Lp Kultuuriministeerium
Täname määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu jagamise eest.
Tunnustame Kultuuriministeeriumit püüde eest reguleerida ja täpsustada valdkonnas tegutsemist.
Edastame mõned ettepanekud ja küsimused Eesti Muuseumide Liidu poolt täpsustuseks Teie poolt saadetud määruse eelnõule.
• §2 sõnastab eesmärgina järgmist: Määruse eesmärgiks on „… leida toetuse andjale partnerid „…toetuse andja nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes“. Millised funktsioonid jäävad muuseumivaldkonnas näiteks kultuuriministrit nõustavale Muuseuminõukogule?
• § 2 lõige 2 punkti 1 kohaselt peab poliitika kujundamise toetuse taotleja olema muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline. Muuseumimaastikul on neid täna loetud organisatsioonid : EMÜ, ICOM, EML. Seetõttu on oluline säilitada lihtsam, kiirem ja väiksema halduskoormusega lahendus partnerite leidmiseks ja toetamiseks.
- §4 kirjeldab nõudeid taotlejale. Teeme ettepaneku muuta § 4 punktis 2.3 märgitud nõutud tegutsemisaega antud valdkonnas kolmelt kahele. Paljudes rahastusprojektides (näiteks KÜSK) on see lausa üks aasta. Määruse eelnõus märgitud aeg kolm aastat.
Leiame, et kui asutus on kaks aastat aktiivselt valdkonnas tegelenud ja olnud poliitika kujundamisse ning elluviimisse kaasatud, siis on see piisav aeg veendumaks, et antud asutus on elujõuline ja usaldusväärne organisatsioon ning loodud selleks, et edasi tegutseda. Sellisel juhul ei ole kolm aastat põhjendatud ja kaks aastat peaks olema piisav aeg.
• §10 lõige 3. Toetuse piirmäär ja osakaal. Ära on toodud toetuse ülemmäär aastas - 55 000. Kui mõistlik on see numbriliselt määrata (arvestades kiiret inflatsiooni)? Ehk võiks see jääda igakordse taotlusvooru avamise dokumenti ning määrusesse tuua muud parameetrid?
• §10.4. Täpsustada vajab sõnastus: „Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.“
Kas toetuse andjal on lubatud toetatud summat vähendada (juhul kui peaks kultuurivaldkonna eelarve tervikuna vähenema). Kas toetuse saajal on õigus kärpida proportsionaalselt ka lubatud tegevusi? Me ei leidnud sellist selgitust, ometi väheneva eelarvega tuleb vähendada ka tegevusi. Kui see selgitus lisatakse, on oluline märkida ka, kuidas täpselt toimub muudatuste protsess.
• Taotluse hindamise metoodika dokumendis kirjeldab punkt 6 olukorda, kui taotlejad saavad võrdse arvu punkte. Sel juhul eraldatakse toetus organisatsioonile, kus on enam liikmeid. EMLi liikmeteks on organisatsioonid, EMÜs üksikliikmed. Kuidas neid saab omavahel võrrelda?
• Poliitika rakendamise metoodikat selgitav punkt 12 kirjeldab, et „Taotlused, mis said hindamisel koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 7.1. kriteeriumi hinnati alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata“. Tekib küsimus, et kui valdkonna kõik taotlejad saavad alla 56 punkti, kas siis jäävad kõik taotlused rahuldamata? Sel juhul minnakse vastuollu punktiga (paragrahv 10 lõige 2), mis ütleb, et igale valdkonnale antakse 1 toetus?
Heade soovidega
Kadri Valner
Eesti Muuseumide Liidu koordinaator