„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium

Meie 13.08.2024 nr 1.2-2/81-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavad toetuse andmise tingimused „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Palume tagasiside edastada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. TAT raamtekst 2. TAT seletuskiri 3. KK eelnõu 4. SK lisa 1 riskide hindamine 5. SK lisa 2 põhiõiguste harta 6. TAT lisa 1 nõuded erihoolekandeasutuste teenuskohtadele 7. TAT lisa 2 finantsplaan ja eelarve

Lisaadressaadid: Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Sotsiaalkindlustusamet Hoolekandeteenused AS

2 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu Koeru Hooldekeskus SA MTÜ Valgamaa Tugikeskus MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Tallinna Linnakantselei Pille Lumi, tel 5918 1391 [email protected]

Sotsiaalkaitseministri … .2024 käskkirjaga nr ... kinnitatud toetuse andmise tingimused

„Erihoolekandeasutuse reorganiseerimine“ Lisa 1

Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele

1. Üldised nõuded

1.1. Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev ööpäevaringse majutusega teenuskohtade kogum. Loodav teenuseüksus võib koosneda:

1.1.1. korter- ja ridaelamute puhul kuni 30-st teenuskohast, mis on jaotatud kuni 6- kohalisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks rühmadeks;

1.1.2. peremajade (hoonete kasutamise otstarbest lähtuvalt on tegu üksikelamuga) puhul kuni 36-st teenuskohast, mis on jaotatud kuni 6-kohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones.

1.2. Nõuded teenuse osutamisele ning selleks vajalikele ruumidele ja maa-alale on toodud Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 “Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ (edaspidi „määrus nr 75“).

1.3. Hoone peab olema kavandatud universaalse disaini põhimõtteid järgides, mis muuhulgas tähendab, et loodav keskkond peab olema ligipääsetav ja sobilik kõikidele ühiskonnagruppidele sõltumata nende east või erivajadusest ning teenuse või teenusesaajate asendumisel puudub vajadus mahukate ümberehituste või kohandamiste järele.

1.4. Soovituslikult järgitakse uue Bauhausi reegleid. Uue Bauhausi kohaselt peavad ruumilahendused olema ühtaegu kaunid (esteetilised), kaasavad (ligipääsetavad, taskukohased), kestlikud (kliimaeesmärkidega kooskõlas).

1.5. Ehitusprojektis (nt selle seletuskirjas) tuleks kirjeldada kuidas Bauhausi põhimõtetega on arvestatud.

2. Nõuded asukohale 2.1. Teenuseüksus peab asuma linnalises või maapiirkonnas keskkonnas, kus on

kättesaadavad nii avalikud teenused kui tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Linnaliseks keskkonnaks loetakse asustusüksust, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku. Maapiirkonnas on sobilik vaid asustusüksus alev või linn, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku.

2.2. Rajatav uus teenuseüksus peab toimima iseseisva teenusüksusena, eraldatuna teistest erihoolekande- või üldhoolduse teenuseüksustest. Rajatavate teenusüksuste asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada rakendusasutusega.

2.3. Teenuse üksuse rajamisel tuleb arvesse võtta, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad. Teenuseüksus peab asuma hästi ligipääsetavas kohas ja elukeskkonnas, mis maksimaalselt toetab inimeste sotsiaalset taastumist. Oluline on, et jalgsi või ühistranspordiga on kättesaadavad esmased avalikud teenused. Hoonest mitte kaugemal kui 1 km peab paiknema ühistranspordi peatus. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul võib sellest reeglist teha erandeid. Kinnistu vajalik suurus sõltub ennekõike ümbritseva keskkonna võimalustest (pargid, kergliiklusteed, kogukondlikuks kasutamiseks mõeldud alad vms). Kinnistu suurus on:

2.3.1. korterelamu puhul vähemalt 1500 m2, optimaalne suurus 2500 kuni 3500 m2. 2.3.2. peremajade puhul vähemalt 1000 m2 iga hoone kohta; 2.3.3. ridaelamu puhul vähemalt 3000 m2 hoone kohta.

2.4. Teenuseüksuse rajamine punktis 2.3 sätestatust väiksemale kinnistule on lubatud üksnes rakendusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Kooskõlastuse saamiseks tuleb põhjendada vastavat vajadust ja teenuse osutamiseks vajalike nõuete täidetust.

3. Nõuded hoonele ja kinnistule 3.1. Territoorium tuleb kavandada ilma järskude tõusude või langusteta, õuealale näha ette

võimalused puhkamiseks ning õuetegevusteks arvestades kliimamõjusid (nt varju kuuma eest, lahendused liigse sademevee ärajuhtimiseks jms).

3.2. Hoone peab olema erihoolekandeteenuse osutamiseks sobiv, funktsionaalne, minimaalse ökoloogilise jalajäljega, madalate halduskuludega ning vastupidav ja pikaealine, liigitudes liginullenergiahooneks, mille energiatõhusarv ei ületa liginullenergiahoone piirväärtusi. Rekonstrueeritavate hoonete puhul peab hoone peale rekonstrueerimist vastama vähemalt energiatõhususklassile C.

3.3. Tuleb rakendada kliimakindluse analüüsi tulemusena tehtud ettepanekuid kliimakindlate lahenduste kasutusele võtuks.

3.4. Eluruumide suletud netopind ei või ületada 28 m2 teenuskoha kohta. Põhjendatud juhtudel (nt vajadus täiendavate tegevusruumide järele) võib rakendusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul olla eeltoodud pind ka suurem. Nõue ei kehti rekonstrueeritavate hoonete puhul.

3.5. Eluruumide kavandamisel arvestada perelaadse elukeskkonna kujundamisega, kus kesksel kohal on erivajadusega inimene ning tema vajadused. Eluruumid peavad olema hubased ja arvestama inimeste vajadustega.

3.6. Hoone projekteerimisel on soovitav kasutada sellist planeeringut ja (ehitus)tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vähendada tööjõukulu, säilitades teenuse nõutava kvaliteedi (eelkõige lähtuvalt personalile ja teenuseüksusele esitatavatest nõuetest)

3.7. Lisaks määruses nr 75 sätestatud nõuetele tuleb lähtuda järgnevast: 3.7.1. magamistoad on ühekohalised, rekonstrueeritavates hoonetes võivad

põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse eelneval nõusolekul olla osad tuad kahekohalised;

3.7.2. kuni 12 teenuse saaja kohta rajatakse vähemalt üks ühiskasutuses majapidamisruum, mis on varustatud pesumasina ja -kuivatiga ning on võimalus pesu triikimiseks;

3.7.3. iga peresarnase, kuni 6-kohalise rühma kohta on köök ja elutuba (võivad olla koos);

3.7.4. igas korteris ja üksikelamus on (nii teenusesaajate kui töötajate) ühiskasutuses tualetid ja pesemisruumid, mis on privaatselt kasutatavad. Pesemisvõimaluseks on dušš. Iga hoone vähemalt ühes pesuruumis peab olema loodud pesemisvõimalus lamamisraamil. Rekonstrueeritavates hoonetes on lubatud säilitada ja renoveerida teenuse saajate kasutuses olev olemasolev saun.

3.7.5. töötajatele eraldi tööruumi või töö- ja puhkeruumi ei rajata; 3.7.6. iseseisva õendusabi osutamiseks õele eraldi tööruumi ei rajata, iga üksus

varustatakse lukustatud ravimikapiga. Õendusabi ruumi rajamine on lubatud teenuseüksustesse, milles osutatakse teenust ebastabiilse remissiooniga isikutele, kuid seda teraapiatoana, mis on ristkasutusel õendusteenuse osutamisega. Kui kogukonnas puuduvad ruumid aktiveerivateks tegevusteks või need on vajalikud teenuse osutamise kvaliteetseks tagamiseks, võib majutushoonesse või selle territooriumile rajada rakendusasutuse eelneval kooskõlastusel vastavad ruumid;

3.7.7. korterelamu puhul peab maa-ala olema vajadusel piiratud piirdeaiaga, kui see ei ole vastuolus piirkonna üldiste linnakujunduspõhimõtetega. Piirdeaed on kohustuslik ÖT teenuse puhul.

3.7.8. ruumide sisutuse (sh pliidid, pesumasinad, valgustid ja mööbel) planeerimisel tuleb arvestada erivajadustest tuleneva ergonoomikaga, mis võimaldab erivajadusega inimestel igapäevatoimingutega paremini hakkama saada.

3.7.9. hoone puhul võib ette näha kõigi üksuste ülese ruumi ratastoolide ja rulaatorite hooldamiseks, hoiustamiseks ja laadimiseks.

3.7.10. muud abi- ja laoruumid, mis on vajalikud teenuseüksuse toimimiseks. 3.8. Ligipääsetavuse tagamine: koostatav projekt peab vastama ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, kohaldades kõiki selles toodud nõudeid ka rajatavale erihoolekande teenuseüksusele. Projekteerimisel juhinduda ligipääsetavuse standardist EVS-EN 17210:2021, projekteerimisjuhistest „Ligipääsetav hoone ja keskkond“ ja „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ või muudest samaväärsetest standarditest ja juhistest.

3.9. Elluviija esitab e-toetuse keskkonna kaudu esimesel võimalusel eskiisprojekti või võimaldab olemasoleva projekti kasutamisel sellele ligipääsu. Eskiisprojekt esitatakse digitaalselt ja tekstifailid peavad olema PDF, ODF või DOC ning joonised PDF vormingus, sisaldades alljärgnevat:

3.9.1. situatsiooniplaan koos ühiskondliku transpordi ja lähimate teenuste kauguste ja paiknemisega;

3.9.2. asendiplaan, mis peab võimaldama hinnata, et kinnistule on võimalik paigutada hoone, piisava suurusega parkimisala ning haljastatud puhkeala, joonis esitada mõõtkavas 1:500;

3.9.3. korruse plaan koos ruumide nimetuste, pindalade ja gabariitmõõtmetega, mõõtkavas M1:100;

3.9.4. ruumide eksplikatsioonitabel, kus on märgitud ruumide suletud netopinnad; 3.9.5. seletuskiri, mis sisaldab olemasoleva olukorra, asendiplaani, ligipääsetavuse,

ruumiplaneeringu ja selle kontseptsiooni, haljastuse ja heakorra, energiatõhususe, kirjeldust.

3.10. Toetuse saaja on kohustatud kooskõlastama rakendusasutusega: 3.10.1. ehituskrundi muutumise võrreldes TATs sätestatuga; 3.10.2. ehituskrundi selgumisel selle asukoha; 3.10.3. plaanilahenduse olulise muutmise võrreldes esialgse eskiisiga; 3.10.4. ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti arhitektuurse osa, millega kontrollitaks

eelkõige projekti vastavust eskiisprojektile.

3.11. Hoone ja kinnistu kavandamisel arvestada kliimamuutuste kohanemismeetmetega lähtudes kliimakindluse hindamisest. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada jahutusmeetmete (nii passiivsete kui aktiivsete) lisamise vajadusega arvestades esinevaid kuumalaineid.

EELNÕU

KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri … .2024 käskkirjaga nr …

Lisa

„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused

Projektide abikõlblikkuse periood Projekt nr 1 – 01.01.2024–31.03.2028 Projekt nr 2 – 01.01.2024–31.03.2029 Projekt nr 3 – 01.10.2024–01.09.2028 Projekt nr 4 – 01.04.2024–31.03.2028 Projekt nr 5 – 01.04.2024–31.03.2029 Projekt nr 6 – 01.06.2024–31.08.2029 Elluviija Projekt nr 1 – AS Hoolekandeteenused Projekt nr 2 – SA Narva-Jõesuu Hooldekodu Projekt nr 3 – AS Koeru Hooldekeskus Projekt nr 4 – MTÜ Valgamaa Tugikeskus Projekt nr 5 – MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Projekt nr 6 – Tallinna Linnavalitsus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 4 1.1. SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ EESMÄRKIDEGA JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .............................. 4

2. TOETATAVAD PROJEKTID JA PROJEKTIDE EESMÄRK ........................................................................................................ 5 2.1. PROJEKT NR 1: AS HOOLEKANDETEENUSED VÄÄNA-VITI KODU JA SILLAMÄE KODU REORGANISEERIMINE ............................................... 6

2.1.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 6 2.1.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 6 2.1.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 7 2.1.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 8 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 8 2.1.6. Projekti elluviija ........................................................................................................................................................ 8

2.2. PROJEKT NR 2: SA NARVA-JÕESUU HOOLDEKODU ERIHOOLEKANDE TEENUSKOHTADE REORGANISEERIMINE ............................................ 8 2.2.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 8 2.2.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 8 2.2.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 9 2.2.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 9 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 9 2.2.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 10

2.3. PROJEKT NR 3: AS KOERU HOOLDEKESKUS REORGANISEERIMINE .................................................................................................. 10 2.3.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 10 2.3.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 10 2.3.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 11 2.3.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 11 2.3.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 11 2.3.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 11

2.4. PROJEKT NR 4: MTÜ VALGAMAA TUGIKESKUS REORGANISEERIMINE ............................................................................................. 12 2.4.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 12 2.4.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 12 2.4.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 13 2.4.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 13 2.4.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 13 2.4.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 13

2.5. PROJEKT NR 5: MTÜ LÕUNA-EESTI ERIHOOLDUSTEENUSTE KESKUS REORGANISEERIMINE ................................................................. 14 2.5.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 14 2.5.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 14 2.5.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 15 2.5.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 15 2.5.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 15 2.5.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 15

2.6. PROJEKT NR 6: TEENUSKOHTADE REORGANISEERIMINE TALLINNA LINNAVALITSUSE POOLT ................................................................. 15 2.6.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 15 2.6.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 16 2.6.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 17 2.6.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 17 2.6.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 17 2.6.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 17

2.7. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................. 17 3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 17 4. EELARVE ........................................................................................................................................................................ 25 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 25 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 26

3

7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 27 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 27 9. PROJEKTIDE MUUTMINE ................................................................................................................................................ 28 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 29 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 29

