Kiri

EELNÕU (12.08.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Saarde Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse § 187 p 7, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemis seadus e § 6

lg 23 otsustan: 1.1. Anda Saarde Vallavalitsuse (registrikood 75033454, aadress Pärnu maakond, Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn, Nõmme tn 22, 86304) tähtajatu keskkonnaluba nr KL-522225 aadressil Tõlla järv, Tõlla küla, Saarde vald, Pärnu maakond (katastritunnus 71101:005:0084, registriosa nr 9263150) Tõlla jõe (keskkonnaregistrikood VEE1137300) paisutamiseks Tõlla paisul (Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS023260). 1.2. Pidada paisu hoolduspäevikut. Hoolduspäevikusse kantakse tehnilise seisukorra ülevaatamise tulemused (neli korda aastas), paisul tehtud ehitus- ja hooldustööd, avariiohtlikud olukorrad ja nende likvideerimise abinõud. 1.3. Mõõta üks kord seitsme aasta jooksul, alates keskkonnaloa andmisest, paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust. Selleks tuleb järve erinevatest piirkondadest mõõta settekihi paksust. Mõõtepunkte peab olema vähemalt 5 tk ühe hektari kohta. Mõõtmistulemuste alusel koostada eksperthinnang. Andmed seire kohta ja eksperthinnang tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. 1.4. Määrata keskkonnaloas nr KL-522225 kõrvaltingimus, mille kohaselt on loa andjal õigus luba muuta, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et on vajalik tagada kalade läbipääs Tõlla paisul. Keskkonnaloa andja muudab sellisel juhul keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele kalade läbipääsu tagamise nõuded. 1.5. Määrata keskkonnaloas nr KL-522225 kõrvaltingimus, mille kohaselt on loa andjal õigus luba, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas. Loa andjal on õigus keskkonnaluba muuta ja seda täiendavaid tingimusi/meetmeid. 1.6. Avalikustada keskkonnaloa nr KL-522225 andmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 1.7. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Saarde Vallavalitsusele. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-522225 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr KL-

522225 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

2. ASJAOLUD

2.1 Loa andmise asjaolud Saarde Vallavalitsuse (registrikood 75033454, aadress Pärnu maakond, Saarde vald, Kilingi- Nõmme linn, Nõmme tn 22, 86304) (edaspidi loa omaja) esitas 19.06.2024 Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) keskkonnaloa taotluse nr T/KL-1024643 Tõlla jõe (teise nimega ka Tõlla oja, Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) kood VEE1137300) paisutamiseks Tõlla paisul (EELIS kood PAIS023260) Pärnu maakonnas Saarde vallas Tõlla külas Tõlla järve kinnistul (registriosa nr 9263150, katastritunnus 71101:005:0084), mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.06.2024 nr DM- 128875-1 all. Saarde Vallavalitsus taotleb tähtajatut keskkonnaluba vee erikasutuseks. Vee erikasutuse aluseks on veeluba, mis annab õiguse üheks või mitmeks veeseaduses (edaspidi VeeS) nimetatud tegevuseks (VeeS § 186 lg 1 ja § 187). Veeluba on kohustuslik, kui paisutatakse veekogu (VeeS § 187 p 7). Keskkonnaamet täpsustab, et alates 01.10.2019 jõustunud VeeS ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutusloa asemel keskkonnaluba (VeeS § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1). Keskkonnaamet annab keskkonnaloa (KeÜS § 41 lg 5), seega on Keskkonnaametil kui loa andjal pädevus taotluse menetlemiseks ning keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsustamiseks. 2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusoasliste teavitamine Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust õigusaktides esitatud nõuetele (keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“, (KeÜK § 42, VeeS § 190). Keskkonnaamet pidas esitatud materjale piisavaks ja võttis keskkonnaloa taotluse 27.06.2024 menetlusse (registreeritud KOTKAS-s kirja nr DM-128875-2 all). Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa taotlus esitatakse ainult veekogu paisutamiseks, välja arvatud hüdroenergia

kasutamise eesmärgil (riigilõivuseadus § 281 lg 2, kuni 30.06.2024 kehtinud redaktsiooni alusel). Keskkonnaloa taotluse kohaselt ei taotleta luba hüdroenergia kasutamiseks ja seega riigilõivu kohustus puudub. Keskkonnaloa andja avaldab avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamise kohta viivitamata teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes (KeÜS § 47 lg 1 ja 2). Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet hindab keskkonnahäiringut väheoluliseks, kuna keskkonnaloa heitveekoguste

suurendamisega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kuna tegemist on olemasoleva paisutusega ja loa taotlemisel olemasolev olukord ei muutu. Seetõttu Keskkonnaamet kohalikus või maakondlikus ajalehes teateid ei avalda. Keskkonnaamet teavitas 27.06.2024 Saarde Vallavalitsust keskkonnaloa taotluse menetluse algatamisest piirinaabreid (registreeritud 27.06.2024 nr DM-128875-3 all) (KeÜS, § 46 lg 1 p 1). Piirinaabritelt arvamusi ja ettepanekuid ei laekunud. Keskkonnaamet avalikustas 27.06.2024 teate nõuetekohase keskkonnaloa taotluse alusel loa taotluse menetluse algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus keskkonnaloa taotluse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Juhindudes haldusmenetlusest (edaspidi HMS) peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Haldusorgan peab andma enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 2). Loa andja edastas xx.08.2024 kirjaga nr DM-128875-x keskkonnaloa andmise eelnõu ja keskkonnaloa korralduse eelnõu loa taotlejale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat (KeÜS § 48 lg 4 ja HMS § 49 lg 2), määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõude kättesaamisest arvates. Keskkonnaamet avalikustas teate xx.08.2024 ametlikus väljaandes väljaanded Ametlikud Teadaanded valminud keskkonnaloa eelnõu ja keskkonnaloa korralduse eelnõust. Avalikustamise käigus eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid antudaja jooksul esitati/ei esitatud.

3. KAALUTLUSED

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Keskkonnaloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest ja andmekogudest: 1. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks, 2013 (Töö nr 0712) Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Maves AS, VSIA Meliorprojekts, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ, Summa Summarum OÜ[1]. (edaspidi eksperthinnang). 2. „Kamali paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“, AS Maves (Tallinn 2013, töö nr 12002)[2].

3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027[3]. 4. Veemajanduskava meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid[4]. 5. Pinnaveekogumite seisundiinfo[5]. 6. „Operatiivseire korraldamine 2021, Vooluveekoguminte kalastiku seisundihinnangud“, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (Tartu)[6]. (edaspidi EKUK-i uuring) 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3 lg 1 p 1, p 2). Kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik, kuna Tõlla jõe paisutamine Tõlla paisuga ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda eelhinnangut ja kaaluda KMH

vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23). Kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas KeHJS nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2). Valdkondade tegevused on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). Saarde Vallavalitsus taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks (KeHJS § 6 lg 2 p 18), mis kuulub tegevuste hulka, mille korral tuleb anda eelhinnang. Eelhinnang tuleb anda kui toimub hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamine või rekonstrueerimine veeseaduse alusel kehtestatud määruse lisades 1–3 nimetatud pinnaveekogumitel või Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul (VeeS § 54 lg 7, looduskaitseseadus § 51 lg 2), välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud juhtudel (KeHJS § 6 lõike 1 punktides 21 ja

211). Tõlla jõe paisutamisel ei toimu eelnimetatud tegevusi ja seega ei ole vajalik anda keskkonnamõju eelhinnangut Tõlla jõe paisutamise osas ning ei ole alust käesoleva korralduse andmisel hinnata keskkonnamõju ega anda keskkonnamõju hindamise algatamiseks vajalikku eelhinnangut. 3.2 Keskkonnaloa nõuded 3.2.1.Lubatav tegevus Veeluba on kohustuslik veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 p 7 kohaselt, kui toimub veekogu paisutamine. Saarde Vallavalitsus taotleb keskkonnaluba Tõlla jõe paisutamiseks Tõlla paisul, mis asub Tõlla järve kinnistul, Tõlla jõe suudmest 12,38 km kaugusel. Paisutamise eesmärk on paisutuse

säilimine (miljööväärtuslik). Paisutuse tulemusel on moodustunud Tõlla järv (EELIS kood

VEE2071240), mille veepeegli pindala on 5 ha ja valgala pindala 38 km2. Tõlla järv on avalikult kasutatav veekogu. Tõlla pais on kaev-veelaskmega (metallvarjad, kruviregulaator, peal võre), üle paisu kulgeb pinnastee, mis on 3 m lai. 3.2.2. Paisutuse mõjuala Isikul, kes taotleb veeluba veekogu paisutamiseks, peab olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikelt, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab (VeeS § 190 lg 4). Mõjualasse jääb kümme kinnistut. Taotleja on Keskkonnaametile esitanud paisutamise mõjualas olevate kinnistute omanike nõusolekud: Kamali tee 19[7], Kamali tee 15[8], 19306 Tõlla-Kamali tee[9], Kamali tee 13[10], Kamali tee 11[11], Kamali tee 9[12], Kamali tee 3[13], Kamali tee 5[14], Rähni[15] ja Väike- Tõlla[16]. Transpordiamet andis 27.05.2024 kirjaga 7.1-2/24/8964-2 nõusoleku tähtajatu vee erikasutusloa taotlemisega Tõlla paisule tingimusel, et paisutus ei kahjusta riigiteed 19306 Tõlla-Kamali ja peab olema tagatud riigitee alt km 3,263 läbimineva truubi toimivus. Isik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada: 1) üleujutust; 2) kaldakindlustuse tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; 3) pinnase olulist erosiooni ega maalihet; 4) maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust. Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS § 117 lg 1 ja 2). 3.2.3. Kaalutlused veemajanduskava rakendamisel ja kalade läbipääs Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu (VeeS §174 lg 3). Tõlla jõgi ei ole lõheliste veekogu nimistus. Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama paisul vee-elustiku kaitse (VeeS § 174 lg 5 p 2), sealhulgas Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu ka lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana nimetamata veekogudel (VeeS § 174 lg 3). Kalade läbipääsu vajalikkuse otsustamisel lähtub Keskkonnaamet eksperdi arvamusest või keskkonnamõju hindamise tulemusest (VeeS § 174 lg 8). Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava. Veemajanduskava on dokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee

asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. Veekaitse üldised eesmärgid on vähendada inimtegevuse mõju veekeskkonnale ja vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit (VeeS § 31 lg 1). Veekaitse eesmärkide saavutamiseks koostatakse iga vesikonna veemajanduskava, milles kavandatakse vesikonna vee kasutamine ja kaitse (VeeS § 43 lg 1). Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud seisundiklasside alusel veemajanduskavad ning nende juurde meetmeprogramm (edaspidi meetmeprogramm), mis on veemajanduskavade lahutamatu osa. Tõlla pais asub Tõlla jõel. Tõlla jõel on moodustatud üks vooluveekogumi: Tõlla (1137300_1) (keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 " Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" lisa 1, edaspidi määrus nr 19). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ [17] (2022-2027) on kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). VMK on Tõlla vooluveekogumi seisund hinnatud kesiseks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2022.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Tõlla vooluveekogumi koondseisund 2022. aastal kesine[18]. Ökoloogiline seisundi mittehea seisundi põhjuseks on paisud (varasemast paisud, ülalpool Kamali paisu seiratud pole, Kamali pais ja paisjärv, Tõlla pais, eutrofeerumine paisjärvedes). Tõlla vooluveekogum kuulub heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega vooluveekogude tüüpi (V1B), kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik. VMK meetmeprogrammi lisas 1[19] on esitatud vee kasutamise ja kaitse meetmed, et saavutada pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade keskkonnaeesmärgid. Meetmeprogramm on aluseks detailsemale meetmeprogrammi rakendamise tegevuskavale. Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamist korraldab ja selle elluviimist jälgib Keskkonnaamet, kuid meetmete rakendamine on kõigi veekasutust ja vete seisundit mõjutavate osapoolte ülesandeks. VMK meetmeprogrammis on märgitud Tõlla paisu meetmeks paisutuse likvideerimine või kalade läbipääsu tagamine. Meetme rakendajaks on paisu valdaja. Veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide täitmisel on veekogu seisundi halvendamise ärahoidmise kohustus ja kehtib kõikidele sellise pinnaveekogu tüüpidele ja seisunditele, mille kohta on vastu võetud veemajanduskava. Selleks, et saavutada vooluveekogumi Tõlla vooluveekogumi hea seisund pärast 2027. aastaks, ei saa lubada veekogumite seisundi halvenemist paisutamise näol, vaid tuleb tagada 07.10.2022 kinnitatud Lääne-Eesti VMK-s seatud keskkonnaeesmärkide täitmine. Keskkonnaagentuuri poolt tellitud uurimistöö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ (töö nr 0712; Tartu 2013), mida Keskkonnaamet käsitleb eksperthinnanguna (edaspidi eksperthinnang), kohaselt on kalade läbipääsu tagamine Tõlla paisul vajalik. Tõlla paisu piirkonnas hinnati Tõlla jõgi liigirikas eurütoopstete liikide piirkonnaks. Selle kalakoosluse rändevajadused sarnanevad liigivaese

