Käskkiri

94901:009:0164

94901:009:0165

28203:001:0064

Mürakaart nr 1-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 187,507-193,158 km

Vana-Paali, Lepiku küla, Kambja vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 100 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

94901:009:0164

94901:009:0165

28203:001:0064

Mürakaart nr 1-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 187,507-193,158 km

Vana-Paali, Lepiku küla, Kambja vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 100 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

94901:005:0764

94901:005:0238

28301:001:0335

94901:005:0237

Mürakaart nr 2-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 139,534-140,155 km

Riia mnt 225, Lemmatsi küla, Kambja vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 65 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Modelleeritud müratõke

----- Olemasolev müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

94901:005:0764

94901:005:0238

28301:001:0335

94901:005:0237

Mürakaart nr 2-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 139,534-140,155 km

Riia mnt 225, Lemmatsi küla, Kambja vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 65 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Modelleeritud müratõke

----- Olemasolev müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

52801:009:0557

52801:009:0624

52801:009:0720 52801:009:0012

52801:009:0013

Mürakaart nr 3-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 150,931-151,606 km

Valga mnt 6, Nõo alevik, Nõo vald Valgu, Meeri küla, Nõo vald

Modelleeritud müratõkked pikkusega 55 m ja 80 m ning kõrgusega teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

52801:009:0557

52801:009:0624

52801:009:0720 52801:009:0012

52801:009:0013

Mürakaart nr 3-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 150,931-151,606 km

Valga mnt 6, Nõo alevik, Nõo vald Valgu, Meeri küla, Nõo vald

Modelleeritud müratõkked pikkusega 55 m ja 80 m ning kõrgusega teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

52801:009:0103

52801:009:0180

52801:009:0225

Mürakaart nr 4-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 153,522-154,433 km

Vana-Nuia, Tõravere alevik, Nõo vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 105 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

52801:009:0103

52801:009:0180

52801:009:0225

Mürakaart nr 4-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 153,522-154,433 km

Vana-Nuia, Tõravere alevik, Nõo vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 105 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

62509:018:2360

62509:018:0001

62509:022:5070

Mürakaart nr 5-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee 132,649-133,551 km

Riia mnt 271, Pärnu linn Riia mnt 273, Pärnu linn Riia mnt 275, Pärnu linn

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

62509:018:2360

62509:018:0001

62509:022:5070

Mürakaart nr 5-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee 132,649-133,551 km

Riia mnt 271, Pärnu linn Riia mnt 273, Pärnu linn Riia mnt 275, Pärnu linn

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

29501:007:1240

29501:007:1230

29501:007:0401

29501:007:0483

29501:007:0548

29601:002:0123

29601:002:0040

29601:002:0180

29601:002:031029601:001:0223

29601:001:0221

Mürakaart nr 6-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 8 Tallinna - Paldiski tee 27,656-28,879 km

Kadarbiku, Valkse küla, Lääne-Harju vald

Joosti, Valkse küla, Lääne-Harju vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 130 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

29501:007:1240

29501:007:1230

29501:007:0401

29501:007:0483

29501:007:0548

29601:002:0123

29601:002:0040

29601:002:0180

29601:002:031029601:001:0223

29601:001:0221

Mürakaart nr 6-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 8 Tallinna - Paldiski tee 27,656-28,879 km

Kadarbiku, Valkse küla, Lääne-Harju vald

Joosti, Valkse küla, Lääne-Harju vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 130 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

29601:001:0120 29601:001:0180

29601:001:0190

29501:007:0025

29601:001:0011

29601:001:0023

29601:001:0021

29601:002:0114

29601:001:0073

29601:001:0018

29601:001:0210

29601:001:0079

29601:001:0081

29601:001:0132

29601:001:0414

29601:001:0371

29601:001:0380

29501:007:0570

Mürakaart nr 7-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 8 Tallinna - Paldiski tee 27,656-28,879 km

Paldiski mnt 39, Keila linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 60 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

29601:001:0120 29601:001:0180

29601:001:0190

29501:007:0025

29601:001:0011

29601:001:0023

29601:001:0021

29601:002:0114

29601:001:0073

29601:001:0018

29601:001:0210

29601:001:0079

29601:001:0081

29601:001:0132

29601:001:0414

29601:001:0371

29601:001:0380

29501:007:0570

Mürakaart nr 7-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 8 Tallinna - Paldiski tee 27,656-28,879 km

Paldiski mnt 39, Keila linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 60 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

65301:001:0087

65301:001:1604

65301:001:1605

65301:001:2817

65301:001:3062

65301:001:3109

65301:001:2822

65301:001:1367

65301:001:3111

Mürakaart nr 8-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11 Tallinna ringtee 11,260-15,104 km

Tuuleveski tee 7/1, Kurna küla, Rae vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 130 m ja kõrgus teepinnast 2,5 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Modelleeritud müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

65301:001:0087

65301:001:1604

65301:001:1605

65301:001:2817

65301:001:3062

65301:001:3109

65301:001:2822

65301:001:1367

65301:001:3111

Mürakaart nr 8-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11 Tallinna ringtee 11,260-15,104 km

Tuuleveski tee 7/1, Kurna küla, Rae vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 130 m ja kõrgus teepinnast 2,5 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Modelleeritud müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:001:0343

71801:001:0342

71801:001:2085

71801:001:0185

71801:001:0412

71801:001:0262

Mürakaart nr 9-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 9,779-11,345 km

Sihi, Saustinõmme küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 110 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:001:0343

71801:001:0342

71801:001:2085

71801:001:0185

71801:001:0412

71801:001:0262

Mürakaart nr 9-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 9,779-11,345 km

Sihi, Saustinõmme küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 110 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:006:0560

71801:006:0550

71801:006:0266

71801:006:0484

71801:006:0830

71801:006:0831

71801:006:0116

Mürakaart nr 10-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 11,345-15,164 km

Kuusalu, Lokuti küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 70 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:006:0560

71801:006:0550

71801:006:0266

71801:006:0484

71801:006:0830

71801:006:0831

71801:006:0116

Mürakaart nr 10-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 11,345-15,164 km

Kuusalu, Lokuti küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 70 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:006:0472

71801:006:0590

71801:006:0045

71801:006:0308

71801:006:0313

71801:006:0312

71801:006:0480

71801:006:0473

71801:006:1138

Mürakaart nr 11-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 11,345-15,470 km

Ildase/1, Tõdva küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 95 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:006:0472

71801:006:0590

71801:006:0045

71801:006:0308

71801:006:0313

71801:006:0312

71801:006:0480

71801:006:0473

71801:006:1138

Mürakaart nr 11-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 11,345-15,470 km

Ildase/1, Tõdva küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 95 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:006:0041

71801:006:0046

71801:006:0283

71801:006:0284

71801:006:1090

71901:001:0186

71901:001:0285

Mürakaart nr 12-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 15,470-17,250 km

Mäe, Kirdalu küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 60 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:006:0041

71801:006:0046

71801:006:0283

71801:006:0284

71801:006:1090

71901:001:0186

71901:001:0285

Mürakaart nr 12-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 15 Tallinna - Rapla - Türi tee 15,470-17,250 km

Mäe, Kirdalu küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 60 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

66301:029:0010

66301:029:0060

66301:029:0090

66301:029:0080

66301:029:0100

66301:029:0150

66301:001:0641

66201:001:0403

66301:029:0029

66301:029:0031

66301:029:0032

66301:029:00 33

66301:001:0333

66301:001:0642

Mürakaart nr 13-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 23 Rakvere-Haljala tee 0 - 0,761 km

Põhja tn 27, Rakvere linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 60 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

66301:029:0010

66301:029:0060

66301:029:0090

66301:029:0080

66301:029:0100

66301:029:0150

66301:001:0641

66201:001:0403

66301:029:0029

66301:029:0031

66301:029:0032

66301:029:00 33

66301:001:0333

66301:001:0642

Mürakaart nr 13-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 23 Rakvere-Haljala tee 0 - 0,761 km

Põhja tn 27, Rakvere linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 60 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

15904:003:0557

15904:003:0697

15904:003:0336

15904:003:0370

15904:003:0372

15904:003:0646

15904:003:0666

15904:003:0814

15904:003:1584

15904:003:1786

15904:003:1787

15904:003:1789

15904:003:1791

62401:001:1274

62401:001:1398

62401:001:1399

Mürakaart nr 14-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km

Mäe, Papsaare küla, Pärnu linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 65 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

15904:003:0557

15904:003:0697

15904:003:0336

15904:003:0370

15904:003:0372

15904:003:0646

15904:003:0666

15904:003:0814

15904:003:1584

15904:003:1786

15904:003:1787

15904:003:1789

15904:003:1791

62401:001:1274

62401:001:1398

62401:001:1399

Mürakaart nr 14-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km

Mäe, Papsaare küla, Pärnu linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 65 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

15904:003:0595

15904:003:1380

15904:003:1794

15904:003:1792

15904:003:1801

16001:001:0297

16001:001:0298

62401:001:1545

Mürakaart nr 15-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km

Maidle, Papsaare küla, Pärnu linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 80 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

15904:003:0595

15904:003:1380

15904:003:1794

15904:003:1792

15904:003:1801

16001:001:0297

16001:001:0298

62401:001:1545

Mürakaart nr 15-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km

Maidle, Papsaare küla, Pärnu linn

Modelleeritud müratõkke pikkus 80 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:001:2042

71801:001:0620

71801:001:1120

71801:001:0146

Mürakaart nr 16-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11340 Tallinna - Saku tee 5,072-6,224 km

Männiku tee 141, Männiku küla, Saku vald

Männiku tee 147, Männiku küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkked pikkusega 75 m ja 65 m ning kõrgusega teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

71801:001:2042

71801:001:0620

71801:001:1120

71801:001:0146

Mürakaart nr 16-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11340 Tallinna - Saku tee 5,072-6,224 km

Männiku tee 141, Männiku küla, Saku vald

Männiku tee 147, Männiku küla, Saku vald

Modelleeritud müratõkked pikkusega 75 m ja 65 m ning kõrgusega teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

19801:002:6240

19801:002:0154

19801:002:0366

19801:002:0367

19801:002:0368

19801:002:2640

19801:001:3397

19801:001:4310

Mürakaart nr 17-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 5,572-7,786 km

Klooga mnt 4/1, Tabasalu alevik, Harku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 100 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

19801:002:6240

19801:002:0154

19801:002:0366

19801:002:0367

19801:002:0368

19801:002:2640

19801:001:3397

19801:001:4310

Mürakaart nr 17-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 5,572-7,786 km

Klooga mnt 4/1, Tabasalu alevik, Harku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 100 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:500

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

19801:001:1228

19801:001:122919801:001:1512

19801:001:1514

19801:001:2014

19801:001:2091

19801:001:2164

Mürakaart nr 18-1

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10,876-12,759 km

Sirina, Ilmandu küla, Harku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 110 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

19801:001:1228

19801:001:122919801:001:1512

19801:001:1514

19801:001:2014

19801:001:2091

19801:001:2164

Mürakaart nr 18-2

Välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava

Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10,876-12,759 km

Sirina, Ilmandu küla, Harku vald

Modelleeritud müratõkke pikkus 110 m ja kõrgus teepinnast 3 m.

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75 >= 80

Elu- ja ühiskondlik hoone elanikega

Elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa

Kõrval- ja tootmishoone

----- Müratõke

----- Omavalitsuse piir

Mõõtkava A3 1:1000

Arvutusmeetod: CNOSSOS-EU Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2 XL

Välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskava maanteelõikudes, mida

kasutab üle kolme miljoni sõiduki

aastas

2025-2029

attemärgistus Juhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks

Transpordiamet 2024

Nimetus: Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes,

mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas

2025-2029

Töövõtuleping: 3.2-4/23/1612-1

Versioon: Lõplik

23270

25.06.2024

Töö nr.: 23270

Kuupäev: 25.06.2024

Tellija: Transpordiamet

Reg.kood 70001490

Valge tn 4, 11413 Tallinn

Tellija

kontaktisik:

Kristi Olt

keskkonnakorralduse üksuse peaspetsialist

[email protected]

Töövõtja: Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

Konsultandid:

Eteri Eha

Ilona Laaneveer

Maria Tosso

Töövõtja

kontaktisik:

Marko Ründva

juhatuse liige

[email protected]

3

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 5

1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 12

2 TEGEVUSKAVAGA HÕLMATUD RIIGIMAANTEEDE LÕIKUDE LOETELU JA

LÕIKUDE KIRJELDUSED .................................................................................................... 13

2.1 Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 9,240-52,019 ....................................................... 14

2.2 Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 157,319-162,865 ................................................. 15

2.3 Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 183,338-187,676 ................................................. 15

2.4 Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 5,505-106,738 ............................ 16

2.5 Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 178,933-195,306 ........................ 16

2.6 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 1,864-2,411 .................................................... 17

2.7 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 126,540-126,979 ............................................ 17

2.8 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 137,625-155,994 ............................................ 17

2.9 Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 13,040-64,166 .............................................. 18

2.10 Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 ............................................ 18

2.11 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 171,507-172,251 ................................... 19

2.12 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 11,323-18,445 .................................................. 19

2.13 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 22,324-29,242 .................................................. 20

2.14 Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0-38,143 ................................................................ 21

2.15 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 4,553-17,417 ............................................. 21

2.16 Riigitee 23 Rakvere-Haljala tee km 0-0,761 ............................................................ 22

2.17 Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska tee km 3,264-4,656 ............................................. 22

2.18 Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 2,847-7,892 .......................................................... 22

2.19 Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla tee km 1,556-3,457 .................................................... 23

2.20 Riigitee 11607 Saha-Loo tee km 0-1,796 ................................................................. 23

2.21 Riigitee 11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee km 0-1,710 ...................................... 23

2.22 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 0-2,300 ................................................. 23

2.23 Riigitee 11340 Tallinna-Saku tee km 2,800-8,723 .................................................. 24

2.24 Riigitee 11342 Saku-Tõdva tee km 0-0,887 ............................................................. 24

2.25 Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee km 2,612-15,179 ............... 24

2.26 Riigitee 11420 Saku-Laagri tee km 5,614-7,275 ..................................................... 25

2.27 Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme tee km 0,342-1,381 ............................................... 25

3 TEGEVUSKAVA KOOSTAJA ANDMED ..................................................................... 26

4 ÕIGUSLIK RAAMISTIK ................................................................................................ 27

4.1 Kohaldatavad müra normtasemed ............................................................................ 28

4.2 Lähteandmed ............................................................................................................ 29

5 Müra leevendusmeetmete modelleerimise metoodika ...................................................... 31

5.1 Arvutuste parameetrid .............................................................................................. 31

4

5.2 Maastikumudel ......................................................................................................... 31

6 MÜRA STRATEEGILISE KAARDISTAMISE TULEMUSED .................................... 32

7 MÜRAGA KOKKU PUUTUVATE INIMESTE HINNANGULINE ARV JA

PARANDAMIST VAJAVAD OLUKORRAD ....................................................................... 34

8 VAREM RAKENDATUD MÜRA VÄHENDAMISE ABINÕUD ................................. 42

9 JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATAVAD MÜRA VÄHENDAMISE

ABINÕUD ............................................................................................................................... 43

9.1 Müra vähendamise võimalused ................................................................................ 43

9.2 Müratõkkeseinte rajamine ........................................................................................ 43

9.3 Vaiksete piirkondade kaitse ..................................................................................... 50

9.4 Meetmete maksumus, kulutasuvus ja rakendamise tähtajad .................................... 50

9.5 Prioriteetide määramine ........................................................................................... 51

10 MAANTEEDE LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD VÕIMALIKUD

TERVISEMÕJUD .................................................................................................................... 55

11 PIKAAJALISED MÜRA VÄHENDAMISE ABINÕUD ........................................... 56

12 TEGEVUSKAVA AVALIKU VÄLJAPANEKU LÄBIVIIMISE KIRJELDUS JA

AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMISE PROTOKOLL ................................................... 57

KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 58

LISAD ...................................................................................................................................... 60

Lisa 1. Mürakaardid .............................................................................................................. 60

Lisa 2. Tegevuskava avaliku väljapanekul saabunud ettepanekud ning neile saadetud

vastused ................................................................................................................................ 62

Lisa 3. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava 2025 – 2029 eelnõu tutvustava

arutelu protokoll. .................................................................................................................. 70

5

KOKKUVÕTE

Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab vastavalt Euroopa Liidu keskkonnamüra direktiivile

2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamiseks ja müra vähendamise meetmete rakendamiseks

(„Directive 2002/49/EC of the European Parliament and of the Council of the June 2002

relating to the assessment and management of environmental noise“) mürakaartide ja välisõhus

leviva müra vähendamise tegevuskavade koostamise kohustuse. Tegevuskava koostamise

eesmärgiks on vältida, ennetada või vähendada mürast tingitud kahjulikke mõjusid ja häirivust

üldiselt.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostatakse mürataseme vähendamiseks ja

selle mõju ohjamiseks. Tegevuskava koostatakse välisõhu strateegilise mürakaardi tulemuste

alusel suuremates tiheasustusega piirkondades ning kõrgema liiklussagedusega põhimaanteedel

ja põhiraudteedel. Riigimaanteede välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamise

eest vastutav asutus on Transpordiamet.

Välisõhu strateegiline mürakaart ja sellega seotud müra vähendamise tegevuskava tuleb

koostada maanteelõikudes, mille liiklussagedus ületab kolme miljonit sõidukit aastas ehk 8220

sõidukit ööpäevas. Selliseid maanteelõike on Transpordiameti haldusalas riigimaanteede

võrgus 2019. aasta liiklusloenduse andmete põhjal 401,676 kilomeetrit (tabel 1).

Kuna müra vähendamise tegevuskava aluseks on välisõhu strateegiline mürakaart ning viimase

valmimise järgselt on muutunud riigitee nr 2 (E-tee nr E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

kilomeetripunktid, ei ole järgnevas loetelus toodud kilomeetripunktid antud tee osas

ajakohased. Kehtivad kilomeetripunktid on toodud vastavate lõikude kirjeldustes.

Tabel 1. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava

koostamisse hõlmatud maanteelõigud1

Tee nr

(E-tee nr)

Tee nimi Algus,

km

Lõpp,

km

Lõigu pikkus,

km

1 (E20) Tallinna-Narva tee 9,240 52,019 42,779

1 (E20) Tallinna-Narva tee 157,319 162,865 5,546

1 (E20) Tallinna-Narva tee 183,338 187,676 4,338

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee

5,505 106,738 101,233

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee

178,933 195,306 16,373

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 1,864 2,411 0,547

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 126,540 126,979 0,439

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 137,625 155,994 18,369

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 13,040 64,166 51,126

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 82,589 141,421 58,832

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 171,507 172,251 0,744

8 (E265 Keila

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 11,323 18,445 7,122

8 (E265 Keila

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 22,324 29,242 6,918

11 (E265) Tallinna ringtee 0 38,143 38,143

1 Vastavalt määrusele nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“

6

Tee nr

(E-tee nr)

Tee nimi Algus,

km

Lõpp,

km

Lõigu pikkus,

km

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 4,553 17,417 12,864

23 Rakvere-Haljala tee 0 0,761 0,761

45 Tartu-Räpina-Värska tee 3,264 4,656 1,392

60 Pärnu-Lihula tee 2,847 7,892 5,045

95 Tartu-Kõrveküla tee 1,556 3,457 1,901

11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee 0 1,710 1,710

11251 Viimsi-Rohuneeme tee 0 2,300 2,300

11340 Tallinna-Saku tee 2,800 8,723 5,923

11342 Saku-Tõdva tee 0 0,887 0,887

11390 Tallinna-Rannamõisa-

Kloogaranna tee

2,612 15,179 12,567

11420 Saku-Laagri tee 5,614 7,275 1,661

11607 Saha-Loo tee 0 1,796 1,796

22130 Tartu-Ülenurme tee 0,342 1,381 1,039

Kokku 401,676

Tallinna-Narva tee (1, E20) lõik km 9,240-52,019 läbib nelja omavalitsuse territooriumi –

Tallinna linn, Maardu linn, Jõelähtme vald ja Kuusalu vald. Suuremas osas jääb lõik Kuusalu

valla territooriumile. Suurema asustusega piirkonnad, millega maanteelõik piirneb, on Tallinna

linn, Maardu linn, Loo alevik, Kiiu alevik, Kuusalu alevik ja Kolga alevik. Lõigu keskel on

piirkiiruseks 70 km/h ning ülejäänud osal 90 km/h. Tallinna-Narva tee lõik km 157,319-

162,865 läbib kahe omavalitsuse territooriumi – Toila vald ja Jõhvi vald. Maanteelõik jääb

suuremas osas Toila valla territooriumile. Kohtla-Järve linn ja Jõhvi linn on suurema asustusega

piirkonnad, millega maanteelõik piirneb. Piirkiiruseks on antud lõigul 90 km/h. Tallinna-Narva

tee lõik km 183,338-187,676 läbib kahe omavalitsuse territooriumi – Sillamäe linn ja Narva-

Jõesuu linn. Suuremas osas jääb maanteelõik Sillamäe linna territooriumile. Antud lõigul

kehtivad piirkiirused 50 km/h, 70 km/h ja 90 km/h.

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2, E263) lõik km 5,505-106,738 (uued kilomeetripunktid

5,505-104,675) läbib viie omavalitsuse territooriumi – Tallinna linn, Rae vald, Kose vald, Paide

linn ja Järva vald. Suurema asustusega piirkonnad, mis maanteelõiguga piirnevad, on Tallinna

linn, Peetri alevik, Assaku alevik, Jüri alevik, Vaida alevik, Kose alevik ja Ardu alevik. Antud

lõigul kehtivad piirkiirused 70 km/h ja 90 km/h. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee lõik km

178,933-195,306 (uued kilomeetripunktid 177,016-193,158) läbib kahe omavalitsuse

territooriumi – Tartu linn ja Kambja vald. Maanteelõik piirneb suurema asustusega aladega,

milleks on Tartu linn, Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik ja Kambja alevik. Antud lõigul

kehtivad piirkiirused 50 km/h, 60 km/h, 70 km/h, 80 km/h ja 90 km/h.

Jõhvi-Tartu-Valga tee (3, E264) lõik km 1,864-2,411 asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas

Jõhvi linnas, kus on lubatud piirkiirused 50 km/h ja 90 km/h. Jõhvi-Tartu-Valga tee lõik km

126,540-126,979 asub Tartu maakonnas Tartu vallas Tila külas, kus on lubatud piirkiiruseks 70

km/h. Jõhvi-Tartu-Valga tee lõik km 137,625-155,994 läbib kolme omavalitsuse territooriumi

– Tartu linn, Kambja vald ja Nõo vald. Suuremas osas asub maanteelõik Nõo valla

territooriumil. Maanteelõik piirneb suurema asustusega aladega, milleks on Tartu linn, Räni

alevik, Külitse alevik, Nõo alevik ja Tõravere alevik. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 50

km/h, 60 km/h, 70 km/h, 80 km/h ja 90 km/h.

Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4, E67) lõik km 13,040-64,166 läbib kolme omavalitsuse territooriumi

– Saue vald, Saku vald ja Märjamaa vald. Maanteelõik piirneb suurema asustusega aladega,

milleks on Laagri alevik ja Saue linn. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 50 km/h, 70 km/h ja

7

90 km/h. Tallinna-Pärnu-Ikla tee lõik km 82,589-141,421 läbib viie omavalitsuse territooriumi

– Märjamaa vald, Põhja-Pärnumaa vald, Tori vald, Pärnu linn ja Häädemeeste vald. Suurema

asustusega piirkondadest piirneb maanteelõik Pärnu-Jaagupi alevi, Are aleviku, Sauga aleviku

ja Pärnu linnaga. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 50 km/h, 70 km/h ja 90 km/h.

Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (5) lõik km 171,507-172,251 läbib kahe omavalitsuse territooriumi

– Rakvere vald ja Rakvere linn, kus on lubatud piirkiiruseks 50 km/h.

Tallinna-Paldiski tee (8) lõik km 11,323-18,445 asub Harju maakonnas Saue valla

territooriumil. Maanteelõik piirneb tihedamalt asustatud aladest Harku alevikuga. Antud lõigul

kehtivad piirkiirused 50 km/h,70 km/h, 80 km/h ja 90 km/h. Tallinna-Paldiski tee lõik km

22,324-29,242 läbib kolme omavalitsuse territooriumi – Harku vald, Keila linn ja Lääne-Harju

vald. Suurema asustusega ala, millega maanteelõik piirneb, on Keila linn. Antud lõigul kehtivad

piirkiirused 50 km/h, 70 km/h ja 90 km/h.

Tallinna ringtee (11, E265) lõik km 0-38,143 läbib 6 omavalitsuse territooriumi – Tallinna linn,

Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Saue vald ja Harku vald. Maanteelõik piirneb suurema

asustusega aladega, milleks on Tallinna linn, Lagedi alevik, Jüri alevik, Luige alevik, Saku

alevik, Laagri alevik, Saue linn ja Keila linn. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 50 km/h, 70

km/h ja 90 km/h.

Tallinna-Rapla-Türi tee (15) lõik km 4,553-17,417 läbib Kiili ja Saku valla territooriume.

Maanteelõik läbib Kangru alevikku, Luige alevikku, Saustinõmme, Lokuti, Tõdva ja Kirdalu

külasid. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 60 km/h, 70 km/h ja 90 km/h.

Rakvere-Haljala tee (23) lõik km 0-0,761 läbib Rakvere valla territooriumi. Maanteelõik

piirneb Tõrremäe küla ja Rakvere linnaga, kus on lubatud piirkiiruseks 50 km/h.

Tartu-Räpina-Värska tee (45) lõik km 3,264-4,656 läbib kahe omavalitsuse territooriumi –

Tartu linn ja Luunja vald. Maanteelõik piirneb Tartu linna ja Lohkva külaga. Antud lõigul

kehtivad piirkiirused 50 km/h ja 70 km/h.

Pärnu-Lihula tee (60) lõik km 2,847-7,892 asub Pärnu maakonnas ning läbib Pärnu linna

territooriumi. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 50 km/h, 70 km/h ja 90 km/h.

Tartu- Kõrveküla tee (95) lõik km 1,556-3,457 asub Tartu maakonnas ning läbib Tartu valla

territooriumi ning piirneb Raadi aleviga. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 50 km/h ja 90 km/h.

Tallinna-Viimsi-Randvere tee (11250) lõik km 0-1,710 asub Harju maakonnas Viimsi valla

territooriumil. Maanteelõik piirneb Haabneeme aleviku, Viimsi aleviku, Miiduranna küla ja

Tallinna linna Pirita linnaosaga. Lubatud piirkiiruseks on 50 km/h.

Viimsi-Rohuneeme tee (11251) lõik km 0-2,300 asub Harjumaal Viimsi vallas. Maanteelõik

piirnev Pringi küla, Haabneeme aleviku ja Viimsi alevikuga. Lubatud piirkiirusteks on 40 km/h

ja 50 km/h.

Tallinna-Saku tee (11340) lõik km 2,800-8,723 asub Harju maakonnas Saku vallas.

Maanteelõik piirneb Tallinna linna, Männiku küla ja Tammemäe külaga. Lubatud piirkiirusteks

on 80 km/h ja 90 km/h.

Saku-Tõdva tee (11342 ) lõik km 0-0,887 asub Harju maakonnas Saku vallas Saku aleviku

territooriumil ja lubatud piirkiiruseks on 50 km/h.

8

Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390 ) lõik km 2,612-15,179 asub Harju maakonnas

Harku vallas. Maanteelõik piirneb suurema asustusega aladega, milleks on Tallinna linna

Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik. Lubatud piirkiirusteks on 50 km/h ja 70 km/h.

Saku-Laagri tee (11420) lõik km 5,614-7,275 asub Harju maakonnas ning läbib kahe

omavalitsuse territooriumi – Saue vald ja Saku vald. Maanteelõik piirneb Laagri aleviku, Koidu

küla ja Jälgimäe külaga. Antud lõigul kehtivad piirkiirused 50 km/h, 70 km/h ja 90 km/h.

Saha-Loo tee (nr 11607) lõik km 0-1,796 on kogupikkusega 1,796 km ja kus lubatud

piirkiiruseks on 50 km/h.

Tartu-Ülenurme tee (22130) lõik km 0,342-1,381 asub Tartu maakonnas Kambja vallas

Soinaste küla territooriumil. Maanteelõik piirneb Tartu linna ja Soinaste külaga, kus lubatud

piirkiiruseks on 50 km/h.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi

direktiivile 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. Vastavalt

Euroopa Komisjoni direktiivile 2015/996, millega on kehtestatud ühised müra hindamise

meetodid „Common Noise Assessment Methods in the EU“ (edaspidi CNOSSOS-EU), peavad

kõik EL liikmesriigid alates 31.12.2018 kasutama ühist müra hindamise meetodit.

Müra vähendamise tegevuskava koostatakse välisõhu mürakaardi või strateegilise mürakaardi

tulemuste alusel. Seda vastavalt müra normtasemete ületamisel mõjutatud elanike arvu, müra

leviku ulatuse, inimeste häirituse ning muude asjakohaste kriteeriumite põhjal. Müra

vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena

väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele.

Oluline on, et mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel ning oleks tagatud vaikses

piirkonnas mürataseme suurenemise vältimine.

Välisõhu strateegiline mürakaart, millel käesolev tegevuskava tugineb, valmis 2022. aastal,

Transpordiameti tellimusel.

Strateegiliste mürakaartide müraindikaatorite arvsuurused määrati kindlaks CNOSSOS-EU

meetodi järgi, arvutused teostati 4 m kõrgusel maapinnast. Siseriiklike mürakaartide

müraindikaatorite arvsuurused määrati kindlaks CNOSSOS-EU meetodi järgi, arvutused

teostati 2 m kõrgusel maapinnast.

Maanteede müra vähendamise tegevuskava koostamisel on leevendusmeetmete täpsemaks

modelleerimiseks kasutatud käesoleva tegevuskava koostamise raames ERC Konsultatsioonid

OÜ poolt koostatud liiklusprognoosi aastaks 2041.

Alljärgnevates tabelites (tabel 2-5) on toodud hinnanguline elamute ja elanike koguarv

erinevates riigimaanteede põhjustatud müra tsoonides strateegiliste ja siseriiklike indikaatorite

alusel. Erinevates müratsoonides elavate inimeste arvu määramine on teostatud vastavalt

direktiiviga 2015/996 kehtestatud CNOSSOS-EU arvutusmeetodis toodud põhimõttele, kus

hoone erinevatele fassaadidele määratakse mõjuvad müratasemed ja vastava hoone elanikkond

määratakse selle alusel proportsionaalselt erinevatesse müratsoonidesse. Elanike arvud

müratsoonides on seejuures ümardatud lähima sajani.

9

Tabel 2. Elanike ja elamute koguarv ning pindala Lden indikaatori alusel

50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 18800 5100 1000 200 0 0

Elamud 4867 1720 416 165 28 1

Pindala, km2 180 77 35 18 12 5

Tabel 3. Elanike ja elamute koguarv ning pindala Lnight indikaatori alusel

45-49 dB 50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 5700 1000 200 0 0 0 0

Elamud 2047 430 153 22 1 0 0

Pindala, km2 93 37 18 11 4 0 0

Tabel 4. Elanike ja elamute koguarv Ld indikaatori alusel

50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 14100 3900 800 100 0 0

Elamud 3779 1328 357 106 24 1

Pindala, km2 163 66 24 13 9 7

Tabel 5. Elanike ja elamute koguarv Ln indikaatori alusel

45-49 dB 50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 4900 800 100 0 0 0 0

Elamud 1814 361 100 13 1 0 0

Pindala, km2 95 30 12 9 5 0 0

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava käsitleb müra ja selle mõju vähendamise

abinõusid, määrates ühtlasi nimetatud abinõude maksumuse, rakendajad ja rakendamise

tähtajad. Tegevuskava meetmete planeerimisel on arvestatud, et meetme tulemusena väheneks

müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning

mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnamüra direktiivi alusel kuulub välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava uuendamisele iga 5 aasta järel. Varasemad riigiteedelt tuleneva

liiklusmüra vähendamise tegevuskavad on koostatud aastatel 2008, 2012 ja 2018.

2019-2024 müra vähendamise tegevuskavas toodi välja 26 müratõkkeseina rajamist, mis

parandavad hinnanguliselt 146 elaniku elukeskkonda. Müratõkkeseinad kavandati 105

müratundliku hoone (elu- ja ühiskondlik hoone) juurde. Planeeritud müratõkkeseintest on

käesoleva tegevuskava koostamise hetkeks valminud 14 ja 4 on ehituses. Müratõkkeseina ei

soovinud 6 üksikelamut ja 2 korterelamut.

Käesolev, järjekorras neljas, tegevuskava tugineb varasematel müra vähendamise

tegevuskavadel ja 2022. aastal ajakohastatud maanteelõikude strateegilisel mürakaardil. Kava

koostamisel on arvestatud käsitletavatel maanteelõikudel kavandatavate teeprojektidega, nende

lahenduste ja müravastaste meetmetega ning nende eeldatavate realiseerumisaegadega.

10

Prioriteetsete leevendamist vajavate olukordade määramise kriteeriumiks on võetud vastavus

siseriiklikele müra normtasemetele2. Täpsemalt on kriteeriumiks päevamüraindikaatori Ld

piirväärtuse 65 dB ja/või öömüraindikaatori Ln piirväärtuse 60 dB ületus eluhoone (II

kategooria müratundliku hoone) maanteepoolsel küljel (edaspidi fassaadil). Tüüpiliselt saab

vastavalt arvutustulemustele määravaks kriteeriumiks Ld piirväärtuse 65 dB ületamine.

Strateegilise mürakaardi koostamisel teostatud arvutuste kohaselt on sellistes hoonetes

hinnanguliselt 237 elanikku.

Käesoleva töö raames viidi hoonete osas läbi täpsustav analüüs ning leiti, et sellistes

eluhoonetes, kus toimub piirväärtuse ületamine ning mis ei jää ühegi kavandatava teeprojekti

alasse, elab 64 elanikku. Nende elanike kaitseks on vajalik töötada välja ja rakendada sobivad

müra leevendusmeetmed.

Parandamist vajavad olukorrad paiknevad järgmiste maanteelõikude ääres:

• Tallinna-Narva tee (1), km 9,240-52,019

• Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 5,505-106,738 (uued km 5,505-104,675)

• Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 178,933-195,306 (uued km 177,016-

193,158)

• Jõhvi-Tartu-Valga (3), km 137,625-155,994

• Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 13,040-64,166

• Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 82,589-141,421

• Tallinna-Paldiski tee (8), km 11,323-18,445

• Tallinna-Paldiski tee (8), km 22,324-29,242

• Tallinna ringtee (11), km 0-38,143

• Tallinna-Rapla-Türi tee (15), km 4,553-17,417

• Rakvere-Haljala tee (23), km 0-0,761

• Pärnu-Lihula tee (60), km 2,847-7,892

• Tallinna-Saku tee (11340), km 2,800-8,723

• Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390), km 2,612-15,179

Maanteemüra vähendamise tegevuskava kontekstis jagunevad parandamist vajavad olukorrad

kaheks:

• müratundlikud hooned, mis paiknevad teadaolevate planeeritud/planeeritavate

teeprojektide alal ning mille müraleevendusmeetmed töötatakse välja vastavate

projektide raames;

• müratundlikud hooned, mis paiknevad väljaspool eelnimetatud alasid ning mille

müraleevendusmeetmete põhimõtteline ettepanek/lahendus on töötatud välja käesoleva

tegevuskava raames.

Lisaks jääb kaardistatud parandamist vajavate hoonete hulka selliseid müratundlikke hooneid,

mille müraleevendusmeetmete rakendamise kohustus lasub hoone valdajal/arendajal, näiteks

on võetud vastav vastutus rajada uus hoonestus mürarikkasse piirkonda. Selliseid olukordi

antud tegevuskavas ei käsitleta.

Strateegilise mürakaardiga ja müra vähendamise tegevuskavaga kaetud riigimaanteede lõigud

on riiklikus kontekstis tähtsad ühendusteed, mistõttu on sujuv liiklus ja ühenduste kiirus

olulisteks teguriteks. Seetõttu ei ole põhimaanteedel käesoleval hetkel asjakohane rakendada

2 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

11

piirkiiruse alandamist või liikluskorralduse muutmist müra leevendava meetmena. Nimetatud

meetmed toovad eeldatavalt kaasa soovimatud sotsiaalmajanduslikud mõjud läbi transpordile

kuluva aja. Samuti on tegemist oluliste transiitliiklusteedega, mille puhul ei ole head lahendust

raskeveokite ümber suunamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on peamiseks müra leevendamise abinõuks suure koormusega

riigimaanteedel müra vähendamine vastuvõtja juures ehk müratõkkeseinade rajamine.

Müratõkkeseinte rajamise põhimõttelised lahendused avalikustamiseks (orienteeruv

paiknemine, pikkus, kõrgus) töötati välja müra modelleerimise tarkvara CadnaA 2023 MR2 XL

abil. Lahenduste välja töötamisel arvestati olulise kriteeriumiga, et müratõkkeseinad peavad

tagama vastavuse hetkel kehtivale müra normtasemele ning vähendama maanteeliiklusest

tingitud mürataset müratõkkeseina rajamise hetkel hoone maanteepoolsel fassaadil vähemalt 5

dB võrra.

Kokku pakuti välja 19 müratõkkeseina kogupikkusega ligikaudu 1615 m, mis parandavad

hinnanguliselt 82 elaniku (nendest 64 on müratõkkeseintest otseselt mõjutatud ning 18

kaudselt) elukeskkonda. Lden ≥ 55 dB müratsooni jäävate elanike arv väheneb 4 võrra. Müra

vähendamise tegevuskava koostamise käigus leitud vajalike müratõkkeseinte pikkused ja

kõrgused on indikatiivsed ning need täpsustavad objektipõhise projekteerimise käigus.

Kõigi realiseeritavate parandamist vajavate olukordade puhul arvestati müratõkkeseina

maksumuseks 1500 €/jm. Maksumuste arvutamistel on võetud aluseks hinnanguline

müratõkete omahind, millele on juurde arvatud kaasnevad kulud projekteerimisele, ehitusele ja

ehituse järelevalvele.

12

1 SISSEJUHATUS

Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab vastavalt Euroopa Liidu keskkonnamüra direktiivile

2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamiseks ja müra vähendamise meetmete rakendamiseks

(„Directive 2002/49/EC of the European Parliament and of the Council of the June 2002

relating to the assessment and management of environmental noise“) mürakaartide ja välisõhus

leviva müra vähendamise tegevuskavade koostamise kohustuse. Tegevuskava koostamise

eesmärgiks on vältida, ennetada või vähendada mürast tingitud kahjulikke mõjusid ja häirivust

üldiselt.

Keskkonnamüra hindamine ja kokkupuute kindlaksmääramine toimub müra kaardistamise abil

vastavalt liikmesriikidele kehtestatud ühiste hindamismeetodite alusel. Eestis reguleerib

strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate tegevuskavade koostamise korda atmosfääriõhu

kaitse seadus (RT I, 05.07.2016, 1) ja selle rakendusakt keskkonnaministri 20.10.2016 määrus

nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu

kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostatakse mürataseme vähendamiseks ja

selle mõju ohjamiseks. Tegevuskava koostatakse välisõhu strateegilise mürakaardi tulemuste

alusel suuremates tiheasustusega piirkondades ning kõrgema liiklussagedusega põhimaanteedel

ja põhiraudteedel.

Käesoleva töö eesmärgiks on esitada välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

maanteelõikudes, mille liiklussagedus ületab kolme miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit

ööpäevas. Selliseid maanteelõike on Transpordiameti haldusalas riigimaanteede võrgus 2019.

aasta liiklusloenduse andmete põhjal 401,676 kilomeetrit.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava käsitleb müra ja selle mõju vähendamise

abinõusid, määrates ühtlasi nimetatud abinõude maksumuse, rakendajad ja rakendamise

tähtajad. Tegevuskava meetmete planeerimisel on arvestatud, et meetme tulemusena väheneks

müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning

mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnamüra direktiivi alusel kuulub välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava uuendamisele iga 5 aasta järel. Varasemad riigiteedelt tuleneva

liiklusmüra vähendamise tegevuskavad on koostatud aastatel 2008, 2012 ja 2018.

Käesolev, järjekorras neljas, tegevuskava tugineb varasematel müra vähendamise

tegevuskavadel ja 2022. aastal ajakohastatud maanteelõikude strateegilisel mürakaardil. Kava

koostamisel on arvestatud käsitletavatel maanteelõikudel kavandatavate teeprojektidega, nende

lahenduste ja müra leevendavate meetmetega ning nende eeldatavate realiseerumisaegadega.

Tegevuskava koostamisel ning olukordade leevendamisel ei ole arvestatud Euroopa Komisjoni

nullsaastekava eesmärgiga 2030. aastaks vähendada krooniliselt mürahäiringu käes kannatavate

inimeste arvu 30% võrreldes 2017. aastaga3. Mittearvestamine on põhjendatud asjaoluga, et

eesmärke, müraindikaatoreid ja vastavaid normtasemeid (müraindikaator Lden ≥ 55 dB) ei ole

sätestatud siseriiklikus õigusruumis, sh keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu

3 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Heas seisundis planeet kõigi jaoks ELi

tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“

13

mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad

tehnilised nõuded ja koostamise kord4“, milles esitatakse tegevuskava sisu tehnilised nõuded.

2 TEGEVUSKAVAGA HÕLMATUD RIIGIMAANTEEDE LÕIKUDE

LOETELU JA LÕIKUDE KIRJELDUSED

Antud peatükis on esitatud strateegilise mürakaardistamise raames arvestatud maanteelõikude

iseloomustus.

Välisõhu strateegiline mürakaart tuleb esitada maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme

miljoni sõiduki aastas ehk aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega ≥8220 sõidukit

ööpäevas (AKÖL, a/ööp). Tuginedes 2019. a liiklussagedustele, on nimetatud maanteelõike

Transpordiameti andmetel 401,676 km, mis paiknevad kokku 21 maanteel (tabel 6).

Kuna müra vähendamise tegevuskava aluseks on välisõhu strateegiline mürakaart ning viimase

valmimise järgselt on muutunud riigitee nr 2 (E-tee nr E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

kilomeetrid, ei ole järgnevas loetelus toodud kilomeetripunktid antud tee osas ajakohased.

Kehtivad kilomeetripunktid on toodud vastavate lõikude kirjeldustes.

Eelmisel strateegilisel mürakaardistamisel (2015. a kohta) oli maanteelõike kokku 160,9 km,

paiknedes kokku 12 erineval maanteel.

Tabel 6. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava

koostamisse hõlmatud maanteelõigud

Tee nr

(E-tee nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lõigu pikkus,

km

1 (E20) Tallinna-Narva tee 9,240 52,019 42,779

1 (E20) Tallinna-Narva tee 157,319 162,865 5,546

1 (E20) Tallinna-Narva tee 183,338 187,676 4,338

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee

5,505 106,738 101,233

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee

178,933 195,306 16,373

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 1,864 2,411 0,547

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 126,540 126,979 0,439

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 137,625 155,994 18,369

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 13,040 64,166 51,126

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 82,589 141,421 58,832

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 171,507 172,251 0,744

8 (E265 Keila

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 11,323 18,445 7,122

8 (E265 Keila

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 22,324 29,242 6,918

11(E265) Tallinna ringtee 0 38,143 38,143

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 4,553 17,417 12,864

23 Rakvere-Haljala tee 0 0,761 0,761

45 Tartu-Räpina-Värska tee 3,264 4,656 1,392

4 Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39

14

Tee nr

(E-tee nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lõigu pikkus,

km

60 Pärnu-Lihula tee 2,847 7,892 5,045

95 Tartu-Kõrveküla tee 1,556 3,457 1,901

11607 Saha-Loo tee 0 1,796 1,796

11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee 0 1,710 1,710

11251 Viimsi-Rohuneeme tee 0 2,300 2,300

11340 Tallinna-Saku tee 2,800 8,723 5,923

11342 Saku-Tõdva tee 0 0,887 0,887

11390 Tallinna-Rannamõisa-

Kloogaranna tee

2,612 15,179 12,567

11420 Saku-Laagri tee 5,614 7,275 1,661

22130 Tartu-Ülenurme tee 0,342 1,381 1,039

Kokku 401,676

Joonis 1. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava

koostamisse hõlmatud maanteelõikude paiknemised (joonisel märgitud sinisega)

2.1 Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 9,240-52,019

Maanteelõik saab alguse Tallinnas Lasnamäe linnaosas 350 m enne ristumist põhimaanteega nr

11 Tallinna ringtee ning lõppeb Kuusalu vallas Liiapeksi külas ristumisel tugimaanteega nr 85

Liiapeksi-Loksa. Lõigu kogupikkus on 42,779 km. Lõik asub Harju maakonnas ning läbib nelja

omavalitsuse territooriumi – Tallinna linn, Maardu linn, Jõelähtme vald ja Kuusalu vald.

Suuremas osas jääb lõik Kuusalu valla territooriumile. Suurema asustusega piirkonnad, millega

maanteelõik piirneb, on Tallinna linn, Maardu linn, Loo alevik, Kiiu alevik, Kuusalu alevik ja

Kolga alevik. Ülejäänud alad, millega maanteelõik piirneb, on hõredamalt asustatud Nehatu,

Liivamäe, Võerdla, Maardu, Rebala, Vandjala, Loo, Jõelähtme, Koogi, Jägala, Ruu, Kodasoo,

Rummu, Saunja, Valkla, Kuusalu, Kupu, Ilmastalu, Kahala, Vahastu ja Liiapeksi külad.

15

Tabel 7. Tallinna-Narva tee km 9,240-52,019 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Tee nimi Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

1 (E20) Tallinna-Narva tee 9,240 10,545 90

1 (E20) Tallinna-Narva tee 10,545 10,812 70

1 (E20) Tallinna-Narva tee 10,812 52,019 90

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 6 müratõket.

2.2 Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 157,319-162,865

Maanteelõik saab alguse Toila vallas Järve külas Kohtla-Järve viadukti juurest ning lõppeb

Jõhvi vallas Edise külas Edise viadukti juures. Lõigu kogupikkus on 5,546 km. Lõik asub Ida-

Viru maakonnas ning läbib kahe omavalitsuse territooriumi – Toila vald ja Jõhvi vald.

Maanteelõik jääb suuremas osas Toila valla territooriumile. Kohtla-Järve linn ja Jõhvi linn on

suurema asustusega piirkonnad, millega maanteelõik piirneb. Hõredamalt asustatud alad,

millega maanteelõik piirneb, on Järve, Peeri, Täkumetsa, Kabelimetsa, Kukruse ja Edise külad.

