Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 05/07/2024

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

02/07/24

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1297185.6 HR

Eelotsuse asi C-357/24

Freistaat Bayern

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske -

Horvaatia)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on

vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada

eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul

alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“.

Matija Longar

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 05/07/2024

Summary C-357/24 – 1

Case C-357/24

Request for a preliminary ruling

Date lodged:

16 May 2024

Referring court:

Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (Croatia)

Date of the decision to refer:

3 May 2024

Appellant:

Freistaat Bayern

Respondent:

Euroherc osiguranje d.d.

I. Name of the referring court

Referring court: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (Commercial Court of

Appeal of the Republic of Croatia)

[…]

II. Parties to the main proceedings

Appellant: Freistaat Bayern, […]Augsburg, Federal Republic of Germany, […]

[…]

Respondent: Euroherc osiguranje d.d.[,] Zagreb […]

EN

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24

2

III. Succinct presentation of the facts and procedure in the main

proceedings

1 The dispute concerns the appellant’s demand that the respondent compensate the

damage the appellant suffered as a result of paying its employee (person X) sick

pay for three periods of incapacity to work from 21 April 2015 until 21 May 2015,

from 16 February 2016 until 15 April 2016, and from 8 November 2016 until

5 January 2017. The benefits paid for these periods of incapacity to work

amounted to EUR 28 825.83.

2 Person X received treatment in Germany after being injured in a road accident that

occurred on 18 April 2015 in Šibenik (Croatia). The accident involved a bicycle

and a passenger car. The cyclist was person X, the appellant’s employee, and the

passenger car was driven by person Y, the respondent’s insured with respect to

compulsory third-party motor insurance.

3 Person Y was found to be at fault, but at this stage of the proceedings his sole

responsibility for causing the accident is still in dispute, as the respondent claims

that person X, the appellant’s employee, also contributed to the accident.

4 After the road accident, under the amicable settlement procedure, the respondent

paid compensation to person X for actual damage caused (injuries sustained in the

road accident), including compensation for non-pecuniary damage, benefits in

connection with third-party assistance and care, compensation for damage to

property, other costs and costs of legal representation amounting to

HRK 43 433.43 or EUR 5 764.61 in total.

5 The legal basis on which the appellant bases its claim is Regulation (EC)

No 883/2004 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on

the coordination of social security systems (‘Regulation No 883/2004’). The

appellant believes that as the employer of person X, it is a ‘competent institution’

as referred to in Article 1(q)(iv) of Regulation No 883/2004, since the benefits at

issue are those provided for in Article 3(1), and therefore the sick pay paid in this

case falls within the concept of ‘sickness benefits’ referred to in Article 3(1)(a) of

that regulation.

6 The appellant relies on Article 85(1) of Regulation No 883/2004 and argues that

by paying sick pay it is subrogated to the rights of its employee against the third

party (the respondent as the insurer of person Y, who is responsible for the

damage), and that such subrogation should be recognised in the present

proceedings, since the case concerns benefits that person X received under

German legislation due to injuries resulting from an accident that took place in

Croatia.

7 In that regard, the appellant refers to Article 6(1) of the Gesetz über die Zahlung

des Arbeitsentgelts an Feiertagen und im Krankheitsfall (Bavarian Law on

Payment of Benefits for Work on Public Holidays and in the Event of Sickness),

which […] reads as follows: ‘If under this law, an employee can claim

FREISTAAT BAYERN

3

compensation from a third party for loss of earnings due to incapacity to work,

then this claim shall be transferred to the employer to the extent that the employer,

under this law, continued to pay the employee’s remuneration and also the

contributions due from the employee, which the employer pays to the Federal

Labour Agency, the employer’s share of social security and care insurance

contributions, and supplementary pension and survivors’ insurance contributions’.

8 The respondent opposes those claims, arguing that Regulation No 883/2004

cannot be applied to the facts of the case, primarily because it regulates the issue

of social security coordination rather than compensation for indirect damage

suffered by an employer due to the payment of sick pay to its employee, and that

the appellant does not have the status of a competent institution, being solely an

institution that deals with social security issues.

9 The court of first instance accepted the appellant’s claims about the applicability

of Regulation No 883/2024 in the present case without specifically giving grounds

for its position; it dismissed all of the respondent’s pleas as unfounded and

allowed the claim (Trgovački sud u Zagrebu (Zagreb Commercial Court)

judgment […] of 21 November 2023).