4

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muuhulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.1.1 sekkumine 21.4.1.13 „Erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja valdkondlike

arengukavadega 1.1.1. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastiku muutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. On oluline, et teenuseid pakutakse piirkondades, kus neid on enim vaja ning need oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed. Käesoleva TATi raames reorganiseeritakse ööpäevaringse erihooldusteenuse (ÖE) teenuskohti nii, et inimesed saaksid teenust võimalikult peresarnases keskkonnas ehk moodustatakse väiksemad peresarnased rühmad. Projektide elluviimisega panustatakse „Eesti 2035” peasihtidesse „Ühiskond” ja „Inimene” ning alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetakse ligipääsetavuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: püsiva suhtelise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja ning elamute ja mitteelamute energiatarve. Tegevused, mis panustavad hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse ning püsiva suhtelise vaesuse määra piirkondlike erinevuste vähendamisse: reorganiseerimise käigus arvestatakse ka piirkondlike vajadustega ehk teenuseüksused luuakse piirkondadesse, kus järjekorrad teenusele saamiseks on pikemad, millega omakorda parandatakse teenust vajavate isikute ja nende lähedaste ühiskonna- ja tööelus osalemise võimalusi. Tegevused, mis panustavad ligipääsetavuse näitajasse: uued rajatavad teenuseüksused on kaasaegsed ja keskkonda hoidvad, kliimakindlad, säästvad ning arvestavad klientide erivajadustega, sh on tagatud ligipääsetavus. Seeläbi panustab TAT tegevus elamute ja mitteelamute energiatarbe näitajasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 9 kohaselt on keskkonnaeesmärgid järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 1.1.2. Heaolu arengukava2 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega ja erivajadusega inimeste osakaalu suurenemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes

1 Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus 2 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

5

nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Sotsiaalministeeriumi tegevuste eesmärk on pakkuda inimestele laste saamist ja kasvatamist toetavat keskkonda, sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga: käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2024. – 2027. aasta eelarvestrateegia „Sotsiaalhoolekande programm“ meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine" tegevust "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine“. 2. Toetatavad projektid ja projektide eesmärk TAT-i eesmärgiks on jätkata institutsionaalsete, üle 30 ööpäevaringse teenuskohaga teenuseüksuste reorganiseerimist. Tegemist on erihoolekandeasustuste reorganiseerimise jätkuprotsessiga. Projektide elluviimisega reorganiseeritakse praegusest ligikaudu 600-st institutsionaalsest teenuskohast enam kui pooled. Reorganiseerimise tulemusena hakkavad teenusesaajad elama peresarnastes ja vajaduspõhistes kuni 6-liikmelistes rühmades. Uued teenuseüksused luuakse linnalisse keskkonda, kus on kättesaadavad nii avalikud teenused ning tagatud on ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Reorganiseerimine teostatakse alljärgnevate üleriigilise mõju ja ulatusega projektide elluviimise tulemusena. Toetatakse taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristutele, mille kestus (sihipärane kasutamine) on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristute vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Toetatakse projekte, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning on kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“3. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Lisaks hoone või rajatise ohutuse tagamisele on oluline silmas pidada, et ehitis jätaks keskkonnale võimalikult väikese jälje ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Ehitise elukaar hõlmab endas ehituses kasutatavate toormaterjalide hankimist, ehitustoodete tootmist, materjalide transporti, ehitust, kasutust,

3 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja

6

lammutust ja jäätmete taaskasutust. Ehitatud keskkonna kasutajate heaolu tuleb säilitada või parandada keskkonda säästes. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu hoonete sisekliimale, asukohale, ligipääsetavusele ja ökoloogiale4 ning soovitatavalt järgida Euroopa uue Bauhausi kriteeriumeid5. Uus Euroopa Bauhaus on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on tagada, et hooned, linnad ja ka uued tooted oleksid loodud jätkusuutlikult, näeksid ilusad välja ning oleksid kõigile kasutatavad. Projektide valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Alltoodud projektide 1–6 elluviimise tulemusena reorganiseeritakse kokku 324 teenuskohta, kuni 6-

liikmelise peresarnase rühmana uutesse või rekonstrueeritavatesse hoonetesse. 2.1. Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine 2.1.1. Projekti eesmärk Eesmärk on reorganiseerida AS-i Hoolekandeteenused institutsionaalsed (üle 30 koha) ööpäevaringsed erihoolekandeasustused järgmiselt:

 Vääna-Viti Kodus asuvad 24 teenuskohta;

 Sillamäe Kodus asuvad 48 teenuskohta. Reorganiseeritavad kohad luuakse järgmistesse asukohtadesse:

 üks neljakorteriline elamu (igas korteris 6 elukohta, kokku 24 kohta) Tallinna linna, Kaluri tn 11 kinnistule;

 kaks neljakorterilist elamut (igas korteris 6 elukohta, kokku 48 kohta) Ida-Virumaale, planeeritavate asukohtadega riigile kuuluvatel järgmistel kinnistutel:

o Vahtra 18, Kohtla-Järve; o Madise 20, Narva.

Juhul, kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, on elluviija kohustatud leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Teenuskohtade rajamine reorganiseeritavate teenuseüksustega samasse piirkonda tuleneb sellest, et teenusel olevad inimesed on valdavalt samast piirkonnast ning ka pikaajaliselt on piirkonnas oodata vajadust teenuskohtade järele. 2.1.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 Vääna-Viti Kodus: o suletakse endises mõisahoones asuvad 24 ÖE teenuskohta; o suletud kohtade asemele rajatakse AS Hoolekandeteenused poolt 24 peresarnast ÖE

teenuskohta Tallinnasse.

 Sillamäe Kodus: o suletakse 48 ÖE teenuskohta;

4 Keskkonnasäästlik ehitus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee). 5 https://rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/taotluse-kirjutamine-ja-esitamine#bauhaus

7

o suletud kohtade asemele rajatakse Narva ja Kohtla-Järvele kaks neljakorterilist elamut ÖE teenusesaajatele (igas korteris 6 elukohta, kokku 48 kohta);

o lõpetatakse ÖK teenuse osutamine. Projekti raames teostatavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.01.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOV-de ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ning

maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, kliimakindluse hindamine;

 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;

 muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.  projekteerimine

o ajakava: 01.07.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projektide koostamine ja ekspertiis, ehituslubade taotlemine ja nende saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.12.2027, sealhulgas on ehitustööde teostamine ning hoonete

valmimine kavandatud järgmiselt: kaks teenuseüksust 2026. a (Tallinnas ja Kohtla- Järvel), üks teenuseüksus 2027. a (Narvas);

o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve teenuse, sisutuse ja kodumasinate hangete

korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde teostamine, sh lammutamine ja tehnovõrkude liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve teenuse teostamine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine.

Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TATi lisas 1. 2.1.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 suletud AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus asuvad 24 ja Sillamäe Kodus asuvad 48 institutsionaalset teenuskohta;

 avatud AS Hoolekandeteenused poolt kolm neljakorterilist elamut (igas korteris 6 kohta) erihoolekandeteenuse klientidele, mis asuvad Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel;

8

 reorganiseeritud 72 teenuskohta.

2.1.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti ja Sillamäe Kodudes ÖE teenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud. 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.03.2028.

2.1.6. Projekti elluviija AS Hoolekandeteenused

2.2. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine 2.2.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandeasustuste reorganiseerimise käigus SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu asuvad 36 ööpäevaringset teenuskohta. Reorganiseeritavad teenuskohad luuakse samasse piirkonda. Teenuskohtade reorganiseerimise eesmärk on viia teenusesaajad institutsionaalsest üksusest, kus lisaks erihoolekande teenuskohtadele on üle 130 väljaspool kodu asuva ööpäevaringse üldhoolduse teenuskoha, perepõhistesse, kuni 12 teenuskohaga hoonetesse, kus omakorda on kuni 6-kohalised peresarnased rühmad. Ühtlasi täidetakse sellega erihoolekande reformi üks eesmärke hakata osutama ÖE teenust ja üldhooldusteenust teineteisest eraldi. 2.2.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 lõpetatakse SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu teenuse osutamine Metsa tn 5, Narva-Jõesuu hoones 26-le ÖE ja 10-le ööpäevaringse erihoolekandeteenuse äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele (ÖT);

 suletud kohtade asemele rajatakse 24 ÖE ja 12 ÖT kohaga peremajade, kus omakorda on kuni 6-kohalised peresarnased rühmad, põhine teenuseüksus Narva-Jõesuusse. Planeeritavaks asukohaks on riigi omandis olev Kadaka kinnistu, mis asub Metsa tänaval.

Juhul, kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, on elluviijal kohustus leida muu sobiv kinnistu. Teenusüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Projekti raames teostatavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.01.2024–30.11.2026 o peamised tegevused:

 riigile kuuluva Kadaka maaüksuse kasutustingimuste selgitamine;  kinnistu omandamine;

9

 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, kliimakindluse hindamine;

 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;

 projekteerimistingimuste taotlemine peale detailplaneeringu kehtestamist;  projekti ettevalmistamine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekteerimine o ajakava: 01.12.2026–31.07.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projektide koostamine sh ekspertiis, ehituslubade taotlemine ja nende saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 ehitamine o ajakava: 01.08.2027–31.03.2029, sealhulgas on ehitustööde teostamine ja hoonete

valmimine kavandatud 2028. a ja teenuseüksuse avamine 2029. a I kvartalis o peamised tegevused:

 ehitustööde teostamine  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väiinventar jms);  omanikujärelevalve;  ruumide sisustamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  teenuse osutamiseks vajalike ettevalmistustööde tegemine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine

Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TATi lisas 1. 2.2.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 suletud SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu asuvad 36 ÖE teenuskohta;

 avatud SA Narva-Jõesuu Hooldekodu poolt Narva-Jõesuus teenuseüksus, mis koosneb kolmest 12-kohalisest peremajast, kus igas majas on omakorda kuni 6-kohalised peresarnased rühmad.

2.2.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu ÖE teenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud. 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.03.2029.

10

2.2.6. Projekti elluviija SA Narva-Jõesuu Hooldekodu

2.3. Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine

2.3.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandeasustuste reorganiseerimise käigus Järvamaal asuva AS-i Koeru Hooldekeskus 24 teenuskohta ja rajada uus peresarnane, 24-kohaline teenuseüksus Paidesse. Reorganiseerimiskava lähtub sellest, et seisuga 31.12.2023 on teenusel 28 inimest, kelle elukohaks on Järva maakond ja teenuseosutajal on huvi pakkuda neile teenust ka edaspidi. 2.3.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 suletakse AS-i Koeru Hooldekeskus 24 ÖE teenuskohta Koeru teenuseüksuses;

 suletavate kohtade asemele rajatakse Paidesse 24-kohaline ÖE teenuseüksus, kus omakorda on kuni 6-kohalised peresarnased rühmad. Üheks võimalikuks teenuseüksuse asukohaks on munitsipaalomandis olev kinnistu (Mündi haljasala H2), mis külgneb Mündi 47 kinnistuga.

Juhul, kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, on elluviija kohustuseks leida muu sobiv kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega.

Teenuskohtade rajamine linnalisse keskkonda võimaldab pakkuda erivajadustega inimestele kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja suurt valikuvõimalust oma elukorralduses (sh läbi töötamise). Uutes teenuseüksustes saavad olema võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja piisava personaalse tähelepanu. Projekti raames teostatavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.10.2024–31.05.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOViga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ning

maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, kliimakindluse hindamine;

 maa omandamine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekteerimine o ajakava: 01.06.2026–28.02.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  sidumisprojektide koostamine, ehituslubade taotlemine ja nende saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

11

 ehitamine o ajakava: 01.03.2027–01.09.2028, mille lõpptähtajaks on kavandatud hoone valmimine ja

teenuseüksuse avamine o peamised tegevused:

 ehitustööde, omanikujärelevalve teenuse, sisutuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;

 ehitustööde teostamine, sh tehnovõrkude liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve teenuse teostamine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  kolimine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.10.2024–01.09.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on

varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse

kaasabil teostatud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-ga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 €/hoone (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti(d) teenuskohtade rajamiseks.

Reorganiseerimise järgselt teenusesaajate ümberpaiknemisel toimub teenuskoha valik uue teenuseosutaja, teenust saava isiku või tema eestkostja ja SKA koostöös, seejuures arvestatakse AS-i Koeru Hooldekeskus ettepanekuid isikute osas, kes on nende juures reorganiseerimise ajal teenusel. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TATi lisas 1. 2.3.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 suletud AS-i Koeru Hooldekeskus 24 ÖE teenuskohta Koeru teenuseüksuses;

 avatud Paides 24-kohaline erihoolekande teenuseüksus, mis omakorda hõlmab kuni 6-kohalisi peresarnaseid rühmasid.

2.3.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on AS-i Koeru Hooldekeskus Koeru teenuseüksuses ÖE teenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud. 2.3.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.10.2024–01.09.2028. 2.3.6. Projekti elluviija AS Koeru Hooldekeskus

12

2.4. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine

2.4.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandeasustuste reorganiseerimise käigus MTÜ-s Valgamaa Tugikeskus asuvad 47 ÖT teenuskohta. Selle käigus rekonstrueeritakse praegune teenuse osutamiseks kasutatav hoone, luues sinna perepõhised üksused ning rajatakse uus teenuseüksus Valga linna. Seeläbi saab jätta kasutusse olemasoleva, teenuseosutajale kuuluva hoone, tagades ühtlasi teenuseosutaja jätkusuutlikkuse. 2.4.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus viiakse ellu järgmised tegevused:

 rekonstrueeritakse Valgas Pargi tn 12 asuv hoone, rajades sinna 24-kohalise ÖT üksuse, mis koosneb kuni 6-kohalistest peresarnastest rühmadest;

 rajatakse 24-kohaline ÖT teenuseüksus Valga linna, Petseri 7 ja Petseri 7a asuvatele kinnistutele.

