Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/2938-3 |
Registreeritud | 12.08.2024 |
Sünkroonitud | 13.08.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Vastutaja | Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 12.08.2024 nr 5.1-1/89-1
Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt arvamuse
avaldamiseks esitatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust
(VTK), milles käsitletakse sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamist eesmärgiga luua
lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Käesolevaga esitame VTK kohta oma
arvamuse ja ettepaneku.
I Põhiseisukoht ja ettepanek
ITL on seisukohal, et sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamine TTJA rahastamise
eesmärgiga ei ole õigustatud ega asjakohane. ITL-i ettepanek on loobuda VTK-s sideettevõtjatele
täiendava eritasu kehtestamise plaanist.
Põhjendame oma seisukohta järgmiselt:
1) Sideettevõtjad tasuvad juba praegu riigieelarvesse väga suuri makse ning lisaks sellele ka
miljonitesse ulatuvaid eritasusid (nt sageduste ja numeratsiooni riigilõivud ja oksjonitasud),
mida on võimalik selleks tegeliku vajaduse olemasolul kasutada TTJA täiendavaks
rahastamiseks.
Ainuüksi 2023. aastal tasuti sidesektori ettevõtete poolt sageduslubade eest riigilõivu enam kui 1,78
miljonit eurot ja numbrilubade toimingute riigilõivu 2,73 miljonit eurot. Seega kokku tasuti vaid neis
kategooriates sideettevõtjate poolt riigilõive mullu 4,51 mln euro ulatuses. Käesoleva aasta juulist
tõsteti sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23%, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest
kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Lisaks maksid sideettevõtjaid hiljutistel sagedusoksjonitel
miljoneid ühekordset tasu omandatud 5G litsentside eest (nt pelgalt viimase 26GHz oksjoni pealt
teenis riik 4,8 miljonit eurot, 3,5 MHz oksjonilt enam kui 17 miljonit eurot, kolme oksjoni
koondsumma oli kokku ca 28 miljonit).
2
Eelnevast johtub, et sektor tasub iga-aastaselt riigieelarvesse oluliselt rohkem ainuüksi erinevate
riigilõivude ja eritasude näol, kui kulub TTJA-l ettevõtete üle järelevalve teostamiseks, rääkimata
sidesektori poolt tasutavatest muudest maksudest, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse.
2) Ettevõtete koormamine uute maksude või tasudega, mille eesmärk on riigisektori
kasvatamine, pole tänases majanduslanguses kindlasti kuidagi põhjendatud.
Näeme, et see seab veel suuremasse ohtu Eesti majanduse konkurentsivõime, mis on juba niigi
erinevate uuringute tulemusena selges languses. Äsja on Vabariigi Valitsus teatanud plaanist
kehtestada laiapõhjaline julgeolekumaks, mis mõjutab kodanike kõrval oluliselt ka kõiki ettevõtteid
ning sellest johtuvalt kogu majandust. Oleme seisukohal, et sellele lisaks peaks hoiduma mis tahes
täiendavate kohustuste kehtestamisest ettevõtjate suhtes.
3) VTK on vastuolus Eesti riigi oluliste strateegiate ja plaanidega, s.h värske koalitsioonilepingu ja
kevadel avaldatud Eesti majanduspoliitika plaaniga, mis sisaldavad lubadust vähendada
bürokraatiat ja töökohtade arvu riigisektoris.
Selles laiemas kontekstis ei saa olla õigustatud ametnike arvu ulatuslik kasvatamine ühes
riigiasutuses. Vastava tasu kehtestamise tulemusena on TTJA-l plaanis suurendada oma ühe
valdkonna ametnikkonda märkimisväärses ulatuses (pea poole võrra) olukorras, kus on vajalik
tegeleda hoopis ulatuslike kulukärbetega. TTJA tegevuses puuduvad ITL-i hinnangul võimelüngad, mis
nõuaksid sedavõrd palju täiendavat ressurssi. Enamikke VTK-s käsitletud teemasid veavad eest
sideettevõtjad ise või panustavad neisse teised riigiasutused (näiteks Riigi Infosüsteemi Amet) või on
tegemist tegevustega, mis on TTJA poolt juba täna kaetud.
4) Kavandatav tasukohustus ei aita kaasa sideturu arengule, sh tulevikukindlate ühenduste
täiendavale loomisele sinna, kus neid veel pole.
ITL ei näe, et VTK-s kirjeldatud ülesannete täitmiseks TTJA ressursi suurendamine aitaks tagada
sidevaldkonna pikemaajaliste eesmärkide (näiteks Lairiba plaan 2030, EL gigabiti soovitu) sihtide
täitmist. Kõige olulisem on täna luua keskkond, kus Eestis ehitatakse jätkuvalt sidetaristut sinna, kus
seda veel pole, ja on olemas valmisolek panustada sideteenuste kui elutähtsate teenuse
kriisikindlusesse. Selleks on vajalik nii sideettevõtete kui riigipoolseid investeeringuid, mitte
ametkonna kasvatamist ja sellega seotud kulude kasvu. Kavandatav tasu vähendab sideettevõtete
investeerimisvõimekust. Näiteks saaks ainuüksi üheks aastaks plaanitud tasu (900 000 eurot) eest
ehitada 9-10 uut sidemasti, mis võimaldaks luua veel parema levi paljudesse kohtadesse.
Kokkuvõtvalt ei ole mis tahes lisatasude ega uute maksude kehtestamine õigustatud ega
asjakohane, kuna riigieelarvesse laekub tänu sideettevõtetele tähelepanuväärne hulk tulusid.
Sellest on suurepäraselt võimalik rahastada ka regulaatori tegevust.
Samuti oleks uue tasu kehtestamine täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel ning
sobimatu ajal, mil tõuseb üldine maksukoormus tulenevalt julgeolekumaksu kehtestamisest.
Arvestades praegust majanduslikku olukorda on äärmiselt oluline hinnata kõigi tegevuste olulisust ja
mõju laiemas mastaabis. Vältida tuleb kõiki tegevusi ja algatusi, mis toovad ettevõtjaile kaasa
lisakoormuse ja suurendavad samas riigisektori mahtu ning riigiametnike arvu.
3
II Täiendavad seisukohad ja põhjendused
1) VTK-s sisalduv plaan on seda arusaamatum, et hetkel võiks TTJA olla ka teistele riigiasutustele
ja ametkondadele optimaalse tegutsemise ning mõistliku ametnike arvuga eeskujuks.
Kavandatav samm (olemasolevale 27 ametnikule täiendava 12 ametniku juurde palkamine)
muudaks tänast olukorda kardinaalselt. On enam kui küsitav, kas sellise plaani koostamisel on
lähtutud efektiivsest ja optimaalsest tegevusest, vajadusest vähendada bürokraatiat ja viia
vaieldava kasuteguriga tegevusi miinimumini ning välistada kõik tegevuste ja vastutusalade
dubleerimised teiste riigiasutustega.
2) Selline kavatsus on selges vastuolus Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja
pakutud majanduspoliitika pika plaaniga väga mitmetes küsimustes. Näiteks on uue
majanduskasvu plaani alajaotuses “Õigusruum on selge ja ettenähtav” selgesõnaliselt lausa
sissejuhatuses öeldud „Iga uue regulatsiooni juures peaks valitsus küsima, kas see tõstab meie
konkurentsivõimet”. On ilmne, et vastav uus regulatsioon ja järjekordne eritasu ettevõtjatele
mitte ei tõsta Eesti konkurentsivõimet investeerimiskeskkonnana, vaid hoopis kahjustab seda.
3) Uus tasu loob täiendava halduskoormuse nii sektorile kui ka riigile ja seeläbi ka kodanikele.
Ametnike arvu hüppeline kasv loob paratamatult eeldused ka täiendava bürokraatia kasvuks.
Viimane on omakorda täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel.
4) Koalitsioonilepingu kohaselt on riik lubanud võtta hoopis vastupidise suuna, vähendades
bürokraatiat, reguleerimist ning kehtestades reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust
toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.
Käesolev algatus on selle põhimõttega vastuolus.
5) VTK põhjendustes leidub rohkelt vigu, vasturääkivusi ning kallutatud järeldusi. VTK üheks
peamiseks eesmärgiks toodaval TTJA investeeringute vajadusel pole seost valdkonna
arendamisega. Samuti ei ole kavas vastavaid summasid kasutada mitte investeeringuteks (sh nt
tegevuse automatiseerimiseks või digitaliseerimiseks), vaid pelgalt ametnike arvu ulatuslikuks
kasvatamiseks. VTK kohaselt on suured investeeringud riist- ja tarkvarasse viimastel aastatel
tehtud ning tulevikku planeeritakse senist keskmist investeeringut. Eelnevast tuleneb, et
investeeringute maht jääb olemasoleva eelarve piiresse ega vaja täiendavat rahastamist.
6) VTK-s sisalduv väide, et Eesti on üks vähestest EL riikidest, kus selline tasu puudub, ei ole
pädev. Erinevates riikides on erinev tasusüsteemide ülesehitus. Arvesse ei ole võetud mitmeid
Eestis juba makstavaid tasusid, mida mõnel riigil sel moel kasutusel ei ole.
7) Pakutud regulaatortasu mudel uue maksu näol toob sideettevõtetele kaasa justkui topelt
maksustamise ja suurenenud finantskoormuse, mis piirab võimet investeerida uutesse
tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri. See omakorda aga takistab Eesti digitaristu arengut ja
Lairiba plaan 2030 ning hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu gigabititaristu määruse (nr 2024/1309)
eesmärkide saavutamist, mitte ei aita sellele kaasa (nagu on toodud VTK-s).
