Statistikaameti 2025.−2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistika-

tööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2025.–2028.

Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu

õigusaktide kohta on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.

Riikliku statistika programmi peamine ülesanne on näidata, kuidas riiklik statistika kajastab

ühiskonna olukorda ja muutusi, ning pakkuda ühiskonna rahvastiku, sotsiaalvaldkonna,

majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulist teavet. Programmi üheks oluliseks

lähtepunktiks on sellest tulenevalt erinevate valdkondade poliitikate kujundamiseks ja ellu

viimiseks olulise teabe vajadus. Et seatud EL ja riiklike eesmärkide hindamiseks vajalikku

statistikat oleks võimalik toota, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks näitajate aluseks olevate

metoodikate väljatöötamiseks ja statistika tootmiseks vajalike tehnoloogiliste arenduste

tegemiseks õigel ajal kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks on

piisavad ressursid olemas.

Statistikaameti programmi eelarve on 2025. a aastal 15,4 mln eurot, seejärel iga-aastaselt

samas suurusjärgus (14,7 mln eurot). 2025. a kõrgem maksumus on tingitud andmepõhise

aruandluse projekti rahastusest, 2026. a ja edaspidi sellises mahus projektirahasid ei lisandu.

Programmi kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmiperioodil on 74 mln eurot.

Statistikaamet on parema avaliku hüve pakkumise ning kliendikesksuse suurendamise

eesmärgil alustanud üleminekut teenuspõhisele juhtimisele. Seoses sellega on Statistikaamet

muutnud 2025.–2029. a statistikaprogrammi ülesehitust, koondades statistikatööd 18

valdkonda. Programmi maksumus on võrreldes 2024. aasta maksumusega suurenenud IT

kulude kasvu tõttu 2025. aastal (4,3 mln eurot 2025. aastal vs 2,4 mln 2024. aastal).

Avaldatavad väljundnäitajad on jäänud paljuski samaks, muutunud on viis, kuidas need on

valdkondade vahel jaotatud. Seoses valitsussektori kärpeplaanidega võib ennustada muutuseid

ka väljundnäitajate koosseisus, kuna amet peab seetõttu optimeerima nii ressursimahukat

andmekogumist kui hindama koos poliitikakujundajatega nende näitajate vajalikkust, mille

avaldamine ei ole Euroopa Liidu statistikamäärustest tulenevalt kohustuslik. Selliseid näitajaid

saaks Statistikaamet edaspidi avaldada tellimustööna.

Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk

(kaido.paabusk@stat.ee, tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael (jaana.tael@stat.ee,

tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik (ave.sepik@stat.ee, tel 625 9342),

Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse osakonna riigivalitsemise

valdkonna juht Ott Karulin (ott.karulin@fin.ee, tel 5877 2554).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja

17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti

tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub

riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.

2

RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö

kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või

moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.

Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd,

mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline

statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole

teada (ebaregulaarne statistika).

Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri vald-

kondade statistikaks. Põhistatistika väljundnäitajate põhiosa avaldatakse statistika

andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Ebaregulaarsete ja mõnel

juhul ka tsükliliste statistikatööde kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate

väljatöötamine on osa ettevalmistustööst ning nende koosseis ei ole enne andmete analüüsi

teada. Väljundnäitajad seisuga 30.06.2024 on esitatud eelnõu seletuskirja lisas, viimane seis

on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis.

Lisaks statistikatööde loetelus esitatud töödele (programmilistele statistikatöödele) teeb

Statistikaamet programmiväliselt ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega seletuskirjas

tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku

statistika seaduse §20 ja sõlmitud lepingutele.

Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, andmehaldusega ning

andmejagamisega seotud tegevusi ja nende kulusid statistikaprogramm ei sisalda, kuna

eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse programmiväliselt (tellimus-

töödena ning EL taastekavast). Sel põhjusel ei ole programmi maksumus võrdne ameti

eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet põhistatistika-

tööde koosseisu, kuna need registrid on hädavajalikud riikliku statistika tegemiseks.

