Metsaseaduse muutmise seadus

1

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Metsaseaduse (edaspidi MS) muutmise seaduse eelnõu on algatatud nii vajadusest ajakohastada

metsanduse õiguslikud põhimõtted elurikkuse hoidmiseks, puu- ja põõsaistandike (edaspidi

istandikud) käsitlemisel, luua tehtud raiete teavitamise kohustus kui ka teha kiireloomulisemaid

muudatusi. Samas leiavad käsitlust ka muudatused, et korrastada selle valdkonna riigisisene

õigus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Metsaseaduse muudatused valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Meelis Seedre ([email protected]), metsaosakonna nõunikud Leno Kuura

(tehnilised muudatused, metsakorraldus, metsateatis; [email protected]),

Maret Parv (püsimetsandus, raadamine; [email protected]) ja

Rauno Reinberg (puu- ja põõsaistandikud; [email protected]),

metsaosakonna peaspetsialistid Epp Kikas (puu- ja põõsaistandikud;

[email protected]) ja Arvi Toss (püsimetsandus, raadamine;

[email protected]), kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm

([email protected]), Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri

metsaosakondade spetsialistid, Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov

(õigusanalüüs; [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja

seletuskirja Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu metsanduse arengukava ja metsateatise alusel tehtava raie teavitust käsitlev osa on

seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 punktidega 5.2.2 ja 5.2.5.

Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse redaktsiooni RT I, 05.01.2024, 4.

Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eesmärgiga ühtlustada riiklike arengukavade

koostamise põhimõtted ning ajakohastada metsaseaduse raieid ja metsakorraldust reguleerivad

sätted. Korrastatakse metsaseadust, et edendada puu- ja põõsaistandike rajamist ning

püsimetsandust ja elurikkuse kaitset (poollooduslike koosluste puhul saab teha kujundusraiet

ka väljaspool kaitseala). Riigimetsa Majandamise Keskust (edaspidi RMK) ja

Kaitseministeeriumi puudutavate muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat. Uue

põhimõttena lisatakse kohustus teavitada metsateatise alusel tehtud töödest või nende tegemata

jätmisest.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002?leiaKehtiv.

2

Tegemist on kiireloomuliste või väikese mõjuga muudatustega.

Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkte 1 ja 5, ei koostatud enne

seaduseelnõu ja seletuskirja väljatöötamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike

valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane seadus koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis käsitletakse

metsaseaduse muudatusi.

Punktiga 1 täiendatakse metsaseaduse eesmärki § 2 lõikes 2 tingituna vajadusest muutunud ja

kiirelt muutuvate kliimaoludega arvestamiseks, kliimamuutuste ja nende mõjude

leevendamiseks ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks, mida varasemalt ei ole osatud

seadusloomes ette näha ega arvesse võtta.

Punktiga 2 täpsustatakse metsa definitsiooni § 3 lõikes 1. Mets on terviklik ökosüsteem, mille

lahutamatuks osaks on ka teised liigirühmad (bakterid, seened jm), mitte ainult loomastik ja

taimestik. Seetõttu on asjakohane kasutada nende asemel mõistet „elustik“, mis hõlmab laiemalt

metsadega seotud ja neile iseloomulikke elustikurühmasid ja liike.

Punktiga 3 jäetakse metsamaaks mitteloetavate alade nimekirjast välja istandikud. Seda sel

põhjusel, et kehtiva regulatsiooni järgi on võimalik arvestada istandikud metsamaaks, kui sellel

kasvab puittaimestik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktile 2. Samuti on teatud aja

möödudes need alad keskkonnaministri 20.12.2013 a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete

hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ § 27 lg 4 ja § 29 lg 2 p 1 alusel

kaardistatud Eesti topograafia andmekogus (ETAK) metsana ning kantakse metsamaa

kõlvikuna maakatastri kõlvikukaardile, mistõttu loetakse istandikud vastavalt metsaseaduse §

3 lõike 2 puntki 1 alusel metsamaaks. Seetõttu puudub kehtiva metsaseaduse (§ 3 lg-te 3 ja 4)

järgi võimalus, et alasid käsitletaks kuni raieni istandikena. ETAK-i andmete uuendamine

toimub aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise (ALS) alusel (laiatarbe sõnakasutuses

lidarandmed) automaatkandena maakatastris (minu.kataster.ee). ETAK-il puudub

menetluskeskkond ning praegune andmehõive metoodika ei võimalda lidarandmete põhjal

eristada istandiku alasid metsast. Metsaregistris registreeritud istandike (vt p 4 ja 5) käsitlemine

metsamaana võimaldab vältida ülemäärast bürokraatiat ning loob õigusselguse. Istandik on oma

olemuselt mets ja seetõttu on mõistlik arvata need alad metsamaa hulka. Samuti arvestatakse

istandikud rahvusvahelise määratluse järgi metsamaaks2.

Punktiga 4 täpsustatakse § 3 lõikes 4 istandike määratlust. Muudetakse tingimusi, mis

puudutavad puude ja põõsaste paiknemisel regulaarset seadut ja ühevanuselisena majandamist,

kuna senine määratlus ei õigusta ennast, sest erinevad puuliigid uuenevad tihti looduslikult ja

sel juhul ei saa istandike puhul rääkida regulaarsest seadust või ühevanuselisena

majandamisest. Näiteks hübriidhaavikud paljunevad hästi juurevõsudest, kased seemnetest jne.

Muudatused on tingitud vajadusest reguleerida istandike kasvatamist täpsemalt ja

paindlikumalt, et nt sihitud kvaliteedi või omadustega puidu tootmise eesmärgil oleks võimalik

rajada istandikke nii, et tulevikus ei kohalduks metsaseaduse piirangud nende majandamisele.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade

degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 artikkel 2 punkt 11.

3

Mõiste „intensiivne kasvatamine“ tähendab, et puid kasvatatakse vaid puidutoodangule

suunatult, metsa uuendatakse peamiselt kultiveerides või istutades ja metsa hooldatakse nende

eesmärkide saavutamiseks õigeaegsete ning puidu kvaliteeti parandavate harvendusraietega,

kasutades ka metsamaaparanduse jm võtteid (puutuhk ning orgaanilised väetised,

püstilaasimine jm).

Puude ja põõsaste kasvatamisel rakendatakse spetsiaalseid meetodeid ja tehnoloogiaid kogu

puistu eluea vältel, et saavutada nende kiirem kasv. Maksimaalse toodangu saavutamiseks

valitakse puuliigi põhjal optimaalne istutustihedus. Vajaduse korral kasutatakse puuliigi ja

kasvukoha mullastiku järgi puutuhka või orgaanilisi väetisi arvestusega, et keskkonnaohutuse

tagamiseks kasutatav kogus kindlal kasvukohal ei ületa väetamist käsitlevates õigusaktides

esitatud väärtuseid ning regulatsioone.

Istandikuna registreerimiseks tuleb maa-ala registreerida metsaressursi arvestuse riiklikus

registris (edaspidi metsaregister). Muudatuse põhjal on vaja täiendada keskkonnaministri

28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi

määrus nr 32) 2., 3. ja 6. peatükki. Istandike kasvualade algandmed saab esitada

metsakorraldaja tunnistusega isik (edaspidi metsakorraldaja).

Istandike reguleerimise on ministeerium ette näinud juba eraldiseisvana „Metsanduse

arengukavas aastani 2030“ ja selle eesmärk on luua õigusraamistik istandike ja lühikese

raieringiga puistute kasvatamise reguleerimiseks.

Tehtavate muudatuste eesmärk on edendada metsanduse jätkusuutlikkust ja

keskkonnahoidlikku maakasutust.

IT-süsteemide arenduskuludeks on hinnatud ligikaudu 200 000 eurot.

Punktiga 5 täiendatakse § 3 lõigetega 5-9 milles määratakse, milliseid liike lubatakse

istandikes kasvatada, milliseid alasid saab kanda metsaregistrisse istandikuna ning sätestatakse

volitusnorm istandike registreerimise, rajamise ja majandamise korra kehtestamiseks.

Samuti täiendatakse seadust võimalusega rajada istandikud metsamaale. Väljaspool

turvasmuldasid, lammimuldasid ja rannikumuldasid paiknevate hall-lepikute asemel istandike

rajamisel on aluseks metsaregistri kehtivad inventeerimisandmed. SMI andmetel on selliseid

alasid kokku ca 218 000 ha, ent arvestust täpsustatakse seaduse jõustumisel.

Metsamaale istandike rajamisega soodustatakse hall-lepikute asemel kvaliteetsema puidu

kasvatamist ning ühtlasi suurendatakse süsiniku sidumist nendel aladel. Hall-lepal puuduvad

puitenergiale alternatiivsed kasutusalad Eestis, sest ei ole tehnoloogiat, et toota kestvustooteid,

mis talletaksid süsinikku pikema aja kestel.

Eesmärk on luua istandikes optimaalsed kasvutingimused, mis võimaldavad puudel kiiremini

kasvada ja suurendada metsamajanduslikku toodangut. Kui hall-lepikud ei ole maaomanikule

majanduslikult tulusad, on võimalik neid istandikega asendades suurendada tulu ja soodustada

maaressursi paremat kasutust. Kasvukohale sobivate liikide valimine ning sobiv istutustihedus

soodustab metsa tootlikkust ning soodustab maastike mitmekesisust ja metsade jätkusuutlikku

kasutust.

Lõikega 6 määratakse täiendavad tingimused, milliseid maa-alasid saab kanda metsaregistrisse

istandikuna lisaks hall-lepikutele. Istandike rajamine ja hooldus on võrreldes muu metsamaa

kasutusega või väljaspool intensiivset põllumajandusmaad asuvate alade kasutusega

intensiivsem ja rohkem ümbritsevat keskkonda muutev tegevus, mille pikemaajaliste mõjude

4

kohta Eestis ei ole piisavalt teadmisi. Toidujulgeoleku tagamiseks ei ole lubatud istandikke

rajada aktiivses kasutuses olevale põllumaale, mistõttu on määratud tingimus, et maa-ala kohta

ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse alusel toetust (lg 6 p 1). Metsastamise investeeringutoetusega

(põllumaade metsastamine) rajatud metsa ei saa käsitleda istandikuna, kuna toetuse andmise

eesmärk oli soodustada metsade säästlikku majandamist ja aidata kaasa maastiku

mitmekesisuse kujundamisele ning kvaliteetse puidutoodangu saamisele (lg 6 p 2).

Metsastamist toetati läbi Euroopa Liidu toetusmeetmete Eesti maaelu arengukava 2004-2006

raames ning kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale Eesti maaelu arengukava 2007–

2013 raames. Riigisisese toetusena maksti toetust metsastamisele SA Erametsakeskuse poolt

rahastatava meetmena.

Poollooduslikele kooslustele ei ole lubatud rajada istandikke, sest nende koosluste soodsa

seisundi saavutamiseks on vaja tänaseks säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust

edendavat majandamist (lg 6 p 3). Samuti ei või istandikke rajada Eesti looduse infosüsteemi

kantud I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadesse (lg 6 p 4).

Lõige 6 punktiga 5 välistatakse maa-alad, mis on LKS § 4 kaitstavad loodusobjektid, välja

arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, sest kaitstavate

loodusobjektide eesmärk on säilitada sealseid ökosüsteeme ja maastikke.

Kiirekasvulised istandikud ja nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad

mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit, eriti just soomuldade puhul. Väetamine võib

suurendada lämmastikukoormust ja mõjutada veekvaliteeti ning veekogude seisundit. Seetõttu

on eelnõukohaselt piiratud istandike rajamine nii metsamaal kui ka mittemetsamaal väljaspool

soomuldasid (turvasmullad, lammimullad) ja rannikumuldasid paiknevate aladega (paragrahv

3 lg 5; lg 6 p 6). Väheste teadmiste tõttu istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii

istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule ei ole võimalik ka nende rajamine ammendatud

turbakarjääridesse.

Paragrahv 3 lõige 7 seab istandikes kasvatatavate puuliikide nimekirja. Kasvatada lubatud

liikide nimekiri on vajalik, lähtudes ettevaatusprintsiibist ja võimalikust ohust loodusele, et ei

kultiveeritaks invasiivseid ega vähemtuntud liike. Kasvatada on lubatud kõiki Eestis

looduslikult kasvavaid puuliike. Võõrpuuliikide kasvatamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri

4. detsembri 2006. a määruse nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide

loetelu“ §-s 1 esitatud loetelust. Tingimus „lubatud kasvatada muudes õigusaktides sätestatud

piiranguid arvestades“ tähendab, et maa omanik, valides istandike rajamiseks kasvukohta ning

hiljem intensiivsemaid kasvatamismeetodeid, tutvub kõigepealt õigusaktides tema tegevusalale

sätestatud piirangutega. Istandike väetamine mineraalväetistega on keelatud, sest puuduvad

piisavad uuringud Eesti oludes, mis kinnitaksid selle ohutust elurikkusele ja veekeskkonnale.

Istandike registreerimise metsaregistris, rajamise ja majandamise korra kehtestab minister

määrusega. Määruses kirjeldatakse alused, millised toimingud tuleb teha, et alasid

metsaregistrisse istandikuna kanda, millised on tingimused rajamisele ning majandamisele.

Metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõudeid istandike puhul ei rakendata. Kaardikiht

istandike registreerimiseks luuakse metsaregistri juurde ning andmete kandmiseks kihile esitab

metsakorraldaja Keskkonnaagentuurile istandiku registreerimiseks vajalikud algandmed (ala

piirid ja vajadusel lisadokumendid, et istandik vastab punktis 5 kirjeldatule).

Punktidega 6 ja 7 muudetakse § 4 lõikega 1 seaduse kohaldamise sätet tulenevalt punkti 2

muudatustest, millega täpsustatakse metsa mõistet, ja istandikega seotud sätteid (vt p-d 3-5).

5

Punkti 8 muudatus on seotud punktis 11 toodud muudatusega.

Punktiga 9 lisatakse § 6 lõikele 1 punkt 8, millega täiendatakse riigi ülesannete loetelu

metsanduses, kuna metsanduse roll kasvab aina enam kliimamuutuste leevendamisel ja

kohanemisel.

Punktiga 10 antakse Vabariigi Valitusele võimalus muuta uuendusraie pindala kui ilmnevad

asjaolud mida uuendusraie pindala kehtestamisel teada ei olnud ja tekib vastuolu § 2 lõikes 2

seatud eesmärkide või muude riigipoolsete kohustustega.

Sekkumise võimalus on ka juhul, kui selguvad asjaolud, mis takistavad säästva

metsamajandamise tagamist, sh näiteks kliimamuutuste leevendamist ja muutustega

kohanemist või raietega majandusmetsadega juurdekasvu piiresse jäämist. Uuendusraiete

pindala muutmise vajaduse võib tekitada ka olukord, kui selgub, et erinevatel (sh ootamatutel)

asjaoludel ei ole seatud ulatusega riigil võimalik täita teiste seaduste või rahvusvaheliste

kohustustega võetud eesmärke.

Vastavalt koalitsioonilepingule (p 5.2.1), metsade jätkusuutliku majandamise põhimõtetele on

sihiks raiemaht mille puhul raied ei ületa pikemas vaates majandusmetsade netojuurdekasvu,

metsade tagavara raiete tagajärjel ei kahane ning kohalikule metsa- ja puidutööstusele on

tagatud tooraine stabiilne pakkumine. Metsade majandamine peab toetama maakasutussektori

kasvuhoonegaaside sidumist.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse

arengukava kümneks aastaks. Arvestades metsanduse pikka vaadet, on kümneaastane

arengukava valdkonnale liialt lühike perspektiiv, mistõttu on mõistlik loobuda sellisest

kohustusest. Samuti on metsanduse arengukava koostamise kohustuse puhul tegemist erandiga

riiklike strateegiliste dokumentide koostamise põhimõtetest ning et ühtlustada riigi

planeerimisprotsessi, on mõistlik loobuda vaid ühele valdkonnale keskenduva arengukava

koostamisest. Selleks, et riiklikul tasandil otsustada jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtted

ja valdkonna pikk vaade, uuendatakse 11.06.1997 aastal Riigikogus vastu võetud Eesti

metsapoliitika põhimõtteid, sealhulgas saab kaaluda sihi seadmist majandusmetsade tagavara

säilitamisele pikas perspektiivis.

Tegemist on kiireloomulise muudatusega, sest vastasel juhul on vaja hakata koostama

MAK2040 juba aastal 2025.

Punktiga 12 täiendatakse § 9 lõikes 1 metsaregistris peetavate alade nimekirja. Edaspidi

registreeritakse metsaregistris lisaks metsa kohta käivatele andmetele ka istandike asukoha ning

pindala info. Samasse registrisse luuakse võimalus püsimetsana majandatavate puistute

märkimiseks. Vt p 15 (püsimetsa sätted).

Punktiga 13 täiendatakse metsaseaduse 2. peatükki §-ga 10¹, millega reguleeritakse

metsandusalase teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) tegemist juhul, kui on

põhjendatud vajadus kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust . TA-tegevuse läbiviimisesse

peab olema hõlmatud teadus- ja arendusasutus Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

tähenduses. Kui TA-tegevuseks on vajalik katsetada erinevaid metsamajanduslikke või muid

võtteid, mis erinevad metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud tingimustest, tuleb

uuritava ala kohta esitada teadus- ja arendusasutusel Keskkonnaametile taotlus erisuse

rakendamiseks. Taotlus sisaldab töö eesmärgi kirjeldust, erisuste rakendamise põhjendust,

planeeritavate tegevuste kirjeldamist ja töö läbiviimise metoodikat, TA-tegevuste algus- ja

lõppkuupäeva ning uuritavate alade täpseid asukohti. Laiemad erisused TA-tegevuseks on

6

võimalik sätestada ka metsa majandamise eeskirjaga. Lähenemine annab võimaluse erasektoril

TA-tegevuseks lihtsamalt investeeringuid teha, mis on üks riigiüleseid eesmärke „Eesti 2035“

kohaselt.

Põhjendatud juhtudel on Keskkonnaametil õigus taotluses kirjeldatud tegevusteks loa

andmisest keelduda. Eelkõige siis, kui taotlusest ei selgu töö tegemise eesmärk, erisuste

rakendamine ei ole põhjendatud või on põhjendatud kahtlus, et taotluses kirjeldatud aja või

metoodikaga ei ole võimalik töö eesmärke saavutada.

Punktiga 14 muudetakse § 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik

esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või

majandamisüksuse kaupa.

