Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 120)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu juhatus

[email protected]

Vastus riigikogu liikme kirjalikele

küsimustele (KK 120)

Austatud härra Tšaplõgin

Tänan Teid esitatud küsimuste eest ning vastan Teie esitatud küsimustele:

1. Milleks kulutati viimase aasta jooksul laenuna saadud 2,72 miljardit eurot, kui

riigieelarve puudujääk kasvas jätkuvalt?

Laen on riigieelarve puudujäägi tagajärg, mitte põhjus. Kuludesse lisandub sellest vaid

intressikulu. Laenu kasutamist ei seota üldreeglina konkreetsete kuludega.

2. Kui palju ja kuhu täpselt on valitsus viimase aasta jooksul investeerinud, et

majanduskasv kiiresti taastada?

Majanduskasv põhineb ennekõike siiski erainvesteeringutel, riigi osakaal on neis Eestis vaid

veerand. Kuid see on siiski väga kõrge tase, Eesti avaliku sektori investeeringud SKP kohta

on viimase 20 aasta jooksul olnud igal aastal kolme suurema hulgas EL riikidest ja ületab

IMFi hinnangul ka arenenud riikide investeeringute taset. Probleem majanduskasvuga ei asu

seega seal, küll aga on alates 2016. aasta lõpus lõdvenenud eelarvepoliitika võtnud meil

võimaluse vajadusel seda taset majanduse toetamiseks oluliselt tõsta. Üle ei maksa seda

võimalust ka hinnata, sest investeering on pikk protsess ja tema sihtimine majanduslanguse

faasi ei saa olla väga täpne, küll aga võib tõusufaasis tehtu majandust ajastuse poolest liigselt

stimuleerida.

Eelarve vaates leiab investeeringute ülevaate 2023 RE seletuskirja Lisast nr 4 ja koos

investeeringutoetustega RES 2024-2027 Lisast nr 7 (vt. Joonis 1).

Joonis 1. Valitsussektori investeeringute jaotus COFOG valitsemisfunktsiooni järgi. % SKPst, 2022. aasta, EL

liikmesriigid. Eesti on tähistatud suure sinise täpiga. Väiksemad punane, roheline, kollane ja helesinine täpp tähistab

vastavalt Lätit, Leedut, Rootsit ja Soomet. Väikesed hallid täpid tähistavad ülejäänud EL liikmesriike. Kastidega on

toodud +/-25% EL liikmesriikidest ning kriipsud tähistavad normaaljaotusele vastavat 95% jaotumist. 1

1 https://public.tableau.com/views/COFOG_EL2/DB?%3Alanguage=en&%3Aembed=yes&%3Atabs=yes&%3Ash owVizHome=no

Teie 27.07.2024 nr 2-3/15-119

Meie 12.08.2024 nr 4-1/3471-2

2

Riigi 2024. aasta investeeringutest annab hea ülevaate Riigieelarve juhtimislaud, mis on leitav

Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-

ja-eelarvestrateegia/2024-riigieelarve. Kõige suuremas mahus investeeringuid on sel aastal

planeeritud Kaitseministeeriumi valitsemisesalas kokku ligi 386 miljonit eurot ning suurem

osa sellest on erinevate kinnisvara objektiga seotud. Kliimaministeeriumis on eelarvega

planeeritud investeeringuid ligi 147 miljoni euro ulatuses, mis peamiselt sisaldab maanteede

ehitust, remonti ja hooldust.

3. Valitsus hakkas rääkima uue maksutõusu vajadusest ja uute maksude kehtestamisest.

Kas mõistate, et kõrgemad maksud pidurdavad majanduskasvu veelgi?

Maksutõusus vajadus ei tulene kellegi rääkimisest, vaid tegudest, antud juhul varasemate

valitsuste tekitatud puudujääkidest. Tuleb aga selgitada, et kogutud maksud ei kao tingimata

majandusest, vaid kulutatakse valdavalt siin. Võrreldes eelarvedefitsiidi ja laenamise

kasvatamisega nad toetavad ka majanduse jätkusuutlikkust, sest hoiavad ära veel kõrgemaid

makse tulevikus.

Majanduses toimuvad muutused pikema perioodi jooksul ning Eesti puhul ei ole need reeglina

valitsuse otsustega kiirelt mõjutatavad. Domineerivamad on hoopis sõja, välisturgude,

tarneahelate, toorme või laenu hinna osa. Valitsus saab aga suhteliselt lühikese perioodi

jooksul mõjutada oluliselt riigirahanduse seisu ja selle jätkusuutlikkus on valitsuse otsene

vastutus, tagamaks riigi julgeolekut ja avalikke teenuseid.

Rahandusministeerium on teemat käsitlenud 2024. aasta kevadises majandusprognoosi lisas

4. Praeguseks on küll juba teada, et aasta tagasi kokkulepitud strateegia on muutmisel, kuid

valitsuse mõju olemus on endine.

Eelarvemeetmete mõjul võib 2025. aastaks oodatav majanduse taastumine osutuda

vaevalisemaks, kuid alternatiivi laenamise pideva kasvatamise näol meil ei ole.

Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on plaanis avaldada 27. augustil.

3

4. Kas on hinnanguid, millisele maksimaalsele maksukoormusele kodanikud ja

ettevõtjad vastu peavad?

Riik kuulub oma kodanikele, mitte ei ole nende koorem. Maksude eest tagatakse nende heaolu

Asjades, mida nad üksikult või nii hästi tagada ei saa. Riigi asi on enda ja kodaniku vastutuse

piiri määramine ja Eesti riik on ajalooliselt Euroopa mõistes pigem madala maksukoormusega

riik. 2023. aastal oli maksukoormus Eestis 34,0% SKPst ning käesoleval aastal

prognoositakse maksukoormuse kasvu 35% juurde. See on endiselt allpool EL keskmist.

Paljudes Euroopa riikides on maksukoormus aga üle 40% SKPst, näiteks Prantsusmaa, Norra,

Rootsi, Soome, Taani, Austria ja Itaalia. Raskustele vaatamata on ka seal vastu peetud.

Eesti kaubanduspartnerite kaalutud keskmine maksukoormus ligikaudu 37%, seega on meie

ettevõtetel on maksude mõttes konkurentsieelis.

Täiendavat statistikat saab uurida näiteks Euroopa Komisjoni, Eurostati või OECD statistikast

(Tax revenue | OECD).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister