Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Mari-Liis Mikli

Justiitsministeerium

28.06.2024 nr 8-2/24/1603-2

Kaitstavaid loodusobjekte sisaldavate kinnisasjade

võõrandamistehingutest

Austatud Mari-Liis Mikli

Kliimaministeerium pöördub Teie poole seoses kaitstavaid loodusobjekte sisaldavate kinnisasjade

võõrandamistehingutega.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 20 lõike 1 kohaselt omandab riik kokkuleppel kinnisasja

omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või

kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist

kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Sama paragrahvi lõikes 11 on sätestatud erand - riik ei

omanda kinnisasja, kui isik on kinnisasja omandanud pärast selle kaitse alla võtmist ning

võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta, välja arvatud teatud

kindlatel juhtudel, näiteks kui kaitsekord muutub rangemaks jms. Seega üldjuhul riik ei omanda

kinnisasja, kui isik on teadlikult omandanud looduskaitseliste kitsendustega kinnisasja.

Keskkonnaameti kaudu on Kliimaministeeriumile teada mitu juhtumit, et vara enampakkumise

teel omanikuks saamise korral ei ole võõrandamistehing sisaldanud infot kaitstava loodusobjekti

kohta, kuigi tegelikult on tegemist looduskaitseliste kitsendustega maaüksusega. On määrava

tähtsusega, et võõrandamistehing sisaldaks infot kaitstava loodusobjekti kohta. Juhul kui

pankrotihaldur või kohtutäitur jätab vastava info kajastamata, võib tekkida olukord, mil riik on

kohustatud omandama piirangutest mitteteadlikult uuelt omanikult kinnisasja, mis ei kuuluks

omandamisele juhul, kui võõrandamistehingus oleksid toodud looduskaitselised kitsendused. See

on seda enam oluline, et alates 1. juunist 2024 jõustus LKS § 16 muudatus, millega kaotati riigi

ostueesõigus kaitsealal, hoiualal, I kategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndis asuva kinnisasja võõrandamisel. Vastav märge riigi ostueesõigusele

oli seni ka kinnistusraamatus ehk selle kaudu oli võimalik teha järeldus, et tegemist on kaitstava

loodusobjektiga.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 153 lõike 1 punktile 5 märgitakse kinnisasja

enampakkumise kuulutuses muuhulgas kinnisaomandi kitsendused ja on oluline, et

looduskaitselise kitsenduste informatsioon oleks võõrandamistehingus (sh vara enampakkumise

aktis). Millist loodusobjektiga seotud infot peab looduskaitseliste piirangutega kinnisasja

võõrandamisel asjakohane leping sisaldama, on sätestatud looduskaitseseaduse §-16.

Keskkonnaamet on oma 01.02.2024 kirjaga nr 7-10/24/2012 ja 25.03.2024 kirjaga

nr 7-10/24/2012-3 selgitanud Kohtuäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi Koda)

looduskaitseseaduses sätestatut seoses võõrandamistehingutega ja kust on võimalik saada

informatsiooni looduskaitseliste kitsendute kohta. Lisaks informeerime, et töös oleva LKS

eelnõuga on kavas täiendada LKSi erisusega, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille

sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord küll oluliselt piirab, kuid mille puhul oli isikule juba

omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta ehk kui isik omandab

teadlikult projekteeritavat kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisaja. Kuna teadaolevalt puudub

kohtutäituritel ja pankrotihalduritel sarnane infosüsteem (arendus) x-tee kaudu looduskaitseliste

kitsenduste nägemiseks nagu notaritel, siis tuleb Kojal see soovi korral tellida. Arenduse osas on

Kliimaministeerium soovitanud Kojal ühendust võtta Maa-ameti katastri arendusosakonnaga. Seni

saavad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid looduskaitseliste piirangute ja projekteeritavate alade

kohta infot nii Keskkonnaportaalist kui Maa-ameti Geoportaalist. Kuna aga I ja II kaitsekategooria

liikide püsielupaigad ei ole avalikud, siis peab enne vastava infosüsteemi arendamist, küsima

eraldi kõigile kohtutäituritele ja pankrotihalduritele ligipääsu Keskkonnaportaali või Maa-ameti

Geoportaali I ja II kaitsekategooria liikide püsielupaikade (sh projekteeritavate) info nägemiseks.

Sellest on Koda informeeritud, kuid kui paljud on sellise juurdepäästu küsinud, ei ole täna

Kliimaministeeriumile teada. Pikemas perspektiivis tagab mugava ja ühtlase info kättesaadavuse

siiski vastav infosüsteemi arendus.

See on väga oluline, et kõik võõrandamistehingud sisaldaksid infot looduskaitseliste objektide

kohta, kui neid konkreetsel katastriüksusel on. Riigi rahalised vahendid on piiratud ja sellist

olukorda tuleb vältida, et vajalike andmete mittekajastamine toob riigile kaasa täiendavaid

finatskohustusi.

Siinkohal aga palume ka Teie abi, et juhiksite Koja tähelepanu TMS nõuetele ning selgitaksite

nõuetest mittekinnipidamise võimalikke tagajärgi kohtutäituritele ja pankrotihalduritele. Samas

kui kellelgi tekib täiendavaid küsimusi looduskaitselise info kättesaamise kohta, siis saab suunata

Keskkonnaagentuuri (Keskkonnaportaal - [email protected] või [email protected]) või

Kliimaministeeriumi ([email protected]) poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur

Kris Heinsoo, 6272319

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda [email protected] Roosikrantsi 8B 10119, Tallinn Märgukiri Lugupeetud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Kliimaministeerium pöördus Justiitsministeeriumi poole seoses kaitstavate loodusobjekte sisaldavate kinnisasjade võõrandamisega täite- ja pankrotimenetluses (vt lisa 1). Nõustume Kliimaministeeriumi seisukohtadega ning omalt poolt rõhutame järgmist. 1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 153 lg 1 on imperatiivse iseloomuga ning sellest tulenevalt on

kohtutäiturid ja pankrotihaldurid kohustatud märkima kinnisasja enampakkumise kuulutustes lisaks kinnisasja koormava kolmandate isikute väljaselgitatud õigustele ka muid kinnisomandi kitsendusi, mille hulka kuuluvad ka andmed looduskaitseliste kitsenduste kohta. On selge, et kõik kinnisasja kitsendused ei ole alati kantud kinnistusraamatusse ning vajadusel tuleb neid otsida ka muudest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest. Kõik täna ametis olevad kohtutäiturid ja pankrotihaldurid peaksid olema sedavõrd kogenud, et see asjaolu ei saa tulla neile üllatusena.

2. Müüdava kinnisasja kuulutuse vastavust seaduse nõuetele tuleb vaieldamatult pidada

enampakkumise üheks oluliseks tingimuseks. Seega juhul, kui kohtutäitur või pankrotihaldur jätab TMS § 153 lg 1 p-s 5 sätestatud informatsiooni (sh andmed looduskaitseliste kitsenduste kohta) kuulutuses märkimata, võib see viia enampakkumise kehtetuks tunnistamiseni TMS § 223 alusel. Ühtlasi on TMS § 153 lg 1 puhul tegemist selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormiga, millest kinni pidamine on enampakkumise korraldaja jaoks kohustuslik. Selle normi rikkumine võib päädida haldusjärelevalvega või halvimal juhul ka distsiplinaarmenetlusega.

Lisaks eeltoodule võib TMS § 153 lg 1 p-st 5 tuleneva kinnisasja kitsenduste andmete märkimise kohustuse rikkumine tuua endaga kaasa ka potentsiaalse riigipoolse kahjunõude enampakkumise korraldaja vastu. Riik ei pruugi alati olla huvitatud looduskaitseseaduse (LKS) § 20 lg 1 alusel kinnisasja omandamisest uuelt omanikult, kuid on sunnitud seda tegema, kui täite- või pankrotimenetluses ei peeta kinni TMS § 153 lg 1 p-st 5 tulenevast kohustusest märkida enampakkumise kuulutuses kinnisomandi kitsendused. Ka Kliimaministeerium märgib, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, kui isik on kinnisasja omandanud pärast selle kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta. Seega, kui riigi kohustus omandada kinnisasi LKS § 20 lg 1 alusel tekib põhjusel, et LKS § 20 lg-s 11 sätestatud erand ei realiseeru kinnisasja enampakkumise korral TMS § 153 lg 1 p-st 5 tuleneva kohustuse rikkumise tõttu, võib enampakkumise korraldajat vähemalt teoreetiliselt käsitleda kahju tekitajana. Kahjunõue kohtutäituri ja pankrotihalduri vastu võib potentsiaalselt tekkida ka kinnisasja ostjal, kui talle teadmata looduskaitseline kitsendus, millest ta pidi teada saama kohtutäituri või pankrotihalduri enampakkumise kuulutusest, raskendab kinnisasja kasutamist või nt ka edasist võõrandamist.

3. Seoses eeltooduga palume Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal pöörata erilist tähelepanu

Kliimaministeeriumi tõstatatud probleemidele ning kindlasti teha Keskkonnaameti varasemad pöördumised (01.02.2024 kiri nr 7-10/24/2012 ja 25.03.2024 kiri nr 7-10/24/2012-3) kohtutäituritele

Meie 14.08.2024 nr 10-4/5140-2

ja pankrotihalduritele teatavaks. Mööname, et tänasel päeval peaks kinnisasja kitsenduste tuvastamine olema lahendatud infosüsteemide vahelise andmevahetuse kaudu, kuid vastava arenduse valmimiseni palume Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal koostöös Keskkonnaametiga töötada kohtutäiturite ja pankrotihaldurite jaoks välja praktiline juhend Kliimaministeeriumi ning Keskkonnaameti kirjades mainitud kinnisomandi kitsenduste tuvastamiseks ja avaldamiseks TMS § 153 lg 1 alusel.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Mikli asekantsler Lisa 1 – Kliimaministeeriumi 28.06.2024 pöördumine nr 8-2/24/1603-2 Lisaadressaadid: Kliimaministeerium Aleksandr Logussov 5267501 [email protected]