Eraldis on üksus, mida majandatakse ühtse tervikuna. RMK kasutab metsakorralduses

eraldisepõhist metsakorraldust ja õigusselguse huvides peab see võimalus laienema erasektorile

samuti. Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on

metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas

metsakorraldusega seotud kulutusi. Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele

üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet

on samuti seeläbi võimalik efektiivsemaks muuta, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab

metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi.

Metsa korraldamine katastri- või majandamisüksuse kaupa ei anna paraku piisavalt täpset

ülevaadet Eesti metsaressursist ja selle seisundist, sest ligikaudu 23% erametsade

inventeerimisandmetest on vanemad kui kümme aastat ning inventeerimisandmeteta

katastriüksusi on ligikaudu 11%. Selle on tinginud asjaolu, et metsakorraldus on kohustuslik

eeldus ja teatud tingimustel (MS § 11 lg 4²) ainult metsade majandamiseks, mistõttu ei saa

nõuda metsaomanikelt, et nad oma katastriüksustele inventeerimise telliksid. Kehtiva korra

kohaselt ei uuendata erametsa andmeid metsaregistris pärast raieid või muid tehtud töid (nt

istutamine, valgustusraie), mistõttu on metsaregistri andmestik küllaltki staatiline. Et

metsaregistri andmed oleksid ajakohasemad, loob riik võimaluse esitada uued

inventeerimisandmed eraldise põhjal.

Üleriigilise metsastatistika puhuks inventeeritakse metsa statistilise valikmeetodiga ning

sellega on tagatud ülevaade metsaressursist tervikuna.

Samas sättes on sätestatud inventeerimisandmete kehtivus, et see oleks kooskõlas

tegelikkusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud erinevate planeeringutega

(taristu, riigikaitse jms), mille käigus muudetakse maa (metsamaa) sihtotstarvet ja mitte alati

kogu metsaeraldise ulatuses. Seetõttu on tarvis lubada äralõigete puhul kanda registrisse

inventeerimisandmeid, mis on vanemad kui üks aasta, kui muudetakse ainult kaardiandmeid.

Samas on see seotud ka eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga, sest raiepiirid võivad

erineda esialgu määratud eraldise piiridest (nt ei raiuta kogu eraldist).

Oluline on aga otsustada ruumiandmete muutmisel pindala muutuse maksimaalne piir, sest

metsas ei ole ühegi eraldise kogu pind ühesugune ning äralõige võib moonutada alles jääva

eraldise kirjeldust. Eraldise pindala muutmisest on 10% määraks valitud seetõttu, et üldjuhul

metsa korraldamise juhendi järgi lubatavad veapiirid on 10% ning kontrollsüsteemi arendada

on lihtsam kui arvutada eraldise piiripunktide asukoha erinevust.

Uus lähenemine hoiab kokku riigi kulusid, kuna ei ole vaja muuta andmeid metsa olemi kohta,

vaid ainult eraldise pindala/kuju ja seetõttu ei tule Keskkonnaagentuuril teha välitöid, et

kontrollida eraldise kirjelduse vastavust looduses. Seetõttu on tarvis täpsustada ka

inventeerimisandmete kehtivuse algusaega, et ei saaks samu, esialgsete välitöödega kogutud

7

andmeid lõputult esitada. Praegu kehtivad inventeerimisandmed kümme aastat alates registrisse

kandmisest, kuid planeeritava muudatuse järgi hakkab kümneaastane ajaarvestus

inventeerimisandmete välitööde tegemise kuupäevast.

Säte sõnastatakse ümber nii, et ruumiandmete muutmisel võib lubada registrisse kanda

välitööde andmeid, mis on kogutud viimase inventeerimisega, ning inventeerimisandmed

kehtivad kümme aastat inventeerimise kuupäevast arvates.

Mõju on väike, sest muudatus ei lisa asutustele ega erasektorile koormust. Metsaregistri

arenduskulu on suurusjärgus 10 000 eurot.

Punktiga 15 täiendatakse seaduse 4. peatükki §-ga 232, milles täpsustatakse püsimetsanduse

mõistet ja seatakse tingimused metsa majandamiseks püsimetsana. Lisaks sätestatakse

tingimused, mille alusel on võimalik püsimetsana majandamisest loobuda.

Püsimets on selline mets, kus on igas vanuses puid, sealhulgas vanu puid ja puudetukkasid,

puudub puistu selgelt määratav vanus ning maa-ala on püsivalt kaetud metsaga. Puistu uueneb

eelistatult loodusliku uuenduse teel, kuid vajadusel kombineerides istutust või külvi. Püsimetsa

kujundatakse ja hooldatakse valikraiega. Püsimetsana majandamine (continuous cover forestry)

on Euroopas ja ka põhjamaades laiemalt levima hakkav majandamisviis, mis pakub alternatiivi

traditsioonilisele lageraiepõhisele metsamajandamisele. Kuna maa-ala on püsivalt kaetud

metsaga, on sellel majandamisviisil ökoloogilisi ja keskkonnaalaseid aga ka sotsiaalseid

eeliseid: metsade sidususe hoidmine, stabiilsem mikrokliima, soodsam mõju metsaelustikule,

suurem esteetiline atraktiivsus ja sobivus rekreatiivseteks tegevusteks. Teadustöödes tuuakse

välja püsimetsanduse sobivust just väikemetsaomanikele, kuna püsimetsana majandamine

tagab pidevama ja stabiilsema sissetuleku tänu varasemale harvendamisele ja võimalusele

sagedamini puidumüügist tulu saada võrreldes lageraiepõhise majandamisega.

Püsimetsanduse edukaks rakendamiseks ja laiemaks levikuks asjakohane koguda lisateadmisi

ja jagada saadud kogemusi optimaalseimate püsimetsanduse võtete kohta erinevates

kasvukohatüüpides ja eri keskkonnatingimuste puhul. Eesti tingimustes on välja toodud (Hardi

Tullus, 2019, MAK juhtkogu ülevaade), et kõige paremad võimalused valikraiete abil

püsimetsana majandamiseks on juba olemasolevates erivanuselistes ja mitmerindelistes

metsades, talumetsades ja väikemetsaomanikel, teede ja ehitistega liigestatud metsades, kaitse-

ja hoiufunktsiooniga metsades (kodumetsades), ranniku-männikutes, loo-aladel ja metsastunud

puisniitudel ning hall-lepikutes.

Esimese sammuna püsimetsanduse poole liikumisel on puistus vaja välja kasvatada vähemalt

kolme põlvkonna puud (vanuse erinevus iga põlvkonna vahel 20–40 a). Ühevanuseliselt

majandamiselt püsimetsandusele üleminek võtab aastakümneid. Puistu ühevanuselise

struktuuri kujundamiseks erivanuseliseks ja mitmekesiseks puistuks võib püsimetsana

majandamist alustada puude seemnekandvuse ea saavutamisel ning ei pea ootama

metsaseaduse järgset raievanuse saavutamist. Selleks, et saaks toimuda looduslik uuenemine ja

seemnelevi, peavad vähemalt seemnekandvuseas puud olema püsimetsadesse raiutavate

häilude vahetus läheduses. Püsimetsas peavad säilikpuud ja säilikpuude tukad moodustama

vähemalt 10% püsimetsana majandatava ala pindalast ning need jäävad metsa alatiseks.

Säilikpuudena ja säilikpuude tukkadena eelistada puid esimese rinde suurima diameetriga

puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu

põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Metsastunud puisniitudel,

rannikumännikutes jt varasemalt (pool)avatud aladele kujunenud puistutes tuleb säilikpuudena

säilitada lagedamal kasvanud puude tunnustega vanad puud ja nende ümbrus.

Peamine takistus kehtiva korra järgi püsimetsana majandamiseks on metsaseaduses detailsed

sätted valikraie raievanusele ja raiejärgsele puistu tihedusele. Seetõttu puudutavadki

8

püsimetsana majandamisel olulisemad muudatused valikraiete tingimusi (vt p 18), sealhulgas

loobumine kohustusest alal metsa uuendada, et toimima hakkaks looduslik uuendus (vt p 15).

Metsaregistrisse luuakse võimalus metsaomanikule märkida inventeerimisandmetes eraldis või

eraldised, mida ta soovib majandada püsimetsana. Kui eraldis on märgitud metsaregistris

püsimetsana, majandatakse seda nende tingimuste kohaselt, mis on püsimetsana

majandamiseks kehtestatud ning majandada saab vaid valikraietega.

Püsimetsana majandamine võimaldab teatavaid erisusi võrreldes tavametsa majandamisega,

näiteks võimalus alustada metsa uuendamiseks valikraietega varem. Vältimaks olukorda, kus

registreeritakse mõni metsaosa püsimetsana majandamiseks eesmärgiga ja teha seal enne

raievanuse saavutamist raie ning seejärel püsimetsandusest loobutakse, on vajalik seada ka

püsimetsana majandamisele ajaline kohustus. Püsimetsana majandamisest saab loobuda

minimaalselt 40 aasta pärast püsimetsa registrisse arvamisest. Samuti tuleb vältida olukorda,

kus valikraietega kujundatakse metsast harvik, misjärel on võimalik juba teha lageraiet

metsakaitseekspertiisi alusel ning kindlustada, et püsimetsa saab registrist välja arvata vaid

erandjuhtudel, kui eraldisel on ulatuslik looduslikest teguritest põhjustatud kahjustus või

looduslikud tingimused, mis ei võimalda püsimetsana majandamist jätkata. Selleks koostab

Keskkonnaamet metsakaitseekspertiisi, kus toob välja põhjendused püsimetsaregistrist välja

arvamiseks. Kui maaomanik on ekslikult märkinud maa-ala püsimetsana, tuleb kontrollida, kas

valikraieks on metsateatis registreeritud. Kui seda ei ole tehtud, siis saab otsust muuta.