forellipiirkonna omaga. Üldjuhul on kalastikul vajadus rännete tegemiseks olemas. Koosluses esineb liike, kelle jaoks rändevõimalus on oluline. Rannikujõgede puhul on rändevõimalus enamasti oluline jõesilmule ja rannikumeres elunevatele siirdelise eluviisiga mageveekaladele (teib, särg, haug, luts, jt), vahel ka vimmale ja meriforellile. Sisemaa jõgedes on rändavateks liikideks haug, särg, teib, turb, viidikas, harvem jõeforell jt liigid. Tõlla paisul on eksperthinnangus hinnatud kalade läbipääsu vajadus hindega 3, mis tähendab, et rändetee avamine on vajalik ja on väheoluline positiivne mõju kalastikule. Tõlla paisul on uurimistöös antud koondhinnang 3, mis tähendab, et rändetee avamine ei ole esmajärgulise tähtsusega (investeeringute nõudmine omanikelt või nende tegemise riiklik toetamine enne I ja II järgulise tähtsusega objektidel kalade läbipääsu tagamist ei ole otstarbekas). Eksperthinnangus on tehtud ettepanek truubi ümberehitamine madalamale kõrgusele ja kalapääsu rajamine jõesängi. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kamali paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“ (edaspidi eelhinnang). Eelhinnangu kohaselt on asub Tõlla jõe suudemest 2,0 km ülesvoolu kaladele ületamatu Kamali pais (kõrgus 3,6 km) ja suudmest 12,38 km kaugusel Tõlla pais (kuni 3,7 m). Ojal tehti 24.05.13 üks katsepüük, Kamali paisjärvest 5,7 km ülesvoolu, Abja-Paluoja–Tõlla mnt silla ümbruses. Katsepüügil registreeriti 4 kalaliiki: särg, lepamaim, trulling ja võldas. Oja suudme-eelses osa kalastik, suudmest kuni Kamali paisuni (2,0 km), on otseselt seotud Halliste jõe omaga. Püsivalt esinevateks liikideks on tõenäoliselt ojasilm, haug, särg, lepamaim, rünt, trulling, luts ja ahven. Periooditi võivad Halliste jõest sisse rännata teib, turb, viidikas ja tippviidikas. Kamali pais on kaladele ületamatuks rändetõkkeks ning seetõttu on enamik Tõlla ojast Halliste jõest isoleeritud. Kamali paisjärvest ülesvoolu esinevad lisaks katsepüügil registreeritud liikidele (särg, lepamaim, trulling ja võldas), tõenäoliselt veel ojasilm, luukarits ning vähearvukalt ka haug, paisjärvedest võib ojasse rännata ahvenat. Kamali paisu puudumisel tõuseks Halliste jõest periooditi haug, särg, teib, turb, viidikas ja luts tõenäoliselt ka Tõlla jõe alam- ja keskjooksule. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et positiivne mõju oleks oja alam- ja keskjooksu kalastikule, samuti paraneks oja suudme-eelse osa elupaigaline kvaliteet. Kamali paisust ülesvoolu jääv ojaosa on suhteliselt veerikas, 9/10 oja kogupikkusest ning ligi 99% valgalast jääb Kamali paisust ülesvoolu. 2012–2013. a läbiviidud uuringute põhjal võib järeldada, et Tõlla ojal on teatav elupaigaline väärtus kalade jaoks lõigus suudmest kuni Neitsi oja suudmeni (9,46 km). Neitsi oja suudmest ülesvoolu jääb Tõlla oja madalvee aegadel tõenäoliselt liiga veevaeseks ning seetõttu oja ülemjooksul kalastiku elupaigana tähtsus puudub. Tõenäoliselt on oja algupärane elupaigaline kvaliteet olnud praegusest oluliselt parem. Oja parimad kärestikud on ilmselt jäänud Kamali paisjärve alla (eelhinnangu lisa 2 Ihtüoloogi ekspertarvamus paisul vajalikeks tegevusteks, lk. 23). Tõlla pais asub Neitsi oja suubumis kohast ca 2,7 km ülesvoolu. Tõlla paisjärvest ülesvoolu on säilinud loodusliku jõe sängi ca 2,6 km ulatuses. Tõlla jõe ülemjooks on sirgeks kaevatud ja keskkonnaameti välitööde ajal (21.08.2023) oli ülemjooksul jõgi taimestiku täis kasvanud ja kohati puudus jões vesi. Eesti Maaülikooli poolt viidi 2013. aastal Eesti riikliku keskkonnaseire alaprogrammi raames

