Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
13.08.2024 nr 1.4
Taotlus erisuse saamiseks kiirabi töötajate töö- ja puhkeaja regulatsiooni osas
Võttes aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse ning tööpoliitika kavandamise ja koordineerimise ülesande, pöördume teie poole taotlusega saada erisus kiirabi töötajate töö- ja puhkeaja regulatsioonide osas. Erisuse vajadus tuleneb järgmistest põhjustest ja seadusandlikest viidetest:
Taust ja Probleemid
Euroopa Kohtu 02.03.2023 otsusest nr C-477/21 tulenevalt igapäevane puhkeaeg ei saa olla osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. Seega antud otsuse kohaselt tuleb töötajale vähemalt üks kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg, mis peab tavalise tööaja arvestuse korral olema 11+48=59 tundi või summeeritud tööaja puhul 11+36=47 tundi.
Iganädalase puhkeaja võimaldamist seitsmepäevases perioodis saab reeglina kontrollida kellaajalise täpsusega alates eelmise iganädalase puhkeaja lõpust. Selliselt tagataksegi seaduse eeldus/nõue, et töötajale oleks mis tahes seitsmepäevases ajavahemikus tema seadusega kehtestatud puhkeaeg tagatud.
Seitsmepäevase perioodi algushetkeks loetakse praktikas üldjuhul vaadeldava perioodi esimese vahetuse algusaeg.
Pikemad kui 13 tundi kestvad tööpäevad võivad olla tervishoiu- ja hoolekandetöötajatel ja tegevuste puhul, mis on käsitletud Euroopa Nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ.
Kui töötaja töövahetuse pikkus oli 24 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama järjestikust puhkeaega 22 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 11 tundi kompenseeriv puhkeaeg) ning alles pärast nimetatud katkematut puhkeaega võib töötaja uuesti tööle asuda.
Iganädalase puhkeaja võimaldamise korral 24 tunnistes vahetustes töötavale töötajale peab olema tagatud järjestikku 11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 11 tundi kompenseeriv puhkeaeg + 36 tundi iganädalane puhkeaeg (11+11+36) st vähemalt 58 tundi.
Seoses Euroopa Liidu direktiiviga, mis puudutab iganädalase järjestikuse puhkeaja kestvust, on paljudes tervishoiuteenust osutavates asutustes, sealhulgas kiirabis, tekkinud probleeme töögraafikute nõuetekohase koostamise ja täitmisega. Kiirabil on kohustus hoida brigaadid töös 24/7, kuid töö iseloomust tulenevalt ei saa brigaadi kellaajaliselt pausile panna, kuna 24. valvetunni lõpus võib olla pooleli näiteks elustamine või kiiret hospitaliseerimist vajava patsiendi transport. Sellises olukorras brigaadi töö katkestamine mõjuks ka töötajatele psühholoogiliselt laastavalt, kui nad peaksid ainuüksi töö- ja puhkeaja reeglite tõttu jätma eluohtlikus olukorras patsiendi abitusse seisundisse. Seetõttu ei kanna tegelikult kiirabi töös niivõrd ranged töö- ja puhkeaja reeglid töötaja tervise kaitsmise eesmärki. Rõhutame, et sellised olukorrad, kus ühe brigaadi vahetus on erakorraliselt pikem kui 24h ei ole tavapärased, kuid neid tuleb töö iseloomust tulenevalt siiski ette ja neid ei saa efektiivsema töökorraldusega alati vältida. Selles töös võib esineda ootamatusi, mida ei ole võimalik ette planeerida, kuna tihti kiirabibrigaad ei tea täpselt, mis teda sündmuskohal ees ootab ning kuidas patsientide seisund ajas muutub.
Eestis on puudu meditsiinipersonali, sealhulgas kiirabitöötajaid. Tervishoiutöötajate puudus jaotub ebaühtlaselt, mõjutades eriti maapiirkondi ja teatud erialasid, näiteks õendust ja intensiivravi. Euroopa Liidu nõuetele vastavalt tegutsedes ei ole võimalik katta valveringe piisavalt, et tagada pidev valmisolek ja toimiv kiirabiteenus.
Vajadus erisuse järele
1. Kiirabi töötajate töö eripära:
- Kiirabi töötajate töö eripära tõttu on vajalik kehtestada töö- ja puhkeaja eriregulatsioon, mis võimaldaks paremini korraldada nende tööd ja tööaega, sealhulgas võimaldada tööandjal teatud erakorralistes olukordades rakendada töötajaid pikemates kui 24-tunnistes töövahetustes.
Oluline on rõhutada, et kuigi kiirabibrigaadid peavad olema valmis reageerima kutsetele ööpäevaringselt, ei tähenda see, et nad on kogu aeg aktiivselt koormatud tööülesannete täitmisega. Kiirabibrigaadide tööpäevades on perioode, mil neil on võimalus puhata ja taastuda – selleks on kiirabibaasides loodud kõik vajalikud tingimused. Need pausid aitavad töötajatel oma energiataset taastada, mis omakorda vähendab pideva töökoormuse mõju nende tervisele. Seetõttu oleks erand, mis võimaldaks vajadusel pikemaid tööpäevi, töötajate tervisele ohutu, arvestades nende töö eripära ja puhkepauside võimalikkust valves oleku ajal.
2. Kvalifitseeritud töötajate leidmise probleem:
01.11.2022 avaldati Riigikontrolli 2021.a. aastaaruanne, mis keskendus Eesti tervishoiu suundumustele. (https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Year/-1/ItemId/2378/amid/557/language/et-EE/Default.aspx)
Tervishoiuteenuste osutamise üheks suuremaks takistuseks on saanud töötajate puudus, mis senise arengu põhjal otsustades teravneb veelgi.
Riigikontroll järeldab aastaaruandes, et eriti suur puudus on õdedest, psühhiaatritest, erakorralise meditsiini arstidest ja perearstidest. Kui arstide suhtarv elanikkonna kohta on Eesti OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikide keskmike seas, siis õdede osas on Eesti pigem tagapool. Kui OECD riikide keskmine õdede arv 1000 inimese kohta on 9,4 ja põhjamaades suisa 13,7, siis Eestis on see näitaja 6,48. Vastuvõtt õendusõppesse on küll suurenemas, kuid selle mõju ilmneb alles aastate pärast. Õdede keskmiseks vanuseks on Eestis 46 aastat.
Võrreldes teiste riikidega on Eestis madalam mujalt saabunud õdede osatähtsus. OECD maades keskmiselt 6,1% õdedest omandanud hariduse mujal. Eestis on mujal hariduse omandanud õdesid 0,2%.
Eestis on hinnanguliselt Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus. Kuigi Eesti inimeste taju järgi vähenes võrreldes varasemate aastatega 2021. aastal katmata ravivajadus veidi, on see endiselt Euroopa suurim (12,6%, Euroopa Liidu riikide keskmine oli 4,8%).
- Kuna paljud kiirabi töötajad töötavad mitme tööandja juures, peab tööandja graafikute koostamisel arvestama ka nende soovidega. Mitme tööandja juures töötamise piiramine võib viia kvalifitseeritud töötajate puuduseni.
Taotletav erisus
1. Igapäevane puhkeaeg:
- Igapäevane puhkeaeg (22 tundi) võiks sisalduda iganädalases puhkeajas tingimusel, et see oleks vähemalt 48 tundi järjest ja tagaks töötajate tervise ning ohutuse.
- Lisaks palume võimalust, et kiirabitöötajate tööpäevad võiksid erakorralistel juhtudel kesta üle 24 tunni, tagades töötajale pärast tööpäeva lõppu täiendava puhkeaja võrdselt tööaja ületanud tundide arvuga.
2. Iganädalane puhkeaeg:
- 7-päevase ajavahemiku jooksul peaks olema puhkeaegu kokku (igapäevased + iganädalane) vähemalt 96 tundi. See tagaks, et töötajatele jääb piisavalt aega puhkamiseks ja taastumiseks, arvestades samal ajal töökoormust ja töö iseloomu.
Kokkuvõte
Arvestades kiirabi töö iseloomu ja vajadust tagada pidev valmisolek, palume Teie poolset hinnangut ja otsust antud taotluse osas, et saaksime tagada kiirabi töötajatele optimaalsed töö- ja puhkeaja tingimused, mis arvestaksid nii töötajate tervise ja ohutuse kui ka elutähtsa kiirabi teenuse mõistliku kvaliteedi tagamise võimalustega.
Lugupidamisega
Taavet Reimers
Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees