Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.12.2023 Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kadi Ruus

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231551785

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi: xxx (ik xxx)

Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles kahtlustatakse Xxxd selles, et

tema 02.07.2023 ajavahemikul 04:00 kuni 05:00 aadressil Vana-Viru tn 8, Tallinn, lõi Xxx rusikaga

mitu korda näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning sai tervisekahjustused: vasaku

silma välisnurka pidmise haava (pikkusega umbes 1 cm), punetava silma ning marrastuse huulel.

Xxx on kannatanuna 27.09.2023 üle kuulatud. Tema vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse

protokolli ning fototabeliga, samuti kiirabikaardiga. Juhtunut tõendavad ka kõrvalise isiku tehtud

häirekeskuse kõne (salvestis vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga), millega kutsuti politsei ja

kiirabi. Samuti kirjeldavad juhtunut kolm tunnistajat. Kahtlustatav Xxx peeti kahtlustatavana kinni

sündmuskohal ning kuulati üle. Ülekuulamisel ütluste andmisest keeldus.

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles nõuab Xxx varalise kahju hüvitamist 2000 eurot ning mittevaralise

kahju hüvitamist 1000 eurot, s.o kokku 3000 eurot.

Harju Maakohtu 17.10.2023 määruses kriminaalasjas nr 1-23-5408 jõudis kohus sarnases olukorras

järeldusele, et antud asjas menetluse lõpetamise pädevus prokuratuuril ning see kehtib ka olukorras,

kus KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandi isikule kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on

väiksem tsiviilhagis nõutust. Kui isik täidab talle pandud kohustused tähtaegselt, ei ole

kriminaalmenetluse uuendamiseks alust ning kannatanu saab esitada oma nõude täitmata osas

tsiviilkohtumenetluses (RKKKm 3 1 1 33-17, p 15). Kohus juhib tähelepanu sellele, et KrMS § 202 lg

1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu

tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea menetluse lõpetamisel eelduseks selle,

et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud. Seega arvestades KrMS § 202 sõnastust

ning käesolevas määruse viidatud Riigikohtu praktikat ei tohiks kannatanu esitatud tsiviilhagi mitte

kunagi osutuda takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning

2

kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.

Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole Xxx süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi. Toimiku materjalidest nähtuvalt võib järeldada, et Xxxl on probleemid

rahu säilitamisega ning vägivaldse käitumisega alkoholi tarbides. Varem on ta kriminaalkorras

karistamata. Tal on üks kehtiv väärtegu liiklusalase süüteo eest, mille karistus on täidetud. Olles

suhelnud antud kriminaalasja raames kahtlustatavaga, on prokurör jõudnud järeldusele, et Xxx soovib

enda vägivaldsusega tegeleda, mis vallandub tal alkoholi tarbides. Alkoholi tarbib ta enda sõnul harva.

Seetõttu on otstarbekam ning ka karistuse eesmärkidega kooskõlas pigem tegeleda Xxx puhul

probleemi põhjustega. Xxx on nõus kriminaalasja lõpetamisega oportuniteedi põhimõtetel. Ta on nõus

tegelema vägivallaga seotud käitumisreaktsioonidega ja osalema vägivallast loobumise teenusel.

Samuti avaldanud nõusolekut kannatanule hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 1250 euro ulatuses.

Avalik menetlushuvi puudub, kuna Xxxle etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava

õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele

suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras

karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada

ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS §

202 alusel. Xxx puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkorras karistamata jätmine võib tingida kuritegude

toimepanemise jätkamise, kui karistamise asemel probleemi põhjustega tegeleda.

Prokuröri hinnangul oleks mõistlik süü suurusega vastav kohustus Xxx puhul osalemine vägivallast

loobumise tugiliini teenustel. Selleks kõigeks on Xxx ka oma nõusoleku andnud.

Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles kokkuvõtvalt nõuab Xxx varalise kahju hüvitamist 2000 eurot ning

mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot, s.o kokku 3000 eurot. Varalise kahju osa koosneb sellest, et

ta ei saanud töötada kulmuhaava tõttu kogu kuu ning pidi töötasu 1000 eurot tööandjale tagastama.

Samuti soovib ta eemaldada vigastusest jäänud armi laseriga. Hinnapakkumise kohaselt on ühe

protseduuri hinnaks 150 eurot ning vaja vähemalt neli korda lasereemaldust teha. Samuti jääb peale

protseduuri silma ümber paistetus, mistõttu ta peab eeldatavalt kodus olema 8 päeva, ühe päeva palk

on tal 50 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamist põhjendab seoses tema avalikus kohas alandamisega

ründaja poolt. Samuti tekitas tema väikesele lapsele trauma nägemine teda vigastusega. Samuti pidi

pikka aega taluma peavalusid ja unetust peale saadud vigastusi.

Prokuröri hinnangul võib lugeda piisavaks Xxx poolt kannatanule kahju hüvitamine summas 1250

eurot. Hagiavalduses koosneb kannatule tekitatud materiaalne kahju summas 2000 eurot seoses sellega,

et ta ei saanud töötada ja pidi kuu palga tööandjale tagasi maksma. Samuti sellest, et ta tööandjaga

kokkuleppel ei võitnud ta haiguslehte. Samuti vigastusest jäänud armi eelmaldamisega seonduvad

kulud ning protseduurile järgneva võimaliku silmapaistetuse tõttu 8 päeva töölt eemal viibimine.

Prokuröri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 1 cm pindmine haav rikkus välimust nii pikalt, et lausa

3

kuu aega polnud võimalik töötada. Ettevõte, kus kannatanu töötab tegeleb valdavalt mööbli

paigaldamisega. Kui kannatanu töötaks näiteks modellina, oleks mõistetav, et töötamiseks ei tohi olla

iluvigu ja nähtavaid vigastusi. Kellena kannatanu ettevõttes töötab pole teada aga siiski tundub 1 cm

pikkuse pindmise haava paranemiseks kuu pikk aeg ning eeldatavalt oli ka klientidega suhtlemiseks

sobiv välimus tagatud juba nädala pärast. Samuti, kui tõepoolest oli pikalt vaja töölt eemal olla, oleks

igati asjakohane olnud vormistada haigusleht, mille puhul on esimene haiguspäev

töötaja omavastutus, tööandja maksab teisest kuni viienda päevani ja alates kuuendast haiguspäevast

maksab hüvitist Tervisekassa. Seega on kannatanu valik, et ta õigustatud haigushüvitist ei vormistanud

ning vastu ei võtnud. Kuna selle valiku tegemine kahtlustatavast kuidagi ei sõltunud, on ebaõiglane

seda prokuröri hinnangul ka kahtlustavalt välja mõista. Armi eelmaldamist peab prokurör

põhjendatuks. Kuigi arm on väike ja kulmu piirkonnas, on armi tekitanud kahtlustatav ning kannatanu

hinnangul on see tema jaoks häiriv. Samas ei pea prokurör põhjendatuks protseduuri järgseid

võimalikke kodus olemise päevade tasumist kahtlustatava poolt. Silmaturse pole prokuröri hinnangul

selleks piisav. Seega kokkuvõtvalt peab prokurör põhjendatuks varalise kahju hüvitamise suurust 1100

euro ulatuses. Mittevaralise kahju osas leiab prokurör ka, et tekitatud kergemate kehavigastuste puhul

on summa üle paisutatud. Riigikohtu analüüsist lähtuvalt

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf on aastatel

2018-2020 mõistnud kohus sarnastel juhtumitel mittevaralise kahju hüvituseks vahemikus 50-250

eurot. Seega peab prokurör mittevaralise kahju keskmist hüvitus sarnastes asjades summa 150 eurot

põhjendatuks. Kui kannatanu leiab, et ta selles osas vajab hüvitist, mille osas kriminaalmenetluses

kahtlustatavalt hüvitamist ei nõuta, on võimalik seda tsiviilkohtus hageda.

Xxx on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt,

ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma

määrusega.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231551785 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

• Xxx kohustub pöörduma ühe kuu jooksul vägivallast loobumise tugiliinile

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/tugi-vagivallast-loobumiseks (tel nr

660 6077) nõustamisaja broneerimiseks ja konsulteerima sealse spetsialistiga ning (lõplik

kohtumiste arv selgub spetsialisti äranägemisel) osalema vähemalt kolmel kohtumisel

vägivallast loobumise tugiliini spetsialistiga.

Tähtaeg: 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 22.12.2024

• Xxx kohustub hüvitama kannatanule tekitatud kahju summas 1250 eurot kannatanu Xxx´i

arveldusarvele SEB pangas EE40101xxx (selgitusse kahju hüvitamine kriminaalasjas

23231551785). Maksekorraldus saata e-postile [email protected]

• Tähtajaks määrata: 6 kuud alates määruse koostamisest s.o 22.06.2024.

4

3. Tõkendi tühistamine: puudub

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD paat, millel kõne

häirekeskusesse /toimiku tagakaanel/ jätta kriminaalasja juurde

5. Vahistuse andmed: ei kohaldatud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puudub

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saata Xxxle ning

kannatanule, tugiliinile

8.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris

aadressil Lubja 4, Tallinn.

9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

/allakirjutatud digitaalselt/

Kadi Ruus

Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja

kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle

suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust,

uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab kriminaalasja kohtusse.

Olen kohustustega nõus:

Xxx /allakirjutatud digitaalselt/