10 In its appeal against the judgment at first instance, the respondent argues that

issues concerning the application of Regulation No 883/2004 to the facts of the

case have not been resolved. Consequently, the court of appeal has doubts as to

whether the appellant in this particular case can be considered a competent

institution within the meaning of Article 1 of Regulation No 883/2004, and

whether the concept of sickness benefits referred to in Article 3(1)(a) also includes

benefits for the period of incapacity to work resulting from injuries sustained in

another Member State, which are not benefits in respect of accidents at work and

occupational diseases [Article 3(1)(f)]. The court of appeal also has doubts as to

whether the respondent can be the person obliged to reimburse the benefits, since

it is the insurer for third-party motor insurance.

11 Assuming those questions are answered in the affirmative, a question arises

regarding the application of Article 85(1) of Regulation 883/2004. Namely,

Croatian substantive legislation in the area of compulsory motor insurance does

not recognise the institution of compensation for so-called indirect damage

suffered by a third party as a result of damage suffered by the injured party. The

right to compensation for such damage must be expressly provided for in law, and

to date, that right has only been provided for establishments engaged in the

provision of health, pension or disability insurance. On the other hand, the

employee enjoys the right to sickness benefits, which are paid by the employer or

by the Hrvatski zavod za osiguranje (Croatian Health Insurance Fund) depending

on the duration of incapacity to work, regardless of the cause of the illness, and

the employer has no right of action against the party responsible for the damage or

its insurer. The legal basis for the payment of the benefit under consideration

during the period of temporary incapacity to work due to illness is the contract of

employment and the employee’s compulsory health insurance.

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24

4

IV. Provisions of national law and case-law relied on

12 Zakon o obveznim osiguranjima u prometu (Law on Compulsory Motor

Insurance) (Narodne novine No 151/05, 36/09, 75/09, 76/13 and 152/14) in effect

on the date of the event that caused the damage and the commencement of the

main proceedings:

Article 2

(1) Compulsory motor insurance includes:

[…]1 2. insurance for the owner or user (‘the owner’) of a vehicle against liability

for damage caused to third parties (‘third-party motor insurance’).

Article 3

(1) The following terms are defined as follows within the meaning of this Law

[…]

8. ‘injured person’ is any person who has suffered damage to property and/or

personal injury who is entitled to claim compensation under this Law […].

Article 11

(1) The injured person may file a claim for compensation under the insurance

referred to in Article 2(1) of this Law directly with the liable insurer.

Article 22

(1) The owner of a vehicle is required to take out liability insurance for damage

that may be caused to third parties as a result of using the vehicle, in the event of

death, bodily injury, damage to health, destruction of property or damage to

property.

Article 27

(1) The insurance company is obliged to compensate establishments engaged in

the provision of health, pension or disability insurance for actual damage within

the scope of liability of its insured person and within the limits of the obligations

assumed in the insurance contract.

(2) Actual damage within the meaning of paragraph 1 above means the costs of

medical treatment and other necessary costs incurred in accordance with the laws

on health insurance as well as the proportionate amount of the old-age pension or

disability pension of the injured person or his or her family members.

1 […] means that a passage from the statute has been omitted as irrelevant.

FREISTAAT BAYERN

5

13 Zakon o obveznom zdravstvenom osiguranju (Law on Compulsory Health

Insurance) (Narodne novine No 80/13 and 137/13) in effect on the date of the

event that caused the damage and the commencement of the main proceedings:

Article 36

(1) Within the framework of the rights arising from compulsory health

insurance, insured persons are entitled to:

1. benefit for the period of temporary incapacity to work or impediments to

returning to work due to the use of health care or in connection with other

circumstances listed in Article 39 of this Law (‘benefit’) […]

Article 39

An insured person is entitled to a benefit in connection with the use of health care

under compulsory health insurance or in connection with other circumstances

stipulated in this Law if:

1. the insured person is temporarily unable to work due to illness or injury, or if

he or she has been admitted to a medical facility for treatment or tests […]

Article 40

The benefit in connection with the use of health care referred to in Article 39(1)

and (2) of this Law is paid to the insured person:

1. by the legal or natural person – the employer – for the first 42 days of

temporary incapacity to work, and also for as long as the insured person works in

a third country to which the legal or natural person has delegated him or her or is

himself or herself employed in a third country […].

Article 41

[…] (3) The benefit for the period of temporary incapacity to work referred to in

Article 39(1) and (2) of this Law from the 43rd day or the 8th day of temporary

incapacity to work, respectively, is calculated and paid by the legal or natural

person – the employer, with the proviso that the Fund 2 is obliged to reimburse the

benefit paid within 45 days from the date of receipt of the request for its

reimbursement.

Article 136

2 The Hrvatski zavod za zdravstveno osiguranje (Croatian Health Insurance Fund), which, under

Article 3 of the Law on Compulsory Health Insurance, is responsible for compulsory health

insurance in the Republic of Croatia.

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24

6

(1) The Fund is obliged to seek compensation for the damage caused from the

person who caused the illness, injury or death or the insured person.

(2) The legal or natural person – the employer – is liable for the damage caused

to the Fund by an employee in the course of his or her work or in connection with

his or her work in the cases listed in paragraph 1 above.

(3) In the cases listed in paragraph 2 above, the Fund is also obliged to seek

compensation directly from the employee if the damage was caused deliberately

or through gross negligence.

(4) Where the Fund seeks compensation from a legal or natural person and from

an employee, they are jointly and severally liable for the damage.

Article 140

In the cases listed in Article 136 of this Law, the Fund is also obliged to seek

compensation for the damage caused directly from the insurer who provides

insurance against liability for damage caused to third parties to the persons

referred to therein, in accordance with the laws on compulsory insurance against

that risk.

Article 142

The Fund is obliged to seek compensation in the cases provided for in this Law

irrespective of whether the damage was caused by the payment of benefits to

which the insured person is entitled from the funds accumulated under

compulsory health insurance, that is to say, from state budget funds.

Article 143

The compensation that the Fund is entitled to claim in the cases referred to in

Articles 135 and 136 and in Articles 138–142 of this Law includes the costs of

medical treatment and other services as well as cash and other benefits paid by the

Fund.

14 The legal position according to which neither the employer nor its liability insurer

are entitled to compensation for the benefits paid due to an employee’s temporary

incapacity to work caused by an accident at work is clearly set out in the current

case-law of the Vrhovni sud Republike Hrvatske (Supreme Court of the Republic

of Croatia). By way of confirmation, the judgment […] of 18 March 2014 is

enclosed with the application. It follows from that judgment that employers do not

have the right to seek compensation from the entity responsible for the injury or

its insurer in respect of the amount they paid to their employee for the period of

sick leave resulting from the injury. Nor do they have that right in the case of an

accident at work or occupational disease. Such a right is not available to the

employer’s insurer either, even though an obligation has been established for the

FREISTAAT BAYERN

7

employer to insure itself against liability for the accidents at work and

occupational diseases of its employees.

15 The relevant passage of the above judgment reads:

‘An employer who, acting in accordance with the aforementioned legal

provisions, 3 pays its employee a benefit for a period of sick leave due to an

accident at work caused by a third party (the entity responsible for the damage), is

not, under the general principles of liability for damages, a party to a non-

contractual liability relationship in respect of the damage arising from the

employee’s injuries, because the action that caused the damage in question was

not directed at that employer. In a situation where the action that caused the

damage was directed at a certain person, and the effects of the action that caused

the damage also affected another person, in order for that other person to have a

right to compensation, that other person’s right must be expressly provided for in

law.

By paying its employee […] a benefit for a period of sick leave due to an accident

at work, the applicant’s insurer […] fulfilled its statutory obligation under

Articles 51 and 26 of the Zakon o zdravstvenom osiguranju (Law on Health

Insurance).

No provision of the Law on Health Insurance provides for recourse by the

employer for benefits paid to an employee due to an accident at work against the

person who is responsible for the damage, and that right, by virtue of Article 85(1)

of that Law, is expressly vested in the Croatian Health Insurance Fund’.

V. Succinct presentation of the reasoning in the request for a preliminary

ruling

16 Thus, in a situation where Croatian legislation does not provide for a right to

compensation for indirect damage suffered by an employer as a result of the

payment of benefits for the period of its employee’s incapacity to work, the

question arises as to whether, on the basis of Article 85(1) of Regulation

No 883/2004, a German employer can subrogate to the rights of its employee or

even make a direct claim for compensation against a third party, in this case

against the insurer of the person responsible for the occurrence and consequences

of the event that caused the damage.

17 The Court of Justice has interpreted Article 93(1) of Council Regulation (EEC)

No 1408/71 of 14 June 1971, which corresponds in its content to Article 85(1) of

Regulation No 883/2004, in two judgments (C-397/96 and C-428/92) but in the

opinion of the referring court, those judgments do not answer the question of

3 The Zakon o zdravstvenom osiguranju (Law on Health Insurance) (Narodne novine No 75/93,

55/96 and 1/97 – consolidated text, 109/07, 13/98, 88/98, 150/98, 10/99, 34/99, 69/00, 59/01,

82/01) is referred to here.

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 3. 5. 2024 – CASE C-357/24

8

whether an employer can claim recourse in connection with the benefits it has

paid as the institution responsible for paying benefits if the injured party cannot

claim such compensation in the Member State where the injury occurred, that is to

say, there is no legal basis for claiming such compensation.

18 The Court is currently considering case C-7/24, in which a Danish court has

requested a preliminary ruling in regard to the interpretation of Article 85(1) of

Regulation No 883/2004. It appears from the contents of the Danish request,

published in the form of a working document, that the main proceedings are

similar to the main proceedings in the present case. An important difference is that

the applicants in the Danish case are German public pension insurance companies

(legally obliged social security institutions), while in the case before the Croatian

court, the appellant is the injured person’s employer. The defendant, similarly to

the respondent in the present case before the Croatian court, is a Danish insurance

company. The Danish request likewise raises the question of whether the

substantive rules of the law of the Member State in which the injury occurred can

limit the recourse claim of the obliged social security institution where the social

security benefits for which recovery is sought are not identical, or at least not

comparable in nature, to the claim which the injured party could recover under

those substantive rules (paragraph 58 of the request for a preliminary ruling in

Case C-7/24).

VI. Question referred for a preliminary ruling

In light of the above, the Commercial Court of Appeal of the Republic of Croatia,

as the court of second instance in the present case, pursuant to Article 19(3)(b)

TEU and Article 267 TFEU, considers that there is a need to refer the following

question to the Court of Justice of the European Union for a preliminary ruling:

Must Article 85(1) of Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament

and of the Council of 29 April 2004 on the coordination of social security systems

be interpreted as meaning that in order for an employer, as the institution obliged

to pay benefits, to have a recourse claim for sickness benefits paid to an employee

for an injury resulting from events that occurred in the territory of another

Member State against the third party liable to provide compensation for the injury

or against its civil liability insurer, it is necessary for there to exist a legal basis for

claiming such compensation in the Member State where the injury occurred?

Zagreb, 3 April 2024

[…]

Attachments:

FREISTAAT BAYERN

9

- copies of the first-instance judgment, the appeal, and relevant excerpts from the

case file of the court of first instance

- a copy of the judgment in Rev-x, Ref. No 1048/13-2 of 18 March 2014

[…]

Vastuvõtmise kuupäev : 05/07/2024

Tõlge C-357/24 - 1

Kohtuasi C-357/24

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

16. mai 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Visoki trgovački sud Republike Hrvatske (kõrgem kaubanduskohus,

Horvaatia Vabariik)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

3. mai 2024

Hageja:

Freistaat Bayern

Kostja:

Euroherc osiguranje d.d.

I. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu nimi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Visoki trgovački sud Republike Hrvatske

(kõrgem kaubanduskohus, Horvaatia Vabariik)

[…]

II. Põhikohtuasja pooled

Hageja: Freistaat Bayern, […] Augsburg, Saksamaa Liitvabariik, […]

[…]

Kostja: Euroherc osiguranje d.d.[,] Zagreb […]

ET

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24

2

III. Põhikohtuasja vaidluse ese ja olulised faktilised asjaolud

1 Vaidluse ese on hageja nõue, et kostja hüvitaks talle kahju, mida hageja kandis,

kui maksis oma töötajale (isikule X) välja haigushüvitise kolme

töövõimetusperioodi eest 21. aprillist 2015 kuni 21. maini 2015, 16. veebruarist

2016 kuni 15. aprillini 2016 ja 8. novembrist 2016 kuni 5. jaanuarini 2017. Nende

töövõimetusperioodide eest välja makstud hüvitise summa oli kokku

28 825,83 eurot.

2 Isikut X raviti Saksamaal pärast seda, kui ta sai vigastada liiklusõnnetuses, mis

toimus 18. aprillil 2015 Šibenikis (Horvaatia). Liiklusõnnetuses osalesid jalgratas

ja sõiduauto. Jalgratast juhtis isik X, hageja töötaja, sõiduautot aga juhtis isik Y,

kostja poolt kindlustatud isik. Tegemist on kohustusliku liikluskindlustusega.

3 Isik Y on tunnistatud süüdi õigusrikkumises, kuid menetluse praeguses staadiumis

on tema ainuvastutus liiklusõnnetuse põhjustamise eest endiselt vaieldav, sest

kostja väidab, et õnnetuse toimumisele aitas kaasa ka isik X, hageja töötaja.

4 Pärast liiklusõnnetust maksis kostja isikule X kokkuleppemenetluse raames

liiklusõnnetusega tekitatud tegeliku kahju eest hüvitist, mis hõlmas mittevaralise

kahju hüvitamist, kolmandate isikute pakutud abi ja hooldust, varalise kahju

hüvitamist, muid kulusid ja menetluses kasutatud esindaja kulusid kogusummas

43 433,43 Horvaatia kuna ehk 5764,61 eurot.

5 Õiguslik alus, millele hageja oma nõudes toetub, on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus sotsiaalkindlustussüsteemide

kooskõlastamise kohta (edaspidi „määrus nr 883/2004“). Hageja leiab, et isiku X

tööandjana on ta „pädev asutus“ määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti q

alapunkti iv tähenduses, sest tegemist on hüvitisega, mis on ette nähtud artikli 3

lõikes 1, ja seega on haiguse tõttu väljamakstud hüvitis „haigushüvitis“ selle

määruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

6 Hageja viitab määruse nr 883/2004 artikli 85 lõikele 1 ja väidab, et haigushüvitist

välja makstes esindas ta oma töötaja huve kolmanda isiku suhtes (kostja ehk kahju

eest vastutava isiku Y kindlustusandja suhtes) ja selliselt tuleks tema tegevust

käesolevas menetluses käsitleda, sest tegemist on hüvitisega, mille isik X sai

Saksamaa õigusaktide alusel seoses Horvaatias toimunud liiklusõnnetuse

tagajärjel saadud vigastustega.

7 Seoses sellega viitab hageja Baieri seaduse töötasu maksmise kohta

puhkepäevadel ja haiguse korral (Gesetz über die Zahlung des Arbeitsentgelts an

Feiertagen und im Krankheitsfall) artikli 6 lõikele 1, mis […] on sõnastatud

järgmiselt: „Kui töötajal on seaduse kohaselt õigus nõuda kolmandalt isikult

hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest, läheb see õigus üle

tööandjale ulatuses, milles tööandja on töötajale selle seaduse alusel jätkuvalt

töötasu maksnud ning on tasunud tööandja poolt föderaalsele tööametile

tasumisele kuuluvad sissemaksed, tööandja osad sotsiaalkindlustusmaksetest ja

hoolduskindlustusest ning täiendavast pensioni- ja invaliidsuskindlustusest“.

FREISTAAT BAYERN

3

8 Kostja ei ole haginõudega nõus ning väidab, et määrus nr 883/2004 ei saa olla

kohaldatav kõnealuste faktiliste asjaolude juures, eelkõige seetõttu, et see

reguleerib sotsiaalkindlustuse küsimuste kooskõlastamist, mitte aga sellise kaudse

kahju hüvitamist, mida tööandja kandis oma töötajale haigushüvitise maksmisega,

ja et hagejal ei ole pädeva asutuse staatust, vaid tegemist on lihtsalt asutusega, mis

tegeleb sotsiaalkindlustusega.

9 Esimese astme kohus võttis arvesse kõik hageja väited määruse nr 883/2004

kohaldatavuse kohta käesolevas kohtuasjas, ent ei põhjendanud täpsemalt oma

seisukohta, lükkas alusetutena tagasi kõik kostja väited ja rahuldas hagi

(Trgovački sud u Zagrebu (Zagrebi kaubanduskohus) 21. oktoobri 2023. aasta

otsus […]).

10 Oma apellatsioonkaebuses esimese astme kohtu otsuse peale väidab kostja, et

lahendamata on jäetud määruse nr 883/2004 kohaldamise õigsuse küsimus

kindlakstehtud faktiliste asjaolude puhul. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebust

lahendav kohus kindel, kas hagejat saab käesolevas kohtuasjas lugeda pädevaks

asutuseks määruse nr 883/2004 artikli 1 tähenduses ja kas haigushüvitise mõiste,

mida on nimetatud artikli 3 lõike 1 punktis a, hõlmab ka hüvitist aja eest, mil

töötaja oli töövõimetu teises liikmesriigis toimunud õnnetuses saadud vigastuste

tõttu, seejuures ei ole tegemist tööõnnetuse ega kutsehaiguse ega nendega seotud

hüvitisega (punkti f). Samuti ei ole apellatsioonkaebust lahendav kohus kindel,

kas kostja võib olla isik, kes on kohustatud hüvitist tagasi maksma, sest ta on

liikluskindlustuse andja.

11 Kui nendele küsimustele vastatakse jaatavalt, tekib küsimus määruse nr 883/2004

artikli 85 lõike 1 kohaldatavuse kohta. Nimelt ei sisalda Horvaatia materiaalõiguse

normid kohustusliku liikluskindlustuse valdkonnas nn kaudset kahju, mida kannab

kolmas isik kahjustatud isiku kantud kahju tagajärjel. Õigus saada sellise kahju

eest hüvitist peab olema seaduses sõnaselgelt sätestatud ja ka siis on see õigus ette

nähtud üksnes tervise-, pensioni- või invaliidsuskindlustusega tegelevale

asutusele. Teisest küljest on töötajal õigus saada haigushüvitist, mida maksab

tööandja või Hrvatski zavod za osiguranje (Horvaatia tervisekindlustusasutus)

olenevalt töövõimetuse kestusest, sõltumata haiguse põhjusest, tööandjal aga ei

ole õigust esitada hagi kahju eest vastutava isiku või tema kindlustusandja vastu.

Kõnealuse hüvitise maksmise õiguslikuks aluseks haigusest tingitud ajutise

töövõimetuse ajal on töötaja tööleping ja kohustuslik tervisekindlustus.

IV. Liikmesriigi õigusnormid ja kohtupraktika

12 Liikluskindlustuse seadus (Zakon o obveznim osiguranjima u prometu) (Narodne

novine nr 151/05, 36/09, 75/09, 76/13 ja 152/14), mis kehtis kahjustava sündmuse

toimumise ja põhikohtuasjas menetluse algatamise kuupäeval.

Artikkel 2

„1. Kohustuslik liikluskindlustus on:

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24

4

[…]1 2) sõiduki omaniku või kasutaja (edaspidi „omanik“) kindlustus seoses

vastutusega kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest (edaspidi

„liikluskindlustus“).“

Artikkel 3

„1. Käesoleva seaduse tähenduses on järgmisi mõisteid defineeritud järgmiselt

[…]

8) „kahjustatud isik“ on isik, kes on kannatanud varalist ja/või isiklikku kahju ja

kellel on õigus nõuda hüvitist käesoleva seaduse alusel […]“.

Artikkel 11

„1. Kahjustatud isik võib käesoleva seaduse artikli 2 lõikes 1 ette nähtud

kindlustuse alusel hüvitise saamiseks esitada nõude otse kohustatud

kindlustusandjale“.

Artikkel 22

„1. Sõiduki omanik on kohustatud sõlmima kindlustuslepingu seoses kahjuga,

mis võib tekkida kolmandatele isikutele sõiduki kasutamise tulemusel surma,

vigastuse, tervisekahjustuse, hävimise või kahjustumise korral“.

Artikkel 27

„1. Kindlustusandja on kohustatud hüvitama tegeliku kahju, mida tervise-,

pensioni- või invaliidsuskindlustuse andjad kandsid oma kindlustatu vastutuse

raames ja kindlustuslepingus võetud kohustuste piires.

2. Tegelik kahju käesoleva artikli lõike 1 tähenduses on ravikulud ja muud

vajalikud kulud, mis on kantud ravikindlustust puudutavate õigusnormide

kohaselt, samuti kahjustatud isiku või tema pereliikmete pensioni või

invaliidsustoetuse proportsionaalne summa“.

13 Kohustusliku tervisekindlustuse seadus (Zakon o obveznom zdravstvenom

osiguranju) (Narodne novine nr 80/13 ja 137/13), mis kehtis kahjustava sündmuse

toimumise ja põhikohtuasjas menetluse algatamise kuupäeval.

Artikkel 36

„1. Kohustuslikust ravikindlustusest tuleneva õiguse raames on kindlustatud

isikutel õigus:

1 sümbol „[…]“ tähendab, et teksti osa on ebavajalikuna välja jäetud

FREISTAAT BAYERN

5

1) saada hüvitist ajutise töövõimetuse või töötamise takistuse korral

tervishoiuteenuste kasutamise või muude käesoleva seaduse artiklis 39 nimetatud

asjaolude tõttu (edaspidi „hüvitis“) […]“.

Artikkel 39

„Kindlustatud isikul on õigus saada hüvitist seoses kohustusliku ravikindlustusega

hõlmatud tervishoiuteenuste kasutamisega või muudel käesolevas seaduses

määratletud asjaoludel, kui:

1) ta on haiguse või vigastuste tõttu ajutiselt töövõimetu või kui ta paigutatakse

raviks või uuringuteks meditsiiniasutusse […]“.

Artikkel 40

„Artikli 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tervishoiuteenuste kasutamisega seotud

hüvitised maksab kindlustatule oma vahenditest:

1) juriidiline või füüsiline isik – tööandja esimese 42 ajutise töövõimetuse päeva

eest ja seni, kuni kindlustatud isik töötab kolmandas riigis, kuhu juriidiline või

füüsiline isik on ta lähetanud, või kuni ta ise töötab kolmandas riigis […]“.

Artikkel 41

„[…] 3. Käesoleva seaduse artikli 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajutise

töövõimetuse perioodi eest makstava hüvitise arvutab ja maksab juriidiline või

füüsiline isik – tööandja vastavalt alates ajutise töövõimetuse 43. päevast või

kaheksandast päevast tingimusel, et tervisekindlustusasutus2 on kohustatud

makstud hüvitise tagasi maksma 45 päeva jooksul alates tagasimaksetaotluse

saamisest“.

Artikkel 136

„1. Tervisekindlustusasutus on kohustatud nõudma kindlustatud isiku haiguse,

vigastuse või surma põhjustanud isikult tekkinud kahju hüvitamist.

2. Kahju eest, mida töötaja on käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud juhtudel

tervisekindlustusasutusele tekitanud kas töö käigus või seoses tööga, vastutab

juriidiline või füüsiline isik – tööandja.

3. Tervisekindlustusasutus on kohustatud käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud

juhtudel nõudma kahjuhüvitist ka otse töötajalt, kui kahju on tekitatud tahtlikult

või raske hooletuse tõttu.

2 Hrvatski zavod za zdravstveno osiguranje (Horvaatia tervisekindlustusasutus), kes kohustusliku

tervisekindlustuse seaduse (Zakon o obveznom zdravstvenom osiguranju) artikli 3 kohaselt

vastutab Horvaatia Vabariigis kohustusliku tervisekindlustuse eest.

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24

6

4. Kui tervisekindlustusasutus nõuab kahju hüvitamist juriidiliselt isikult või

füüsiliselt isikult ja töötajalt, vastutavad nad kahju eest solidaarselt“.

Artikkel 140

„Tervisekindlustusasutus on kohustatud nõudma käesoleva seaduse artiklis 136

ette nähtud juhtudel tekitatud kahju hüvitamist ka otse kindlustusandjalt, kelle

juures isikud on kindlustatud seoses vastutusega kolmandatele isikutele tekitatud

kahju eest, vastavalt selle riski kohustuslikku kindlustust käsitlevatele

õigusnormidele“.

Artikkel 142

„Tervisekindlustusasutus on kohustatud nõudma hüvitist käesolevas seaduses ette

nähtud juhtudel, sõltumata asjaolust, et kahju on tekkinud sellise hüvitise

maksmisest, millele kindlustatud isikul on õigus kohustusliku ravikindlustuse

vahenditest ehk riigieelarvest“.

Artikkel 143

„Hüvitis, mida tervisekindlustusasutusel on õigus nõuda käesoleva seaduse

artiklites 135 ja 136 ning artiklites 138–142 nimetatud juhtudel, hõlmab

ravikulusid ja muid teenuseid ning tervisekindlustusasutuse makstud rahalisi

hüvitisi ja muid hüvitisi“.

14 Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus) praeguses

kohtupraktikas on selgelt väljendatud õiguslikku seisukohta, mille kohaselt ei ole

ei tööandjal ega tema vastutuskindlustuse andjal õigust saada hüvitist töötaja

ajutise töövõimetuse korral, mis on tingitud tööõnnetusest. Selle kinnituseks on

käesolevale eelotsusetaotlusele lisatud 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus […].

Sellest otsusest nähtub, et tööandjatel ei ole õigust nõuda kahju eest vastutavalt

isikult ega tema kindlustusandjalt hüvitist selle eest, mida tööandjad on oma

töötajale maksnud vigastuste tõttu töölt puudutud aja eest. Sellist õigust ei ole

tööandjatel ka juhul, kui tegemist on tööõnnetuse või kutsehaigusega. Sellist

õigust ei ole ka tööandja kindlustusandjal, kuigi tööandjale on kehtestatud

kohustus kindlustada end seoses vastutusega töötajate tööõnnetuste ja

kutsehaiguste eest.

15 Selle kohtuotsuse asjakohane lõik kõlab järgmiselt:

„Tööandja, kes eespool nimetatud õigusnormide kohaselt3 maksab oma töötajale

hüvitist aja eest, mil töötaja on tööst vabastatud kolmanda isiku (kahju põhjustaja)

põhjustatud tööõnnetuse tõttu, ei ole hüvitamiskohustuse üldpõhimõtete kohaselt

lepinguväline asutus, kes vastutab töötajale vigastuste tõttu tekitatud kahju eest,

3 Jutt käib tervisekindlustuse seadusest (Zakon o zdravstvenom osiguranju) (Narodne novine

nr 75/93, 55/96 ja 1/97 – terviktekst, 109/07, 13/98, 88/98, 150/98, 10/99, 34/99, 69/00, 59/01,

82/01).

FREISTAAT BAYERN

7

sest kahjustav tegevus ei olnud suunatud tema vastu. Olukorras, kus kahjustav

tegevus oli suunatud ühe isiku vastu, aga kahjustava tegevuse tagajärjed

puudutasid ka teist isikut, peab selleks, et sellel teisel isikul oleks õigus saada

hüvitist, see õigus olema seaduses selgelt ette nähtud.

Makstes oma töötajale […] hüvitist tööõnnetusest tingitud haiguspuhkuse aja eest,

täitis hageja kindlustusandja […] oma seadusest tulenevat kohustust, mis on ette

nähtud ravikindlustuse seaduse (Zakon o zdravstvenom osiguranju) artiklites 51

ja 26.

Ravikindlustuse seaduse (Zakon o zdravstvenom osiguranju) üheski sättes ei ole

ette nähtud, et tööandja saab tööõnnetuse tõttu töötajale makstud hüvitisi tagasi

nõuda kahju eest vastutavalt isikult, samas kui selline õigus on kõnealuse seaduse

artikli 85 lõike 1 kohaselt sõnaselgelt antud Horvaatia tervisekindlustusasutusele

(Hrvatski zavod za zdravstveno osiguranje)“.

V. Eelotsusetaotluse põhistus

16 Seega olukorras, kus Horvaatia õigusnormides ei ole ette nähtud õigust saada

hüvitist kaudse kahju eest, mida tööandja kannab oma töötajale

töövõimetusperioodi eest hüvitise maksmise tõttu, tekib küsimus, kas määruse

nr 883/2004 artikli 85 lõike 1 alusel võib Saksa tööandja oma töötaja õiguse üle

võtta või isegi esitada otsese hüvitisnõude kolmandale isikule, käesoleval juhul

kahjustava sündmuse toimumise ja tagajärgede eest vastutava isiku

kindlustusandjale.

17 Euroopa Kohus on tõlgendanud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ)

nr 1408/71 artikli 93 lõiget 1, mille sisu vastab määruse nr 883/2004 artikli 85

lõikele 1, kahes kohtuotsuses, C-397/96 ja C-428/92, eelotsetaotluse esitanud

kohtu arvates aga ei ole nendes kohtuotsustes vastatud küsimusele, kas võib asuda

seisukohale, et tööandjal kui hüvitiste maksmise eest vastutaval asutusel on õigus

saada hüvitist, kui liikmesriigis, kus kahju tekkis, ei saa kahjustatud isik sellist

hüvitist nõuda, st selleks puudub õiguslik alus.

18 Praegu on Euroopa Kohtu menetluses kohtuasi C-7/24, milles Taani kohus palub

oma eelotsusetaotluses tõlgendada määruse nr 883/2004 artikli 85 lõiget 1. Selle

taotluse sisust, mis on avaldatud töödokumendina, nähtub, et selle taotluse

põhikohtuasi on sarnane käesoleva taotluse põhikohtuasjaga. Oluline erinevus

seisneb selles, et selle kohtuasja hagejad on Saksa avalik-õiguslikud

pensionikindlustusasutused (seaduse kohaselt kohustatud

sotsiaalkindlustusasutused), samas kui Horvaatia kohtus menetluses olevas

kohtuasjas on hageja kahjustatud isiku tööandja. Kostja on Taani

tsiviilkindlustusasutus sarnaselt Horvaatia kohtu menetluses oleva kohtuasjaga.

Selles taotluses kerkib ka küsimus, kas selle liikmesriigi materiaalõiguse normid,

kus kahju tekkis, võivad piirata kohustatud sotsiaalkindlustusasutuse

tagasinõudeõigust juhul, kui sotsiaalkindlustushüvitised, mille tagasimaksmist

taotletakse, ei ole identsed või vähemalt ei ole oma olemuselt võrreldavad

EELOTSUSETAOTLUS 3.5.2024 – KOHTUASI C-357/24

8

nõudega, mida kahjustatud isik võiks nende materiaalõiguse normide alusel nõuda

(eelotsusetaotlus kohtuasjas C-7/24, punkt 58).

VI. Eelotsuse küsimus

Eeltoodut arvesse võttes kinnitab Visoki trgovački sud Republike Hrvatske

(kõrgem kaubanduskohus, Horvaatia Vabariik) teise astme kohtuna käesolevas

kohtuasjas ELL artikli 19 lõike 3 punkti b ja ELTL artikli 267 alusel, et Euroopa

Liidu Kohtule tuleb esitada järgmine eelotsuse küsimus:

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ)

nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 85

lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selleks, et tööandjal kui hüvitiste maksmise eest

vastutaval asutusel oleks õigus esitada kahju hüvitama kohustatud kolmandale

isikule või tema kindlustusandjale tagasimaksenõue seoses haigushüvitisega, mille

tööandja maksis töötajale kahju tõttu, mis tekkis teise liikmesriigi territooriumil

toimunud sündmuse tagajärjel, peab õiguslik alus sellise hüvitise nõudmiseks

olema olemas liikmesriigis, kus kahju tekkis?

Zagreb, 3. aprill 2024

[…]

Lisad:

– esimese astme kohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja esimese astme kohtu

toimiku oluliste osade koopiad

– 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsuse Rev-x 1048/13–2 koopia

[…]