Kohtumäärus haldusasjas nr 3-23-2499

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2024, Tallinn

Haldusasja number 3-23-2499

Haldusasi Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti

27.09.2023 nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Meie Nursipalu MTÜ, volitatud esindaja

Henno Nurmsalu

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja

Moonika Järvela

Kolmas isik – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

volitatud esindaja Merle Vilu

Menetlustoiming Taotluste lahendamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kolmanda isiku 17.11.2023 taotlus, piirata kaebaja juurdepääsu lisadele 1 ja 2,

läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlused kaebuse läbivaatamata

jätmiseks.

3. Lugeda, et Meie Nursipalu MTÜ 07.11.2023 kaebus esitati kohtule kaebetähtaja

rikkumisega ning lõpetada haldusasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Määruse punkti 3 jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

20 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse punktide 3–4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet andis 27.09.2023 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele

looduskaitseseaduse § 38 lg 4 punkti 10 alusel nõusoleku nr 6-2/23/6572-5 (edaspidi nõusolek)

2

Võru maakonnas Rõuge vallas Tsirgupalu külas Rõuge metskond 69 katastriüksusele ja Võru

vallas Juba külas Võru metskond 229 katastriüksusele Rõuge jõe ehituskeeluvööndisse

riigikaitselise tee ja kahe teraskaarsilla ehitamiseks.

2. Meie Nursipalu MTÜ (edaspidi kaebaja) esitas 06.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja

07.11.2023 selle täienduse, taotledes Keskkonnaameti antud nõusoleku tühistamist ja esialgset

õiguskaitset seoses ehitustegevusega.

3. Tartu Halduskohus andis 09.11.2023 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tallinna

Halduskohtule (resolutsiooni punkt 1), kaasas menetlusse kolmanda isikuna Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse (resolutsiooni punkt 3), kohustas kaebajat esialgse õiguskaitse

taotlust täpsustama (resolutsiooni punkt 4) ning kohustas vastustajat ja kolmandat isikut esitama

seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta ja vastama kohtu küsimustele (resolutsiooni

punkt 5).

4. Tartu Halduskohus jättis 22.11.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt läbi vaatamata ning osaliselt rahuldamata. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, mis

12.01.2024 määrusega (dtl 387–392) jäeti rahuldamata.

5. Meie Nursipalu MTÜ kaebus edastati Tallinna Halduskohtule 28.11.2023, kus see

14.12.2023 määrusega menetlusse võeti. Kohus leidis kaebust menetlusse võttes, et

vaidlustatud Keskkonnaameti nõusolekut saab pidada haldusaktiks. Samuti märkis kohus

meedias avaldatule viidates, et välistada ei saa kaebetähtaja rikkumist ega seda, et kaebajal

puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Samuti märkis kohus, et kui Keskkonnaameti

nõusoleku kehtivus on sildade ehitamisega seonduvalt lõppenud ning kaebaja soovib minna

haldusakti tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele, siis tuleb esitada kohtule vastavasisuline

taotlus.

Menetlusosaliste seisukohad vastuseks Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrusele

6. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrusele tõi kaebaja 02.01.2024 avalduses (dtl

287–293) välja järgmise:

− Keskkonnaameti nõusolekut on põhjust pidada haldusaktiks ning asjakohane nõue on

selle tühistamise nõue.

− Puudub vajadus tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks, kuid kaebaja ei

välista seda tulevikus.

− Kaebajal on kaebeõigus. Keskkonnaorganisatsioonina on kaebaja teinud või osalenud

erinevates tegevustes, osalenud menetlustes, nii Harjutusväljaku ala laiendamist

puudutavates küsimustes kui ka Nursipalu harjutusväljaku negatiivsete mõjude mõjuala

puudutavates tegevustes nt seoses müra teemadega ka kogu Võrumaa piirkonnas.

Kaebaja on olnud aktiivne harjutusväljakuga seonduvate põhikirjaliste eesmärkide

täitmisel.

− Kaebus on tähtaegne. 01.10.2023 artikli kirjutamise ajal ei olnud kaebajale teada, et

Keskkonnaamet nõusoleku andis. Artikli aluseks oli Keskkonnaameti kirja „Arvamus

Rõuge jõge ületavate sildade projektide keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta

ja nõusolek veekaitsevööndis raieks” ja kaebajale teabenõude vastusena saadetud

keskkonnamõjude eelhinnangu dokumendid. Lisaks oli kaebaja arvamusel, et kõik silla

ehitusega seotud menetlused seotakse Vabariigi Valitsuse asjakohase korraldusega,

mida selleks ajaks ei olnud antud ja avalik arutelu seisis alles ees. Kaebajale ei olnud

3

teada, et kolmas isik kavatseb ühendusteid (sh sildade rajamist) eraldi Nursipalu

harjutusväljaku laiendamisest.