Juhul, kui teenuseüksus rajamine planeeritud kinnistu(te)le ei osutu võimalikuks, on elluviija kohustuseks leida muu sobiv kinnistu. Teenusüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega.. Projekti raames teostatavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.04.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOV-i ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning

maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, kliimakindluse hindamine;

 detailplaneeringu koostamine;  projekti ettevalmistamine;  kinnisvara eksperthinnangu koostamine;  maa taotlemine KOVlt, riigilt või ostmine turult;  vajadusel muude maatoimingute tegemine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekteerimine o ajakava: 01.10.2024–30.09.2026 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projekteerimistööde teostamine, ehitusloa taotlemine ja saamine, projekti

ekspertiisi teostamine;  autorijärelevalve tegemine (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 ehitamine o ajakava: 01.04.2025–31.12.2027, sealhulgas on ehitustööde teostamine ning hoonete

valmimine kavandatud järgmiselt: uue teenuseüksuse rajamine 2026. a, olemasoleva (Pargi tn 12) teenuseüksuse reorganiseerimine ja sinna teenuskohtade rajamine 2027. a.

o peamised tegevused:

13

 ehitustööde, omanikujärelevalve teenuse, sisutuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;

 ehitustööde teostamine, sh tehnovõrkude liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd väliinventar jms);  omanikujärelevalve teenuse teostamine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  kolimine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused poolt koostatud projektist, mille alusel

on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse

kaasabil teostatud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-ga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 €/hoone (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenuskohtade rajamiseks. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TATi lisas 1. 2.4.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on MTÜ-s Valgamaa Tugikeskus asuvad 47 ÖT teenuskohta reorganiseeritud ja rajatud nende asemel:

 24-kohaline teenuseüksus Pargi tn 12 hoonesse, mis omakorda hõlmab kuni 6-kohalisi peresarnaseid rühmasid;

 24 teenuskohta uude Valga linnas asuvasse teenuseüksusesse, mis omakorda hõlmab kuni 6- kohalisi peresarnaseid rühmasid.

Lisanduvat ühte teenuskohta arvestatakse reorganiseerimisprojekti kui terviku raames suletavate ja rajatavate kohtade arvestuses, tagamaks nende tasakaal. Seetõttu reorganiseeritakse Tallinna Linnavalitsuse projekti (projekt nr 6) raames 84 teenuskohta, aga suletakse erinevate teenuseosutajate juures 85 teenuskohta. 2.4.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on MTÜ Valgamaa Tugikeskuses Pargi tn 12 erihooldusteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud. 2.4.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.04.2024–31.03.2028.

2.4.6. Projekti elluviija MTÜ Valgamaa Tugikeskus

14

2.5. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine

2.5.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandeasustuste reorganiseerimise käigus MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus asuvad 30 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ebastabiilse remissiooniga (ÖR) teenuskohta, 17 ÖE teenuskohta ja 13 kogukonnas elamise teenuse (KE) teenuskohta. Selle käigus rekonstrueeritakse osaliselt praegune teenuse osutamiseks kasutatav hoone, luues sinna perepõhised üksused ja rajatakse uus teenuseüksus Võru linna või rajatakse mõlemad teenuseüksused Võru linna. 2.5.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus viiakse ellu kaks järgmist tegevust:

 rekonstrueeritakse MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus poolt Võru maakonnas Meegomäe külas asuv hoone, rajades sinna 30-kohalise ÖR teenuseüksuse, mis on jaotatud kuni 6-kohalisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks rühmadeks, või luuakse uus teenuseüksus Võru linna;

 rajatakse MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus poolt Võru linna uus, 30-kohaline teenuseüksus, kus on 20 ÖE ja 10 KE teenuskohta, mis hõlmab omakorda kuni 6-kohalisi peresarnaseid rühmasid. Teenuseüksuse asukoht on selgitamisel.

Projekti raames teostatavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.04.2024–30.09.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOVi ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning

maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, kliimakindluse hindamine;

 projekti ettevalmistamine;  maa omandamine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekteerimine o ajakava: 01.10.2024–30.09.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  sidumisprojektide koostamine, ehituslubade taotlemine ja nende saamine;  autorijärelevalve (jätkub kuni ehituse lõpuni);  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.12.2028, sealhulgas on ehitustööde teostamine ning hoonete

valmimine kavandatud järgmiselt: uue teenuseüksuse rajamine 2027. a, olemasoleva (Meegomäe) teenuseüksuse reorganiseerimine või teise teenuseüksuse rajamine Võru linna 2028. a

o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve teenuse, sisutuse ja kodumasinate hangete

korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde teostamine, sh tehnovõrkude liitumine;

15

 väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve teenuse teostamine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kolimine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.04.2024–31.03.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused poolt koostatud projektist, mille alusel

on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse

kaasabil teostatud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-ga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 €/hoone (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenuskohtade rajamiseks. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TATi lisas 1.

2.5.3. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe teenuseüksuses asuvad 60 institutsionaalse teenuseüksuse teenuskohta reorganiseeritud ja rajatud nende asemel:

 30-kohaline teenuseüksus Meegomäel asuvasse hoonesse või Võru linna, mis omakorda hõlmab kuni 6-kohalisi peresarnaseid rühmasid;

 30 teenuskohta Võru linna rajatavasse teenuseüksusesse, mis on jaotatud kuni 6-kohalisteks peresarnasteks rühmadeks.

2.5.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe üksuses erihooldusteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud. 2.5.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.04.2024–31.03.2029

2.5.6. Projekti elluviija MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus

2.6. Projekt nr 6: Teenuskohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt 2.6.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on rajada institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandeasustuste reorganiseerimise käigus Tallinnasse 84 teenuskohta, sulgedes 85 teenuskohta reorganiseeritavate teenuseosutajate juures.

16

Reorganiseerimiskava lähtub sellest, et Tallinnas ja Harjumaal on suurim puudus ööpäevaringsetest erihoolekande teenuskohtadest ning Tallinna Linnavalitsusel on huvi ja valmidus teenuskohtade rajamiseks. Vastavate teenuskohtade arv 1000 elaniku kohta on:

o Tallinnas – 0,37; o Eestis keskmiselt – 1,68.

Teenuskohtade loomine inimeste elukoha lähedale võimaldab paremini korraldada teenuse saajate eestkostet ning teeb reeglina lihtsamaks ka inimeste külastamise nende lähedaste poolt. Samas jääb teenuse saajatel kehtivate õigusaktide kohaselt võimalus valida teenuse saamise kohaks mõni teine, elukohast eemal olev teenuseosutaja. 2.6.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 suletakse reorganiseeritavate teenuseosutajate juures 85 institutsionaalset teenuskohta;

 rajatakse Tallinnasse 72 ÖE kohta ja 12 ÖT kohta. Teenuseüksuste asukohad on selgitamisel.

 Juhul kui reorganiseerimise käigus on võimalik reorganiseerimiseks ettenähtud rahaliste vahendite ökonoomse kasutamise läbi reorganiseerida täiendavalt ÖE teenuskohtasid, siis suletavate kohtade osas lepitakse osapoolte vahel kokku eraldiseisva kokkuleppega, mis on aluseks käesolevate tegevuste täiendamiseks.

Projekti raames teostatavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.06.2024–30.06.2025 o peamised tegevused:

 lõplike teenusüksuste asukohtade kaardistamine ja kokkuleppimine, sh Sotsiaalministeeriumi (SoM), SKA ja Tallinna Linnavalitsuse poolse nn hea tahte tegevuste kokkuleppe sõlmimine;

 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, kliimakindluse hindamine;

 muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

 projekteerimine o ajakava: 01.01.2025–31.12.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistegevuste ettevalmistused, projekteerimised, vajadusel detailplaneeringute muudatused/kehtestamine

 autorijärelevalve;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.08.2029, sealhulgas teenuskohtade valmimise täpsem ajakava

lepitakse kokku projekti elluviimise käigus o peamised tegevused:

 ehitustööde teostamine, sh lammutamine ja tehnovõrkude liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve teenuse teostamine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on vajalikud antud tegevuse elluviimiseks.

17

 projekti administreerimine o ajakava: 01.06.2024–31.08.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused poolt koostatud projektist, mille alusel

on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse

kaasabil teostatud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-ga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 €/hoone (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenuskohtade rajamiseks. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TATi lisas 1. 2.6.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 suletud reorganiseeritavates institutsionaalsetes teenuseüksustes 85 ÖE teenuskohta järgmiste teenuseosutajate juures:

o kaks teenuskohta AS-i Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus; o kuus teenuskohta AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus; o neli teenuskohta SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodus; o 65 teenuskohta AS-s Koeru Hooldekeskus; o viis teenuskohta MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus; o kolm teenuskohta teenuseosutajate juures, mis selguvad projekti käigus;

 avatud Tallinnas 72 ÖE ja 12 ÖT kohta kuni 30-kohalistes teenuseüksustes, mis hõlmavad omakorda kuni 6-kohalisi peresarnaseid rühmasid.

2.6.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on reorganiseeritavates teenuseüksuses ööpäevaringset erihooldusteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed, kuid samuti teised erihooldusteenust saavad Tallinna elanikud või Tallinna linna eestkostel olevad isikud, kes liiguvad Tallinnasse rajatavatesse teenuseüksustesse. 2.6.5. Projekti abikõlblikkuse periood

01.06.2024–31.08.2029.

2.6.6. Projekti elluviija Tallinna Linnavalitsus 2.7. Riigiabi

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

18

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2026)

Sihttase (2027)

Sihttase (2028)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja

Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv

0 72 180 300 324 Loendatakse tingimustele vastavate elu- ja teenuskohtade arvu. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui elu- ja teenuskohad on kasutamiseks valmis ning väljastatud rajatud teenuseüksuse (teenuskohtade) kasutusluba ja tegevusluba SKAlt. Sihttaseme saavutamisse panustavad kõik projektid.

Meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv

0 0 72 180 324 Loendatakse täidetud teenuskohti aasta jooksul pärast elu- ja teenuskoha valmimist ja arvutatakse nende osakaal kõigist valminud elu- ja teenuskohtadest. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt vahe- lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja teenuskoha valmimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenuskoht olnud või on raporteerimise hetkel täidetud. Sihttaseme saavutamisse panustavad kõik projektid.

19

TAT spetsiifiline väljundinäitaja

Loodud teenuseüksuste arv

0 3 7 11 12 Loendatakse valminud teenuseüksusi. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba.

Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine

Projekti meetmete nimekirja väljundinäitaja

Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv

0 48 72 N/A N/A Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui elu- ja teenuskohad on kasutamiseks valmis ning väljastatud rajatud teenuseüksuse (teenuskohtade) kasutusluba ja tegevusluba SKAlt.

Projekti meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv

0 0 48 72 N/A Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt vahe- lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja teenuskoha valmimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenuskoht olnud või on raporteerimise hetkel täidetud.

Projekti spetsiifiline väljundinäitaja

Loodud teenuseüksuste arv

0 2 3 N/A N/A Loendatakse valminud teenuseüksusi. Saavutustaset võib raporteerida

20

elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba.

Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine

Projekti meetmete nimekirja väljundinäitaja

Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv

0 0 0 36 36 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui elu- ja teenuskohad on kasutamiseks valmis ning väljastatud rajatud teenuseüksuse (teenuskohtade) kasutusluba ja tegevusluba SKAlt.

Projekti meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv

0 0 0 0 36 Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt vahe- lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja teenuskoha valmimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenuskoht olnud või on raporteerimise hetkel täidetud.

Projekti spetsiifiline väljundinäitaja

Loodud teenuseüksuste arv

0 0 0 1 N/A Loendatakse valminud teenuseüksusi. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele

21

on väljastatud kasutusluba.

Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine

Projekti meetmete nimekirja väljundinäitaja

Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv

0 0 0 24 N/A Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui elu- ja teenuskohad on kasutamiseks valmis ning väljastatud rajatud teenuseüksuse (teenuskohtade) kasutusluba ja tegevusluba SKAlt.

Projekti meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv

0 0 0 0 24 Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt vahe- lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja teenuskoha valmimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenuskoht olnud või on raporteerimise hetkel täidetud.

Projekti spetsiifiline väljundinäitaja

Loodud teenuseüksuste arv

0 0 0 1 N/A Loendatakse valminud teenuseüksusi. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba.

22

Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine

Projekti meetmete nimekirja väljundinäitaja

Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv

0 24 48 N/A N/A Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui elu- ja teenuskohad on kasutamiseks valmis ning väljastatud rajatud teenuseüksuse (teenuskohtade) kasutusluba ja tegevusluba SKAlt.

Projekti meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv

0 0 24 48 N/A Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt vahe- lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja teenuskoha valmimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenuskoht olnud või on raporteerimise hetkel täidetud.

Projekti spetsiifiline väljundinäitaja

Loodud teenuseüksuste arv

0 1 2 N/A N/A Loendatakse valminud teenuseüksusi. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba.

Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine

23

Projekti meetmete nimekirja väljundinäitaja

Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv

0 0 30 60 N/A Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui elu- ja teenuskohad on kasutamiseks valmis ning väljastatud rajatud teenuseüksuse (teenuskohtade) kasutusluba ja tegevusluba SKAlt.

Projekti meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv

0 0 0 30 60 Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt vahe- lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja teenuskoha valmimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenuskoht olnud või on raporteerimise hetkel täidetud.

Projekti spetsiifiline väljundinäitaja

Loodud teenuseüksuste arv

0 0 1 2 N/A Loendatakse valminud teenuseüksusi. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba.

Projekti nr 6: Teenuskohtade rajamine Tallinna Linnavalitsuse poolt

Projekti meetmete nimekirja väljundinäitaja

Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv

0 0 30 60 84 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse/ meetme tegevuse

24

näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui elu- ja teenuskohad on kasutamiseks valmis ning väljastatud rajatud teenuseüksuse (teenuskohtade) kasutusluba ja tegevusluba SKAlt.

Projekti meetmete nimekirja tulemusnäitaja

Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv

0 0 0 30 84 Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse/ meetme tegevuse näitajasse. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt vahe- lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja teenuskoha valmimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenuskoht olnud või on raporteerimise hetkel täidetud.

Projekti spetsiifiline väljundinäitaja

Loodud teenuseüksuste arv

0 0 1 2 3 Loendatakse valminud teenuseüksusi. Saavutustaset võib raporteerida elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba.

