| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/77-5 |
| Registreeritud | 12.08.2024 |
| Sünkroonitud | 13.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tervisekassa |
| Saabumis/saatmisviis | Tervisekassa |
| Vastutaja | Kaily Susi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pr Riina Sikkut Teie 26.07.2024 nr 1.2-2/77-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 09.08.2024 nr 1.5-1/10699-1
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu ja tervisevaldkonna määruste
muutmise eelnõu märkusteta.
Määruse „Tervisekeskuste liigid ja nõuded“ eelnõu kooskõlastame märkustega. Käesoleval hetkel
on tervisekeskustes teenuse osutamise eest tasu maksmise tingimused reguleeritud ravikindlustuse
seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“
(edaspidi TTL) ja sotsiaalministri määruses „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse
Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuste osutajatele makstava tasu arvutamise
metoodika“ (edaspidi määrus nr 9). Lisaks on seni tulnud tervisekeskustel esitada Tervisekassale
taotlus tervisekeskuse rahastamiseks lepingu sõlmimiseks.
1. Eelnõu §-s 5 on sätestatud nõuded tervisekeskuse ruumidele ja sisseseadele. Tervisekassa
juhib tähelepanu, et hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt peavad tervisekeskuse
ruuminõuded vastama tervise- ja tööministri 29.10.2025. a käskkirjaga nr 163 sätestatud
nõuetele (TTL § 3 lõige 7).
Suures osas on tänased tervisekeskused oma infrastruktuuri jaoks saanud toetust Euroopa
Liidu vahenditest tervise- ja tööministri määruste „Esmatasandi tervisekeskuste
kaasajastamine“ ja „Tervisekeskuste kaasajastamine“ alusel. Mõlema määruse puhul on
toetuse saamise eeltingimuseks olnud mh ministri juhend, millega on tervisekeskustele
kehtestatud kindlad ruuminõuded. Tervisekassa on neist ruuminõuetest lähtunud
tervisekeskuste rahastusmudeli väljatöötamisel ja ka tervisekeskustega rahastamise
lepingute sõlmimisel.
Määruse jõustudes tekib olukord, kus Euroopa Liidu toetusega on ehitatud ja ühtede
ruuminõuetega tervisekskused ja edaspidi selliste konkreetsete nõuete täitmist
tervisekeskustelt enam ei nõuta. Samas Tervisekassa rahastusmudel (baasraha) lähtub
hetkel sotsiaalministri 2015. a kehtestatud nõuetest (määrus nr 9 § 43 lõige 21). Nimetatud
nõuete täitmist kontrollitakse ka tervisekeskuse rahastamiseks esitatud taotluse menetluse
käigus.
Tervisekassa teeb ettepaneku täiendada määruse seletuskirja osaga, mis selgitab
tervisekeskuse ruuminõuetele seatud tingimuste muutumist võrreldes seni kehtiva
regulatsiooniga. Eelkõige loodava regulatsiooni seost Euroopa Liidu rahastusel valminud
tervisekeskustele esitatavate nõuetega.
2. Tervisekassa juhib tähelepanu, et eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud tervisekeskuse nimistu
suuruse regulatsioon erineb hetkel TTL § 3 lõikes 9 toodust. Hetkel kehtiva regulatsiooni
kohaselt võib tervisekeskuse nimistute suurus olla alla 4500 isiku juhul, kui seal osutab
teenust kolm nimistuga perearsti ja teeninduspiirkond asub valla territooriumil ning
tervisekeskuse teenuse osutamata jätmine avaldab mõju üldarstiabi kättesaadavusele ja
kvaliteedile. Loodavas eelnõus on teeninduspiirkonna asukohta, s.o vald, puudutav piirang
välja jäetud. Seletuskirjas puudub selgitus, miks hetkel kehtivast kitsendusest on loobutud.
3. Tervisekassa teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 6 täiendava sättega järgmises sõnastuses:
„Tervisekeskus tagab tervisekeskuse nimistu patsientidele ravijärjekorda registreerimiseks
ja tervishoiuteenuse saamiseks ühtsed pöördumise kanalid, s.o telefon ja
digiteenindusplatvorm.“ Nimetatud säte võiks rakenduda alates 1. jaanuarist 2026. a, et
anda olemasolevatele tervisekeskustele aega oma senise töökorralduse muutmiseks.
Tervisekeskuse kasu tervishoiutöötajatele ja patsientidele peab olema ka töökorralduse
optimeerimine, st näiteks patsientide pöördumiste ühtne käsitlus, see võimaldab hoida
kokku tööjõuressurssi. Kui tervisekeskuse nimistutel pole ühine registratuur, digiplatvorm,
kontakttelefon, ei ole võimalik olemuslikult pakkuda patsientidele tervisekeskuse teenust.
4. Täiendavalt teeb Tervisekassa ettepaneku kaaluda võimalust kohustada koostöölepingu
alusel moodustatud tervisekeskusi kasutama tervishoiuteenuste dokumenteerimiseks ja töö
korraldamiseks ühist infosüsteemi. Hetkel kasutavad mitmed koostöölepingu alusel
mitmest juriidilisest isikust moodustatud tervisekeskused erinevaid infosüsteeme, mis ei
aita kaasa tervisekeskuse terviklikule toimimisele. Erinevad infosüsteemid raskendavad
meeskonnana nimistute teenindamist - näiteks on tervisekeskuse moodustamise üheks
eesmärgiks tervishoiuspetsialistide subspetsialiseerumine, et oleks võimalik patsientidele
pakkuda enam erinevaid teenuseid. Kui kasutatakse erinevaid infosüsteeme ja ei ole
ametlikult registreeritud teisi kolleege enda asendajaks, ei ole võimalik lisateenuseid
(näiteks pisikirurgiat) pakkuda teise nimistu patsiendile. Lisaks on ühine infosüsteem
oluline asenduste korraldamisel nimistute vahel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Banhard
Juhatuse esimeest asendav juhatuse liige
Katrina Koha 744 7446
Laura Johanna Tuisk 522 1925