelt, mis tähendab, et

eelarvesse panustavad lõpuks ikkagi tarbijad.

11. Sellise finantseerimise mudeli korral

rakenduks sideettevõtjatele, kelle

sideteenuste aastakäive on vähemalt 500

000 eurot (st Eestis ca 20 sideettevõtjat),

käibel põhinev tasu määras 0,2%

sideteenuste eelmise majandusaasta

käibest.

Peame antud tasu kehtestamist selgelt

ebaõiglaseks ja ebavõrdseks arvestades,

tasutud summasid ja kõigi tegevuste

mitteseotust sidesektoriga. Lisaks on

võrreldes teiste Euroopa riikidega pakutava

tasu määr selgelt liiga kõrge (Soomes on see

nt ~ 0,1%), sh sealse regulaatori roll

sidesektoris oluliselt suurem. Arvesse on

jäetud võtmata kogupilt ehk arvestatud ei

ole teisi juba tasutavaid makse ja tasusid,

hinnatud ei ole plaanitava tasu laiemat mõju

Eesti majandusele ning digitaristu tulevikule,

ettevõtluskeskkonnale.

VTK-s puudub analüüs juba praegu

sideettevõtjate poolt makstud tasude osas,

mis annaks selge ülevaate, et juba praegu

tasuvad sideettevõtjaid erinevate tasude

(lisaks riiklikele maksudele) näol riigile

mitmekümneid miljoneid.

12

TTJA 2023.a eelarve kohaselt oli ameti tulu

kokku 19,6 miljonit eurot, millest 4,1 miljonit

eurot moodustas elektroonilise side seaduse

alusel teostatavate toimingute riigilõiv ning

15 miljonit tulu saadi sageduslubade

müügist. See tähendab, et 97% TTJA tuludest

moodustasid sideettevõtete poolt tasutud

tasud, mida kasutati asutuse kõikide

tegevuste (mitte üksnes sideosakonna ja

sidesektori spetsiifiliste tegevuste)

rahastamiseks.

Tegemist on anomaalia mitte

normaalsusega. Seda ei tohi VTK-s

väljapakutud uue tasu näol kinnistada. Sama

loogikat jätkates peaks ehitusettevõtted

eraldi rahastama TTJA ehitusjärelevalve

tegevusi, raudtee ettevõtted raudteeohutuse

alaseid jne. Leiame, et TTJA peaks jääma

siiski riiklikuks järelevalveasutuseks, mida

rahastatakse riigieelarvest optimaalsel,

jätkusuutlikul ja läbi mõeldud viisil. TTJA

tegevus ei saa sõltuda erasektori käibest ja

nendelt potentsiaalselt laekuvatest tasudest.

12. Eelmainitud valdkondade võimestamisel

saaks käibel põhineva tasu kohuslastele

pakkuda ka rohkem hüvesid, sh:

• kiirelt väljatöötatud ajakohane

regulatsioon ja naaberriikidega

koordineeritud sageduste

kasutamine võimaldab

sideettevõtjal kiiremini alustada

uute tehnoloogiate ja sagedusalade

kasutamisega, sagedusalade ümber

planeerimisega ja arendamisega.

Tekib hea ülevaade naaberriikide

sideoperaatorite

sageduskasutusest.

VTK-s esitatud võimalik kasu tasu

kohuslastele ei ole sideettevõtjate senisest

kogemusest lähtudes põhjendatud ega

vajalik. Sektor ei vaja sedalaadi täiendavaid

teenuseid ega tegevusi regulaatori poolt, mis

õigustaksid täiendava rahalise koormise

loomist.

Eraldi väärib väljatoomist, et:

• 5G sageduste väljajagamine seisis

poliitilise otsuse taga, mitte polnud

põhjustatud infopuudusest, mida

olnuks tarvis naabritelt hankida.

13

Suureneb tagasiside ja regulaatori

nõustav roll, mis võimaldab

ettevõtjatel aegsasti planeerida

vajalike ümberkorraldusi ja

investeeringuid

• sideregulaator toetab ja nõustub

sideettevõtjaid kriisist tingitud

tegevuste ümberkorraldamisel.

Sidevõrgud ja sideturud toimivad,

eelkõige elutähtsad, kuid ka muud

teenused on tarbijatele

kättesaadavad.

• Sõjaaja/erakorralise seisukorra

riigisisese rändluse tingimused on

selged ja vastav rändlus toimib

vajadusel.

Pole esinenud olukorda, et

infopuuduse tõttu poleks suudetud

regulatsiooni välja töötada.

Loomulikult esineb raadiosageduste

koordineerimisel probleeme

Venemaaga, kuid need on ajendatud

selgetest poliitilistest põhjustest ning

TTJA ametnike arvu suurendamine ei

oma sellele vähimatki mõju.

• Seoses kriisivalmidusega on oluline

rõhutada, et kohustus side

toimepidevuse ja elutähtsa teenuse

toimimise tagamiseks lasub

ennekõike sideettevõtetel. Kõik

suured sideettevõtted on elutähtsa

teenuse osutajad (ETO-d), seega on

ammu olemas riskianalüüsid ja

toimepidevusplaanid ning TTJA roll

kriiside lahendamisel ei ole kandev.

TTJA ei oma kriiside lahendamisel

keskset rolli. ETO-d on kaasatud

kriiside lahendamisse kõrgel tasemel,

tehes koostööd Riigikantselei, RIA ja

erinevate julgeolekuasutustega.

• Täiesti arusaamatuks jääb, millisteks

tegevusteks kasutaks TTJA

täiendavat ressurssi nn sõjaolukorra

riigisisese rändluse loomisel. Seda

teemat on tehniliselt ette

valmistamas operaatorid koostöös

MKM-iga ja pole näha, et siin oleks

vajalik TTJA panus.

Kokkuvõttes jääb mulje, et tegemist ei ole

sidesektori arengust lähtuvate uuenduste

vajadustega, millede täitmisele otsitakse

finantskatet – vaid lähteülesandeks on olnud

plaan kehtestada erasektoris

14

sidevaldkonnale täiendav koormis ning selle

rakendamiseks on mõeldud välja rida

kunstlikke sundhüvesid ja sundteenuseid,

millega seda vähegi põhjendada.