25

4. Eelarve ELi toetuse

summa (ERF) (€)

ELi toetuse osakaal meetme tegevuse abikõlblikust kogu- maksumusest, %

Riiklik kaas- finantseering, 16% (€)

Elluviija omafinantseering, 14% (€)

Kokku

Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine

4 788 000,00 70% 1 094 400,00 957 600,00 6 840 000,00

Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine

2 394 000,00 70% 547 200,00 478 800,00 3 420 000,00

Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine

1 596 000,00 70% 364 800,00 319 200,00 2 280 000,00

Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine

2 856 000,00 70% 652 800,00 571 200,00 4 080 000,00

Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine

3 570 000,00 70% 816 000,00 714 000,00 5 100 000,00

Projekt nr 6: Teenuskohtade rajamine Tallinna Linnavalitsuse poolt

5 586 000,00 70% 1 276 800,00 1 117 200,00 7 980 000,00

20 790 000,00 70% 4 752 000,00 4 158 000,00 29 700 000,00

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud projektide elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja TAT-s sätestatud tingimustele. 5.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 5.3.1 kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 5.3.2 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine, sh kliimakindluse hindamine; 5.3.3 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;

26

5.3.4 katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud; 5.3.5 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, sh litsentsitasud; 5.3.6 ehitustööde ettevalmistustööd, sh lammutamine; 5.3.7 jäätmete taaskasutus ning ohutu kõrvaldamine (nt ohtlike jäätmete käitlus); 5.3.8 ehitustööde tegemine; 5.3.9 ehitise ekspertiis; 5.3.10 autorijärelevalve; 5.3.11 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 5.3.12 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 5.3.13 väliskeskkonna rajamisega seotud tööde teostamine, sh:

5.3.13.1 teede ja parklate rajamine, valgustuse paigaldamine, elektrisõidukite laadimispunkti ja piirdeaia rajamine; 5.3.13.2 haljastuse rajamine ning kohtkindla väliinventari paigaldamine, mis moodustab kuni 3% abikõlblikest kuludest;

5.3.14 ehitisse paigaldatava sisustuse, kohtkindlate seadmete, tehnika vms hankimine ja paigaldamine; 5.3.15 projektijuhtimine; 5.3.16 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ teavitustegevusega seotud kulud; 5.3.17 ligipääsetavuse tagamine, sh analüüs, audit, ekspertiis, eksperdi kaasamine, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks kõigi nelja peamise puudeliigi suhtes ligipääsetav. 5.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest elluviija kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Hiljemalt koos esimese maksetaotlusega peab elluviija esitama rakendusüksusele (RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti rakendaja kuludest; 6.2.2 kliimakindluse hinnangu, mis põhineb kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisel; 6.2.3 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.4 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktides 6.2.1, 6.2.3 ja 6.2.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema projekti rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse.

27

6.6. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja tegevuste kaupa; 7.2 rakendama projekti vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.3 esitama RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.4 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.4.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.4.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.4.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 7.6 tagama taristu kliimakindluse ja kliimakindluse analüüsis toodud tegevuste elluviimise. 7.7 järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet; 7.7 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule; 7.8 tagama taristu ning kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse, sealhulgas puuduste avastamisel nende likvideerimise, sealhulgas peab ligipääsetav olema kogu projektiga seotud info ja kommunikatsioon ehk tagatud peab olema digiligipääsetavus kui tegemist on digitaalse infoga; 7.9. järgima TAT käskkirja lisas 1 sätestatud nõudeid erihoolekande teenuseüksustele. 7.10. tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuse eesmärgipärase kasutamise käesolevas TATs sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on kooskõlastatud rakendusasutusega. Eesmärgipäraseks kasutamiseks loetakse TATs sätestatud teenuse osutamist erihoolekandeteenuste järjekorra alusel või kui erihoolekandeteenuste järjekorras puuduvad isikud, kes sooviksid vastavas asukohas teenust kasutada, muule teenust kasutada soovivale isikule.

8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Lõpparuande esitamisel peavad loodud teenusüksustele olema väljastatud kasutusluba ja tegevusluba erihoolekande teenuse osutamiseks. 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

28

8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.8. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele. 8.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.10. Elluviijal on kohustus esitada RÜ-le järelaruanne tulemusnäitajate saavutamise raporteerimiseks 12 kuud pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 9. Projektide muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija rakendusasutusele (RA) põhjendatud taotluse (edaspidi projekti muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab projekti muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu projekti muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.7 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Projekti muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab projekti muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid projektide eelarve muutmiseks, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. RA võib projekti muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.7. Projekti muutmise eelnõu (TAT käskkiri) kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.8. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.8.1 punktis 7.1 nimetatud järgmise eelarveaasta eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et projektide kogutoetuse summa ja määr ei muutu; 9.8.3. kui projektide tegevuste ajakava on mõjuvatel põhjustel muutunud vähem kui kuus kuud ning rakendusüksust ja rakendusasutust on sellest kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud;

29

9.8.4. kui rajatavate teenuseüksuste asukoht on selgunud või muutunud ning rakendusüksust ja rakendusasutust on sellest kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 ja ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Lisad: Lisa 1 Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele Lisa 2 TAT finantsplaan ja eelarve projektide ning kulukohtade kaupa

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ seletuskiri

I Sissejuhatus Erihoolekandeasutuste reorganiseerimisega alustati Eestis juba 2006. aastal ning eesmärgiks on olnud tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (TAT) raames jätkatakse selle protsessiga ja reorganiseeritakse praegusest ligikaudu 600-st institutsionaalsest teenuskohast rohkem kui pooled. Uued teenuseüksused luuakse linnalisse keskkonda, kus on kättesaadavad nii avalikud teenused kui tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Käesolev TAT viiakse ellu projektidena. Projekti „AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine“ elluviijaks on AS Hoolekandeteenused, projekti „SA Narva- Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine“ elluviijaks on SA Narva- Jõesuu Hooldekodu, projekti „AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine“ elluviijaks on AS Koeru Hooldekeskus, projekti „MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine“ elluviijaks on MTÜ Valgamaa Tugikeskus, projekti „MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine“ elluviijaks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja projekti „Teenuskohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt“ elluviijaks on Tallinna Linnavalitsus. Projektide eelarve kokku on 29 700 000,00 eurot, sh Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetus 20 790 000,00 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 4 752 000,00 eurot ja elluviijate abikõlblik omafinantseering 4 158 000,00 eurot. Käesoleva TATi raames elluviidavad projektid panustavad meetme 21.4.1.1 tegevuste eesmärkide elluviimisesse. Meetme 21.4.1.1 kogumaksumus on 87 000 000,00 eurot, millest ERFi toetus on 60 900 000,00 eurot, riiklik kaasfinantseering 17 400 000,00 eurot ja toetuse saajate omafinantseering 8 700 000,00 eurot. Lisaks käesolevale TAT-le planeeritakse meetmest järgmisi tegevusi: 1) kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine (teenusemajad), ERFi toetuse summa 17 757 637 eurot (TAT määrus kinnitati 01.09.2023, taotlusvoor lõppes 06.05.2024; 29.07.2024 seisuga on projektide rahastamisotsused tehtud, kasutamata jäänud ERF toetus on 505 212 eurot); 2) innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenuskohtade kohandamiseks, ERFi toetuse summa 13 737 151,00 eurot (planeerimisel); 3) sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused, ERFi toetuse summa 8 000 000,00 eurot (TAT käskkiri kinnitatud 12.06.2023, projekt elluviimisel). Võrreldes meetme 21.4.1.1 EL toetuse eelarvega on erinevus käesolevas TATis 110 000 eurot ja kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamise TATis 505 212 eurot. Vahendeid kasutatakse hiljem kallinemiste katteks või suunatakse taotlusvoorudesse. TAT koostas Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna projektijuht Toomas Jõgeva (tel 505 4323, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Pille Lumi (tel 5918 1391, [email protected]). TAT käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). TAT käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Toetatavad projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Käskkirja sisu

2

ERFi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mille koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab meetme ja projektide eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja heaolu arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid ja projektide eesmärk“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „Projektide muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Samuti on välja toodud TAT seosed rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise ja TERE-programmiga. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ toob välja, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv tõuseb, mille tõttu on vaja parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis hoolekandesüsteemi. Lisaks tuuakse välja, et võimalus osaleda kultuurielus suurendab elukvaliteeti, muudab elukeskkonna väärtuslikumaks ning toetab kogukondlikku tegevust. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus luuakse uued teenuseüksused piirkondadesse, kus teenusel olijatele on tagatud paremad õppimis- või töötamistingimused ning ka võimalus osaleda kultuuri- ning kogukonnaelus. Uued teenuseüksused luuakse linnalisse piirkonda. Inimeste teenusele paigutamisel võetakse arvesse koduläheduse printsiipi, mis omakorda tagab selle, et perekondlikud suhted ei katkeks ning teenusel olev isik saaks teenust võimalikult oma elukoha lähedal. Projektide elluviimisega panustatakse „Eesti 2035” peasihtidesse „Ühiskond” ja „Inimene” ning alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetatakse ligipääsetavuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: püsiva suhtelise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja ning elamute ja mitteelamute energiatarve. Projektide vajalikkuse põhjendus

Heaolu arengukavas 2023–2030 tuuakse välja, et rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega samaaegselt toimuv sotsiaalsüsteemilt tuge vajavate inimeste arvu suurenemine

3

nõuab lahendusi, kuidas rahuldada majanduslikke ja tööturu vajadusi, tagada sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus ning toetada inimese heaolu järjepidevat kasvu.

Järkjärguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks Riiklike erihoolekandeasutuste ja - teenuste reorganiseerimise kavaga1 juba 2006. aastal. Perioodil 2007–2013 suleti ja reorganiseeriti ERFi vahendite toel neljas vanas mõisahoones asuvad asutused ning kahest mõisast viidi välja ööpäevaringse erihooldusteenuse (ÖE) osutamine. Loodi 550 kvaliteetset teenuskohta peremajades. Perioodil 2014–2020 reorganiseeriti ERF kaasabil 1145 teenuskohta. Aastaks 2024 on Eestis suletud 14 institutsionaalset erihooldekodu ja seal teenusel olnud inimesed on asunud elama kogukondade keskele loodud perelaadsetesse majapidamistesse. Reorganiseerimise protsess on kestnud ERF toel ligikaudu 15 aastat. Suurimates suletud erihooldekodudes (Sõmera ja Võisiku) elas koos vastavalt 370 ja 307 teenusesaajat. Eesti jätkab erihoolekandeasutuste reorganiseerimise protsessiga ka Euroopa Liidu (EL) rahastusperioodil 2021–2027, mille toetamiseks on planeeritud ERF ja riigieelarve vahendeid kokku 29 857 142,86 eurot. See võimaldab jätkata suuremate kui 30 kohaga ööpäevaringsete erihoolekande teenuseüksuste reorganiseerimisega. Selliseid erihooldekodusid on 2024. aastaks jäänud 10 ning kokku on neis tegevuslubade alusel 607 ööpäevaringset teenuskohta (sisaldab ka MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus 13 kogukonnas elamise (KE) teenuskohta, kuna ka need tuleb reorganiseerida). TATi raames reorganiseeritakse 324 teenuskohta valitud teenuseüksustes, sest üle Eesti on vajalik tagada kaasaegsete teenuskohtade olemasolu ööpäevaringsetel teenustel olijatele. Seega käesoleva reorganiseerimise käigus keskendutakse ÖE-l olevate inimeste elutingimuste parandamisele, võttes seejuures arvesse deinstitutsionaliseerimise, avalike teenuste kättesaadavuse, kliimaeesmärkide jt põhimõtete tagamist. Reorganiseeritavate teenuseüksuste valik lähtus institutsionaalsuse kriteeriumist, st tegu on üle 30- kohaliste ööpäevaringsete erihoolekande teenuseüksustega. Konkreetsete projektide valikul lähtuti teenuseosutajate valmidusest ja võimekusest reorganiseerida teenuskohad ettenähtud nõuetest tulenevalt, sh teenuskohtade rajamine uude asukohta, võttes arvesse ka ERFi sekkumiseks planeeritud eelarvet ja võimekust katta projekti omaosalus. Reorganiseeritavad teenuskohad ei vasta deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele:

- teenuskohtade asukohad ei asu teenuse vajajate elukohtade lähedal, mistõttu on teenuse vajajad olnud sunnitud neile vajaliku toetuse saamiseks kolima oma elukohtadest, harjumuspärasest ümbruskonnast ja lähedastest kaugele;

- olemasolevates asukohtades ei ole tagatud inimeste integreerumine ümbritseva kogukonnaga;

- osad reorganiseeritavatest teenuskohtadest asuvad samades hoonetes eakatele suunatud üldhooldusteenuse kohtadega, mis ei aita kaasa psüühikahäirega inimeste iseseisvuse säilimisele ega suurenemisele;

- teenuskohad asuvad hoonetes, kus saab teenust üle 30 inimese, sageli mitmekesi ühes toas, mis ei taga perelaadset elukeskkonda ega piisavat privaatsust;

- teenuskohad asuvad hoonetes, mis ei vasta kaasaegsete elutingimuste nõuetele. Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev ööpäevaringse majutusega teenuskohtade kogum. Loodav teenuseüksus võib koosneda:

1. korter- ja ridaelamute puhul kuni 30-st teenuskohast, mis on jaotatud kuni 6-liikmelisteks peresarnasteks ja vajadusepõhisteks rühmadeks;

1https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/riiklike_erihoolekandeasutuste_ja_-

teenuste_reorganiseerimise_kava.pdf

4

2. peremajade (hoonete kasutamise otstarbest lähtuvalt on tegu üksikelamutega) puhul kuni 36-st teenuskohast, mis on jaotatud kuni 6-liikmelisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones.

