Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp juhatuse liikmed

[email protected]

Meie 14.08.2024 nr 2.1-1/24/766-1839-2

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Metsapargi tn 12, Kohtla-Järve korteriühistu

territooriumil uksesilmakaamerate kasutamisega, mis filmivad Metsapargi tn 12 kortermaja

trepikoda. Pöördumise kohaselt puuduvad videovalve teavitussildid, kaamerate kasutamise

tingimused ja korteriühistu kaamerate kasutuskorra otsus, mistõttu selgitan Teile kaamerate

kasutamise nõudeid, et saaksite oma tegevuse üle vaadata ja viia sisse muudatused.

 Korteriühistule (KÜ) kuuluvat ala saab filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või

korteriomanike kokkuleppel.

 Avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi alla) võib filmida üksnes juhul, kui olete

eelnevalt koostanud õigustatud huvi hinnangu.

 Kaamerate kasutamisel peavad olema koostatud nõuetekohased andmekaitsetingimused ja

paigaldatud teavitussildid.

Kaamerate kasutamise otsus

Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse1 järgi isikuandmete töötlemine,

milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil (trepikojas, hoovis,

parkimisplatsil, prügimaja alal) kaamerate kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga

üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

Vastavalt Riigikohtu praktikale2 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel3, kuid võib

endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja

korteriomanike kokkulepet4. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi esemel

toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike

õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälte enamusega piisab, kui ühistu paigaldab

kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt,

1 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 (IKÜM). 2 Vt Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549. 3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 4 KrtS 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet.

2 (3)

et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude

rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate

jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on

kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele

ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte

salvestisest.

Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused peavad tulenema

otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse.5 Teisisõnu tuleb anda

kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus tutvuda

valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes

peavad IKÜM artiklist 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed,

viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk

ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele

juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Vajalik on paigaldada ka sellekohane

teavitussilt.

Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi

KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmiseks.

Enne otsuse tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning

analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav

valgustus). Kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi

lahendamiseks ning kogutud andmeid ei tohi hiljem kasutada muul eesmärgil, näiteks kes

millise autoga sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune

kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule,

kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse.

Kui alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu, peab

KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi hindamine ja dokumenteerimine on

kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ kohustus. Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata,

oleme selgitanud eraldi juhendis.6

Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma andmekaitsetingimustes,7 mis on osa kaamerate

kasutamise korrast. See tähendab seda, et andmekaitsetingimustes on paika pandud kaamerate

kasutamise kord, kus sisaldub informatsioon kaamera omaniku kontaktandmetest, salvestiste

säilitamisest, kaamerate kasutamise eesmärgist jne. Andmekaitsetingimused peavad olema

arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning hõlpsasti kättesaadavad, näiteks KÜ e-

postile kirjutades. Näidis andmekaitsetingimustest, mis reguleerib kaamera kasutamise korda,

kättesaadav SIIN.

Teavitussildid

Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse

sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos

kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. See

tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud trepikotta

ning ka trepikoja uksele.

5 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16. 6 Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. 7 IKÜM artiklis 14 loetletud punktid.

3 (3)

 Sildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja

nimi (KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.

Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi genereerijat.

Kaamerasalvestised

KÜ peab kaamerate kasutamisel arvestama ka inimese õigusega saada tema kohta kogutud

andmeid ehk väljavõtteid videosalvestistest. Korteriühistul on kohustus vastata

videosalvestistega tutvumise nõuetele 30 päeva jooksul.8 Lisaks on IKÜM artikli 17 alusel õigus

isikul andmetöötlejalt, st ühistult nõuda ka enda andmete (antud juhul videosalvestiste)

kustutamist. Ühtlasi tuleb arvestada, et mida pikem on salvestiste säilitamisaeg, seda rohkem tuleb

põhjendada (kui see on pikem kui 72 tundi) eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust.9

Informatsioon säilitamise kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes.

Kohustus isikule vastata

KÜ-l kui andmetöötlejal on kohustus isikute (andmesubjektile) taotlusele vastata ühe kuu jooksul.

Te peate taotluse korral isikule selgitama, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on kaamera

paigaldatud, samuti seda, kas ja mis ulatuses jääb kaamera vaatevälja Teie kinnistust väljaspoole

jääv ala. Isikul on õigus saada teavet, kas Te töötlete tema isikuandmeid (nt naabril on õigus saada

teavet, kas Te filmite tema kinnistut). Samuti on õigus esitada vastuväide filmimise osas, mispuhul

peate lõpetama filmimise, välja arvatud juhul, kui tõendate, et kaamera salvestab õiguspärasel

põhjusel, mis kaalub üles vastuväite esitaja huvid, õigused ja vabadused (naaberkinnistu

filmimiseks õigustatud huvi ei ole). IKÜM artikkel 15 annab igale kaamera vaatevälja jäänud

isikule õiguse küsida enda kohta salvestisest koopiat, kusjuures teised isikud tuleb eelnevalt muuta

tuvastamatuks (nt hägustades). Nõue tuleb täita kuu aja jooksul.

Isiklik kasutus

Kui kaamera on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema

ainukasutuses olev ala (nt korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav,

kortermaja trepikoda, kõrvalmaja), siis õigustatud huvi hinnangut ei ole vaja läbi viia ning puudub

ka teavitussildi paigaldamise kohustus.

Palume vaadata üle oma kaamerate asukoht ja vaateväli ning mõelda hoolega läbi kaamera

kasutamise vajalikkus ja eesmärk. Samuti tuleb kaamerate nõuetekohasel edasikasutamisel

paigaldada teavitussilt.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta elamualadel leiate Andmekaitse Inspektsiooni

kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga.

Inspektsioon võib kahtluse korral teostada igal ajal ette teatamata kontrolli, et veenduda kas

kaamerate kasutamine vastab eelnevatele tingimustele ja vajadusel algatada ka menetluse.10

Lugupidamisega

Kaire Jürgenstein

jurist

peadirektori volitusel

8 IKÜM artikkel 15. 9 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes

https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p 121 10 Isikuandmete kaitse seadus § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse § 50 ja 51.