13. CIVITTA analüüsi tulemusena pakuti ühe

variandina välja uus sideregulaatori

teenuste rahastamise metoodika, mis

põhineb suuremate sideettevõtjate

sideteenuste käibel.

CIVITTA uuringust tuleneb, et käibel

baseeruva tasu rakendamine on üks võimalik

lahendus, kuid selle variandi puhul tuleks

samal ajal vähendada sagedusloa tasusid.

See tähendaks, et riigilõivu osakaal peaks

selgelt vähenema ning katma ainult

menetlusega seotud kulu. Plaanitava tasu

määramise lahenduse juures ei ole

sageduslubade tasude vähendamise osa

arvesse võetud (vastupidiselt, hiljuti neid

suurendati märkimisväärselt).

Loamenetluse tasud on uuringus esitatud

võrdlusriikide eelarve mõttes marginaalse

olulisusega. Samal ajal kui riigilõiv on Eesti

regulaatori kontekstis äärmiselt suur

tuluallikas. Sellest samast CIVITTA analüüsist

ilmneb ka, et elektroonilise side ettevõtted

maksavad juba praegu enim riigilõive. 2022.

aastal moodustasid need 73% kogu laekunud

tulust (sealjuures ajahetkel kui 5G

sagedusload ei olnud veel kõik välja antud

ega sellega seotud tasud laekunud ega

kajastunud analüüsidokumendis) .

15

14. Mõju reguleeritava sektori ettevõtjale:

regulaatortasu osakaal sideregulaatori

regulaatorteenuste kuludest oleks 44% ja

panus riigieelarve vahenditest 56%. Seega

kavandatava muudatuse mõju

reguleeritava sektori ettevõtjatele on

keskmine, kuna üle poole

regulaatorteenuste tegevuskuludest jääb

riigieelarveliste vahendite kanda.

Antud muudatuse mõjuhinnangu puhul ei ole

arvesse võetud, et mainitud riigieelarvelised

vahendid tulevad samuti sidesektorilt.

Sidesektori panus riigieelarvesse (ja seda

pelgalt eritasude näol) ületab regulaatori

ülalpidamiskulusid olulisel määral. Seega on

väide, et senise rahastusmudeli muutmata

jätmisel maksavad sidesektori järelevalve

kinni maksumaksjad, manipulatiivne ega

vasta tõele. Samuti ei ole mõjude hindamisel

arvestatud võimalikke kaasnevaid

mitteplaneeritud mõjusid nt kahjulikku mõju

sideettevõtjate investeerimiskindlusele.

Muudatuse tulemusena vähenev

investeerimiskindlus võib muutuda piduriks

Eesti digitaristu arengule. Kokkuvõttes on

mõjusid seega hinnatud poolikult ja

kallutatult (eesmärgist lähtuvalt, mitte

objektiivselt). Kui TTJA täiendav rahastamine

peaks olema objektiivselt põhjendatud, siis

riigi esmane ülesanne oleks suunata

sideettevõtjate poolt juba makstavad

märkimisväärsed summad sihtotstarbeliseks

kasutamiseks TTJA eelarvesse, mitte otsida

võimalusi suuremate sideettevõtete topelt

maksustamiseks uute maksudega.

IV Lõpetuseks

Tänases majanduslanguse tingimustes on vajalik loobuda mis tahes regulatsioonimuudatuste

plaanidest, mis toovad kaasa ametnike arvu kasvu ja seeläbi riigi püsikulude alalise suurenemise

ning lisakoormuse majandusele, mis omakorda viib Eesti konkurentsivõime jätkuva kahanemiseni.

VTK-s ei ole hinnatud sidesektori poolt juba täna riigile makstavate ulatuslike tasude suurust ega

analüüsitud, seda, kas ja kui, siis millises mahus peaksid vastavad tasud jõudma TTJA-ni. Pakutud

regulaatortasu mudeli puhul on jäetud arvesse võtmata pakutud lahenduse negatiivne mõju

elektroonilise side sektorile, sellesse investeerimisele ja see tähendab ka, et Eesti majandusele ning

digitaristule laiemalt.

16

Kokkuvõttes ei saa sellise plaaniga jätkamist pidada kuidagi põhjendatuks, kuna see toob kaasa

ulatusliku kahju Eesti digiühiskonna arengule laiemalt ja on vastuolus koalitsioonileppega

ettevõtjatele antud lubadustega. Eesti sideettevõtted panustavad lähitulevikus solidaarselt teistega

julgeolekumaksu tasumise läbi, ent ootavad riigilt vastu senisest targemat, bürokraatiavabamat ja

läbipaistvamat valitsemist.

Loodame, et leiate võimaluse arvestada ITL-i tagasiside ning loobute sideettevõtjatele täiendava

eritasu kehtestamise plaanist.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld

Tegevjuht

Koopia: 1. Pr Liisa Pakosta, justiits- ja digiminister;

2. Hr Jürgen Ligi, rahandusminister;

3. Pr Kristi Talving, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

Keilin Tammepärg, [email protected]

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1

Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN Meie 12.08.2024 nr 5.1-1/89-1

Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt arvamuse

avaldamiseks esitatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust

(VTK), milles käsitletakse sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamist eesmärgiga luua

lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Käesolevaga esitame VTK kohta oma

arvamuse ja ettepaneku.

I Põhiseisukoht ja ettepanek

ITL on seisukohal, et sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamine TTJA rahastamise

eesmärgiga ei ole õigustatud ega asjakohane. ITL-i ettepanek on loobuda VTK-s sideettevõtjatele

täiendava eritasu kehtestamise plaanist.

Põhjendame oma seisukohta järgmiselt:

1) Sideettevõtjad tasuvad juba praegu riigieelarvesse väga suuri makse ning lisaks sellele ka

miljonitesse ulatuvaid eritasusid (nt sageduste ja numeratsiooni riigilõivud ja oksjonitasud),

mida on võimalik selleks tegeliku vajaduse olemasolul kasutada TTJA täiendavaks

rahastamiseks.

Ainuüksi 2023. aastal tasuti sidesektori ettevõtete poolt sageduslubade eest riigilõivu enam kui 1,78

miljonit eurot ja numbrilubade toimingute riigilõivu 2,73 miljonit eurot. Seega kokku tasuti vaid neis

kategooriates sideettevõtjate poolt riigilõive mullu 4,51 mln euro ulatuses. Käesoleva aasta juulist

tõsteti sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23%, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest

kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Lisaks maksid sideettevõtjaid hiljutistel sagedusoksjonitel

miljoneid ühekordset tasu omandatud 5G litsentside eest (nt pelgalt viimase 26GHz oksjoni pealt

teenis riik 4,8 miljonit eurot, 3,5 MHz oksjonilt enam kui 17 miljonit eurot, kolme oksjoni

koondsumma oli kokku ca 28 miljonit).

2

Eelnevast johtub, et sektor tasub iga-aastaselt riigieelarvesse oluliselt rohkem ainuüksi erinevate

riigilõivude ja eritasude näol, kui kulub TTJA-l ettevõtete üle järelevalve teostamiseks, rääkimata

sidesektori poolt tasutavatest muudest maksudest, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse.

2) Ettevõtete koormamine uute maksude või tasudega, mille eesmärk on riigisektori

kasvatamine, pole tänases majanduslanguses kindlasti kuidagi põhjendatud.

Näeme, et see seab veel suuremasse ohtu Eesti majanduse konkurentsivõime, mis on juba niigi

erinevate uuringute tulemusena selges languses. Äsja on Vabariigi Valitsus teatanud plaanist

kehtestada laiapõhjaline julgeolekumaks, mis mõjutab kodanike kõrval oluliselt ka kõiki ettevõtteid

ning sellest johtuvalt kogu majandust. Oleme seisukohal, et sellele lisaks peaks hoiduma mis tahes

täiendavate kohustuste kehtestamisest ettevõtjate suhtes.

3) VTK on vastuolus Eesti riigi oluliste strateegiate ja plaanidega, s.h värske koalitsioonilepingu ja

kevadel avaldatud Eesti majanduspoliitika plaaniga, mis sisaldavad lubadust vähendada

bürokraatiat ja töökohtade arvu riigisektoris.

Selles laiemas kontekstis ei saa olla õigustatud ametnike arvu ulatuslik kasvatamine ühes

riigiasutuses. Vastava tasu kehtestamise tulemusena on TTJA-l plaanis suurendada oma ühe

valdkonna ametnikkonda märkimisväärses ulatuses (pea poole võrra) olukorras, kus on vajalik

tegeleda hoopis ulatuslike kulukärbetega. TTJA tegevuses puuduvad ITL-i hinnangul võimelüngad, mis

nõuaksid sedavõrd palju täiendavat ressurssi. Enamikke VTK-s käsitletud teemasid veavad eest

sideettevõtjad ise või panustavad neisse teised riigiasutused (näiteks Riigi Infosüsteemi Amet) või on

tegemist tegevustega, mis on TTJA poolt juba täna kaetud.

4) Kavandatav tasukohustus ei aita kaasa sideturu arengule, sh tulevikukindlate ühenduste

täiendavale loomisele sinna, kus neid veel pole.

ITL ei näe, et VTK-s kirjeldatud ülesannete täitmiseks TTJA ressursi suurendamine aitaks tagada

sidevaldkonna pikemaajaliste eesmärkide (näiteks Lairiba plaan 2030, EL gigabiti soovitu) sihtide

täitmist. Kõige olulisem on täna luua keskkond, kus Eestis ehitatakse jätkuvalt sidetaristut sinna, kus

seda veel pole, ja on olemas valmisolek panustada sideteenuste kui elutähtsate teenuse

kriisikindlusesse. Selleks on vajalik nii sideettevõtete kui riigipoolseid investeeringuid, mitte

ametkonna kasvatamist ja sellega seotud kulude kasvu. Kavandatav tasu vähendab sideettevõtete

investeerimisvõimekust. Näiteks saaks ainuüksi üheks aastaks plaanitud tasu (900 000 eurot) eest

ehitada 9-10 uut sidemasti, mis võimaldaks luua veel parema levi paljudesse kohtadesse.

Kokkuvõtvalt ei ole mis tahes lisatasude ega uute maksude kehtestamine õigustatud ega

asjakohane, kuna riigieelarvesse laekub tänu sideettevõtetele tähelepanuväärne hulk tulusid.

Sellest on suurepäraselt võimalik rahastada ka regulaatori tegevust.

Samuti oleks uue tasu kehtestamine täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel ning

sobimatu ajal, mil tõuseb üldine maksukoormus tulenevalt julgeolekumaksu kehtestamisest.

Arvestades praegust majanduslikku olukorda on äärmiselt oluline hinnata kõigi tegevuste olulisust ja

mõju laiemas mastaabis. Vältida tuleb kõiki tegevusi ja algatusi, mis toovad ettevõtjaile kaasa

lisakoormuse ja suurendavad samas riigisektori mahtu ning riigiametnike arvu.

3

II Täiendavad seisukohad ja põhjendused

1) VTK-s sisalduv plaan on seda arusaamatum, et hetkel võiks TTJA olla ka teistele riigiasutustele

ja ametkondadele optimaalse tegutsemise ning mõistliku ametnike arvuga eeskujuks.

Kavandatav samm (olemasolevale 27 ametnikule täiendava 12 ametniku juurde palkamine)

muudaks tänast olukorda kardinaalselt. On enam kui küsitav, kas sellise plaani koostamisel on

lähtutud efektiivsest ja optimaalsest tegevusest, vajadusest vähendada bürokraatiat ja viia

vaieldava kasuteguriga tegevusi miinimumini ning välistada kõik tegevuste ja vastutusalade

dubleerimised teiste riigiasutustega.

2) Selline kavatsus on selges vastuolus Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja

pakutud majanduspoliitika pika plaaniga väga mitmetes küsimustes. Näiteks on uue

majanduskasvu plaani alajaotuses “Õigusruum on selge ja ettenähtav” selgesõnaliselt lausa

sissejuhatuses öeldud „Iga uue regulatsiooni juures peaks valitsus küsima, kas see tõstab meie

konkurentsivõimet”. On ilmne, et vastav uus regulatsioon ja järjekordne eritasu ettevõtjatele

mitte ei tõsta Eesti konkurentsivõimet investeerimiskeskkonnana, vaid hoopis kahjustab seda.

3) Uus tasu loob täiendava halduskoormuse nii sektorile kui ka riigile ja seeläbi ka kodanikele.

Ametnike arvu hüppeline kasv loob paratamatult eeldused ka täiendava bürokraatia kasvuks.

Viimane on omakorda täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel.

4) Koalitsioonilepingu kohaselt on riik lubanud võtta hoopis vastupidise suuna, vähendades

bürokraatiat, reguleerimist ning kehtestades reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust

toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.

Käesolev algatus on selle põhimõttega vastuolus.

5) VTK põhjendustes leidub rohkelt vigu, vasturääkivusi ning kallutatud järeldusi. VTK üheks

peamiseks eesmärgiks toodaval TTJA investeeringute vajadusel pole seost valdkonna

arendamisega. Samuti ei ole kavas vastavaid summasid kasutada mitte investeeringuteks (sh nt

tegevuse automatiseerimiseks või digitaliseerimiseks), vaid pelgalt ametnike arvu ulatuslikuks

kasvatamiseks. VTK kohaselt on suured investeeringud riist- ja tarkvarasse viimastel aastatel

tehtud ning tulevikku planeeritakse senist keskmist investeeringut. Eelnevast tuleneb, et

investeeringute maht jääb olemasoleva eelarve piiresse ega vaja täiendavat rahastamist.

6) VTK-s sisalduv väide, et Eesti on üks vähestest EL riikidest, kus selline tasu puudub, ei ole

pädev. Erinevates riikides on erinev tasusüsteemide ülesehitus. Arvesse ei ole võetud mitmeid

Eestis juba makstavaid tasusid, mida mõnel riigil sel moel kasutusel ei ole.

7) Pakutud regulaatortasu mudel uue maksu näol toob sideettevõtetele kaasa justkui topelt

maksustamise ja suurenenud finantskoormuse, mis piirab võimet investeerida uutesse

tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri. See omakorda aga takistab Eesti digitaristu arengut ja

Lairiba plaan 2030 ning hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu gigabititaristu määruse (nr 2024/1309)

eesmärkide saavutamist, mitte ei aita sellele kaasa (nagu on toodud VTK-s).

4

8) On enam kui küsitav, kas TTJA tegevuses on tegelikke võimete lünki ning kui on, siis kas need

on seotud sidesektori arengu tegeliku soodustamisega või tooksid kaasa hoopis täiendava

regulatiivse koormuse turuosalistele ja seeläbi ühiskonnale laiemalt. Võrdluseks peab kõrvale

hindama, et kas ja kuidas see võib takistada teiste suurte eesmärkide täitmist ja üldist arengut.

Suund peaks olema edasi, mitte tagasi.

9) Eraldi toome välja, et VTK-s pole arvestatud mõju väiksematele sideettevõtjatele. Näiteks oleks

VTK kohaselt kavandatava tasu subjektiks ka sideteenuseid pakkuv ettevõte, kelle käive eelmisel

kalendriaastal oli 5 miljonit ja kasum 50 000 eurot. 0,2% käibest, mis on oluliselt suurem kui

teistes riikides, järelevalvetasuks maksta mõjutaks oluliselt selle ettevõtte ja kindlasti ka teiste

väiksemate sideettevõtjate igapäevast tegutsemist.

10) VTK-s ei ole piisavalt analüüsitud võimalikke alternatiivseid lahendusi. VTK-s viidatud CIVITTA

analüüs toob samuti välja, et tuleks kaaluda võimalusi administratiivkulude vähendamiseks ning

kui luuakse uus süsteem, siis peaks see olema selge, läbipaistev ja reaalselt kulupõhine. Ükski

neist nõuetest ei ole VTK-s välja pakutud lahenduse korral reaalselt täidetud.

III Konkreetsed kommentaarid VTK-s esitatud väidete kohta

VTK-s esitatud väide Kommentaar

1. Sideametis töötas 20 aastat tagasi 137

ametnikku, TTJA sideosakonnas on täna 27

ametikohta ehk teenistujate arv on

vähenenud 5 korda.

Tegu ei ole adekvaatse võrdlusega, kuna

võrdlusbaasiks kasutatakse kallutatud

andmeid. VTK-s esitatud Sideameti

teenistujate arv sisaldab lisaks

sidevaldkonnaga tegelemise üksustele ka

mitmete teiste tugiüksuste teenistujate arvu

(nt Juhtkond, Klienditeenindus, Aparatuuri

osakond, Kantselei, Personaliosakond,

Postiside osakond, Finantsosakond,

Infotehnoloogia osakond, Varahalduse

osakond, Maakondade esindused jt). TTJA

praeguse struktuuri puhul ei hõlma

sideosakonna teenistujate number muid

tugiüksusi, kes on samuti TTJA-l olemas.

Seega väide, et praegu TTJA sideosakonna

teemadega töötavate isikute arv on

vähenenud 5 korda, ei ole korrektne.

5

2. Viimase 20 aasta jooksul on sideregulaatori

tegevust muudetud kordades

efektiivsemaks, eelkõige ametikohtade

olulise vähendamisega, tööprotsesside

tõhustamise, e-teenuste pakkumise ja

töödele prioriteetide seadmisega.

Antud väide viitab selgelt, et tegemist on

olnud planeeritud otsuste ja tegevustega

ning seda õiges suunas. Seda lähenemist

tuleb säilitada, mitte muuta. Tekitab

küsimusi, et miks on nüüd soov liikuda

vastassuunas, tõstes ametnike arvu, mitte

mõeldes läbi võimalikke alternatiive

tõhustamise, digitaliseerimise, prioriteetide

seadmise või muul moel optimeerimise

suunas.

3. Töötamine viimased aastad oluliselt

vähendatud koosseisuga on näidanud, et ka

tänastest seadustest tulenevate kriitiliste

kohustuste täitmine on muutumas üle jõu

käivaks.

Sideettevõtjate poolt ei ole tajutav TTJA

kohustuste täitmise võimetus või

ebapiisavus. Uutest regulatsioonidest

tulenevate täiendavate kohustuste hulk toob

seejuures valdava osa koormust kaasa mitte

regulaatorile, vaid sideettevõtetele. Näiteks

ESS § 873 jj sisalduv menetlus seoses

nõuetega sidevõrkudele ja teenustele riigi

julgeoleku tagamiseks tähendab praktikas

seda, et suuremahulise ja sisulise töö teevad

sideettevõtjad, vajadusel ka

julgeolekuasutused, TTJA menetluse osa

julgeoleku teemal on vähene. Teine näide on

meediateenuste valdkonnast, kus

planeeritakse loakohustust välismaiste

televisiooniprogrammide taasedastamiseks.

ITL-ina oleme teinud korduvaid ettepanekuid

selle menetlusprotsessi lihtsustamiseks,

samal ajal kui riik (s.h TTJA) on välja

pakkunud protsessi, mis tooks kaasa sarnase

menetlusprotsessi korduva läbitegemise

tuues kaasa suurema koormuse nii TTJA-le

endale kui ka kõigile telekanalite

taasedastajatele.

6

Soovitame TTJA-l hinnata, milliste seniste

regulatiivsete kohustuste osas oleks mõistlik

teha seadusandjale ettepanek nende

kärpimiseks ja otsida koos sideettevõtetega

viise nende efektiivsemaks täitmiseks. Tuleb

arvestada, et Eesti on väikeriik ja ka Eesti

sideettevõtted on Euroopa mastaabis

väikesed. Seega on piirid ka nende

suutlikkusel täita järjest uusi regulatiivseid

nõudmisi kui ka anda pidevalt aru nende

nõuete täitmise kohta ja seda tõendada.

Lisaks on värskelt loodud koalitsioon

avalikkusele kinnitatud, et kogu riigisektor on

võtnud suuna kärpimisele. Olemasolevaid ja

lisanduvaid ülesandeid täidetakse teistes

avalikes asutustes kärbitud eelarvega. Samal

ajal esitletakse sideettevõtjatele plaani, mille

kohaselt on vajalik tõsta TTJA ametnike

töötunde 72% võrra suurendada. See on eriti

jahmatav fakt ka seetõttu, et suured ja

aeganõudvad teemad on olemasoleva

ressursiga hiljuti ära juhitud (ESS-i

muudatuste rakendamine, 5G sageduste

väljajagamine, tururegulatsioonide

koostamine) ning peamiselt on

regulatsioonid (nt gigabititaristu määrus,

lairiba plaan) ministeeriumite vastutusalas

üldse.

4. Arvestades side olulisust elutähtsa

teenusena olevat olukord riigi julgeoleku

vaatest jätkusuutmatu.

Antud VTK-s välja toodud eesmärgid ja

tegevused, milleks soovitakse täiendavat

rahastust, ei ole olemuslikult kindlasti niivõrd

kriitilise tähtsusega, et mõjutaksid riigi

julgeoleku jätkusuutlikkust. Tegu on seega

kallutatud ja propagandistliku väitega.

7

Lisaks – kui ka ses osas mingid puudujäägid

eksisteeriksid, siis tuleks selleks eraldada

raha riigieelarvest. Riigi julgeoleku vaatest on

suurem roll sideettevõtetel endal, nemad

tagavad Eesti inimestele sideühenduse.

Olulist rolli mängivad ka MKM-i

kriisikoordineerimine, Riigikantselei ning

muidugi ka riigi julgeolekuasutused.

Riigiasutuste sidealase teenindamise ning

eriotstarbelise ja operatiivside tagab aga

üldse RIKS. Ehk siis TTJA roll on olla

järelevalveasutuseks, aga julgeoleku

kontekstis on TTJA roll selgelt sekundaarne.

5. Kitsaskohtadena tuuakse välja TTJA

sidevaldkonna ennetava järelevalve

võimekuse puudumise – konkurentsi,

tarbijakaitse, teenuse kvaliteedi ning

toimepidevuse ennetav järelevalve ja

reageerimine on vaid intsidendipõhine.

Nende valdkondadega tegelemise osas ei ole

sideettevõtted võimete lünki täheldanud.

Intsidentidele reageerimise kiiruse ja vastava

tegutsemise osas ei ole samuti olnud

pretensioone.

Lisame, et nt tarbijakaitse küsimustega

tegeleb TTJA-s hulk inimesi ning see ei ole

kindlasti sidesektori spetsiifiline. Pigem

näeme seda, et teoreetiliste tarbijaõiguslike

küsimustega tegelemiseks on ressurssi liialt

ja tegeletakse formaalsete detailidega, mis ei

oma sisulist tähendust ega suurenda

praktikas tarbijate heaolu. Värske näitena

saame tuua TTJA hiljutise pöördumise

sideettevõtjate poole, kus ametnike poolt

püütakse reguleerida seda, kas

sideettevõtjad kasutavad pealkirja „Lepingu

kokkuvõte“ või „Lepingu lühikokkuvõte“.

8

6. Hetkel ei olevat regulaatori poolt võimalik

panustada nõuete ja sagedushalduse Eesti

seisukohtade ja ettepanekute kaitsmiseks

ning läbi töörühmade praktiliste

sidevaldkonna juhiste väljatöötamisse

vajalikul määral, mis omakorda suurendab

riski, et tulevikuotsused ei pruugi olla Eesti

turule parimad. Soovitakse suurendada

sideettevõtjate ettepanekute esitamise

võimalust ja kaitsmist rahvusvahelistes

sidesektorit reguleeritavates töögruppides.

Kindlasti nõuab töögruppides osalemine ja

seisukohtade kujundamine tööd, kuid

siinkohal ei ole analüüsitud kuivõrd suur kasu

kaasneb täiendava ressursiga. Näib

ebatõenäoline, et tulemus väga suuresti

muutub. Samuti on täna pakkunud

sideettevõtjaid ise vajalikku ja asjakohast

sisendit seisukohtade kujundamiseks. Lisaks,

sidevaldkond on EL-i tasemel niivõrd

detailselt reguleeritud, et me ei näe ruumi

sektoripoolseteks massilisteks

muudatusideedeks, et oleks vaja täiendavat

ressurssi.

Mis puudutab sagedushaldust, on sügavalt

arusaamatu ja põhjendamatu olukord, milles

sideettevõtjate makstud ja makstavad

sageduslubade pikendamise ja

väljastamisega seotud tasud ei lähe

sihtotstarbeliseks kasutamiseks TTJA-le ja

küsitakse veel täiendavat rahastust.

7. Väidetavad võimelüngad, mis vajavad

parandamist ja lisanduvad ülesanded ja

kohustused:

• investeeringute baasrahastuse

jätkusuutlikkuse tagamine

• mobiilsidevõrkude arenguga ja uute

tehnoloogiate reguleerimisega seotud

ülesanded ja kohustused mobiilside

pikaajalise planeerimise osas, uute

sideteenuste järelevalve ja

tururegulatsioon;

• ülesanded, mis on seotud kohustustega

esindada Eestit rahvusvahelistes

elektroonilise side regulatsiooni eest

vastutavates töögruppides ja

organisatsioonides;

Nimetatud võimelüngad ja lisanduvad

kohustused on suuresti tegevused, mida

tehakse juba praegu ning mille osas ei ole

näha võimelünki. Seega täiendavate

tegevuste (ressursi) vajadus on äärmiselt

küsitav.

Lisaks on osa neist kohustustest ja

valdkondadest n.ö jagatud vastutusega, st

nende teemadega ei tegele riigis ainuüksi

TTJA.

Küberturvalisusega seotud küsimused ei ole

ainult sidevaldkonna spetsiifilised, siin on

senine juhtroll olnud selgelt RIA-l. Laiema

spektriga küberturvalisuse valdkonna

teemadega tegelemise tõhustamiseks ei ole

ainult väikse hulga ettevõtete maksustamine

õiglane.

9

• rahvusvaheline suhtlus naaberriikidega

sageduste koordineerimisel piirialadega

seotud kohustustega;

• raadiosageduste kasutamise järelevalve

võimestamine;

• sidevõrkude küberturvalisus ja

sertifitseerimine ning kõrge riskiga tootjate

tehnoloogiate kasutuse vähendamine;

• kohustus side toimepidevuse ja

elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks,

tsiviil- ja militaarkasutajate kaitsmine

kriisiolukorras;

• kriisivalmiduse tõstmine, reaalajas

raadiomonitooringu häirete olukorrapildi

loomine ja hoidmine;

• vajadus suurendada sideturgude

analüüsivõimekust ja turuolukorra

muutuste tajumise võimekust EL Gigabiti

eesmärkide täitmiseks.

Näiteks küberturbealane sertifitseerimine

saab olla tasuline teenus, mille eest tasub

ettevõte, kes läheb seda konkreetset

sertifikaati taotlema.

Võrdlusena, näiteks Soomes on

küberturvalisusega, sh riigi julgeoleku

kaalutlusel tehtavad muudatused

sideettevõtjate võrgus ja süsteemides, ja

muud turvalisusega seotud tegevused

rahastatud riigieelarvest. Eestis peavad

sideettevõtjad vastava turvalisuse ja riigi

arvates potentsiaalselt ebaturvaliste toodete

või sidevõrgu osade väljavahetamise tagama

oma vahenditega. Seetõttu leiame, et

sideettevõtjate regulatiivne koormus on niigi

kõrge ning ka sidevõrkudes kasutatava riist-

ja tarkvara osas aruandluskohustus ja

auditeerimiskohustus pandi hiljuti siseriiklike

regulatsioonidega sideettevõtetele, kuigi

olnuks võimalus kasutada ka Soome mudelit.

Riigi julgeolekuks vajalike tegevuste

rahastamine peaks samuti toimuma

riigieelarvest mitte läbi ühe sektori ja

mitmekordse maksustamise.

EL gigabititaristu määruse eesmärkide

täitmise üks peamine kitsaskoht on

täiendavate investeeringute vajadus

infrastruktuuri arenguks. Selleks, et seatud

eesmärke täita, ei ole vaja täiendavat

bürokraatiat, vaid reaalset panust ja abi

infrastruktuuri rajamise/arendamise

lihtsustamiseks riigile ja KOV-idele

kuuluvatele teedele, maaüksustele ja

hoonetele. Täna on see jäetud

sideettevõtjate erahuviks ja lahendamiseks.

10

Lisades sideettevõtjatele täiendavaid

kohustusi on ilmne, et gigabiti soovituses

seatud digiajastu eesmärkide täitmine

muutub keerulisemaks mitte ei aita sellele

kaasa.

8. BERECi uuringus on väljendatud et, kui

sideregulaator suudab genereerida lisaks

riigieelarvelisele rahastamisele, või selle

asemel, omavahendeid, siis olevat tal

tunduvalt suurem sõltumatus kui asutustel,

mis sõltuvad tugevalt ning ainult

riigieelarvelistest rahastamisallikatest.

Kuigi antud uuringus tõdetakse, et mitmetest

allikatest rahastamist võib pidada heaks

tavaks, siis juhitakse tähelepanu, et eelarve

koostamise protseduurid ja eelarve täitmise

autonoomia omavad selgelt suuremat

tähtsust kui mitme rahastamisallika aspekt.

Uuring tõi välja, et täielikult ühest allikast –

riigieelarvest – rahastatud riigi reguleerivate

asutusi saab iseloomustada sõltumatutena,

kui nad on saanud teha oma vajadustest

lähtuvalt eelarve kohta ettepanekuid,

pidanud ministeeriumiga läbirääkimisi ning

omavad kaalutlusõigust selle rakendamiseks.

Kõik vastavad võimalused on Eesti

õigusruumis ka täna olemas.

Lisaks tasuvad sideettevõtjaid juba praegu

erinevaid tasusid ning seega oleks juba

praegu võimalik seda kajastada TTJA eelarves

kui täiendavat rahastusallikat. Täiendava

tasu või maksu loomine ja sama tegevusega

seoses sideettevõtjate mitmekordne

maksustamine ei ole õigustatud.

9. Tuleb mainida, et kehtiv

raadiosageduslubadega seotud riigilõivude

arvestusmetoodika on 20 aastat vana, ei

ole täna enam piisavalt läbipaistev ja vajab

ajakohastamist.

Siit ilmneb, et TTJA-l on plaanis ka neid

tasusid tõsta, mis kasvatab ühe sektori

koormust veelgi. Seda vaatamata sellele, et

sageduslubade riigilõivu määrad tõusid just

hiljuti märkimisväärselt (23%).

