2
kavandatud olemasolevale sihtotstarbele lisaks elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa
kasutusotstarve ehk tuulikute alust maad käsitletakse tootmismaana.
Eelvalikualale hooneid kavandatud ei ole ning hoonestusalad ja ehitusõigused on määratud
rajatistele ehk elektrituulikutele. Ehitusõiguses toodule lisaks on eriplaneeringu detailse
lahendusega lubatud alajaama (-de) kavandamine, st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv
kruntide ehitusõigustes ei kajastu. Iga elektrituulik on planeeritud kuni 288 m kõrgune ja
ehitisealuse pinnaga kuni 25 447 m².
Planeeritud tuulikuid teenindavad juurdepääsuteed on maksimaalselt kavandatud kas olemasoleva
tee trajektoorile, olemasoleva kraavi äärde või olemasolevale metsasihile, et vähendada
raadamisvajadust metsamaal. Olemasoleva tee kasutamisel juurdepääsuteena tuulikule on vajalik
olemasolev tee renoveerida selliselt, et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid
sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse
ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Teede ja platside lahendus tuleb
täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad
tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest.
Osaliselt on juurdepääsuteed kavandatud üle Küti jõe ning nendel juhtudel tuleb läbi viia jõe kalda
ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus, kus kalda ehituskeeluvöönd vähendatakse planeeritud
teede ristumiskohtades Küti jõega kuni torusildadeni.
Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi
reguleeriva võrgu toimima jäämine.
Et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii eelvalikualale kui sellest
väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Täpne elektri- (ja
sidevarustuse) lahendus lahendatakse projektiga. Projekteerimise osana täpsustub vajadusel
kaabli asukoht ning toimub ka kavandatava kaabli/-te mõjude hindamine (KMH eelhinnang).
Eelvalikuala nr 2 põhjaossa on kavandatud põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht.
Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada ja planeeringuga kavandatud
alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Tuulikud on planeeritud ühendada nimetatud
alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on kavandatud tuulikute juurdepääsuteede äärde.
Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga tuulepargi alale planeeritud alajaamast
põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega. Liitumispunktiks on planeeritud Lõpe 110 kV
alajaam Kalli külas Alajaama katastriüksusel (kt 33402:002:0165).
Planeeringuga on määratud ka servituutide seadmise vajadus. Valdavalt on vajalik seada servituut
või sõlmida hoonestusõiguse leping kinnistu omanikuga, kelle kinnistule ulatuvad tuuliku
rootorlabad või tehnovõrkudele seada isiklikud kasutusõigused valdajate kasuks.
Detailse lahenduse koostamisel arvestati maksimaalselt II etapi KSH-st tulenevate meetmete,
soovituste ja lahenduste muudatustega. Detailse lahenduse KSH-s töötati välja leevendavad
meetmed, millega arvestamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida ja võimalikku
ebasoodsat mõju vähendada. Meetmed töötati välja konkreetse arendusala vajadusi silmas
pidades iga käsitletud teemavaldkonna lõikes. Meetmed hõlmavad järgmisi teemavaldkondi:
maakasutus, müra, varjutamine, linnustik, nahkhiired, taimestik, pinnas, pinna- ja põhjavesi,
jäätmeteke ja ringmajandus. Samuti määrati seire läbiviimise vajadus müra, linnustiku ja nahkhiirte
osas.
KSH aruande tulemused on arvesse võetud ja lisatud eriplaneeringusse, KSH aruanne on
planeeringu lisaks.