Tabel 8. Tallinna-Narva tee km 157,319-162,865 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

1 (E20) Tallinna-Narva tee 157,319 162,865 90

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 4 müratõket.

2.3 Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 183,338-187,676

Maanteelõik saab alguse Sillamäe linnas kohaliku tee nr 7350159 Tööstuse tänava juurest ning

lõppeb Narva-Jõesuu linnas ristudes kõrvalmaanteega nr 13144 Sillamäe-Sinimäe. Lõigu

kogupikkus on 4,338 km. Lõik jääb Ida-Viru maakonda ning läbib kahe omavalitsuse

territooriumi – Sillamäe linn ja Narva-Jõesuu linn. Suuremas osas jääb maanteelõik Sillamäe

linna territooriumile.

Tabel 9. Tallinna-Narva tee km 183,338-187,676 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

1 (E20) Tallinna-Narva tee 183,338 185,063 70

1 (E20) Tallinna-Narva tee 185,063 185,875 50

1 (E20) Tallinna-Narva tee 185,875 186,551 70

1 (E20) Tallinna-Narva tee 186,551 186,728 50

1 (E20) Tallinna-Narva tee 186,728 187,501 70

1 (E20) Tallinna-Narva tee 187,501 187,676 90

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud üks müratõke.

16

2.4 Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 5,505-106,738

Maanteelõik saab alguse Tallinnas Kesklinna linnaosas 195 m enne ühendusteed nr 1134 Mõigu

ning lõppeb Järva vallas Imavere külas ristudes tugimaanteega nr 49 Imavere – Viljandi –

Karksi-Nuia. Lõigu kogupikkus on 101,233 km. Maanteelõik läbib Harju ja Järva maakonda

ning läbib viie omavalitsuse territooriumi – Tallinna linn, Rae vald, Kose vald, Paide linn ja

Järva vald. Suurema asustusega piirkonnad, mis maanteelõiguga piirnevad, on Tallinna linn,

Peetri alevik, Assaku alevik, Jüri alevik, Vaida alevik, Kose alevik ja Ardu alevik. Ülejäänud

alad, mis maanteelõiguga piirnevad, on hõredamalt asustatud Rae, Lehmja, Pildiküla, Kurna,

Aaviku, Patika, Veskitaguse, Suuresta, Vaidasoo, Aruvalla, Saula, Kolu, Tade, Kuivajõe, Krei,

Karla, Liiva, Vardja, Marguse, Sõmeru, Kantküla, Rõõsa, Silmsi, Rava, Kukepala, Katsina,

Nõmmeri, Saarnakõrve, Mustla, Võõbu, Puiatu, Nurme, Ojaküla, Sõmeru, Anna, Otiku, Purdi,

Korba, Tarbja, Mäo, Valgma, Mäeküla, Nurmsi, Prandi, Koigi, Hermani, Käsukonna,

Jalametsa, Järavere ja Imavere külad.

Lõigu uued kilomeetripunktid on km 5,505-104,675.

Tabel 10. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 5,505-106,738 erinevate lõikude

piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 5,505 63,750 90

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 63,75 64,396 70

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 64,396 73,700 90

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 73,700 74,665 70

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 74,665 90,241 90

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 90,241 91,782 70

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 91,782 106,738 90

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 67 müratõket.

2.5 Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 178,933-195,306

Maanteelõik saab alguse kõrvalmaantee nr 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu Ilmatsalu ringi juurest

ja lõppeb Kambja vallas Tatra külas ristumisel tugimaanteega nr 46 Tatra – Otepää-Sangaste.

Lõigu kogupikkus on 16,373 km. Maanteelõik asub kogu ulatuses Tartu maakonnas ning läbib

kahe omavalitsuse territooriumi – Tartu linn ja Kambja vald. Maanteelõik piirneb suurema

asustusega aladega, milleks on Tartu linn, Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik ja Kambja alevik.

Väiksema asustusega alad, millega maanteelõik piirneb, on Soinaste, Reola, Uhti, Lepiku,

Aakaru ja Tatra külad.

Lõigu uued kilomeetripunktid on km 177,016-193,158.

17

Tabel 11. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 182,192-198,565 erinevate lõikude

piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 175,090 179,169 90

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 179,169 180,032 80

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 180,032 180,121 60

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 180,121 182,318 50

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 182,318 183,696 70

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 183,696 189,429 90

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 189,429 189,872 70

2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 189,872 196,428 90

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 8 müratõket.

2.6 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 1,864-2,411

Maanteelõik saab alguse Jõhvi linnas ramp või ühendustee nr 1316 Jõhvi ring 2 juurest ning

lõppeb Jõhvi linnas ramp või ühendustee nr 1317 Jõhvi ring 3 juures. Lõigu kogupikkus on

0,547 km. Lõik asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas.

Tabel 12. Jõhvi-Tartu-Valga tee km 1,864-2,411 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 1,864 1,866 90

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 1,866 2,411 50

2.7 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 126,540-126,979

Maanteelõik saab alguse Tartu vallas Tila külas 4 m peale ristumist kõrvalmaanteega nr 22210

Kõrveküla – Lähte ning lõppeb Tartu vallas Tila külas 5 m peale ristumist tugimaanteega nr 95

Tartu – Kõrveküla. Lõigu kogupikkus on 0,439 km. Lõik asub Tartu maakonnas Tartu vallas

Tila külas.

Tabel 13. Jõhvi-Tartu-Valga km 126,540-126,979 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 126,54 126,979 70

2.8 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 137,625-155,994

Maanteelõik saab alguse Tartu linnas 79 m enne rampi või ühendusteed nr 2210 Riia ring ning

lõppeb Nõo vallas Vissi külas 2 m enne ristumist kõrvalmaanteega nr 22156 Vapramäe – Peedu

– Uuta. Lõigu kogupikkus on 18,369 km. Lõik asub Tartu maakonnas ning läbib kolme

omavalitsuse territooriumi – Tartu linn, Kambja vald ja Nõo vald. Suuremas osas asub

maanteelõik Nõo valla territooriumil. Maanteelõik piirneb suurema asustusega aladega, milleks

on Tartu linn, Räni alevik, Külitse alevik, Nõo alevik ja Tõravere alevik. Väiksema asustusega

alad, millega maanteelõik piirneb, on Lemmatsi, Nõgiaru, Järiste, Meeri, Voika ja Vissi külad.

18

Tabel 14. Jõhvi-Tartu-Valga tee km 137,625-155,994 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 137,625 138,601 50

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 138,601 139,534 60

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 139,534 140,155 70

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 140,155 147,243 80

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 147,243 150,596 90

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 150,596 150,931 70

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 150,931 154,433 90

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 154,433 154,790 70

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 154,790 155,670 80

3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga tee 155,670 155,994 70

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 8 müratõket.

2.9 Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 13,040-64,166

Maanteelõik saab alguse Saue vallas Saue valla ja Tallinna linna piiril ning lõppeb Märjamaa

vallas Orgita külas 65 m peale ristumist tugimaanteega nr 29 Märjamaa – Koluvere. Lõigu

kogupikkus on 51,126 km. Maanteelõik asub Harju ja Rapla maakonnas ning läbib kolme

omavalitsuse territooriumi – Saue vald, Saku vald ja Märjamaa vald. Maanteelõik piirneb

suurema asustusega aladega, milleks on Laagri alevik ja Saue linn. Ülejäänud alad, millega

maanteelõik piirneb, on väiksema asustusega Tänassilma, Jälgimäe, Jõgisoo, Saue, Rahula,

Koppelmaa, Ääsmäe, Tuula, Pällu, Tagametsa, Muusika, Ruila, Allika, Metsanurga, Kohatu,

Kernu, Haiba, Kustja, Käbiküla, Lestima, Pajaka, Varbola, Põlli, Vaimõisa, Ringuta, Päädeva

ja Orgita külad.

Tabel 15. Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 13,040-64,166 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 13,040 13,515 50

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 13,515 63,388 90

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 63,388 64,166 70

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 16 müratõket.

2.10 Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421

Maanteelõik saab alguse Märjamaa vallas Päärdu külas 57 m peale ristumist kõrvalmaanteega

nr 20165 Raikküla – Päärdu ning lõppeb Häädemeeste vallas Reiu külas 58 m peale ristumist

põhimaanteega nr 6 Valga – Uulu. Lõigu kogupikkus on 58,832 km. Maanteelõik asub Rapla

ja Pärnu maakonnas ning läbib viie omavalitsuse territooriumi – Märjamaa vald, Põhja-

Pärnumaa vald, Tori vald, Pärnu linn ja Häädemeeste vald. Suurema asustusega piirkondadest

piirneb maanteelõik Pärnu-Jaagupi alevi, Are aleviku, Sauga aleviku ja Pärnu linnaga. Seega

läbib maanteelõik ka linnalist keskkonda. Väiksema asustusega piirkonnad, millega

maanteelõik piirneb, on Päärdu, Palase, Manni, Jädivere, Pallika, Langerma, Libatse, Oese,

Kodesmaa, Halinga, Loomse, Tarva, Kangru, Eavere, Parisselja, Kurena, Nurme, Eametsa,

Kilksama, Reiu, Silla ja Mereküla külad.

19

Tabel 16. Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr

(E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 82,589 94,895 90

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 94,895 95,331 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 95,331 110,616 90

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 110,616 110,894 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 110,894 111,504 50

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 111,504 111,884 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 111,884 120,455 90

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 120,455 121,170 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 121,170 122,383 90

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 122,383 122,476 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 122,479 125,668 50

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 125,668 132,649 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 132,649 133,551 50

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 133,551 134,567 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 134,567 136,756 90

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 136,756 137,939 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 137,939 140,380 90

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 140,380 140,745 70

4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee 140,745 141,421 90

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 18 müratõket.

2.11 Riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 171,507-172,251

Maanteelõik saab alguse Rakvere vallas Tõrremäe külas 15 m enne ristumist ühendusteega nr

1706 Moonaküla ning lõppeb Rakvere linnas 8 m enne ühendusteed nr 1711 Kreutzwaldi ring.

Lõigu kogupikkus on 0,744 km. Maanteelõik asub Lääne-Viru maakonnas ning läbib kahe

omavalitsuse territooriumi – Rakvere vald ja Rakvere linn.

Tabel 17. Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee km 171,507-172,251 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 171,507 172,251 50

2.12 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 11,323-18,445

Maanteelõik saab alguse Saue vallas Hüüru külas 30 m peale ristumist kohaliku teega nr

7840216 Tammi tee ning lõppeb Saue vallas Kiia külas 30 m peale ristumist kõrvalmaanteega

nr 11410 Kiia – Vääna – Viti. Lõigu kogupikkus on 7,122 km. Maanteelõik asub Harju

maakonnas Saue valla territooriumil. Maanteelõik piirneb tihedamalt asustatud aladest Harku

alevikuga. Ülejäänud alad, millega maanteelõik piirneb, on hõredamalt asustatud Hüüru, Püha

ja Kiia külad.

20

Tabel 18. Tallinna-Paldiski tee km 11,323-18,445 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr (E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 11,323 12,380 70

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 12,380 13,291 80

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 13,291 13,642 70

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 13,642 14,879 80

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 14,879 15,287 50

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 15,287 17,986 90

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 17,986 18,445 70

2.13 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 22,324-29,242

Maanteelõik saab alguse Harku vallas Tutermaa külas 34 m peale ristumist kõrvalmaanteega nr

11193 Kumna – Vääna ning lõppeb Lääne-Harju vallas Valkse külas 25 m peale ristumist

kõrvalmaanteega nr 11195 Keila – Keila-Joa. Maanteelõigu kogupikkus on 6,918 km.

Maanteelõik asub Harju maakonnas ning läbib kolme omavalitsuse territooriumi – Harku vald,

Keila linn ja Lääne-Harju vald. Suurema asustusega ala, millega maanteelõik piirneb, on Keila

linn. Ülejäänud alad, millega maanteelõik piirneb, on väiksema asustusega Kumna, Tutermaa

ja Valkse külad.

Tabel 19. Tallinna-Paldiski tee km 22,324-29,242 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr (E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 22,324 22,630 70

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 22,630 23,699 90

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 23,699 24,250 70

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 24,250 25,095 90

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 25,095 26,058 50

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 26,058 26,808 70

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 26,808 27,595 50

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 27,595 28,879 90

21

Tee nr (E-tee

nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

8 (E265 Keila-

Paldiski lõigul)

Tallinna-Paldiski tee 28,879 29,242 70

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 3 müratõket.

2.14 Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0-38,143

Maanteelõik saab alguse Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas ristumisel põhimaanteega nr 1

Tallinn – Narva ning lõppeb Harku vallas Tutermaa külas ristumisel põhimaanteega nr 8 Tallinn

– Paldiski. Maanteelõigu kogupikkus on 38,143 km. Maanteelõik jääb Harju maakonda ning

läbib 6 omavalitsuse territooriumi – Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald, Saku vald, Saue vald ja

Harku vald. Maanteelõik piirneb suurema asustusega aladega, milleks on Tallinna linn, Lagedi

alevik, Jüri alevik, Luige alevik, Saku alevik, Laagri alevik, Saue linn ja Keila linn. Ülejäänud

alad, millega maanteelõik piirneb, on väiksema asustusega Veneküla, Ülejõe, Soodevahe,

Karla, Rae, Lehmja, Pildiküla, Kurna, Vaela, Sausti, Männiku, Saustinõmme, Tammemäe,

Juuliku, Tänassilma, Jälgimäe, Saue, Jõgisoo, Aila, Vanamõisa, Tutermaa, Valingu ja Kumna

külad.

Tabel 20. Tallinna ringtee km 0-38,143 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr (E-

tee nr)

Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11 (E265) Tallinna ringtee 0 10,524 90

11 (E265) Tallinna ringtee 10,524 10,705 70

11 (E265) Tallinna ringtee 10,705 11,260 50

11 (E265) Tallinna ringtee 11,260 32,114 90

11 (E265) Tallinna ringtee 32,114 33,918 70

11 (E265) Tallinna ringtee 33,918 38,036 90

11 (E265) Tallinna ringtee 38,036 38,143 50

Tegevuskava koostamise ajaks on lõigule rajatud 10 müratõket.

2.15 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 4,553-17,417

Maanteelõik saab alguse Kiili vallas Kangru aleviku ja Tallinna linna piirilt ning lõppeb Saku

vallas Kirdalu külas ristumisel kõrvalmaanteega nr 11052 Kirdalu-Kiisa. Lõigu kogupikkus on

12,864 km. Maanteelõik jääb Harju maakonda ning omavalitsustest läbib Kiili ja Saku valla

territooriume. Maanteelõik läbib Kangru alevikku, Luige alevikku, Saustinõmme, Lokuti,

Tõdva ja Kirdalu külasid.

Tabel 21. Tallinna-Rapla-Türi tee km 4,553-17,417erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 4,553 8,577 70

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 8,577 9,105 60

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 9,105 9,779 70

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 9,779 10,789 90

22

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 10,789 11,345 70

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 11,345 15,164 90

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 15,164 15,470 70

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 15,470 17,250 90

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 17,250 17,533 70

2.16 Riigitee 23 Rakvere-Haljala tee km 0-0,761

Maanteelõik saab alguse Rakvere vallas Tõrremäe külas 1713 Tõrremäe ringilt ning lõppeb

Rakvere vallas Tõrremäe külas ristudes põhimaanteega nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru. Lõigu

kogupikkus on 0,761 km. Maanteelõik asub Lääne-Viru maakonnas ning läbib Rakvere valla

territooriumi. Maanteelõik piirneb Tõrremäe küla ja Rakvere linnaga.

Tabel 22. Rakvere-Haljala km 0-0,761 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

23 Rakvere-Haljala 0 0,761 50

2.17 Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska tee km 3,264-4,656

Maanteelõik saab alguse Tartu linnas 108 m peale ristumist kõrvalmaanteega nr 22253 Rõõmu

– Viire ning lõppeb Luunja vallas Lohkva külas ristumisel kõrvalmaanteega nr 22252 Lohkva

– Kabina – Vanamõisa. Maanteelõigu kogupikkus on 1,392 km. Maanteelõik asub Tartu

maakonnas ning läbib kahe omavalitsuse territooriumi – Tartu linn ja Luunja vald. Maanteelõik

piirneb Tartu linna ja Lohkva külaga.

Tabel 23. Tartu-Räpina-Värska tee km 3,264-4,656 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

45 Tartu-Räpina-Värska tee 3,264 3,820 50

45 Tartu-Räpina-Värska tee 3,820 4,656 70

2.18 Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 2,847-7,892

Maanteelõik saab alguse Pärnu linnas ristudes ühendusteega 1960 Sanga ning lõppeb Pärnu

linnas 20 m peale ristumist kõrvalmaanteega nr 19124 Papsaare – Vana-Pärnu. Lõigu

kogupikkus on 5,045 km. Maanteelõik asub Pärnu maakonnas ning läbib Pärnu linna

territooriumi.

Tabel 24. Pärnu-Lihula tee km 2,847-7,892 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

60 Pärnu-Lihula tee 2,847 3,108 50

60 Pärnu-Lihula tee 3,108 3,388 70

60 Pärnu-Lihula tee 3,388 7,892 90

23

2.19 Riigitee 95 Tartu-Kõrveküla tee km 1,556-3,457

Maanteelõik saab alguse Tartu vallas Raadi alevi ning Tartu linna piiril ning lõppeb ristudes

põhimaanteega nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga. Lõigu kogupikkus on 1,901 km. Maanteelõik asub

Tartu maakonnas ning läbib Tartu valla territooriumi ning piirneb Raadi aleviga.

Tabel 25. Tartu-Kõrveküla tee km 1,556-3,457erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

95 Tartu-Kõrveküla tee 1,556 1,941 50

95 Tartu-Kõrveküla tee 1,941 3,457 90

2.20 Riigitee 11607 Saha-Loo tee km 0-1,796

Maanteelõik saab alguse Jõelähtme vallas Iru külas põhimaantee nr 1 Tallinna-Narva tee maha

sõidult ja lõppeb Maardu linnas ristudes kõrvalmaanteega nr 11608 Vana-Narva maantee.

Lõigu kogupikkus on 1,796 km.

Tabel 26. Saha-Loo tee km 0-1,796 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11607 Saha-Loo tee 0 1,796 50

2.21 Riigitee 11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee km 0-1,710

Maanteelõik saab alguse Viimsi vallas Viimsi aleviku ja Pirita linnaosa piiril ning lõppeb

Viimsi vallas Haabneeme alevikus rambi või ühendusteega nr 1152 Heki ringil. Lõigu

kogupikkus on 1,710 km. Maanteelõik asub Harju maakonnas Viimsi valla territooriumil.

Maanteelõik piirneb Haabneeme aleviku, Viimsi aleviku, Miiduranna küla ja Tallinna linna

Pirita linnaosaga.

Tabel 27. Tallinna-Viimsi-Randvere tee km 0-1,710 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11250 Tallinna-Viimsi-Randvere tee 0 1,710 50

2.22 Riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme tee km 0-2,300

Maanteelõik saab alguse Viimsi vallas Pringi külas 14 m peale ristumist kohalike teedega nr

8900141 Tuulepesa tee ja nr 8900146 Kimsi tee ning lõppeb Viimsi vallas Viimsi alevikus

ristudes kõrvalmaanteega nr 11250 Viimsi – Randvere. Lõigu kogupikkus on 2,300 km.

Maanteelõik asub Harjumaal Viimsi vallas. Maanteelõik piirnev Pringi küla, Haabneeme

aleviku ja Viimsi alevikuga.

24

Tabel 28. Viimsi-Rohuneeme tee km 0-2,300 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11251 Viimsi-Rohuneeme tee 0 1,379 40

11251 Viimsi-Rohuneeme tee 1,379 2,300 50

2.23 Riigitee 11340 Tallinna-Saku tee km 2,800-8,723

Maanteelõik saab alguse Saku vallas Männiku küla ja Tallinna linna piiril ning lõppeb Saku

vallas Tammemäe külas Saku viaduktil. Maanteelõigu kogupikkus on 5,923 km. Maanteelõik

asub Harju maakonnas Saku vallas. Maanteelõik piirneb Tallinna linna, Männiku küla ja

Tammemäe külaga.

Tabel 29. Tallinn-Saku km 2,800-8,723 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11340 Tallinna-Saku tee 2,800 5,072 90

11340 Tallinna-Saku tee 5,072 6,224 80

11340 Tallinna-Saku tee 6,224 8,723 90

2.24 Riigitee 11342 Saku-Tõdva tee km 0-0,887

Maanteelõik saab alguse Saku vallas Saku alevikus ühendusteel nr 1174 Traani ring ning lõppeb

Saku vallas Saku alevikus ühendusteel nr 3792 Tiigi ring. Lõigu kogupikkus on 0,887 km.

Maanteelõik asub Harju maakonnas Saku vallas Saku aleviku territooriumil.

Tabel 30. Saku-Tõdva tee km 0-0,887 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11342 Saku-Tõdva tee 0 0,887 50

2.25 Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee km 2,612-15,179

Maanteelõik saab alguse Harku vallas Harkujärve külas 12 m peale Tallinna linna ja Harku

valla piiri ning lõppeb Harku vallas Suurupi külas 16 m enne ristumist kõrvalmaanteega nr

11392 Suurupi tee. Lõigu kogupikkus on 12,567 km. Maanteelõik asub Harju maakonnas Harku

vallas. Maanteelõik piirneb suurema asustusega aladega, milleks on Tallinna linna Haabersti

linnaosa ja Tabasalu alevik. Ülejäänud alad, millega maanteelõik piirneb, on hõredamalt

asustatud Harkujärve, Tiskre, Rannamõisa, Ilmandu, Muraste, Suurupi ja Viti külad.

Tabel 31. Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee km 2,612-15,179 erinevate lõikude

piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 2,612 5,572 70

11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 5,572 7,786 50

25

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 7,786 9,063 70

11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 9,063 9,375 50

11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 9,375 12,759 70

11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 12,759 13,202 50

11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 13,202 15,179 70

Maanteelõigul on 6 müratõket.

2.26 Riigitee 11420 Saku-Laagri tee km 5,614-7,275

Maanteelõik saab alguse Saue vallas Laagri alevikus 81 m peale ristumist kõrvalmaanteega nr

11421 Laagri – Hüüru ning lõppeb Saku vallas Jälgimäe külas 2 m peale ühendusteed nr 3754

Topi V. Lõigu kogupikkus on 1,661 km. Maanteelõik asub Harju maakonnas ning läbib kahe

omavalitsuse territooriumi – Saue vald ja Saku vald. Maanteelõik piirneb Laagri aleviku, Koidu

küla ja Jälgimäe külaga.

Tabel 32. Saku-Laagri tee km 5,614-7,275 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

11420 Saku-Laagri tee 5,614 5,668 70

11420 Saku-Laagri tee 5,668 6,209 50

11420 Saku-Laagri tee 6,209 6,705 70

11420 Saku-Laagri tee 6,705 7,050 90

11420 Saku-Laagri tee 7,050 7,275 50

2.27 Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme tee km 0,342-1,381

Maanteelõik saab alguse Kambja vallas Soinaste külas 4 m peale Tartu linna ja Soinaste küla

piiri ning lõppeb Kambja vallas Soinaste külas 5 m enne ristumist kõrvalmaanteega nr 22140

Tõrvandi – Roiu – Uniküla. Lõigu kogupikkus on 1,039 km. Maanteelõik asub Tartu

maakonnas Kambja vallas Soinaste küla territooriumil. Maanteelõik piirneb Tartu linna ja

Soinaste külaga.

Tabel 33. Tartu-Ülenurme tee km 0,342-1,381 erinevate lõikude piirkiirused

Tee nr Maantee nimetus Algus,

km

Lõpp,

km

Lubatud

piirkiirus,

km/h

22130 Tartu-Ülenurme tee 0,342 1,381 50

26

3 TEGEVUSKAVA KOOSTAJA ANDMED

Riigiteede välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamise eest vastutav asutus on

Transpordiamet. Transpordiamet on Kliimaministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mis

esindab ülesannete täitmisel riiki. Transpordiameti tegevusvaldkond on inimeste ning vee-,

õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu

tagamine.

Transpordiameti põhiülesanded põhimääruse5 järgi on:

• tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja

sõidukite liikuvuse kavandamine;

• tingimuste loomine ohutu ja jätkusuutliku lennundustegevuse tagamiseks Eesti

õhuruumis liiklejatele;

• liikluse ja liikluskasvatuse korraldamine;

• õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine;

• osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika väljatöötamisel ning

rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

• riigi esindamine rahvusvahelises suhtluses ameti tegevusvaldkonna piires;

• Eesti teede ajaloo, tehnika ja tehnoloogia ning liikluse arengut kajastava materjali

kogumine, uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel,

hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel;

• riikliku ja haldusjärelevalve teostamine õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras;

• seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine ning väärtegude

menetlemine;

• ameti pädevusse kuuluvate rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine;

• muud õigusakti alusel ametile antud ülesanded.

5 Transpordiameti põhimäärus

27

4 ÕIGUSLIK RAAMISTIK

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi

direktiivile 2002/49/EÜ6, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega.

Direktiivi eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada

keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid (sh häirivust). Samuti on

direktiivi eesmärk anda alus ühtsete meetmete arendamiseks, millega vähendatakse peamiste

müraallikate (maantee-ja raudteesõidukid ning infrastruktuur, lennukid, välistingimustes

kasutatavad ja tööstusseadmed ning liikurmasinad) tekitatud müra.

Vastavalt Euroopa Komisjoni direktiivile 2015/9967, millega on kehtestatud ühised müra

hindamise meetodid „Common Noise Assessment Methods in the EU“ (edaspidi CNOSSOS-

EU), peavad kõik EL liikmesriigid alates 31.12.2018 kasutama ühist müra hindamise meetodit.

Eestis on keskkonnamüra siseriiklikult reguleeritud peamiselt järgmiste õigusaktidega:

• atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS)8;

• keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise

mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded

ja koostamise kord9“;

• keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“10;

• keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“11;

• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“12.

AÕKS § 64 sätestab väljaspool tiheasustusega piirkonda leviva müra kohta müraallika valdaja

kohustused. Müraallika valdaja, sh põhimaantee omanik, koostab ning esitab Terviseametile ja

Kliimaministeeriumile teadmiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava.

Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja

müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord”

sätestab müra vähendamise tegevuskava sisu tehnilised nõuded ja koostamise korra.

Müra vähendamise tegevuskava koostatakse välisõhu mürakaardi või strateegilise mürakaardi

tulemuste alusel. Seda vastavalt müra normtasemete ületamisel mõjutatud elanike arvu, müra

leviku ulatuse, inimeste häirituse ning muude asjakohaste kriteeriumite põhjal. Müra

vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena

väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele.

Oluline on, et mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel ning oleks tagatud vaikses

piirkonnas mürataseme suurenemise vältimine.

6 Euroopa Parlamendi direktiiv 2002/49/EÜ 7 Euroopa Komisjoni direktiiv 2015/996 8 Atmosfääriõhu kaitse seadus 9 Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 10 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 11 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 12 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42

28

Tuginedes kehtivale õigusele on Transpordiamet seisukohal, et ametil ei ole kohustusi peale

2002.a ehitatud müratundlike hoonete (sh üksikelamud) suhtes, eeldusel, et amet ei ole oma

otsuste alusel müraallika omadusi muutnud/ümber kujundanud. Selline käsitlus on kooskõlas

alates 2002. aastal kehtima hakanud müra normtasemetega (04.03.2002 vastu võetud

sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtaseme elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“), kus märgitakse ära, et määruse

nõudeid tuleb täita ehitusprojektide koostamisel. Müraleevenduse eest vastutajaks peab olema

detailplaneeringu või hoone projekteerimistingimuste dokumentides märgitud arendaja või

kinnistu omanik. Müratõkkeid ja teisi müraleevenduseks kasutatavaid meetmeid peab käsitlema

mürauuring, milles on arvutatud müratase ja selle vähendamiseks sobilik müraleevendusmeede.

4.1 Kohaldatavad müra normtasemed

Müraindikaatorid on vastuvõtja asukohas esineva müra näitajad, mis võivad kirjeldada

üksiksündmust või müra akumuleerimist pikema aja jooksul. Vastavalt direktiivile 2002/49/EÜ

on Euroopa Liidu ühtsed müraindikaatorid Lden, Lday, Levening ja Lnight:

• Lden on päevase-õhtuse-öise müra indikaator, mille abil hinnatakse müra häirivust kogu

ööpäeva vältel (müra üldise häirivuse indikaator), mis määratakse kindlaks järgmise

valemiga:

Lden = 10 lg 1

24 [12 ∙ 100,1day + 4 ∙ 100,1(evening + 5) + 8 ∙ 100,1(night+10 )] dB

• Lday on päevase müra indikaator, mille abil hinnatakse päevase aja (kell 07.00-19.00)

müra häirivust;

• Levening on õhtuse müra indikaator, mille abil hinnatakse õhtuse aja (kell 19.00-23.00)

müra häirivust;

• Lnight on öise müra indikaator, mille abil hinnatakse öise aja (kell 23.00-7.00) müra

häirivust (und häiriva müra indikaator).

Vastavalt direktiivile on indikaatorid (Lday, Levening, Lnight) standardis ISO 1996-1:2017

määratletud kui A-korrigeeritud pikaajalised keskmised helirõhutasemed, mis määratakse

kindlaks aasta kõikide vastavate ajaperioodide alusel.

Euroopa Liidu ühtsetele müraindikaatoritele Eestis piirtasemeid kehtestatud ei ole.

Eestis kehtivad müraindikaatorid ja normtasemed, mis on sätestatud keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratasemete mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid”. Eristatakse päevase ja öise aja müraindikaatorit:

• Päevase aja müra hinnatud tase Ld – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase,

mis iseloomustab müra häirivat mõju päevasel ajal vahemikus 07.00-23.00. Päevase aja

müra hinnatud tase arvutatakse järgmise valemiga:

Ld = 10 lg [ 1

16 (12 ∙ 100,1day + 4 ∙ 100,1(evening + 5)] dB

• Öise aja hinnatud tase Ln – A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis

iseloomustab müra häirivat mõju öisel ajal vahemikus 23.00-07.00.

Müra normtasemed on kehtestatud müraindikaatorite arvsuurustena, mille ületamisel pädevad

asutused otsustavad müratõrjemeetmete rakendamise üle. Eraldi käsitletakse liiklus- ja

tööstusmüra ning neile kehtivad erinevad normtasemed.

29

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Müraolukordade hindamisel lähtutakse AÕKS §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluvatest

aladest. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele

järgmiselt:

• I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad;

• II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu

maa-alad, rohealad;

• III kategooria – keskuse maa-alad;

• IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

Maksimaalne lubatud ekvivalentne liiklusmüra tase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas

tabelis (tabel 34).

Tabel 34. Lubatud ekvivalentsed liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T [dB]) sõltuvalt

mürakategooriast

Mürakategooria Aeg, indikaator Müra

piirväärtus [dB]

Müra

sihtväärtus [dB]

I kategooria – virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed alad

Päev, Ld 55 50

Öö, Ln 50 40

II kategooria – haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste

ning elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad,

rohealad

Päev, Ld 60

651

55

Öö, Ln 55

601

50

III kategooria – keskuse maa-

alad;

IV kategooria – ühiskondlike

hoonete maa-alad

Päev, Ld 65

701

60

Öö, Ln 55

601

50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel

Maanteede ääres paiknevatel olemasolevatel müratundlikel aladel on asjakohane lähtuda

liiklusmüra piirväärtusest.

4.2 Lähteandmed

Maanteede müra vähendamise tegevuskava koostamise aluseks on 2021. aasta liiklussageduste

puhul normtasemeid ületavad olukorrad. Täpsemaks modelleerimiseks on kasutatud nimetatud

lõikudele ERC Konsultatsioonid OÜ poolt koostatud liiklusprognoosi aastaks 2041.

Liiklusprognoos koostati vastavalt teeregistrile kolme sõidukiklassi kohta – sõidu- ja pakiautod,

veoautod ja autobussid ning autorongid. Selline jaotus vastab suurtes piirides CNOSSOS-EU

jaotusele (tabel 35) (sõidukiklasside kategooria 1-3).

30

Tabel 35. Sõidukiklassid vastavalt CNOSSOS-EU jaotusele

Kategooria Nimetus Kirjeldus Sõiduki

kategooria

vastavalt EÜ

kogu sõiduki

tüübikinnitusele13

1 Kerged

mootorsõidukid

Sõiduautod, kaubikud ≤ 3,5 t,

linnamaasturid14,

universaalsõidukid15, sh haagis- ja

autoelamud

M1 ja N1

2 Keskmise

raskusega

sõidukid

Keskmise raskusega sõidukid,

kaubikud > 3,5 t, bussid,

mootorelamud jne, millel on kaks

silda ja tagasillas kaks rattapaari

M2, M3 ja N2, N3

3 Rasked sõidukid Raskeveokid, turismiautod ja

bussid, millel on kolm või enam

silda

M2 ja N2 koos

haagisega, M3 ja

N3

4 Kaherattalised

mootorsõidukid

4a Kahe-, kolme- ja

neljarattalised mopeedid

L1, L2, L6

4b Külghaagisega ja ilma selleta

mootorrattad, kolmrattad ja

nelirattad

L3, L4, L5, L7

5 Avatud kategooria Defineeritakse vastavalt tulevikus

tekkivatele vajadustele

-

Teeregistri16 järgselt kuuluvad mootorrattad sõidu- ja pakiautode klassi (CNOSSOS-EU jaotuse

sõidukiklasside kategooria 4), ent nende jaoks pole baasprognoosis eraldi kasvutegurit. Lisaks

sellele ei suuda püsiloenduspunktid piisavalt täpselt mootorrattaid sõiduautodest eristada ning

seetõttu tuleb kategooriasse 4 suhtuda teatud mööndusega.

13Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik

mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike

kinnituste kohta (ELT I. 263, 9.10.2007,lk 1). 14 Inglise k. Sport Utility Vehicles, SUV 15 Inglise k. Multi-Purpose Vehicles, MPV 16 Teeregistri liiklusloendus

31

5 MÜRA LEEVENDUSMEETMETE MODELLEERIMISE

METOODIKA

Autoliikluse müratasemete arvutused viidi läbi arvutiprogrammiga Datakustik GmbH Cadna/A

2023 MR2 XL PRO. Autoliikluse puhul on arvutused teostatud CNOSSOS-EU meetodi järgi.

5.1 Arvutuste parameetrid

Tähtsamad siseriiklike mürakaartide arvutuste teostamise seaded olid järgmised:

• arvutusruudustiku samm mürakaardil 5x5 m,

• müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel maapinnast,

• müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa,

• fassaadidele mõjuvad müratasemed arvutati 2 m kõrgusel,

• sõidukiiruseks arvestati püsivalt kehtestatud piirangut. Lõikudel, kus ajutiselt on

kehtestatud suuremaid/madalamaid piirkiirusi, kasutati püsivat kiirusepiirangut,

• naastrehvide kasutus 3 kuud ning osakaal 70%,

• müraallika kõrgus 0,05 m maapinnast.

Müramodelleerimise programmis Cadna/A tehtud tähtsamad konfiguratsiooniseaded olid:

• ilmastiku teguritena kasutati Euroopa Komisjoni poolt antud soovituslikke väärtuseid,

• ei arvestata viimast peegeldust hoone fassaadilt fassaadi lähedal olevas arvutuspunktis,

• peegelduste arv 0,

• maksimaalne viga 0,1 dB,

• müraallika-vastuvõtja otsinguraadius 2000 m.

CNOSSOS-EU meetod annab valikud ka liiklusvoogude tüüpidele. Antud töös on kasutatud

ühtlast liiklusvoogu. Maanteekatte tüübiks on valitud EC: Smooth asphalt.

5.2 Maastikumudel

Uuringualas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit,

millele lisati hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate

liiklussagedustega. Alusjooniste ja kõrgusandmetena kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna

kõrgusmudeli andmeid.

Hoonete jagunemine kasutusotstarbe (ehitisregister) ja elanike (rahvastikuregister) alusel oli

järgmine:

• elu- ja ühiskondlik hoone elanikega,

• elu- ja ühiskondlik hoone elaniketa,

• kõrval-, tootmishoone.

Osadel hoonetel puudus kõrgusinfo, nendel hoonetel arvestati kõrguseks 5 m maapinnast, mis

arvestab tüüpilise kahekordse hoone kõrgust. Samuti määrati kõikide elamute kõrguseks 5 m

maapinnast, mille kõrgus Maa-ameti informatsiooni alusel oli <4 m. Kõikidele hoonetele

määrati välispiirde helineeldekoefitsiendiks 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga fassaadile.

Maapinna helineeldetegur määrati antud töös järgmiselt vastavalt CNOSSOS-EU

arvutusmeetodi juhendmaterjalile:

• kõik teed ja veekogud määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0,

• pehme metsaalune, tihendamata lahtine pinnas, tavaline tihendamata pinnas jms määrati

akustiliselt pehmeteks pindadeks koefitsiendiga 1.

32

6 MÜRA STRATEEGILISE KAARDISTAMISE TULEMUSED

Välisõhu strateegiline mürakaart, millel käesolev tegevuskava tugineb, valmis 2022. aastal.

Strateegilise mürakaardi tellija oli Transpordiamet.

Vastavalt lähteülesandele arvutati strateegilised (müraindikaatorid Lden ja Lnight) ja siseriiklikud

(müraindikaatorid Ld ja Ln) mürakaardid ning määrati hinnanguline elanike ja elamute arv

müratsoonides ning müratsoonide pindalad. Strateegiliste mürakaartide müraindikaatorite

arvsuurused määrati kindlaks CNOSSOS-EU meetodi järgi, arvutused teostati 4 m kõrgusel

maapinnast. Siseriiklike mürakaartide müraindikaatorite arvsuurused määrati kindlaks

CNOSSOS-EU meetodi järgi, arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast.

Alljärgnevates tabelites (tabel 36-39) on toodud hinnanguline elamute ja elanike koguarv

erinevates müratsoonides strateegiliste ja siseriiklike indikaatorite alusel. Erinevates

müratsoonides elavate inimeste arvu määramine on teostatud vastavalt direktiiviga 2015/996

kehtestatud CNOSSOS-EU arvutusmeetodis toodud põhimõttele, kus hoone erinevatele

fassaadidele määratakse mõjuvad müratasemed ja vastava hoone elanikkond määratakse selle

alusel proportsionaalselt erinevatesse müratsoonidesse. Elanike arvud müratsoonides on

seejuures ümardatud lähima sajani.

Järgnevates tabelites on esitatud strateegilise mürakaardi tulemused elanike ning elamute hulga

kohta müratsoonides ning vastavate müratsoonide pindalad. Tulemustest on välja jäetud

Tallinna ja Tartu linna piiridesse jäävad alad.

Tabel 36. Elanike ja elamute koguarv ning pindala Lden indikaatori alusel

50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 18800 5100 1000 200 0 0

Elamud 4867 1720 416 165 28 1

Pindala, km2 180 77 35 18 12 5

Tabel 37. Elanike ja elamute koguarv ning pindala Lnight indikaatori alusel

45-49 dB 50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 5700 1000 200 0 0 0 0

Elamud 2047 430 153 22 1 0 0

Pindala, km2 93 37 18 11 4 0 0

Tabel 38. Elanike ja elamute koguarv Ld indikaatori alusel

50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 14100 3900 800 100 0 0

Elamud 3779 1328 357 106 24 1

Pindala, km2 163 66 24 13 9 7

Tabel 39. Elanike ja elamute koguarv Ln indikaatori alusel

45-49 dB 50-54 dB 55-59 dB 60-64 dB 65-69 dB 70-74 dB >75 dB

Elanikud 4900 800 100 0 0 0 0

Elamud 1814 361 100 13 1 0 0

Pindala, km2 95 30 12 9 5 0 0

33

Puudub ametlik informatsioon hoonete kohta, milles on eriline heliisolatsioon, mis kaitseb

hoonet üht või mitut liiki müra eest või mis on ühendatud ventilatsiooni- või kliimaseadmetega

nii, et on tagatud hea heliisolatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ

tähenduses.

Alates 2002.a kehtib sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mis

kehtestab lubatud liiklusmüratasemed elamutes. Selliselt võib eeldada, et alates sellest hetkest

valminud elamutes on tagatud kehtestatud nõuete täitmine.

34

7 MÜRAGA KOKKU PUUTUVATE INIMESTE HINNANGULINE ARV

JA PARANDAMIST VAJAVAD OLUKORRAD

Müraga kokku puutuvate inimeste hinnangulise arvu määramiseks on kasutatud 2022. aastal

ajakohastatud strateegilist mürakaarti maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki

aastas. Kokkuvõtlik ülevaade erineva müratasemega kokku puutuvate inimeste hinnangulisest

arvust on esitatud eelnevas peatükis (ptk 6 - tabelid 36-39).

Prioriteetsete leevendamist vajavate olukordade määramise kriteeriumiks on võetud vastavus

siseriiklikele müra normtasemetele. Täpsemalt on kriteeriumiks päevamüraindikaatori Ld

piirväärtuse 65 dB ja/või öömüraindikaatori Ln piirväärtuse 60 dB ületus eluhoone (II

kategooria müratundliku hoone) maanteepoolsel fassaadil. Tüüpiliselt saab vastavalt

arvutustulemustele määravaks kriteeriumiks Ld piirväärtuse 65 dB ületamine.

Strateegilise mürakaardi koostamisel teostatud arvutuste kohaselt on sellistes hoonetes

hinnanguliselt 237 elanikku (tabel 40).

Käesoleva töö raames viidi hoonete osas läbi täpsustav analüüs ning leiti, et selliste eluhoonete

fassaadidel, kus toimub piirväärtuse ületamine ning mis ei jää ühegi kavandatava teeprojekti

alasse, elab 64 elanikku. Nende elanike kaitseks on vajalik töötada välja ja rakendada sobivad

müra leevendusmeetmed.

Parandamist vajavad olukorrad paiknevad järgmiste maanteelõikude ääres:

• Tallinna-Narva tee (1), km 9,240-52,019

• Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 5,505-106,738 (uued km 5,505-104,675)

• Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 178,933-195,306 (uued km 177,016-

193,158)

• Jõhvi-Tartu-Valga tee (3), km 137,625-155,994

• Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 13,040-64,166

• Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 82,589-141,421

• Tallinna-Paldiski tee (8), km 11,323-18,445

• Tallinna-Paldiski tee (8), km 22,324-29,242

• Tallinna ringtee (11), km 0-38,143

• Tallinna-Rapla-Türi tee (15), km 4,553-17,417

• Rakvere-Haljala tee (23), km 0-0,761

• Pärnu-Lihula tee (60), km 2,847-7,892

• Tallinna-Saku tee (11340), km 2,800-8,723

• Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390), km 2,612-15,179

Maanteemüra vähendamise tegevuskava kontekstis jagunevad parandamist vajavad olukorrad

kaheks:

• müratundlikud hooned, mis paiknevad teadaolevate planeeritud/planeeritavate

teeprojektide alal ning mille müraleevendusmeetmed töötatakse välja vastavate

projektide raames;

• müratundlikud hooned, mis paiknevad väljaspool eelnimetatud alasid ning mille

müraleevendusmeetmete põhimõtteline ettepanek/lahendus on töötatud välja käesoleva

tegevuskava raames.

Lisaks jääb kaardistatud parandamist vajavate hoonete hulka selliseid müratundlikke hooneid,

mille müraleevendusmeetmete rakendamise kohustus lasub hoone valdajal/arendajal, näiteks

on võetud vastav vastutus rajada uus hoonestus mürarikkasse piirkonda. Selliseid olukordi

käesolevas tegevuskavas ei käsitleta.

Tabel 40. Riigiteede ääres paiknevad müratundlikud hooned, mille piirväärtus on strateegilise mürakaardi alusel ületatud

Jrk

nr Omavalitsus Asula Aadress Katastriüksus Hoone

Elanike

arv

Müratase hoone

teepoolsel

fassaadil(dB)

Ld Ln

Tallinna-Narva tee (1), km 9,240-52,019

1 Jõelähtme vald Jõelähtme küla Tõnuõue tee 2 24504:008:0320 üksikelamu 3 65 54

2 Kuusalu vald Kodasoo küla Teemeistri 35201:003:0144 üksikelamu 0 67 55

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 5,505-106,738

3 Järva vald Jalametsa küla Kikevere 23401:002:0074 üksikelamu 0 65 56

4 Paide linn Mäeküla Pärna 56501:001:0568 üksikelamu 5 75 64

5 Paide linn Nurmsi küla Krassi 56504:001:0320 üksikelamu 0 65 55

6 Paide linn Nurmsi küla Lehestiku 56504:001:0290 üksikelamu 0 70 60

7 Paide linn Nurmsi küla Mäe 56504:001:0460 üksikelamu 6 68 58

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 178,933-195,306

8 Kambja vald Lepiku küla Vana-Paali 94901:009:0164 korterelamu 3 66 54

Jõhvi-Tartu-Valga tee (3), km 137,625-155,994

9 Kambja vald Lemmatsi küla Riia mnt 225/1 94901:005:0764 üksikelamu 3 67 56

10 Nõo vald Meeri küla Valgu 52801:009:0720 üksikelamu 5 67 55

11 Nõo vald Nõo alevik Valga mnt 6 52801:009:0012 üksikelamu 2 71 59

12 Nõo vald Tõravere alevik Vana-Nuia 52801:009:0180 üksikelamu 4 65 53

Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 13,040-64,166

13 Saue vald Kustja küla Lepa 29701:006:0518 üksikelamu 1 67 57

14 Saue vald Kustja küla Uus-Raja 29701:006:0251 üksikelamu 1 70 60

15 Rapla maakond Märjamaa vald Sirle 50401:001:0135 üksikelamu 2 70 60

16 Harju maakond Saue vald Väljaotsa tn 5 72501:001:0308 üksikelamu 0 66 55

17 Harju maakond Saue vald Väljaotsa tn 9 72801:001:0171 üksikelamu 1 69 57

18 Rapla maakond Märjamaa vald Nurga 50401:006:0085 üksikelamu 4 74 63

19 Rapla maakond Märjamaa vald Paemurru 50401:006:0270 üksikelamu 3 68 57

20 Rapla maakond Märjamaa vald Pargi 50401:006:0240 üksikelamu 1 67 55

21 Rapla maakond Märjamaa vald Sireli 50401:006:0104 üksikelamu 1 70 59

36

Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 82,589-141,421

22 Tori vald Eametsa küla Nigula tee 2 73001:001:0839 üksikelamu 1 66 56

23 Tori vald Eavere küla Mardi 14901:001:0586 üksikelamu 6 65 54

24 Märjamaa vald Jädivere küla Soone 88402:002:0099 üksikelamu 0 66 53

25 Märjamaa vald Jädivere küla Valdi 88402:002:0270 üksikelamu 1 65 51

26 Põhja-Pärnumaa vald Kangru küla Ivo 18803:001:0168 üksikelamu 2 65 54

27 Põhja-Pärnumaa vald Kangru küla Kangru 18803:001:0331 üksikelamu 1 65 53

28 Põhja-Pärnumaa vald Kangru küla Kupitsa 18801:001:0551 üksikelamu 4 68 57

29 Põhja-Pärnumaa vald Kangru küla Postijaama 18803:001:0165 üksikelamu 0 67 55

30 Põhja-Pärnumaa vald Kangru küla Tiiu 18803:001:0001 üksikelamu 2 67 56

31 Põhja-Pärnumaa vald Kodesmaa küla Koorejaama 18802:001:0096 üksikelamu 1 75 62

32 Põhja-Pärnumaa vald Langerma küla Riiviku 18802:001:0013 üksikelamu 1 73 60

33 Põhja-Pärnumaa vald Libatse küla Kupitsa 18802:001:0926 üksikelamu 2 72 59

34 Põhja-Pärnumaa vald Libatse küla Tammori 18802:001:0977 üksikelamu 2 65 51

35 Põhja-Pärnumaa vald Libatse küla Valgu tee 1 18802:001:0112 üksikelamu 0 73 60

36 Põhja-Pärnumaa vald Libatse küla Valgu tee 2 18802:001:0972 üksikelamu 3 71 58

37 Märjamaa vald Pallika küla Kivirähe 88402:002:0550 üksikelamu 0 65 52

38 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 271 62509:018:2360 üksikelamu 1 66 57

39 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 273 62509:018:0001 üksikelamu 0 66 56

40 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 275 62509:022:5070 üksikelamu 3 69 59

41 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 100 62503:072:0420 üksikelamu 6 69 59

42 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 101 62503:067:0440 üksikelamu 0 67 57

43 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 102 62503:073:0006 üksikelamu 3 68 59

44 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 105 62503:067:0460 üksikelamu 2 67 57

45 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 106 62503:073:0001 üksikelamu 1 67 58

46 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 109 62503:067:0210 üksikelamu 6 66 57

47 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 112 62503:073:0290 üksikelamu 1 68 59

48 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 114 62503:073:0090 üksikelamu 4 67 57

49 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 115 62503:067:0190 üksikelamu 0 66 56

50 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 119 62503:067:0100 üksikelamu 0 66 56

51 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 121 62503:067:0100 üksikelamu 2 67 57

52 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 86 62503:072:0230 üksikelamu 1 69 59

53 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 88 62503:072:0005 üksikelamu 4 69 59

37

54 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 92 62503:072:0006 üksikelamu 1 69 59

55 Pärnu linn Pärnu linn Tallinna mnt 99 62503:067:0220 üksikelamu 1 67 57

56 Põhja-Pärnumaa vald Pärnu-Jaagupi alev Kergu mnt 12 62701:004:0054 üksikelamu 0 65 52

57 Häädemeeste vald Reiu küla Kivisaare 84801:001:0416 - 3 66 56

58 Häädemeeste vald Reiu küla Tammeoksa 21401:001:0577 üksikelamu 4 69 59

59 Tori vald Sauga alevik Tallinna mnt 126 73001:001:0727 üksikelamu 2 65 54

60 Tori vald Sauga alevik Tallinna mnt 134 73001:001:0729 üksikelamu 3 65 54

61 Põhja-Pärnumaa vald Tarva küla Juhani 18803:001:0326 üksikelamu 3 65 54

Tallinna-Paldiski tee (8), km 11,323-18,445

62 Saue vald Hüüru küla Paldiski mnt 303 72701:001:0052 üksikelamu 4 67 56

Tallinna-Paldiski tee (8), km 22,324-29,242

63 Keila linn Keila linn Paldiski mnt 39 29601:001:0180 üksikelamu 3 70 59

64 Lääne-Harju vald Valkse küla Joosti 29501:007:1230 - 6 72 61

65 Lääne-Harju vald Valkse küla Kadarbiku 29501:007:1240 üksikelamu 4 73 62

Tallinna ringtee (11), km 0-38,143

66 Rae vald Kurna küla Tuuleveski tee 7//

Poolaku

65301:001:3062 elamu - 69 60

67 Kiili vald Luige alevik Haldja tn 45 30404:009:0060 suvila, aiamaja 0 65 54

68 Saue vald Saue linn Tule tn 43 72703:001:2010 üksikelamu 2 66 56

69 Harku vald Tutermaa küla Uus-Allika 19801:012:0132 üksikelamu 3 69 59

70 Harku vald Tutermaa küla Vana-Allika 19801:012:0131 - 2 73 62

71 Kiili vald Vaela küla Mikuhansu tee 17 30401:001:0759 üksikelamu 8 66 56

72 Kiili vald Vaela küla Vaela tee 44 30401:001:2876 üksikelamu 1 72 61

Tallinna-Rapla-Türi tee (15), km 4,553-17,417

73 Saku vald Kirdalu küla Mäe 71901:001:0285 üksikelamu 1 68 57

74 Saku vald Lokuti küla Kuusalu 71801:006:0550 üksikelamu 0 69 58

75 Saku vald Saustinõmme küla Sihi 71801:001:0342 üksikelamu 2 65 54

76 Saku vald Tõdva küla Ildase/1 71801:006:0312 üksikelamu 0 66 55

Rakvere-Haljala tee (23), km 0-0,761

77 Rakvere linn Rakvere linn Põhja tn 27 66301:029:0100 üksikelamu 2 65 55

Pärnu-Lihula tee (60), km 2,847-7,892

78 Pärnu linn Papsaare küla Maidle 16001:001:0297 üksikelamu 13 65 58

79 Pärnu linn Papsaare küla Mäe 15904:003:0814 üksikelamu 4 66 58

38

Tallinna-Saku tee (11340), km 2,800-8,723

80 Saku vald Männiku küla Männiku tee 141 71801:001:1130 üksikelamu 3 66 55

81 Saku vald Männiku küla Männiku tee 147 71801:001:0146 üksikelamu 6 66 54

Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390), km 2,612-15,179

82 Harku vald Ilmandu küla Sirina 19801:001:1512 üksikelamu 1 65 54

83 Harku vald Tabasalu alevik Klooga mnt 4/1 19801:002:6240 üksikelamu 3 65 53

84 Harku vald Tiskre küla Rannamõisa tee 13 19801:002:3900 üksikelamu 3 68 56

Müraleevendusmeetmeid ei rajata hoonetele, mille valdaja/omanik on avaldanud

Transpordiametile soovi loobuda müratõkkeseinast ja olles seejuures teadlik kõrgest

müratasemest.

Sellised Transpordiametile teadaolevad hooned on järgmised:

• Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres Harjumaal, Harku vallas, Tiskre külas

(aadressil) Rannamõisa tee 13 (19801:002:3900)

• Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres Harjumaal, Harku vallas, Tabasalu

alevikus (aadressil) Klooga mnt 4/1 (19801:002:6240) – selgus avalikustamise käigus

Eelpool toodud seisukoha muutumisel tuleb esitada Transpordiametile uuesti avaldus

müratõkke rajamise kohta.

Kaheksa hoone puhul, mis on tegevuskavas välja toodud, ei ole tegu eluhoonega, neli hoonet ei

asu tegevuskavaga hõlmatud riigimaantee ääres, ning allpool olevas loetelus on väljatoodud

hooned, kus müratõke on rajamisel või varasemalt rajatud. Käesoleva tegevuskavaga tuleb veel

lisaks müra leevendada 24 hoone juures (sh 20 elamut, üks kahe korteriga elamu, üks aiamaja

ja kaks hoonet, mille puhul ehitusregistris puudub ehitise kirjeldus). Mõned hoonetest (nt Riia

mnt 271, Pärnu linn; Riia mnt 273, Pärnu linn; Riia mnt 275, Pärnu linn) asuvad linnalises

keskkonnas. See tähendab, et hooned paiknevad vahetult maantee ääres ning piirnevad avaliku

kõnniteega ning seetõttu puudub ka vajalik ruum müratõkke rajamiseks.

Müratundlikud hooned, kus müratõke on ehituses või varasemalt rajatud:

• Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 9,240-52,019 lõigul Kuusalu vallas Kodasoo külas

Teemeistri kinnistul (35201:003:0144) asuv üksikelamu (müratõke on ehituses) ja

Kuusalu vallas Rummu külas Halisvälja kinnistul (35201:003:0601) asuv üksikelamu

(müratõke valmis 2022 aastal);

• Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 5,505-37,48 lõigul Rae vallas Pildiküla

külas Viadukti põik 2 kinnistul (65301:002:0215) asuv üksikelamu (müratõke valmis

2020), Rae vallas Suuresta külas Sillaotsa (65303:003:0148 ) ja Uus-Sillaotsa

(65303:003:0275) kinnistutel asuvad üksikelamud (müratõke valmis 2019);

• Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa km tee 182,175-192,911 lõigul Kambja vallas

Soinaste külas Lennu tn 4 kinnistul (94901:001:0141) asuv üksikelamu (muldvall);

• Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 137,675-147,305 lõigul Kambja vallas Külitse

alevikus Haaviku tee 1 (94901:005:0144) ja Haaviku tee 3 (94901:005:0145) kinnistutel

asuvad üksikelamud (müratõke valmis 2022);

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 13,04-27,647 lõigul Saue vallas Saue linnas

kinnistutel Väljaotsa 5 (72703:001:0340), Väljaotsa 9 (72801:001:0171) ja Ilumetsa

(72703:001:0082) asuvad üksikelamud (müratõke valmis 2023). Lisaks Saku vallas

Jälgimäe külas Varju kinnistul (71801:003:0669) asuv üksikelamu (müratõke valmis

2021)ning Saku vallas Rahula külas kinnistutel Salme (71801:003:1240), Vahtra

(71801:003:0030), Oja (71801:003:0770) ja Kabeli (71801:003:0015) asuvad

üksikelamud (müratõke valmis 2019);

• Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 11,3-18,462 lõigul Saue vallas Püha külas Sepa

kinnistul (72701:002:1970) asuv üksikelamu (müratõke valmis 2021);

• Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0-18,712 lõigul Kiili vallas Vaela külas kinnistutel

Kangru tee 1 (30401:001:2055), Mikuhansu tee 17 (30401:001:0759) ja Vaela tee

(4430401:001:2876) asuvad üksikelamud (müratõke on ehituses). Lisaks samal lõigul

40

Kiili vallas, Luige alevikus kinnistul Kaare tn 1 (30404:018:0006) asuv üksikelamu

(lahendatud olemasoleva müratõkkeseinaga);

• Riigitee 11 Tallinna ringtee 11 km 28,062-32,773 lõigul Saue vallas Saue linnas

kinnistutel Kohvi tn 2 (72801:003:0040) ja Kakao tn 1 (72801:003:0160) asuvad

üksikelamud (müratõke valmis 2022).

Müratundlikud hooned, mis paiknevad teadaolevate planeeritud/planeeritavate teeprojektide

alal:

• Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 5,505-106,738 lõigul Järva vallas,

Jalametsa külas asub üks üksikelamu (Kikevere, 23401:002:0074) ja Paide linnas,

Nurmsi külas asuvad 3 üksikelamut (Krassi, 56504:001:0320; Lehestiku,

56504:001:0290; Mäe, 56504:001:0460) ning Mäekülas asub üks üksikelamu (Pärna,

56501:001:0568), mille juures leevendatakse müraolukorda Mäo-Imavere teeprojekti

raames.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 lõigul Märjamaa vallas, Jädivere

külas asub 2 üksikelamut asub 3 üksikelamut (Soone, 88402:002:0099; Valdi

88402:002:0270) ning Pallika külas üks üksikelamu (Kivirähe, 88402:002:0550) ja

Põhja-Pärnumaa vallas, Kodesmaa külas asub üks üksikelamu (Koorejaama,

18802:001:0096) Langerma külas asub üks üksikelamu (Riiviku, 18802:001:0013) ja

Libatse külas 4 üksikelamut (Kupitsa, 18802:001:0926; Tammori, 18802.001:0977;

Valgu tee 1, 18802:001:0112; Valgu tee 2, 18802:001:0972), milles juures

leevendatakse müraolukorda Konuvere - Pärnu-Jaagupi ehitusprojekti raames.

Teeprojektiga muudetakse tee asukohta.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 lõigul Tori vallas, Eametsa külas

asub üks üksikelamu (Nigula tee 2, 73001:001:0839), mille juures leevendatakse

müraolukorda Nurme-Sauga teeprojektiga.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 lõigul Pärnu linnas asub 15

üksikelamut (Tallinna mnt 100, 62503:072:0420; Tallinna mnt 101, 62503:067:0440;

Tallinna mnt 102, 62503:073:0006; Tallinna mnt 105, 62503:067:0460; Tallinna mnt

106, 62503:073:0001; Tallinna mnt 109, 62503:067:0210; Tallinna mnt 112,

62503:073:0290; Tallinna mnt 114, 62503:073:0090; Tallinna mnt 115,

62503:067:0190; Tallinna mnt 119, 62503:067:0100; Tallinna mnt 121,

62503:067:0705; Tallinna mnt 86, 62503:072:0230; Tallinna mnt 88, 62503:072:0005,

Tallinna mnt 92, 62503:072:0006; Tallinna mnt 99, 62503:067:0220) ja Tori vallas,

Sauga alevikus kaks üksikelamut (Tallinna mnt 126, 73001:001:0727; Tallinna mnt

134, 73001:001:0729), mille juures leevendatakse müraolukorda Sauga-Pärnu

maanteelõigu ehitusega.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 lõigul asub Tori vallas, Eavere

külas üks üksikhoone (Mardi, 14901:001:0586) ja Põhja-Pärnumaa vallas, Kangru külas

5 üksikhoonet (Ivo, 18803:001:0168; Kangru, 18803:001:0331; Kupitsa,

18801:001:0551, Postijaama, 18803:001:0165; Tiiu, 18803:001:0001), Pärnu-Jaagupi

alevis üks üksikhoone (Kergu mnt 12, 62701:004:0054) ja Tarva külas üks üksikhoone

(Juhani, 18803:001:0326), mille juures leevendatakse müraolukorda Libatse-Nurme

maanteelõigu ehitusega.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 lõigul Häädemeeste vallas, Reiu

külas asub kaks üksikelamut (Kivisaare, 84801:001:0416; Tammeoksa,

21401:001:0577), mille juures leevendatakse müraolukorda Pärnu-Uulu maanteelõigu

ehitusega. Teeprojektiga muudetakse olemasoleva maantee asukohta.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 13,040-64,166 lõigul Saue vallas, Kustja külas

asub kaks üksikelamut (Lepa, 29701:006:0518; Uus-Raja, 29701:006:0251) ja

Märjamaa vallas, Lestima külas üks üksikelamu (Sirle, 50401:001:0135) ja Vaimõisa

41

külas 4 üksikelamut (Nurga, 50401:006:0085; Paemurru, 50401:006:0270; Pargi,

50401:006:0240; Sireli, 50401:006:0104), mille juures leevendatakse müraolukorda

Kernu-Päädeva maantee ehitusprojektiga.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 13,040-64,166 lõigul Saue vallas, Pällu külas asub

üks üksikhoone (Loigu, 72704:001:0026), mille juures leevendatakse müraolukorda

Ääsmäe liiklussõlme projektiga.

• Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 11,323-18,445 lõigul Saue vallas, Hüüru külas asub

üks üksikelamu (Paldiski mnt 303, 72701:001:0052), mille juures leevendatakse

müraolukord Tähetorni-Harku ja Harku eritasandilise ristumise teeprojektiga.

• Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0-38,143 lõigul Harku vallas, Tutermaa külas asub kaks

üksikelamut (Uus-Allika, 19801:012:0132; Vana-Allika, 19801:012:0131), mille juures

leevendatakse müraolukorda Valingu-Keila teeprojektiga.

Tegevuskavast välja jäävad hooned:

• Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 9,240-52,019 lõigul Jõelähtme vallas, Jõelähtme külas

asub üks üksikelamu (Tõnuõue tee 2, 24504:008:0320), kus müraolukord on lahendatud

olemasoleva müratõkkeseinaga. Kiiu alevikus asub üks hoone (Mõisa tee 21,

35201:003:0118), mille puhul pole tegu eluhoonega, vaid

söögikohaga/toitlustusasutusega (Kiiu kõrts).

• Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 5,505-106,738 lõigul Kose vallas,

Liiva külas asub üks üksikelamu (Kuiva, 33701:004:0672) ja Rae vallas, Patika külas

kaks üksikelamut (Kivita, 65301:001:5862; Raja, 65303:002:0015), Peetri alevikus 2

üksikelamut (Mõigu tee 10, 65301:001:2230; Reti põik 5, 65301:001:1550) ja Rae külas

üks üksikelamu (Undiaugu, 65301:002:0172), kus müraolukord on juba lahendatud

olemasoleva müratõkkeseinaga. Nimetatud hoonete juures on teostatud ka

kontrollmõõtmised. Kose vallas, Kuivajõe külas asub lisaks veel üks hoone (Uue-

Kõrtsi, 33701:002:0950), mille puhul pole tegu eluhoonega.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 13,040-64,166 lõigul Saue vallas, Laagri alevikus

asub üks hoone (Pärnu mnt 497, 72703:001:0153), mille puhul pole tegu eluhoonega.

• Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 82,589-141,421 lõigul Häädemeeste vallas, Reiu

külas asub üks hoone (Raemänniku, 84801:001:0186), mille puhul pole tegu

eluhoonega. Varasemalt kinnistul paiknenud eluhoone on lammutamisel või

lammutatud ja maa on riigiomandis.

• Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0-38,143 lõigul Harku vallas, Tutermaa külas asub üks

hoone (Allikmaa, 19801:012:0326), mille puhul pole tegu eluhoonega.

• Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 4,553-17,417 lõigul Kiili vallas, Luige alevikus

asub üks hoone (Järve tn 2, 30402:001:0006), mille puhul pole tegu eluhoonega, vaid

söögikohaga/toitlustusasutusega (Luige kiirtoit).

• Riigitee 11250 km 0-1,710 lõigul Viimsi vallas, Viimsi alevikus asub üks hoone

(Randvere tee 2, 89001:010:2580), mille puhul pole tegu eluhoonega, vaid

söögikohaga/toitlustusasutusega (pubi).

• Riigitee 11607 Saha-Loo tee km 0-1,796 lõigul Maardu linnas asub üks hoone (Saha-

Loo tee 3, 44601:001:0217), mille puhul pole tegu eluhoonega.

• Jõelähtme vallas, Jägala külas asub üks hoone (Jõekalda, 24505:002:0180), Loo

alevikus asub üks hoone (Lagedi tee 18, 24501:001:0114) ning Maardu linnas kaks

hoonet (Vana-Narva mnt 22, 44604:002:0062; Vana-Narva mnt 25, 44601:001:0607),

mis ei asu tegevuskavaga hõlmatud riigitee ääres.

• Riigitee 11 Tallinna ringtee km 0-38,143 lõigul Saue vallas, Saue linnas asub üks

üksikelamu (Tule tn 43, 72703:001:2010), mille puhul elamu lammutatakse ning maa

sihtotstarve muudetakse ärimaaks.

42

8 VAREM RAKENDATUD MÜRA VÄHENDAMISE ABINÕUD

Käesolev müra vähendamise tegevuskava on järjekorras neljas.

2007. aasta strateegilise mürakaardi ja 2008. aastal koostatud välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava objektiks oli ühtekokku 10,9 km riigimaanteid. 2012. aasta

strateegilise mürakaardi ja 2013. aastal koostatud välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskava hõlmas juba 158 km riigimaanteid. 2017. aasta strateegilise mürakaardi ja 2018.

aastal koostatud välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava objektiks oli 160,9

kilomeetrit riigimaanteid.

Perioodil 2008-2013 rajati kokku 15 müratõkkeseina, mis parandasid mürasituatsiooni 46

eluhoone juures. Tallinna-Narva tee lõikudele rajati 2, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

lõikudele 8, Tallinna-Pärnu-Ikla tee lõikudele 3 ja Tallinna ringteele 2 müratõkkeseina.

Hinnanguliselt parandati nende meetmetega 294 elaniku elukeskkonda.

Müra vähendamise tegevuskavas aastateks 2014-2018 seati prioriteetsuse järjekorda

müratõkete rajamine kokku 177 müratundliku elamu või elamugrupi juures. Antud

müratõkkeseintest 27 puhul oli hinnanguliseks realiseerumisaastaks määratud vahemik 2014.-

2018. aasta. Perioodil 2014-2017 rajati müratõkkeseinad 3 kortermaja ja 36 üksikelamu jaoks.

2018. aasta lõpuks lisandus veel 7 müratõket 11 elamu kaitseks. Hinnanguliselt leevendati

meetmetega 225 elaniku müraolukorda

2019-2024 müra vähendamise tegevuskavas toodi välja 26 müratõkkeseina rajamist, mis

parandavad hinnanguliselt 146 elaniku elukeskkonda. Müratõkkeseinad kavandati 105

müratundliku hoone juurde. Planeeritud müratõkkeseinad on käesoleva tegevuskava

koostamise hetkeks valminud 14 ja 4 on ehituses. Müratõkkeseina ei soovinud 6 üksikelamut

ja 2 korterelamut. Seega sisuliselt on 2019-2024 tegevuskava perioodi lõpuks kõik

tegevuskavas planeeritud tegevused ellu viidud.

43

9 JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATAVAD MÜRA

VÄHENDAMISE ABINÕUD

9.1 Müra vähendamise võimalused

Keskkonnamüra vähendamise kõige tõhusam lahendus on müra tekke vähendamine

müraallikate juures.

Peamiseid müra vähendamise meetmeid on kolm:

• müraallika emissioonide vähendamine;

• müra leviku tõkestamine (müratõkete rajamine);

• müratundlike objektide kaitsmine.

Müraallika emissioonide vähendamist peetakse kõige tulusamaks meetmeks, sest selliselt

paraneb müra olukord üldiselt igal pool, mitte ainult probleemsetes piirkondades ning selliselt

saab kasu rohkem inimesi. Müraallika emissioonide vähendamine on võimalik läbi sõidukite

tehniliste parenduste, näiteks vaiksemate rehvide kasutamisega. Sõidukite mootori- ja

rehvimüra reguleerimine toimub üldjuhul läbi Euroopa Liidu õigusaktide ja strateegiate ning

väljub seega käesoleva tegevuskava ulatusest.

Maanteelt tulenevat müraemissiooni on võimalik vähendada järgmiste meetmetega:

• piirkiiruse alandamine;

• liiklusintensiivsuse vähendamine läbi liikluskorralduse muutmise, ümbersuunamise;

• raskeveokite liikluspiirangud/ümbersuunamine.

Maanteemüra puhul tähendab see täiendavate piirangute seadmist maanteeliiklusele.

Strateegilise mürakaardiga ja müra vähendamise tegevuskavaga kaetud riigimaanteede lõigud

on riiklikus kontekstis tähtsad ühendusteed, mistõttu on sujuv liiklus ja ühenduste kiirus

olulisteks teguriteks. Seetõttu ei ole põhimaanteedel käesoleval hetkel asjakohane rakendada

piirkiiruse alandamist või liikluskorralduse muutmist müra leevendava meetmena. Nimetatud

meetmed toovad eeldatavalt kaasa soovimatud sotsiaalmajanduslikud mõjud läbi transpordile

kuluva aja. Samuti on tegemist oluliste transiitliiklusteedega, mille puhul ei ole head lahendust

raskeveokite ümber suunamiseks.