Maksumuse muudatustest 2025. aastal võrreldes 2024. aasta loeteluga annab infot tabel 1.

Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus

Statistikatöö liik

2024 2025

Maksumus,

tuhat eurot

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Arv

Keskkond 729 7 971 1

Majandus 8 518 37 9 636 11

Rahvastik 455 4 467 1

Sotsiaalelu 2 937 12 4 227 4

Eri valdkondade statistika 276 2 89 1

Kokku 12 915 62 15 390 18

2025. aasta programmi maksumus on võrreldes 2024. aastaga suurem, sest 2025. aasta IT-

kulud on ligi 2 mln eurot suuremad kui 2024. aastal. 2025. a lisandub ka andmepõhise

aruandluse projekti rahastus. IT-kulud, nagu ka muud põhitegevust toetavate tegevuste kulud

on jagatud statistikavaldkondadele.

Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda

valdkondlike metoodikate alusel.

Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on olulised ka

Euroopa Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks

enamiku tööde aluseks Euroopa Liidu õigusakt. Mõnesid statistikatöid, näiteks Euroopa Liidus

3

ühtlustamata valdkondades (kultuur) või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb

Statistikaamet ka vaid siseriikliku tellimuse alusel.

2.1. Põhistatistika

2025. aastal on programmilised tööd koondatud 18 valdkonda ja võrreldes 2024. aastaga on

tööde arv seetõttu vähenenud 61-lt 18-le. Samas tööde sisu on jäänud samaks, tegemist on

teenusepõhisele juhtimisele üleminekust tingitud valdkondliku korrastamisega. Allpool on

keskendutud lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele ning

kirjeldatud tsüklilisi statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika programmile

ja Statistikaameti eelarvele alates 2025. aastast.

2.1.1. Keskkond

Keskkonnastatistikas on varasemad statistikatööd koondunud üheks statistikatööks eeldatava

maksumusega 971 tuhat eurot.

Perioodil 2024–2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas suuri metoodikamuudatusi.

Nimelt muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

691/2011 alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna

siirete ja subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. Sel aastal arendab Statistikaamet

sarnaselt eelmistele aastatele nende arvepidamiste kasutuselevõttu Eurostati toetusega, kuid

iga-aastase statistika tegemiseks tuleb täiendavad vahendid leida igal liikmesriigil enda

eelarvest. Esialgse hinnangu kohaselt võib olla alates 2025. aastast Statistikaameti ja

Keskkonnaagentuuri arvepidamistega kaasnev lisakulu olla kokku ligikaudu 325 tuhat

eurot aastas. Enamus neist muudatustest lähtub EL ja ka Eesti kliimapoliitika juhtimiseks

vajaliku andmestiku parandamisest, mistõttu tuleb Statistikaametil lähiajal pidada

läbirääkimisi kõigi seotud osapooltega nii andmevajaduse kui ka ressursside osas.

2.1.2. Majandus

Majandusvaldkonnas tehakse kokku 11 statistikatööd eeldatava maksumusega 9,6 mln eurot.

Valdkonnas toimub programmiperioodil mitmeid metoodikamuudatusi:

1. 2025. aastal jätkub makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümberkujundamine.

Valitsemissektori rahandusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamiste (sisend-

väljundtabelid, SKP) digitaliseerimiseks, tähtaegade lühendamiseks ja valdkondade

vahelise vastavuse ning statistika jätkusuutlikkuse tagamiseks eraldati 2023–2026 riigi

eelarvestrateegia protsessis arendustöödeks 4,1 mln eurot. Tööde esimene etapp

viiakse läbi tehnilise abi instrumendi projektina.

2. Jätkub energiastatistika asja- ja ajakohastamine, mille kriitilisele vajadusele on

tähelepanu juhtinud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui Kliima-

ministeerium.

3. Põllumajandusstatistika valdkonnas jätkub 2022. a vastu võetud Euroopa põllu-

majanduse sisendite ja väljundite statistika määruse rakendamine, et saada andmeid

põllumajandus- ja keskkonnastatistika tegemiseks, mis võimaldaks vältida keerulisi

andmekogumisi statistiliste küsimustikega ja saada parema kvaliteediga andmeid.

Selleks tehakse koostööd PRIAga, et loodav elektrooniline põlluraamat vastaks

maksimaalselt ka statistika vajadustele. Samuti automatiseeritakse määruse

rakendamise käigus põllumajandus- ja keskkonnastatistika tootmist.

4

4. 2023. aastast alates kestavad ettevalmistused majandusüksuste statistilises registris

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK 2025) uue versiooni

kasutuselevõtuks, mis põhineb Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade

klassifikaatori (NACE) versioonil 2.1. Ülemineku eesmärk on alates 2025. aastast toota

statistikat uuenenud klassifikaatorite järgi ja arvutada ümber aegridu.

5. Jätkub kaupade ja teenuste väliskaubandusstatistika ajakohastamine, sh kaupade

saabumise voo asümmeetriate (võrdlus kaubavahetusriikidega) analüüs ning kaupade

ja teenuste väliskaubanduse uute näitajate väljatöötamine ja statistika tootmise

automatiseerimine. Projekt lõpeb kava kohaselt 2025. aastal ja toob kaasa

märkimisväärse ettevõtjate halduskoormuse vähenemise.

Tsüklilise sagedusega statistikatöid on viis:

1. 2025. aastal alustatakse põllumajanduse statistikatöö raames iga nelja aasta tagant

läbiviidava põllumajanduse struktuuriuuringu ettevalmistusi. Uuringu eesmärk on

uurida majapidamise tegevust kompleksselt, sh maa omandivormi, juhtimist, taime- ja

loomakasvatust, tööjõudu, muid tulutoovaid tegevusi jms. 2026. a kogutakse andmeid

ja statistika avaldatakse 2027. aastal.

2. Põllumajanduse statistikatöö koosseisus oleva taimekaitsevahendite põllu-

majandusliku kasutamise tsükliliseks tööks valmistutakse 2025. aastal, kogutakse

andmeid 2026. aastal ja tulemused avaldatakse 2027. aastal. Kui üle-euroopaliselt on

olemas digitaalsed administratiivandmed (nt e-põlluraamat), tehakse seda statistikat

alates 2028. aastast iga aasta kohta. Kui digitaalselt kättesaadavaid alusandmeid

kõikides liikmesriikides ei ole, siis tehakse uuring igal teisel aastal.

3. Alates 2026. aastast lisandub põllumajanduse statistikatöösse EL õiguse alusel ka

toitainebilansside tsükliline töö, mida tehakse igal 5. aastal. Mõlemat tsüklilist tööd

tehakse uue põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse alusel. Bilansi

koostab Eurostat, Eesti saadab selle koostamiseks vajalikud andmestikud, mis

valmivad samuti iga viie aasta tagant. Samas osa bilansi sisendeid, näiteks

mineraalväetiste andmed pannakse kokku igal aastal, orgaaniliste väetiste andmed igal

kolmandal aastal.

4. Infotehnoloogia, innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse statistikatöös viiakse 2025.

aastal läbi iga kahe aasta tagant tehtav statistikatöö innovatsiooni kohta, mille eesmärk

on anda teavet ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta. EL-i määrusega

kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis EL-i riikides ühtse metoodika alusel,

mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. Varem toetas selle töö tegemist

Eurostat, kuid alates 2021. aastast tuleb töö tegemise iga-aastane kulu katta

riigieelarvest. Täiendava siseriikliku vajaduse katmiseks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud tellimusleping, EL määrustega pandud

kohustusi kaetakse teiste statistikatööde arvelt.

5. Ebaregulaarse statistikana avaldame väliskaubanduse statistikatöö koosseisus

kalanduse riikliku andmekogumise programmi tarvis laevastikupõhiseid majandus- ja

sotsiaalnäitajaid ja statistikat laevade pikkusklasside ja püügivahendite kaupa. Töö

avaliku huvi esindaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

2.1.3. Rahvastik

Rahvastikuvaldkonna tööd on koondatud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 467

tuhat eurot. Tsüklilisi töid 2025. aastal ei ole.

5

2023. aastal avaldas Euroopa Komisjon EL rahvastikustatistikat ümber korraldava määruse

eelnõu, mis on seletuskirja valmimise ajal veel Euroopa institutsioonides läbirääkimistel.

Määruse jõustumisel lisanduva statistika tootmise kulu alates 2025. aastast on ligikaudu

60 tuhat eurot aastas.

2.1.4. Sotsiaalelu

Kokku tehakse 4 statistikatööd eeldatava maksumusega 4,2 mln eurot. Sotsiaalstatistika alla

on liigitatud varem majandusstatistika koosseisus olnud töötasude ja tööjõukulude ning vabade

ametikohtade ja tööjõu liikumise statistikatööd, et tagada tööelu statistika terviklikkus.

Tsüklilisi töid on kaks:

1. Valmistume 2025. aasta lõpus algavaks ja EL õigusaktide alusel esimest korda

kohustuslikuks ulatuslikuks leibkonna eelarve uuringuks, mis on üheks aluseks näiteks

tarbijahinnaindeksi ja SKP arvutamisele. Halduskoormuse vähendamiseks on

Statistikaamet uurinud uute eravalduses olevate andmete kasutuselevõttu, kuid seoses

mõnede eraandmete jagamisega seotud õiguslike ja ühiskondliku valmisolekuga

seotud väljakutsetega on tõenäone, et Statistikaamet uuringu 2025.-2026. aastal läbi

pea samal meetodil kui varem paberpäevikuid kasutades.

2. 2025. aastal viiakse läbi ka iga nelja aasta tagant toimuv uuring tööandja kulutuste

kohta töötajatele. Statistikatöö eesmärk on anda teavet tööandja tehtud keskmistest

kulutustest töötajatele töötaja ning töötatud tunni kohta põhitegevusala järgi.

Nimetatud info on sisendiks tööjõumaksude kujundamisel. Euroopa Liidu (EL)

määrusega kehtestatud tööjõukulude uuringut tehakse ELi riikides ühtse metoodika

alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse.

Metoodikamuudatused sotsiaalelu valdkonnas on seotud statistikatööde vastavusse viimisega

sotsiaalstatistika raammäärusega (EL) 2019/1700, millega täiendati sotsiaalstatistika aluseid,

suurendati statistika detailsust ja sagedust, et inimeste ja leibkondade heaolu kohta oleks

võimalik anda kiiremat ja täpsemat infot. Olulisima raammäärusest tuleneva muudatusena

lisandub alates 2026. aastast kohustuslikuna eelpool mainitud leibkondade eelarve uuring.

Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on aastatel 2025–2027 2,1 mln eurot, mida

ei ole alates 2022 toimunud RES protsessides seni arvestatud.

2.1.5. Eri valdkondade statistika

Eri valdkondade statistika alla kuulub statistika, mis hõlmab nii keskkonna-, majandus-,

sotsiaalelu kui rahvastikuvaldkondade kohta käivaid näitajaid. 2025. aastal avaldatakse selle

statistikatöö koosseisus säästva arengu, Eesti 2035 strateegia ja ühiskondliku lõimumisega

seotud näitajad, kogu maksumusega 89 tuhat eurot. Varem samuti selle statistikatöö koosseisus

olnud piirkondlik statistika avaldatakse ja maksumus arvestatakse üldpõhimõttena teiste

põhistatistika valdkondade koosseisus.

2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja

statistilised registrid

Alates 2023. aastast ei avalda Statistikaamet riikliku statistika programmis enam andme-

halduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist eraldi statistilise tööna, sest tegemist ei ole ainult

riikliku statistika tegemist toetavate ülesannetega. Nimetatud ülesanded panustavad eelkõige

riigi andmehalduse korraldamise standardiseerimisse ja parendamisse, et riigi poolt kogutavad

andmed oleks kvaliteetsed ning neid saaks taaskasutada ELis ning juhul kui siseriiklikud

6

otsustajad soovivad andmeid neid puudutavate kriitiliste nähtuste kohta reaalajas ja

kvaliteetselt, samas riigile andmete esitamise koormust vähendades. Andmete asja- ja aja-

kohasuse tagamiseks on vajadus rakendada järjest suuremal määral andmekaevet (-teadust) ja

andmehaldust, seda eriti uute nähtuste (kliima, majanduse konkurentsivõime jne) uurimiseks.

Statistikaametil on seadusest tulenev kohustus koordineerida andmehaldust riigis ja juhtida

klassifikaatorite süsteemi. Andmehalduse koordineerimiseks riigieelarvest rahalisi vahendeid

planeeritud ei ole. Statistikaametile on eraldatud rahalised vahendid Eesti taastekava (RRF)

digiriigi komponendi ossa "Avalike digiteenuste reform: riik sündmuspõhiseks ja

proaktiivseks". Digipööre on selle kava osa üks kahest suuremast suunast ning andmehaldus

selle oluline sisuline komponent. Taastekavast on tegevused planeeritud rahastada aastatel

2021–2025, alates 2026. aastast peab vahendid tegevuse jätkusuutlikuks rahastamiseks

riigieelarvesse planeerida. Taastekavast hüvitatavad Statistikaameti 2024. ja 2025. aasta

kulud riigi andmehalduse koordineerimisele on ligikaudu 420 tuhat eurot aastas. Tegu

on ülesandega, mille poliitikakujundamine ja täitmise korraldamine jääb nii Rahandus-

ministeeriumi kui Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalasse, mistõttu on

väljakutseks selle riigi jaoks horisontaalse ülesande täitmise baasrahastamine. On oluline

märkida, et tõhus andmehaldus avalikus sektoris on aluseks ka riikliku statistikaprogrammi

elluviimise parendamisel (luues võimalused kiiremaks ja laialdasemaks administratiivsete

andmete kasutamiseks statistikatöödes), aga kriitilise tähtsusega andmepõhiste avalike

teenuste arendamisel ning pakkumisel (sh personaalse riigi kontseptsiooni realiseerimisel).

Statistiliste registritega seotud tegevused ja kulud on alates 2022. aastast arvatud registreid

andmeallikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ning nende eraldi programmis

väljatoomine ei ole enam asjakohane.

3. Eelnõu mõjud

Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mida on vaja

riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse,

rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste

hindamiseks. Piisava rahastuse ja sellest tuleneva metoodilise ning tehnoloogilise arenduse

puudumisel on ohus Eesti avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste kohustuste ja võrreldavuse

tagamiseks vajalike võtmenäitajate ja arvepidamiste andmete tootmine (SKP, tarbijahinna-

indeks, sotsiaalse heaolu ja tööhõive näitajad), aga ka avaldatava statistika kvaliteet.

4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Statistikatööde loetelus on 2025. aastal 18 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieel-

arvesse planeeritud 2025. aastaks 15,4 mln eurot.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / info@rahandusministeerium.ee / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

riigikantselei@riigikantselei.ee

Statistikaameti 2025.-2029. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2025.-2029.

aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu, mis on kättesaadav eelnõude infosüsteemis

aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa 1_Statistikatood_VV_korraldus_EN

Lisa 2_Statistikatood_VV_korraldus_SK

Lisa 3_Statistikatood_EN_lisa

Lisa 4_Statistikatood_EN_lisa_Väljundnäitajad

Ott Karulin 58772554

Ott.Karulin@fin.ee

Meie 12.08.2024 nr 1.1-10.1/3594-1

2

Lisaadressaadid:

Välisministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

Kliimaministeerium

Kaitseministeerium

Justiitsministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit