Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Taavi Talupuu

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 10.07.2024 Meie 12.08.2024 nr 2.2.-1/24/12-3

Vastus selgitustaotlusele

Soovite lisada Statistikaameti poolt riikliku statistika seaduse (RStS) alusel läbiviidavasse

Euroopa Sotsiaaluuringusse oma mooduli ning kui ma õigesti meie telefonivestlusest aru sain, siis

lisaks moodulile soovite kasutada enda seatud eesmärgil ka nimetatud uuringus juba

olemasolevaid küsimusi.

Selgitan, et isikuandmete töötlemiseks peab esinema õiguslik alus. Riikliku statistika läbiviimist

reguleerib RStS. RStS § 8 lõike 1 järgi on riikliku statistika tegijaid kaks – Statistikaamet ja Eesti

Pank. Riikliku statistika tegemiseks koostatakse igal aastal järgmiseks viieks aastaks riikliku

statistika programm, mis koosneb Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatööde loetelust.

Statistikatööde loetelus olevate uuringute puhul on seega tegemist riiklike statistikatöödega, mille

käigus toimub isikuandmete töötlemine RStS alusel. Ka Euroopa Sotsiaaluuringut viib

Statistikaamet läbi temale kohalduval õiguslikul alusel ning teeb seda vastavalt juba kinnitatud

uuringu eesmärkidel, andmekoosseisus jne.

Samas RStS ei anna Statistikaametile õiguslikku alust, kui riiklikuks statistikaks kogutud andmeid

soovitakse töödelda mõnel teisel eesmärgil ehk andmestike loomist erinevate uuringute ja

analüüside tegemiseks. Selliseks toiminguks tuleb leida muu õiguslik alus. Antud juhul on

tegemist just sellise olukorraga – teie soovite kasutada osaliselt Statistikaameti poolt RStS alusel

kogutud andmeid teisel eesmärgil.

Isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta reguleerib isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6. IKS § 6 lõike 5 järgi

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad

uuringud ja analüüsid. Seega olukorras, kus ministeerium viib läbi poliitika kujundamise eesmärgil

uuringuid, tuleb nimetatud sättest lähtuda, sh saada kooskõlastus Andmekaitse Inspektsioonilt, v.

a juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus

tulenevad õigusaktist. Antud juhul ei nähtu, et kuskil õigusaktist tuleneks sellise uuringu

läbiviimise õigus.

Kui soovite enda uuringu eesmärkidel kasutada juba Euroopa Sotsiaaluuringus kasutatavaid

küsimusi ning lisada sinna omalt poolt küsimusi, mis teie uuringu eesmärgi saavutamiseks on

vajalikud, siis on tegemist kahe erineva uuringuga, millel on erinevad õiguslikud alused, erinevad

eesmärgid, erinevad vastutavad töötlejad, erinevad andmekoosseisud. Statistikaamet teie uuringu

kontekstis on volitatud töötleja.

2 (2)

Taotluses kirjeldatud viisil uuringuid läbi viies (nö kaks ühes uuring) on äärmiselt oluline, et on

tagatud ka isikuandmete töötlemise üks olulisemaid põhimõtteid – läbipaistvus. Seega, enne kui

inimene üldse hakkab küsimustikule vastama, tuleb tagada, et talle oleks kättesaadav selgelt antud

teave selle kohta, et tegemist on kahe erineva uuringuga. Lisaks peab ankeedis olema selgelt

eristatavad küsimused, mida küsitakse Euroopa Sotsiaaluuringu eesmärgil ning milliseid ainult

teie uuringu eesmärgil ehk teie lisatav moodul peab olema selgelt eristatav.

Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal toimub teie uuring erinevates etappides erinevatel

õiguslikel alustel. Küsitluste saatmiseks soovite kasutada e-posti aadresse, seega selles etapis

toimub isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta ja teile kohaldub IKS § 6 lg 5.

Küsimustikule vastamise käigus toimub isikuandmete töötlemine nõusoleku alusel (isikuandmete

kaitse üldmäärus (IKÜM) artikkel 6 lg 1 punkt a). Seega tuleb teile läbi mõelda ning

Statistikaametiga arutada, kuidas on võimalik kahe uuringu kombineerimisel võtta teie uuringu

tarbeks vastajatelt isikuandmete töötlemise nõusolek, mis on vastavuses IKÜM-i kehtestatud

nõuetele (vt IKÜM art 7, art 4 p 11, pp 32).

Kui olete kindlaks määranud, millised on teie uuringu eesmärgid, milliseid isikuandmeid te vajate

uuringu eesmärgi täitmiseks jne, siis tuleb sellest lähtudes taotluses kirjeldada kogu uuringut ning

paluda eetikakomiteel enda uuringut hinnata. Kui te kirjeldate oma uuringut täies mahus, siis peaks

olema eetikakomiteel võimalik seda siiski ka hinnata. Rõhutame, et kuigi teie uuring saadetakse

inimestele koos teise uuringuga, ei muuda see seda uuringut koheselt teise uuringu osaks, AKI

hinnangul on tegemist kahe erineva uuringuga.

Lisaks jäi teie edastatud taotlusest silma, et soovite planeeritavas moodulis küsida esmalt inimese

eelistusi ja alles viimase küsimusega seda, kas inimene on tundnud ennast diskrimineerituna. Kas

olete kaalunud mooduli ülesehitamist selliselt, et esmalt selgitate välja, kas inimene tunneb ennast

diskrimineerituna (nt andes selgitava tekstiga inimesel teada, mida täpsemalt silmas peate) ja alles

seejärel küsite ülejäänud küsimused. Kui teie uuringu eesmärgiks on välja selgitada

vähemusrühmade olukord Eestis, siis tuleks sellele keskenduda. Hetkel tundub, et soovite koguda

eriliiki isikuandmeid ka nende inimeste kohta, kes tegelikult ei kuulu vähemusrühma. Kuivõrd teie

moodulis olevad küsimused on tundlikud, siis tuleb esmalt põhjalikult analüüsida, kas uuringu

eesmärgi täitmiseks on ikka vajalik kõiki neid andmeid koguda või on võimalik vähemate

andmetega eesmärgi täitmiseni jõuda.

Loodan, et minu selgitusest on teile kasu, et saaksite uuringu korraldusega edasi minna.

Lugupidamisega

Virve Lans

jurist

peadirektori volitusel