läbi Tõlla vooluveekogumil hüdrobioloogiline seire[20]. Jõge seirati alamjooksul allpool Kamali paisjärve. Seirepüügil registreeriti 8 kalaliiki: särg, turb, rünt, viidikas, trulling, luts, ahven ja võldas. Indikaatorliiki võldast esines arvukalt. Tüübispetsiifilistest liikidest esinesid arvukalt särg, turb ja trulling, vähearvukalt rünt, luts ja ahven, puudusid haug ja lepamaim. Viidikas hinnati mittetüübiomaseks liigiks. Silmuvastsetele sobilikud elupaigad seirelõigus puudusid. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal heaks (JKI 0,61). Varem Tõlla ojas kalastikku seiratud pole. Ohuteguriks kalastiku jaoks Tõlla oja alamjooksul on eelkõige koprapaisud. Teiseks ohu- ja mõjuteguriks on Kamali pais ja paisjärv (oht setetereostuseks, veevoolu reguleerimiseks, vee kvaliteedi halvenemiseks). OÜ Keskkonnauuringute Keskuse poolt viidi operatiivseire raames[21] 2022. aasta läbi uuring kalastiku seire. Seirega saadavat informatsiooni kalastiku seisundi kohta on vaja keskkonnalubades kalade läbipääsu tagamise nõude seadmiseks. Uuringu käigus teostati seirepüügid Tõlla ojal kolmes lõigus: ülevalpool Tõlla paisu, Tõlla – Sarja tee seirekohas ja Kamali paisu all. Kõigis kolmes seirekohas oli Tõlla jõe füüsikalis-keemiline seisundihinnang väga hea. Fütobentose ja suurtaimestiku koondmäärangu alusel oli seisund kõigis kolmes Tõlla jõe seirekohas hea. Täiendavatest indeksitest näitas ränivetikate Watanabe indeks (edaspidi WAT indeks) head seisundit ja ränivetikate troofsusindeks (edaspidi TDI indeks) halba seisundit. Operatiivseire korraldamine 2022 aruandes (edaspidi aruanne) on antud seisukoht, et tõenäoliselt on jõel paiknevad Tõlla ja Kamali järv eutroofsed veekogud, mis võiks seletada kesise (Tõlla-Sarja tee) ja halva seisundi (Kamali) põhjuseid TDI indeksi alusel (aruande punkt 3.1.10.2.1.1, lk. 62). Suurselgrootute kvaliteedinäitajad hinnati seire põhjal kõikides seirekohtades väga heaks. Seirekohas Tõlla paisust ülesvoolu registreeriti 6 kalaliiki: viidikas, ojasilm, trulling, haug, särg ja ahven. Indikaatorliikidest vastas ojasilmu arvukus elupaigalistele tingimustele. Tüübispetsiifilistest liikidest vastas viidika, trullingu, haugi ja särje arvukus elupaigalisele kvaliteedile, puudusid lepamaim, võldas ja luts. Ahvenat seisundihinnangu andmisel arvesse ei võetud. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal heaks (JKI 0.56). Varem Tõlla jõe sellel lõigul kalastikku seiratud ei ole. Tõlla – Sarja tee seirekohas registreeriti 6 kalaliiki: ojasilm, trulling, lepamaim, särg, ahven ja luts. Indikaatorliikidest ei vastanud ojasilmu arvukus elupaigalisele kvaliteedile. Tüübispetsiifilistest liikidest vastas lepamaimu, trullingu ja särje arvukus elupaigalistele tingimustele, lutsu arvukus ei vastanud elupaigalistele tingimustele, puudusid võldas ja haug. Ahvenat seisundihinnangu andmisel arvesse ei võetud. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal heaks (JKI 0.50). Varem Tõlla jõe sellel lõigul kalastikku seiratud ei ole. Kamali seirekohas (allpool Kamali paisu) registreeriti 9 kalaliiki: võldas, hink, viidikas, turb, trulling, rünt, lepamaim, nurg ja särg. Indikaatorliikidest vastas võldase arvukus elupaigalistele tingimustele, hingu arvukus ei vastanud elupaigalistele tingimustele. Tüübispetsiifilistest liikidest vastas trullingu, turva, viidika, ründi ja särje arvukus elupaigalisele kvaliteedile,

lepamaimu arvukus ei vastanud elupaigalisele kvaliteedile, puudusid haug ja luts. Nurgu seisundihinnangu andmisel arvesse ei võetud. Silmuvastsetele sobilikud elupaigad seirelõigul puudusid. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal väga heaks (JKI 0.75). Varem on sellel lõigul kalastiku seisundit hinnatud 2013. aastal. Seirepüügil registreeriti 8 kalaliiki: särg, turb, rünt, viidikas, trulling, luts, ahven ja võldas. Indikaatorliiki võldast esines arvukalt. Tüübispetsiifilistest liikidest esinesid arvukalt särg, turb ja trulling, vähearvukalt rünt, luts ja ahven, puudusid haug ja lepamaim. Viidikas hinnati mittetüübiomaseks liigiks. Silmuvastsetele sobilikud elupaigad seirelõigus puudusid. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal heaks (JKI 0,61). Keskkonnaloa andja muudab keskkonnaloa tingimusi juhul, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas (KeÜS § 59 lg 1 p 2). Loa andjal on õigus keskkonnaluba muuta ja seda täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et veekogumi seisund muutub ja selle põhjuseks võib olla paisutamine. Kalastiku eksperdi (Rein Järvekülg) on andnud seisukoha, et paisu ja paisjärve säilimise korral enamik negatiivseid mõjusid säilivad. Tagades kaladele ainult läbipääsu (jõudmise suudme- eelsest osast paisjärve) võib positiivne mõju oja kalastiku jaoks jääda väheoluliseks. Teisena tuleb arvestada, et kalapääsu rajamine looduslike tingimuste poolest Tõlla paisu juurde on keeruline ja kulukas ning lisaks hinnati 2022. aasta seire põhjal kalastiku seisund heaks, seega ei seata keskkonnaloa andmise käigus, kalade läbipääsu tagamise nõuet. Juhul kui edaspidi seire tulemustel või muul viisil selgub, et on vajalik tagada kalade läbipääs, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele kalade läbipääsu tagamise nõude. Kui kavandatakse kalade läbipääsu tagamist ja sellega kaasneb veekogust sette eemaldamine, süvendamine või tahkete ainete paigaldamine Tõlla jõkke on vajalik taotleda veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, sõltuvalt mahtudest. Veeluba on vaja veekogu süvendamiseks või tahkete ainete paigutamiseks veekogusse alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8 ja 10). Juhul kui süvendatava pinnase ja tahkete ainete veekogusse paigaldamise

kogused on 5-100 kuupmeetrit ja sete eemaldamise maht 5 m3, siis on vajalik taotleda

