Järelepärimine

Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik OÜ +372 6660077 Rüütli 23 [email protected] 51006 Tartu, Eesti abkl.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

13. august 2024. a, nr 1-89

JÄRELEPÄRIMINE

Käesolevaga palun infot ülepiiriliste pangateenuste pakkujate kohustuste kohta.

Teadaolevalt tegutsevad Eestis mitmed välisriikides registreeritud äriühingud, kellel on

õigus osutada Eestis piiriülest pangateenust, näiteks Revolut Bank UAB ning PayPal

(Europe) S.à r.l. et Cie, S.C.A.

Mul on kohtu- ja täitemenetlustes olnud olukordi, kus on alust arvata, et võlgnikul on

konto mõne sellise äriühingu juures, kuid ei kohtutel ega kohtutäituritel ei paista olevat

ühest seisukohta, kas ja kuidas on võimalik saada selliste kontode kohta infot ning kas

neid on võimalik arestida või pöörata neile sissenõuet.

Pangakontod on loomulikult kaitstud pangasaladusega. Teatud juhtudel on aga kohtutel

ja kohtutäituritel õigus nõuda sellekohast teavet, nt KAS § 88 lg 5 p 1 ja 5, TsMS § 230

lg 5 p 5 ja TMS § 26 lg 2. Samuti peaks sellisel kontol olev vara olema arestitav TsMS §

378 lg 1 p 2 alusel ning sellele peaks saama pöörata sissenõuet TMS § 115 alustel ja

korras.

Praktikas see aga nii lihtne ei ole. Toon näite ühest täitemenetlusest: „Kuivõrd

maksekontode arestimise võimalikkuse osas on õiguslik positsioon jätkuvalt ebaselge

ning igakordselt kohtutäituri akte ei täideta, siis käesoleval hetkel kohtutäitur vastavaid

arestimise korraldusi edasi ei tee. TMS § 4 lg 4 kohaselt teeb kohtutäitur täitetoiminguid

üksnes Eesti Vabariigi territooriumil ning akti saanud äriühingud tuginevad sellele, et

nad on registreeritud välisriigis“.

Seetõttu palun vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas Eestis piiriülest pangateenust osutavad äriühingud on kohustatud andma

kohtu või kohtutäituri nõudel neile andmeid kliendikontode kohta, sh

kontoväljavõtteid?

2. Kas sellised kontod on tsiviilkohtumenetluses arestitavad?

3. Kas sellistele kontodele on võimalik pöörata täitemenetluses sissenõuet?

4. Kui vastus mõnele eelnevale küsimusele on jaatav, siis milline on piiriülese

pangateenuse osutaja vastutus kui ta jätab need kohustused täitmata?

Tulenevalt advokatuuriseaduse § 40 lg-st 2 ja § 41 lg 1 p-dest 2 ja 4 on advokaadil õigus

ja kohustus koguda tõendeid ning saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ning

teistelt isikutelt õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega

2

ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole

advokaadile seadusega keelatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Laasik

vandeadvokaat

Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik OÜ +372 6660077 Rüütli 23 [email protected] 51006 Tartu, Eesti abkl.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

13. august 2024. a, nr 1-89

JÄRELEPÄRIMINE

Käesolevaga palun infot ülepiiriliste pangateenuste pakkujate kohustuste kohta.

Teadaolevalt tegutsevad Eestis mitmed välisriikides registreeritud äriühingud, kellel on

õigus osutada Eestis piiriülest pangateenust, näiteks Revolut Bank UAB ning PayPal

(Europe) S.à r.l. et Cie, S.C.A.

Mul on kohtu- ja täitemenetlustes olnud olukordi, kus on alust arvata, et võlgnikul on

konto mõne sellise äriühingu juures, kuid ei kohtutel ega kohtutäituritel ei paista olevat

ühest seisukohta, kas ja kuidas on võimalik saada selliste kontode kohta infot ning kas

neid on võimalik arestida või pöörata neile sissenõuet.

Pangakontod on loomulikult kaitstud pangasaladusega. Teatud juhtudel on aga kohtutel

ja kohtutäituritel õigus nõuda sellekohast teavet, nt KAS § 88 lg 5 p 1 ja 5, TsMS § 230

lg 5 p 5 ja TMS § 26 lg 2. Samuti peaks sellisel kontol olev vara olema arestitav TsMS §

378 lg 1 p 2 alusel ning sellele peaks saama pöörata sissenõuet TMS § 115 alustel ja

korras.

Praktikas see aga nii lihtne ei ole. Toon näite ühest täitemenetlusest: „Kuivõrd

maksekontode arestimise võimalikkuse osas on õiguslik positsioon jätkuvalt ebaselge

ning igakordselt kohtutäituri akte ei täideta, siis käesoleval hetkel kohtutäitur vastavaid

arestimise korraldusi edasi ei tee. TMS § 4 lg 4 kohaselt teeb kohtutäitur täitetoiminguid

üksnes Eesti Vabariigi territooriumil ning akti saanud äriühingud tuginevad sellele, et

nad on registreeritud välisriigis“.

Seetõttu palun vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas Eestis piiriülest pangateenust osutavad äriühingud on kohustatud andma

kohtu või kohtutäituri nõudel neile andmeid kliendikontode kohta, sh

kontoväljavõtteid?

2. Kas sellised kontod on tsiviilkohtumenetluses arestitavad?

3. Kas sellistele kontodele on võimalik pöörata täitemenetluses sissenõuet?

4. Kui vastus mõnele eelnevale küsimusele on jaatav, siis milline on piiriülese

pangateenuse osutaja vastutus kui ta jätab need kohustused täitmata?

Tulenevalt advokatuuriseaduse § 40 lg-st 2 ja § 41 lg 1 p-dest 2 ja 4 on advokaadil õigus

ja kohustus koguda tõendeid ning saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ning

teistelt isikutelt õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega

2

ning saada neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole

advokaadile seadusega keelatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Laasik

vandeadvokaat