11

10. Regulaatorasutuse põhist rahastusmudelit,

kus lisaks riigieelarvelisele rahastamisele

kasutatakse ka regulaatorasutuse

genereeritud omavahendeid, kasutatakse

Eestis Konkurentsiameti ja

Finantsinspektsiooni rahastamisel.

Pelgalt asjaolu, et taoline tasu on teatud

muudes olukordades kehtestatud, ei ole

piisav, hindamaks selle kehtestamise

põhjendatust teist laadi asutuse puhul,

hoopis teistsuguste tegevuste jaoks ning

mitte arvestades juba praegu makstavaid

tasusid. Samuti puudub veendumus või

analüüs, et antud rahastusmudelite

kehtestamine on olnud parim lahendus.

Näiteks Konkurentsiameti rahastamise puhul

on juba välja tulnud ulatuslikud probleemid,

sh on ilmnenud kahtlus, et järelevalvetasu

on kasutatud laiemalt kui kohustatud

ettevõtete järelevalve. valdkond. Samuti on

Konkurentsiameti järelevalvetasu puhul

ettevõtetel õigus küsida järelevalvetasu

tagasi oma klientidelt, mis tähendab, et

eelarvesse panustavad lõpuks ikkagi tarbijad.

11. Sellise finantseerimise mudeli korral

rakenduks sideettevõtjatele, kelle

sideteenuste aastakäive on vähemalt 500

000 eurot (st Eestis ca 20 sideettevõtjat),

käibel põhinev tasu määras 0,2%

sideteenuste eelmise majandusaasta

käibest.

Peame antud tasu kehtestamist selgelt

ebaõiglaseks ja ebavõrdseks arvestades,

tasutud summasid ja kõigi tegevuste

mitteseotust sidesektoriga. Lisaks on

võrreldes teiste Euroopa riikidega pakutava

tasu määr selgelt liiga kõrge (Soomes on see

nt ~ 0,1%), sh sealse regulaatori roll

sidesektoris oluliselt suurem. Arvesse on

jäetud võtmata kogupilt ehk arvestatud ei

ole teisi juba tasutavaid makse ja tasusid,

hinnatud ei ole plaanitava tasu laiemat mõju

Eesti majandusele ning digitaristu tulevikule,

ettevõtluskeskkonnale.

VTK-s puudub analüüs juba praegu

sideettevõtjate poolt makstud tasude osas,

mis annaks selge ülevaate, et juba praegu

tasuvad sideettevõtjaid erinevate tasude

(lisaks riiklikele maksudele) näol riigile

mitmekümneid miljoneid.

12

TTJA 2023.a eelarve kohaselt oli ameti tulu

kokku 19,6 miljonit eurot, millest 4,1 miljonit

eurot moodustas elektroonilise side seaduse

alusel teostatavate toimingute riigilõiv ning

15 miljonit tulu saadi sageduslubade

müügist. See tähendab, et 97% TTJA tuludest

moodustasid sideettevõtete poolt tasutud

tasud, mida kasutati asutuse kõikide

tegevuste (mitte üksnes sideosakonna ja

sidesektori spetsiifiliste tegevuste)

rahastamiseks.

Tegemist on anomaalia mitte

normaalsusega. Seda ei tohi VTK-s

väljapakutud uue tasu näol kinnistada. Sama

loogikat jätkates peaks ehitusettevõtted

eraldi rahastama TTJA ehitusjärelevalve

tegevusi, raudtee ettevõtted raudteeohutuse

alaseid jne. Leiame, et TTJA peaks jääma

siiski riiklikuks järelevalveasutuseks, mida

rahastatakse riigieelarvest optimaalsel,

jätkusuutlikul ja läbi mõeldud viisil. TTJA

tegevus ei saa sõltuda erasektori käibest ja

nendelt potentsiaalselt laekuvatest tasudest.

12. Eelmainitud valdkondade võimestamisel

saaks käibel põhineva tasu kohuslastele

pakkuda ka rohkem hüvesid, sh:

• kiirelt väljatöötatud ajakohane

regulatsioon ja naaberriikidega

koordineeritud sageduste

kasutamine võimaldab

sideettevõtjal kiiremini alustada

uute tehnoloogiate ja sagedusalade

kasutamisega, sagedusalade ümber

planeerimisega ja arendamisega.

Tekib hea ülevaade naaberriikide

sideoperaatorite

sageduskasutusest.

VTK-s esitatud võimalik kasu tasu

kohuslastele ei ole sideettevõtjate senisest

kogemusest lähtudes põhjendatud ega

vajalik. Sektor ei vaja sedalaadi täiendavaid

teenuseid ega tegevusi regulaatori poolt, mis

õigustaksid täiendava rahalise koormise

loomist.

Eraldi väärib väljatoomist, et:

• 5G sageduste väljajagamine seisis

poliitilise otsuse taga, mitte polnud

põhjustatud infopuudusest, mida

olnuks tarvis naabritelt hankida.

13

Suureneb tagasiside ja regulaatori

nõustav roll, mis võimaldab

ettevõtjatel aegsasti planeerida

vajalike ümberkorraldusi ja

investeeringuid

• sideregulaator toetab ja nõustub

sideettevõtjaid kriisist tingitud

tegevuste ümberkorraldamisel.

Sidevõrgud ja sideturud toimivad,

eelkõige elutähtsad, kuid ka muud

teenused on tarbijatele

kättesaadavad.

• Sõjaaja/erakorralise seisukorra

riigisisese rändluse tingimused on

selged ja vastav rändlus toimib

vajadusel.

Pole esinenud olukorda, et

infopuuduse tõttu poleks suudetud

regulatsiooni välja töötada.

Loomulikult esineb raadiosageduste

koordineerimisel probleeme

Venemaaga, kuid need on ajendatud

selgetest poliitilistest põhjustest ning

TTJA ametnike arvu suurendamine ei

oma sellele vähimatki mõju.

• Seoses kriisivalmidusega on oluline

rõhutada, et kohustus side

toimepidevuse ja elutähtsa teenuse

toimimise tagamiseks lasub

ennekõike sideettevõtetel. Kõik

suured sideettevõtted on elutähtsa

teenuse osutajad (ETO-d), seega on

ammu olemas riskianalüüsid ja

toimepidevusplaanid ning TTJA roll

kriiside lahendamisel ei ole kandev.

TTJA ei oma kriiside lahendamisel

keskset rolli. ETO-d on kaasatud

kriiside lahendamisse kõrgel tasemel,

tehes koostööd Riigikantselei, RIA ja

erinevate julgeolekuasutustega.

• Täiesti arusaamatuks jääb, millisteks

tegevusteks kasutaks TTJA

täiendavat ressurssi nn sõjaolukorra

riigisisese rändluse loomisel. Seda

teemat on tehniliselt ette

valmistamas operaatorid koostöös

MKM-iga ja pole näha, et siin oleks

vajalik TTJA panus.

Kokkuvõttes jääb mulje, et tegemist ei ole

sidesektori arengust lähtuvate uuenduste

vajadustega, millede täitmisele otsitakse

finantskatet – vaid lähteülesandeks on olnud

plaan kehtestada erasektoris

14

sidevaldkonnale täiendav koormis ning selle

rakendamiseks on mõeldud välja rida

kunstlikke sundhüvesid ja sundteenuseid,

millega seda vähegi põhjendada.

13. CIVITTA analüüsi tulemusena pakuti ühe

variandina välja uus sideregulaatori

teenuste rahastamise metoodika, mis

põhineb suuremate sideettevõtjate

sideteenuste käibel.

CIVITTA uuringust tuleneb, et käibel

baseeruva tasu rakendamine on üks võimalik

lahendus, kuid selle variandi puhul tuleks

samal ajal vähendada sagedusloa tasusid.

See tähendaks, et riigilõivu osakaal peaks

selgelt vähenema ning katma ainult

menetlusega seotud kulu. Plaanitava tasu

määramise lahenduse juures ei ole

sageduslubade tasude vähendamise osa

arvesse võetud (vastupidiselt, hiljuti neid

suurendati märkimisväärselt).

Loamenetluse tasud on uuringus esitatud

võrdlusriikide eelarve mõttes marginaalse

olulisusega. Samal ajal kui riigilõiv on Eesti

regulaatori kontekstis äärmiselt suur

tuluallikas. Sellest samast CIVITTA analüüsist

ilmneb ka, et elektroonilise side ettevõtted

maksavad juba praegu enim riigilõive. 2022.

aastal moodustasid need 73% kogu laekunud

tulust (sealjuures ajahetkel kui 5G

sagedusload ei olnud veel kõik välja antud

ega sellega seotud tasud laekunud ega

kajastunud analüüsidokumendis) .

15

14. Mõju reguleeritava sektori ettevõtjale:

regulaatortasu osakaal sideregulaatori

regulaatorteenuste kuludest oleks 44% ja

panus riigieelarve vahenditest 56%. Seega

kavandatava muudatuse mõju

reguleeritava sektori ettevõtjatele on

keskmine, kuna üle poole

regulaatorteenuste tegevuskuludest jääb

riigieelarveliste vahendite kanda.

Antud muudatuse mõjuhinnangu puhul ei ole

arvesse võetud, et mainitud riigieelarvelised

vahendid tulevad samuti sidesektorilt.

Sidesektori panus riigieelarvesse (ja seda

pelgalt eritasude näol) ületab regulaatori

ülalpidamiskulusid olulisel määral. Seega on

väide, et senise rahastusmudeli muutmata

jätmisel maksavad sidesektori järelevalve

kinni maksumaksjad, manipulatiivne ega

vasta tõele. Samuti ei ole mõjude hindamisel

arvestatud võimalikke kaasnevaid

mitteplaneeritud mõjusid nt kahjulikku mõju

sideettevõtjate investeerimiskindlusele.

Muudatuse tulemusena vähenev

investeerimiskindlus võib muutuda piduriks

Eesti digitaristu arengule. Kokkuvõttes on

mõjusid seega hinnatud poolikult ja

kallutatult (eesmärgist lähtuvalt, mitte

objektiivselt). Kui TTJA täiendav rahastamine

peaks olema objektiivselt põhjendatud, siis

riigi esmane ülesanne oleks suunata

sideettevõtjate poolt juba makstavad

märkimisväärsed summad sihtotstarbeliseks

kasutamiseks TTJA eelarvesse, mitte otsida

võimalusi suuremate sideettevõtete topelt

maksustamiseks uute maksudega.

IV Lõpetuseks

Tänases majanduslanguse tingimustes on vajalik loobuda mis tahes regulatsioonimuudatuste

plaanidest, mis toovad kaasa ametnike arvu kasvu ja seeläbi riigi püsikulude alalise suurenemise

ning lisakoormuse majandusele, mis omakorda viib Eesti konkurentsivõime jätkuva kahanemiseni.

VTK-s ei ole hinnatud sidesektori poolt juba täna riigile makstavate ulatuslike tasude suurust ega

analüüsitud, seda, kas ja kui, siis millises mahus peaksid vastavad tasud jõudma TTJA-ni. Pakutud

regulaatortasu mudeli puhul on jäetud arvesse võtmata pakutud lahenduse negatiivne mõju

elektroonilise side sektorile, sellesse investeerimisele ja see tähendab ka, et Eesti majandusele ning

digitaristule laiemalt.

16

Kokkuvõttes ei saa sellise plaaniga jätkamist pidada kuidagi põhjendatuks, kuna see toob kaasa

ulatusliku kahju Eesti digiühiskonna arengule laiemalt ja on vastuolus koalitsioonileppega

ettevõtjatele antud lubadustega. Eesti sideettevõtted panustavad lähitulevikus solidaarselt teistega

julgeolekumaksu tasumise läbi, ent ootavad riigilt vastu senisest targemat, bürokraatiavabamat ja

läbipaistvamat valitsemist.

Loodame, et leiate võimaluse arvestada ITL-i tagasiside ning loobute sideettevõtjatele täiendava

eritasu kehtestamise plaanist.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld

Tegevjuht

Koopia: 1. Pr Liisa Pakosta, justiits- ja digiminister;

2. Hr Jürgen Ligi, rahandusminister;

3. Pr Kristi Talving, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

Keilin Tammepärg, [email protected]