Seatakse ka tingimused, millise perioodi jooksul ja millises ulatuses võib püsimetsas häile

raiuda. Kuna püsimetsa kujundamine võtab aega rohkem kui 30 aastat ning eesmärk on

saavutada struktuurilt ja vanuselt mitmekesine puistu, tuleb häilude rajamist ja nende ulatust

ajas ja ruumis mitmekesistada. Esimese etapina võib seemnekandvuse ea saavutanud puistus

30-aastase perioodi jooksul raiuda häile kuni 30% ulatuses püsimetsana määratud alast, et

tagada loodusliku uuenemise teke puistu erivanuselisuse saavutamiseks.

Metsaregistrisse tehakse arendus, et püsimetsana majandatavate eraldiste märge ei muutuks

arhiveerituks uute metsa inventeerimisandmete esitamisel.

Kuna tegemist on vabatahtlikult võetava kohustusega, on mõju väike. Metsaregistri

arenduskulu on suurusjärgus 40 000 eurot.

Punktiga 16 täiendatakse § 25 lõiget 2 punktidega 4 ja 5.

Punkti 4 lisamisega sätestatakse, et püsimetsana majandamisel ei ole metsauuendusvõtete

rakendamine kohustuslik, kuna eesmärk on lasta metsal kujuneda võimalikult looduslähedaselt.

Punkti 5 lisamisega ei ole kohustuslik rakendada metsauuendamisvõtteid Eesti looduse

infosüsteemi kantud poollooduslikel kooslustel. Kui metsamaal taastatakse poollooduslik

kooslus, näiteks puisniit, siis metsa uuendamise kohustuse nõue läheb vastuollu

poollooduslikele kooslustele omase struktuuri ja toimimise nõuetega.

Punktiga 17 jäetakse § 28 lõige 4 punktis 4 alles sõna „trassiraie“ ning trassiraiele seatud

tingimused sätestatakse uues §-s 31¹ (vt p 26).

Punktiga 18 lisatakse § 28 lõike 4 punktis 6 sätestatud dokumentide loetellu elupaiga

tegevuskava, mille alusel on lubatud teha kujundusraiet. Dokumentide loetelu laiendatakse, et

vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse ja taastamise ning

majandamistingimuste korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks, kui elupaiga

tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus ning tingimused, siis

edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala kaitsekorralduskava. Kehtiva sätte alusel on

vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava, kuigi sisuline vajadus võis olla

kaetud ka elupaigapõhise tegevuskavaga. Samuti lisatakse võimalus eemaldada kujundusraiega

9

väljaspool kaitstavaid loodusobjekte Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikelt

kooslustelt puittaimed elupaiga tegevuskava järgi. Eesmärk on anda maaomanikele võimalus

taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Muudatus on kooskõlas ELi raadamismäärusega (Euroopa Komisjoni juhend määruse

rakendamiseks, eelnõu) ning poollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi

raadamismääruse järgi raadamise alla. Poollooduslikud kooslused kuuluvad loodusdirektiivi

I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest

looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest.

Punktiga 19 reguleeritakse § 28 lõikes 8 valikraiete tingimusi. Oluline muudatus on see, et

valikraiet saab edaspidi teha metsas, mis on määratud metsaregistris püsimetsaks. Küpses

puistus, mis ei ole registreeritud püsimetsana, saab teha lage- või turberaiet. Kui raiutakse

üksikpuude või puuderühmadena, kehtib metsa majandamise eeskirjas märgitud rinnaspindala

alammäär ja sisse ei arvestata häilusid puistu rinnaspindala mõõtmisel.

Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 28 lõige 8², milles kirjeldatakse, mida tähendab

püsimetsana majandamine. Kuna püsimetsandust käsitlevad sätted on tõstetud eraldi paragrahvi

alla, siis on ka püsimetsanduse definitsioon §-s 23² (käsitletakse punktis 15).

Puntkiga 21 jäetakse § 29 lõikest 1 välja tekstiosa, mis puudutab lageraie tegemise aega, sest

metsateatise kehtivus on seaduse jõustumisel 24 kuud metsaregistris registreerimisest alates,

mis annab võimaluse raie tegemiseks kaks aastat. Ka ei ole teiste raiete puhul eraldi välja toodud

perioodi, mis aja jooksul tuleb raied teha, mistõttu ei ole mõistlik seda rakendada ka lageraiete

korral.

Punktiga 22 muudetakse säilikpuude jätmise nõudeid, et need oleksid rohkem vastavuses

teadustöödes leitud tulemustega, mis viitavad vajadusele lageraielankidel säilikpuude hulka

suurendada, aitaksid kaasa metsamaastike mitmekesisuse tagamisele ning soodustaksid

metsaelustikule vajalike tingimuste järjepidevust ja ruumilist katvust. Muudatus on võrreldav

juba RMK poolt välja töötatud ja kasutusse võetud praktikaga, kus peamise mõõdikuna

kasutatakse säilikpuude arvu ning säilikpuid säilitatakse rohkem gruppidena. Säilikpuud on

esimese rinde elusad puud, mis vastavalt metsa majandamise eeskirjas seatule esindavad

erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puid, eelistatud on kõvalehtpuud,

männid ja haavad, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte

okstega puud. Eelnõukohase muudatusena tuleb igale hektarile jätta vähemalt 15 esimese rinde

suuremat elusat puud, kuid tüvepuidu kogumahuna mitte vähem kui 10 tihumeetrit.

Säilikpuude jätmise korral on soovituslik need võimalusel jätta gruppidena, seejuures jätta

parimaks tulemuslikkuseks grupis alles ka teise rinde puud, kuivanud puud, tüükad ja põõsad.

Kuna alusmetsa puhastamine tehakse enne raiet on oluline et töö tegijal oleks teada milline

grupp puid jäetakse säilikpuudeks ja et alusmetsa puhastamine jäetakse grupis tegemata.

Punktiga 23 täiendatakse lõike sõnastust kasvukohatüüpidega milles on lageraie ülempiiriks

kaks hektarit. Tegu on kas väga kuivade ja õhukesemullaliste või märgadel soomuldadel

asuvate kasvukohatüüpidega. Loometsade (leesikaloo, kastikuloo ja lubikaloo

kasvukohatüübid) ning nõmmemetsade sambliku kasvukohatüübi puhul kehtis kahe hektari

lageraie ülempiir ka seni, kuna kuivade ja õhukesemullaliste kasvukohtade raiestikel on

taasmetsastamine väga keeruline, muld kuivab suvel läbi, temperatuur mulla pinnal võib tõusta

väga kõrgele. Rohusoometsades (madalsoo ja lodu kasvukohatüübid) ning samblasoometsades

(siirdesoo ja raba kasvukohatüüp) kehtis seni lageraielangil viie hektari piirang. Langi suuruse

kahe hektariga piiramise eesmärgiks on õrnade soomuldade kaitse, alade parem uuenemine ja

keskkonnatingimuste ja veerežiimi äkilise muutuse mõju vähendamine turvasmuldadele ja

10

metsade alustaimestikule tingimustes, kus kevadised põuad ja suvised kuumalained on

sagenemas. Muudatuse sotsiaalmajanduslik mõju on üsna piiratud, kuna antud

kasvukohatüüpide puhul ei ole tegu majanduslikult väga aktiivses kasutuses olevate

metsaaladega. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis

esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist.

Punktidega 24 ja 25 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi

maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud

kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel

hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile ning

jäetakse välja erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused lageraied.

Kaotatakse võimalus raiuda suuremaid kui viiehektarisi lanke, isegi kui need jäävad ühe

metsaeraldise piiresse.

Muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu-uuringud3 on välja toonud, et lageraie

ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Olulisimad riskitegurid

lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine

liigniiskete muldade puhul. Raiestiku suur pindala ja laius (> 200 m) võimendavad ebasobivaid

mikroklimaatilisi tingimusi, mis kahjustavad noori puittaimi või takistavad puutaimede teket,

ja seeläbi pikendavad ka uuenemisprotsessi. Eriti võimendub see liigniisketes kasvukohtades

ning ka väga kuivades kasvukohtades, kus näiteks viimaste aastate põuad on kohati kahjustanud

metsauuendust. Eesti hemiboreaalsetes metsades on enamlevinud looduslikeks häiringuteks

väikesepinnalised häilud, mida väiksemad lageraielangid võimaldavad metsamajandamisel

rohkem jäljendada. Teemale on viidatud ka veel vastu võtmata metsanduse arengukavas, milles

on ühe tegevussuunana välja toodud, et metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte

lagedate alade koondumist, et tagada metsaosade suurem sidusus ja metsaliikidele sobivam

maastik.

Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv

metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni

loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud

muudatuse jõustumist.

Mõju on väike, sest viiest hektarist suuremate eraldiste osakaal vaid 1,6% kõikide

majandusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Kõigist piirnevate aladega lageraie

metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi. 2023 esitati mitme

eraldise peale, mis on suuremal alal kui viis hektarit, 544 lageraie metsateatist (lageraiete

metsateatisi esitatakse aastas keskmiselt 50 000).

Juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala

riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit.

Punktiga 26 täiendatakse seadust uue sättega, millega viiakse trassiraie mõiste § 28 lõige 4

punktist 4 uude §-i 31¹, et täpsustada millistel juhtudel on trassiraie tegemiseks tarvis

lisadokumente. Kuna trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik

võte ega ka raadamine, sest tegemist on juba varem raadatud alaga, on tarvis selgemalt

määratleda trassiraie tegemise tingimused. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt

saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega.

Punktidega 27 ja 28 muudetakse raadamise mõistet § 32 lõikes 1 selliselt, et oleks üheselt aru

saada, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutumine, millele võib eelneda ka mõni muu

3 https://www.envir.ee/sites/default/files/sihtryhmade_ootused_metsanduse_arengukavale.pdf.

https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2019/10/Erametsaomanike-uuringu-2019-aruanne.pdf.

11

tegevus kui raie, nt on raadamine ka kändude juurimine vm. Raadamise eesmärk on

planeeringuga ala lõplik puhastamine puittaimestikust, kui seda varem tehtud ei ole, seda ka

istandike puhul. Punkt 28 jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Punktidega 29 ja 30 täpsustatakse § 36 sätteid, mis käsitlevad Kaitseministeeriumile kuuluvat

metsamaad, et kiirendada protsesse (loa saamiseks ei ole vaja taotleda Vabariigi Valitsuse luba),

vähendada bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust.

Punkti 29 muudatus on tingitud relvaseaduse § 85 lõikes 3¹ sätestatust, mille kohaselt on

võimalik asutada harjutusväli planeerimismenetlust läbimata. Sellistel juhtudel on õigus

väljaõpetamiseks kasutada riigimetsa Vabariigi Valitsus loal.

Punkti 30 muudetakse, et Kaitsevägi saaks oma ülesannete täitmiseks (alalise väljaõppe

korraldamiseks) väljaspool harjutusvälja Kaitseministeeriumi valitsemisele kuuluvat riigimetsa

kasutada, kui selleks tekib vajadus ja kui sellega ei tekitata metsakahjustusi.

Tegemist on väikese mõjuga muudatustega, mis lihtsustavad ning kiirendavad Kaitseväe ja

Kaitseliidu tegevust. Tegemist on maadega, mis kuuluvad Kaitseministeeriumile ning tavaliselt

on planeeringud juba kehtestatud. Lisaks on need muudatused, millel on puutumus vaid

Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsusega.

Punktiga 31 jäetakse § 37 lõike 6 punktist 3 välja sõna „kinnistu“, sest katastriüksuse number

on piisav kinnistu, sh selle numbri tuvastamiseks. Mõju on väike, sest muudatus toob kaasa

marginaalse arenduskulu IT-süsteemides.

Punktidega 32 ja 33 jäetakse §-st 38 lõikest 1 ja 2 välja müüja kohustus esitada Maksu- ja

Tolliametile raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis, sest tegemist on dubleeriva

aruandmisega. Kuigi raieõiguse või metsamaterjali müüjaid on palju, on tegemist väikese

mõjuga muudatusega, ühtlasi vähendatakse muudatusega bürokraatiat, millele on viidanud ka

Maksu-ja Tolliamet.

Punktiga 34 täiendatakse § 38 lõigetega 3 ̶ 5.

Lõike 3 eesmärk on teavitada metsamaterjali müüjat või tema volitatud esindajat, et

metsamaterjali turule laskmisel peab järgima EL raadamise määrust, mis võeti vastu 31. mail

2023. EL raadamise määruse järgi ei lase ettevõtjad või füüsilised isikud metsamaterjali turule

ega ekspordi neid enne, kui on esitatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon. Ettevõtjad,

kes on artiklis 8 osutatud hoolsuskohustuse täitmise käigus jõudnud järeldusele, et

metsamaterjal vastab artiklile 3, teevad pädevatele asutustele kättesaadavaks enne

metsamaterjali turule laskmist või eksportimist hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni

nimetatud määruse artiklis 33 osutatud infosüsteemi kaudu. Pädev asutus metsamaterjali osas

on Keskkonnaamet, kellel on võimalik saada antud infosüsteemi kaudu operatiivset infot juba

realiseeritud (hiljuti raiutud või raiutavate) metsateatiste ja sealt turule toodava metsamaterjali

kohta. Nimetatud lahendus lähtub andmete ühekordsete esitamise põhimõttest ja seega ei peaks

metsaomanik täiendavalt andmeid esitama pädevale asutusele. EL raadamise määruse artikli 16

kohaselt on pädeval asutusel kontrollimise kohustus oma territooriumil, kas liidus asuvad

ettevõtjad ja kauplejad täidavad määruse nõudeid.

Lõigetes 4 ̶5 määratakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2023/1115 sätestatud

kohustuste täitmise eest vastutavad pädevad asutused. Nendeks on Keskkonnaamet ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav asutus.

Punktiga 35 täiendatakse § 41 lõiget 1 punktiga 3, kuna punktidega 27 ja 28 täiendatakse

raadamise mõistet, et oleks üheselt mõistetav, mida raadamine tähendab ning selleks tegevuseks

on tarvis esitada metsateatis ka siis, kui on tegemist ilma metsata metsamaaga või istandikuga.

12

Punktiga 36 jäetakse § 41 lõikest 4 välja võimalus esitada metsateatis paberil või digitaalselt

allkirjastatuna e-kirjaga, et vähendada võltsitud andmete esitamise võimalusi. Samas ei ole

tegemist ainulaadse lähenemisega, kui riik võtab dokumente vastu ainult digitaalse lahenduse

vahendusel.

Paberil esitatakse ca 2% ning e-kirjaga ca 6% metsateatistest. Aastal 2023 esitas paberil

metsateatise 551 isikut ja e-kirjaga 1277 ning suundumus on kahanev. Selleks, et teatisi

menetleda, on aga tarvis ametnikul metsateatiste blanketil olev info käsitsi sisestada

metsaregistrisse. Kogu menetlusprotsess teatise saabumisest kuni väljasaatmiseni on

ajakulukas, mistõttu on otstarbekas suunata kogu protsess metsaregistrisse. Metsaomanikul, kel

võib tekkida probleeme metsaregistris metsateatise esitamisega, on võimalus pöörduda

Keskkonnaameti või metsaühistute poole.

Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning

kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahendusel.

Selle muudatusega kaob ka võimalus edastada võltsitud volituste alusel metsateatisi, sest

volitused tehakse ainult metsaregistris, kuhu saab sisse logida isikut üheselt tuvastataval viisil.

Punktiga 37 jäetakse § 41 lõikest 8¹ välja teine lause: „Kui metsateatis on esitatud paberil või

e-kirjaga, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta

registriväljavõtte.“ Edaspidi esitatakse metsateatisi ainult metsaregistri kaudu.

Punktiga 38 täpsustatakse § 41 lõikes 13 raieliike, mille puhul saab raietöödega alustada pärast

kümne päeva möödumist metsateatise registreerimist metsaregistris, et tagada kaasarääkimise

võimalus, kuna tegemist on looduskeskkonnale suurema mõjuga tegevustega. Kehtima hakkav

säte tuleks sõnastada selliselt, et mitte piirata raieid, millele Riigikohtu 28.09.2023 haldusasjas

3-21-979 tehtud otsuses ei ole viidanud. Seetõttu on õiglane, kui kümnepäevane nn ooteaeg

kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele. Muud raied on hooldusraie, trassiraie,

valikraie ning kujundusraie, mille puhul ei ole eelnev huvitatud osapoolte kaasamine vajalik,

kuna nende mõju metsaökosüsteemile on väiksem, või näiteks kujundusraie puhul on oluline

saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärk. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate

raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et

oleks võimalik tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada nt kuuse-kooreüraski

levikut. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema mõjuga raiete puhul kaasarääkimise

võimalustega ja seda mitte ainult rohevõrgustikega aladel.

Punktiga 39 asendatakse § 41 lõikes 13² arv 12 arvuga 24, sest punktis 39 on märgitud

metsateatise kehtivusaeg 24 kuud.

Punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõige 1¹, mis ei ole enam asjakohane. Kehtiv seadus

nõuab, et RMK koostab tema valitseda olevate metsade kohta metskondade või muude

majandamisüksuste kaupa vähemalt igaks kümneks aastaks metsamajandamiskava.

Metsa korraldamise juhendi kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama §-s 21 sätestatud

nõudeid, nagu tiitellehte, temaatilisi kaarte, metsa takseerkirjeldust jms. Tegelikkuses peetakse

riigimetsas ressursi üle arvestust elektrooniliste andmebaaside alusel. Seega on selline kohustus

seaduse tasandil vananenud.

Punktiga 41 lisatakse 2023. aastal tehtud struktuurimuudatuste tõttu § 43 lõikesse 2 Regionaal

ja Põllumajandusministeerium ja jäetakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Tegemist on vähese mõjuga muudatusega, mis annab RMK-le ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsetava riigimetsa majandamise ülesande ja annab õiguse

sõlmida asutuste vahelisi kokkuleppeid riigimetsa majandamiseks.

13

Ministeeriumide valitsemisalade ja pädevuse ümberkorraldamisega alates 01.07.2023 viidi

Kliimaministeeriumi valitsemisalas olev Maa-amet Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalasse. Maa-ameti valduses olevat riigimetsa majandas seni RMK ja senist praktikat

on vaja jätkata. Seaduses on säte kaitseministri määratud asutusega kokkuleppe sõlmimise

kohta. Võimalus sellise kokkulepe sõlmimiseks peab olema ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja selle asutustega.

Punktiga 42 tunnistatakse §  43 lõiget 3¹ kehtetuks, sest TA-tegevusi käsitletakse laiemalt

peatükis 2 ja seadust täiendatakse uue §-ga 10¹ (vt p 13). Volitusnormi asukohta muudetakse,

kuna TA-tegevus ei pruugi toimuda vaid riigimetsas.

Muudatus puudutab kitsast valdkonda, mistõttu on sel väikene mõju.

Punktiga 43 täiendatakse § 43 lõikega 7¹, lisades metsaseadusesse omaniku ootuste

arvestamise kohustuse. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab omanike ootused ja

vajaduse korral muudab neid. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 88 sätestatakse riigi

osalusega äriühingu juhtimise erisused, mille hulgas on ka äriühingule omaniku ootuste

kehtestamine. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigitulundusasutus. Riigivaraseaduse § 2

lõike 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel

käesolevat seadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades mistõttu on

metsaseaduses omaniku ootuste arvestamise kohustuse seadmine igati õigustatud.

Punktiga 44 muudetakse § 45 lõiget 5. Edaspidi määrab valdkonna eest vastutav minister

metsa korraldamise juhendi alusel puuliigiti raiepindalad.

Kehtiva seaduse kohaselt määrab minister igal aastal RMK-le järgneva viie aasta optimaalse

uuendusraie pindala. Sõna „optimaalne“ on sisult määratlemata subjektiivne õigusmõiste ja

tekitab erinevaid tõlgendamisvõimalusi uuendusraiete pindala suuruse määramisel.

Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat, sest ka praegu kehtestatakse uuendusraie

pindala viieks aastaks, mistõttu ei ole mõtet seda igal aastal uuesti määrata.

Mõju on väike, sest metsa korraldamise juhendist lähtudes arvutatakse arvestuslank kümne

aasta kohta, võttes arvesse küpsete ja valmivate puistute olemit. Viie aasta kohta raiemahu

kehtestamine annab piisava puhvri õigeaegseks reageerimiseks muutustele metsas.

Punktiga 45 sätestatakse § 45 lõikes 5¹ tingimused, millistel juhtudel võib valdkonna eest

vastutav minister muuta uuendusraie pindala, mis on kehtestatud viieks aastaks.

Pindala muutmise vajadus võib olla tingitud küpsete metsade kaitse alla võtmisest. Mingil

määral võib selle põhjuseks olla ka raadamiste maht, lähtudes riigi eriplaneeringutest (näiteks

riigikaitse valdkond).

Ulatusliku metsakahjustuse puhul on lähenemine paindlik ja mõiste „ulatuslik“ sisustatakse iga

kord, kui tuvastatakse suurem metsakahjustus (analoogne hädaolukorraga). Keskkonnaamet või

RMK annab teada, et on tekkinud märkimisväärne kahju.

Punktiga 46 tunnistatakse kehtetuks § 45 lõige 6, sest tegemist on ministeeriumi haldusalas

oleva asutusega ning seaduse tasandil ei ole tarvis määrata, et ministeerium kooskõlastab oma

haldusalas oleva asutusega raiepindalad.

Punktiga 47 vähendatakse § 49 lõikes 3 RMK nõukokku kuuluvate liikmete arvu seniselt

üheksalt kaheksale. Selgitus on toodud punktis 48.

Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 3 punkt 3, mille kohaselt kuulus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja RMK nõukogu koosseisu, sest ministeeriumide

14

ülesannete ja struktuuri ümberkorraldamisega on puidu väärindamisega seotud valdkonnad

liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse.

Punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 7 punkt 10, sest nõukogu pädevusest tuleks

välja jätta ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja

järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1). Ka avalikus teenistuses on teenistujate

palgajuhendi, mille osa on palgaastmestik, kehtestamise pädevus asutuse juhil, mitte Vabariigi

Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril (ATS § 64 lg 4). See lisatakse RMK

põhimääruses juhatuse pädevusse.

Punktiga 50 muudetakse § 49 lõike 7 punkte 12 ja 13, mis puudutavad RMK nõukogu

pädevusse kuuluvaid tegevusi § 60 lõike 1 (vt p 51) muutmise ning töös väljakujunenud

ülesannete tõttu. Tegelikult otsustab juhatus eraõiguslikes juriidilistes isikutes RMK

esindamise ja nendega liitumise. Nõukogu pädevusse jääb uute eraõiguslike juriidiliste isikute

asutamise otsustamine.

Punktiga 51 jäetakse nõukogu pädevusest välja ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse

planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1).

Kehtivas seaduses sätestatud vara võõrandamisel hariliku väärtuse alusel otsustuspädevuse

jaotamine ei ole põhjendatud. Summad on samad alates 1999. aastast (euro tulekul teisendati

kroonid eurodesse). Kehtiva seaduse kohaselt otsustab vara võõrandamise nõukogu, kui vara

väärtus on 32 000 eurot, väiksema väärtuse puhul juhatus. Eesmärk on jätta vara võõrandamise

ainuotsustajaks RMK juhatus.

Punktidega 52–54 kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad. Metsaseaduse

vastutussätted kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal. Vahepeal

on muudetud korduvalt karistusseadustiku § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi

maksimaalse määra, ning praegu võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada juriidilisele

isikule väärteo eest rahatrahvi 100–400 000 eurot.

2021. aastast alates on rikkumiste arv kasvanud.

2021 2022 2023

32 39 52

Kasvule pööramine näitab, et karistused ei ole mõjusad. Suurema mõjuga rikkumised ehk

keskkonnakahju põhjustanud rikkumised on võrdlemisi stabiilsel tasemel 2019 - 16, 2020 -18,

2021 - 5, 2022 - 14 ja 2023 - 17. Keskkonnale suurema mõjuga rikkumiste ühtlane tase näitab,

et rikkumisega kaasnev karistus pole piisavalt motiveeriv seaduse nõuete täitmiseks. Paljudel

juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest.

Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul

toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades enam mõjusad. Karistusõiguse

põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Metsa majandamine on reeglina kasumi

teenimisele suunatud tegevus, mistõttu võivad praegused karistusmäärad tekitada metsa

majandajal kiusatust rikkuda metsaseadusega kehtestatud reegleid, kui rahatrahvi tasumine

osutub majanduslikult odavamaks. Seega on otstarbekas tõsta juriidilise isiku karistuse määrad

vahemikku 200 000–400 000 eurot.

Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et

paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste

proportsioonid. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistuse määr peaks

15

omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka

juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve kui ka eri- ning üldpreventiivseid

mõjusid.

Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära

rohkem või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad

reeglid, mis kuritegude puhul ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad

maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad

kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Praktikas on maksimummäära kasutatud

üksikud korrad.

Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat

karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetesse summadesse,

samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis

on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole

toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus

hooletuse vormis), on tema süü väike ja seda on karistuse määramisel võimalik arvesse võtta.

Punktiga 52 tõstetakse § 68 lõikes 2 trahvimäärasid metsa, puude ja põõsaste ebaseadusliku

raiumise, hävitamise ning kahjustamise korral. Kirjeldatud rikkumise mõju võib olla väga suur,

kuna sätte alla kuulub ka raieõiguseta raie ja metsateatiseta raie, mille puhul näiteks olukorras,

kus keskkonnakahju puudub (raieküps mets), võib ulatuslikuma raie puhul majanduslik kasu

ulatuda sadade tuhandete eurodeni.

Punktiga 53 tõstetakse § 69 lõikes 2 trahvimäärasid raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel

ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse

rikkumise eest. Selle sätte alla liigituvad näiteks tehingud varastatud või ebaseaduslikult raiutud

metsamaterjaliga, mistõttu on võimalik teenida suurt tulu ka sättes kirjeldatud rikkumistega.

Punktiga 54 tõstetakse § 70 lõikes 2 trahvimäärasid metsa majandamise nõuete rikkumise eest.

Võrreldes eelmiste sätetega liigituvad selle sätte alla kergemad rikkumised, mistõttu on

põhjendatud siin poole väiksem maksimaalne trahvimäär.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse

teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul

kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 995/2010 rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.

16

Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju kirjeldus

Punktidega 3–5 ei kaasne olulisi mõjusid võrreldes kehtiva korraga. Lisandub võimalus rajada

istandikke metsamaale. Istandikes on lubatud kasvatada üksnes neid võõrpuuliike, mis on

kehtestatud keskkonnaministri 04.12.2006 määruses nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada

lubatud võõrpuuliikide loetelu“. Seega on looduskeskkonnale mõju sarnane praegusega.

Hõredate puistute ja hall-lepikute asemele istandike rajamine soodustab kestvustoodete

tootmiseks vajalike puistute kasvatamist. Selline lähenemine toetab jätkusuutlikku metsandust

ning võimaldab metsadel täita mitut ökoloogilist ja majanduslikku ülesannet, sh potentsiaalselt

suurendada süsiniku sidumist ja sel viisil leevendada kliimamuutusi. Kasvukohale sobivate

liikide valimine ning sobiv istutustihedus suurendab tootlikkust.

Mittemetsamaal istandike rajamise võimaluse loomine võimaldab potentsiaalselt vähendada

raiesurvet metsas ning toetada seeläbi metsaelupaikade säilimist.

Istandikel võib olla mõju veekeskkonnale, veerežiimile ja ümbritsevale elustikule

intensiivsema maakasutuse tõttu. Väheste teadmiste tõttu pikaajalistest mõjudest ja ka väheste

teadmiste tõttu võimalikest rakendatavatest praktikatest istandike kasvatamisel on oluline mitte

lubada istandike rajamist looduslikele aladele ning soomuldadega, rannikumuldadega aladele

ja ammendunud turbakarjääridele, kus neil võib olla oluline negatiivne mõju elustikule, veele

ja mullale.

Püsimetsana majandamine toetab võimalikult looduslähedast metsakoosluste kujunemist,

mistõttu on tegemist elurikkust soodustava lähenemisega.

Mõju valdkond – mõju majandusele

Mõju sihtrühm – metsaomanikud, metsakorraldusettevõtted, istandike rajamisega tegelevad

ettevõtted

Istandike rajamist täpsemalt reguleerivad sätted annavad maaomanikele investeerimiskindluse

ja võimaluse suurendada oma tulusid. Tööhõive mõttes võib istandike rajamine ja hiljem nende

majandamine luua uusi võimalusi kohalikele elanikele ning metsandussektoris tegutsevatele

ettevõtetele. Uute töökohtade loomine ja metsandussektori arendamine aitavad kaasa

piirkondade jätkusuutlikule arengule ning elanike heaolule.

Metsakorralduse aluste korrigeerimist ning metsaregistri pidamise eesmärgi muutmist ei ole

vaja uuesti analüüsida, muudatustel ei ole negatiivset mõju metsaomanikele.

Metsakorraldusfirmadele on mõju ebaoluline, kuna metsa korraldamise metoodika ei muutu.

Pigem on mõju positiivne, kuna turule jäävad vaid kvaliteetset tööd tegevad metsakorraldajad.

Metsakorraldajatest on mõju vaid isikutele, kes ei tee töid nõutud tingimuste kohaselt.

Punktiga 32 ja 33 väheneb puidu või raieõiguse müüja aruandluskohustus.

Metsateatise paberil või e-postiga esitamisest loobumine (punktid 36 ja 37) mõjutab keskmiselt

1800 isikut, kuid riik on loonud võimaluse saada tasuta metsaühistute vahendusel

nõustamisteenust, mille hulka kuulub ka asjaajamine raiete tegemisel. Seega ei teki olukorda,

kus senisel viisil metsateatisi esitanud metsaomanikud jääksid abita. Muudatus võib kaasa

aidata metsaühistute liikmeskonna suurenemisele, mis on üks riigi eesmärkidest.

Mõju valdkond – mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust

istandike pindala ning asukoha kohta, kuna praegu selline register puudub. Arendustöö

maksumuseks hinnatakse ligikaudu 200 000 eurot.

Punktiga 11 tehtav muudatus on väikese mõjuga, sest metsanduse pikka vaadet käsitletakse

teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning

eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis.

17

Püsimetsanduse metsaregistris märkimiseks vajalik arenduskulu on suurusjärgus 40 000 eurot.

Muudatusel on väike mõju, sest tegemist on vabatahtlikult võetava kohustusega. Valikraie

tingimuste muutmise arenduskulu on arvestatud ligikaudu 5000 eurot.

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur

Püsimetsandusega seotud nõuded toovad kaasa Keskkonnaameti töökoormuse marginaalse

kasvu, sest metsakaitseekspertiisi koostamise põhimõtetele lisandub hinnangu andmine, kui ala

ei saa majandada püsimetsana.

Muudatustega punktides 23, 24 ja 25 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie

metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse 7 ha pealt 5 ha peale viimisel väheneb

metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning

need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. 2022. aastal menetles

metsaregistri automaatsüsteem 36 003 ja 2023. aastal 30 635 lageraie metsateatist. Seega tuleb

muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks

vajab Keskkonnaamet juurde nelja spetsialisti ametikohta ning lisanduvate tööjõukulude

katmiseks raha. Tööjõukulu on aastas 108 500 eurot, lisaks majanduskulud. Samas vähenevad

kulud, kuna paberil ja e-postiga metsateatisi ei esitata ja see kompenseerib osaliselt lisatööjõu

vajaduse. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside

koostamise vajadust. Metsaregistri arenduskulud on hinnanguliselt 500 eurot.

Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte

rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv

kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab

kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ja korduskontrollide ning

Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele

metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne, kuid ruumiandmete muutmise kontrolliks

kulub hinnanguliselt 10 000 eurot.

Kaitseministeeriumiga seotud muudatuste (punktid 29 ja 30) mõju on väike ja puudutab

peamiselt Kaitseministeeriumi tegevusvaldkonda. Samas väheneb bürokraatia ning Vabariigi

Valitsuse töökoormus.

Seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi

õiguskorras, välja arvatud metsateatise alusel tehtavate tööde lõpetatuks märkimine. Seetõttu ei

ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjalikku mõjuanalüüsi.

7. Rakendusaktid

Metsaseaduse jõustumisel muudetakse järgmisi rakendusakte:

1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. määrus nr 88 „Metsa majandmise eeskiri“;

2. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“;

3. Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri

põhimäärus“;

4. Keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete

loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“;

5. Keskkonnaministri 21. detsembri 2006. a nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud

raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“.

Vajalik on ka uue rakendusakti kehtestamine „Istandike registreerimise, rajamise ja

majandamise nõuded“.

18

8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Infosüsteemide arendused ja halduskulu (hinnanguliselt 255 500 eurot) kaetakse riigieelarvest

Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve piires.

Eeldatav tööjõukulu suureneb hinnanguliselt 108 500 eurot aastas.

Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust

istandike pindala ning asukoha üle, kuna praegu selline register puudub.

Metsanduse pikka vaadet (punkt 11) käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti

metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei

ole tarvis.

Püsimetsandusega seotud nõuded toovad kaasa Keskkonnaameti töökoormuse marginaalse

kasvu, sest metsakaitseekspertiisi koostamise põhimõtetele lisandub hinnangu andmine, kui ala

ei saa majandada püsimetsana.

Muudatustega punktides 23, 24 ja 25 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie

metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse 7 ha pealt 5 ha peale viimisel väheneb

metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning

need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. Samuti tuleb investeerida et

arendada metsaregistrit. 2022. aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 36 003 ja 2023.

aastal 30 635 lageraie metsateatist. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks

vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks vajab Keskkonnaamet juurde nelja spetsialisti

ametikohta ning lisanduvate tööjõukulude katmiseks raha. Tööjõukulu on aastas 108 500 eurot,

lisaks majanduskulud. Samas vähenevad kulud, kuna paberil ja e-postiga metsateatisi ei esitata

ja see kompenseerib osaliselt lisatööjõu vajaduse. Lisaks vähendab eraldisepõhine

metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust. Metsaregistri

arenduskulud on hinnanguliselt 500 eurot.

Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte

rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv

kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab

kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ja korduskontrollide ning

Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele

metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne.

9. Seaduse jõustumine

Punktid 14, 24 ja 25 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil, kuna metsaregistri arendus ei ole

aeganõudev.

Punktid 3-5, 7, 12, 15, 19, 20 ja 28 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, et arendustööd jõuaksid

valmis teha nii riik kui ka metsaregistrit kasutavad ettevõtted.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

19

metsakorraldusettevõtetele, Eesti Maaülikoolile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.

20

Lisa 1

KAVAND

Metsa majandamise eeskiri

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruse

nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10¹ lõige 2, § 24 lõigete 6, 7 ja 10; § 25 lõigete 3 ja 7; §

28 lõike 8¹; § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6; § 30 lõigete 3 ja 7; § 31 lõigete 3 ja 4; § 33; § 40

lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõike 3 alusel.

1) paragrahv 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1)“;

2) määrust täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses:

㤠24. Metsa majandamise erisused teadus arendusasutustele metsa majandamiseks

teaduseesmärkidel

(1)

(2)

(3)“.

21

Lisa 2.

KAVAND

Istandike registreerimise, rajamise ja majandamise kord

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Istandike registreerimise, rajamise ja majandamise kord

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 3 lõike 7 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse istandike registreerimise, rajamise ja majandamise nõuded.

§ 2. Istandike kaardistamine

§ 3. Istandike registreerimine

§ 4. Istandike rajamine

Istandikke ei ole lubatud rajada drenaažiga aladele.

§ 5. Istandike majandamine

1

EELNÕU

31.07.2024

Metsaseaduse muutmise seadus

§ 1. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „elujõulisuse“ tekstiosaga „, kliimamuutuste

mõjude leevendamise ja nendega kohanemise“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast ja sealsest elustikust.“;

3) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Metsamaaks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu,

haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi ning dendraariumi maad.“;

4) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Puu- ja põõsaistandik (edaspidi istandik) käesoleva seaduse tähenduses on puude ja

põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvuala, mis on registreeritud metsaregistris.“;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 5 ̶ 9 järgmises sõnastuses:

„(5) Metsamaal on lubatud rajada istandik maa-alale, kus kasvab halli lepa enamusega puistu,

välja arvatud turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal (Gr,

Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR) asuvad puistud.

(6) Kui istandik on rajatud või rajatakse mittemetsamaale, saab metsaregistrisse istandikuna

kanda maa-ala, mis vastab järgmistele tingimustele:

1) maa-ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ alusel toetust;

2) maa-alale puistu rajamiseks ei ole makstud Euroopa Liidu ja riigisisestest rahalistest

vahenditest metsastamise investeeringutoetust;

3) maa-ala ei ole Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisala;

4) maa-ala ei ole Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalana või

I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohana;

5) maa-ala ei asu riiklikult kaitstaval loodusobjektil;

6) maa-ala ei asu turvasmullal (M, S, R), lammimullal (Ag, AG, AG1, AM), rannikumullal (Gr,

Gr1, Mr), eemaldatud madalsoomullal (TxM) või eemaldatud rabamullal (TxR).

(7) Istandikus on lubatud kasvatada Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ja käesoleva seaduse

§ 24 lõike 9 alusel kehtestatud määruses nimetatud võõrpuuliike. Istandikes on keelatud

mineraalväetiste kasutamine ning istandike rajamisel ja taimede kasvatamisel tuleb arvestada

muudes õigusaktides sätestatud piiranguid.

(8) Metsaregistrisse võib kanda istandikuna maa-ala, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes

5, 6 ja 7 nimetatud nõuetele.

(9) Istandike registreerimise, rajamise ja majandamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.“;

2

6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku suhtes.“;

7) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsaregistris

registreeritud istandiku suhtes.“;

8) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „ning selleks metsandust käsitleva

valdkonna arengukava“;

9) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks vajalike tegevuste koordineerimine.“;

10) paragrahvi 6 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid

uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada

majandatava metsa juurdekasvu või kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud

uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid

riigipoolseid kohustusi.“;

11) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1)  Riik peab metsanduses oma ülesannete täitmiseks arvestust metsade paiknemise, pindala,

tagavara, seisundi ning kasutamise üle ning istandike paiknemise ja pindala üle metsaressursi

arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).“;

13) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:

„§ 10¹. Metsandusalane teadus- ja arendustegevus

(1) Kui metsandusalase teadus- ja arendustegevuse tegemiseks on vajalik kalduda kõrvale

metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, esitab tegevust läbi viiv või tegevust

koordineeriv teadus- ja arendusasutus Keskkonnaametile taotluse, milles on kirjeldatud

uurimistöö kohta järgmised andmed:

1) töö eesmärk ja erisuste rakendamise põhjendus;

2) planeeritavate tegevuste kirjeldus ja töö täpne metoodika;

3) tegevuse algus- ja lõppkuupäev;

4) uuritava ala täpne asukoht.

(2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses nimetatud

tegevusteks loa andmisest põhjendatud juhtudel keelduda.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada metsa majandamise eeskirjas erisusi

teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil.“;

14) paragrahvi 11 lõige 4¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4¹)  Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Metsa

inventeerimise andmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud andmed, kehtivad

kümme aastat inventeerimise kuupäevast arvates. Metsaregistrisse kantavad

inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui eraldise

pindala on muutunud kuni 10% selle ruumiandmete muutmise tõttu.“;

3

15) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 23² järgmises sõnastuses:

„§ 23². Metsa majandamine püsimetsana

(1) Püsimetsandus käesoleva seaduse tähenduses on metsa majandamise viis, millega

kujundatakse ja hoitakse struktuurilt, liigiliselt ja vanuseliselt mitmekesist puistut ning kus

raiutud või välja langenud puud asenduvad või asendatakse kasvukohale looduslikult omaste

puuliikidega.

(2) Püsimetsana majandamiseks märgib metsaomanik püsimetsana majandatava eraldise

metsaregistris. Püsimetsa kujundatakse ja hooldatakse valikraiega pärast puistu

seemnekandvuse ea saavutamist.

(3) Püsimetsas võib 30 aasta jooksul häiludena raiuda kuni 30% püsimetsana registreeritud ala

pindalast. Püsimetsas säilitatakse säilikpuud või säilikpuude grupid alaliselt vähemalt 10%-l

pindalast.

(4) Püsimetsana majandatava eraldise saab püsimetsana majandamisest välja arvata

metsakaitseekspertiisi alusel või 40 aasta möödumisel püsimetsana metsaregistrisse kandmisest

arvates omaniku soovil.“;

16) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) metsa majandatakse püsimetsana;

5) mets asub Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal.“;

17) paragrahvi 28 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, mille hulka kuulub kuni nelja

meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja

kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat

sentimeetrit“;

18) paragrahvi 28 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks

kaitsekorralduskava, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, elupaiga tegevuskava kohaselt või

kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks või

Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks

elupaiga tegevuskava kohaselt.“;

19) paragrahvi 28 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus üksikute puude,

puuderühmade ja häilude raiumisega. Häilude läbimõõt võib olla kuni 40 meetrit. Häilusid ei

loeta rinnaspindala arvestusse.“;

20) paragrahvi 28 lõige 8² tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 29 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „ühe aasta jooksul raie algusest arvates“;

22) paragrahvi 29 lõige 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud, vähemalt 15 esimese

rinde elusat puud hektari kohta, kuid mitte vähem kui tüvepuidu kogumahuga kümme

tihumeetrit hektari kohta.

4

23) paragrahvi 29 lõige 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo, sambliku, siirdesoo, madalsoo, lodu ja raba

kasvukohatüübis raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit;“;

24) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis

hektarit;

4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit,

arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piiranguid.“;

26) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses:

„§ 31¹. Trassiraie

(1) Trassiraie on raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi

või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva või mõne muu varem raadatud ala puhastamine puudest

või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit.

(2) Kui trassiraie laius on üle nelja meetri, esitatakse õigusaktidest tulenev kehtiv projekt,

hoolduskava või muu dokument.“;

27) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadamine on raie või muu tegevus, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul

otstarbel kui metsa majandamiseks.”;

28) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „metsa“ sõnadega „või istandiku“;

29) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1)  kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu kohaselt või Vabariigi

Valitsuse loal;“;

30) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹)  Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse luba ei ole vajalik lõike 1

punktis 2 nimetatud juhul, kui riigimetsa valitseja on Kaitseministeerium.“;

31) paragrahvi 37 lõike 6 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kinnistu ja“;

32) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1)  Raieõiguse või metsamaterjali ostja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ostetud

raieõiguse või metsamaterjali kohta valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormi kohase

teatise. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.“;

33) paragrahvi 38 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „müügi- või“;

34) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 3 ̶ 5 järgmises sõnastuses:

„(3) Metsamaterjali turule laskmisel on müüja või tema volitatud esindaja kohustatud järgima

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate

raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks

tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010.

5

(4) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2023/1115 sätestatud kohustuste täitmise

eest vastutavad pädevad asutused on Keskkonnaamet ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi hallatav asutus.

(5) Keskkonnaamet kontrollib kohustuste täitmist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2023/1115 I lisas nimetatud toodete suhtes, mille tootmiseks on asjaomase saadusena

kasutatud puitu. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav asutus kontrollib

kohustuste täitmist toodete suhtes, mille tootmiseks on kasutatud asjaomase saadusena veiseid,

kakaod, kohvi, õlipalmi, kummi ja sojat.“;

35) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) raadamise kohta.”;

36) paragrahvi 41 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga

või“;

37) paragrahvi 41 lõikest 8¹ jäetakse välja teine lause;

38) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise või metsakaitseekspertiisi

akti registreerimist metsaregistris. Uuendusraie ja raadamise korral võib raiet alustada, kui

metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva või kui

metsakaitseekspertiisi akt on registreeritud metsaregistris.“;

39) paragrahvi 41 lõikes 13² asendatakse arv 12 arvuga 24;

40) paragrahvi 43 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;

„(2) Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist rahastab Riigimetsa Majandamise

Keskus. Kaitseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsetavat

riigimetsa majandatakse valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusega sõlmitud

kokkuleppe alusel.“;

42) paragrahvi 43 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses;

„(7¹) Riigimetsa majandaja peab arvestama valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud

omaniku ootustega.“;

44) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Valdkonna eest vastutav minister määrab riigimetsa majandajale järgneva viie aasta

uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala

puuliikide viisi, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud määruses

sätestatud metsa raiemahu arvutamise metoodikat.“;

45) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel

kehtestatud uuendusraie pindala, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) uuendusraie pindala arvutamise aluseks oleva metsa pindala on muutunud vähemalt 15%;

6

2) uuendusraie pindala arvutamise aluseks olevas metsas on tuvastatud ulatuslik

metsakahjustus.“;

46) paragrahvi 45 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 49 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Nõukogu on kaheksaliikmeline.“;

48) paragrahvi 49 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 49 lõike 7 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 49 lõike 7 punktid 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) vara kasutusse andmise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhul;

13) riigi esindajana eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise otsustamine.“;

51) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vara võõrandamise otsustab RMK juhatus.“;

52) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 400 000;

53) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv 3200 arvuga 400 000;

54) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv 2000 arvuga 200 000.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse punktid 14, 24 ja 25 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse punktid 3-5, 7, 12, 15, 19, 20 ja 28 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus…………..2024. a

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

12.08.2024 nr 1-4/24/3864

Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja palume kooskõlastust

30 päeva jooksul alates eelnõude infosüsteemis avaldamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri ja rakendusaktide eelnõud

Sama: Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Ettepanekuteks: Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Metsakorraldusettevõtted,

Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Meelis Seedre, 626 2913

[email protected]