Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.08.2024. a, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kelly Weber

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24278050534

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXX XXXX

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24278050534, milles alustati menetlust

19.03.2024. a Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel. 06.06.2024. a on xxxxxx

xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi teise inimese tervise kahjustamises, samuti

valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Nimelt

xxxxxx xxxx, isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 06.09.2019. aasta otsusega nr 1-18-9765

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, kasutas 17.03.2024. a kella

23.00 paiku xxxxx linnas xxxxx pst asuvas korteris füüsilist vägivalda oma poja xxxxxxx xxxx-e

suhtes. Xxxxxx xxxx lükkas kannatanu plastist pesuvanni ning kannatanu maandus kuklaga vastu

vanni äärt. Seejärel lõi xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx-le rusikas käega kukla piirkonda ning haaras

kannatanu juustest kinni ja sakutas. Mõni hetk hiljem näpistas xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx-t seljast

parema abaluu alt ning samal ajal keeras nahka sõrmede vahel. Selliste tegevustega tekitas xxxxxx

xxxx xxxxxxx xxxx-le füüsilist valu, muhu ja verevalumi kuklapiirkonda ning verevalumi seljale.

Xxxxxx xxxx-e süü on tõendatud kannatanu xxxxxxx xxxx-e 19.03.2024. a ütlustega, kannatanu

esindaja xxxxxxx xxxxxxx-i 19.03.2024. a ütlustega, kannatanu esindaja poolt 19.03.2024. a

edastatud fotodega kannatanul esinenud kehavigastustest, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

19.03.2024. a epikriisi ja fotodega kannatanul esinenud kehavigastustest, Tartu Linnavalitsuse

05.04.2024. a vastuskirja, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 15.04.2024. a vastuskirja, väljavõtetega

MIS-i juhtumitest nr 2101230004770 ja 3100230062501 ja kahtlustatava xxxxxx xxxx-e

06.06.2024. a ütlustega.

Kannatanu xxxxxxx xxxx-e ütluste kohaselt läks ta 17.03.2024. a õhtul enda nukku otsima ja isa

lükkas ta vanni, kus sees kuivasid sokid. Seepeale ütles xxxxxxx xxxx isale ühe rumala sõna,

mispeale isa võttis tal kukla kohalt tutist kinni ja tõmbas hästi kõvasti. See oli kannatanu sõnul

väga valus. Seejärel läks xxxxxxx xxxx ema juurde voodisse, kes vaatas kannatanu üle ja tegi

tutistamise kohast pilti. Mingi hetk tuli isa ka voodisse. Kannatanu lükkas isa eest ära, kuna ta

tundis hirmu, mispeale isa näpistas kannatanut käega selja pealt, tekitades sellega kannatanule

valu.

Xxxxxxx xxxx-e sõnul alati, kui xxxxxxx xxxx midagi teeb, siis isa karjub ta peale, kuid rohkem

ei ole isa talle midagi teinud.

Kannatanu esindaja xxxxxxx xxxxxx-i sõnul on xxxxxxx xxxx tema ja xxxxxx xxxx-e ühine poeg.

17.03.2024. a hommikust alates oli xxxxxx xxxx olnud ärritunud, väsinud ja konfliktne. Kella

22.00 paiku hakkasid xxxxxxx xxxxxx ja xxxxxxx xxxx-t voodisse sättima, kuid nad ei leidnud

xxxxxxx xxxx-e kaisukat. Xxxxxxx xxxx läks elutuppa oma nukku otsima, kuid ei leidnud seda

sealt. Elutoas kuivas laste plastist vanni serval pesu. Xxxxxxx xxxxxx kuulis magamistuppa,

kuidas xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx-e peale karjus, kuidas xxxxxxx xxxx nutma hakkas ning läbi

nutu xxxxxx xxxx-le „Käi putsi“ ütles. Seejärel tuli xxxxxxx xxxx jooksuga magamistuppa ema

juurde, oli endast väljas ja nuttis. Kannatanu selgitas emale, et isa tutistas teda ja lõi rusikaga pähe.

Kannatanu näitas emale, et isa tutistas teda kuklapiirkonnast. Mingil hetkel tuli xxxxxx xxxx

magamistuppa ja istus voodi peale, hakkas end õigustama ja parastama. Xxxxxxx xxxx hakkas

2

jalgadega vehkima, mis ärritas xxxxxx xxxx-t. xxxxxx xxxx võttis kannatanu seljast kinni, näpistas

ja samal ajal keeras seda naha kohta, kust ta kinni hoidis. Seepeale hakkas xxxxxxx xxxx nutma

ja xxxxxxx xxxxxx käskis xxxxxx xxxx-l ära minna, mida viimane ka tegi.

Kui xxxxxxx xxxx oli rahunenud, selgitas ta uuesti emale, et isa lükkas ta vanni pikali ja tema sai

pähe haiget. Seepeale oli ta isale öelnud „Mine putsi,“ mispeale isa oli püsti karanud, kannatanut

rusikaga pähe löönud ja tutistanud. Xxxxxx xxxx selgitas xxxxxxx xxxxxx-le, et tema xxxxxxx

xxxx-t rusikaga pähe ei löönud, vaid lükkas ta vanni. Xxxxxxx xxxxxx tegi xxxxxxx xxxx-e

vigastustest ka pildid.

Kahtlustatav xxxxxx xxxx-e ütluste kohaselt vaatas ta 17.03.2024. a õhtul suures toas telekat, kui

xxxxxxx xxxx tuli tema juurde ja tahtis multikat vaadata ja xxxxxx xxxx-e telefonis olla, aga ta ei

lubanud. Seejärel tuli xxxxxxx xxxx tema kõrvale diivanile ja hakkas nügima, kuid xxxxxx xxxx

ei teinud temast välja. Siis hakkas xxxxxxx xxxx teda mänguasjade ja kuivava pesuga loopima,

samal ajal röökides ja ropendades. Xxxxxx xxxx tõstis diivanil istudes mõlemad oma jalad õhku,

xxxxxxx xxxx koperdas ning kukkus pesuvanni. Xxxxxx xxxx ei mäleta, et xxxxxxx xxxx oleks

oma pead ära löönud. Vanni kukkumine vihastas last ning ka xxxxxx xxxx läks endast välja ja ta

haaras xxxxxxx xxxx-l kukla tagant juustest kõvasti kinni. Peale tutistamist hakkas xxxxxxx xxxx

nutma ning läks teise tuppa ema juurde. Xxxxxx xxxx ei mäleta, et ta oleks xxxxxxx xxxx-le järgi

läinud. Rohkemat tollest õhtust xxxxxx xxxx ei mäleta ning xxxxxxx xxxx-e näpistamist ta eitab.

Järgneval päeval, so. 18.03.2024. a kolis xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx-i ja xxxxxxx xxxx-e

juurest ära ning märtsikuus nad omavahel ei suhelnud, kuid peale seda hakkasid suhted paranema

ning xxxxxx xxxx pingutab, et suhteid jätkuvalt paremaks muuta. Ajal, mil xxxxxxx xxxxxx koolis

on olnud, on xxxxxx xxxx veetnud aega xxxxxxx xxxx-ga.

01.08.2024. a käis kannatanu esindaja xxxxxxx xxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuris

kriminaalasja toimikuga tutvumas ning avaldas prokurörile, et tema ja xxxxxx xxxx on lahku

läinud ega ela enam koos. Omavahel suheldakse ühise lapse xxxxxxx xxxx-e kasvatamise osas.

Xxxxxx xxxx on peale märtsikuud hoidnud xxxxxxx xxxx-t ajal, mil xxxxxxx xxxxxx on olnud

koolis. Xxxxxx xxxx on viinud ja toonud last lasteaiast, käinud temaga mänguväljakutel ja lapsele

meeldib isaga korvpalli mängida.

Tartu Linnavalitsuse vastuskirjast nähtub ja ka xxxxxxx xxxxxx kinnitas prokurörile, et tema ja

xxxxxx xxxx on varasema kooselu jooksul osalenud Tartu Linnavalitsuse pakutud tugiteenustel

seoses xxxxxxx xxxx-e kasvatamise ja peresuhetega. Vanemlusprogrammis „Imelised aastad“

osaleti alguses ühiselt, kuid xxxxxx xxxx oli programmi toimumiskordadel eemalolev ning lõpuks

käis xxxxxxx xxxxxx seal üksi. Xxxxxxx xxxxxx-i hinnangul on xxxxxx xxxx kinnine inimene,

kes ei tunne end mugavalt grupilähenemistel ja -sekkumistel. Xxxxxxx xxxx-el on diagnoositud

aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), mis võib xxxxxxx xxxxxx-i sõnul olla samuti põhjuseks,

miks xxxxxx xxxx-el võib olla raskusi xxxxxxx xxxx-ga suhtlemisel. Xxxxxxx xxxxxx-i arvates

oleks xxxxxx xxxx-le vaja individuaalset psühholoogilist abi ja tuge ning kriminaalkaristus

mõjuks negatiivselt.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxx-e suhtes

tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui

kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi

puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud

kohustusi.

Käesolevas kriminaalasjas on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle.

Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuritegude toimepanemiseni.

3

Kahtlustatava xxxxxx xxxx-e sõnul, kuna ta oli 4 aastat kodust ära, puudus tal lapsega kontakt,

nende suhted läksid koguaeg halvemaks ning ta ei osanud xxxxxxx-ga suhelda. Antud juhtum on

tema hinnangul nende omavahelise suhtluse tulemus. 06.08.2024. a avaldas kahtlustatav

prokurörile telefoni teel, et on saanud sündmuse osas veel järele mõelda ning analüüsida, miks

olukord päädis lapsele füüsiliselt haiget tegemisega. Xxxxxx xxxx-e sõnul proovis ta aasta alguses

end iseseisvalt temale arsti poolt määratud ravimistest võõrutada, kuid selle tulemusel muutus ta

kiirelt ärrituvaks.

Samuti avaldas xxxxxx xxxx, et ta on konsulteerinud raviarstiga ning ta jätkab ravimite tarvitamist

vastavalt raviskeemile. Samuti käib ta jätkuvalt psühholoogi, psühhiaatri ja vaimse tervise õe

vastuvõttudel. Viimati käis ta vaimse tervise õe vastuvõtul juuli alguses ning planeeritud on

septembris ja oktoobris järgnevad visiidid nii psühhiaatri kui vaimse tervise õe vastuvõtule. Hetkel

ta tunneb, et on vaimselt paremas kohas võrreldes aasta algusega. Veel avaldas xxxxxx xxxx

prokurörile, et ta on asunud töötama vennale kuuluvas ettevõttes, hetkel küll mitteametlikult, kuid

plaanis on töötamine ametlikult vormistada.

Xxxxxx xxxx-e sõnul tegeleb ta oma poja xxxxxxx xxxx-ga praegu oluliselt rohkem kui nende

koos elamise ajal ning neil on omavahelised suhted korras. Koos veedetakse ka üks-ühele aega

ning laps tahab tema juures olla.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja

eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt

näinud alaealise pereliikme huvid. Kuigi xxxxxx xxxx-el on kehtiv kriminaalkaristus

vägivallakuritegude toimepanemise eest, ei ole varasemad vägivallakuriteod toime pandud

lähisuhtes. Viimase kuriteo pani ta toime 2018. aastal, so. 6 aastat tagasi. Vanglast vabanes ta

2021. aastal ehk 3 aastat tagasi ning selle aja jooksul ei ole teda kriminaal- ega väärteokorras

karistatud. Sellest saab järeldada, et xxxxxx xxxx on oma varasematest kriminaalkaristustest

teinud vajalikud järeldused ning ka käesoleva kriminaalasja raames on kahtlustatav oma teo

keelatusest ja selleni viinud põhjustest aru saanud. Kuivõrd kahtlustatav on astunud juba

iseseisvalt samme oma käitumise muutmiseks ja vaimse tervise edendamiseks, on prokuröri

hinnangul piisavalt alust uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Tänaseks elavad

kannatanu ja kahtlustatav eraldi ning nii kahtlustatava kui ka kannatanu esindaja xxxxxxx xxxxxx-

i sõnul on xxxxxx xxxx-e ja kannatanu xxxxxxx xxxx-e suhted head ja xxxxxxx xxxxxx usaldab

last xxxxxx xxxx-e hoolde.

Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur, puudub

avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on iseseisvalt astunud samme edasiste õigusrikkumiste

ennetamiseks ja ärahoidmiseks, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Eeltoodut

arvestades ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxx-e edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks

tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale

käitumisele talle kohustusi määrates. Seejuures piisab prokuröri hinnangul kohustustest, mida saab

kasutada ka KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul.

Prokuröri hinnangul saab xxxxxx xxxx-t suunata edasisele õiguskuulekale käitumisele asjakohase

nõustamise ja toe pakkumisega. Xxxxxx xxxx on avaldanud, et tal puudus kontakt lapsega ja nende

omavahelised suhted olid keerulised. Määrates xxxxxx xxxx-le kohustuseks sotsiaalnõustamise

individuaalteenusel osalemise, saab xxxxxx xxxx spetsialistilt tuge ja nõu ATH diagnoosiga

lapsega suhtlemisel ja kasvatamisel. Lisaks on prokuröri hinnangul edasiste õigusrikkumiste

ennetamiseks oluline, et xxxxxx xxxx jätkaks enda vaimse tervise eest hoolitsemist, jätkates senise

raviplaani täitmist vastavalt arstide soovitustele ning vaimse tervise õe nõustamistel käimist.

Xxxxxx xxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu

ning on nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 punktides 4 ja 7 sätestatud kohustusi. Kahtlustatav

kinnitas, et talle on selgitatud KrMS § 202 sätteid ning talle on arusaadav, et kui isik, kelle suhtes

4

on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab

prokuratuur kriminaalmenetluse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p-d 4 ja 7, lg 3 ja lg 7 ning § 206, abiprokurör

määras :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278050534 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxxxx xxxx hüvitama 4 kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 13.08.2024-13.12.2024, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi

poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 131,76 eurot

(ükssada kolmkümmend üks eurot ja seitsekümmend kuus senti). Makse tuleb

teha määrusele lisatud maksedokumendis märgitud arveldusarvele.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx jätkama koostööd SA Tartu

Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriga ning alluma ettenähtud ravile 1 (ühe) aasta

jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni.

Kohustuse täitmise tähtaeg on 13.08.2025. a. xxxxxx xxxx on nõus ravi

läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku.

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx jätkama koostööd SA Tartu

Ülikooli Kliinikumi psühholoogiga ning alluma ettenähtud ravile 1 (ühe) aasta

jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni.

Kohustuse täitmise tähtaeg on 13.08.2025. a. xxxxxx xxxx on nõus ravi

läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku.

2.4. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx jätkama koostööd SA Tartu

Ülikooli Kliinikumi vaimse tervise õega ning alluma ettenähtud ravile 1 (ühe)

aasta jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni.

Kohustuse täitmise tähtaeg on 13.08.2025. a. xxxxxx xxxx on nõus ravi

läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku.

2.5. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxx ajavahemikul 13.08.2024. a

kuni 31.01.2025. a osalema Elva Perekeskuses sotsiaalnõustamise

individuaalteenusel. Teenuse saamiseks tuleb xxxxxx xxxx-el

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul,

s.o hiljemalt 21.08.2024. a, esitada Elva Vallavalitsuse laste ja perede heaolu

nõunikule Anneli Lepikule sotsiaalteenuse taotlus. Sotsiaalnõustamise teenuse

tasu on 40 eurot.

Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus

KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud

kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaadi abi Anne Vissaku (Vissak) poolt osutatud

õigusabi teenus summas 131,76 eurot on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega xxxxxx xxxx-le kohustuseks.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit kohaldatud ei ole.

5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat kannatanu

xxxxxxx xxxx-e ülekuulamise videosalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimiku juurde.

7. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalmenetluse käigus ei ole xxxxxx xxxx-lt võetud DNA-proovi ja

5

isikut ei ole daktüloskopeeritud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda kahtlustatavale xxxxxx xxxx-le, saata kahtlustatava määratud kaitsjale

vandeadvokaadi abile Anne Vissakule ja saata kannatanu seaduslikule esindajale xxxxxxx

xxxxxx-le

9. Koopia määrusest edastada teadmiseks Tervisekassale, xxxxxx xxxx-le teenuse

osutamiseks Elva Vallavalitsuse laste ja perede heaolu nõunikule Anneli Lepikule ja SA

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikule ([email protected]). Kohustada

Elva Vallavalitsuse laste ja perede heaolu nõunikku Anneli Lepikut andma Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada

xxxxxx xxxx-le määratud kohustuse (sotsiaalnõustamise individuaalteenusel osalemine)

täitmisest.

Kohustada SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikut andma Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada

xxxxxx xxxx-le määratud kohustuse (psühhiaatri, psühholoogi ja vaimse tervise õe

vastuvõttudel käimine ja ettenähtud ravile allumine) täitmisest.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris (J. Liivi tn 4, Tartu).

11. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kelly Weber

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik

jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei

täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7

alusel kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)