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 2 p 2, 31 ja 5). 3.2.4. Paisutamise tingimused

Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse ja paisu kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika on kehtestatud keskkonnaministri 09.10.2019 määruses nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ (edaspidi määrus nr 54). Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab keskkonnaloaga määratud paisutustasemed ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilimise paisust allavoolu looduslikus voolusängis (määrus

nr 54 § 2 lg 1). Tõlla jões peab keskkonnaloaga määratud paisutustasemetel säilima ökoloogiline miinimumvoolhulk paisust allavoolu jääval jõe lõigul. Seega peab keskkonnaloaga määratud paisutustasemetel säilima ökoloogiline miinimumvoohulk paisust allavoolu jääval Tõlla jõe lõigul. NPT on projektikohane veetase või normaalpaisutustasemena kehtestatud pikaajaline väljakujunenud veetase, mida võib hoida normaalsetes käitumistingimustes. Paisutusega seotud (kõrgeimpaisutustase, madalaimpaisutustase ja NPT) absoluutkõrgused määratakse veeloas (määrus nr 54 § 2 lg 2). Alates 01.01.2018 on Eestis kasutusel uus kõrgussüsteem (Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem ehk Amsterdami null, (EH2000)[22]. Absoluutkõrgus Amsterdami nulli järgi on arvutatud Maa-ameti üleminekumudeli kalkulaatori abil[23]. Uuele kõrgussüsteemile üleminekuga ei kaasne maapinna ja merepõhja topograafia ega kaldajoone muutust, vaid muutuvad üksnes olemasolevate kõrgusväärtuste arvulised väärtused kõrgussüsteemide lähtenivoopindade muutuse tõttu. Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaloaga kehtestatud paisutustasemeid (EH2000) saab edaspidi vajadusel hinnata mõõtetulemeid vastavate arvutustehete kaudu Kroonlinna nulli (BK77) ja Amsterdami nulli (EH2000) vahel. Tuginedes uuele kõrgussüsteemile, määratakse paisu normaalpaisutustasemeks 53.024 m abs EH2000, ja kõrgeim paisutustase 53.224 m abs EH2000 (vana süsteemi järgi 52,85 m abs BK77 ja 53,05 m abs BK77). Loa omanik peab regulaarselt jälgima paisjärve veeseisu ning hoidma paisrajatise veelaskehitise vaba voolutakistustest, milleks on näiteks puutüved ja oksad, rohttaimede ja rüsijää. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku ning tuleb vältida setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi (määrus nr 54 § 8 lg 2 ja 3).

Paisu veeseisu regulaarse järgimise kohustuse aluseks on määrus nr 54 § 4 lg 1 p 1. Isik ei tohi oma tegevusega või tegevustega põhjustada üleujutust, kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist (VeeS § 117 lg 1 p 1 ja 2). Pais on ehitis veekogus, mis peab vastu pidama kõikidele tingimustele, mis veekogus tekkida võivad (ka suurvee ajal). Kõik see mõjutab aja jooksul paisu seisukorda. Purunemisel võib pais ohtu seada allavoolu jääva jõe kvaliteedi ja selle tagajärjel võivad hävineda kalade elu- ja sigimispaigad ning lisaks võidakse kahju tekitada ka paisust allpool elavatele maaomanikele. Kui paisu ette koguneb prahti ja tekib ummistus võib tõusta veetase ja tekkida üleujutusoht. Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS § 117 lg 2). Veekogu veetaset alandatakse paisu ekspluatatsiooni käigus (nt paisjärve puhastamiseks, paisu remondiks ja suurveeaegsel veetaseme alandamisel) ning kui ei soovita enam vooluveekogul paisutada. Veetaseme alandamine kujutab potentsiaalset ohtu nii keskkonnale (nt võidakse uhtuda osa setteid allavoolu ja selle tagajärjel võivad hävineda kalade elu- ja sigimispaigad) kui ka paisust allpool elavatele maaomanikele. Seetõttu tuleb veetaset alandada nii, et veekogu vooluhulgaga ei kahjustata paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee- elustikku. Veetaset peab alandama ühtlaselt ja mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas ning

seejuures tuleb korraldada veetaseme alandamist selliselt, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi. Tuleb veenduda, et allavoolu juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning paisu taha ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. Selleks, et veetaseme alandamine toimuks nõuetekohaselt ja see oleks hilisemate vaidluste/kaebuste lahendamisel järgitav, peab Keskkonnaamet vajalikuks veetaseme alandamise protsessi protokollimise kohustus seadmist koos varjade eemaldamise algusaja ja ulatuse kuupäevalise ja kellaajalise fikseerimisega. Paisjärve täitmine normaalpaisutustasemeni peab toimuma järkude kaupa, 2‒3 ööpäevaste vaheaegadega, kuni 1 m korraga. Täitmise käigus tuleb teha vähemalt kord päevas vaatlusi kõigi ehituselementide seisukorra kohta. Avariiolukorra tekkimisel tuleb paisjärve täitmine viivitamatult katkestada ja alustada selle tühjendamist. Veekogu täitmisel veekogust vahetult allavoolu peab säilima vähemalt 0,5 kordne täitmisaegne looduslik vooluhulk, kuid mitte vähem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk. Lisaks on protokollimine vajalik ka paisjärve täitmise käigus vähemalt üks kord päevas ehituselementide seisukorra vaatluste tegemine, andmete esitamise kohustus KOTKAS-s. Kuna veetaseme alandamine ja tõstmine peab vastama kehtestatud nõuetele ja nõuetes kinnipidamist peab olema võimalik hiljem ka vajadusel kontrollida siis lähtuvalt eelnevast seab loa andja täpsemad nõuded veetaseme alandamise ja tõstmise kohta keskkonnaloas (määruse nr 54 § 3 ja § 8). Veetaseme muutmine on lubatav paisu hoolduse või ehitise ning rekonstrueerimise korral, teavitades planeeritavatest tegevustest eelnevalt Keskkonnaametit. Ökoloogiline miinimumvooluhulk on vooluhulk vooluveekogus, mis tagab ökosüsteemi toimivuse (VeeS § 174 lg 7). Ökoloogiline miinimumvooluhulk määratakse jäävaba perioodi kohta, mis kestab maist oktoobrini, arvutades 95% ületustõenäosusega kuu keskmise miinimumvooluhulga (määrus nr 54 § 6). Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku äravoolu, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Madalveeperioodil, kui ökoloogiline miinimumvooluhulga nõue ei ole täidetud, ei ole tehisveekogu täitmine lubatud (VeeS § 174 lg 5 p 3). Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu ja hoolduse (VeeS § 174 lg 5 p 1). Veelaskeehitise juurest tuleb eemaldada rohttaimestik ja pilliroog ning paisu regulaatori taha kogunenud risu, sh jääummistused, mis võivad põhjustada veetaseme lubatust suuremat tõusu. Tehnilise seisukorra ülevaatus tähendab visuaalset kontrolli, et suurveega ei kaasneks avariilisi olukordasid, mis võiks kahjustada allpool olevat jõe lõiku. Andmed tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnaamet on seisukohal, et neli korda aastas tehnilise seisukorra üle vaatamine ei ole koormav tegevus ja on vajalik, kuna sellega ennetatakse avariide tekkimise võimalust ja vee keskkonnale võimalike kahjulike mõjude vältimist. Paisu ülevaatuse käigus tehnilise seisukorra puuduste ilmnemisel, tuleb tekkinud muutused ja deformatsioonid likvideerida. Kõik paisu ja sellega seotud rajatiste ja paisjärve hooldamisega seotud tegevused korraldab ja finantseerib loa omanik.

Keskkonnaamet määrab paisu tehnilise seisukorra ülevaatamise ajaks neli korda aastas (kevadel ja sügisel enne ja peale suurvee perioode). Andmed paisu tehnilise seisukorra kohta ning tehtud hooldustööde kohta tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas, hiljemalt 31. jaanuariks. 3.2.5. Seire kohustus ja paisu hoolduspäevik

Paisutamise tulemusena kogunevad paisude taha valgalalt vooluveekogudesse jõudvad toitained ja setted, kuna paisutusalal voolukiirus väheneb ning settimise protsess paisutamise mõjualas olevates jõelõikudes suureneb. Toitainete rohked setted on heaks kasvupinnaseks vees elavatele taimedele ning bakteritele, põhjustades veekogu eutrofeerumist ning järvede ja jõgede kinnikasvamist. Veeloa andja võib määrata vastavalt vajadusele veeloas: 1) veetaseme ja vooluhulga seire viisi, sageduse ja aja; 2) kalapääsu kaudu liikuvate kalade seire viisi, sageduse ja aja; 3) paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire viisi, sageduse ja aja. Loa andja võib määrata vastavalt vajadusele veeloas paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire viisi, sageduse ja aja (määrus nr 54 § 4 lg 1). Paisutamise tagajärjel tekkib paisjärv ja seega tuleb seda käsitleda koos paisuga. Setted, mida jõgi vooluga kaasa kannab, settib paisjärve põhja. Aastatega moodustub paks settekiht, mis võib koos kohapeal tekkinud taimejäänustega täita suure osa paisjärvest. Aja möödudes settivad sellised paisjärved täis ja kasvavad kinni ja mõjutab ka ülejäänud oja vee kvaliteeti halvenemise suunas. Setete negatiivne mõju seisneb eeskätt paisu purunemisel või hooletul allalaskmisel setete allavoolu kandumisel ja seetõttu elupaikade kahjustumisel/hävimisel. Samuti võib see mõjutada teisi veekasutajaid ja põhjustada varalist kahju. Paisutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS § 117 lg 2). Seega setted on otseselt seotud paisu kui ehitise ja selle seisundiga. Seega on setetega seonduva andmestiku käsitlemine keskkonnaloas vajalik, et vältida tulevikus võimalikku keskkonnahäiringut ja võtta varakult kasutusele meetmeid selle ohu vähendamiseks. Kuna paisjärve näol on tegemist muudetud vooluveekogu osaga, siis selle säilitamiseks tuleb setteid eemaldada. Keskkonnaministri käskkirjaga 08.06.2022 nr 1-2/22/197 „Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kinnitamine“ on kinnitatud Lääne-eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022−2027[24], millele on koostatud lisa meetmekava. Lisa meetmekavas on seatud paisu valdajale kohustus, et paisu omanik on kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu ning hooldustööd (nt settete eemaldamine, prügi eemaldamine, tehniline kontroll). Paisu hoolduse nõuded ning tehnilise seisukorra ülevaatamise sagedus, aeg ja tähtaeg määratakse veeloaga. Eeltoodust tulenevalt on keskkonnaloa omaja kohustatud teostama keskkonnaseiret mõõtes üks kord seitsme aasta jooksul, alates keskkonnaloa kehtima hakkamisest, paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala. Mõõtepunkte peab olema vähemalt 5 tk ühe hektari

kohta[25]. Mõõtmistulemuste alusel koostada eksperthinnang. Eksperthinnanguid sette mõõtmise ja eemaldamise teemal teevad keskkonnauuringutega tegelevad ettevõtted. Eksperthinnangust peab selguma, kui sageli tuleb teostada edaspidi settekihi paksuse mõõtmist, millistes punktides tuleks settekihi paksust mõõta ning millise ajaperioodi tagant on vajalik paisjärve settest puhastada. Paisjärve settest puhastamise vajadusel tuleb koostada selleks projekt ning sete eemaldada. Andmed seire kohta, koos eksperthinnanguga tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Loa andja määrab eelnimetatud andmete esitamise ajaks 31. jaanuar üks kord seitsme aasta jooksul. Edasised eksperthinnangud tuleb loa omanikul tellida vastavalt eeltoodud eksperthinnangule. Veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates viiest kuupmeetrist on vajalik esitada Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu

taotlus (VeeS § 196 lg 2 p 3 1). Seega kui soovitakse puhastada paisjärve setetest on vajalik esitada vähemalt 30 päeva enne tööde algust Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus. Veeloaga määratakse paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus (määrus 54 § 3 p 2). Seega tuleb keskkonnaloas määrata hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus, selleks tuleb teave märkida kirjalikus või elektroonilises vormis (nimetades nende andmete kogumise kohta edaspidi hoolduspäevikuks), need säilitada ja esitada loa andjale. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik keskkonnaloas nõutud andmed koondatakse ühte kokku ja kohta, et andmed oleksid kiirelt kättesaadavad ja loa omajal endal ka kiirelt leitavad. Paisude ülevaatuse lehe näidis on Keskkonnaameti kodulehel aadressiga https://keskkonnaamet.ee/media/3742/download. Keskkonnaotsuste infosüsteem (edaspidi KOTKAS) on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste

täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust (KeÜS § 401 lg 1 p 1). Andmekogusse kantakse keskkonnaloa taotlustega, keskkonnalubade, keskkonnakasutuse aruannete ja keskkonnalubade alusel tehtava seirega seotud andmed (keskkonnaministri 16.06.2017 määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 7 lg 1 p 2, edaspidi määrus nr 20). Keskkonnaloaga seatut paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmed ning keskkonnaseire andmed on keskkonnaloa osa. Keskkonnaluba väljastatakse keskkonnaotsuste süsteemis KOTKAS ja seega säilitatakse loaga seotud kohustuste ja seire andmed KOTKAS.

Keskkonnaameti hinnangul tuleb hiljemalt keskkonnaloa kehtivuse algusest sisse seada paisu hoolduspäevik. Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) neli korda aastas uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta; 2) teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta; 3) Teavet tehtus seire kohta. Keskkonnaloa andja muudab keskkonnaloa tingimusi juhul, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas. Loa andjal on

õigus keskkonnaluba muuta ja seda täiendavaid tingimusi/meetmeid. 3.2.6. Paisutuse likvideerimine Kui kavandatakse paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks veeluba enam vaja ei ole, peab paisu omanik esitama Keskkonnaametile taotluse veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks (VeeS § 196 lg 2 p 9). 3.3. Keskkonnaloa kehtivus Saarde Vallavalitsus taotleb tähtajatut veeluba. Veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne või kui põhjavett võetakse kehtestatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1 p 2 ja 3). Eeltoodust tulenevalt annab Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-522225 tähtajatult. Keskkonnaloa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Saarde Vallavalitsus peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ja kohustusi. Olulisemad keskkonnaalased kohustused on loa omajale toodud Keskkonnaameti veebilehel rubriigis „Loa omaja meelespea“ aadressiga: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea#vee-erikasutus. 3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Arvamusi ja vastuväiteid keskkonnaloa eelnõule esitati/ei esitatud. [1] Internetist kättesaadav: https://keskkonnaagentuur.ee/tokestusrajatiste-inventariseerimine- vooluveekogudel-kalade-randetingimuste-parandamiseks [2] Eelhinnang on kättesaadav keskkonnaloa taotluse lisas 15. [3] Internetist kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [4] Internetist kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku. [5] Internetist kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. [6] Uuringu aruanne „Operatiivseire korraldamine 2021“ (Tartu 2022), Meetmete vajalikkuse selgitamine vooluveekogudel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/salvkaevud-puurkaevud-ja- heitvesi#operatiivseire-2021. [7] Registriosa number: 513506; katastritunnus: 71101:005:0027. [8] Registriosa number: 2723106; katastritunnus: 71101:005:0053. [9] Registriosa number: 14304250; katastritunnus: 71101:005:0040. [10] Registriosa number: 1085406; katastritunnus: 71101:005:0001. [11] Registriosa number: 1511106; katastritunnus: 71101:005:0003. [12] Registriosa number: 1093106; katastritunnus: 71101:005:0002. [13] Registriosa number: 1085506; katastritunnus: 71101:005:0004.

[14] Registriosa number: 688806; katastritunnus: 71101:005:0029. [15] Registriosa number: 2723106; katastritunnus: 71101:005:0052. [16] Registriosa number: 82306; katastritunnus: 71101:005:0012 [17] https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [18] https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo. [19] https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku. [20] https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action? fileUid=12393548&monitoringWorkUid=1407092 [21] Uuringu aruanne „Operatiivseire korraldamine 2021“ (Tartu 2022), Meetmete vajalikkuse selgitamine vooluveekogudel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/salvkaevud-puurkaevud-ja- heitvesi#operatiivseire-2021. [22] https://www.riigiteataja.ee/akt/126072017002?leiaKehtiv [23] https://gpa.maaamet.ee/calc/ymudel/ [24] https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/uleujutused. [25] Juhend paisjärve tõttu veekeskkonnale avalduva koormuse uurimiseks https://www.kik.ee/sites/default/files/2022- 05/juhend_paisjarve_tottu_veekeskkonnale_avalduva_koormuse_uurimiseks_0.pdf

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 12.08.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-522225

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Saarde Vallavalitsus

Registrikood / Isikukood

75033454

Tegevuskoha andmed

Nimetus Tõlla pais

Aadress Tõlla järv, Tõlla küla, Saarde vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 71101:005:0084

Territoriaalkood EHAK 8485

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tõlla järv (71101:005:0084). Puudutatud veekogud: Tõlla jõgi (VEE1137300), Tõlla järv (VEE2071240).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta 2/5

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Paisu nimetus Tõlla

Paisu number PAIS023260

Veekogu nimetus Tõlla jõgi

Veekogu kood VEE1137300

Pinnaveekogumi nimetus Tõlla

Pinnaveekogumi kood 1137300_1

Jrk nr

Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg

1. Paisutustasemed Tõlla paisu normaalpaisutustase 53,024 m abs EH2000 ja kõrgeim paisutustase 53,224 m abs EH2000. Paisutustase 53,224 m abs EH2000 on lubatud ainult lühiajaliselt, arvestades ajutise suurvee ja valingvihmadega.

Pidev.

2. Veetasemete reguleerimine

1. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu looduslikus voolusängis, või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. 2. Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab keskkonnaloas määratud veetaseme. 3. Keskkonnaloaga kehtestatud normaalpaisutustasemest erinevat paisutustaset võib lubada suurveeaegselt vaid lühiajaliselt. 4. Normaalpaisutustaseme oluline muutmine on lubatav hoolduse või ehituse ning rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades nimetatud tegevused eelnevalt kirjalikult keskkonnaloa andjaga vähemalt üks kuu ette. 5. Loa omanik peab jälgima (visuaalselt) paisjärve veeseisu ja paisu tehnilist seisukorda suurvee perioodil (kevadel ja sügisel enne ja peale suurvee perioode), kuna siis on keskkonnarisk kõige suurem, kuna voolhulgad on suuremadnja paisrajatise veelaskehitise juures võib koguneda voolutakistusi, milleks on näiteks puutüved ja oksad, rohttaimede ja rüsijää ning seetõttu võib veetase tõusta.

Vastavalt nõutule.

3. Veetasemete reguleerimine

1. Paisu tehniline seisukord tuleb üle vaadata neli korda aastas (kevadel ja sügisel enne ja peale suurvee perioode). Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonditööd, vajadusel kaasata ülevaatusel vesiehitise inseneri. 2. Paisu ette kogunenud sete ja risu tuleb eemaldada.

Vastavalt nõutule.

4. Seire Mõõta üks kord seitsme aasta jooksul, alates keskkonnaloa kehtima hakkamisest paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja pindala. Selleks tuleb järve erinevatest piirkondadest mõõta settekihi paksust. Mõõtepunkte peab olema vähemalt 5 tk ühe hektari kohta. Mõõtmistulemuste alusel koostada eksperthinnang. Eksperthinnangust peab selguma, kui sageli tuleb teostada edaspidi settekihi paksuse mõõtmist, millistes punktides tuleks settekihi paksust mõõta ning millise ajaperioodi tagant on vajalik paisjärve settest puhastada.

Üks kord seitsme aasta jooksul, loa kehtima hakkamisest.

5. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine

1. Veetaseme alandamine tuleb keskkonnaloa andjaga kooskõlastada vähemalt üks kuud enne töödega alustamist. 2. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 3. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 4. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi. 5. Paisjärve taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. 6. Veetaseme alandamise ja tõstmise protsess tuleb protokollida. Alandamise ja taastäitmise kohta protokoll tuleb esitada tööde lõppemisel keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS.

Vastavalt nõudele.

6. Avarii ja avariioht 1. Avarii või selle ohu korral informeerida viivitamatult Keskkonnaametit. Kui on oht inimese tervisele, tuleb teavitada lisaks Häirekeskust. 2. Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud.

Vajadusel.

7. Vastutus ja kohustused

1. Keskkonnaloa omanik on kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu. 2. Keskkonnaloa omanik peab kasutusele võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale. 4. Keskkonnaloale kantud nõuete mittetäitmise korral on keskkonnaloa andjal õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.

Pidev.

8. Hoolduspäevik 1. Kõik keskkonnaloaga määratud kogutavad andmed tuleb esitada loa andjale KOTKAS-s. 2. KOTKAS-s tuleb esitada järgnevad andmed: 1) neli korda aastas uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta; 2) teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta; 3) Teavet tehtus seire kohta. 3. Andmed tuleb Keskkonnaloa üks kord aastas järgneva aasta 31. jaanuariks.

Üks kord aastas, järgneva aasta 31.jaanuariks

9. Kalade läbipääs Loa andjal on õigus luba muuta, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et on vajalik tagada kalade läbipääs Tõlla paisul. Keskkonnaloa andja muudab sellisel juhul keskkonnaluba ja seab vastavalt olemasolevale teabele kalade läbipääsu tagamise nõuded.

Vajadusel.

10. Hüdroenergia kasutamine ja/või elektrienergia tootmine

Hüdroenergiat ei ole lubatud kasutada. Pidev.

3/5

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1. Kui selgub, et keskkonnaloa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on keskkonnaloa andjal õigus nõuda lisameetmeid ja uuringuid. 2. Keskkonnaloa andja muudab keskkonnaloa tingimusi juhul, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring ning huvi keskkonnaloa muutmata jätmiseks ei ole ülekaalukas. Loa andjal on õigus keskkonnaluba muuta ja seda täiendavaid tingimusi/meetmeid juhul kui selgub, et veekogumi seisund muutub ja selle põhjuseks võib olla paisutamine.

Vajadusel

2. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Taimestiku niitmine, veetakistuste ning sette eemaldamine vastavalt vajadusele. Vajadusel

3. Veekogu tervendamise meetmed Kui soovitakse puhastada paisjärve setetest on vajalik esitata vähemalt 30 päeva enne tööde algust Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus. 30 päeva enne tööde algust

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Teave meetmete rakendamise kohta

Paisu tehniline seisukord tuleb üle vaadata neli korda aastas, kevadel ja sügisel enne ja peale suurvee perioode. Ülevaatuse kohta tehtud aruanne tuleb esitada loa andjale üks kord aastas järgneva aasta 31. jaanuariks. Andmed tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Üks kord aastas, järgneva aasta 31. jaanuariks.

2. Teave meetmete rakendamise kohta

1. Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada keskkonnaloa andjat. 2. Täiendavatest meetmetest, mida on kavas rakendada veekasutusel, teavitada kirjalikult keskkonnaloa andjat.

Vajadusel.

3. Veekogu omaseire tulemused

Üks kord seitsme aasta jooksul, alates keskkonnaloa kehtima hakkamisest, tuleb mõõta paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksust ja arvestada settepindala. Mõõtmistulemuste alusel koostada eksperthinnang. Andmed tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Peale loa saamist üks kord seitsme aasta jooksul.

4/5

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/5