7. Keskkonnaamet esitas 31.01.2024 Tallinna Halduskohtule seisukoha (dtl 295–300), milles

taotleb kaebuse tagastamist või alternatiivselt selle rahuldamata jätmist.

− Üldjuhul on ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolekuid peetud

menetlustoiminguteks, kuid arvestades riigikaitselise tee ehitamise eripära ning seda, et

Keskkonnaameti nõusolek on lõplik otsus, millega ehituskeeluvöönd jäetakse

riigikaitselise tee ehitamisel kohaldamata, siis nõustub ka Keskkonnaamet, et oma

olemuselt võib Keskkonnaameti nõusolekut käsitada ka haldusaktina.

− Tänaseks on sillad sisuliselt valmis ehitatud, mistõttu tühistamisnõude esitamine ei ole

põhjendatud.

− Kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning seda kinnitab 01.10.2023 avaldatud

uudis, kust nähtub, et kaebaja oli teadlik Keskkonnaameti 27.09.2023 nõusolekust.

− Kaebaja kaebeõiguses on alust kahelda.

8. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 31.01.2024 samuti seisukoha kaebusele ning

halduskohtu 14.12.2023 määruses tõstatatud küsimustele. Kolmanda isiku seisukoht on

kokkuvõetult järgmine:

− Kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega.

− Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja põhikirja punktis 2.2.2 nimetatud eesmärk

Võrumaa elukeskkonna ja looduskeskkonna kaitsmine Nursipalu harjutusväljaku

laiendamisest tekkivate negatiivsete mõjude eest võiks tinglikult seonduda

keskkonnakaitse edendamisega, kuid antud juhul puuduvad andmed tegevuste osas, mis

oleks keskkonnakaitsega seotud ning kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebaja õiguste

rikkumine ning kuidas on tema huvi põhjendatud.

− Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna sillad on valmis ehitatud

ning jäänud on teha vaid korrastustööd.

Lisaks loobus kolmas 17.11.2023 esitatud taotlusest kohaldada juurdepääsupiirangut

menetlusosaliste suhtes kolmanda isiku 17.11.2023 Tartu Halduskohtule esitatud seisukoha nr

7-1/23/5640-3 lisade 1 ja 2 osas.

9. Kaebaja esitas 18.02.2024 seisukoha vastustaja ja kolmanda isiku 31.01.2024 kaebuse

vastustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus lahendab esmalt ära vastustaja ja kolmanda isiku taotlused kaebuse tagastamiseks

ning seejärel kaebetähtajaga seonduva küsimuse. Enne taotluste lahendamist märgib aga kohus,

et ehkki vastustaja ja kolmas isik esitasid kohtule taotlused kaebuse tagastamiseks, siis

olukorras, kus kohus on kaebuse menetlusse võtnud, ei saa kohus kaebust enam tagastada.

Sellisel juhul saab kohus kaebuse tagastamisaluste esinemisel jätta kaebuse läbi vaatamata (vt

HKMS § 151). Seega kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 4 tõlgendab kohus vastustaja ja kolmanda

isiku taotlusi kaebuse tagastamiseks kaebuse läbivaatamata jätmise taotlustena.

Vastustaja ja kolmanda isiku taotlused kaebuse läbivaatamiseks

11. Pärast kaebaja esitatud täiendavaid seisukohti, siis kohus kaebaja kaebeõigust

keskkonnaorganisatsioonina ei välista. KeÜS § 30 lg 2 ei näe ette, et kaebeõigust omav peab

olema pikaaegselt tegutsev. Erialakirjanduses on peetud keskkonnaühenduse peamisteks

kriteeriumiteks keskkonnakaitselise eesmärgi deklareerimist ja eesmärgile vastavat tegevust,

4

samuti vaidlusküsimuse seotust eesmärgiga (vt K. Relve. Isikute ühendused keskkonnahuvi

esindajana: kas iga ühenduse õigus või valitute privileeg? Juridica 2007/10, lk 727–736).

Keskkonnaühenduste kriteeriumide kindlaksmääramisel tuleb silmas pidada võimalikku

kaebeõiguse kuritarvitamise riski, eelkõige võimalust, et keskkonnakaitse sildi all püütakse

edendada mingit erahuvi. Samas ei tohiks nõuded olla sedavõrd ranged, et vaid üksikud

organisatsioonid suudaksid neid täita.

12. Kohtule ei nähtu, et kaebaja tegevus ei vastaks ühingu deklareeritud eesmärgile või et ühing

kuritarvitaks kaebeõigust. Kaebaja 02.01.2024 avalduses välja toodud tegevused on seotud

Nursipalu piirkonna keskkonnakaitseliste küsimustega. Kohtule ei nähtu, et kaebaja esindaks

kitsalt kellegi era- või ärihuve. Et kaebaja ei ole harjutusala laiendamise toetaja ei tähenda, et

ta ei oleks keskkonnaorganisatsioon. Riigikohus on rõhutanud, et kaebeõiguse tuvastamisel

keskkonnaasjades tuleb arvestada Århusi konventsiooni1 üldist eesmärki, milleks on

keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse pöördumise võimaluste avardamine, ning

tõlgendada kaebeõiguse allikaks olevaid õigusnorme pigem laiendavalt (3-3-1-87-11, p 21).

Seega tuleb jaatada kaebaja kaebeõigust keskkonnakaitselistes aspektides ning vastustaja ja

kolmanda isiku taotlused, jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel kooskõlas HKMS

§ 121 lg 2 punktiga 1 läbivaatamata, tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse eesmärgipärasus

13. Kaebust ei ole alust jätta läbi vaatamata ka põhjusel, et pärast sildade valmisehitamist ei ole

kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Viidatud HKMS § 121 lg 2 punktis 2 sätestatud alus

ei ole mõeldud selleks, kui vaidlustatud haldusakti kehtivus kohtumenetluse ajal lõpeb. Sellist

olukorda reguleerib HKMS § 152 lg 1 punkt 4 ja lg 2. Sel põhjusel jääb rahuldamata ka

kolmanda isiku taotlus menetluse läbivaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel

kooskõlas HKMS § 121 lg 2 punktiga 2.

Kaebuse tähtaegsus

14. Kaebetähtaegu reguleerib HKMS § 46 ning selle kohaselt tuleb tühistamiskaebuse esitamise

kaebetähtaja kulgema hakkamisel vahet teha kahel olukorral. Esiteks olukorral, kus haldusakt

tehakse isikule teatavaks (lg 1) ning teiseks olukorral, kus haldusakti ei ole isikule teatavaks

tehtud (lg 2). Praegusel juhul on tegemist teise olukorraga ehk kui haldusakti või keeldumist ei

ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada

saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse

kaebetähtaeg möödunuks. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks

tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse

esitanud (Riigikohtu määrus nr 3-20-999, punkt 19, ja seal viidatud varasem praktika). Selleks

mõistlikuks ajaks on peetud umbes kuuajalist vahemikku teatavaks tegemata haldusakti

olemasolust teadasaamise ja selle kättesaamise vahel (samas, punkt 22).

15. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja 01.10.2023 artiklist, et talle oli teada, et Keskkonnaamet

on kolmandale isikule riigikaitselise erandina silla ehitamiseks nõusoleku andnud. Seda

kinnitab artiklis väljendatu: „Keskkonnaamet on andnud küll RKIK-le loa riigikaitselise

erandina sild ehitada, aga seda tingimusel, et Vabariigi Valitsus on vastu võtnud otsuse

Nursipalu harjutusvälja lahendamiseks.…“. Seega ei pea kohus kaebaja 02.01.2024 seisukohas

esitatud väiteid usutavateks, et see lause tugineb Keskkonnaameti 29.08.2023 kiri nr 6-

2/23/6572-4, kuna selle kirjaga ei antud nõusolekut sildade ehitamiseks. Viidatud nõusoleku

1 Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole

pöördumise konventsioon

5

sisuks oli veekaitsevööndis puude raiumine ning otsuses oli väga selgelt tehtud viide, et sildade

rajamiseks annab Keskkonnaamet eraldi otsuse. Seega ei pea kohus usutavaks, et 01.10.2023

artiklis väljendatud teadmine, et Keskkonnaamet andis RKIK-le riigikaitse erandina loa sild

ehitada, lähtus 29.08.2023 kirjast. Kaebaja toob küll oma täiendavas seisukohas välja, et on

oluline märkida, et 29.08.2023 kirjas ei märgitud, mis ajal nimetatud otsus tehakse, samuti ei

edastatud vastavat infot otsuse tegemise järgselt kaebajale, siis ei nähtu kohtule, et kaebaja

oleks esitanud Keskkonnaametile taotluse, et teada saada, millal 29.08.2023 kirjas viidatud

sildade otsuse tegemine on kavandatud ning et Keskkonnaamet selle otsuse ka kaebajale

edastaks. Seejuures nähtub kaebaja esitatud ajajoonest, et tema teabenõuete alusel on talle

dokumendid kättesaadavaks tehtud.

16. Seega taandub küsimus sellele, kas kaebaja asus mõistliku aja jooksul Keskkonnaameti

nõusolekut välja nõudma, et seejärel kohtusse pöörduda. Vastus sellele küsimusele on aga eitav.

Kaebaja esitas kohtule MTÜ Roheline Pärnumaa 20.10.2023 teabenõude (dtl 294), mis kaebaja

sõnul tõendab seda, et kaebaja koostööpartner esitas taotluse nõusoleku väljastamiseks, kuid

seda talle ei väljastatud. Esiteks ei ole MTÜ Roheline Pärnumaa kaebaja ning kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et MTÜ Roheline Pärnumaa oleks kaebaja koostööpartner või

tegutsenud kaebajalt saadud volituse alusel vms. Teiseks ei nähtu kohtule esitatud kirjast, et

selle eesmärgiks oli vaidlustatud nõusoleku välja nõudmine. Viidatud MTÜ Roheline Pärnumaa

kiri edastati kolmandale isikule vastamiseks, kuna avaldusest nähtuvalt oli MTÜ-l probleem

sellega, et kolmanda isiku kirjal oli märge „asutusesiseseks kasutamiseks“ ning küsimus, miks

anti nõusolek enne Natura hindamise läbiviimist. Seega ei saa kaebaja kohtule esitatud kirja

käsitada kuidagi haldusakti välja nõudmise taotlusena.

17. Eelnevast tulenevalt nähtub, et kaebaja küll teadis, et Keskkonnaamet on nõusoleku andnud,

kuid ei astunud ühtegi sammu selle nõusoleku saamiseks. Esitatud materjalide alusel saab väita,

et esimest korda soovis kaebaja nõusoleku esitamist alles kohtule esitatud kaebuses

(07.11.2023) ehk enam kui kuu aega hiljem haldusakti olemasolust teadasaamisest. Sellele

viitab kaebuses esitatud taotlus: „eeltõendamismenetluse korras nõuda välja Keskkonnaametilt

nende 29.08.2023 kirjas nr 6-2/23/6572-4 p-s 1 viidatud otsus (nõusolek Rõuge jõe

ehituskeeluvööndisse riigikaitselise erisuse alusel tee ja teraskaarsildade ehitamiseks -

Keskkonnaameti 27.09.2023 kiri nr 6-2/23/6572-5);“. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on

kohtupraktikas haldusakti väljanõudmise mõistlikuks ajaks peetud umbes kuuajalist

vahemikku. Kaebetähtaja võib ületatuks lugeda juhul, kui isik saab teada, et olemas võib olla

teda puudutav haldusakti, ent ta viivitab ebamõistlikult selle hankimisega (Riigikohtu

16.06.2021 määrus nr 3-20-999, punkt 19). Kuna kaebaja ei esitanud haldusakti teada saamisest

30-päeva jooksul Keskkonnaametile taotlust haldusakti väljanõudmiseks ega ka kaebust

halduskohtule, siis tuleb kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga lugeda, et kaebuse esitamise

ajal (07.11.2023) oli kaebetähtaeg ületatud. Ka keskkonnaorganisatsioon peab oma

põhikirjaliste eesmärkide täitmisel olema hoolas ning seisma hea selle eest, et kohtusse

pöördutakse tähtaegselt.

18. Ehkki kohus selgitas kaebajale kaebetähtaja ennistamist taotluse esitamise võimalust

(halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni punkti 4 alapunkt d ning põhjendava osa

punkt 8), siis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule ei esitanud. Seega loeb kohus,

et kaebus esitati kohtule kaebetähtaja rikkumisega ning kooskõlas HKMS § 152 lg 1 punktiga

2 lõpetab asja menetluse.

19. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

6

Menetluskulud

19. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Kuna

vastustajat ja kolmandat isikut esindas menetluses nende enda ametnik, siis ei saa olla

vastustajal ja kolmandal isikul tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Lisaks ei oleks

menetluskulude väljamõistmine neile ka kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna vaidlus ei välju

nende igapäevase põhitegevuse raamidest. Seetõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

20. HKMS § 104 lg 5 punkt 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS

§ 152 lg 1 punkti 2 alusel. Seega tagastab kohus määruse jõustumisel kaebajale kaebuselt

tasutud riigilõivu 20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)