4
8) On enam kui küsitav, kas TTJA tegevuses on tegelikke võimete lünki ning kui on, siis kas need
on seotud sidesektori arengu tegeliku soodustamisega või tooksid kaasa hoopis täiendava
regulatiivse koormuse turuosalistele ja seeläbi ühiskonnale laiemalt. Võrdluseks peab kõrvale
hindama, et kas ja kuidas see võib takistada teiste suurte eesmärkide täitmist ja üldist arengut.
Suund peaks olema edasi, mitte tagasi.
9) Eraldi toome välja, et VTK-s pole arvestatud mõju väiksematele sideettevõtjatele. Näiteks oleks
VTK kohaselt kavandatava tasu subjektiks ka sideteenuseid pakkuv ettevõte, kelle käive eelmisel
kalendriaastal oli 5 miljonit ja kasum 50 000 eurot. 0,2% käibest, mis on oluliselt suurem kui
teistes riikides, järelevalvetasuks maksta mõjutaks oluliselt selle ettevõtte ja kindlasti ka teiste
väiksemate sideettevõtjate igapäevast tegutsemist.
10) VTK-s ei ole piisavalt analüüsitud võimalikke alternatiivseid lahendusi. VTK-s viidatud CIVITTA
analüüs toob samuti välja, et tuleks kaaluda võimalusi administratiivkulude vähendamiseks ning
kui luuakse uus süsteem, siis peaks see olema selge, läbipaistev ja reaalselt kulupõhine. Ükski
neist nõuetest ei ole VTK-s välja pakutud lahenduse korral reaalselt täidetud.
III Konkreetsed kommentaarid VTK-s esitatud väidete kohta
VTK-s esitatud väide Kommentaar
1. Sideametis töötas 20 aastat tagasi 137
ametnikku, TTJA sideosakonnas on täna 27
ametikohta ehk teenistujate arv on
vähenenud 5 korda.
Tegu ei ole adekvaatse võrdlusega, kuna
võrdlusbaasiks kasutatakse kallutatud
andmeid. VTK-s esitatud Sideameti
teenistujate arv sisaldab lisaks
sidevaldkonnaga tegelemise üksustele ka
mitmete teiste tugiüksuste teenistujate arvu
(nt Juhtkond, Klienditeenindus, Aparatuuri
osakond, Kantselei, Personaliosakond,
Postiside osakond, Finantsosakond,
Infotehnoloogia osakond, Varahalduse
osakond, Maakondade esindused jt). TTJA
praeguse struktuuri puhul ei hõlma
sideosakonna teenistujate number muid
tugiüksusi, kes on samuti TTJA-l olemas.
Seega väide, et praegu TTJA sideosakonna
teemadega töötavate isikute arv on
vähenenud 5 korda, ei ole korrektne.
5
2. Viimase 20 aasta jooksul on sideregulaatori
tegevust muudetud kordades
efektiivsemaks, eelkõige ametikohtade
olulise vähendamisega, tööprotsesside
tõhustamise, e-teenuste pakkumise ja
töödele prioriteetide seadmisega.
Antud väide viitab selgelt, et tegemist on
olnud planeeritud otsuste ja tegevustega
ning seda õiges suunas. Seda lähenemist
tuleb säilitada, mitte muuta. Tekitab
küsimusi, et miks on nüüd soov liikuda
vastassuunas, tõstes ametnike arvu, mitte
mõeldes läbi võimalikke alternatiive
tõhustamise, digitaliseerimise, prioriteetide
seadmise või muul moel optimeerimise
suunas.
3. Töötamine viimased aastad oluliselt
vähendatud koosseisuga on näidanud, et ka
tänastest seadustest tulenevate kriitiliste
kohustuste täitmine on muutumas üle jõu
käivaks.
Sideettevõtjate poolt ei ole tajutav TTJA
kohustuste täitmise võimetus või
ebapiisavus. Uutest regulatsioonidest
tulenevate täiendavate kohustuste hulk toob
seejuures valdava osa koormust kaasa mitte
regulaatorile, vaid sideettevõtetele. Näiteks
ESS § 873 jj sisalduv menetlus seoses
nõuetega sidevõrkudele ja teenustele riigi
julgeoleku tagamiseks tähendab praktikas
seda, et suuremahulise ja sisulise töö teevad
sideettevõtjad, vajadusel ka
julgeolekuasutused, TTJA menetluse osa
julgeoleku teemal on vähene. Teine näide on
meediateenuste valdkonnast, kus
planeeritakse loakohustust välismaiste
televisiooniprogrammide taasedastamiseks.
ITL-ina oleme teinud korduvaid ettepanekuid
selle menetlusprotsessi lihtsustamiseks,
samal ajal kui riik (s.h TTJA) on välja
pakkunud protsessi, mis tooks kaasa sarnase
menetlusprotsessi korduva läbitegemise
tuues kaasa suurema koormuse nii TTJA-le
endale kui ka kõigile telekanalite
taasedastajatele.
6
Soovitame TTJA-l hinnata, milliste seniste
regulatiivsete kohustuste osas oleks mõistlik
teha seadusandjale ettepanek nende
kärpimiseks ja otsida koos sideettevõtetega
viise nende efektiivsemaks täitmiseks. Tuleb
arvestada, et Eesti on väikeriik ja ka Eesti
sideettevõtted on Euroopa mastaabis
väikesed. Seega on piirid ka nende
suutlikkusel täita järjest uusi regulatiivseid
nõudmisi kui ka anda pidevalt aru nende
nõuete täitmise kohta ja seda tõendada.
Lisaks on värskelt loodud koalitsioon
avalikkusele kinnitatud, et kogu riigisektor on
võtnud suuna kärpimisele. Olemasolevaid ja
lisanduvaid ülesandeid täidetakse teistes
avalikes asutustes kärbitud eelarvega. Samal
ajal esitletakse sideettevõtjatele plaani, mille
kohaselt on vajalik tõsta TTJA ametnike
töötunde 72% võrra suurendada. See on eriti
jahmatav fakt ka seetõttu, et suured ja
aeganõudvad teemad on olemasoleva
ressursiga hiljuti ära juhitud (ESS-i
muudatuste rakendamine, 5G sageduste
väljajagamine, tururegulatsioonide
koostamine) ning peamiselt on
regulatsioonid (nt gigabititaristu määrus,
lairiba plaan) ministeeriumite vastutusalas
üldse.
4. Arvestades side olulisust elutähtsa
teenusena olevat olukord riigi julgeoleku
vaatest jätkusuutmatu.
Antud VTK-s välja toodud eesmärgid ja
tegevused, milleks soovitakse täiendavat
rahastust, ei ole olemuslikult kindlasti niivõrd
kriitilise tähtsusega, et mõjutaksid riigi
julgeoleku jätkusuutlikkust. Tegu on seega
kallutatud ja propagandistliku väitega.
7
Lisaks – kui ka ses osas mingid puudujäägid
eksisteeriksid, siis tuleks selleks eraldada
raha riigieelarvest. Riigi julgeoleku vaatest on
suurem roll sideettevõtetel endal, nemad
tagavad Eesti inimestele sideühenduse.
Olulist rolli mängivad ka MKM-i
kriisikoordineerimine, Riigikantselei ning
muidugi ka riigi julgeolekuasutused.
Riigiasutuste sidealase teenindamise ning
eriotstarbelise ja operatiivside tagab aga
üldse RIKS. Ehk siis TTJA roll on olla
järelevalveasutuseks, aga julgeoleku
kontekstis on TTJA roll selgelt sekundaarne.
5. Kitsaskohtadena tuuakse välja TTJA
sidevaldkonna ennetava järelevalve
võimekuse puudumise – konkurentsi,
tarbijakaitse, teenuse kvaliteedi ning
toimepidevuse ennetav järelevalve ja
reageerimine on vaid intsidendipõhine.
Nende valdkondadega tegelemise osas ei ole
sideettevõtted võimete lünki täheldanud.
Intsidentidele reageerimise kiiruse ja vastava
tegutsemise osas ei ole samuti olnud
pretensioone.
Lisame, et nt tarbijakaitse küsimustega
tegeleb TTJA-s hulk inimesi ning see ei ole
kindlasti sidesektori spetsiifiline. Pigem
näeme seda, et teoreetiliste tarbijaõiguslike
küsimustega tegelemiseks on ressurssi liialt
ja tegeletakse formaalsete detailidega, mis ei
oma sisulist tähendust ega suurenda
praktikas tarbijate heaolu. Värske näitena
saame tuua TTJA hiljutise pöördumise
sideettevõtjate poole, kus ametnike poolt
püütakse reguleerida seda, kas
sideettevõtjad kasutavad pealkirja „Lepingu
kokkuvõte“ või „Lepingu lühikokkuvõte“.
8
6. Hetkel ei olevat regulaatori poolt võimalik
panustada nõuete ja sagedushalduse Eesti
seisukohtade ja ettepanekute kaitsmiseks
ning läbi töörühmade praktiliste
sidevaldkonna juhiste väljatöötamisse
vajalikul määral, mis omakorda suurendab
riski, et tulevikuotsused ei pruugi olla Eesti
turule parimad. Soovitakse suurendada
sideettevõtjate ettepanekute esitamise
võimalust ja kaitsmist rahvusvahelistes
sidesektorit reguleeritavates töögruppides.
Kindlasti nõuab töögruppides osalemine ja
seisukohtade kujundamine tööd, kuid
siinkohal ei ole analüüsitud kuivõrd suur kasu
kaasneb täiendava ressursiga. Näib
ebatõenäoline, et tulemus väga suuresti
muutub. Samuti on täna pakkunud
sideettevõtjaid ise vajalikku ja asjakohast
sisendit seisukohtade kujundamiseks. Lisaks,
sidevaldkond on EL-i tasemel niivõrd
detailselt reguleeritud, et me ei näe ruumi
sektoripoolseteks massilisteks
muudatusideedeks, et oleks vaja täiendavat
ressurssi.
Mis puudutab sagedushaldust, on sügavalt
arusaamatu ja põhjendamatu olukord, milles
sideettevõtjate makstud ja makstavad
sageduslubade pikendamise ja
väljastamisega seotud tasud ei lähe
sihtotstarbeliseks kasutamiseks TTJA-le ja
küsitakse veel täiendavat rahastust.
7. Väidetavad võimelüngad, mis vajavad
parandamist ja lisanduvad ülesanded ja
kohustused:
• investeeringute baasrahastuse
jätkusuutlikkuse tagamine
• mobiilsidevõrkude arenguga ja uute
tehnoloogiate reguleerimisega seotud
ülesanded ja kohustused mobiilside
pikaajalise planeerimise osas, uute
sideteenuste järelevalve ja
tururegulatsioon;
• ülesanded, mis on seotud kohustustega
esindada Eestit rahvusvahelistes
elektroonilise side regulatsiooni eest
vastutavates töögruppides ja
organisatsioonides;
Nimetatud võimelüngad ja lisanduvad
kohustused on suuresti tegevused, mida
tehakse juba praegu ning mille osas ei ole
näha võimelünki. Seega täiendavate
tegevuste (ressursi) vajadus on äärmiselt
küsitav.
Lisaks on osa neist kohustustest ja
valdkondadest n.ö jagatud vastutusega, st
nende teemadega ei tegele riigis ainuüksi
TTJA.
Küberturvalisusega seotud küsimused ei ole
ainult sidevaldkonna spetsiifilised, siin on
senine juhtroll olnud selgelt RIA-l. Laiema
spektriga küberturvalisuse valdkonna
teemadega tegelemise tõhustamiseks ei ole
ainult väikse hulga ettevõtete maksustamine
õiglane.
9
• rahvusvaheline suhtlus naaberriikidega
sageduste koordineerimisel piirialadega
seotud kohustustega;
• raadiosageduste kasutamise järelevalve
võimestamine;
• sidevõrkude küberturvalisus ja
sertifitseerimine ning kõrge riskiga tootjate
tehnoloogiate kasutuse vähendamine;
• kohustus side toimepidevuse ja
elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks,
tsiviil- ja militaarkasutajate kaitsmine
kriisiolukorras;
• kriisivalmiduse tõstmine, reaalajas
raadiomonitooringu häirete olukorrapildi
loomine ja hoidmine;
• vajadus suurendada sideturgude
analüüsivõimekust ja turuolukorra
muutuste tajumise võimekust EL Gigabiti
eesmärkide täitmiseks.
Näiteks küberturbealane sertifitseerimine
saab olla tasuline teenus, mille eest tasub
ettevõte, kes läheb seda konkreetset
sertifikaati taotlema.
Võrdlusena, näiteks Soomes on
küberturvalisusega, sh riigi julgeoleku
kaalutlusel tehtavad muudatused
sideettevõtjate võrgus ja süsteemides, ja
muud turvalisusega seotud tegevused
rahastatud riigieelarvest. Eestis peavad
sideettevõtjad vastava turvalisuse ja riigi
arvates potentsiaalselt ebaturvaliste toodete
või sidevõrgu osade väljavahetamise tagama
oma vahenditega. Seetõttu leiame, et
sideettevõtjate regulatiivne koormus on niigi
kõrge ning ka sidevõrkudes kasutatava riist-
ja tarkvara osas aruandluskohustus ja
auditeerimiskohustus pandi hiljuti siseriiklike
regulatsioonidega sideettevõtetele, kuigi
olnuks võimalus kasutada ka Soome mudelit.
Riigi julgeolekuks vajalike tegevuste
rahastamine peaks samuti toimuma
riigieelarvest mitte läbi ühe sektori ja
mitmekordse maksustamise.
EL gigabititaristu määruse eesmärkide
täitmise üks peamine kitsaskoht on
täiendavate investeeringute vajadus
infrastruktuuri arenguks. Selleks, et seatud
eesmärke täita, ei ole vaja täiendavat
bürokraatiat, vaid reaalset panust ja abi
infrastruktuuri rajamise/arendamise
lihtsustamiseks riigile ja KOV-idele
kuuluvatele teedele, maaüksustele ja
hoonetele. Täna on see jäetud
sideettevõtjate erahuviks ja lahendamiseks.
10
Lisades sideettevõtjatele täiendavaid
kohustusi on ilmne, et gigabiti soovituses
seatud digiajastu eesmärkide täitmine
muutub keerulisemaks mitte ei aita sellele
kaasa.
8. BERECi uuringus on väljendatud et, kui
sideregulaator suudab genereerida lisaks
riigieelarvelisele rahastamisele, või selle
asemel, omavahendeid, siis olevat tal
tunduvalt suurem sõltumatus kui asutustel,
mis sõltuvad tugevalt ning ainult
riigieelarvelistest rahastamisallikatest.
Kuigi antud uuringus tõdetakse, et mitmetest
allikatest rahastamist võib pidada heaks
tavaks, siis juhitakse tähelepanu, et eelarve
koostamise protseduurid ja eelarve täitmise
autonoomia omavad selgelt suuremat
tähtsust kui mitme rahastamisallika aspekt.
Uuring tõi välja, et täielikult ühest allikast –
riigieelarvest – rahastatud riigi reguleerivate
asutusi saab iseloomustada sõltumatutena,
kui nad on saanud teha oma vajadustest
lähtuvalt eelarve kohta ettepanekuid,
pidanud ministeeriumiga läbirääkimisi ning
omavad kaalutlusõigust selle rakendamiseks.
Kõik vastavad võimalused on Eesti
õigusruumis ka täna olemas.
Lisaks tasuvad sideettevõtjaid juba praegu
erinevaid tasusid ning seega oleks juba
praegu võimalik seda kajastada TTJA eelarves
kui täiendavat rahastusallikat. Täiendava
tasu või maksu loomine ja sama tegevusega
seoses sideettevõtjate mitmekordne
maksustamine ei ole õigustatud.
9. Tuleb mainida, et kehtiv
raadiosageduslubadega seotud riigilõivude
arvestusmetoodika on 20 aastat vana, ei
ole täna enam piisavalt läbipaistev ja vajab
ajakohastamist.
Siit ilmneb, et TTJA-l on plaanis ka neid
tasusid tõsta, mis kasvatab ühe sektori
koormust veelgi. Seda vaatamata sellele, et
sageduslubade riigilõivu määrad tõusid just
hiljuti märkimisväärselt (23%).
11
10. Regulaatorasutuse põhist rahastusmudelit,
kus lisaks riigieelarvelisele rahastamisele
kasutatakse ka regulaatorasutuse
genereeritud omavahendeid, kasutatakse
Eestis Konkurentsiameti ja
Finantsinspektsiooni rahastamisel.
Pelgalt asjaolu, et taoline tasu on teatud
muudes olukordades kehtestatud, ei ole
piisav, hindamaks selle kehtestamise
põhjendatust teist laadi asutuse puhul,
hoopis teistsuguste tegevuste jaoks ning
mitte arvestades juba praegu makstavaid
tasusid. Samuti puudub veendumus või
analüüs, et antud rahastusmudelite
kehtestamine on olnud parim lahendus.
Näiteks Konkurentsiameti rahastamise puhul
on juba välja tulnud ulatuslikud probleemid,
sh on ilmnenud kahtlus, et järelevalvetasu
on kasutatud laiemalt kui kohustatud
ettevõtete järelevalve. valdkond. Samuti on
Konkurentsiameti järelevalvetasu puhul
ettevõtetel õigus küsida järelevalvetasu
tagasi oma klientidelt, mis tähendab, et
eelarvesse panustavad lõpuks ikkagi tarbijad.
11. Sellise finantseerimise mudeli korral
rakenduks sideettevõtjatele, kelle
sideteenuste aastakäive on vähemalt 500
000 eurot (st Eestis ca 20 sideettevõtjat),
käibel põhinev tasu määras 0,2%
sideteenuste eelmise majandusaasta
käibest.
Peame antud tasu kehtestamist selgelt
ebaõiglaseks ja ebavõrdseks arvestades,
tasutud summasid ja kõigi tegevuste
mitteseotust sidesektoriga. Lisaks on
võrreldes teiste Euroopa riikidega pakutava
tasu määr selgelt liiga kõrge (Soomes on see
nt ~ 0,1%), sh sealse regulaatori roll
sidesektoris oluliselt suurem. Arvesse on
jäetud võtmata kogupilt ehk arvestatud ei
ole teisi juba tasutavaid makse ja tasusid,
hinnatud ei ole plaanitava tasu laiemat mõju
Eesti majandusele ning digitaristu tulevikule,
ettevõtluskeskkonnale.
VTK-s puudub analüüs juba praegu
sideettevõtjate poolt makstud tasude osas,
mis annaks selge ülevaate, et juba praegu
tasuvad sideettevõtjaid erinevate tasude
(lisaks riiklikele maksudele) näol riigile
mitmekümneid miljoneid.
12
TTJA 2023.a eelarve kohaselt oli ameti tulu
kokku 19,6 miljonit eurot, millest 4,1 miljonit
eurot moodustas elektroonilise side seaduse
alusel teostatavate toimingute riigilõiv ning
15 miljonit tulu saadi sageduslubade
müügist. See tähendab, et 97% TTJA tuludest
moodustasid sideettevõtete poolt tasutud
tasud, mida kasutati asutuse kõikide
tegevuste (mitte üksnes sideosakonna ja
sidesektori spetsiifiliste tegevuste)
rahastamiseks.
Tegemist on anomaalia mitte
normaalsusega. Seda ei tohi VTK-s
väljapakutud uue tasu näol kinnistada. Sama
loogikat jätkates peaks ehitusettevõtted
eraldi rahastama TTJA ehitusjärelevalve
tegevusi, raudtee ettevõtted raudteeohutuse
alaseid jne. Leiame, et TTJA peaks jääma
siiski riiklikuks järelevalveasutuseks, mida
rahastatakse riigieelarvest optimaalsel,
jätkusuutlikul ja läbi mõeldud viisil. TTJA
tegevus ei saa sõltuda erasektori käibest ja
nendelt potentsiaalselt laekuvatest tasudest.
12. Eelmainitud valdkondade võimestamisel
saaks käibel põhineva tasu kohuslastele
pakkuda ka rohkem hüvesid, sh:
• kiirelt väljatöötatud ajakohane
regulatsioon ja naaberriikidega
koordineeritud sageduste
kasutamine võimaldab
sideettevõtjal kiiremini alustada
uute tehnoloogiate ja sagedusalade
kasutamisega, sagedusalade ümber
planeerimisega ja arendamisega.
Tekib hea ülevaade naaberriikide
sideoperaatorite
sageduskasutusest.
VTK-s esitatud võimalik kasu tasu
kohuslastele ei ole sideettevõtjate senisest
kogemusest lähtudes põhjendatud ega
vajalik. Sektor ei vaja sedalaadi täiendavaid
teenuseid ega tegevusi regulaatori poolt, mis
õigustaksid täiendava rahalise koormise
loomist.
Eraldi väärib väljatoomist, et:
• 5G sageduste väljajagamine seisis
poliitilise otsuse taga, mitte polnud
põhjustatud infopuudusest, mida
olnuks tarvis naabritelt hankida.
13
Suureneb tagasiside ja regulaatori
nõustav roll, mis võimaldab
ettevõtjatel aegsasti planeerida
vajalike ümberkorraldusi ja
investeeringuid
• sideregulaator toetab ja nõustub
sideettevõtjaid kriisist tingitud
tegevuste ümberkorraldamisel.
Sidevõrgud ja sideturud toimivad,
eelkõige elutähtsad, kuid ka muud
teenused on tarbijatele
kättesaadavad.
• Sõjaaja/erakorralise seisukorra
riigisisese rändluse tingimused on
selged ja vastav rändlus toimib
vajadusel.
Pole esinenud olukorda, et
infopuuduse tõttu poleks suudetud
regulatsiooni välja töötada.
Loomulikult esineb raadiosageduste
koordineerimisel probleeme
Venemaaga, kuid need on ajendatud
selgetest poliitilistest põhjustest ning
TTJA ametnike arvu suurendamine ei
oma sellele vähimatki mõju.
• Seoses kriisivalmidusega on oluline
rõhutada, et kohustus side
toimepidevuse ja elutähtsa teenuse
toimimise tagamiseks lasub
ennekõike sideettevõtetel. Kõik
suured sideettevõtted on elutähtsa
teenuse osutajad (ETO-d), seega on
ammu olemas riskianalüüsid ja
toimepidevusplaanid ning TTJA roll
kriiside lahendamisel ei ole kandev.
TTJA ei oma kriiside lahendamisel
keskset rolli. ETO-d on kaasatud
kriiside lahendamisse kõrgel tasemel,
tehes koostööd Riigikantselei, RIA ja
erinevate julgeolekuasutustega.
• Täiesti arusaamatuks jääb, millisteks
tegevusteks kasutaks TTJA
täiendavat ressurssi nn sõjaolukorra
riigisisese rändluse loomisel. Seda
teemat on tehniliselt ette
valmistamas operaatorid koostöös
MKM-iga ja pole näha, et siin oleks
vajalik TTJA panus.
Kokkuvõttes jääb mulje, et tegemist ei ole
sidesektori arengust lähtuvate uuenduste
vajadustega, millede täitmisele otsitakse
finantskatet – vaid lähteülesandeks on olnud
plaan kehtestada erasektoris
14
sidevaldkonnale täiendav koormis ning selle
rakendamiseks on mõeldud välja rida
kunstlikke sundhüvesid ja sundteenuseid,
millega seda vähegi põhjendada.
13. CIVITTA analüüsi tulemusena pakuti ühe
variandina välja uus sideregulaatori
teenuste rahastamise metoodika, mis
põhineb suuremate sideettevõtjate
sideteenuste käibel.
CIVITTA uuringust tuleneb, et käibel
baseeruva tasu rakendamine on üks võimalik
lahendus, kuid selle variandi puhul tuleks
samal ajal vähendada sagedusloa tasusid.
See tähendaks, et riigilõivu osakaal peaks
selgelt vähenema ning katma ainult
menetlusega seotud kulu. Plaanitava tasu
määramise lahenduse juures ei ole
sageduslubade tasude vähendamise osa
arvesse võetud (vastupidiselt, hiljuti neid
suurendati märkimisväärselt).
Loamenetluse tasud on uuringus esitatud
võrdlusriikide eelarve mõttes marginaalse
olulisusega. Samal ajal kui riigilõiv on Eesti
regulaatori kontekstis äärmiselt suur
tuluallikas. Sellest samast CIVITTA analüüsist
ilmneb ka, et elektroonilise side ettevõtted
maksavad juba praegu enim riigilõive. 2022.
aastal moodustasid need 73% kogu laekunud
tulust (sealjuures ajahetkel kui 5G
sagedusload ei olnud veel kõik välja antud
ega sellega seotud tasud laekunud ega
kajastunud analüüsidokumendis) .
15
14. Mõju reguleeritava sektori ettevõtjale:
regulaatortasu osakaal sideregulaatori
regulaatorteenuste kuludest oleks 44% ja
panus riigieelarve vahenditest 56%. Seega
kavandatava muudatuse mõju
reguleeritava sektori ettevõtjatele on
keskmine, kuna üle poole
regulaatorteenuste tegevuskuludest jääb
riigieelarveliste vahendite kanda.
Antud muudatuse mõjuhinnangu puhul ei ole
arvesse võetud, et mainitud riigieelarvelised
vahendid tulevad samuti sidesektorilt.
Sidesektori panus riigieelarvesse (ja seda
pelgalt eritasude näol) ületab regulaatori
ülalpidamiskulusid olulisel määral. Seega on
väide, et senise rahastusmudeli muutmata
jätmisel maksavad sidesektori järelevalve
kinni maksumaksjad, manipulatiivne ega
vasta tõele. Samuti ei ole mõjude hindamisel
arvestatud võimalikke kaasnevaid
mitteplaneeritud mõjusid nt kahjulikku mõju
sideettevõtjate investeerimiskindlusele.
Muudatuse tulemusena vähenev
investeerimiskindlus võib muutuda piduriks
Eesti digitaristu arengule. Kokkuvõttes on
mõjusid seega hinnatud poolikult ja
kallutatult (eesmärgist lähtuvalt, mitte
objektiivselt). Kui TTJA täiendav rahastamine
peaks olema objektiivselt põhjendatud, siis
riigi esmane ülesanne oleks suunata
sideettevõtjate poolt juba makstavad
märkimisväärsed summad sihtotstarbeliseks
kasutamiseks TTJA eelarvesse, mitte otsida
võimalusi suuremate sideettevõtete topelt
maksustamiseks uute maksudega.
IV Lõpetuseks
Tänases majanduslanguse tingimustes on vajalik loobuda mis tahes regulatsioonimuudatuste
plaanidest, mis toovad kaasa ametnike arvu kasvu ja seeläbi riigi püsikulude alalise suurenemise
ning lisakoormuse majandusele, mis omakorda viib Eesti konkurentsivõime jätkuva kahanemiseni.
VTK-s ei ole hinnatud sidesektori poolt juba täna riigile makstavate ulatuslike tasude suurust ega
analüüsitud, seda, kas ja kui, siis millises mahus peaksid vastavad tasud jõudma TTJA-ni. Pakutud
regulaatortasu mudeli puhul on jäetud arvesse võtmata pakutud lahenduse negatiivne mõju
elektroonilise side sektorile, sellesse investeerimisele ja see tähendab ka, et Eesti majandusele ning
digitaristule laiemalt.
16
Kokkuvõttes ei saa sellise plaaniga jätkamist pidada kuidagi põhjendatuks, kuna see toob kaasa
ulatusliku kahju Eesti digiühiskonna arengule laiemalt ja on vastuolus koalitsioonileppega
ettevõtjatele antud lubadustega. Eesti sideettevõtted panustavad lähitulevikus solidaarselt teistega
julgeolekumaksu tasumise läbi, ent ootavad riigilt vastu senisest targemat, bürokraatiavabamat ja
läbipaistvamat valitsemist.
Loodame, et leiate võimaluse arvestada ITL-i tagasiside ning loobute sideettevõtjatele täiendava
eritasu kehtestamise plaanist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Koopia: 1. Pr Liisa Pakosta, justiits- ja digiminister;
2. Hr Jürgen Ligi, rahandusminister;
3. Pr Kristi Talving, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor
Keilin Tammepärg, [email protected]
TƤhelepanu! Tegemist on vƤlisvƵrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 12.08.2024 kirja nr 5.1-1/89-1 „Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnƵu vƤljatƶƶtamiskavatsuse kohtaā€
Hr Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 12.08.2024 nr 5.1-1/89-1
Arvamus elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt arvamuse
avaldamiseks esitatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust
(VTK), milles käsitletakse sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamist eesmärgiga luua
lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Käesolevaga esitame VTK kohta oma
arvamuse ja ettepaneku.
I Põhiseisukoht ja ettepanek
ITL on seisukohal, et sideettevõtjatele käibel põhineva tasu kehtestamine TTJA rahastamise
eesmärgiga ei ole õigustatud ega asjakohane. ITL-i ettepanek on loobuda VTK-s sideettevõtjatele
täiendava eritasu kehtestamise plaanist.
Põhjendame oma seisukohta järgmiselt:
1) Sideettevõtjad tasuvad juba praegu riigieelarvesse väga suuri makse ning lisaks sellele ka
miljonitesse ulatuvaid eritasusid (nt sageduste ja numeratsiooni riigilõivud ja oksjonitasud),
mida on võimalik selleks tegeliku vajaduse olemasolul kasutada TTJA täiendavaks
rahastamiseks.
Ainuüksi 2023. aastal tasuti sidesektori ettevõtete poolt sageduslubade eest riigilõivu enam kui 1,78
miljonit eurot ja numbrilubade toimingute riigilõivu 2,73 miljonit eurot. Seega kokku tasuti vaid neis
kategooriates sideettevõtjate poolt riigilõive mullu 4,51 mln euro ulatuses. Käesoleva aasta juulist
tõsteti sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23%, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest
kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Lisaks maksid sideettevõtjaid hiljutistel sagedusoksjonitel
miljoneid ühekordset tasu omandatud 5G litsentside eest (nt pelgalt viimase 26GHz oksjoni pealt
teenis riik 4,8 miljonit eurot, 3,5 MHz oksjonilt enam kui 17 miljonit eurot, kolme oksjoni
koondsumma oli kokku ca 28 miljonit).
2
Eelnevast johtub, et sektor tasub iga-aastaselt riigieelarvesse oluliselt rohkem ainuüksi erinevate
riigilõivude ja eritasude näol, kui kulub TTJA-l ettevõtete üle järelevalve teostamiseks, rääkimata
sidesektori poolt tasutavatest muudest maksudest, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse.
2) Ettevõtete koormamine uute maksude või tasudega, mille eesmärk on riigisektori
kasvatamine, pole tänases majanduslanguses kindlasti kuidagi põhjendatud.
Näeme, et see seab veel suuremasse ohtu Eesti majanduse konkurentsivõime, mis on juba niigi
erinevate uuringute tulemusena selges languses. Äsja on Vabariigi Valitsus teatanud plaanist
kehtestada laiapõhjaline julgeolekumaks, mis mõjutab kodanike kõrval oluliselt ka kõiki ettevõtteid
ning sellest johtuvalt kogu majandust. Oleme seisukohal, et sellele lisaks peaks hoiduma mis tahes
täiendavate kohustuste kehtestamisest ettevõtjate suhtes.
3) VTK on vastuolus Eesti riigi oluliste strateegiate ja plaanidega, s.h värske koalitsioonilepingu ja
kevadel avaldatud Eesti majanduspoliitika plaaniga, mis sisaldavad lubadust vähendada
bürokraatiat ja töökohtade arvu riigisektoris.
Selles laiemas kontekstis ei saa olla õigustatud ametnike arvu ulatuslik kasvatamine ühes
riigiasutuses. Vastava tasu kehtestamise tulemusena on TTJA-l plaanis suurendada oma ühe
valdkonna ametnikkonda märkimisväärses ulatuses (pea poole võrra) olukorras, kus on vajalik
tegeleda hoopis ulatuslike kulukärbetega. TTJA tegevuses puuduvad ITL-i hinnangul võimelüngad, mis
nõuaksid sedavõrd palju täiendavat ressurssi. Enamikke VTK-s käsitletud teemasid veavad eest
sideettevõtjad ise või panustavad neisse teised riigiasutused (näiteks Riigi Infosüsteemi Amet) või on
tegemist tegevustega, mis on TTJA poolt juba täna kaetud.
4) Kavandatav tasukohustus ei aita kaasa sideturu arengule, sh tulevikukindlate ühenduste
täiendavale loomisele sinna, kus neid veel pole.
ITL ei näe, et VTK-s kirjeldatud ülesannete täitmiseks TTJA ressursi suurendamine aitaks tagada
sidevaldkonna pikemaajaliste eesmärkide (näiteks Lairiba plaan 2030, EL gigabiti soovitu) sihtide
täitmist. Kõige olulisem on täna luua keskkond, kus Eestis ehitatakse jätkuvalt sidetaristut sinna, kus
seda veel pole, ja on olemas valmisolek panustada sideteenuste kui elutähtsate teenuse
kriisikindlusesse. Selleks on vajalik nii sideettevõtete kui riigipoolseid investeeringuid, mitte
ametkonna kasvatamist ja sellega seotud kulude kasvu. Kavandatav tasu vähendab sideettevõtete
investeerimisvõimekust. Näiteks saaks ainuüksi üheks aastaks plaanitud tasu (900 000 eurot) eest
ehitada 9-10 uut sidemasti, mis võimaldaks luua veel parema levi paljudesse kohtadesse.
Kokkuvõtvalt ei ole mis tahes lisatasude ega uute maksude kehtestamine õigustatud ega
asjakohane, kuna riigieelarvesse laekub tänu sideettevõtetele tähelepanuväärne hulk tulusid.
Sellest on suurepäraselt võimalik rahastada ka regulaatori tegevust.
Samuti oleks uue tasu kehtestamine täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel ning
sobimatu ajal, mil tõuseb üldine maksukoormus tulenevalt julgeolekumaksu kehtestamisest.
Arvestades praegust majanduslikku olukorda on äärmiselt oluline hinnata kõigi tegevuste olulisust ja
mõju laiemas mastaabis. Vältida tuleb kõiki tegevusi ja algatusi, mis toovad ettevõtjaile kaasa
lisakoormuse ja suurendavad samas riigisektori mahtu ning riigiametnike arvu.
3
II Täiendavad seisukohad ja põhjendused
1) VTK-s sisalduv plaan on seda arusaamatum, et hetkel võiks TTJA olla ka teistele riigiasutustele
ja ametkondadele optimaalse tegutsemise ning mõistliku ametnike arvuga eeskujuks.
Kavandatav samm (olemasolevale 27 ametnikule täiendava 12 ametniku juurde palkamine)
muudaks tänast olukorda kardinaalselt. On enam kui küsitav, kas sellise plaani koostamisel on
lähtutud efektiivsest ja optimaalsest tegevusest, vajadusest vähendada bürokraatiat ja viia
vaieldava kasuteguriga tegevusi miinimumini ning välistada kõik tegevuste ja vastutusalade
dubleerimised teiste riigiasutustega.
2) Selline kavatsus on selges vastuolus Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja
pakutud majanduspoliitika pika plaaniga väga mitmetes küsimustes. Näiteks on uue
majanduskasvu plaani alajaotuses “Õigusruum on selge ja ettenähtav” selgesõnaliselt lausa
sissejuhatuses öeldud „Iga uue regulatsiooni juures peaks valitsus küsima, kas see tõstab meie
konkurentsivõimet”. On ilmne, et vastav uus regulatsioon ja järjekordne eritasu ettevõtjatele
mitte ei tõsta Eesti konkurentsivõimet investeerimiskeskkonnana, vaid hoopis kahjustab seda.
3) Uus tasu loob täiendava halduskoormuse nii sektorile kui ka riigile ja seeläbi ka kodanikele.
Ametnike arvu hüppeline kasv loob paratamatult eeldused ka täiendava bürokraatia kasvuks.
Viimane on omakorda täiendav takistus Eesti majanduskasvule pööramisel.
4) Koalitsioonilepingu kohaselt on riik lubanud võtta hoopis vastupidise suuna, vähendades
bürokraatiat, reguleerimist ning kehtestades reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust
toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.
Käesolev algatus on selle põhimõttega vastuolus.
5) VTK põhjendustes leidub rohkelt vigu, vasturääkivusi ning kallutatud järeldusi. VTK üheks
peamiseks eesmärgiks toodaval TTJA investeeringute vajadusel pole seost valdkonna
arendamisega. Samuti ei ole kavas vastavaid summasid kasutada mitte investeeringuteks (sh nt
tegevuse automatiseerimiseks või digitaliseerimiseks), vaid pelgalt ametnike arvu ulatuslikuks
kasvatamiseks. VTK kohaselt on suured investeeringud riist- ja tarkvarasse viimastel aastatel
tehtud ning tulevikku planeeritakse senist keskmist investeeringut. Eelnevast tuleneb, et
investeeringute maht jääb olemasoleva eelarve piiresse ega vaja täiendavat rahastamist.
6) VTK-s sisalduv väide, et Eesti on üks vähestest EL riikidest, kus selline tasu puudub, ei ole
pädev. Erinevates riikides on erinev tasusüsteemide ülesehitus. Arvesse ei ole võetud mitmeid
Eestis juba makstavaid tasusid, mida mõnel riigil sel moel kasutusel ei ole.
7) Pakutud regulaatortasu mudel uue maksu näol toob sideettevõtetele kaasa justkui topelt
maksustamise ja suurenenud finantskoormuse, mis piirab võimet investeerida uutesse
tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri. See omakorda aga takistab Eesti digitaristu arengut ja
Lairiba plaan 2030 ning hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu gigabititaristu määruse (nr 2024/1309)
eesmärkide saavutamist, mitte ei aita sellele kaasa (nagu on toodud VTK-s).