Eeltoodust tulenevalt on peamiseks müra leevendamise abinõuks suure koormusega

riigimaanteedel müra vähendamine vastuvõtja juures ehk müratõkkeseinte rajamine. Müra

vähendamise tegevuskavaga ettenähtud müratõkkeseinad on täpsemalt välja toodud järgnevas

peatükis.

9.2 Müratõkkeseinte rajamine

Müra vähendamise abinõuna on tegevuskavas kavandatud müratõkkeseinte rajamist vastavalt

2022. aasta ajakohastatud välisõhu strateegilise mürakaardile eluhoonetele, mille puhul toimub

piirväärtuse ületamine (tabel 41). Müra modelleerimine teostati ERC Konsultatsioonid OÜ

poolt koostatud 2041. aasta liiklusprognoosile (tabel 42).

Müratõkkeseinte rajamise põhimõttelised lahendused avalikustamiseks (orienteeruv

paiknemine, pikkus, kõrgus) töötati välja müra modelleerimise tarkvara CadnaA 2023 MR2 XL

abil. Lahenduste välja töötamisel arvestati olulise kriteeriumiga, et müratõkkeseinad peavad

tagama vastavuse hetkel kehtivale müra normtasemele ning vähendama maanteeliiklusest

tingitud mürataset müratõkkeseina rajamise hetkel hoone maanteepoolsel fassaadil vähemalt 5

dB võrra.

44

Välja töötatud müratõkkeseinte kaugus maanteede äärest on enamasti 5 m. Olukordades, kus

polnud võimalik tõket 5 m kaugusele paigutada, on tõkke kaugus maantee äärest ca 2-3 m.

Ülevaade välja pakutud müratõkkeseintest on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 43). Kokku on

19 müratõkkeseina kogupikkuse ligikaudu 1615 m, mis parandavad hinnanguliselt 82 elaniku

(nendest 64 on müratõkkeseintest otseselt mõjutatud ning 18 kaudselt) elukeskkonda. Lden ≥ 55

dB müratsooni jäävate elanike arv väheneb 4 võrra. Mürakaardid müratõkkeseinte rajamise

järgse olukorra kohta on esitatud müra vähendamise tegevuskava lisas (lisa 1).

Müratõkkeseinte pikkused ja paiknemine võivad mõnevõrra muutuda seoses avalikustamisel

esitatud ettepanekutega.

Tabel 41. Müratundlike hoonete arvutuslikud müratasemed aastal 2021

Jrk

nr

Katastriüksuse

tunnus Omavalitsus Asula Aadress

Elanike

arv

Müratasemed hoone

teepoolsel fassaadil 2

m kõrgusel

Müratasemed hoone teepoolsel fassaadil 4

m kõrgusel

Ld, dB Ln, dB Ld, dB Ln, dB Lden, dB Lnight, dB

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 178,933-195,306

1 94901:009:0164 Kambja vald Lepiku küla Vana-Paali 3 66 54 67 56 67 56

Jõhvi-Tartu-Valga tee (3), km 137,625-155,994

2 94901:005:0764 Kambja vald Lemmatsi küla Riia mnt 225 3 67 57 68 58 68 58

3 52801:009:0012 Nõo vald Nõo alevik Valga mnt 6 2 71 60 71 60 71 60

4 52801:009:0720 Nõo vald Meeri küla Valgu 5 67 55 68 57 68 57

5 52801:009:0180 Nõo vald Tõravere alevik Vana-Nuia 4 65 54 67 55 66 55

Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 82,589-141,421

6 62509:018:2360 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 271 1 68 58 68 58 69 59

7 62509:018:0001 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 273 0 67 57 67 57 68 58

8 62509:022:5070 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 275 3 70 60 70 60 70 60

Tallinna-Paldiski mnt (8), km 22,324-29,242

9 29501:007:1230 Lääne-Harju vald Valkse küla Joosti 6 73 62 73 62 73 62

10 29501:007:1240 Lääne-Harju vald Valkse küla Kadarbiku 4 74 63 74 62 74 62

11 29601:001:0180 Keila linn Keila linn Paldiski mnt 39 3 70 59 71 59

Tallinna ringtee (11), km 0-38,143

12 65301:001:3062 Rae vald Kurna küla Tuuleveski tee

7// Poolaku

0 67 58 70 61 70 61

Tallinna-Rapla-Türi tee (15), km 4,553-17,417

13 71801:006:0312 Saku vald Tõdva küla Ildase/1 0 66 55 67 56 67 56

14 71801:006:0550 Saku vald Lokuti küla Kuusalu 0 70 59 70 59 70 59

15 71901:001:0285 Saku vald Kirdalu küla Mäe 1 69 58 69 58 69 58

16 71801:001:0342 Saku vald Saustinõmme

küla

Sihi 2 64 52 65 54 65 54

Rakvere-Haljala tee (23), km 0-0,761

17 66301:029:0100 Rakvere linn Rakvere linn Põhja tn 27 2 66 56 67 56 66 56

Pärnu-Lihula tee (60), km 2,847-7,892

18 16001:001:0297 Pärnu linn Papsaare küla Maidle 13 67 60 68 61 69 61

19 15904:003:0814 Pärnu linn Papsaare küla Mäe 4 67 60 68 61 69 61

46

Jrk

nr

Katastriüksuse

tunnus Omavalitsus Asula Aadress

Elanike

arv

Müratasemed hoone

teepoolsel fassaadil 2

m kõrgusel

Müratasemed hoone teepoolsel fassaadil 4

m kõrgusel

Ld, dB Ln, dB Ld, dB Ln, dB Lden, dB Lnight, dB

Tallinna-Saku tee (11340), km 2,800-8,723

20 71801:001:1130 Saku vald Männiku küla Männiku tee

141

3 65 54 66 55 66 55

21 71801:001:0146 Saku vald Männiku küla Männiku tee

147

6 65 54 66 55 66 55

Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390), km 2,612-15,179

22 19801:002:6240 Harku vald Tabasalu alevik Klooga mnt 4/1 3 64 52 65 54 65 54

23 19801:001:1512 Harku vald Ilmandu küla Sirina 1 65 54 66 55 66 55

Tabel 42. Müratundlike hoonete arvutuslikud müratasemed aastal 2041

Jrk

nr

Katastriüksuse

tunnus Omavalitsus Asula Aadress

Elanike

arv

Müratasemed hoone

teepoolsel fassaadil 2

m kõrgusel

Müratasemed hoone teepoolsel fassaadil 4

m kõrgusel

Ld, dB Ln, dB Ld, dB Ln, dB Lden, dB Lnight, dB

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 178,933-195,306

1 94901:009:0164 Kambja vald Lepiku küla Vana-Paali 3 67 55 68 56 67 56

Jõhvi-Tartu-Valga tee (3), km 137,625-155,994

2 94901:005:0764 Kambja vald Lemmatsi küla Riia mnt 225 3 68 58 69 59 69 59

3 52801:009:0012 Nõo vald Nõo alevik Valga mnt 6 2 72 61 72 61 72 61

4 52801:009:0720 Nõo vald Meeri küla Valgu 5 68 56 69 58 69 58

5 52801:009:0180 Nõo vald Tõravere

alevik

Vana-Nuia 4 66 54 68 56 67 56

Tallinna-Pärnu-Ikla tee (4), km 82,589-141,421

6 62509:018:2360 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 271 1 68 59 69 59 69 59

7 62509:018:0001 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 273 0 67 57 68 58 68 58

8 62509:022:5070 Pärnu linn Pärnu linn Riia mnt 275 3 70 61 71 61 71 61

Tallinna-Paldiski (8), km 22,324-29,242

9 29501:007:1230 Lääne-Harju vald Valkse küla Joosti 6 74 63 74 63 74 63

10 29501:007:1240 Lääne-Harju vald Valkse küla Kadarbiku 4 75 64 75 63 74 63

11 29601:001:0180 Keila linn Keila linn Paldiski mnt 39 3 71 60 72 60 71 60

47

Jrk

nr

Katastriüksuse

tunnus Omavalitsus Asula Aadress

Elanike

arv

Müratasemed hoone

teepoolsel fassaadil 2

m kõrgusel

Müratasemed hoone teepoolsel fassaadil 4

m kõrgusel

Ld, dB Ln, dB Ld, dB Ln, dB Lden, dB Lnight, dB

Tallinna ringtee (11), km 0-38,143

12 65301:001:3062 Rae vald Kurna küla Tuuleveski tee

7// Poolaku

0 67 58 69 60 70 60

Tallinna-Rapla-Türi tee (15), km 4,553-17,417

13 71801:006:0312 Saku vald Tõdva küla Ildase/1 0 67 56 68 57 68 57

14 71801:006:0550 Saku vald Lokuti küla Kuusalu 0 70 59 71 60 70 60

15 71901:001:0285 Saku vald Kirdalu küla Mäe 1 69 58 70 58 69 58

16 71801:001:0342 Saku vald Saustinõmme

küla

Sihi 2 64 53 66 55 66 55

Rakvere-Haljala tee (23), km 0-0,761

17 66301:029:0100 Rakvere linn Rakvere linn Põhja tn 27 2 67 56 67 56 67 56

Pärnu-Lihula tee (60), km 2,847-7,892

18 16001:001:0297 Pärnu linn Papsaare küla Maidle 13 67 60 68 61 69 61

19 15904:003:0814 Pärnu linn Papsaare küla Mäe 4 67 61 68 52 70 62

Tallinna-Saku tee (11340), km 2,800-8,723

20 71801:001:1130 Saku vald Männiku küla Männiku tee

141

3 66 55 67 56 67 56

21 71801:001:0146 Saku vald Männiku küla Männiku tee

147

6 66 55 67 56 67 56

Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390), km 2,612-15,179

22 19801:002:6240 Harku vald Tabasalu

alevik

Klooga mnt 4/1 3 64 53 66 54 65 54

23 19801:001:1512 Harku vald Ilmandu küla Sirina 1 66 55 67 56 67 56

48

Tabel 43. Müra vähendamise tegevuskavaga välja töötatud leevendusmeetmete lahendused ja müratasemed 2041. aastal

Jrk

nr

Katastriüksuse

tunnus Omavalitsus Asula Aadress

Elanike

arv

Müratõkke

arvutuslik

pikkus, m

Müratõkke

arvutuslik

kõrgus, m

Arvutuslikult

saavutatav

müratase hoone

teepoolsel

fassaadil 2 m

kõrgusel

Arvutuslikult saavutatav

müratase hoone teepoolsel

fassaadil 4 m kõrgusel

Ld, dB Ln, dB Ld,

dB

Ln,

dB

Lden,

dB

Lnight,

dB

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (2), km 178,933-195,306

1 94901:009:0164 Kambja vald Lepiku küla Vana-Paali 3 100 3 57 47 59 48 59 48

Jõhvi-Tartu-Valga tee (3), km 137,625-155,994

2 94901:005:0764 Kambja vald Lemmatsi

küla

Riia mnt 225 3 65 3 56 46 60 50 60 50

3 52801:009:0012 Nõo vald Nõo alevik Valga mnt 6 2 55 3 59 49 65 53 64 53

4 52801:009:0720 Nõo vald Meeri küla Valgu 5 80 3 56 45 59 48 58 48

5 52801:009:0180 Nõo vald Tõravere

alevik

Vana-Nuia 4 105 3 57 47 60 49 59 49

Tallinna-Paldiski tee (8), km 22,324-29,242

6 29501:007:1230 Lääne-Harju

vald

Valkse küla Joosti 6 130 3 59 48 65 54 64 54

7 29501:007:1240 Lääne-Harju

vald

Valkse küla Kadarbiku 4 130 3 59 48 71 60 71 60

8 29601:001:0180 Keila linn Keila linn Paldiski mnt

39

3 60 3 59 47 66 55 66 55

Tallinna ringtee (11), km 0-38,143

9 65301:001:3062 Rae vald Kurna küla Tuuleveski

tee 7//

Poolaku

0 130 2,5 62 54 66 57 67 57

Tallinna-Rapla-Türi tee (15), km 4,553-17,417

10 71801:006:0312 Saku vald Tõdva küla Ildase/1 0 95 3 57 48 60 49 60 49

11 71801:006:0550 Saku vald Lokuti küla Kuusalu 0 70 3 58 47 63 52 62 52

12 71901:001:0285 Saku vald Kirdalu küla Mäe 1 60 3 57 46 60 49 60 49

13 71801:001:0342 Saku vald Saustinõmme

küla

Sihi 2 110 3 56 46 58 48 58 48

49

Jrk

nr

Katastriüksuse

tunnus Omavalitsus Asula Aadress

Elanike

arv

Müratõkke

arvutuslik

pikkus, m

Müratõkke

arvutuslik

kõrgus, m

Arvutuslikult

saavutatav

müratase hoone

teepoolsel

fassaadil 2 m

kõrgusel

Arvutuslikult saavutatav

müratase hoone teepoolsel

fassaadil 4 m kõrgusel

Ld, dB Ln, dB Ld,

dB

Ln,

dB

Lden,

dB

Lnight,

dB

Rakvere-Haljala tee (23), km 0-0,761

14 66301:029:0100 Rakvere linn Rakvere linn Põhja tn 27 2 60 3 53 43 67 56 66 56

Pärnu-Lihula tee (60), km 2,847-7,892

15 16001:001:0297 Pärnu linn Papsaare küla Maidle 13 80 3 55 49 61 55 63 55

16 15904:003:0814 Pärnu linn Papsaare küla Mäe 4 65 3 57 52 62 56 63 56

Tallinna-Saku tee (11340), km 2,800-8,723

17 71801:001:1130 Saku vald Männiku küla Männiku tee

141

3 65 3 55 44 61 50 61 50

18 71801:001:0146 Saku vald Männiku küla Männiku tee

147

6 75 3 56 46 62 51 61 50

Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390), km 2,612-15,179

19 19801:002:6240 Harku vald Tabasalu

alevik

Klooga mnt

4/1

3 100 3 55 44 60 49 60 49

20 19801:001:1512 Harku vald Ilmandu küla Sirina 1 110 3 54 44 56 45 56 45

9.3 Vaiksete piirkondade kaitse

Vaiksed alad on määratud kui I mürakategooria alad ehk virgestusrajatiste maa-alad, kus kehtib

madalama mürataseme nõue (Ld ≤ 55 dB).

Euroopa Parlamendi direktiiv 2002/49/EÜ kohaselt on vaiksete alade eesmärgiks vältida või

vähendada müra kahjulikke mõjusid. Täiendavalt on direktiivis määratletud vaikne piirkond

maal ja linnas, kuid ei ole ära määratletud nõudeid vaiksete piirkondade kaitseks. Linnas on

vaikne piirkond pädeva asutuse poolt määratud ala, kus müraallika tekitatud müra ei ületa

kehtestatud Lden väärtust või muu asjakohase müraindikaatori väärtust. Vaikne piirkond maal

on aga pädeva asutuse piiritletud piirkond, kus liiklus, tööstus või huvitegevus ei põhjusta

häirivat müra.

Vaiksed piirkonnad ei ole õigusaktidega reguleeritud, küll aga on nad ära märgitud kohalike

omavalitsuste üldplaneeringutes. Valdavalt on sellisteks aladeks matka- ja terviserajad,

discgolfi rajad, loodus- ja maastikukaitsealad, pargid ning veekogude äärsed piirkonnad.

Liiklussagedusega ≥ 8200 sõidukit ööpäevas kaasneb paratamatult teatav mürahäiring ning

kohati, olenevalt asjaoludest, võib esineda ka mittevastavust müra normtasemetele. Kuigi

arvestades pikaajalise müra negatiivseid tervisemõjusid ja elanike heaolu, siis on kõrgete

müratasemetega elamualadel vaikse ala võimaldamine eriti oluline.

Vaiksete alade püsimist ohustab eelkõige planeerimisel nendega mittearvestamine. Uute

magistraalteede, tööstuse või elamu- ja ärikvartali rajamine tõstab piirkonna müratasemeid, sh

vaiksete alade.

Võimalikud meetmed vaiksete piirkondade säilitamiseks ja kaitseks on järgmised:

• vaiksete alade kaardistamine, nendega arvestamine ja uute alade määramine

planeerimisel;

• olemasoleva haljastuse säilitamine ja hooldamine;

• uue haljastuse rajamine;

• laiemate (20-30 m) haljastusribade või müratõkete rajamine;

• liikluskorralduse muutmine (piirkiiruse alandamine, liiklusvoolu ümberkorraldamine,

raskeliikluse piiramine).

9.4 Meetmete maksumus, kulutasuvus ja rakendamise tähtajad

Müra vähendamise tegevuskava 2025-2029 tegevusi rahastatakse riigiteede teehoiukava 2024-

202717 (kinnitatud 05.02.2024) vahenditest. Dokumendi lisa 1 teehoiukava finantsplaan 2024-

2027 kohaselt on välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmiseks ette nähtud

aastatel 2026-2027 0,6 miljonit eurot aastas. Eeldatud on meetme rahastuse jätkumine aastatel

2028-2029 samas mahus.

Müra vähendamise tegevuskava koostamise käigus leitud vajalike müratõkkeseinte pikkused ja

kõrgused on indikatiivsed ning need täpsustuvad objektipõhise projekteerimise käigus.

Kõigi realiseeritavate parandamist vajavate olukordade puhul arvestati müratõkkeseina

maksumuseks 1500 €/jm. Maksumuste arvutamistel on võetud aluseks hinnanguline

17 Riigiteede teehoiukava 2024-2027

51

müratõkete omahind, millele on juurde arvatud kaasnevad kulud projekteerimisele, ehitusele,

ja ehituse järelevalvele.

Kuivõrd müratõkkeseinte maksumused on hinnangulised ega arvesta iga üksiku olukorra

spetsiifikat, ei määrata kindlaid realiseerumise tähtaegu ühe või teise parandamist vajava

olukorra lahendamiseks. Transpordiamet lähtub olukordade lahendamisel kinnitatud eelarvest

ning prioriteetide järjekorrast. Ühtlasi jätab amet endale õiguse teha põhjendatud muudatusi

prioriteetsuse järjekorras kui ilmnevad teostatavus ja majanduslikud aspektid. Esialgne

realiseerumise perioodi kava on toodud ptk 9.5 tabelis 44.

9.5 Prioriteetide määramine

Prioriteetsuse määramiseks töötati välja valem, mis arvestab viite erinevat aspekti ning igale

aspektile omistati kindel kaalutegur. Arvesse võeti järgnevad tegurid:

• piirväärtuse ületamine (L)

• müratõkkeseinaga saavutatud efektiivsus (E)

• müratõkkeseinast mõjutatud hoonete arv (B)

• müratõkkeseinast mõjutatud elanike arv (R)

• müratõkkeseina maksumus (C)

∑PR= w1*L + w2*E + w3*B + w4*R + w5*C/15000

Piirväärtuse ületamine

Kuna ületamist esines enamasti päevasel ajal, siis võeti piirväärtuse ületamise puhul arvesse

seda, kui mitme dB võrra päevasel ajal piirnorm Ld = 65 dB ületatakse. Piirväärtuse ületamisele

määrati kaaluteguriks (w1) 0,4.

Müratõkkeseinaga saavutatud efektiivsus

Efektiivsuse määramiseks vaadeldi, milline oli hoone maanteepoolsele fassaadile mõjuvate

müratasemete vahe ilma müratõkketa ning koos müratõkkega. Efektiivsuse kaaluteguriks (w2)

määrati 0,3.

Müratõkkeseinast mõjutatud hoonete ja elanike arv

Lisaks otseselt mõjutatud hoonele ning seal elavatele elanikele analüüsiti ka müratõkkeseina

mõju läheduses asuvatele hoonetele ja elanikele. Seega võeti arvesse ka teisi hooneid, kus

otseselt ületamisi ei esinenud. Nii mõjutatud hoonete kui ka mõjutatud elanike kaaluteguriteks

(w3 ja w4) määrati 0,25.

Müratõkkeseina maksumus

Müratõkkeseina maksumuseks on arvestatud 1500 €/jm. Tagamaks, et müratõkkeseina

maksumusel oleks negatiivne mõju lõplikule prioriteetsuse summale määrati müratõkkeseina

maksumuse kaaluteguriks (w5) -0,4. Lisaks hoidmaks võrreldavaid tulemusi mõistlikes

suurusjärkudes ja see läbi parendamaks nende loetavust, jagatakse müratõkkeseina maksumuse

ning kaaluteguri korrutist 15 000-ga.

Meetodi kokkuvõte

Kasutatud meetodist lähtuvalt on järjekorras eespool eelkõige olukorrad, mille puhul on

piirväärtus oluliselt ületatud ning kasu saab rohkem inimesi. Inimeste arv eluruumides on

52

saadud Rahvastikuregistri andmetest. Juhtudel, kus Rahvastikuregistri andmetel ei ole

eluhoonesse registreeritud ühtegi elanikku, muudeti hoone prioriteetsuse summa automaatselt

nulliks ning hoone lisati nimekirja lõppu. Olukorras, kus avaliku väljapaneku ajal selgusid

hoonete elanike arvu osas täpsustavaid andmeid, võeti vastavad muudatused arvesse ka

prioriteetsuse tabelis. Kui avalikustamise käigus selgus, et kinnistu omanik ei soovi

müratõkkeseina, tõsteti kinnistu prioriteetsuse järjekorras nimekirja lõppu.

Vastavalt teostatud arvutustele on prioriteetide järjekord esitatud tabelis 44.

Tabel 44. Prioriteetide järjekord

Jrk

nr

Tee nr

(E-tee

nr)

Tee nimi

Omavalitsus Asutusüksus Aadress

Müratõkkeseina

pikkus

(m)

Müratõkkeseina

kõrgus

(m)

Müratõkkeseina

maksumus

(1500 eur/jm)

∑PR Realiseerimise

periood**

1

8 (E265

Keila-

Paldiski

lõigul)

Tallinna-

Paldiski mnt Keila linn Keila linn

Paldiski mnt

39 60 3 90 000 7,1 2025*-2026

2

8 (E265

Keila-

Paldiski

lõigul)

Tallinna-

Paldiski mnt Lääne-Harju

vald Valkse küla

Joosti ja

Kadarbiku 130 3 195 000 6,6 2025*-2026

3 3

(E264)

Jõhvi-Tartu-

Valga tee Nõo vald Nõo alevik Valga mnt 6 55 3 82 500 5,3 2025*-2026

4 60 Pärnu-Lihula

tee Pärnu linn Papsaare küla Maidle 80 3 120 000 4,7 2025*-2026

5 23 Rakvere-

Haljala tee Rakvere linn Rakvere linn Põhja tn 27 60 3 90 000 4,4 2025*-2026

6 3

(E264)

Jõhvi-Tartu-

Valga tee Kambja vald Lemmatsi küla Riia mnt 225 65 3 97 500 3,5 2027

7 15 Tallinna-

Rapla-Türi tee Saku vald Kirdalu küla Mäe 60 3 90 000 3,3 2027

8 3

(E264)

Jõhvi-Tartu-

Valga tee Nõo vald Meeri küla Valgu 80 3 120 000 3,1 2027

9 11390

Tallinna-

Rannamõisa-

Kloogaranna

tee

Harku vald Ilmandu küla Sirina 110 3 165 000 2,9 2027

10 60 Pärnu-Lihula

tee Pärnu linn Papsaare küla Mäe 65 3 97 500 2,5 2027

11 11340 Tallinna-Saku

tee Saku vald Männiku küla

Männiku tee

147 75 3 112 500 2,2 2028

12 11340 Tallinna-Saku

tee Saku vald Männiku küla

Männiku tee

141 65 3 97 500 2,1 2028

13 2

(E263)

Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa

tee

Kambja vald Lepiku küla Vana-Paali 100 3 150 000 0,8 2028

54

Jrk

nr

Tee nr

(E-tee

nr)

Tee nimi

Omavalitsus Asutusüksus Aadress

Müratõkkeseina

pikkus

(m)

Müratõkkeseina

kõrgus

(m)

Müratõkkeseina

maksumus

(1500 eur/jm)

∑PR Realiseerimise

periood**

14 3

(E264)

Jõhvi-Tartu-

Valga tee Nõo vald

Tõravere

alevik Vana-Nuia 105 3 157 500 0,2 2028

15 15 Tallinna-

Rapla-Türi tee Saku vald

Saustinõmme

küla Sihi 110 3 165 000 0 2029

16 15 Tallinna-

Rapla-Türi tee Saku vald Lokuti küla Kuusalu 70 3 105 000 0 2029

17 15 Tallinna-

Rapla-Türi tee Saku vald Tõdva küla Ildase/1 95 3 142 500 0 2029

18 11

(E265)

Tallinna

ringtee Rae vald Kurna küla

Tuuleveski tee

7//1 130 2,5 195 000 0 2029

*** 11390

Tallinna-

Rannamõisa-

Kloogaranna

tee

Harku vald Tabasalu

alevik

Klooga mnt

4/1 100 3 150 000 0 -

* projekteerimine

** Transpordiamet jätab endale õiguse teha põhjendatud muudatusi prioriteetsuse järjekorras kui ilmnevad teostatavusega seotud aspektid (tegelik maksumus, asukoht jne)

*** Avalikustamise käigus selgus, et kinnistu omanik ei soovi müratõkkeseina.

10 MAANTEEDE LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD VÕIMALIKUD

TERVISEMÕJUD

Hindamaks Euroopa Liidus (EL) keskkonnamüra tervisemõjusid ühtsetel alustel on 2002. aastal

kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ18, mis on seotud

keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. Nimetatud direktiivi III lisas on toodud kahjuliku

mõju hindamise meetodid. Antud lisa on muudetud Euroopa Komisjoni direktiiviga (EL)

2020/36719. Eestis on müra kahjuliku mõju hindamiseks koostatud suunised20 ning müra

kahjuliku mõju hindamise metoodika rakendatud Keskkonnaministri 20.10.2016. a määruse nr

39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta

esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ lisas21, mille kohaselt võetakse müra

kahjuliku mõju hindamisel arvesse südame isheemiatõve (IHD), tugeva häirituse (HA) ja

oluliselt häiritud une (HSD) põhjustamine. Direktiivi kohaselt on IHD ja HA hindamise aluseks

Lden ≥ 55 dB müratsooni jäävate elanike arv ning HSD hindamise aluseks Lnight ≥ 50 dB

müratsooni jäävate elanike arv.

Antud tegevuskava raames hinnatavad terviseväljundid on:

• südame isheemiatõve (RHK-10 koodid I20–I25) esmahaigestumus;

• südame isheemiatõve (RHK-10 koodid I20–I25) suremus;

• suure häiritusega inimeste arv;

• oluliselt häiritud unega inimeste arv.

Tervisemõju arvutused teostas käesoleva tegevuskava tarbeks Tartu Ülikooli

keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber.

IHD esma haigestumisjuhtumite arvu hindamiseks on kasutatud Tervise Arengu Instituudi

(edaspidi TAI) tervisestatistika ja terviseuuringu andmebaasi22 andmeid. Arvutuste aluseks on

kasutatud 2016. aasta andmeid, kuna uuemad andmed puuduvad.

IHD suremusjuhtude arvutuse aluseks on võetud TAI andmebaasist 2019. aasta suremus

südame isheemiatõppe ja 2019. aasta keskmine rahvaarv. Arvutuste aluseks on kasutatud 2019.

aastat seetõttu, et 2021. aasta näitajad võivad olla mõjutatud COVID-19 pandeemiast.

Kuna võrreldes linnalise keskkonnaga on maanteede äärsetesse kõrgematesse müratsoonidesse

jäävate elanike arv suhteliselt väike, on ka maanteede liiklusmürast põhjustatud tervisemõjude

näitajad väikesed. Kahjuliku mõju hindamise arvutustest selgub, et käesoleva tegevuskava

raames välja töötatud müratõketega väheneb kõikide hinnatavate näitajate puhul juhtumite ja

mõjutatud elanike arv marginaalselt (tabel 45). Seda seetõttu, et müra vähendamise tegevuskava

raames töötati välja müratõkked välisõhu mürakaardi tulemuste alusel eluhoonete osas, kus

toimub siseriiklike normtasemete ületamine ning mis ei jää ühegi kavandatava teeprojekti

alasse (vt täpsemalt ptk 7).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ 19 Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367 20 Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse

hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel 21 Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra

vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ lisa 22 TAI tervisestatistika ja terviseuuringu andmebaas

56

Tabel 45. Maanteede liiklusmürast põhjustatud tervisemõju

Näitaja 2021. aasta 2021. a. koos tegevuskava raames

välja töötatud müratõkkeseinaga

IHD esma haigestumus juhtude arv 1,81 1,78

IHD suremus juhtude arv 0,30 0,29

Suure häiritusega elanike arv 876 864

Märkimisväärselt häiritud unega elanike arv 66 62

11 PIKAAJALISED MÜRA VÄHENDAMISE ABINÕUD

Riiklikku strateegiat maanteeliikluse üldisel korraldamisel suunab Eestis transpordi ja liikuvuse

arengukava (kehtiv arengukava on koostatud aastateks 2021-2035)23. Arengukava peamine

eesmärk on säästva liikuvuse ja transpordisüsteemi arendamine. Selleks on vajalik

sundliikumiste asendamine/vähendamine, säästvamate liikumisviiside eelistamine, uute

tehnoloogiate kasutuselevõtt ja negatiivsete välismõjude leevendusmeetmete (nt müraseinad)

kasutamine.

Säästva transpordi arendamise poliitika elluviimiseks lähtutakse põhimõttest „kasutaja

maksab“. Kaalutud on teekasutustasude kehtestamist vastavalt saastenormide,

kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Samuti koostöös

Rahandusministeeriumiga otsustatakse kütuste maksustamise rakendamist nende

kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel.

Arengukavas on veel väljatoodud keskkonda säästva transporditaristu arendamise eesmärk.

Oluline on soodustada rohelist liikumisviisi ehk liiklemist jalgsi, rattaga või ühistranspordiga.

Selleks on vajalik tuua ühistransport inimestele lähemale, muuta seda kasutamise mugavamaks,

kiiremaks ja kättesaadavamaks. Näiteks kiire, tihe ja mugav rongiühendus vähendab

põhimaanteede liikluskoormust ning suurendab liiklusohutust. Samuti tuleks pakkuda paremaid

liikumisvõimalusi, ligipääsetavust ning kasutusmugavust jalgsi või jalgrattaga liikumiseks.

Muudatusi plaanitakse teha ka kaubaveos. Eelisarendatakse väiksema energiatarbe,

ressursikulu (sh maakasutuse) ja keskkonnamõjuga (sh sõiduki kogu elukaare keskkonnamõju)

transpordiliike ehk raudtee- ja veetransporti. Selle eesmärk on suunata suurem osa

maanteevedudest raudteele või merele.

Lisaks on Rohetiiger loonud transpordi teekaardi24, mida võtab ka kliimaseaduse transpordi ja

liikuvuse töörühm kliimapoliitika kujundamisel aluseks. Rohetiiger on 2020. aastal tegutsemist

alustanud sektorite vaheline koostööplatvorm. Rohetiigri missiooniks on luua ja rakendada

loodussõbralikke praktikaid kõikides sektorites ning kujundada välja tasakaalus majandus.

Rohetiigri transpordi teekaart 2040 on järjekorras kolmas Rohetiigri teekaart. Rohetiigri

transpordi teekaardi olulisemad ettepanekud rõhutavad vajadust arendada ühistransporti ja

aktiivseid liikumisviise, et inimesed saaksid isikliku sõiduauto kasutamist vähendada või sellest

loobuda. Kolme olulisema põhimõttena tuuakse välja:

• ühistranspordivõrgustiku ja aktiivsete liikumisviiside eelisarendamine ning nende

kasutus muuta autoga võrreldes konkurentsivõimelisemaks ja mugavamaks;

23 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 24 Rohetiigri transpordi teekaart 2040

57

• vajaliku keskkonna loomine transpordisektori elektrifitseerimiseks, elektrivõrgu

tugevdamine, et asjakohase laadimistaristu väljaehitamine üldse võimalik oleks;

• kaubaveosektori ülemineku toetamine nullheitmega veovahenditele, säilitamaks Eesti

ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.

12 TEGEVUSKAVA AVALIKU VÄLJAPANEKU LÄBIVIIMISE

KIRJELDUS JA AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMISE

PROTOKOLL

Maanteemüra vähendamise tegevuskava oli avalikul väljapanekul perioodil 25.04-16.05.2024.

Avalikustamise perioodil oli võimalik saata ettepanekuid ja küsimusi e-posti aadressile

[email protected]. Avalikustamise perioodil saabus 8 kirja. Pöördumiste sisu ja neile

antud vastused leiab lisast 2.

Tegevuskava tutvustav veebiarutelu toimus MS Teamsi keskkonnas 22.05.2024. Arutelus

osales 10 inimest. Avaliku arutelu protokolli leiab lisast 3.

58

KASUTATUD ALLIKAD

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud

keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega.

2. Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2020/367, 4. märts 2020, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ III lisa seoses keskkonnamüra kahjuliku

mõju hindamise meetodi kehtestamisega

3. Komisjoni direktiiv (EL) 2015/996, 19. mai 2015, millega kehtestatakse ühised müra

hindamise meetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/49/EÜ.

4. KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Heas

seisundis planeet kõigi jaoks ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“,

2021.

5. Atmosfääriõhu kaitse seadus (vastu võetud 15.06.2016)

6. Keskkonnaministri määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra

vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“

(vastu võetud 20.10.2016)

7. Majandus- ja taristuministri määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (vastu

võetud 25.06.2015)

8. Keskkonnaministri määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“ (vastu võetud 03.10.2016)

9. Keskkonnaministri määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (vastu võetud 16.12.2016)

10. Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (vastu võetud 04.03.2002)

11. Eesti Standard EVS-ISO 1996-1:2017. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine

ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord. Veebruar 2017

12. Majandus- ja taristuministri määrus nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ (vastu võetud

03.12.2020)

13. Euroopa Komisjoni raport „Ühtlustatud müra hindamise meetodid Euroopas“

(CNOSSOSEU - „Common Noise assessment Methods in Europe“)

14. Juhend Strateegilised mürakaardid CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal.

Keskkonnaõiguse Keskus, Tallinn 2020

15. Transpordiamet, 2022. Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab

üle kolme miljoni sõiduki aastas

16. ERC Konsultatsiooni OÜ „Müra vähendamise tegevuskava. Liiklussageduse prognoos“

2023

17. Riigiteede teehoiukava 2024-2027

(https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/Riigiteede%20teehoiukava%202024-2027.pdf)

18. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. (https://valitsus.ee/media/4253/download)

19. Tartu Ülikool, Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra

terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja

Tartu linna ning põhimaanteede näitel, 2020.

59

20. Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringu andmebaas

(https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__01Esmashai

gestumus/?tablelist=true)

21. Rohetiigri transpordi teekaart 2040 (https://transporditeekaart.rohetiiger.ee/)

22. Kliimaseaduse töörühmad (https://kliimaministeerium.ee/rohereform-

kliima/kliimaseadus/tooruhmad)

23. Kliimaministeerium „Välisõhus leviv müra“ (https://kliimaministeerium.ee/energeetika-

maavarad/valisohk/mura )

24. Rohetiigri transpordi teekaart: ühissõiduk tuleb muuta autost mugavamaks. 07.02.2024.

(https://rohetiiger.ee/rohetiiger-blogi/rohetiigri-transpordi-teekaart-uhissoiduk-tuleb-

muuta-autost-mugavamaks/)

60

LISAD

Lisa 1. Mürakaardid

Mürakaart 1-1 Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 192,494-195,306 km.

Vana-Paali. Ld

Mürakaart 1-2 Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee 192,494-195,306 km.

Vana-Paali. Ln

Mürakaart 2-1 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 139,534-140,155 km.

Riia mnt 225. Ld

Mürakaart 2-2 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 139,534-140,155 km.

Riia mnt 225. Ln

Mürakaart 3-1 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 150,931-151,606 km.

Valga mnt 6//Valgu. Ld

Mürakaart 3-2 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 150,931-151,606 km.

Valga mnt 6//Valgu. Ln

Mürakaart 4-1 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 153,522-154,433 km.

Vana-Nuia. Ld

Mürakaart 4-2 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 153,522-154,433 km.

Vana-Nuia. Ln

Mürakaart 5-1 Riigitee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee 82,589-102,665 km.

Riia mnt 271//Riia mnt 273//Riia mnt 275. Ld

Mürakaart 5-2 Riigitee Tallinna-Pärnu-Ikla tee 82,589-102,665 km.

Riia mnt 271//Riia mnt 273//Riia mnt 275. Ln

Mürakaart 6-1 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee 27,656-28,879 km.

Kadarbiku//Joosti. Ld

Mürakaart 6-2 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee 27,656-28,879 km.

Kadarbiku//Joosti. Ln

Mürakaart 7-1 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee 27-656-28,879 km.

Paldiski mnt 39. Ld

Mürakaart 7-2 Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee 27-656-28,879 km.

Paldiski mnt 39. Ln

Mürakaart 8-1 Riigitee 11 Tallinna ringtee 11,260-15,104 km.

Tuuleveski tee 7/1. Ld

Mürakaart 8-2 Riigitee 11 Tallinna ringtee 11,260-15,104 km.

Tuuleveski tee 7/1. Ln

Mürakaart 9-1 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 9,779-11,345 km.

Sihi. Ld

Mürakaart 9-2 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 9,779-11,345 km.

Sihi. Ln

Mürakaart 10-1 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 11,345-15,164 km.

Kuusalu. Ld

61

Mürakaart 10-2 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 11,345-15,164 km.

Kuusalu. Ln

Mürakaart 11-1 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 11,345-15,470 km.

Ildase/1. Ld

Mürakaart 11-2 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 11,345-15,470 km.

Ildase/1. Ln

Mürakaart 12-1 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 15,470-17,250 km.

Mäe. Ld

Mürakaart 12-2 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 15,470-17,250 km.

Mäe. Ln

Mürakaart 13-1 Riigitee 23 Rakvere-Haljala tee 0-0,761 km.

Põhja tn 27. Ld

Mürakaart 13-2 Riigitee 23 Rakvere-Haljala tee 0-0,761 km.

Põhja tn 27. Ln

Mürakaart 14-1 Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km.

Mäe. Ld

Mürakaart 14-2 Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km.

Mäe. Ln

Mürakaart 15-1 Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km.

Maidle. Ld

Mürakaart 15-2 Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee 4,539-7,220 km.

Maidle. Ln

Mürakaart 16-1 Riigitee 11340 Tallinna-Saku tee 5,072-6,224 km.

Männiku tee 141//Männiku tee 147. Ld

Mürakaart 16-2 Riigitee 11340 Tallinna-Saku tee 5,072-6,224 km.

Männiku tee 141//Männiku tee 147. Ln

Mürakaart 17-1 Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 5,572-6,374 km.

Klooga mnt 4/1. Ld

Mürakaart 17-2 Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 5,572-6,374 km.

Klooga mnt 4/1. Ln

Mürakaart 18-1 Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10,876-12,759

km. Sirina. Ld

Mürakaart 18-2 Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10,876-12,759

km. Sirina. Ln

Lisa 2. Tegevuskava avaliku väljapanekul saabunud ettepanekud ning neile saadetud vastused

Jrk

nr

Saabumise

kuupäev ja

saatja

Kirja sisu Vastus

1 30.04.2024

A.P.

Tutvusin Teie kodulehel õhumüra vähendamise

tegevuskava ülevaatega. Sellega seoses ei leidnud Teie

poolt koostatud ülevaates "Välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab

üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029" lk 13 tabel nr

6 Tee nr E67 km 13,040 - 64.166 hõlmatud maanteelõigu

kohta mürakaarti. Minu jaoks olid kummalised lk. 18

tabelis olevad piirkiirused. 50-70-90. Kui me teame, et

digimärgid lubavad sõita piirkiirustega 110 ja 120 km

tunnis.

Kuna elan ise Tallinn-Pärnu -Ikla mnt ääres ja mõõtsin

pühapäeval huvi pärast Tallinna poole sõitvate autode

poolt tekitatud müra tugevust, milleks sain 65-75, mõned

piigid ka üle 80db, siis soovin

tutvuda Transpordiameti mõõtmistulemustega Ääsmäelt

kuni Kanama viaduktini.

Transpordiameti 23.05.2024 e-kiri nr 8-5/24/7406-3

Tere

Tänan Teid pöördumise eest.

Selgitan, et avalikul väljapanekul olev "Välisõhus leviva

müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida

kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029"

(edaspidi tegevuskava) tugineb 2022. aastal valminud

maanteede strateegilisele mürakaardile. Viimane koostatakse

iga 5 aasta järel maanteelõikudele, kus aasta keskmine

liiklussagedus on üle 3 miljoni sõiduki aastas ja sellega saab

tutvuda samuti Transpordiameti kodulehel

https://transpordiamet.ee/mura#strateegiline-muraka

Müratasemete arvutuslikuks hindamiseks on strateegilise

mürakaardi koostamisel kasutatud arvutiprogrammiga

modelleerimist. Arvutuste teostamise parameetrid lähtusid

CNOSSOS-EU arvutusmetoodikast ning tegevuskavas

kirjeldatakse teelõike samade parameetritega kui neid

kirjeldati strateegilise mürakaardi seletuskirjas. Strateegilisel

mürakaardistamisel arvestati sõidukiiruseks püsivalt

kehtestatud piirangut. Lõikudel, kus ajutiselt on kehtestatud

suuremaid/madalamaid piirkiirusi, kasutati püsivat

kiirusepiirangut, samuti pidi arvutuste lähteandmetes

arvestama naastrehvide kasutusega. Kokkuvõtvalt peavad

kasutatavad indikaatorid kirjeldama kalendriaasta A-

korrigeeritud pikaajalist keskmist helirõhutaset.

63

Strateegilise mürakaardi seletuskirjas on toodud järgmine

selgitus: Suvisel ajal on osadel maanteedel kehtestatud

ülemiseks lubatud piirkiiruseks 100, 110 ja 120 km/h:

• suvisel ajal piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 100-le

km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~1 dB võrra,

• suvisel ajal piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 110-le

km/h tõstab ekvivalentset helirõhutaset ~2 dB võrra,

suvisel ajal piirkiiruse tõstmine 90-lt km/h 120-le km/h tõstab

ekvivalentset helirõhutaset ~3 dB võrra

Arvutustele lisaks teostati üle Eesti 10-s mõõtmispunktis ka

mõõtmis- ja modelleerimistulemuste võrdlus. Üks neist

punktidest asus Tallinna-Pärnu-Ikla tee ääres Sillaotsa

kinnistul (72703:002:0188). Võrdluse alusel olid Sillaotsa

kinnistu võrdluspunktis modelleerimistulemuste alusel

müratasemed 2-4 dB kõrgemad kui mõõtmiste alusel

arvutatud müratasemed. Võrdlus on toodud strateegilise

mürakaardi seletuskirjas tabelis 4 (lk 11).

Tegevuskava lisades on esitatud mürakaardid asukohtades,

kuhu on tegevuskavaga kavandatud müratõkked. Tallinna-

Pärnu-Ikla tee km 13,040-64,166 lõigu mürakaardiga saab

tutvuda strateegilise mürakaardi uuringus. Kanama-Ääsmäe

vahelises lõigus eluhoonete teepoolse külje piirväärtused

strateegilise mürakaardi arvutuste alusel ületatud ei olnud.

Saadan e-kirja lisana strateegilise mürakaardi seletuskirja

ning Kanama-Ääsmäe vahelist teelõiku hõlmavad

mürakaardid C 7-1.1 (Ld päevase aja hinnatud müratasemete

leviku kaart) ja C 7-2.1 (Ln öise aja hinnatud müratasemete

leviku kaart).

64

2 25.04.2024

L.S.

Olen ... Maidle, Papsaare küla, Pärnu linn kinnistu omanik.

Mürakaartidel 29 ja 30 on elamuks märgitud ainult üks

elamu (Maidle) katastritunnus 64201:001:2198.

Katastritunnus 16001:001:0298 on Humala kinnistu, millel

asub ridaelamu (ehitisregistri kood 103000869).

Sooviksin teada, kas müratõke tuleb maantee ja

kergliiklustee vahele või kergliiklustee ja kraavi vahele.

Transpordiameti 31.05.2024 kiri nr 8-5/24/7076-8

Täname Teid pöördumise eest. Selgitame, et müra

vähendamise tegevuskava koostamisel on lähtutud 2022.

aastal koostatud maanteede strateegilisest mürakaardist, mille

koostamise ajal oli Humala kinnistul paiknev hoone

andmebaasides märgitud kui küün. Kui riikliku ehitisregistri

ja aadressiandmete infosüsteemi (Maa-amet) järgi on hetkel

tegemist ridaelamuga, siis Eesti topograafia andmekogu

(ETAK) kohaselt on tegemist mitteeluhoonega. Kuna

mürakaardil esitatakse hooneid automaatselt värvituna

vastavalt ETAKis toodule, siis seetõttu on juhtunud see, et

ridaelamu on kaardil kirjeldatud kui mitteeluhoone.

Kontrollimise käigus selgus, et Humala kinnistul paiknevale

hoonele ei mõju müra normtasemeid ületavad müratasemed

(teele lähimas hoone teepoolse külje punktis 64 dB päevasel

ajal, 57 dB öisel ajal) ning seega ei ole antud kinnistu osas

vaja müra leevendavaid meetmeid kasutusele võtta.

Müraolukorda jälgitakse strateegilise kaardistamise abil,

mida uuendatakse iga viie aasta järel. Normiületuse korral

lisatakse kinnistu tegevuskavasse ning sellele määratakse

leevendav meede.

Tegevuskavaga planeeritud müratõkke asukoht Maidle

kinnistu kaitseks täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus,

millele eelneb projekteerimistingimuste menetlus, millesse

kaasatakse ka kõik puudutatud isikud. Projekteerimise käigus

leitakse müratõkkele kõige optimaalsem lahendus ja asukoht,

mis arvestab mh olemasoleva kergliiklusteega.

65

3 26.04.2024

aktsiaselts

AQUA

MARINA

Aitäh info eest. Palume mitte planeerida ja ehitada

müratõkkeid piirnevalt meie kinnistuga 62509:038:0002.

Transpordiameti 31.05.2024 kiri nr 8-5/24/7076-9

Täname Teid pöördumise eest.

Kinnitame, et Transpordiamet poolt koostatava müra

vähendamise tegevuskavaga 2025-2029 ei

ole kavandatud müratõket Pärnu linna Riia mnt 116 kinnistu

kaitseks, kuna tegemist on sihtotstarbelt ärimaaga.

Müratõkkeid kavandame vaid olemasolevate müratundlike

hoonete (elamud, lasteaiad jms) kaitseks.

4 04.05.2024

O.K.

