Vastus

Vastuväited

Vastavalt lepingu punktile 3.11 oli Tellijal töö ülevaatamiseks ja tagasiside andmiseks ette nähtud

10 tööpäeva, mida on võimalik mõjuval põhjusel pikendada 5 tööpäeva võrra, teavitades sellest

töövõtja kontaktisikut. Antud juhul esitati puudusi sisaldav vaie meile kui töövõtjale väljaspool

lepingus kokku lepitud tähtaega. Vastavalt lepingu tingimustele loetakse töö Tellija poolt

vastuvõetuks, kui pretensiooni ei esitata lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Ühtlasi sisaldas vaie

Tellija tagasisidet aspektidele, millele ei olnud kordagi varem lõpparuannet kommenteerides

tagasisidet antud.

Uuringu viimase etapi ja selle tagasiside aegrida

• Aruteluseminarid mõõdiku teemal:

o ekspertidega (31.01 Ragnar Siili ja Jorma Sarvega, keskseks teemaks mõisted ja

mõõtmise teostamise võimalikud viisid),

o Tellijaga (21.02, teemaks mõõdiku mõisted, sh kättesaadavus ja seiratavad

valdkonnad),

o ekspertidega (Indrek Ibrus ja Sten-Kristian Saluveer, teemaks seire teostamise

erinevad võimalused, andmekogumise viisid)

o ekspertide ja Tellijaga (4.04, ekspertidest osalesid Indrek Ibrus ja Sten-Kristian

Saluveer) (teemaks seiramise võimalikud viisid, andmekogumise teostatavus)

o lisaseminar Tellijaga (10.05) (teemaks valitud seiramise viis, seire tehniline

lahendus (seiratavate teenusepakkujate loetelu, formaadid, seiramise sagedus)

• Ekspertintervjuud Rahvusarhiivi Meediateeki juhtivspetsilisti ning Eesti

Rahvusraamatukogu, rahvusteavikute säilituskeskuse juhatajaga digiteeritud

kultuuripärandi kättesaadavusest (märtsis 2024).

• Lõpparuanne esitamine (17.05) (mõõdiku peatükis ainult metoodika osa, ilma esimese

seire andmeteta)

• Lõpparuande lõplik versioon (koos seire andmetega, kirjale olid lisatud Exceli fail

alusandmetega ja seiratud teenusepakkujate kontaktid, samuti meiepoolsed vastused

failis kooskõlastustabel) 13.06. Meie kui töövõtja täpsustus kooskõlastustabelile: „Lisaks

on manuses kooskõlastustabel, kus tõime välja kommentaarid, mida arvestasime

osaliselt või selgitasime, miks nende põhjal muudatusi ei teinud."

• Viimased 2 Tellija kommentaari on suunatud elanikkonna küsitluse osa analüüsile (II

etapp), (sisse viidud) 17.06. See on ainus kirjalik tagasiside, mida lõpparuande lõplikule

versioonile saime.

• Meie kui töövõtja (Age Toomla saadetud) kirjalik päring Tellija esindajale 25.06: „Uurin,

kas olete valmis digikultuuri uuringu otsi kokku tõmbama ja aruande ja lühikokkuvõtte

kinnitama?"

• Tellija esindaja Karlo Funk vastab 28.06.2024 ehk 10 tööpäeva pärast lõpparuande lõpliku

versiooni esitamist: „Proovime järgmisel nädalal otsad kokku tõmmata ja täpsema

kuupäeva paika seada." Meile kui töövõtjale ei ole seega teada töö tagasisidestamiseks

lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, et Tellija hinnangul on töös olulised puudused või

et Tellija soovib kasutada võimalust mõjuval põhjusel pikendada tagasisideks ettenähtud

aega.

• 5.07 ehk 15 tööpäeva pärast lõpparuande lõpliku versiooni esitamist helistab Tellija

esindaja Karlo Funk Age Toomlale, kus annab esimest korda selgesõnaliselt märku, et

Tellijal võib olla lõpparuande mõõdikut puudutavale osale suuremaid sisulisi etteheiteid,

mis takistavad töö vastuvõtmist. Tellija sõnul täpsustatakse aruande puudusi kirjalikult

järgmise nädala alguseks ehk 8. juuliga algaval nädalal.

• Vaie esitati 19.07 ehk 25 tööpäeva pärast lõpparuande lõpliku versiooni esitamist.

Vastused vaides esitatud konkreetsetele puudustele:

Väide: 1. Esitatud töös puudub selgelt määratletud teaduses üldtunnustatud teoreetiline

raamistik (digi)kultuuri kättesaadavuse hindamiseks.

Tellija selgitus: „Hoolimata korduvast tähelepanu juhtimisest nii aruteluseminaridel kui

dokumendi tagasisides, et mõisted „kättesaadav“ ja „kättesaadavus“ ei ole sisuliselt

samatähenduslikud ning uuringus on läbivalt kasutatud mõistet „kättesaadavus“, on kogu

mõõdiku välja töötamine lähtunud eeldusest, et a) mõõdikuga vaadeldavaks olemiks on

digikultuuri teos, ühik või muu sisuelement b) kättesaadava digikultuuri koguseline hulk

määratleb kättesaadavuse. Selline tõlgendus on meelevaldne, vastuolus pakkumises esitatud

viidete sisuga ja keelekasutusega ning ei vasta tellija ootustele."

Vastus: Me ei saa nõustuda väitega, et mõõdiku teoreetilise raamistiku ega mõistete

määratlemisega aruteluseminaridel ei tegeletud. Tutvustasime Tellija esindajale mõõdiku

definitsioone, sh uuringus kasutatud kättesaadavuse definitsiooni esitleti Tellijale esimest korda

kirjalikult 19.02 failis Mõõdiku väljatöötamise eeltöö (Jagatud tellijaga).docx, samuti 21.02

toimunud esimesel Tellijaga peetud aruteluseminaril, mille eesmärgiks oli just mõõdiku

definitsioonide üle arutlemine. Kättesaadavuse definitsiooni osas kirjutasime viidatud

dokumendis järgnevalt: „Kättesaadavust defineeriksime kui „kuskil digikujul olemas”, eristamata

seda, kas tasuline või tasuta, samuti eristamata seda, kas see on kättesaadav piiratud aja jooksul

või alaliselt."

Siis ei olnud Tellija esindajatel sellele definitsioonile kommentaare, küsimusi ega etteheiteid.

Esimene sellekohane küsimus Tellija esindajalt tuli 10.05 seminaril ning lõpparuande 1. versiooni

tagasisides. Tellija meeskonnaga liitus uuringu käigus andmevaldkonna juht, kes tõstatas taas

mõiste määratlemisega seotud küsimusi, milles olime veebruarikuus esitatud dokumendi põhjal

ja aruteluseminaril kokku leppinud ja jätkanud tööd sellest lähtuvalt. Seega ei olnud infovahetus

varasema kohta Tellija meeskonnas juhtud ja tagatud, kuid selle eest ei saa me töövõtjana

vastutust võtta. Konsulteerisime seejärel siiski ka täiendavalt Eesti Keele Instituudiga, kelle

soovitusel jäime „kättesaadavuse" lõpparuandes toodud definitsiooni juurde. Selgitasime oma

seisukohta 13.06 lõpparuande lõppversiooniga esitatud kooskõlastustabelis. Kooskõlastustabeli

eesmärk oli välja tuua kohad, kus Tellija võib soovida uuesti meilt täpsustavaid kommentaare

küsida, kuid rohkem me Tellijalt selle mõiste määratluse puuduste kohta kirjalikku tagasisidet

ei saanud enne 19.07 esitatud vaiet.

Mõõdiku metoodikas tuginesime lõpparuandes loetletud rahvusvahelistele ja Eesti

dokumentidele, samuti aruteludele Eesti ja välisekspertidega. Viimaste hinnangul ei ole neile

teadaolevalt varem sellist laadi digikultuuri kättesaadavuse riikliku seiret ega selle metodoloogiat

välja töötatud (vt teiste riikide sellekohast praktikat käsitles lõpparuande ptk 1 „Rahvusvahelise

praktika analüüs"). Kuna antud teema puhul puuduvad olemasolevad üldtunnustatud raamistikud,

siis me ei saanud neile ka töös tugineda, selle asemel konsulteerisime definitsioonide

kitsendustes ekspertidega, kellest mitmed olid kaasatud ka Kultuur 2030 arengukava

väljatöötamisse, ning Tellija esindajatega. Sellest, et digikultuuri kättesaadavuse riikliku mõõdiku

väljatöötamisel ei ole head rahvusvahelist „parimat praktikat" andsime me Tellijale suuliselt

märku juba vahearuande esitlusel 12.12.2023.

Väide 2. Kättesaadavuse mõõdiku metoodika on läbipaistmatu ning tulemused

ebausaldusväärsed.

Vastus: Mitmed selles punktis esitatud Tellija etteheited, sh täpsustavad küsimused DIGARi,

Saaga ja Kivikese andmete ning digikultuuri pärandi „sisu" mõiste definitsiooni selgituse soov,

jõuavad tagasisidena meieni esimest korda alles vaides. Neid küsimusi ei adresseeritud varem

kirjalikus tagasisides.

Esitasime koos lõpparuande lõppversiooniga Tellija esindajale Karlo Funkile faili seire

alusandmed ja kontaktid, kus on olemas iga seiratud teenusepakkuja puhul kontakt, kellega me

andmete kogumiseks suhtlesime, nende meiliaadress ja teenusepakkuja soovitatud andmete

kogumise viis. Soovitatud andmete kogumise viisi teadasaamiseks saatsime kõigile

teenusepakkujatele e-maili.

Nende teenusepakkujate puhul, kes soovitasid andmete kogumiseks kirjalikku päringut

teenusepakkuja esindajale, tegime me seire kokkulepitud kuupäeva (27.05.2024)

teadasaamiseks 23.05.2024 kirjaliku e-kirja vormis päringu. Nende seas on ka Tellija poolt

küsimusi tekitanud Rahvusarhiivi Saaga, DIGAR ja Eesti Kirjandusmuuseumi DIGAR, kes

soovitasid kirjalikku päringut just sel põhjusel, et avalikult, veebilehel kättesaadavad andmed on

kas aegunud ja ebatäpsed (Kirmus) või ei vasta seire metoodika tingimustele (DIGAR ja Saaga).

Päringute sisu täpsem kirjeldus on toodud allpool, jaotuses „Teenusepakkujatele saadetud

päringud".

1. DIGARi kollektsioonide suuruse küsimus. Seire metoodikas arvestati sisu mõõtmisel

tavakasutajale kättesaadavat veebisisu, „sõltumata sellest, kas ta peab selle tarbimiseks looma

teenusepakkuja juures konto või teenuse (näiteks filmi) vaatamise eest tasuma või mitte."

(lõpparuande lõppversiooni lk 66). Suur osa DIGARi fotofailidest on kättesaadavad vaid Eesti

Rahvusraamatukogu uurimissaali sisevõrkudes ning tavakasutajad sellele oma kodust ligi ei

pääse. Sarnasel teemal on lõpparuandes uuesti peatutud lk 73: „Kui välja arvata raadiosaadete

tõttu audiosisus domineerivad ERR Arhiiv ja Jupiter, on arvestatav osa Eesti andmebaasides

digiteeritud audio- ja videosisust kättesaadav ainult andmebaaside siseveebis. Näiteks DIGARis

on 2700 digiteeritud heliplaadist välisvõrgus ligipääsetavad vaid 420. Meediateegis on

välisvõrgus vaid 80 ning suure osa Eesti muuseumite digisisu koondavas MuISis 38 helifaili."

2. Saaga ja Kirmuse puhul edastasid teenusepakkujad meile alguses andmed, kus iga skaneeritud

raamatu, trükise või muu dokumendi 1 lk oli 1 fail. Kuna see aga suurendas märgatavalt nende

andmebaaside pakutava sisu mahtu (Saaga puhul oli sel juhul 30 miljonit, Kirmuses üle 11

miljoni), palusime me neilt andmeid, kus üks raamat või muu dokument oleks 1 fail.

Lõpparuandes esitatud andmed kajastavad just neid, 1 dokument 1 fail metoodikaga loendatud

andmeid.

Lisa: Teenusepakkujatele saadetud päringud

Kirjalikud päringud olid teenusepakkujatele personaliseeritud, vastavalt nende

andmebaasi/platvormi pakutavale sisule, kuid päringu küsimused oli samad. Esimesed,

teenusepakkuja eelistatud andmekogumise meetodi kohta küsivad meilid saatsime

teenusepakkujatele mai esimesel nädalal, et välja selgitada parim viis seire teostamiseks. Neis

e-kirjades uurisime me teenusepakkujate valmidust külastatavuse kohaseid andmeid edastada.

Teine e-kiri teenusepakkujatele saadeti mai keskel ning selles küsisime juba konkreetselt

sisustatistika mõõtmise võimaluste kohta, sh selle kohta, kas parim viis tavakasutajale

kättesaadava sisu koguse seiramiseks on kirjalik päring teenusepakkujale või mõni muu viis,

näiteks teenusepakkuja veebilehel olevad andmed.

Kolmanda e-kirja saatsime ainult neile teenusepakkujatele, kes soovitasid andmeid koguda

kirjaliku päringu teel.

Paljudel juhtudel oli teenusepakkujatel või meil edastatavate andmete kohta täiendavaid

küsimusi. Esimeses kirjas tutvustasime ennast ja uuringu eesmärki kirjades järgnevalt:

Kirjutan teile uuringuettevõttest Haap Consulting, seoses „Eesti digikultuuri pakkumise ning Eesti

elanike digikultuuris osalemise“ uuringuga, mida viime läbi Kultuuriministeeriumi tellimusel. Uuringu

üks eesmärke on välja töötada metoodika Kultuur 2030 arengukavas sõnastatud Eesti kultuuri

digiplatvormidel kättesaadavuse mõõdikule.

Hetkel uurime kodumaistelt Eesti kultuuri distantsilt kogeda võimaldavatelt

platvormidelt/andmebaasidelt, millist platvormi veebisisu- ja külastatavuse statistikat nad koguvad

ning mis osa sellest oleksid nad valmis ministeeriumiga tulevikus Eesti kultuuri digitaalse

kättesaadavuse seiramiseks jagama. Mõõdiku lõplik metoodika võib platvormide poolt kogutavatest

andmetest lähtuvalt veidi muutuda või täieneda.

Eelloetletud põhjustel ei pea me töövõtjana õigustatuks Tellija soovi töö vastu võtta puudustega

ning alandada lepingu punktis 2.2.2 II osamakse summat 20% võrra.

Vastuväited

Vastavalt lepingu punktile 3.11 oli Tellijal töö ülevaatamiseks ja tagasiside andmiseks ette nähtud

10 tööpäeva, mida on võimalik mõjuval põhjusel pikendada 5 tööpäeva võrra, teavitades sellest

töövõtja kontaktisikut. Antud juhul esitati puudusi sisaldav vaie meile kui töövõtjale väljaspool

lepingus kokku lepitud tähtaega. Vastavalt lepingu tingimustele loetakse töö Tellija poolt

vastuvõetuks, kui pretensiooni ei esitata lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Ühtlasi sisaldas vaie

Tellija tagasisidet aspektidele, millele ei olnud kordagi varem lõpparuannet kommenteerides

tagasisidet antud.

Uuringu viimase etapi ja selle tagasiside aegrida

• Aruteluseminarid mõõdiku teemal:

o ekspertidega (31.01 Ragnar Siili ja Jorma Sarvega, keskseks teemaks mõisted ja

mõõtmise teostamise võimalikud viisid),

o Tellijaga (21.02, teemaks mõõdiku mõisted, sh kättesaadavus ja seiratavad

valdkonnad),

o ekspertidega (Indrek Ibrus ja Sten-Kristian Saluveer, teemaks seire teostamise

erinevad võimalused, andmekogumise viisid)

o ekspertide ja Tellijaga (4.04, ekspertidest osalesid Indrek Ibrus ja Sten-Kristian

Saluveer) (teemaks seiramise võimalikud viisid, andmekogumise teostatavus)

o lisaseminar Tellijaga (10.05) (teemaks valitud seiramise viis, seire tehniline

lahendus (seiratavate teenusepakkujate loetelu, formaadid, seiramise sagedus)

• Ekspertintervjuud Rahvusarhiivi Meediateeki juhtivspetsilisti ning Eesti

Rahvusraamatukogu, rahvusteavikute säilituskeskuse juhatajaga digiteeritud

kultuuripärandi kättesaadavusest (märtsis 2024).

• Lõpparuanne esitamine (17.05) (mõõdiku peatükis ainult metoodika osa, ilma esimese

seire andmeteta)

• Lõpparuande lõplik versioon (koos seire andmetega, kirjale olid lisatud Exceli fail

alusandmetega ja seiratud teenusepakkujate kontaktid, samuti meiepoolsed vastused

failis kooskõlastustabel) 13.06. Meie kui töövõtja täpsustus kooskõlastustabelile: „Lisaks

on manuses kooskõlastustabel, kus tõime välja kommentaarid, mida arvestasime

osaliselt või selgitasime, miks nende põhjal muudatusi ei teinud."

• Viimased 2 Tellija kommentaari on suunatud elanikkonna küsitluse osa analüüsile (II

etapp), (sisse viidud) 17.06. See on ainus kirjalik tagasiside, mida lõpparuande lõplikule

versioonile saime.

• Meie kui töövõtja (Age Toomla saadetud) kirjalik päring Tellija esindajale 25.06: „Uurin,

kas olete valmis digikultuuri uuringu otsi kokku tõmbama ja aruande ja lühikokkuvõtte

kinnitama?"

• Tellija esindaja Karlo Funk vastab 28.06.2024 ehk 10 tööpäeva pärast lõpparuande lõpliku

versiooni esitamist: „Proovime järgmisel nädalal otsad kokku tõmmata ja täpsema

kuupäeva paika seada." Meile kui töövõtjale ei ole seega teada töö tagasisidestamiseks

lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, et Tellija hinnangul on töös olulised puudused või

et Tellija soovib kasutada võimalust mõjuval põhjusel pikendada tagasisideks ettenähtud

aega.

• 5.07 ehk 15 tööpäeva pärast lõpparuande lõpliku versiooni esitamist helistab Tellija

esindaja Karlo Funk Age Toomlale, kus annab esimest korda selgesõnaliselt märku, et

Tellijal võib olla lõpparuande mõõdikut puudutavale osale suuremaid sisulisi etteheiteid,

mis takistavad töö vastuvõtmist. Tellija sõnul täpsustatakse aruande puudusi kirjalikult

järgmise nädala alguseks ehk 8. juuliga algaval nädalal.

• Vaie esitati 19.07 ehk 25 tööpäeva pärast lõpparuande lõpliku versiooni esitamist.

Vastused vaides esitatud konkreetsetele puudustele:

Väide: 1. Esitatud töös puudub selgelt määratletud teaduses üldtunnustatud teoreetiline

raamistik (digi)kultuuri kättesaadavuse hindamiseks.

Tellija selgitus: „Hoolimata korduvast tähelepanu juhtimisest nii aruteluseminaridel kui

dokumendi tagasisides, et mõisted „kättesaadav“ ja „kättesaadavus“ ei ole sisuliselt

samatähenduslikud ning uuringus on läbivalt kasutatud mõistet „kättesaadavus“, on kogu

mõõdiku välja töötamine lähtunud eeldusest, et a) mõõdikuga vaadeldavaks olemiks on

digikultuuri teos, ühik või muu sisuelement b) kättesaadava digikultuuri koguseline hulk

määratleb kättesaadavuse. Selline tõlgendus on meelevaldne, vastuolus pakkumises esitatud

viidete sisuga ja keelekasutusega ning ei vasta tellija ootustele."

Vastus: Me ei saa nõustuda väitega, et mõõdiku teoreetilise raamistiku ega mõistete

määratlemisega aruteluseminaridel ei tegeletud. Tutvustasime Tellija esindajale mõõdiku

definitsioone, sh uuringus kasutatud kättesaadavuse definitsiooni esitleti Tellijale esimest korda

kirjalikult 19.02 failis Mõõdiku väljatöötamise eeltöö (Jagatud tellijaga).docx, samuti 21.02

toimunud esimesel Tellijaga peetud aruteluseminaril, mille eesmärgiks oli just mõõdiku

definitsioonide üle arutlemine. Kättesaadavuse definitsiooni osas kirjutasime viidatud

dokumendis järgnevalt: „Kättesaadavust defineeriksime kui „kuskil digikujul olemas”, eristamata

seda, kas tasuline või tasuta, samuti eristamata seda, kas see on kättesaadav piiratud aja jooksul

või alaliselt."

Siis ei olnud Tellija esindajatel sellele definitsioonile kommentaare, küsimusi ega etteheiteid.

Esimene sellekohane küsimus Tellija esindajalt tuli 10.05 seminaril ning lõpparuande 1. versiooni

tagasisides. Tellija meeskonnaga liitus uuringu käigus andmevaldkonna juht, kes tõstatas taas

mõiste määratlemisega seotud küsimusi, milles olime veebruarikuus esitatud dokumendi põhjal

ja aruteluseminaril kokku leppinud ja jätkanud tööd sellest lähtuvalt. Seega ei olnud infovahetus

varasema kohta Tellija meeskonnas juhtud ja tagatud, kuid selle eest ei saa me töövõtjana

vastutust võtta. Konsulteerisime seejärel siiski ka täiendavalt Eesti Keele Instituudiga, kelle

soovitusel jäime „kättesaadavuse" lõpparuandes toodud definitsiooni juurde. Selgitasime oma

seisukohta 13.06 lõpparuande lõppversiooniga esitatud kooskõlastustabelis. Kooskõlastustabeli

eesmärk oli välja tuua kohad, kus Tellija võib soovida uuesti meilt täpsustavaid kommentaare

küsida, kuid rohkem me Tellijalt selle mõiste määratluse puuduste kohta kirjalikku tagasisidet

ei saanud enne 19.07 esitatud vaiet.

Mõõdiku metoodikas tuginesime lõpparuandes loetletud rahvusvahelistele ja Eesti

dokumentidele, samuti aruteludele Eesti ja välisekspertidega. Viimaste hinnangul ei ole neile

teadaolevalt varem sellist laadi digikultuuri kättesaadavuse riikliku seiret ega selle metodoloogiat

välja töötatud (vt teiste riikide sellekohast praktikat käsitles lõpparuande ptk 1 „Rahvusvahelise

praktika analüüs"). Kuna antud teema puhul puuduvad olemasolevad üldtunnustatud raamistikud,

siis me ei saanud neile ka töös tugineda, selle asemel konsulteerisime definitsioonide

kitsendustes ekspertidega, kellest mitmed olid kaasatud ka Kultuur 2030 arengukava

väljatöötamisse, ning Tellija esindajatega. Sellest, et digikultuuri kättesaadavuse riikliku mõõdiku

väljatöötamisel ei ole head rahvusvahelist „parimat praktikat" andsime me Tellijale suuliselt

märku juba vahearuande esitlusel 12.12.2023.

Väide 2. Kättesaadavuse mõõdiku metoodika on läbipaistmatu ning tulemused

ebausaldusväärsed.

Vastus: Mitmed selles punktis esitatud Tellija etteheited, sh täpsustavad küsimused DIGARi,

Saaga ja Kivikese andmete ning digikultuuri pärandi „sisu" mõiste definitsiooni selgituse soov,

jõuavad tagasisidena meieni esimest korda alles vaides. Neid küsimusi ei adresseeritud varem

kirjalikus tagasisides.

Esitasime koos lõpparuande lõppversiooniga Tellija esindajale Karlo Funkile faili seire

alusandmed ja kontaktid, kus on olemas iga seiratud teenusepakkuja puhul kontakt, kellega me

andmete kogumiseks suhtlesime, nende meiliaadress ja teenusepakkuja soovitatud andmete

kogumise viis. Soovitatud andmete kogumise viisi teadasaamiseks saatsime kõigile

teenusepakkujatele e-maili.

Nende teenusepakkujate puhul, kes soovitasid andmete kogumiseks kirjalikku päringut

teenusepakkuja esindajale, tegime me seire kokkulepitud kuupäeva (27.05.2024)

teadasaamiseks 23.05.2024 kirjaliku e-kirja vormis päringu. Nende seas on ka Tellija poolt

küsimusi tekitanud Rahvusarhiivi Saaga, DIGAR ja Eesti Kirjandusmuuseumi DIGAR, kes

soovitasid kirjalikku päringut just sel põhjusel, et avalikult, veebilehel kättesaadavad andmed on

kas aegunud ja ebatäpsed (Kirmus) või ei vasta seire metoodika tingimustele (DIGAR ja Saaga).

Päringute sisu täpsem kirjeldus on toodud allpool, jaotuses „Teenusepakkujatele saadetud

päringud".

1. DIGARi kollektsioonide suuruse küsimus. Seire metoodikas arvestati sisu mõõtmisel

tavakasutajale kättesaadavat veebisisu, „sõltumata sellest, kas ta peab selle tarbimiseks looma

teenusepakkuja juures konto või teenuse (näiteks filmi) vaatamise eest tasuma või mitte."

(lõpparuande lõppversiooni lk 66). Suur osa DIGARi fotofailidest on kättesaadavad vaid Eesti

Rahvusraamatukogu uurimissaali sisevõrkudes ning tavakasutajad sellele oma kodust ligi ei

pääse. Sarnasel teemal on lõpparuandes uuesti peatutud lk 73: „Kui välja arvata raadiosaadete

tõttu audiosisus domineerivad ERR Arhiiv ja Jupiter, on arvestatav osa Eesti andmebaasides

digiteeritud audio- ja videosisust kättesaadav ainult andmebaaside siseveebis. Näiteks DIGARis

on 2700 digiteeritud heliplaadist välisvõrgus ligipääsetavad vaid 420. Meediateegis on

välisvõrgus vaid 80 ning suure osa Eesti muuseumite digisisu koondavas MuISis 38 helifaili."

2. Saaga ja Kirmuse puhul edastasid teenusepakkujad meile alguses andmed, kus iga skaneeritud

raamatu, trükise või muu dokumendi 1 lk oli 1 fail. Kuna see aga suurendas märgatavalt nende

andmebaaside pakutava sisu mahtu (Saaga puhul oli sel juhul 30 miljonit, Kirmuses üle 11

miljoni), palusime me neilt andmeid, kus üks raamat või muu dokument oleks 1 fail.

Lõpparuandes esitatud andmed kajastavad just neid, 1 dokument 1 fail metoodikaga loendatud

andmeid.

Lisa: Teenusepakkujatele saadetud päringud

Kirjalikud päringud olid teenusepakkujatele personaliseeritud, vastavalt nende

andmebaasi/platvormi pakutavale sisule, kuid päringu küsimused oli samad. Esimesed,

teenusepakkuja eelistatud andmekogumise meetodi kohta küsivad meilid saatsime

teenusepakkujatele mai esimesel nädalal, et välja selgitada parim viis seire teostamiseks. Neis

e-kirjades uurisime me teenusepakkujate valmidust külastatavuse kohaseid andmeid edastada.

Teine e-kiri teenusepakkujatele saadeti mai keskel ning selles küsisime juba konkreetselt

sisustatistika mõõtmise võimaluste kohta, sh selle kohta, kas parim viis tavakasutajale

kättesaadava sisu koguse seiramiseks on kirjalik päring teenusepakkujale või mõni muu viis,

näiteks teenusepakkuja veebilehel olevad andmed.

Kolmanda e-kirja saatsime ainult neile teenusepakkujatele, kes soovitasid andmeid koguda

kirjaliku päringu teel.

Paljudel juhtudel oli teenusepakkujatel või meil edastatavate andmete kohta täiendavaid

küsimusi. Esimeses kirjas tutvustasime ennast ja uuringu eesmärki kirjades järgnevalt:

Kirjutan teile uuringuettevõttest Haap Consulting, seoses „Eesti digikultuuri pakkumise ning Eesti

elanike digikultuuris osalemise“ uuringuga, mida viime läbi Kultuuriministeeriumi tellimusel. Uuringu

üks eesmärke on välja töötada metoodika Kultuur 2030 arengukavas sõnastatud Eesti kultuuri

digiplatvormidel kättesaadavuse mõõdikule.

Hetkel uurime kodumaistelt Eesti kultuuri distantsilt kogeda võimaldavatelt

platvormidelt/andmebaasidelt, millist platvormi veebisisu- ja külastatavuse statistikat nad koguvad

ning mis osa sellest oleksid nad valmis ministeeriumiga tulevikus Eesti kultuuri digitaalse

kättesaadavuse seiramiseks jagama. Mõõdiku lõplik metoodika võib platvormide poolt kogutavatest

andmetest lähtuvalt veidi muutuda või täieneda.

Eelloetletud põhjustel ei pea me töövõtjana õigustatuks Tellija soovi töö vastu võtta puudustega

ning alandada lepingu punktis 2.2.2 II osamakse summat 20% võrra.