4
8) On enam kui küsitav, kas TTJA tegevuses on tegelikke võimete lünki ning kui on, siis kas need
on seotud sidesektori arengu tegeliku soodustamisega või tooksid kaasa hoopis täiendava
regulatiivse koormuse turuosalistele ja seeläbi ühiskonnale laiemalt. Võrdluseks peab kõrvale
hindama, et kas ja kuidas see võib takistada teiste suurte eesmärkide täitmist ja üldist arengut.
Suund peaks olema edasi, mitte tagasi.
9) Eraldi toome välja, et VTK-s pole arvestatud mõju väiksematele sideettevõtjatele. Näiteks oleks
VTK kohaselt kavandatava tasu subjektiks ka sideteenuseid pakkuv ettevõte, kelle käive eelmisel
kalendriaastal oli 5 miljonit ja kasum 50 000 eurot. 0,2% käibest, mis on oluliselt suurem kui
teistes riikides, järelevalvetasuks maksta mõjutaks oluliselt selle ettevõtte ja kindlasti ka teiste
väiksemate sideettevõtjate igapäevast tegutsemist.
10) VTK-s ei ole piisavalt analüüsitud võimalikke alternatiivseid lahendusi. VTK-s viidatud CIVITTA
analüüs toob samuti välja, et tuleks kaaluda võimalusi administratiivkulude vähendamiseks ning
kui luuakse uus süsteem, siis peaks see olema selge, läbipaistev ja reaalselt kulupõhine. Ükski
neist nõuetest ei ole VTK-s välja pakutud lahenduse korral reaalselt täidetud.
III Konkreetsed kommentaarid VTK-s esitatud väidete kohta
VTK-s esitatud väide Kommentaar
1. Sideametis töötas 20 aastat tagasi 137
ametnikku, TTJA sideosakonnas on täna 27
ametikohta ehk teenistujate arv on
vähenenud 5 korda.
Tegu ei ole adekvaatse võrdlusega, kuna
võrdlusbaasiks kasutatakse kallutatud
andmeid. VTK-s esitatud Sideameti
teenistujate arv sisaldab lisaks
sidevaldkonnaga tegelemise üksustele ka
mitmete teiste tugiüksuste teenistujate arvu
(nt Juhtkond, Klienditeenindus, Aparatuuri
osakond, Kantselei, Personaliosakond,
Postiside osakond, Finantsosakond,
Infotehnoloogia osakond, Varahalduse
osakond, Maakondade esindused jt). TTJA
praeguse struktuuri puhul ei hõlma
sideosakonna teenistujate number muid
tugiüksusi, kes on samuti TTJA-l olemas.
Seega väide, et praegu TTJA sideosakonna
teemadega töötavate isikute arv on
vähenenud 5 korda, ei ole korrektne.
5
2. Viimase 20 aasta jooksul on sideregulaatori
tegevust muudetud kordades
efektiivsemaks, eelkõige ametikohtade
olulise vähendamisega, tööprotsesside
tõhustamise, e-teenuste pakkumise ja
töödele prioriteetide seadmisega.
Antud väide viitab selgelt, et tegemist on
olnud planeeritud otsuste ja tegevustega
ning seda õiges suunas. Seda lähenemist
tuleb säilitada, mitte muuta. Tekitab
küsimusi, et miks on nüüd soov liikuda
vastassuunas, tõstes ametnike arvu, mitte
mõeldes läbi võimalikke alternatiive
tõhustamise, digitaliseerimise, prioriteetide
seadmise või muul moel optimeerimise
suunas.
3. Töötamine viimased aastad oluliselt
vähendatud koosseisuga on näidanud, et ka
tänastest seadustest tulenevate kriitiliste
kohustuste täitmine on muutumas üle jõu
käivaks.
Sideettevõtjate poolt ei ole tajutav TTJA
kohustuste täitmise võimetus või
ebapiisavus. Uutest regulatsioonidest
tulenevate täiendavate kohustuste hulk toob
seejuures valdava osa koormust kaasa mitte
regulaatorile, vaid sideettevõtetele. Näiteks
ESS § 873 jj sisalduv menetlus seoses
nõuetega sidevõrkudele ja teenustele riigi
julgeoleku tagamiseks tähendab praktikas
seda, et suuremahulise ja sisulise töö teevad
sideettevõtjad, vajadusel ka
julgeolekuasutused, TTJA menetluse osa
julgeoleku teemal on vähene. Teine näide on
meediateenuste valdkonnast, kus
planeeritakse loakohustust välismaiste
televisiooniprogrammide taasedastamiseks.
ITL-ina oleme teinud korduvaid ettepanekuid
selle menetlusprotsessi lihtsustamiseks,
samal ajal kui riik (s.h TTJA) on välja
pakkunud protsessi, mis tooks kaasa sarnase
menetlusprotsessi korduva läbitegemise
tuues kaasa suurema koormuse nii TTJA-le
endale kui ka kõigile telekanalite
taasedastajatele.
6
Soovitame TTJA-l hinnata, milliste seniste
regulatiivsete kohustuste osas oleks mõistlik
teha seadusandjale ettepanek nende
kärpimiseks ja otsida koos sideettevõtetega
viise nende efektiivsemaks täitmiseks. Tuleb
arvestada, et Eesti on väikeriik ja ka Eesti
sideettevõtted on Euroopa mastaabis
väikesed. Seega on piirid ka nende
suutlikkusel täita järjest uusi regulatiivseid
nõudmisi kui ka anda pidevalt aru nende
nõuete täitmise kohta ja seda tõendada.
Lisaks on värskelt loodud koalitsioon
avalikkusele kinnitatud, et kogu riigisektor on
võtnud suuna kärpimisele. Olemasolevaid ja
lisanduvaid ülesandeid täidetakse teistes
avalikes asutustes kärbitud eelarvega. Samal
ajal esitletakse sideettevõtjatele plaani, mille
kohaselt on vajalik tõsta TTJA ametnike
töötunde 72% võrra suurendada. See on eriti
jahmatav fakt ka seetõttu, et suured ja
aeganõudvad teemad on olemasoleva
ressursiga hiljuti ära juhitud (ESS-i
muudatuste rakendamine, 5G sageduste
väljajagamine, tururegulatsioonide
koostamine) ning peamiselt on
regulatsioonid (nt gigabititaristu määrus,
lairiba plaan) ministeeriumite vastutusalas
üldse.
4. Arvestades side olulisust elutähtsa
teenusena olevat olukord riigi julgeoleku
vaatest jätkusuutmatu.
Antud VTK-s välja toodud eesmärgid ja
tegevused, milleks soovitakse täiendavat
rahastust, ei ole olemuslikult kindlasti niivõrd
kriitilise tähtsusega, et mõjutaksid riigi
julgeoleku jätkusuutlikkust. Tegu on seega
kallutatud ja propagandistliku väitega.
7
Lisaks – kui ka ses osas mingid puudujäägid
eksisteeriksid, siis tuleks selleks eraldada
raha riigieelarvest. Riigi julgeoleku vaatest on
suurem roll sideettevõtetel endal, nemad
tagavad Eesti inimestele sideühenduse.
Olulist rolli mängivad ka MKM-i
kriisikoordineerimine, Riigikantselei ning
muidugi ka riigi julgeolekuasutused.
Riigiasutuste sidealase teenindamise ning
eriotstarbelise ja operatiivside tagab aga
üldse RIKS. Ehk siis TTJA roll on olla
järelevalveasutuseks, aga julgeoleku
kontekstis on TTJA roll selgelt sekundaarne.
5. Kitsaskohtadena tuuakse välja TTJA
sidevaldkonna ennetava järelevalve
võimekuse puudumise – konkurentsi,
tarbijakaitse, teenuse kvaliteedi ning
toimepidevuse ennetav järelevalve ja
reageerimine on vaid intsidendipõhine.
Nende valdkondadega tegelemise osas ei ole
sideettevõtted võimete lünki täheldanud.
Intsidentidele reageerimise kiiruse ja vastava
tegutsemise osas ei ole samuti olnud
pretensioone.
Lisame, et nt tarbijakaitse küsimustega
tegeleb TTJA-s hulk inimesi ning see ei ole
kindlasti sidesektori spetsiifiline. Pigem
näeme seda, et teoreetiliste tarbijaõiguslike
küsimustega tegelemiseks on ressurssi liialt
ja tegeletakse formaalsete detailidega, mis ei
oma sisulist tähendust ega suurenda
praktikas tarbijate heaolu. Värske näitena
saame tuua TTJA hiljutise pöördumise
sideettevõtjate poole, kus ametnike poolt
püütakse reguleerida seda, kas
sideettevõtjad kasutavad pealkirja „Lepingu
kokkuvõte“ või „Lepingu lühikokkuvõte“.
8
6. Hetkel ei olevat regulaatori poolt võimalik
panustada nõuete ja sagedushalduse Eesti
seisukohtade ja ettepanekute kaitsmiseks
ning läbi töörühmade praktiliste
sidevaldkonna juhiste väljatöötamisse
vajalikul määral, mis omakorda suurendab
riski, et tulevikuotsused ei pruugi olla Eesti
turule parimad. Soovitakse suurendada
sideettevõtjate ettepanekute esitamise
võimalust ja kaitsmist rahvusvahelistes
sidesektorit reguleeritavates töögruppides.
Kindlasti nõuab töögruppides osalemine ja
seisukohtade kujundamine tööd, kuid
siinkohal ei ole analüüsitud kuivõrd suur kasu
kaasneb täiendava ressursiga. Näib
ebatõenäoline, et tulemus väga suuresti
muutub. Samuti on täna pakkunud
sideettevõtjaid ise vajalikku ja asjakohast
sisendit seisukohtade kujundamiseks. Lisaks,
sidevaldkond on EL-i tasemel niivõrd
detailselt reguleeritud, et me ei näe ruumi
sektoripoolseteks massilisteks
muudatusideedeks, et oleks vaja täiendavat
ressurssi.
Mis puudutab sagedushaldust, on sügavalt
arusaamatu ja põhjendamatu olukord, milles
sideettevõtjate makstud ja makstavad
sageduslubade pikendamise ja
väljastamisega seotud tasud ei lähe
sihtotstarbeliseks kasutamiseks TTJA-le ja
küsitakse veel täiendavat rahastust.
7. Väidetavad võimelüngad, mis vajavad
parandamist ja lisanduvad ülesanded ja
kohustused:
• investeeringute baasrahastuse
jätkusuutlikkuse tagamine
• mobiilsidevõrkude arenguga ja uute
tehnoloogiate reguleerimisega seotud
ülesanded ja kohustused mobiilside
pikaajalise planeerimise osas, uute
sideteenuste järelevalve ja
tururegulatsioon;
• ülesanded, mis on seotud kohustustega
esindada Eestit rahvusvahelistes
elektroonilise side regulatsiooni eest
vastutavates töögruppides ja
organisatsioonides;
Nimetatud võimelüngad ja lisanduvad
kohustused on suuresti tegevused, mida
tehakse juba praegu ning mille osas ei ole
näha võimelünki. Seega täiendavate
tegevuste (ressursi) vajadus on äärmiselt
küsitav.
Lisaks on osa neist kohustustest ja
valdkondadest n.ö jagatud vastutusega, st
nende teemadega ei tegele riigis ainuüksi
TTJA.
Küberturvalisusega seotud küsimused ei ole
ainult sidevaldkonna spetsiifilised, siin on
senine juhtroll olnud selgelt RIA-l. Laiema
spektriga küberturvalisuse valdkonna
teemadega tegelemise tõhustamiseks ei ole
ainult väikse hulga ettevõtete maksustamine
õiglane.
9
• rahvusvaheline suhtlus naaberriikidega
sageduste koordineerimisel piirialadega
seotud kohustustega;
• raadiosageduste kasutamise järelevalve
võimestamine;
• sidevõrkude küberturvalisus ja
sertifitseerimine ning kõrge riskiga tootjate
tehnoloogiate kasutuse vähendamine;
• kohustus side toimepidevuse ja
elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks,
tsiviil- ja militaarkasutajate kaitsmine
kriisiolukorras;
• kriisivalmiduse tõstmine, reaalajas
raadiomonitooringu häirete olukorrapildi
loomine ja hoidmine;
• vajadus suurendada sideturgude
analüüsivõimekust ja turuolukorra
muutuste tajumise võimekust EL Gigabiti
eesmärkide täitmiseks.
Näiteks küberturbealane sertifitseerimine
saab olla tasuline teenus, mille eest tasub
ettevõte, kes läheb seda konkreetset
sertifikaati taotlema.
Võrdlusena, näiteks Soomes on
küberturvalisusega, sh riigi julgeoleku
kaalutlusel tehtavad muudatused
sideettevõtjate võrgus ja süsteemides, ja
muud turvalisusega seotud tegevused
rahastatud riigieelarvest. Eestis peavad
sideettevõtjad vastava turvalisuse ja riigi
arvates potentsiaalselt ebaturvaliste toodete
või sidevõrgu osade väljavahetamise tagama
oma vahenditega. Seetõttu leiame, et
sideettevõtjate regulatiivne koormus on niigi
kõrge ning ka sidevõrkudes kasutatava riist-
ja tarkvara osas aruandluskohustus ja
auditeerimiskohustus pandi hiljuti siseriiklike
regulatsioonidega sideettevõtetele, kuigi
olnuks võimalus kasutada ka Soome mudelit.
Riigi julgeolekuks vajalike tegevuste
rahastamine peaks samuti toimuma
riigieelarvest mitte läbi ühe sektori ja
mitmekordse maksustamise.
EL gigabititaristu määruse eesmärkide
täitmise üks peamine kitsaskoht on
täiendavate investeeringute vajadus
infrastruktuuri arenguks. Selleks, et seatud
eesmärke täita, ei ole vaja täiendavat
bürokraatiat, vaid reaalset panust ja abi
infrastruktuuri rajamise/arendamise
lihtsustamiseks riigile ja KOV-idele
kuuluvatele teedele, maaüksustele ja
hoonetele. Täna on see jäetud
sideettevõtjate erahuviks ja lahendamiseks.
10
Lisades sideettevõtjatele täiendavaid
kohustusi on ilmne, et gigabiti soovituses
seatud digiajastu eesmärkide täitmine
muutub keerulisemaks mitte ei aita sellele
kaasa.
8. BERECi uuringus on väljendatud et, kui
sideregulaator suudab genereerida lisaks
riigieelarvelisele rahastamisele, või selle
asemel, omavahendeid, siis olevat tal
tunduvalt suurem sõltumatus kui asutustel,
mis sõltuvad tugevalt ning ainult
riigieelarvelistest rahastamisallikatest.
Kuigi antud uuringus tõdetakse, et mitmetest
allikatest rahastamist võib pidada heaks
tavaks, siis juhitakse tähelepanu, et eelarve
koostamise protseduurid ja eelarve täitmise
autonoomia omavad selgelt suuremat
tähtsust kui mitme rahastamisallika aspekt.
Uuring tõi välja, et täielikult ühest allikast –
riigieelarvest – rahastatud riigi reguleerivate
asutusi saab iseloomustada sõltumatutena,
kui nad on saanud teha oma vajadustest
lähtuvalt eelarve kohta ettepanekuid,
pidanud ministeeriumiga läbirääkimisi ning
omavad kaalutlusõigust selle rakendamiseks.
Kõik vastavad võimalused on Eesti
õigusruumis ka täna olemas.
Lisaks tasuvad sideettevõtjaid juba praegu
erinevaid tasusid ning seega oleks juba
praegu võimalik seda kajastada TTJA eelarves
kui täiendavat rahastusallikat. Täiendava
tasu või maksu loomine ja sama tegevusega
seoses sideettevõtjate mitmekordne
maksustamine ei ole õigustatud.
9. Tuleb mainida, et kehtiv
raadiosageduslubadega seotud riigilõivude
arvestusmetoodika on 20 aastat vana, ei
ole täna enam piisavalt läbipaistev ja vajab
ajakohastamist.
Siit ilmneb, et TTJA-l on plaanis ka neid
tasusid tõsta, mis kasvatab ühe sektori
koormust veelgi. Seda vaatamata sellele, et
sageduslubade riigilõivu määrad tõusid just
hiljuti märkimisväärselt (23%).
11
10. Regulaatorasutuse põhist rahastusmudelit,
kus lisaks riigieelarvelisele rahastamisele
kasutatakse ka regulaatorasutuse
genereeritud omavahendeid, kasutatakse
Eestis Konkurentsiameti ja
Finantsinspektsiooni rahastamisel.
Pelgalt asjaolu, et taoline tasu on teatud
muudes olukordades kehtestatud, ei ole
piisav, hindamaks selle kehtestamise
põhjendatust teist laadi asutuse puhul,
hoopis teistsuguste tegevuste jaoks ning
mitte arvestades juba praegu makstavaid
tasusid. Samuti puudub veendumus või
analüüs, et antud rahastusmudelite
kehtestamine on olnud parim lahendus.
Näiteks Konkurentsiameti rahastamise puhul
on juba välja tulnud ulatuslikud probleemid,
sh on ilmnenud kahtlus, et järelevalvetasu
on kasutatud laiemalt kui kohustatud
ettevõtete järelevalve. valdkond. Samuti on
Konkurentsiameti järelevalvetasu puhul
ettevõtetel õigus küsida järelevalvetasu
tagasi oma klientidelt, mis tähendab, et
eelarvesse panustavad lõpuks ikkagi tarbijad.
11. Sellise finantseerimise mudeli korral
rakenduks sideettevõtjatele, kelle
sideteenuste aastakäive on vähemalt 500
000 eurot (st Eestis ca 20 sideettevõtjat),
käibel põhinev tasu määras 0,2%
sideteenuste eelmise majandusaasta
käibest.
Peame antud tasu kehtestamist selgelt
ebaõiglaseks ja ebavõrdseks arvestades,
tasutud summasid ja kõigi tegevuste
mitteseotust sidesektoriga. Lisaks on
võrreldes teiste Euroopa riikidega pakutava
tasu määr selgelt liiga kõrge (Soomes on see
nt ~ 0,1%), sh sealse regulaatori roll
sidesektoris oluliselt suurem. Arvesse on
jäetud võtmata kogupilt ehk arvestatud ei
ole teisi juba tasutavaid makse ja tasusid,
hinnatud ei ole plaanitava tasu laiemat mõju
Eesti majandusele ning digitaristu tulevikule,
ettevõtluskeskkonnale.
VTK-s puudub analüüs juba praegu
sideettevõtjate poolt makstud tasude osas,
mis annaks selge ülevaate, et juba praegu
tasuvad sideettevõtjaid erinevate tasude
(lisaks riiklikele maksudele) näol riigile
mitmekümneid miljoneid.
12
TTJA 2023.a eelarve kohaselt oli ameti tulu
kokku 19,6 miljonit eurot, millest 4,1 miljonit
eurot moodustas elektroonilise side seaduse
alusel teostatavate toimingute riigilõiv ning
15 miljonit tulu saadi sageduslubade
müügist. See tähendab, et 97% TTJA tuludest
moodustasid sideettevõtete poolt tasutud
tasud, mida kasutati asutuse kõikide
tegevuste (mitte üksnes sideosakonna ja
sidesektori spetsiifiliste tegevuste)
rahastamiseks.
Tegemist on anomaalia mitte
normaalsusega. Seda ei tohi VTK-s
väljapakutud uue tasu näol kinnistada. Sama
loogikat jätkates peaks ehitusettevõtted
eraldi rahastama TTJA ehitusjärelevalve
tegevusi, raudtee ettevõtted raudteeohutuse
alaseid jne. Leiame, et TTJA peaks jääma
siiski riiklikuks järelevalveasutuseks, mida
rahastatakse riigieelarvest optimaalsel,
jätkusuutlikul ja läbi mõeldud viisil. TTJA
tegevus ei saa sõltuda erasektori käibest ja
nendelt potentsiaalselt laekuvatest tasudest.
12. Eelmainitud valdkondade võimestamisel
saaks käibel põhineva tasu kohuslastele
pakkuda ka rohkem hüvesid, sh:
• kiirelt väljatöötatud ajakohane
regulatsioon ja naaberriikidega
koordineeritud sageduste
kasutamine võimaldab
sideettevõtjal kiiremini alustada
uute tehnoloogiate ja sagedusalade
kasutamisega, sagedusalade ümber
planeerimisega ja arendamisega.
Tekib hea ülevaade naaberriikide
sideoperaatorite
sageduskasutusest.
VTK-s esitatud võimalik kasu tasu
kohuslastele ei ole sideettevõtjate senisest
kogemusest lähtudes põhjendatud ega
vajalik. Sektor ei vaja sedalaadi täiendavaid
teenuseid ega tegevusi regulaatori poolt, mis
õigustaksid täiendava rahalise koormise
loomist.
Eraldi väärib väljatoomist, et:
• 5G sageduste väljajagamine seisis
poliitilise otsuse taga, mitte polnud
põhjustatud infopuudusest, mida
olnuks tarvis naabritelt hankida.
13
Suureneb tagasiside ja regulaatori
nõustav roll, mis võimaldab
ettevõtjatel aegsasti planeerida
vajalike ümberkorraldusi ja
investeeringuid
• sideregulaator toetab ja nõustub
sideettevõtjaid kriisist tingitud
tegevuste ümberkorraldamisel.
Sidevõrgud ja sideturud toimivad,
eelkõige elutähtsad, kuid ka muud
teenused on tarbijatele
kättesaadavad.
• Sõjaaja/erakorralise seisukorra
riigisisese rändluse tingimused on
selged ja vastav rändlus toimib
vajadusel.
Pole esinenud olukorda, et
infopuuduse tõttu poleks suudetud
regulatsiooni välja töötada.
Loomulikult esineb raadiosageduste
koordineerimisel probleeme
Venemaaga, kuid need on ajendatud
selgetest poliitilistest põhjustest ning
TTJA ametnike arvu suurendamine ei
oma sellele vähimatki mõju.
• Seoses kriisivalmidusega on oluline
rõhutada, et kohustus side
toimepidevuse ja elutähtsa teenuse
toimimise tagamiseks lasub
ennekõike sideettevõtetel. Kõik
suured sideettevõtted on elutähtsa
teenuse osutajad (ETO-d), seega on
ammu olemas riskianalüüsid ja
toimepidevusplaanid ning TTJA roll
kriiside lahendamisel ei ole kandev.
TTJA ei oma kriiside lahendamisel
keskset rolli. ETO-d on kaasatud
kriiside lahendamisse kõrgel tasemel,
tehes koostööd Riigikantselei, RIA ja
erinevate julgeolekuasutustega.
• Täiesti arusaamatuks jääb, millisteks
tegevusteks kasutaks TTJA
täiendavat ressurssi nn sõjaolukorra
riigisisese rändluse loomisel. Seda
teemat on tehniliselt ette
valmistamas operaatorid koostöös
MKM-iga ja pole näha, et siin oleks
vajalik TTJA panus.
Kokkuvõttes jääb mulje, et tegemist ei ole
sidesektori arengust lähtuvate uuenduste
vajadustega, millede täitmisele otsitakse
finantskatet – vaid lähteülesandeks on olnud
plaan kehtestada erasektoris
14
sidevaldkonnale täiendav koormis ning selle
rakendamiseks on mõeldud välja rida
kunstlikke sundhüvesid ja sundteenuseid,
millega seda vähegi põhjendada.
13. CIVITTA analüüsi tulemusena pakuti ühe
variandina välja uus sideregulaatori
teenuste rahastamise metoodika, mis
põhineb suuremate sideettevõtjate
sideteenuste käibel.
CIVITTA uuringust tuleneb, et käibel
baseeruva tasu rakendamine on üks võimalik
lahendus, kuid selle variandi puhul tuleks
samal ajal vähendada sagedusloa tasusid.
See tähendaks, et riigilõivu osakaal peaks
selgelt vähenema ning katma ainult
menetlusega seotud kulu. Plaanitava tasu
määramise lahenduse juures ei ole
sageduslubade tasude vähendamise osa
arvesse võetud (vastupidiselt, hiljuti neid
suurendati märkimisväärselt).
Loamenetluse tasud on uuringus esitatud
võrdlusriikide eelarve mõttes marginaalse
olulisusega. Samal ajal kui riigilõiv on Eesti
regulaatori kontekstis äärmiselt suur
tuluallikas. Sellest samast CIVITTA analüüsist
ilmneb ka, et elektroonilise side ettevõtted
maksavad juba praegu enim riigilõive. 2022.
aastal moodustasid need 73% kogu laekunud
tulust (sealjuures ajahetkel kui 5G
sagedusload ei olnud veel kõik välja antud
ega sellega seotud tasud laekunud ega
kajastunud analüüsidokumendis) .
15
14. Mõju reguleeritava sektori ettevõtjale:
regulaatortasu osakaal sideregulaatori
regulaatorteenuste kuludest oleks 44% ja
panus riigieelarve vahenditest 56%. Seega
kavandatava muudatuse mõju
reguleeritava sektori ettevõtjatele on
keskmine, kuna üle poole
regulaatorteenuste tegevuskuludest jääb
riigieelarveliste vahendite kanda.
Antud muudatuse mõjuhinnangu puhul ei ole
arvesse võetud, et mainitud riigieelarvelised
vahendid tulevad samuti sidesektorilt.
Sidesektori panus riigieelarvesse (ja seda
pelgalt eritasude näol) ületab regulaatori
ülalpidamiskulusid olulisel määral. Seega on
väide, et senise rahastusmudeli muutmata
jätmisel maksavad sidesektori järelevalve
kinni maksumaksjad, manipulatiivne ega
vasta tõele. Samuti ei ole mõjude hindamisel
arvestatud võimalikke kaasnevaid
mitteplaneeritud mõjusid nt kahjulikku mõju
sideettevõtjate investeerimiskindlusele.
Muudatuse tulemusena vähenev
investeerimiskindlus võib muutuda piduriks
Eesti digitaristu arengule. Kokkuvõttes on
mõjusid seega hinnatud poolikult ja
kallutatult (eesmärgist lähtuvalt, mitte
objektiivselt). Kui TTJA täiendav rahastamine
peaks olema objektiivselt põhjendatud, siis
riigi esmane ülesanne oleks suunata
sideettevõtjate poolt juba makstavad
märkimisväärsed summad sihtotstarbeliseks
kasutamiseks TTJA eelarvesse, mitte otsida
võimalusi suuremate sideettevõtete topelt
maksustamiseks uute maksudega.
IV Lõpetuseks
Tänases majanduslanguse tingimustes on vajalik loobuda mis tahes regulatsioonimuudatuste
plaanidest, mis toovad kaasa ametnike arvu kasvu ja seeläbi riigi püsikulude alalise suurenemise
ning lisakoormuse majandusele, mis omakorda viib Eesti konkurentsivõime jätkuva kahanemiseni.
VTK-s ei ole hinnatud sidesektori poolt juba täna riigile makstavate ulatuslike tasude suurust ega
analüüsitud, seda, kas ja kui, siis millises mahus peaksid vastavad tasud jõudma TTJA-ni. Pakutud
regulaatortasu mudeli puhul on jäetud arvesse võtmata pakutud lahenduse negatiivne mõju
elektroonilise side sektorile, sellesse investeerimisele ja see tähendab ka, et Eesti majandusele ning
digitaristule laiemalt.
16
Kokkuvõttes ei saa sellise plaaniga jätkamist pidada kuidagi põhjendatuks, kuna see toob kaasa
ulatusliku kahju Eesti digiühiskonna arengule laiemalt ja on vastuolus koalitsioonileppega
ettevõtjatele antud lubadustega. Eesti sideettevõtted panustavad lähitulevikus solidaarselt teistega
julgeolekumaksu tasumise läbi, ent ootavad riigilt vastu senisest targemat, bürokraatiavabamat ja
läbipaistvamat valitsemist.
Loodame, et leiate võimaluse arvestada ITL-i tagasiside ning loobute sideettevõtjatele täiendava
eritasu kehtestamise plaanist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Koopia: 1. Pr Liisa Pakosta, justiits- ja digiminister;
2. Hr Jürgen Ligi, rahandusminister;
3. Pr Kristi Talving, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor
Keilin Tammepärg, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|