Meie kinnistu asukoht Keila, Paldiski mnt 39. Seoses

sellega tekkis paar küsimust:

plaani kohaselt ei ole müratõke kohakuti meie kinnistuga,

suurem müra on just aias, mida müratõke ei kata

plaanil ei ole sissesõiduteed, kuidas pääseme oma

kinnistule?

vastavalt Tallinna ringtee arendusele peaks praegune

Paldiski mnt jääma kohalikuks teeks, kas on siis môtet teha

kulutusi praegu müratõkke ehituseks?

Transpordiameti 31.05.2024 kiri nr 8-5/24/7076-10

Täname Teid pöördumise eest.

Selgitame, et tegevuskavas müratõkete modelleerimisel on

lähtutud põhimõttest, et vähendada mürataset ja viia see

normidele vastavaks müratundliku hoone teepoolsel küljel e

fassaadil, mitte tervel kinnistul. Keskkonnaministri

16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestab liiklusmüra normtasemed mh

müratundliku hoone teepoolsele küljele.

Tegevuskavas on esitatud planeeritavate müratõkete

vajalikud kõrgused ja pikkused ning nende põhimõtteline

asukoht, et tagada normtasemete täitmine. Iga konkreetse

müratõkke täpne lahendus ja asukoht selguvad edaspidise

ehitusprojekti koostamise käigus. Siis lahendatakse ka

kinnistule juurdepääsu küsimused – kas rajatakse uus

mahasõit või projekteeritakse väravatega müratõkke

lahendus. Ehitusprojekti koostamisele eelneb

projekteerimistingimuste menetlus, mille käigus on kõigil

puudutatud isikutel võimalus esitada oma arvamusi

projektlahenduse osas.

66

Tallinna-Paldiski maantee Keila linna põhjapoolne ümbersõit

on kajastatud nii maakonnaplaneeringus kui ka kohalikus

üldplaneeringus. Paraku ei ole selle rajamiseks hetkel

realiseerimisplaani ja võib eeldada, et see on kaugemal kui 10

aastat. Seetõttu oleme valmis norme ületavaid müraolukordi

leevendama olemasolevas olukorras. Juhul kui Te aga ei

soovi müratõket Paldiski mnt 39 eluhoone kaitseks, palume

sellest teada anda. Loobumise korral on müratõket võimalik

uuesti planeerida 5 aasta pärast, mil tegevuskava tuleb

uuendamisele.

5 13.05.2024

S.K.

Annan teada, et tegelikkuses on Riia mnt 225/1 elanike

arv 4 (2 tsk ja 2 alaealist last) ja Riia mnt 225/2 elanike

arv 5 (3 tsk ja 2 alaealist last).

Seega Riia mnt 225 planeeritav müratôkkesein parendaks

9 inimese elukeskkonda.

Olen nõus müra vähendavate rajatiste ehitistega ja ootame

neid esimesel võimalusel.

PS! Jään ootama telefonivestluses jutuks olnud Riia mnt

225/2 müra tugevuse arvutust.

Transpordiameti 04.06.2024 kiri nr 8-5/24/7076-11

Täname Teid pöördumise eest. Olete oma 13.05.2024 e-kirjas

andnud teada, et tegelikkuses on Riia mnt 225/1 elanike arv

4 (2 täiskasvanut ja 2 alaealist last) ja Riia mnt 225/2 elanike

arv 5 (3 täiskasvanut ja 2 alaealist last). Seega, Riia mnt 225

planeeritav müratõkkesein parendaks 9 inimese

elukeskkonda.

Selgitame, et tegevuskavas kasutatud elanike arvud on

saadud 2022. aastal Rahvastikuregistrist teostatud

masspäringu kaudu. Võib esineda võimalus, et päringu

teostamise hetkel oli antud elukohta registreerinud inimeste

hulk väiksem või on tekkinud päringu raames viga. Seetõttu

tegi Transpordiamet 31.05.2024 e-kirjaga Kambja

Vallavalitsusele järelepärimise Riia mnt 225 aadressidel

sissekirjutust omavate isikute arvu selgitamiseks käesoleval

hetkel. Kambja Vallavalitsus teatas 03.06.2026 vastuskirjas,

et 03.06.2024 seisuga on aadressil Riia mnt 225/1

67

sissekirjutus 4-l inimesel ja aadressil Riia mnt 225/2 1-l

inimesel.

Müra vähendamise tegevuskava koostamisel ja

leevendusmeetmete määramisel on aluseks võetud müra

normtasemete ületused. 2022.a koostatud strateegilise

mürakaardi alusel on Riia mnt 225 kinnistul ületatud

maanteele lähema elamu ehk müratundliku hoone (aadress

Riia mnt 225/1) teepoolse külje normtase. Seega

tegevuskavasse lisatakse ja selle analüüsides arvestatakse

norme ületavas olukorras oleva hoone ja selles ametlikult

sisse kirjutatud elanikega. Teilt saadud info ja Kambja

Vallavalitsuse kinnituse alusel arvestame Riia mnt 225/1

elanike arvuks 4 inimest ning teeme tegevuskavas

vastavasisulised parandused. Sellega seoses Riia mnt 225

tõuseb prioriteetide tabelis ühe koha võrra.

6 13.05.2024

Saku

Vallavalitsus

Transpordiamet on edastanud Saku Vallavalitsusele

24.04.2024 nr 8-5/24/7078-1 Välisõhus leviva müra

vähendamise tegevuskava 2025-2029 eelnõu avaliku

väljapaneku teate.

Antud teatega palute meil tegevuskava eelnõuga tutvuda ja

esitada ettepanekud.

Siinkohal anname teile teada, et Saku Vallavalitsuse

planeerimiskomisjon on tutvunud eelnimetatud eelnõuga.

Järgnevalt edastame teile ettepanekud müratõkkeseinte

lahenduste kohta, mis on tegevuskava järgi planeeritud

Saku valla haldusterritooriumile:

a) Riigitee 15 Tallinn – Rapla – Tüüri tee 11,345-

15,470 km, Ildase/1, Tõdva küla, Saku vald on

modelleeritud müratõkke pikkuseks 95m ja

Transpordiameti 04.06.2024 kiri nr 8-5/24/7087-3

Olete 13.05.2024 e-kirjaga esitanud Saku Vallavalitsuse

planeerimiskomisjoni ettepanekud seoses Transpordiameti

koostatava välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

2025-2029 eelnõu avaliku väljapanekuga. Palute Saku valla

haldusterritooriumile kavandatavate müratõkete osas

arvestada projekteerimisel oleva tugimaantee 15 Tallinn-

Rapla-Türi Lokuti ja Tõdva külade vahelise jalgratta- ja

jalgteega ning teete ettepaneku kinnistutele ligipääsetavuse

tagamiseks säilitada olemasolevad või projekteerida uued

mahasõidud.

Selgitame, et tegevuskavas on esitatud planeeritavate

müratõkete vajalikud kõrgused ja pikkused ning nende

68

kõrguseks teepinnast 3 m. Paralleelselt on Saku

Vallavalitsuse tellimusel projekteerimisel Lokuti

ja Tõdva külade vaheline jalgratta- ja jalgtee,

milleks on ehitisregistris väljastatud

projekteerimistingimused (ehitise kood:

221451444, lisatud kirja manusesse).

Projekteerimistingimused on kooskõlastatud ka

Transpordiameti esindajaga, kes on edastanud

Transpordiameti tähelepanekud (vt lisatud kirja

manust). Palume Ildase/1 katastriüksuste ette

müratõkkeseina projekteerima hakkamisel

arvestada Lokuti-Tõdva vahele planeeritava

jalgratta- ja jalgtee lahendusega, mille kohta

valmib põhiprojekt orienteeruvalt 2025. aasta

suveks.

b) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

mürakaartidele on modelleeritud katkematu

piirjoonega müratõkked, kuid joonistele pole

kantud kinnistute mahasõiduteid. Palume

müratõkete projekteerimisel arvestada ka

asjaoluga, et kinnistuteni peab säilima

ligipääsetavus sõidukitega, ehk selleks tuleb, kas

säilitada olemasolevad või projekteerida uued

mahasõiduteed.

Palume planeeritavate müratõkkeseinte projektlahendused

kooskõlastada enne rajamist Saku Vallavalitsusega.

põhimõtteline asukoht, et tagada normtasemete täitmine. Iga

konkreetse müratõkke täpne lahendus ja asukoht selguvad

edaspidise ehitusprojekti koostamise käigus. Siis

lahendatakse ka kinnistule juurdepääsu küsimused – kas

rajatakse uus mahasõit või projekteeritakse väravatega

müratõkke lahendus olemasolevale mahasõidule.

Ehitusprojekti koostamisele eelneb projekteerimistingimuste

menetlus, mille käigus on kõigil puudutatud isikutel (sh

kohalik omavalitsus) võimalus esitada oma arvamusi

projektlahenduse osas. Lokuti ja Tõdva külade vahelise jalg-

ja jalgrattatee projektiga arvestame edaspidistes tegevustes.

7 19.05.2024

T.K.

Tabasalu, Klooga mnt 4 ei soovi müratõket.

Transpordiameti 04.06.2024 e-kiri

Tere!

69

Täname Teid seisukoha eest. Arvestame sellega tegevuskava

koostamisel ning edasiste tegevuste planeerimisel.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

uuendatakse taas viie aasta pärast, mil Teil on võimalus uuesti

müratõkke rajamise osas otsustada.

8 02.05.2024

S.S.

Tänan Teid teavituse eest!

Kahjuks ei ole võimalik 22.05 arutelul osaleda, kuid

maaüksuse Ilmandu küla, Sirina talu, Harku vald

omanikud on huvitatud müratõkke ehitusest. Seega olen

tänulik igasuguse info (sh täpsema ajakava) eest, mis meie

maaüksust puudutab. Samuti, kui on midagi, mida

peaksime veel omalt poolt tegema, andke palun kindlasti

teada sellel e-posti aadressil.

Transpordiameti 04.06.2024 kiri nr 8-5/24/7076-12

Täname Teid pöördumise eest.

Selgitame, et hetkel on välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskavas esitatud planeeritavate müratõkete vajalikud

kõrgused ja pikkused ning nende põhimõtteline asukoht, et

tagada normtasemete täitmine. Iga konkreetse müratõkke

täpne lahendus ja asukoht selguvad edaspidise ehitusprojekti

koostamise käigus. Siis lahendatakse näiteks ka kinnistule

juurdepääsu küsimused – kas rajatakse uus mahasõit või

projekteeritakse väravatega müratõkke lahendus.

Ehitusprojekti koostamisele eelneb projekteerimistingimuste

menetlus, mille käigus on kõigil puudutatud isikutel võimalus

esitada oma arvamusi projektlahenduse osas. Selleks

kaasame kinnistuomanikke kirjalikult. Hetkel on tegevuskava

seletuskirja tabel 44 prioriteetide järjekord kohaselt Sirina

maaüksuse leevendava meetme ehitamine kavandatud

hinnanguliselt 2027. aastal.

Lisa 3. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava 2025 – 2029 eelnõu tutvustava

arutelu protokoll.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle

kolme miljoni sõiduki aastas (MVT), 2025-2029 eelnõu tutvustava arutelu protokoll

22.05.2024 kell 17.30-18.20, MS Teams veebikeskkonnas

Arutelul osales 10 inimest.

Osalejad (sh organisatsioonide nimed): V. Lükk (Transpordiamet (TRAM), K. Olt (TRAM),

D. Andreson (TRAM), M. Ründva (Kajaja Acoustics OÜ), E. Eha (Kajaja Acoustics OÜ), Piia

Raig (Nõo Vallavalitsus) ja 4 eraisikut.

Päevakava:

- Sissejuhatus – V. Lükk

- Tegevuskava tutvustus – E. Eha

- Saabunud ettepanekutega arvestamine – E. Eha

- Arutelu

1. Sissejuhatavas osas tutvustati avaliku arutelu päevakava ja korralduslikku poolt.

2. Tegevuskava tutvustus

Konsultant selgitas, et MVT koostatakse strateegilise mürakaardi tulemuste alusel, mis viimati

koostati 2022. aastal ning et eesmärgiks on müratasemete vähendamine ja mõju ohjamine

erinevate meetmete abil. MVT uuendatakse iga 5 aasta järel.

Anti ülevaade MVT koostamise õigusliku raamistiku kohta, nii EL direktiivide kui siseriiklike

õigusaktide näol. Tutvustati Euroopa Liidu ühtseid müraindikaatoreid, millele Eestis

normtasemeid kehtestatud ei ole ning samuti Eesti müraindikaatoreid, mille normtasemed on

kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 71 (16.12.2016). Selgitati, et maanteede ääres

asuvatel olemasolevatel müratundlikel aladel tuleb lähtuda liiklusmüra päevase aja

piirväärtusest Ld 65 dB müratundliku hoone teepoolsel küljel ning öise aja piirväärtusest Ln 60

dB müratundliku hoone teepoolsel küljel.

MVT koostamise lähteandmed olid strateegilise mürakaardi alusel 2021. a. liiklussagedustega

modelleeritud normtasemeid ületavad olukorrad ning ERC konsultatsioonid OÜ

liiklusprognoos aastaks 2041. Konsultant selgitas MVT koostamise käigus kasutatud müra

leevendusmeetmete modelleerimise metoodikat ja leevendamist vajavate müraolukordade

kriteeriume (piirväärtuse ületus eluhoone teepoolsel küljel). MVT meetmeid rakendades

leeveneb otseselt 64 elaniku müraolukord.

Müra vähendamise võimalusteks on müraallika emissioonide vähendamine (piirkiiruse

alandamine, liiklusintensiivsuse vähendamine ja raskeveokite

liikluspiirangud/ümbersuunamine), müra leviku tõkestamine (müratõkkeseinte rajamine) ja

müratundlike objektide kaitse (vaiksete piirkondade kaitse).

MVT koostamise käigus modelleeriti 19 müratõkkeseina asukoht ja parameetrid (pikkus,

kõrgus teekattest), millega paraneb kokku 82 elaniku elukeskkond (64 otseselt

müratõkkeseinast ja 18 kaudselt). Lahenduste väljatöötamisel oli kriteeriumiks, et need peavad

tagama müra normtasemed ja vähendama mürataset vähemalt 5 dB võrra eluhoone teepoolsel

71

küljel. Selgitati ka, et müratõkkeseinte parameetrid täpsustuvad ehitusprojektide koostamise

käigus. Konsultant nimetas meetmed vaiksete piirkondade säilitamiseks ja kaitseks.

MVT käigus väljatöötatud meetmete prioritiseerimisel olid aluseks järgmised tegurid:

piirväärtus Ld ≥65 dB, müratõkkeseinaga saavutatud efektiivsus, müratõkkeseinast mõjutatud

elanike arv ja müratõkkeseina maksumus.

Konsultant selgitas MVT koostamise raames hinnatud müra mõju tervisele

(südameisheemiatõve esmahaigestumus ja suremus, suure häiritusega inimeste arv ja oluliselt

häiritud unega inimeste arv). Kuna võrreldes linnalise keskkonnaga on maanteede äärsetesse

kõrgematesse müratsoonidesse jäävate elanike arv suhteliselt väike, on ka maanteede

liiklusmürast põhjustatud tervisemõjude näitajad (sh vähenemine) väikesed.

Anti ka ülevaade pikaajalistest müra vähendamise abinõudest.

Konsultant tutvustas avalikustamise ajal saabunud põhilisi küsimusi MVT kohta, milleks olid

müratõkete paiknemine ja kinnistutele juurdepääsude tagamine, täpsustamist vajanud elanike

arvud eluhoones ning arvutustes kasutatud piirkiirused. Konsultant selgitas, et müratõkete

asukohad on MVT-s indikatiivsed ja et lahendused täpsustuvad konkreetsete müratõkete

ehitusprojektide koostamise käigus, elanike arv hoonetes on MVT-s saadud masspäringuga

Rahvastikuregistrist 2022. aastal ning erinevus võib olla tekkinud päringu saamisel või on

muutunud aadressile registreeritud elanike arv hiljem, kuid me võtame saadetud täpsustused

arvesse prioriteetsuse arvutamisel. Piirkiiruste puhul on kasutatud püsivat piirkiirust. Tõstetud

või alandatud piirkiirust ei ole arvestatud, sest tegemist on pikaajalise keskmise mürataseme

arvutusega, kus peab mh arvestama ka naastrehvide kasutust (3 kuud aastast).

3. Edasised tegevused MVT-ga

V. Lükk selgitas, mis MVT avaliku arutelu järgselt toimub. Tegevuskava eelnõu 21-päevase

avaliku väljapaneku järgselt täiendatakse ja parandatakse MVT tulenevalt saabunud

ettepanekutest ja küsimustest. Täpsustatud MVT on kavas ametlikult kinnitada ja sellest

teavitame TRAM kodulehel. Samuti selgitas V. Lükk müra vähendamise meetmete

finantseerimist riigiteede teehoiukava alusel ning strateegilise mürakaardi ja MVT uuendamist

iga 5 aasta järel.

4. Arutelu

H.J. küsimus: Millal on MVT järgmine etapp, millest maaomanikud teada saavad ja kas enne

lõpliku otsust, et hakatakse ehitama, on maaomanikel ja nende naabritel ka võimalik kaasa

rääkida?

Vastas V. Lükk: MVT kinnitamise järel on enne ehitamise algust vajalik koostada müratõkete

ehitusprojektid, millele eelneb projekteerimistingimuste menetlus ja selle käigus kaasatakse

maaomanikud. Sellel hetkel on võimalik lahendusele kaasa rääkida või ka loobuda

leevendusmeetmest. Kui avalikustamise käigus ei ole leevendusmeetmest loobumisest

teavitatud, siis oleks hea kui sellest praegu võimalikult kiiresti teada antaks meile. Sellega ei

kao kinnistu meie jaoks ära, vaid saab nö mitteaktiivseks selleks MVT perioodiks, aga uue

MVT koostamisel muutub aktiivseks tagasi.

H.J. küsimus: Küsin täpsemalt selles osas, et kas Saku vald on teiega ühendust võtnud?

Vastasid V. Lükk ja K. Olt: Saku vald esitas oma seisukoha ja palus olla kaasatud järgmistes

protsessides (projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlus). JJT lahendusega arvestame.

72

T.K. küsimus: Mürataset mõõdetakse 2 m kõrgusel. Kas tee kõrguselt horisontaalselt või kui

maapind langeb teest eemaldudes siis olemasoleval kõrgusel?

Vastasid E. Eha ja V. Lükk: Modelleeritakse 2 m kõrgusel maapinnast. Müratase hinnatakse 2

m kõrgusel eluhoone teepoolsel küljel ja seda võrreldakse müra normtasemega. Kui müratase

on normtaset ületav, on objekt MVT osa ning kui selles asukohas on kavandatud teeprojekt, siis

jääb teeprojekti ootama. Kui ei, siis on MVT objektide nimekirjas hinnangulise

realiseerimisajaga.

H.J. küsimus: Kui müratõkke kõrgus on kavandatud 3,5 m tee tasapinnast, aga kui maa tasapind

tõuseb tee ääres järsult, siis kas müratõke arvestatakse ka kõrgem?

Vastasid E. Eha ja V. Lükk: Müratõkke kõrgus on arvestatud teepinnast. Müra mudel arvestab

maastiku omadustega. Kui on kõrgem või madalamal maapind, siis müratõkke kõrgus on

arvestatud ikka 2 m kõrgusel asuvale punktile eluhoone teepoolsel küljel. Jah, arvestab

maastikuga.

S.S. küsimus: Kuidas tagatakse juurdepääs, kui müratõke tuleb. Kui projekteeritakse, kas siis

lahendust tutvustatakse?

Vastas V. Lükk: Nii nagu enne selgitasin, siis MVT-s on mudeldatud leevendavad meetmed

(müratõkked üldisemal tasandil) saamaks teada kui pikka ja kõrget müratõket on vaja, et

normtasemed tagada, aga see, kuidas tagatakse kinnistutele juurdepääs sõltub

projektlahendusest. Omanike ja piirinaabrite käest küsitakse projekteerimistingimuste

menetluses arvamust. Siis saab esitada ettepanekud, mh ka maha sõitude osas. Juhul kui ei saa

juurdepääsu tagada ümber müratõkke, oleme kasutanud päris palju ka väravate lahendust.

T. K. küsimus: Seega kui 2 m kõrgus on plankaia taga, siis müra väärtus on seal tunduvalt

väiksem kui tegelik.

Vastas V. Lükk: Müra hindamise punkt (kus kontrollime nii olemasolevat kui müratõkke

rajamise järgset olukorda) on eluhoone teepoolsel küljel. Seal punktis peab norm olema

saavutatud ja selle punkti järgi on arvutatud müratõkke kõrgus ja pikkus.

H.J. küsimus: Praegune müratõke on kavandatud Tallinn-Rapla-Türi maantee hetke

liikluskoormuse juures ja selle asukoha suhtes. Saku valla ÜP näeb ette, et Tõdva ja Lokuti

vahele on planeeritud mitmetasandiline ristmik ja maantee on planeeritud 2+2 ristlõikega. See

tähendab, et kiirused oluliselt tõusevad ja müra oluliselt suureneb. Kas on mõistlik ehitada

müratõke, kui lähema 10 aasta jooksul olukord muutub ja Tallinn-Rapla-Türi maantee lõik, mis

praegu on hoonest 20 m kaugusel, muutub kõrvalteeks.

Vastas V. Lükk: Viljandi maanteele (Tallinn-Rapla-Türi) on koostatud eskiislahendus, millega

uue tee asukoht on määratud ja loodetavasti jõuab see ka üldplaneeringusse, kuid me ei näe

selle realiseerumist lähima 10 aasta jooksul. Oleme tegevuskavas põhimõtteks võtnud selle, et

teeprojektide lahendada jäävad olukorrad, kus lähema 10 aasta jooksul on näha ka selle

teeprojekti realiseerimine. Vastasel korral tuleb inimestel leevendust liiga kaua oodata.

T.K. küsimus: kas müratõkkeseinu on ka läbipaistvaid või valgusavadega akende kohal?

Vastas V. Lükk: Jah, on küll. On täiesti läbipaistvaid lahendusi ja neid kasutatakse olukordades,

kus rajatav müratõke hakkaks oluliselt varjestama eluruumide aknaid. Nendes olukordades, kus

tekib kahtlus, et müratõke võib hakata varjestama aknaid, tehakse insolatsiooniarvutused – kui

palju tunde päikesepaistet erinevatel aastaaegadel langeb akendele ning kui see on väiksem kui

73

kehtestatud norm, nähakse ette ka läbipaistev müratõkkelahendus. Läbipaistvate lahenduste

puhul on ka puudusi – kiire määrdumine ja väga tihe hoolduse (pesemine) vajadus. Teie kinnistu

näitel, kus mainite, et müratõke jääb eluhoonele väga lähedale, võib arvata, et

insolatsiooniarvutus on vajalik, kui plaanitav müratõke ei jää just hoone põhjaküljele, kust

päike nagunii ei paista. Need küsimused lahendatakse projekteerimise käigus, kus teil on

võimalik infot saada ja kaasa rääkida.

V. Lükk tänas kõiki arutelul osalejaid ning lõpetas koosoleku 18.20.

Kõik küsimused / ettepanekud arutleti läbi koosolekul ja puudub vajadus täiendavaks

kirjalikuks vastamiseks.

Protokolli koostas: Kristi Olt

KÄSKKIRI

08.08.2024 nr 1.1-1/24/119

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni

sõiduki aastas 2025-2029, kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide 1 ja 5 alusel kinnitan: 1. „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme

miljoni sõiduki aastas 2025-2029“ (lisatud).

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor