Tere!

Edastasite Terviseametile Suur Primorskoje AÜ salvkaevust nr 1 (Ankru 27, Narva linn) ja salvkaevust nr 2 (Ankru 10, Narva linn) võetud veeproovide analüüsitulemused.

Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded"(edaspidi määrus nr 61) on määratud joogivee näitajad, mille sisalduse alusel hinnatakse joogivee kvaliteeti. Määruse nõuded ei laiene isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

Määruses toodud nõudeid ja piirsisaldusi mikrobioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele ning indikaatoritele on aga siiski võimalik kasutada erakaevude joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamiseks.

Analüüsitulemuste kohaselt esineb salvkaevu nr 1 ja nr 2 vees coli-laadseid baktereid, soole enterokokke, Escherichia coli (lühendatult E.coli) ning kolooniate arv 22 °C juures on ebaloomulike muutustega. Salvkaevus nr 1 piirnormi ületab ka raua sisaldus.

Coli-laadsed bakterid, soole enterokokid ja E.coli on indikaatormikroorganismid, mille avastamine joogivees võib tõestada fekaalse päritoluga reostuse esinemist ja väljaheidetega levivate soolenakkuste tekitajatega joogivette sattumise võimalikkust.

E. coli esineb peamiselt inimese ja soojavereliste loomade soolestikus. See võib sattuda vette koos väljaheidetega suurte vihmasadude, lume sulamise või muude sademete ajal. Selle indikaatorliigi leidumine vees viitab otseselt hiljutisele või jätkuvale mikrobioloogilisele saastusele. E.coli avastamine tõestab, et joogivette on võinud sattuda väljaheidetega levivad haigustekitajad.

Soole enterokokid on bakterid, mis elavad soojavereliste loomade, sealhulgas inimeste soolestikus ja viitavad seetõttu kaevuvee võimalikule saastumisele väljaheitejäätmetega. Enterokokke ei peeta tavaliselt inimestele kahjulikuks, kuid nende esinemine keskkonnas võib viidata ka muude haigust põhjustavate ainete, näiteks viiruste, bakterite ja algloomade esinemisele.

Coli-laadsete bakterite esinemine vees viitab vee puudulikule puhastamisele, töötlemisjärgsele saastumisele, toitainete rikkalikule leidumisele vees, haigustekitajate vette sattumise võimalikkusele.

Kolooniate arv 22 °C juures peab olema ebaloomulike muutustega, nende arvu mõõtmine aitab hinnata üldist vee seisu. Nende arvukuse järsk suurenemine võib olla reostuse varajane hoiatus.

Kõrgenenud raua sisaldus joogivees ei kujuta tervisele ohtu, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi, eelkõige võib kaasneda ebameeldiv maitse ja hägusus, vee kollakas värvus ning pruun sete. Ülemäärane raua sisaldus vees pärineb veekompleksist või amortiseerunud metalltorustikust. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetele on tervisele ohutu juua vett, milles on rauda kuni 2000 μg/l. Juba 300 μg/l raua kontsentratsioon jätab inventarile, lauanõudele ja pesule punakaspruunid plekid, mida on väga raske eemaldada. Kui need setted veetorustikust lahti lähevad, voolab läbi segisti roostes vesi.

Juhime tähelepanu, et salvkaevude vesi on üldjuhul kõikuva kvaliteediga. Seda peamiselt kuna tüüpiliselt on salvkaevud madalad, avatud reostusele rohkem kui puurkaevud, ning kergemini mõjutatud aastaajalistest ja ilmastikulistest muutustest. Kaevuvett on soovitatav regulaarselt lasta kontrollida ja kaevu tuleb ka puhastada. Raua sisalduse ületamisel on soovitatav paigaldada vastavad filtersüsteemid/veetöötlusseadmed ning neid siis vastavalt kasutusjuhenditele regulaarselt hooldada. Mikrobioloogilise reostuse korral tuleks esmalt üle kontrollida kaevu tehniline seisukord ja selle avatus reostusele, tegevused kaevu hooldusalal ja lähipiirkonnas, et tuvastada saasteallikas (ja see likvideerida) ja vajaduse korral kaev desinfitseerida. Välistama peab pinna- ja reovee edasise sattumise kaevu.

Kuna joogiveest on avastatud mikroorganisme, siis soovitame joomiseks ja kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta või kasutada joogivett teisest allikast (sh pudelivesi). Loomulikult peab sellise vee kasutamine olema lühiajaline, st reostusallikas tuleb välja selgitada, seejärel likvideerida ning kaev puhastada ja desinfitseerida. Kaevu puhastamiseks soovitame pöörduda vastava eriala spetsialistide poole, kes kasutavad joogivee puhastamiseks sobivaid desinfitseerivad meetodid ning seadmeid. Täiendav info kaevu puhastamise kohta on leitav ka Terviseameti kodulehel (https://www.terviseamet.ee/et/valkonnad/keskkonnatervis/vesi/kaevuvesi).

Lugupidamisega

Anna Kalinina

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

LAUATEL | MOBTEL 505 3776

[email protected]

Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.