Valdav osa teenuskohtadest rajatakse kortermajadena. Erandiks on Narva-Jõesuu, kuhu on kavas rajada peremajad ning Valga ja võimalik, et ka Võru, kus on kavas jätta kasutusele ka olemasolev, rekonstrueeritav hoone. Projektide elluviimise järgselt jääb Eestis reorganiseerimata veel alla 300 institutsionaalse teenuskoha. Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine Projekti elluviimisega viiakse lõpuni AS-i Hoolekandeteenused institutsionaalsete teenuseüksuste reorganiseerimine, millega alustati juba ligi 14 aastat tagasi. Reorganiseeritavates teenuseüksustes on suurim osakaal samast regioonist pärinevatel inimestel, seega rajatakse ka uued teenuskohad samasse maakonda. Vääna-Viti teenuseüksuse kohad liiguvad Tallinnasse, kus on suurim teenuskohtade puudus Eestis ning Sillamäe kohad Ida-Virumaa kahte suurimasse linna – Narva ja Kohtla-Järvele. Kokku on Vääna-Viti ja Sillamäe Kodus 80 teenuskohta, sh 30 kohta Vääna-Viti Kodus ja 50 kohta Sillamäe Kodus, millest 72 reorganiseerib AS Hoolekandeteenused ja 8 teenuskohta Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Tänu reorganiseerimisele suletakse suured institutsionaalsed teenuseüksused ning võimaldatakse inimestele peresarnased elamistingimused linnalises piirkonnas, mis toetavad nende õppimist ja töötamist ning võimalust tunda ja teostada ennast kogukonna liikmena. Projekti sihtrühmaks on AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti ja Sillamäe Kodudes ÖE teenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud (näiteks isikud, kes liiguvad teenusele teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine Projekt võimaldab SA Narva-Jõesuu Hooldekodu suurest hoonest, kus peamiselt osutatakse üldhooldusteenust, välja viia erihoolekande teenuskohad. Sellega tagatakse erihoolekande teenuseüksuse eraldamine institutsionaalsest teenuseüksusest. Uus teenuseüksus rajatakse teenuseosutaja poolt samasse linna, kuna tegu on ainsa erihoolekannet pakkuva teenuseosutajaga Narva-Jõesuus ning see võimaldab ära kasutada teenuseosutaja valdkondliku kompetentsi ja tööjõu. Projekti raames rajatakse kolm uut 12-kohalist peremaja, mis on jaotatud kuni 6-liikmelisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones. Reorganiseeritavaid teenuskohti on kokku 40 ja nendest 36 reorganiseerib SA Narva-Jõesuu Hooldekodu ning 4 Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Projekti sihtrühmaks on SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu ÖE teenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud (näiteks isikud, kes liiguvad teenusele teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine Projekt on osa AS-i Koeru Hooldekeskus Koerus asuva teenuseüksuse reorganiseerimisest, mille käigus suletakse seal erihoolekande teenuskohad ja rajatakse uued kohad Paidesse ja Tallinnasse. Paidesse on kavas rajada üks 24-kohaline ÖE üksus, mis võimaldab kasutada teenuseosutaja valdkondlikku kompetentsi läbi olemasoleva tööjõu ja pakkuda teenuskohti samast regioonist pärinevatele, täna teenusel olevatele inimestele.

5

Reorganiseeritavaid teenuskohti on kokku 89 ja nendest 24 reorganiseerib AS Koeru Hooldekeskus ning 65 Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Projekti sihtrühmaks on AS-i Koeru Hooldekeskus Koeru teenuseüksuses ÖE teenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud (näiteks isikud, kes liiguvad teenusele teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine Projektiga rekonstrueeritakse MTÜ Valgamaa Tugikeskuse olemasolev hoone, vähendades seal teenuskohti ligikaudu kaks korda ja luuakse peresarnased teenuseüksused ning rajatakse uus teenuseüksus Valga linna. See võimaldab oluliselt parandada pakutava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele (ÖT) tingimusi ja seeläbi ka kvaliteeti. Ühtlasi saab seeläbi jätkuvalt kasutada teenuseosutaja ja tema töötajate ÖT osutamise kompetentsi. Reorganiseeritavaid teenuskohti on 47, lisaks luuakse juurde üks uus koht, suurendades teenuskohti 48ni. Lisanduvat ühte teenuskohta arvestatakse TAT-i kui terviku raames suletavate ja rajatavate kohtade arvestuses, tagamaks nende tasakaal, st lisanduv üks koht võetakse teiste TAT raames elluviidavate projektide suletavate teenuskohtade arvelt. Projekti sihtrühmaks on MTÜ Valgamaa Tugikeskuses Pargi tn 12 erihooldusteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud (näiteks isikud, kes liiguvad teenusele teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus on üks kahest teenuseosutajast Eestis, kes osutab ööpäevaringset erihoolekandeteenust ebastabiilse remissiooniga inimesele (ÖR). Teenuse eripäraks on see, et selle puhul on oluline haigla lähedus. Elluviija puhul on selleks AS Lõuna-Eesti Haigla ja teiseks ÖR osutajaks Eestis on SA Viljandi Haigla. Reorganiseerimise tulemusena jäävad teenuskohad samasse piirkonda, haigla lähedusse ning saab ära kasutada töötajate kompetentsi spetsiifilise teenuse osutamisel. Ühtlasi reorganiseeritakse MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus osutatavad ÖE ja KE kohad, rajades teenuseüksuse(d) Võru linna. Projekti elluviija hinnangul on töökorraldusest lähtuv teenuskohtade efektiivne jaotus 20 ÖE ja 10 KE kohta, mistõttu KE kohtade arv väheneb kolme võrra ja nende asemel rajab Tallinna linn vastava arvu ÖE kohti. Siinkohal on arvestatud, et ÖE kohtade järjekorras on Eestis ligikaudu kaks korda rohkem inimesi kui KE teenuse järjekorras. Reorganiseeritavaid teenuskohti on kokku 65 ja nendest 60 reorganiseerib MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ning viis teenuskohta Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Projekti sihtrühmaks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe üksuses erihooldusteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ning teised erihooldusteenust vajavad isikud (näiteks isikud, kes liiguvad teenusele teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 6: Teenuskohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinnas ja Harjumaal on elanike suhtarvu kohaselt ülekaalukalt kõige vähem ÖE teenuskohti ja ka teenuse järjekorras olijatest moodustavad sellest piirkonnast pärinevad inimesed suurima osa. Selle projektiga rajatakse Tallinnasse 84 uut teenuskohta (72 ÖE ja 12 ÖT kohta), millega suurendatakse vastava teenuse pakkumist Tallinnas peaaegu kaks korda. See ühtib erihoolekande reorganiseerimise ühe eesmärgiga osutada võimalusel teenust kodulähedases piirkonnas.

6

Projekti sihtrühmaks on reorganiseeritavates teenuseüksustes ÖE teenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed, kuid samuti teised erihooldusteenust saavad Tallinna elanikud või Tallinna linna eestkostel olevad isikud, kes liiguvad Tallinnasse rajatavatesse teenuseüksustesse. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärk“ Punktis 2 kirjeldatakse projektide kaupa TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamist, sealhulgas puutumust riigiabi andmisega. Projekti juures tuuakse välja sihtrühm ja projekti abikõlblikkuse periood. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Nimetatud määruse artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Näiteks, kui on kavas uuendada küttesüsteemi, ei saa energiaallikaks olla fossiilsed kütused, mistõttu ei ole näiteks maagaasil toimivad lahendused abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk aastaks 2030 minna üle taastuvenergiale. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub täiendavate nõuete kehtestamise vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Toetuse kaasabil rajatava taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, seega peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus, millest tulenevalt peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kliimakindluse tagamise dokumentatsiooni. Riigi Tugiteenuste Keskus on välja töötanud kliimakindluse hindamise juhendi2, mis tugineb Euroopa Komisjoni välja antud teatisel nr 2021/C 373/013, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Kuna tegemist on kinnisvaraarendusega (Euroopa Investeerimispanga juhendist täpsustavalt: haiglad, koolid, sotsiaalsed majad), siis ei ole CO2 jalajälje hindamine nõutud ja ei ole vaja esitada kliimaneutraalsuse hindamise dokumentatsiooni. Küll aga on vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise juhendile (Euroopa Komisjoni teatis nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92)) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatavale juhendile, mis sisaldab ja selgitab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks.

2 Keskkonnanõuded | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 3 Euroopa Liidu C 373/2021 (europa.eu)

7

Taristu planeerimisel on oluline lähtuda kestliku arengu ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning juurutada elukaarepõhist mõtlemist4. TAT eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- või töötamistingimused. Toetatakse teenuskohtade reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 ÖE kohta ning uute taristute loomist. Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine Projekti eesmärk on lõpetada institutsionaalse erihoolekande teenuse pakkumine ja luua uued peresarnased teenuseüksused linnalisse piirkonda, kus teenusel olijad saavad osa võtta kogukonna tegevustest ja tunda end kogukonna liikmena. Kogukonda kuuluvus, kultuurilised tegevused ja üleüldine aktiivne eluviis on arendav ja oluline osa täisväärtuslikust elust. Selleks, et uued teenuseüksused luua ehitatakse Tallinnasse Kaluri tn 11, Kohtla-Järve Vahtra tn 18 ja Narva linna Madise tn 20 kinnistutele uued hooned. Projekti ehitustegevus lõppeb 31.12.2027, mil peaks valmima teenuseüksus Narva, aga projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 31.03.2028. Kolm kuud projekti lõpus on kavandatud aruannete jm dokumentatsiooni vormistamiseks ja esitamiseks. TAT punktis 2.1.2. on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu osutatakse lisaks erihoolekandeteenusele samas majas ka üldhooldusteenust. Reorganiseerimise eesmärk lisaks sellele, et integreerida teenusel olevaid inimesi kogukonda, on luua uus eraldiseisev teenuseüksus, kus osutatakse peresarnases keskkonnas ainult ÖE-d. Selleks, et projekt ellu viia on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetanud teenuseüksuse rajamist Narva-Jõesuus asuvale Kadaka kinnistule ja selleks vajaliku kinnistu osa üleandmist Sotsiaalministeeriumile. Narva-Jõesuu Kadaka kinnistule ehitatakse uus hoone. Enne maa üleandmist Sotsiaalministeeriumile tuleb muuta kehtivat detailplaneeringut, tunnistades see osaliselt kehtetuks ning algatades seejärel uus detailplaneering. Uue detailplaneeringu kehtestamise järgselt saab väljastada projekteerimistingimused ning viia lõpuni maa omandamise toimingud.

Paralleelselt eeltooduga tegeletakse projekteerimisega, et alustada võimalikult kiiresti ehitustöödega. TAT punktis 2.2.2. on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine Projekti eesmärgiks on reorganiseerida 89 teenuskohta, millest 24 reorganiseerib AS Koeru Hooldekeskus ja 65 kohta Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Reorganiseerimine on vajalik, et lõpetad institutsionaalne teenuse osutamine ja pakkuda klientidele võimalikult peresarnast keskkonda nende elukoha lähedal ja kogukonda integreerimist. Eelpool tulenevast reorganiseerib osad kohad Tallinna Linavalitsus, sest paljud teenusel olevad inimesed on just sealt pärit. Teenuskohtade loomine inimeste elukoha lähedale võimaldab paremini korraldada teenuse

4 Rohepöörde tegevusplaan | Eesti Vabariigi Valitsus, vt Rohepöörde tegevusplaan 2023-2025 4. peatükki

8

saajate eestkostet ning teeb reeglina lihtsamaks ka inimeste külastamise nende lähedaste poolt. Samas jääb teenuse saajatel kehtivate õigusaktide kohaselt võimalus valida teenuse saamise kohaks ka mõni teine, elukohast eemal olev teenuseosutaja. Projekti elluviimiseks on teenuseüksuse asukohana välja pakutud maaüksuse puhul kavas esmalt hinnata selle sobivust füüsilise asukohana. Kui asukoht on sobiv, korraldatakse maaüksuse üleandmine, seejärel projekteerimine ja uue hoone ehitamine. Paide linn on AS-i Koeru Hooldekeskus üheks aktsionäriks ja huvitatud osapooleks. TAT punktis 2.3.2. on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine Projekti eesmärgiks on lõpetada institutsionaalse teenuse osutamine ja luua väiksemad peresarnased teenuseüksused linnalisse piirkonda, et aidata kaasa teenusel olevate inimeste integreerumisele kogukonda. Selleks reorganiseeritakse olemasolev hoone ja ehitatakse uus hoone Valga linna. Uue teenuseüksuse täpne aadress on veel selgumisel. Olemasolev hoone on sanitaarselt heas seisukorras. Sellest hoolimata ei ole piki hoonet kulgeva kitsa koridoriga ühiselamu tüüpi teenuseüksus sobiv keskkond kaasaegseks kliendipõhiseks teenuseosutamiseks. Seetõttu ehitatakse see ringi selliselt, et seal saaks osutada teenust perepõhisena. Olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks on koostatud esialgne eskiisprojekt. Teenuseosutaja on arvestanud vajadusega osutada paralleelselt hoone rekonstrueerimistöödega majas erihoolekandeteenust ja seda elanikke minimaalselt häirival viisil. Uue hoone ehitamisel on esialgu kavas kasutada AS-i Hoolekandeteenused poolt väljatöötatud kahekorruselise nelja korteriga kortermaja kontseptsiooni, kuid välistatud ei ole ka unikaalse hoone projekteerimine. Ehitustööde teostamine toimub kolmes etapis. Esimeses etapis ehitatakse ja sisustatakse uus hoone 24-le elanikule. Teise ja kolmanda etapi moodustab olemasoleva hoone rekonstrueerimine, sest neid töid teostatakse töötava asutuse tingimustes. Ehitustööde teostamine toimub hoone tiibade kaupa. Projekti ehitustegevus lõppeb 31.12.2027, aga projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 31.03.2028. Kolm kuud projekti lõpus on kavandatud aruannete jm dokumentatsiooni vormistamiseks ja esitamiseks. TAT punktis 2.4.2. on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine Projekti eesmärgiks on lõpetada institutsionaalse teenuse pakkumine ja luua uued peresarnased teenuseüksused linnalisse keskkonda, kus teenusel olijad saaksid integreeruda kogukonda. Projekti elluviimiseks esmase tegevusena selgitab toetuse saaja, milline tegevusplaan on kõige mõistlikum teenuskohtade reorganiseerimiseks. Peamine otsustamise koht on olemasoleva hoone kasutamise otstarbekus. Olenemata tehtavast valikust on toetuse saaja arvestanud, et toetuse suurus on fikseeritud ja ei suurene. Võru linna rajatava teenuseüksuse puhul on kinnistu valiku üheks kriteeriumiks ehitusõiguse saamine ilma detailplaneeringu kehtestamise või muutmise vajaduseta. Samas tuleb arvestada ka olemasolevate võimalustega.

9

Tehtavast valikust oleneb ka projekti kestus. Juhul, kui olemasolev hoone jääb kasutusse, on kestus pikem, kuna töid tuleb teostada hoones, kus samaaegselt osutatakse erihoolekandeteenust. Projekti ehitustegevus lõppeb 31.12.2027, aga projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 31.03.2028. Kolm kuud projekti lõpus on kavandatud aruannete jm dokumentatsiooni vormistamiseks ja esitamiseks. TAT punktis 2.5.2. on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 6: Teenuskohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Projekti eesmärk on lõpetada institutsionaalse teenuse pakkumine ning pakkuda inimestele teenust peresarnases ja linnalises keskkonnas nende elukoha lähedal. Hetkel on paljud Tallinna linna elanikud teenusel teistes maakondades. Projekti elluviimine võimaldaks neil saada teenust elukoha lähedal. Teenuskohtade rajamine linnalisse keskkonda võimaldab pakkuda erivajadustega inimestele kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja suurt valikuvõimalust oma elukorralduseks (sh läbi töötamise). Uutes teenuseüksustes saavad olema võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja piisava personaalse tähelepanu. Tallinna Linnavalitsus on rajamas mitmeid teenuseüksuseid ja on esmalt selgitamas, milliste variantidega edasi liikuda. Kuna tuleb kaasata ka kogukond, tuleb olla valmis olukorraks, kus kõikjal ei olda nõus erihoolekande teenuseüksuse lisandumisega vastavasse piirkonda ning tuleb projektiplaani muuta. Seetõttu pole esialgu võimalik täpselt prognoosida projekti ajakava ja teenuskohtade eeldatavat valmimisaega. Reorganiseerimise järgselt toimuva teenusesaajate ümberpaiknemise käigus lähtutakse järgmisest:

 Arvestades eesmärgiga osutada teenust elukoha lähedal pakutakse võimalust saada Tallinnasse rajatavates üksustes teenust isikutele, kes on pärit Tallinnast või on Tallinna linna eestkostel. See puudutab eelkõige reorganiseeritavates erihoolekandeasutustes asuvaid inimesi, kuid ka AS-i Hoolekandeteenused teenuseüksustes paiknevaid inimesi.

 Uue teenuskoha valik toimub teenuseosutaja, teenust saava isiku või tema eestkostja ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös.

 Suletavate ja rajatavate teenuskohtade vahelist liikumist käsitletakse reorganiseerimisprojekti kui terviku vaates, kaasates sellesse vajadusel AS Hoolekandeteenused.

Juhul kui reorganiseerimise käigus on võimalik reorganiseerimiseks ettenähtud rahaliste vahendite ökonoomse kasutamise läbi reorganiseerida täiendavalt ÖE kohtasid, siis suletavate kohtade osas lepitakse osapoolte vahel kokku eraldisesiva kokkuleppega, mis on aluseks käesolevate tegevuste täiendamiseks.

Vastavalt teenuskohtade valmimisele, kuid hiljemalt 01.01.2030 pakub Sotsiaalkindlustusamet käesoleva projekti raames Tallinnasse rajatavatesse teenuseüksutesse kohti vaid isikutele, kelle elukohaks on Tallinna linn või kes on Tallinna linna eestkostel. Erandiks on olukord, kus teenuste järjekorras puuduvad vastavad isikud, kes sooviksid saada teenuskohta Tallinnasse. TAT punktis 2.6.2. on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Punkt 2.7 „Riigiabi“

10

TAT-s on projektide elluviijateks AS Hoolekandeteenused, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS Koeru Hooldekeskus, MTÜ Valgamaa Tugikeskus, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja Tallinna Linnavalitsus. Analüüsitava tegevuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas silmas pidada riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

 abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet ning lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Käesoleva TAT-ga muudetakse paremaks psüühilise erivajadusega inimeste elamis-, töötamis- ja õppimisvõimalused. Lisaks võimaldatakse inimestel saada teenust kodulähedal ja peresarnases keskkonnas. Eesti riik on juba aastast 2006 liikunud deinstitualiseerimise suunas ja käesoleva TATi projektide raames reorganiseeritakse teenuseüksused, kus inimesed ei paikne peresarnases keskkonnas ning teenuseüksuses on rohkem kui 30 teenuskohta. 2015. aastal esitas Sotsiaalministeerium erihoolekande meetme tegevuse kohta Euroopa Komisjonile eel-teatise (18.12.2015 case SA.43968(2015/PN) - Reorganization of special welfare institutions), mille kohaselt ei mõjuta antav toetus liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik mõju. Komisjon andis tagasiside, et on Eesti seisukohaga nõus. Samuti on Euroopa Komisjon 20. detsembri 2011. a otsuses välja toodud, et selleks et teatavaid üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid saaks osutada tingimustes, mis võimaldaksid neil täita oma eesmärki, võib olla vajalik riigi rahaline toetus mõningate või kõigi avaliku teenindamise kohustustest tulenevate spetsiifiliste kulude katmiseks. Kooskõlas aluslepingu artikliga 345, nii nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus, ei ole oluline, kas selliseid üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavad riiklikud või eraettevõtjad. Lisaks on otsuses kirjas, et piiramatuid kulutusi võimaldatakse sotsiaalteenuste valdkonnas, pidades seda siseturuga kokkusobivaks ja teavituskohustust ei rakendada järgmistel juhtudel:

 sotsiaalkorterid ja haiglad;

 teenused, mis rahuldavad sotsiaalseid vajadusi, nagu arstiabi ja pikaajaline hooldus;

 lastehooldus;

 pääs tööturule ja tööturule tagasitoomine ning

11

 hoolitsus ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest ja nende sotsiaalne kaasamine.

Sotsiaalabi, sh erihoolekandeteenuseid on õigus saada Eesti alalisel elanikul või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel. Vältimatut abi on õigus saada igal Eestis viibival kodanikul. Seega erihoolekandeteenused on suunatud siin alaliselt viibivatele isikutele, kelle puhul on SKA abivajaduse tuvastanud ning sobiva teenuskoha leidnud. Teenuskohtadele suunamine käib SKA poolt hallatava järjekorra alusel. Eeltoodust tulenevalt riigiabi kriteeriumidele eraldi hindamist uuesti ei tehta. TAT alusel antav toetus ei ole riigiabi. Punkt 3 „Näitajad“ Näitajate all on esitatud meetmete nimekirja väljundinäitaja, meetmete nimekirja tulemusnäitaja ja projekti spetsiifilised näitajad koos alg- ja sihttasemega aastateks 2026–2029, sh projektide lõikes, lisaks on esitatud näitaja sisu. Kõik projektid panustavad otseselt meetmete nimekirja väljundi- ja tulemusnäitajasse. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Meetmete nimekirja väljundinäitajaks on „Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv“, sihttasemega 2026. aastal 72 teenuskohta, 2027. aastal 180 teenuskohta, 2028. aastal 300 teenuskohta ning 2029. aastal 324 teenuskohta. Meetmete nimekirja väljundinäitajat raporteeritakse elluviija poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui tingimustele vastav teenuskoht on loodud ja rajatud teenuseüksusele, kus reorganiseeritud teenuskohad asuvad, on väljastatud kasutusluba ja tegevusluba SKAlt. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv“, sihttasemega 2027. aastal 72 teenuskohta, 2028. aastal 180 teenuskohta ning 2029. aastal 324 teenuskohta. Meetmete nimekirja tulemusnäitajat raporteeritakse elluviija poolt nii vahe-, lõpp- kui ka järelaruandes, kui tingimustele vastav teenuskoht on täidetud aasta jooksul pärast elu- ja teenuskoha valmimist. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Projektide spetsiifiline väljundinäitaja on „Loodud teenuseüksuste arv“ sihttasemega 2026. aastal kolm teenuseüksust, 2027. aastal seitse teenuseüksust, 2028. aastal 11 teenuseüksust ja 2029. aastal 12 teenuseüksust. Saavutustaset raporteeritakse elluviijate poolt nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 29 700 000,00 eurot, sh ERFi toetus 20 790 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 4 752 000,00 eurot (16%) ja toetuse saajate (elluviijate) abikõlblik omafinantseering 4 158 000 eurot (14%). Projektide eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenuskohtade arvule. Teenuskoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Piirhinnad on arvutatud võttes arvesse elluviijate ja rakendusasutuse varasemaid kogemusi ning 2024. aastal ehitussektoris olevaid ehitushindasid. Lisaks on arvestatud, et hinnad aastate jooksul muutuvad nii maksude kui ka muude väliste tegurite tõttu. Näiteks on rakendusasutus oma arvutustes välja toonud, et aastal 2022 oli kliendikoha loomine korterelamusse ca 63 000 eurot, aga aastal 2026 juba ca 76 000 eurot. 2022. aastal oli kliendikoha loomine ridaelamusse ca 62 000 eurot, kuid aastal 2026 juba ca 75 000 eurot. Eelpool tulenevast ei jagune toetuse summa projektide vahel võrdselt. Projektide ja tegevuste eelarve aastate kaupa on näidatud TAT lisas 2.

12

Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sealhulgas abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Abikõlblikud on projektide elluviimiseks vajalikud kulud. Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside (v.a taotluse koostamine, arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise kulud (sh kliimakindluse analüüs), samuti detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud. Hoonestamata ja hoonestatud maa ostuga seotud kuludest on abikõlblik 10% projekti abikõlblikest kuludest. Vastavalt ühendmääruse §-le 17 on abikõlbmatu hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra, välja arvatud keskkonnakaitsega seotud tegevuste korral. Abikõlblikud on projektijuhtimise, omanikujärelevalve, projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus- ja rekonstrueerimiskulud, sealhulgas väliskeskkonna rajamine nagu näiteks parklate, ligipääsuteede ja haljasalade loomine, piirdeaia ehitamine ja väliinventar, mis moodustab kuni 3% abikõlblikest kuludest (nt aiamööbel, kiiged, kasvuhooned, pingid). Rajama peaks kõrghaljastusega alasid, mis pakuksid varju kuumal ajal. Lisaks on abikõlblik valgustuse ja elektriautode laadimispunktide rajamine. Parkla rajamine peab olema seotud ligipääsetavuse tagamisega ning ühtlasi peab olema parkla ehitamisel arvestatud looduspõhiste lahendustega sadevee kogumiseks ning vältima soojussaare efekti teket. Parkla rajamise täpsemad tehnilised tingimused peavad arvestama kliimamuutustega kohanemise tingimustega, mis selguvad iga projekti kontekstis tehtava kliimakindluse analüüsi käigus. Kogu ehitustegevus peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõuetele. Lammutusjäätmed tuleb sortida võimalikult suures mahus ja suunata korduskasutusse, välja arvatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb kõrvaldada. Tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast ning vältida jäätmete ladestamist prügilasse, eelistades jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses. Elluviijal on kohustus esitada lammutuskava ülevaade jäätmete liigiti kogumisest ja taaskasutuse või ohutustamise viisid. Jäätmete taaskasutus ning ohutu kõrvaldamine (nt ohtlike jäätmete käitlus) on abikõlblik kulu. Abikõlblik on ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete, mis on ehituse osaks (nt lift, lambid, kraanikauss) ja sisustuse (diivan, voodi, aknakatted jne) ning suure kodutehnika (näiteks pliit, külmik, nõudepesumasin, pesumasin) soetamine ja paigaldamine. Abikõlbmatu on kohvimasinate, nõude, veekeetjate jm väikese kodutehnika soetamine. Abikõlblikud on ka ligipääsetavuse tagamise, kaasa arvatud parkla rajamise kulud, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks kõigi nelja peamise puudeliigi suhtes ligipääsetav, sealhulgas rekonstrueerimine, turundustegevused, analüüsid, auditid, ekspertiisid, ekspertide kaasamine jne. Kohustus tagada puudega inimestele ligipääsetavus kõikide taristuinvesteeringute puhul tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus), mille artikli 9 (horisontaalsed põhimõtted) kohaselt tuleb kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal võtta arvesse ja tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Määruse preambuli punktis 6 on sätestatud, et liikmesriigid peavad järgima ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9. Eestis reguleerib puudega inimeste ligipääsetavust ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel

13

kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Erihoolekandeasutuste põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui:

1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16

sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule.

Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, kohustub elluviija esitama kliimakindluse tagamise hinnangu, mis sisaldab kliimamuutustega kohanemise hinnangut ehk kliimamuutustele vastupanuvõime hindamist. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et

14

järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega arvestamine tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatavast juhendist, mis sisaldab ja selgitab Eesti kontekstis vajalikku teavet ning on otseses puutumuses Euroopa Komisjoni teatisega nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“5 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu uuendamist või laiendamist. Elluviija peab hiljemalt koos esimese maksetaotlusega esitama RÜ-le kliimakindluse hinnangu. RÜ teavitab RA-d, kui vastav dokumentatsioon on e-toetuse keskkonda lisatud. RÜ kontrollib esitatava dokumentatsiooni vastavust määruse nõuetele ning kliimakindluse tagamise hindamise puhul vastavust metoodikale. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Makseid peab esitama vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. Projekti saab pidada lõpetatuks ja lõpparuande kinnitada, kui täidetud on järgmised kolm tingimust: hoonele on väljastatud kasutusluba ja teenuseosutajale tegevusluba ning nõuetekohane lõpparuanne on esitatud. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Rakendusasutuse (RA) nõudmisel on elluviija kohustatud esitama projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ja selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu võib olla vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb elluviijatel rakendusüksusele (RÜ) esitada viimase nõudmisel väljamaksete prognoos. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule. Enne TAT-st rahastatavate riigihangete korraldamist tuleb elluviijal RÜ-le edastada info riigihanke alusdokumentide kohta. Riigihanke piirmäärad on sätestatud riigihangete seaduse16 §-s 14. RÜ pakub eelnõustamist seoses riigihanke alusdokumentide ja hankelepingute muudatustega. Elluviija peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab elluviija edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud

5 EUR-Lex - 52021XC0916(03) - EN - EUR-Lex (europa.eu). 6 Riigihangete seadus–Riigi Teataja

15

riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral elluviija tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest (vt ´Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted´, https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked). Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.7 Elluviija on kohustatud tagama taristu kliimakindluse ja kliimakindluse analüüsis toodud tegevuste elluviimise ning järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet. Lisaks on elluviija kohustatud tagama taristu ning kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse, sealhulgas puuduste avastamise korral need likvideerima, sh peab ligipääsetav olema kogu projektiga seotud info ja kommunikatsioon ehk tagatud peab olema digiligipääsetavus kui tegemist on digitaalse infoga. Oluline on, et elluviija arvestaks ligipääsetavuse juures nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste vajadusi, võttes arvesse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele. Elluviija on kohustatud tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuse eesmärgipärase kasutamise käesolevas TATs sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on kooskõlastatud rakendusasutusega. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis 8 sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projekti tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha projektide elluviimises õigeaegseid muudatusi. Elluviijal on kohustus raporteerida kõiki valminud teenuskohti kas vahe- või lõpparuandes. Tulemusnäitaja raporteeritakse aasta pärast teenuskoha valmimist (kasutusloa saamist). Järelaruanne tuleb esitada aasta pärast projekti abikõlblikkuse lõppu. Järelaruandes peab välja tooma kõik täidetud teenuskohad, sh need, mis on vahearuannete raames raporteeritud ning eristama teenuskohad, mis on valminud ja täidetud peale viimase vahearuande või lõpparuande esitamist ning mis raporteeritakse nüüd järelaruandes. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada kasutusluba ja teave tegevuste panusest TAT punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

7 Keskkonnahoidlikud riigihanked | Kliimaministeerium.

16

Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Kasutusluba tuleb saada enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Punkt 9 „Projektide muutmine“ Punktis 9 sätestatakse projektide muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa projekti edukale elluviimisele. Projektid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus projekte muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või projekti elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT ja projektide finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Kuna kõikide rajatavate teenuseüksuste asukohad ei ole selgunud ning lisaks võib ette tulla olukordi, kus erinevatest asjaoludest tingituna ei ole võimalik teenuseüksust siiski rajada asukohta, kuhu algselt planeeritud, siis TATi muutmiseks ei loeta olukorda, kus teenuseüksuse asukoht on muutunud sama KOVi piirkonna piires või projektide puhul, mille täpne teenuseüksuse loomise asukoht ei ole TATi kinnitamise ajaks selgunud. Eeldusel, et nii rakendusüksust kui ka rakendusasutust on eelpool nimetatud asjaoludest, sh muutunud või selgunud asukohtades kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

III Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV TAT mõjud Elluviidavate tegevustega panustatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud järgmistesse mõjuvaldkondadesse: Sotsiaalne mõju Erihoolekandeasutuste reorganiseerimisega alustati Eestis juba 2006. aastal ning eesmärgiks on olnud tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. TAT raames jätkatakse selle protsessiga ja reorganiseeritakse praegusest ligikaudu 600-st institutsionaalsest teenuskohast rohkem kui pooled. Uued reorganiseeritud

17

teenuseüksused luuakse linnalisse keskkonda, kus on kättesaadavad nii avalikud teenused kui tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Rahastatavad projektid on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Eesmärgiks on pakkuda ÖE-l viibivatele inimestele peresarnast elukeskkonda päritolukoha piirkonnas ja võimalust integreeruda ümbritsevasse kogukonda. Täna saavad hinnanguliselt üle pooled ÖE vajajad teenust elukohast ja perekonnast kaugel. Selle üheks põhjuseks on teenuskohtade nappus elukoha piirkonnas, samas, kui psüühilise erivajaduse ja toetuse vajaduse tõttu on teenuse saamine vajalik. Reorganiseerimise käigus luuakse teenuseüksused piirkondadesse, kust on pärit täna ÖE-d saavad inimesed, kes on seni olnud sunnitud teenust saama kodukohast kaugetes piirkondades. Näiteks luuakse reorganiseerimise käigus teenusüksused Tallinnasse. 2023. aastal oli erihoolekandeteenustel 434 inimest, kelle rahvastikujärgne elukoht oli Tallinn, kuid näiteks 40 neist said teenust Valgamaal, 40 Ida-Virumaal, 37 Pärnumaal ja 32 Viljandimaal ja veel lisaks teistes maakondades8. Reorganiseerimise tulemusel paraneb erihoolekandeteenuse saajate heaolu ja võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Inimestel on suurem võimalus tunda end kogukonna liikmena, ennast teostada, ühiskonna- ja kultuurielust osa võtta, mis on oluline nii heaolu ja tervise kui ka inimeste suurema iseseisvuse ja arenguvõimaluste aspektist. Reorganiseeritavad teenuskohad luuakse linnalisse piirkonda, kus teenusel olijatel on paremad võimalused olla ühiskondlikult aktiivne, osaleda vastavalt võimalusele tööturul või õppes ning tarbida avalikke teenuseid. Kokkuvõttes on tegevustel erihoolekandeteenuse saajatele oluline positiivne sotsiaalne mõju. Mõju majandusele Vanade hoonete rekonstrueerimisega ja uute hoonete ehitamisega tagatakse jätkusuutlikud ja madalamate püsikuludega ning ökonoomsemad teenuseüksused. See loob eelduse, et teenuseosutajad saavad teenuseosutamisega jätkata ning on oma piirkonnas ka tulevikus olulised tööandjad, omades mõju nii tööturule, -keskkonnale kui ka erihoolekande asutustes töötavate inimeste ja/või nende leibkondade kuludele ja tuludele. Tegevused mõjutavad ka psüühilise erivajadusega inimeste õppimise ja tööturul osalemise võimalusi ning seeläbi on suurem tõenäosus, et erihoolekandeteenuse saajad saavad panustada ühiskonda ka läbi töötamise laekuva maksutulu. Kokkuvõttes on tegevustel erihoolekande tööjõule ja erihoolekandeteenuse saajatele oluline positiivne majanduslik mõju. Mõju riigivalitsemisele, eeldatavad tulud ja kulud TAT toetab riigivalitsemise edendamise eesmärki. Riigil on eesmärk tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused, mida osutatakse peresarnastes, kaasaegsetes, kliimakindlates ja ökonoomsetes teenuseüksustes. Kaasaegsete ja peresarnaste elamistingimuste loomisel on oluline sotsiaalne mõju inimeste heaolule ja seeläbi ka tervisele, selle säilitamisele ja hoidmisele, mis omakorda võib tulevikuvaates hoida kokku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande kulusid. Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT projektide tulemusena on projektide kokkulepitud eesmärk

8 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused

18

täidetud. Projektide elluviijate esitatavad lisataotlused edasisteks tegevusteks ei ole TAT-s sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid taotlusi kinnitada. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omavahenditest. Kokkuvõttes on mõju riigivalitsemisele väheoluline, kuid positiivne. Regionaalareng Reorganiseerimise eesmärgiks on luua inimestele teenuskohad võimalusel nende elukoha lähedale ning linnalisse keskkonda, kus on kättesaadavad nii avalikud teenused kui tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Regionaalpoliitika eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust ning vähendada piirkondlikke erinevusi. Luues teenuseüksused piirkondadesse, kus teenusevajadus on suur ja arvestades sealjuures ka inimeste elukohalähedusega, vähendame piirkondlikke erinevusi selles osas, et inimestele on üle Eesti teenuskohad kättesaadavad elukohale lähemal. Väiksemate peresarnaste üksuste loomine võimaldab vähendada piirkondlikke eripärasid teenuse osutamise keskkonna mõttes. Täna osutatakse endiselt teenust ka suurtes institutsionaalsetes üksustes, pärast reorganiseerimise tegevusi on teenuse osutamine Eesti erinevate maakondade lõikes ühetaolisem. Kokkuvõttes on tegevustel regionaalarengule oluline positiivne mõju. Võrdne kohtlemine, sh ligipääsetavus Projektide elluviimisel on tagatud võrdõiguslikkus, sh ligipääsetavus. Tegevuste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla erineva erivajadusega ja tagatakse, et ühtegi sihtrühma liiget ei diskrimineerita tema erivajaduse tõttu. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Loodavad teenuseüksused on vähemalt kõigi nelja peamise puudeliigi suhtes ligipääsetavad. Teenusele saamise aluseks ei ole inimese sugu, vanus, rahvus, usk ega seksuaalne sättumus vaid tema erivajadusest tulenevalt teenusele sobivus. Kõik inimesed, kes on juba erihoolekandeteenusel, saavad jätkuvalt teenust edasi ning vajadusel ja soovi korral, kui selleks on vastav võimalus, viiakse nad üle teise teenuseüksusesse, mis on kodule lähemal või muul moel sobivam. Kokkuvõttes on tegevustel erihoolekandeteenuse saajate võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele oluline positiivne mõju. Elu- ja looduskeskkond Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et rakenduskavaga ette nähtud sekkumistel ei ole hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. TAT projektide elluviimisel peavad elluviijad jälgima ja tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid, sh viiakse läbi kliimakindluse hinnang. Projektide elluviimisel ja uuringute tegemisel pööratakse keskkonnamõjude minimeerimisel tähelepanu materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele ning ökoloogilisele jalajäljele. Projektide elluviimiseks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Ehitustegevuses kasutatakse tänapäevaseid ehitusmaterjale ning valitakse ökonoomsed, ligipääsetavad ja keskkonnasäästlikud lahendused. Kõik vajalikud sündmused korraldatakse läbimõeldult tagamaks, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste juhendis esitatud minimaalseid nõudeid ja soovitusi.

19

Kokkuvõttes on tegevuste mõju elu- ja looduskeskkonnale väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Reorganiseerimise järgselt teenusesaajate ümberpaigutamine toimub teenuseosutaja, teenust saava isiku või tema eestkostja ja SKA koostöös vastavalt kehtivale seadusandlusele. V Projektide kooskõla valikukriteeriumitega Projektid vastavad rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistele valikukriteeriumitele kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 1. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sealhulgas projektide tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. Kõik projektid panustavad meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eesmärkidesse, projektide edukas elluviimine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv“ ja tulemusnäitajasse „Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv“. Projektid järgivad soovituslikult uue Bauhausi kriteeriumeid luues sotsiaalselt sidusamad teenuseüksused ja elukeskkonnad. Loodavad elukeskkonnad toimivad hästi funktsionaalses, ökoloogilises ja majanduslikus plaanis ning vastavad inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. Ruumilahendused võiksid olla ühtaegu nii kaunid (esteetilised), kaasavad (ligipääsetavad, taskukohased kui ka kestlikud (kliimaeesmärkidega kooskõlas). Ruumilahendused arvestavad erivajadustega inimestega ning on ehitatud mõistliku eelarvega minimeerides ehitise elukaare kulusid, järele andmata ruumikvaliteedis, olles nii keskkonnasõbralik kui ka kliimamuutustega arvestav. 2. Projektide põhjendatus Projektide valiku kriteeriumiks oli suurte institutsionaalsete, üle 30 teenuskohaga teenuseüksuste olemasolu ning teenuseosutajate huvi ja valmidus (sh finantsiline suutlikkus) teenuskohtade reorganiseerimiseks. See tähendab, et teenuseosutajatel on valmisolek sulgeda suured institutsionaalsed teenuseüksused ja elluviijatel reorganiseerida need väiksematesse kuni 30 kohalistesse teenuseüksustesse, kus omakorda on kuni 6-kohalised peresarnased rühmad, sest uute teenuskohtade rajamine ei ole käesoleva TATi raames abikõlblik. Valiku tegemisel arvestati piirkondlikku teenuskohtade vajadust toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ning ka vajaduse kadumist tulevikuperspektiivist (elanikkonna kasv/vähenemine). Valitud projektide puhul saame olla kindlad, et kohtade sulgemise ja kolimise eelselt on teenuseosutajad valmis teenuse saajatega ja uues asukohas teenust pakkuma asuva personaliga tegema tööd muudatustega sujuvaks kohanemiseks. Kolimine ja kohanemine on psüühikahäirega inimestele raske ja võib kaasa tuua tervise olulise halvenemise, mistõttu on väga oluline aegsasti alustada inimese oskusliku ettevalmistamisega Valitud elluviijate valikul sai määravaks ka väljaõppe saanud töötajate valmisolek asuda tööle uues teenuseüksuse asukohas.

20

Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine AS Hoolekandeteenused on varasematel struktuurifondide perioodidel reorganiseerinud enamuse erihoolekande teenuskohtadest ja käesolev projekt võimaldab selle protsessiga lõpule jõuda. Selle tulemusena jätkub Vääna-Jõesuus teenuse osutamine vaid peremajades ning mõisahoones teenusel olevad, suures osas Tallinnast pärinevad inimesed saavad asuda teenusele kodule lähemale. Lõpetatakse institutsionaalse teenuse osutamine. Sillamäel suletakse projekti elluviimise järgselt viimased vanades KOV-le kuuluvates hoonetes asuvad teenuskohad ja edaspidi osutatakse vaid ÖK-i hiljuti rajatud tänapäevases hoones. Projektis ettenähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte üle 30 teenuskohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Projektide ajakava on realistlik, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et kaks teenuseüksust valmivad 2026. aastal, millest üks rajatakse Tallinnasse ja teine Kohtla-Järvele ning kolmas teenuseüksus rajatakse 2027. aastal Narva. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine SA Narva-Jõesuu Hooldekodu reorganiseerimisega täidetakse erihoolekande reformi üks eesmärke, hakata osutama ÖE-d ja üldhooldusteenust teineteisest eraldi. Arvestades üldhooldusteenuse teenuskohtade arvu on see olemasolevas suures hoones olnud teenusena domineeriv, mistõttu erihoolekandeteenuse teenuskohtade eraldamine võimaldab seal teenusel olevatele klientidele pöörata suuremat tähelepanu. Peremajade rajamine linnalisse keskkonda, paiknedes samas linna, suurendab oluliselt teenusel olijate heaolu ja aitab kaasa integreerumisele kogukonda. Projektis ettenähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte üle 30 teenuskohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus valmib 2028. aastal. Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine AS Koeru Hooldekeskuse teenuskohtade reorganiseerimisel on kaks olulist tulemit. Esiteks võimaldab see teenuseosutajal asuda vabanevas hoones osutama teenust dementsetele, mis on olnud teenusepakkuja huviks, luues täiendava erihoolekande teenuseüksuse Paide linna, mis on suunatud eelkõige sealt piirkonnast pärit elanikele. Teiseks reorganiseeritakse projekti nr 6 tulemusena AS Koeru Hooldekeskuse teenuskohad Tallinna linna, kus teenuskohtade arv on ligikaudu viis korda väiksem Eesti keskmisest. Projektis ettenähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte üle 30 teenuskohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus Paide linna valmib 2028. aastal.

21

Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine MTÜ Valgamaa Tugikeskus olemasoleva hoone rekonstrueerimine ja uue teenuseüksuse rajamine Valga linna täidab mitut eesmärki. Esiteks saab selle abil korrastada olemasoleva hoone ja rajada sellesse tänapäevased peresarnased teenuskohad. Samas aitab olemasoleva hoone rekonstrueerimine kaasa ka kliimaeesmärkide saavutamisele, sest võrrelduna uusehitusega on kasvuhoonegaaside jalajälg seeläbi väiksem. Teiseks saab läbi uusehituse pakkuda ülejäänud teenusesaajatele tänapäevaseid tingimusi, rajades optimaalse ruumijaotusega hoone. Teenuskohtade säilimine samal tasemel aitab kaasa teenuseosutaja jätkusuutlikkuse tagamisele. Projektis ettenähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte üle 30 teenuskohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus Valga linna valmib 2026. aastal ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine Pargi 12 tänaval valmib 2027. aastal. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus peamiseks teenuseliigiks on ÖR, kuid osutatakse ka ÖE-d ja KE-d. Teenuskohtade reorganiseerimine võimaldab lisaks tänapäevaste ning peresarnaste kohtade loomisele täpsustada ka teenuskohtade omavahelist jaotust teenuseliigi alusel, tagamaks nende optimaalse osakaalu ja seeläbi jätkusuutlikkuse. Ühtlasi jäävad ÖR kohad haiglale piisavalt lähedale, osutamaks teenust vajalikul viisil. Projektis ettenähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte üle 30 teenuskohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus Võru linna valmib 2027. aastal ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine Meegomäel valmib 2028. aastal. Projekt nr 6: Teenuskohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Selle projekti kaudu rajatakse Tallinnasse Tallinna Linnavalitsuse poolt teenuskohad, millel on mitu olulist positiivset tulemit:

 vähendatakse oluliselt teenuskohtade puudust Tallinna linnas;

 võimaldatakse liikuda Tallinnasse teenusele inimestel, kes on Tallinnast pärit ja seda soovivad, kuid on senini olnud sunnitud olema teenusel kodust ja lähedastest (või eestkostjast) kaugel;

 tagatakse ka edaspidi paljudele tallinlastele võimalus saada teenust kodu ja lähedaste lähedal;

 luuakse juurde ka ÖT kohad, milledest on olnud Tallinnas puudus;

 antakse Tallinna linnale võimalus korraldada ise teenuse saamist oma elanikele. Projektis ettenähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte üle 30 teenuskohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Hoolimata sellest, et käesoleva projekti puhul on täpsem ajakava ja teenuseüksuste asukohad selgumisel on tegevuste ajakava realistlik ja projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Hiljemalt 2024. aasta lõpuks tehakse lõplike teenusüksuste asukohtade kaardistamine ja kokkuleppimine, sh SoM, SKA ja

22

Tallinna linna poolse nn heatahte tegevuste kokkuleppe sõlmimine, mis määrab elluviija edasised tegevused ja ülesanded, mis projekti realiseerumiseks tuleb ellu viia. Juhul kui reorganiseerimise käigus on võimalik reorganiseerimiseks ettenähtud rahaliste vahendite ökonoomse kasutamise läbi reorganiseerida täiendavalt ÖE kohtasid, siis suletavate kohtade osas lepitakse osapoolte vahel kokku eraldisesiva kokkuleppega, mis on aluseks käesolevate tegevuste täiendamiseks. 3. Projektide kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud TAT lisas 2 ja SK punktis 4. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning vajaduse korral korrigeeritakse eelarvet. Projektide kallinemist finantseerivad elluviijad omavahenditest. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omatuludest. Planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning elluviijatel on suutlikkus projektid teostada. Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine AS Hoolekandeteenused projekti eelarve on 6 840 000 eurot, millest ERF toetus 4 788 000 eurot (70%), RKF 1 094 400 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 957 600 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenuskohtade arvule. Teenuskoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 72 teenuskohta. Kõik teenuskohad luuakse uutesse hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 6 840 000 eurot. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine SA Narva-Jõesuu Hooldekodu projekti eelarve on 3 420 000 eurot, millest ERF toetus 2 394 000 eurot (70%), RKF 547 200 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 478 800 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenuskohtade arvule. Teenuskoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 36 teenuskohta. Kõik teenuskohad luuakse uutesse hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 3 420 000 eurot. Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine AS Koeru Hooldekeskus projekti eelarve on 2 280 000 eurot, millest ERF toetus 1 596 000 eurot (70%), RKF 364 800 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 319 200 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenuskohtade arvule. Teenuskoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 24 teenuskohta. Kõik teenuskohad luuakse uude hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 2 280 000 eurot. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine MTÜ Valga Tugikeskus projekti eelarve on 4 080 000 eurot, millest ERF toetus 2 856 000 eurot (70%), RKF 652 800 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 571 200 eurot (14%).

23

Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenuskohtade arvule. Teenuskoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 24 teenuskohta. 24 teenuskohta luuakse uude hoonetesse ja 24 teenuskohta rekonstrueeritavasse Pargi tn 12 asuvasse hoonesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 4 080 000 eurot. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine MTÜ Lõuna-eesti Erihooldusteenuse Keskus projekti eelarve on 5 100 000 eurot, millest ERF toetus 3 570 000 eurot (70%), RKF 816 000 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 714 000 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenuskohtade arvule. Teenuskoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 60 teenuskohta. 30 teenuskohta luuakse uude hoonetesse ja ülejäänud 30 teenuskoha loomiseks rekonstrueeritakse Võru maakonnas Meegomäel asuv hoone (või rajatakse uus hoone Võru linna), millest tulenevalt on projekti maksumus 5 100 000 eurot. Projekt nr 6: Teenuskohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna Linnavalitsuse projekti eelarve on 7 980 000 eurot, millest ERF toetus 5 586 000 eurot (70%), RKF 1 276 800 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 1 117 200 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenuskohtade arvule. Teenuskoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 84 teenuskohta. Kõik teenuskohad luuakse uude hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 7 980 000 eurot. 4. Elluviijate suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijatel on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised, tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil tagades projekti tulemuste kestlikkuse (sh taristuinvesteeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud). Projektidele antav toetus ei ole riigiabi, sest ei vasta kõigile neljale riigiabi kriteeriumile (vt seletuskirja puntki 2.3.). Projekt nr 1: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine AS Hoolekandeteenused on varasematel perioodidel reorganiseerinud edukalt suure hulga teenuskohti ja on suuteline nõuetekohaselt teostama ka käesoleva projekti. Elluviijal on nii tehnilised oskused kui ka reaalsed kogemused suurte EL projektide elluviimisel. Lisaks on neil suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. AS Hoolekandeteenused tegutseb Sotsiaalministeeriumi haldusalas ja põhineb 100% riigi kapitalil. Elluviija omab kogemust riigihangete korraldamisel ning omab ka asutuse sisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviija omab pikaajalist kogemust erihoolekande valdkonnas tegutsemisel, omab vastavaid tegevuslube ja personali. Näiteks on AS Hoolekandeteenused saanud Euroopa Sotsiaalfondi perioodil 2014–2020 toetust järgmiste projektide elluviimiseks:

24

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine (AS Hoolekandeteenused)“ toetus summas 1 912 900,00 eurot, sh RKF 286 935,00 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Erastvere Kodu reorganiseerimine (AS Hoolekandeteenused)“ toetus summas 2 520 549,57 eurot, sh RKF 378 082,57 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Tori Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 2 098 200,00 eurot, sh RKF 314 730,00 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Koluvere Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 3 747 058,34 eurot, sh RKF 562 058,75 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Imastu Kool- kodu reorganiseerimine“ toetus summas 1 922 003,22 eurot, sh RKF 288 300,48 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Sõmera Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 12 051 662,61 eurot, sh RKF 1 807 749,40 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Teenuseüksuse rajamine erivajadusega inimestele“ toetus summas 2 963 429,65 eurot, sh RKF 444 514,46 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 7 120 695,46 eurot, sh RKF 1 068 104,33 eurot.

Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine SA Narva-Jõesuu Hooldekodu asutajaks on Narva-Jõesuu linn. Kuna projekti teostamine toimub SA ja linna ühistööna, siis on loodud kõik eeldused projekti sujumiseks. Projekti teostajal on olemas oluline osa omafinantseeringust ja arvestades linna osalust on suutlikkus projekt teostada olemas. Lisaks on elluviijal suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviija omab kogemust EL projektide elluviimisel, riigihangete korraldamisel ning omab ka asutuse sisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviija omab pikaajalist kogemust erihoolekande valdkonnas tegutsemisel, omab vastavaid tegevuslube ja personali. Näiteks on SA Narva-Jõesuu Hooldekodu saanud Euroopa Sotsiaalfondi perioodil 2014–2020 toetust projekti elluviimiseks meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ projekti „Narva-Jõesuu Hooldekodu kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ toetus summas 65 000 eurot.

Projekt nr 3: AS Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine AS-i Koeru Hooldekeskus aktsionärideks on kohalikud omavalitsused, kes on huvitatud nii teenuskohtadest, nendega kaasnevast tööhõivest kui ka projekti teostamisest. Arvestades, et rajada on vaja vaid üks 24-kohaline teenuseüksus, on suutlikkus projekt teostada olemas. Lisaks on neil suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviija omab kogemust EL projektide elluviimisel, riigihangete korraldamisel ning omab ka asutuse sisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviija omab pikaajalist kogemust erihoolekande valdkonnas tegutsemisel, omab vastavaid tegevuslube ja personali. Näiteks on SA Koeru Hooldekeskus (AS Koeru Hooldekeskus on õigusjärglane) saanud Euroopa Sotsiaalfondi perioodil 2014–2020 toetust projekti elluviimiseks meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ projekti „SA Koeru Hooldekeskus üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks.“ summas 65 000 eurot.

25

Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine Elluviija on kinnitanud, et neil on suutlikkus omafinantseering tagada. Lisaks olemasolevatele vahenditele on elluviija konsulteerinud pankadega ning saanud positiivset tagasisidet täiendavate finantseerimise võimaluste kohta tulevikus. Pargi 12 asuv hoone, kus täna teenust osutatakse ning mida on projekti elluviimise raames kavas rekonstrueerima hakata, kuulub MTÜ-le Valgamaa Tugikeskus. MTÜ kasutab projekti kavandamisel konsultanti, kellel on kogemus suure hulga analoogsete projektide teostamisel, vähendades sellega võimalikke riske. Lisaks on neil suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviija omab asutuse sisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviija omab pikaajalist kogemust erihoolekande valdkonnas tegutsemisel, omab vastavaid tegevuslube ja personali. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine Elluviija on kinnitanud, et tal on suutlikkus omafinantseering tagada. Lisaks olemasolevatele vahenditele on nad ka konsulteerinud pankadega ning saanud positiivset tagasisidet täiendavate finantseerimise võimaluste kohta tulevikus. Meegomäel asuv hoone, kus täna teenust osutatakse ning mida on projekti elluviimise raames kavas rekonstrueerima hakata, kuulub MTÜ-le Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus. MTÜ kasutab projekti kavandamisel konsultanti, kellel on kogemus suure hulga analoogsete projektide teostamisel, vähendades sellega võimalikke riske. Elluviijal on nii tehnilised oskused kui ka reaalsed kogemused EL projekti elluviimisel. Lisaks on suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviija omab kogemust riigihangete korraldamisel ning omab ka asutuse sisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviija omab pikaajalist kogemust erihoolekande valdkonnas tegutsemisel, omab vastavaid tegevuslube ja personali.

 Näiteks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus saanud Euroopa Sotsiaalfondi perioodil 2014–2020 toetust järgmise projekti elluviimiseks meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse erihoolekandeteenuse reorganiseerimine“ toetus summas 943 789,00 eurot.

Projekt nr 6: Teenuskohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Elluviija puhul on tegemist suure ja võimeka omavalitsusega, kes on huvitatud, et saaks oma elanikele pakkuda neile vajalikku erihoolekandeteenust kodulähedal. Kuna elluviijaks on KOV, siis on eeldus, et planeeringute, lubade jm menetluste asjaajamine toimub sujuvalt ja parimate teadmiste juures ning projekt viiakse ellu tähtaegselt. Elluviijal on nii tehnilised oskused kui ka reaalsed kogemused suurte EL projektide elluviimisel. Näiteks on Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuamet (Tallinna Linnavalitsuse allasutus) saanud toetust meetme tegevuses 2.5.2 aastatel 2018 – 2021 puuetega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks. Tallinna Linnavaraamet (Tallinna Linnavalitsuse allasutus) on saanud toetust meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Toetatud elamise teenuskohtade loomine esmasesse psühhoosi haigestunutele“ toetus summas 1 020 000,00 eurot. Lisaks on neil suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviija omab kogemust riigihangete korraldamisel ning omab ka asutuse sisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviija omab pikaajalist kogemust erihoolekande valdkonnas tegutsemisel, omab vastavaid tegevuslube ja personali.

26

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ja seletuskirja IV osas. VI TAT jõustumine TAT jõustub üldises korras. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Eesti Valdade ja Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, AS-le Hoolekandeteenused, SA-le Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS-le Koeru Hooldekeskus, MTÜ-le Valgamaa Tugikeskus, MTÜ-le Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja Tallinna Linnavalitsusele. Samuti edastatakse eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Lisad: Lisa 1. Riskide hindamine Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht