Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

01.08.2024

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise

eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 (edaspidi RRF) reformi 8.1

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada

taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu.

RRF näeb reformi 8.1 elluviimiseks ette järgmised tegevused:

1. Tuuleparkide ehitamise kiirendamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu

elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest:

1.1. Prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamine (uute arendusprojektide

kiirendamiseks).

1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine.

1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine.

1.4. Maatoimingute optimeerimine.

1.5. Õigustoimingute optimeerimine.

2. KOV võimestamine roheliste investeeringute tegemisel.

3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel.

4. Teavitustegevused.

Lisaks on RePowerEU eesmärk tõhustada valitsusasutuste koostööd.

Reformi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus 28.09.2023. a protokollilise otsusega nr 50-122

määranud reformi 8.1 elluviijaks Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ja tegevuste

elluviimisse kaasatud partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi

TTJA).

Riigisisene ülesannete jaotus reformi elluviimiseks on kehtestatud kliimaministri 22.11.2023. a

käskkirjas nr 483 (edaspidi RePowerEU käskkiri).

Eelnõuga täiendatakse ja muudetakse RRFis ja RePowerEU käskkirjas nimetatud reformi

elluviimiseks kavandatud tegevusi, tulemusi ja eelarve jaotust. Muudatuste eesmärk on tagada,

et RRF raha läheb tuuleenergia arengu toetamiseks kõige mõjusamate tegevustele.

Eelnõu ja seletuskirja koostas KLIM energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht

Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 625 4443). Eelnõu

juriidilise ekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba

([email protected], tel 625 8998).

1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava. 2 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine

2

II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 2, milles on toetatavad tegevused, nende tulemused ja

toetatavate tegevuste eelarve jagunemine asutuste vahel.

Käskkirja punktiga 1 muudetakse KLIM tegevusi.

Punkti 1 alapunkt 1 on seotud taastuvenergia mõjuhindamise kiirendamisega. Kehtiva

käskkirja punktis 1.1.4. nimetatud tegevus sõnastatakse laiemalt taastuvenergia menetlustes

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kiirendamisena ja muudetakse andmeallikas

tegevuse kirjeldust.

Muudatusega lisatakse senisele juhtekspertide koolitusmoodulite väljatöötamise tegevusele

kaks alategevust:

- Mõjuhindamise juhendmaterjali koostamine

Keskkonnamõju Hindajate Ühing on toonud välja, et ühine juhend riigisisese lähenemine kohta

müra, sh madalsagedusliku müra ehk infraheli, vibratsiooni ja varjutamise mõju hindamiseks

aitaks kiirendada mõjuhindamisi ja vähendada vaidlusi. KLIM hangib nimetatud nelja

mõjuvaldkonna eri riikide praktika analüüsi ja juhendi kavandi. Hanke läbiviimiseks on

kavandatud kuni 60 000 eurot.

- Analüüs KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH künniste tõstmiseks ja võimalusel

nendest hindamistest loobumiseks

KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH koostamise künniste tõstmisega on võimalik

kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Samas peab künniste tõstmine arvestama

tegevusega, mille mõju hinnatakse ja üldlevinud praktikaga, sh praktikaga teistes riikides.

Näiteks kohustab senine Vabariigi Valitsuse määrus3 eelhinnangut tegema juhul, kui maismaale

rajatakse rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaam, mille koguvõimsus on üle 7,5MW. Kui

kehtivas õiguses on künniste seadmisel rõhk tuulikute arvul, siis tuulikute võimsuse kasv

tähendab seda, et sisuliselt tuleb ka 1 ja 2 tuulikuga teha põhjalik eelhinnang, mis ei pruugi olla

mõistlik ressursikasutus. KLIM hangib analüüsi koos ettepanekutega künniste tõstmiseks ja

võimalusel mõju hindamise kohustusest loobumiseks. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni

30 000 eurot.

Juhtekspertide koolitusmooduli väljatöötamise moodulis on kavas hinnanguliselt 20 inimesele

pakkuda KMH juhteksperdi täiendkoolitust ning 20 inimesele KSH juhteksperdi

täiendkoolitust, sama tegevuse raames pakutakse hinnanguliselt 20 valdkondlikule eksperdile

Natura hindamise täiendkoolitust (maht eeldatavalt 4-8 tundi).

Punkti 1 alapunkt 2 on seotud tööstuse teekaartide koostamisega. Tegevuse 1.1.6. raames oli

esialgu kavas olla partneriks erialaliitudele teekaartide koostamisel. Tegevuse eelarves oli

arvestatud üksnes teekaartide keskse projektijuhi tööjõukuludega, mis on kavandatud KLIM

tööjõukulude sees. Esialgse kava kohaselt oleks teekaardid välja töötanud

esindusorganisatsioonid, keda KLIM toetab metoodika ja sisulise koostööga. Teekaartide

väljatöötamisel on tõrkeks osutunud asjaolu, et igale kriitilise tähtsusega tehnoloogia valdkonna

teekaardile ei ole partneriks esindusorganisatsiooni. Samuti on probleemiks, et erialaliitudel ei

ole vaba ressurssi teekaartidega piisava intensiivsusega tegelemiseks. Eelarve suurendamisega

3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu

3

nähakse ette lisaressurss teekaartide koostamise kiirendamiseks koostöös erialaliitudega,

samuti kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse seisukohast kriitilise tähtsusega

tehnoloogiate teekaartide koostamiseks Kliimaministeeriumi eestvedamisel. Sellised

valdkonnad on näiteks kriitilised toormed, süsinikuvabad kütused, ringmajanduse ja

süsinikupüüdmise tehnoloogiad. Need valdkonnad on kriitilise tähtsusega, ent nende küpsus

kasutuselevõtuks on erinev ning samuti võib olla vaja teha muudatusi regulatsioonides või

soodustada muul moel nende kasutuselevõttu.

Lisaks senises eelarves ettenähtud kulule 200 000 eurot erialaliitude teekaartide koostamise

kiirendamiseks nähakse eelarves ette 300 000 eurot valdkondlike tehnoloogiate teekaartide

koostamiseks. Eelarves arvestatakse lisaks keskse projektijuhi tööjõukuludele ka teenuse ja

uuringute sisseostmise ning täiendavate tööjõukuludega tehnoloogiatele fokusseeritud

teekaartide koostamiseks.

Punkti 1 alapunkt 3 on seotud taastuvenergia loamenetluse kiirendamisega. Kehtiva käskkirja

punktis 1.1.7. tehakse loamenetluste kiirendamiseks ehitisregistri (edaspidi EHR) arendus,

samas vajab arendust ka keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. Andmeallikas muudetakse

tegevuse kirjeldust ja lisatakse meretuulepargi hoonestusloa rakendamiseks vajalikele

arendustele ka taastuvenergia menetluste ühise kontaktpunkti arendus. KLIM hangib EHR ja

KOTKA arendused. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 400 000 eurot.

Punkti 1 alapunkt 4 seondub nii tuuleparkide ehitamise kui mõjuhindamise kiirendamisega.

Käskkirja lisatakse uue tegevusena kvartaalselt elektri hinna mõjuanalüüside koostamine.

Soodsam elektri hind on üks tuuleenergia kasutuselevõtu toetamise põhjus ja seetõttu ka vajalik

analüüsida, milline mõju võib Eestis ja regioonis lisanduvatel tuuleenergia võimsustel olla

elektri hinnale. Mõju analüüsimiseks kasutatakse rahvusvaheliselt kasutatavatest

andmebaasidest kättesaadavaid elektri hinna ja tehnoloogia hinna (LCOE) andmeid võrdlevaid

raporteid, mille põhjal koostatakse Eesti olusid arvestav mõjuanalüüs. KLIM hangib vähemalt

kolme levinuma andmekogu prognooside kasutamise õigused ja riigisisese mõjuanalüüsi

koostamise. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 175 000 eurot.

Tegevusena lisatakse käskkirja meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt järgmiste

mõjuanalüüside hankimine:

- meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs. Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti

merealale kavandatavate meretuuleparkide riigisiseselt avalduvat majanduslikku mõju ja

potentsiaali. Sh analüüsitakse riigisisest potentsiaali teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks4, võimalike täiendavate töökohtade5 ja teenuste mõju nii meretuuleparkide

paigaldamisel kui ka hooldamisel, mõju ja võimalusi sadamatele, meretuulepargi mõjualas

asuvatele omavalitsusüksustele, mere elusressurssidele ja meretranspordile6. KLIM hangib

mõjuanalüüsi koostamise.

- energiataristu välisühenduste mõjuanalüüs. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et hiljemalt

2025. a kuulutatakse välja maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumised aastase

4 2022. a on Euroopa Regionaalarengu Fondi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise

programmi RITA raames valminud Eesti meretööstuse innovatsiooni teekaart 5 2024. aastal viib Kutsekoda läbi OSKA uuringut tuuleenergeetika kuni aastani 2040 oskuste- ja tööjõuvajaduse

kaardistamiseks. 6 2016. a on valminud kalandusele, energeetikale ja meretranspordile keskenduv uuring Pihor, K. et al Mereala

planeeringu alusuuring: merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel.

Poliitikauuringute Keskus Praxis.

4

taastuvelektri tootmise kogumahuga kuni 9,6 TWh. Meretuuleparkide lisandumine on

tõenäoline aastaks 2033. Meretuuleparkide rajamisega kaasnevalt kasvab ka taastuvelektri

tootmine nii suures mahus, et Eestil oleks võimalus suuremas mahus energiat eksportida.

Välisriikidega ühenduse loomiseks võrgutaristu ehitamine eeldab suuri investeeringuid ja

enne otsuste tegemist on vajalik tasuvus- ja mõjuanalüüsi koostamine. Eeskätt on fookuses

Eesti ja Saksamaa võrgutaristu loomise mõjud. KLIM hangib mõjuanalüüsi koostamise.

Hangete läbiviimiseks on kavandatud kuni 500 000 eurot, millest kuni 350 000 eurot on

kavandatud riigisisese väärtusahela analüüsile ja kuni 150 000 välisühenduste analüüsile.

Punkti 1 alapunktiga 5 tehakse eelnevad muudatused KLIM toetatavate tegevuste tabelis.

Punkti 1 alapunktiga 6 muudetakse KLIM toetatavate tegevuste eelarve summat. Kehtiva

käskkirja p 1.3. kohaselt on KLIM eelarve tegevuste elluviimisel 11 520 783 eurot. Muudatuste

tulemusel on KLIM eelarve 10 899 389 eurot. Eelarve jaotus oli arvestuslikuna aluseks

käskkirja tegevuste kokkuleppimisel, jaotust ei ole kehtestatud käskkirjas.

Kehtiva RePowerEU käskkirja kohaselt oli kavandatud üle 7 miljoni euro tuuleenergia

prioriteetsete arendusalade jätkutegevusteks, mille tegemine esialgu kavandatud kujul ja mahus

ei ole otstarbekas. Prioriteetsete alade jätkutegevusena oli kavandatud, et pärast KAURi

uuringute läbiviimist moodustatakse aladest terviklike tuuleparkide arendamiseks sobivad alad,

omandatakse selleks vajadusel eramaid, viiakse aladel riigi eriplaneering ja antakse seejärel

alad enampakkumisega arendajate kasutusse. Senist riigi eriplaneeringu kogemust arvestades

osutuks sel viisil prioriteetsete alade ettevalmistamine aga aeganõudvamaks kui KOV

planeeringute ettevalmistamine. Seega ei kavandata prioriteetsete alade kasutusse andmisele

eelnevalt eramaade omandamist ega riigi eriplaneeringu koostamist. Maatoimingute

ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse

andmiseks on endiselt vajalik ja arvestatakse ka eelarves.

Rahastust vähendatakse tegevusel 1.1.9. Prioriteetsete alade jätkutegevused ja suurendatakse

tegevustel 1.1.5. (KOV võimestamine) ja 1.1.6. (sektorite ja tehnoloogiate teekaardid).

Tegevus

Kvantitatiivne

näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Vastutav

osakond

Ühik Baas

-tase

Si

ht

-

ta

se

Kvar

tal Aasta

1.1.5. KOVidele

tuuleenergia

konsultatsiooniteen

use kujundamine ja

rohepöörde

võrgustiku loomine.

Võrgust

ikku

kaasatu

d

KOVide

arv

0 50 II 2024

Loodud on kontaktpunkt, mis

koondab arendajate kui KOV-

ide tagasiside, loob haldusala

asutuste vahelise võrgustiku

ja teenuse probleemide

lahendamiseks. Võrgustikku

on koondatud vähemalt 50

KOVi.

Roherefor

mi

Tegevuse 1.1.5. raames korraldatakse KOV juhtidele õppereisid vähemalt kahte välisriiki

tuuleparkidega tutvumiseks ja KOV kogemuse saamiseks. Tuuleparkide rajamisel on

võtmetähtsusega KOV planeeringuteni jõudmine. Planeeringuid on algatatud üle 40 KOVis ja

menetluse kiiremaks liikumiseks on vaja teadmisi tuuleparkide nii positiivsete kui negatiivsete

mõjude kohta. Kuivõrd Eestis on KOV kogemus tuuleparkide rajamisega seoses napp, on kavas

5

KOV tuulealade planeeringuid toetada teiste riikide KOVide kogemustega. Kavandatud on

õppereisid kahele grupile KOV juhtidele, a 20 inimest. Seni oli tegevuse kuludes arvestatud

üksnes KOV koordinaatori tööjõukuludega, mis on KLIM tööjõukulude sees. Õppereiside

korraldamiseks kavandatakse tegevuses lisaks 50 000 eurot.

KLIM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 2 298 060 2 683 166

KMH/KSH juhtekspertide täienduskoolitus 80 000 80 000

KMH võrdlev analüüs ja juhendmaterjal 0 60 000

KMH eelhinnangu künniste analüüs 0 30 000

Elektrihinna prognooside koostamine 0 175 000

Meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvad mõjuanalüüsid 0 500 000

EHR arendus ühendloa ja KMH protsessi menetlemise

võimaldamiseks

861 250 861 250

EHR arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste

võimaldamiseks

0 300 000

Tuulikutasu ja lubade menetlemisega seotud IT arendus

(KOTKAS)

110 000 110 000

KOTKA arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste

võimaldamiseks

0 100 000

Sektorite ja tehnoloogiate teekaardid 0 500 000

KOV juhtide õppereisid tuuleparkidesse 50 000 50 000

Kommunikatsioon 329 634 329 634

Prioriteetsete alade jätkutegevused 7 841 839 5 120 340

Kokku 11 570 783 10 899 389

Käskkirja punktiga 2 muudetakse Keskkonnaagentuuri tegevusi, mis on seotud tuuleenergia

kasutuselevõtu kiirendamise ja prioriteetsete arendusalade kaardistamisega.

Punkti 2 alapunktiga 1 laiendatakse tegevust 2.1.2. Kehtivas käskkirjas on tegevus seotud

tuuleenergia võimsuste kaardistamise ja vastava kaardirakendusega. Keskkonnaagentuur on

teinud senise tegevuse raames tuuleenergia olemasoleva ressursi ja tuuleenergeetika arenduste

hetkeseisu kaardistuse7, mida kvartaalselt uuendatakse. Keskkonnaagentuur töötab välja ka

lahendused kaardistuse tõhusamaks uuendamiseks. Lahenduste väljatöötamiseks nähakse

Keskkonnaagentuuri eelarves ette 35 000 eurot.

Tegevuse muudatusega laiendatakse ülesannet kogu taastuvenergia kaardistuse koostamisele.

Muudatus on seotud 18.10.2023. a vastu võetud taastuvenergia direktiivi muudatustega8.

Direktiivi artikkel 15b kohaselt tuleb liikmesriikidel kaardistada alad, mis on vajalikud riikliku

panuse andmiseks Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia eesmärgi saavutmisesse. Kaardistuse

aluseks võetakse liikmesriigi riiklikus energia- ja kliimakavas loetletud taastuvenergia

tehnoloogiad ja kirjeldatud trajektoorid. Kaardistuses näidatakse nii maapealsed, maa-alused

7 Tuuleenergeetika võimsus Eestis 8 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL)

2015/652

6

taastuvenergiaks sobivad alad, kui ka mere- ja siseveekogude alad, seejuures kaardistatakse

lisaks taastuvenergiarajatistele ka taristu (salvestus, võrgud) ning selle rajamise või uuendamise

potentsiaal. Kaardistuses lähtutakse mh selles, milline on liikmesriigi energianõudlus ning

soositud on alade mitmeks otstarbeks kasutamine.

Kaardistuses on kavas olemasolevate võimsuste kaardistamisel kasutada eri andmekogudes,

eeskätt EHRis ja Maa-ameti andmekogudes, aga ka Eleringi ja Elektrilevi kogutud andmeid.

Taastuvenergia potentsiaali kirjeldamisel lähtutakse eeskätt ruumilise planeerimise

dokumentidest, sh mereala planeeringust. Eesmärk on, et kaardistus uueneb automaatselt

vastavalt nende andmekogude uuenemisele, mida kaardistuse alusena kasutatakse.

Taastuvenergia kaardistamiseks koostab Keskkonnaagentuur esmalt koondkaardistuse eri

andmekogudes kättesaadavatest andmetest. Taastuvenergia kaardistuseks kasutatakse

varasematest tegevustest tekkinud jääk ca 50 000 eurot, seega tegevuse eelarvet ei suurendata.

Punkti 2 alapunktiga 2 lisatakse Keskkonnaagentuurile uus tegevus seoses maardlate aladel

tuuleenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamisega. 2023. aasta kevadel võttis Riigikogu

vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab maardlate alade nö vahekasutust ja tähtajaliselt

taastuvenergia ehitiste rajamist. Samas nendel maardlatel puuduvad kehtivad keskkonnaload,

samuti ei ole esitatud selleks taotluseid. Need alad ei ole ka ei ole turbaalade puhul kantud ka

kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirja9. Selliseid alasid, mida on tulevikus maavara kaevandamiseks kavas kasutusse võtta,

saab kuni kaevandamise alguseni kasutada taastuvenergia tootmiseks nö vahekasutusena, kui

plaanitav tegevus ei halvenda maavarade seisukorda, ligipääsu ega kasutust tulevikus.

Maardlatele ja maavarade perspektiivi ning levialadele tuuleparkide rajamise võimalusi on

uuritud kahes Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) analüüsis, milles otsiti võimalusi,

kuidas rajada tuuleparke Kirde- ja Kesk-Eesti10 ning Lääne-Eesti11 maardlatele, mida

lähitulevikus (järgmise 20 ja enama aasta jooksul) kasutusele ei võeta ehk nn vahekasutuse

võimaldamisest. Keskkonnaagentuuri tegevus on tehtud uuringute jätkutegevus, mille eesmärk

on Geoloogiateenistuse analüüsist valida välja tuuleenergia jaoks sobivaimad alad. EGT

analüüsis on antud hinnang sellele, kas maavarade kontekstis oleks võimalik ala taastuvenergia

arendamiseks kasutada ja järgmise etapina on vajalik hinnang, kas nende alade kasutamine on

võimalik loodusuuringutest lähtuvalt.

Maardlaaladel tuuleenergia potentsiaali kaardistamiseks nähakse Keskkonnaagentuuri eelarves

ette täiendavalt 35 000 eurot.

Punkti 2 alapunktiga 3 tehakse muudatused tegevusi ja tulemusi kirjeldavas tabelis. Lisaks

eelnevate muudatuste alusel tehtud täiendustele muudetakse Keskkonnaagentuuri tegevuse

2.1.1. andmeallika kirjeldust. Keskkonnaagentuur on mh RRF tulemuseesmärgi täitmiseks

kaardistanud tuuleenergia prioriteetseid arendusalasid kuni 1000MW potentsiaaliga

tuuleenergiaks sobivate alade leidmiseks. Kaardistuse ja analüüsi tulemused näitavad, et

mitmed alad oleks võimalik suuremas mahus kasutusele võtta, kui töötada välja

leevendusmeetmed loodusuuringute käigus selgunud oluliste ebasoodsate mõjude

9 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri 10 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja

Kesk-Eesti 11 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti

7

leevendamiseks. Muudatusega suurendatakse tegevuse 2.1.1. eelarvet ja nähakse prioriteetsetel

arendusaladel leevendusmeetmete väljatöötamiseks ette 50 000 eurot.

Punkti 2 alapunktiga 4 muudetakse Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve

summat.

Taastuvenergia kaardistusega kaasnevad kulud kaetakse senisest Keskkonnaagentuuri

tööjõukulude jäägist. Leevendusmeetmete väljatöötamise ja maardlate aladel taastuvenergia

potentsiaali kaardistamise tegevuse lisandumisega seoses nähakse Keskkonnaagentuuri

eelarves lisaks ette 85 000 eurot.

KAUR eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 551 796 1 551 796

Seire ja uuringute lisavajadused 1 180 015 1 180 015

Linnustiku inventuuri kallinemine 150 000 150 000

Prioriteetsete alade leevendusmeetmete väljatöötamine 0 50 000

Maardlaaladel potentsiaalsete tuulealade kaardistamine 0 35 000

Kokku 2 881 811 2 966 811

Käskkirja punktiga 3 muudetakse Keskkonnaameti tegevusi, mis on seotud mõjuhindamise

kiirendamisega.

Punkti 3 alapunktiga 1 jäetakse Keskkonnaameti tegevuse 3.1.1. andmeallika kirjeldusest

välja viide sellele, et mõjuhindamise kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni 2000 MW

tootmispotentsiaali mahus ehituslubade väljastamisele. Riigisisese energiatarbimise prognoosi

on korrigeeritud ja riigisisese tarbimise katmiseks näevad viimased prognoosid ette 2900 MW

tootmisvõimsuse vajaduse, mis tuleviku prognoosides võib olla veelgi suurem. Projekti

eelarves on arvestatud, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Seega on selgitust muudetud ja lisatud viide, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu

abikõlblikkuse perioodi jooksul, seega kuni 31.03.2026.

Punkti 3 alapunktiga 2 muudetakse Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve summat.

Tegevuse 3.1.2. EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete

ajakohastamine kiirendamiseks suurendatakse Keskkonnaameti tegevuse eelarvet 100 000 euro

võrra. Lisaks senisele RePowerEU raames tehtud, tegemisel ja veel hangitavale EELISe

andmete korrastamisele on kaitsealuste liikide vanade registrikannete parandamiseks

kavandatud taastuvenergeetika arendusi enim mõjutavate lindude, kahepaiksete, nahkhiirte ja

taimede osas kokku veel täiendavalt 1500 registrikande parandamine. Viidatud lisarahastus

nähakse ette KeA tööjõukulude eelarves.

Tegevuse 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000

hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate

menetlusprotsesside parendamise raames nähakse ette täiendav ressurss tagasiside analüüside

koostamiseks. Kvartaalse analüüsi tulemusel pakutakse välja nii sellised parendusettepanekud,

mida on võimalik rakendada kiiremini, näiteks muutes Keskkonnaametis töökorraldust, kui ka

ettepanekud pikemat ettevalmistust eeldatavateks muudatusteks, näiteks õigusaktide

muutmiseks. Kogutav tagasiside on oluliseks sisendiks KLIM KMH digitaliseerimise protsessi.

8

Keskkonnaameti eelarves suurendatakse KMH protsessiparenduse tegevuse eelarvet

80 000 euro võrra.

KeA eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 3 419 279 3 519 279

EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste

registriandmete ajakohastamine

350 000 350 000

Taastuvenergeetika KMH/KSH digitaliseerimine 200 000 200 000

KMH menetlusprotsessi parendamine 30 000 110 000

Spetsialistide koolitamine 190 000 190 000

Kokku 4 189 279 4 369 279

Käskkirja punktiga 4 muudetakseRegionaal- ja Põllumajandusministeeriumile tuuleparkide

rajamise kiirendamise tegevuseks kavandatud eelarve summat.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on tegevus 5.1. Tuuleenergia arendamiseks riigi

planeeringute läbiviimise kiirendamine. Tegevuses on silmas peetud Eesti-Läti 4. ühenduse

rajamiseks Paide-Lihula-Saaremaa trassi ning Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse trassi

planeeringuid.

Eesti- Läti 4. ühenduse rajamise riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) koostamiseks nähakse ette

järgmised kulud:

- Tööjõukulu kaasamiseksperdi palkamiseks, kelle ülesanne on planeeringulahenduse

personaalne tutvustamine elanikega kohtumistel. Seni on menetluses olnud kaasatud 8500

eraisikut. Täiendavalt eelarves kavandatud kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni tööjõukulu

kokku 98 000 eurot.

- teenuse ostmise kulu REP lepingu- ja asjaõiguse ning kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (KAHOS) ekspertiisi kaasamiseks. Täiendavalt eelarves kavandatud

50 000 eurot.

- REP loodusuuringute läbiviimine KAURi ekspertidega, kuivõrd hangetega sageli ei

õnnestu looduseksperte leida. Täiendavalt eelarves kavandatud 200 000 eurot.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest jäetakse välja kulu, mis oli kavandatud

2024. a tuuleenergia prioriteetsete arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse andmiseks

enampakkumiste korraldamiseks. Kuivõrd uuringutulemustest lähtudes on prioriteetsete

arendusalade riigimaade osad suuremas osas RMK valitsemisel olevatest aladel, jääb Maa-

ameti ja sellega seoses ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tegevuste vajadus

väikeseks.

REM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast

muudatusi

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 220 988 327 382

Lepingu- ja asjaõiguse ning KAHOS ekspertiis 0 50 000

REP uuringute teostamine 0 200 000

Kokku 220 988 577 382

9

Käskkirja punktiga 5 muudetakseTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi

TTJA) toetatavaid tegevusi, mis seonduvad meretuuleparkide loamenetluste kiirendamisega.

Tegevuse 6.1.1. muudatused seonduvad sellega, et senine oodatav tulemus nägi ette, et merealal

tuleb viia kokku 12 alal läbi enampakkumine ja TTJAl algatada hoonestusloa menetlus.

Kuivõrd enampakkumise tulemusel ei pruugi selguda taotlejat, kelle suhtes hoonestusloa

menetlus algatada (näiteks enampakkumisel kas ei tule ühtki pakkumist või luhtub

enampakkumine muul põhjusel), muudetakse tegevust selliselt, et TTJAl tuleb läbi viia

merealal 12 ala enampakkumised ning 90 päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest teha

hoonestusloa menetluse algatamise otsus.

Tegevuse 6.1.2. andmeallika kirjeldusest jäetakse välja viide sellele, et kiirendatud menetlusi

tehakse kuni 2000MW tootmispotentsiaali mahus ehituslubade väljastamisele. Riigisisese

energiatarbimise prognoosi on korrigeeritud ja riigisisese tarbimise katmiseks näevad viimased

prognoosid ette 2900MW tootmisvõimsuse vajaduse, mis tuleviku prognoosides võib olla

veelgi suurem. Projekti eelarves on arvestatud, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu

abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seega on selgitust muudetud ja lisatud viide, et kiirendatud

menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul, seega kuni 31.03.2026.

TTJA toetatavate tegevuste eelarvet ei muudeta.

TTJA eelarve arvestuslik jaotus

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 948 688

Spetsialistide koolitamine 20 000

Teenuste (õigusabi, ekspertiisid, teavitused) sisseostmise kulud 128 000

Kokku 1 096 688

Maa-ameti tegevusi ja toetatavate tegevuse eelarvet ei muudeta.

Maa-ameti eelarve arvestuslik jaotus

Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 518 066

Maatoimingud 372 800

Aerokaamera ja laserskänner 3 000 000

ESTPOS 2 038 231

Kokku 6 929 097

Projekti eelarve arvestuslik jaotus pärast muudatusi

KLIM 10 899 389

Keskkonnaagentuur 2 966 811

Keskkonnaamet 4 369 279

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 577 382

Maa-amet 6 929 097

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1 096 688

Kokku 26 838 646

10

III Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga.

KÄSKKIRI

Tallinn nr

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja

vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava

elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 28.

septembri 2023. a protokollilise otsuse nr 50-12 alusel:

Teen kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 lisas 2 järgmised muudatused:

1. Muudan punktis 1 loetletud Kliimaministeeriumi toetatavaid tegevusi järgmiselt:

1) punkt 1.1.4. sõnastatakse järgmiselt:

„1.1.4. Taastuvenergia menetlustes keskkonnamõju hindamise kiirendamine.“;

2) punkt 1.1.6. sõnastatakse järgmiselt:

„1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimiseks sektorite ja tehnoloogiate teekaartide koostamine ja

avalikustamine.“;

3) punkt 1.1.7. sõnastatakse järgmiselt:

„1.1.7. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri ja keskkonnaotsuste

infosüsteemi KOTKAS arendamine.“;

4) punkti 1.1. täiendatakse punktidega 1.1.10. ja 1.1.11. järgmises sõnastuses:

„1.1.10. Tuuleenergia kasutuselevõtuga seonduvalt elektrihinna prognooside koostamine.

1.1.11. Meretuuleparkide rajamisega seonduvalt energiataristu välisühenduste mõjuanalüüsi

koostamine.“;

EELNÕU

01.08.2024

5) punkti 1.2. tabelis muudetakse tegevusi 1.1.4., 1.1.6. ja 1.1.7. ning täiendatakse tabelit

tegevustega 1.1.10. - 1.1.12. järgmiselt:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Vastutav

osakond

Ühik Baas

-tase

Si

ht

-

ta

se

Kv

art

al

Aast

a

1.1.4.

Taastuvenergia

menetlustes

keskkonnamõju

hindamise

kiirendamine

Toetavad

tegevused

on ellu

viidud

0 1 IV 2025

Keskkonnamõju hindamise

nõuetele vastavate

juhtekspertide lisandumiseks

tellitakse ja pakutakse

valdkondlikele ekspertidele

juhteksperdi

kvalifikatsiooninõuetes

sisalduvaid mõjuhindamise

täienduskoolitusmooduleid.

Hinnanguliselt 40

valdkondlikule eksperdile

pakutakse kaht

täienduskoolitusmoodulit:

KMH juhteksperdi

täienduskoolitus mahuga 60

tundi ja KSH juhteksperdi

täienduskoolitus mahuga 60

tundi. Lisaks koostatakse

mõjuhindamiste

juhendmaterjal ning analüüs

eelhinnangu ning

keskkonnamõju hindamise

künniste tõstmiseks ning

võimalusel nendest

hindamistest loobumiseks.

Keskkonnak

orralduse ja

kiirguse

1.1.6.

Ärisektorite

dekarboniseerim

iseks sektorite ja

tehnoloogiate

teekaartide

koostamine ja

avalikustamine.

Sektorite

teekaartide

arv

0 8 I 2026 Kliimaneutraalse ja

taastuvenergiale toetuva

majanduse seisukohast

kriitilise tähtsusega

tehnoloogiate ja sektorite

teekaartide koostamine.

Koostatud ja avalikustatud on

vähemalt 8 teekaarti, mis

vastavad keskse projektijuhi

koostatud kriteeriumitele.

Rohereformi

1.1.7.

Taastuvenergia

menetluste

kiirendamiseks

ehitisregistri ja

keskkonnaotsust

e infosüsteemi

KOTKAS

arendamine

Ehitisregist

ri ja

keskkonnao

tsuste

infosüsteem

i arendused

0 2 II 2025

Ehitisregistris ja

keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS on

tehtud arendused

meretuuleparkide

hoonestuslubade menetluste

rakendamiseks ning arendused

taastuvenergia menetluste

kiirendamiseks taastuvenergia

direktiivi muudatustest

tulenevalt. Loodud on ühtne

kontaktpunkt EHRis, et

menetleda taastuvenergia

projekte. Täiendatakse EHRi

menetluskeskkonna

Ehituse ja

elukeskkonn

a

funktsionaalsused,

liidestatakse EHR

KOTKASega (x-tee teenused)

ja täiendatakse KOTKASe

funktsionaalsusi suhtluseks

EHRi menetluskeskkonnaga.

1.1.10. Tuuleenergia

kasutuselevõtug

a seonduvalt

elektrihinna

prognooside

koostamine

Kvartaalset

e

mõjuanalüü

side arv

0 5 I 2026

Rahvusvaheliselt kasutatavate

energiahinna ja tehnoloogiate

prognooside alusel koostatakse

kvartaalselt tuuleenergia

kasutuselevõtuga seoses Eesti

energiahindade prognoosid

koos analüüsiga.

Energeetika

1.1.11. Meretuuleparkid

e rajamisega

seonduvalt

mõjuanalüüside

koostamine

Mõjuanalüü

side arv 0 2 IV 2025

Koostatakse meretuuleparkide

kasutuselevõtuga seonduvalt

meretuuleenergia riigisisese

väärtusahela mõju analüüs

ning võimalike välisühenduste,

sh vajaliku energiataristu

stsenaariumite ja mõju

analüüs.

Merendus.

Energeetika

6) punkt 1.3. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1.3. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 10 899 389 eurot.“.

2. Muudan punktis 2 loetletud Keskkonnaagentuuri toetatavaid tegevusi järgmiselt:

1) punkt 2.1.2. sõnastatakse järgmiselt:

„2.1.2. Taastuvenergia võimsuste kaardistamine.“;

2) punkti 2.1. täiendatakse punktiga 2.1.4. järgmises sõnastuses:

„2.1.4. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamine.“;

3) punkti 2.2. tabelis muudetakse tegevusi 2.1.1. ja 2.1.2. ning lisatakse tegevus 2.1.4.

järgmiselt:

Tegevus

Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik

Baa

s-

tase

Siht-

tase

Kva

rtal Aasta

2.1.1.

Tuuleenergia

prioriteetsete

arendusalade

kaardistamine

Tuuleenergi

a võimsus,

mida on

võimalik

arendada

kaardistatud

aladel

0 1000

MW

III 2024 Valitsusele on esitatud 1000 MW

tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt

tuuleenergia arendamiseks sobivaid

maismaa alasid puudutava seire ja

uuringute tulemused. Alad sisaldavad

tuuleenergia arendamiseks kõige

sobivamaid alasid, millega on võimalik

liikuda kiiresti kas planeeringute või

loamenetluse etappi ning soovitusi

juurdepääsu ja liinide koridoride valikuks.

Alade tuvastamisel on lähtutud

REPowerEU meetmete „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtte analüüsist. Vajadusel

pakutakse alade kasutussevõtmiseks välja

sobivad leevendus- või hüvitusmeetmed.

2.1.2.

Taastuvenergia

võimsuste

kaardistamine

Kaardiraken

dused on

loodud

0 2 II 2025

Esimese etapina on riigipoolne info ja

arendajate jagatud andmed on koondatud

ühte tuuleenergia arengut toetavasse ja

kajastavasse kaardirakendusse. Teise

etapina kaardistatakse taastuvenergia

direktiivi muudatustes kirjeldatud nõuetest

lähtudes Eestis rajatud ja kavandatava

taastuvenergia, sh tuuleenergia,

võimsused.

2.1.4. Maardlate

aladel

taastuvenergia

arendamiseks

sobivaimate

alade

kaardistamine

Maardlaalad

el

sobivaimate

tuuleenergia

alade

kaardistus

0 1 III 2025

Maardlaaladel on kaardistatud

taastuvenergia arendamiseks sobivad alad

või alade osad nii ajutiste ehitiste rajamise

(vahekasutuse), kui maapõue seisundit

mõjutava tegevuse lubamise

(ammendunud mäeeraldis, kus maavara

kaevandamine on lõpetatud või

kavandatakse maavara(-de)

konserveerimist) osas sama ala

kaevandusloa raames taastuvenergia

ehitiste rajamise võimalusi arvestades.

4) punkt 2.3. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 2 966 811 eurot.“.

3. Muudan punktis 3 loetletud Keskkonnaameti toetatavaid tegevusi järgmiselt:

1) punkti 3.2. tabelis muudetakse tegevust 3.1.1. järgmiselt:

Tegevus

Kvantitatiivne

näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas

-tase

Sih

t-

tase

Kvartal Aasta

3.1.1. Taastuvenergiat

puudutavate KMH,

KSH, planeeringute,

Natura 2000 hindamise,

ehituslubade ja

meretuuleparkide

hoonestuslubadega

seonduvate

menetlusprotsesside

kiirendamine, sh

menetluse

kiirendamiseks

spetsialistide

koolitamine

Keskk

onnaa

meti

menetl

use

keskmi

ne

kestus

tööpäe

vades

24 14 III 2023

Senise keskmise 24 tööpäeva asemel

tehakse menetlusprotsessid keskmiselt

kuni 14 tööpäevaga. Kiirendatud

menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva

käskkirja lisa 1 punktis 7 nimetatud

abikõlblikkuse perioodi lõpuni.

2) punkt 3.3. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 369 279 eurot.“.

4. Muudan punkti 5.3. järgmiselt:

„5.3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 541 877

eurot.“.

5. Muudan punkti 6.2. tabelis tegevusi 6.1.1 ja 6.1.2. järgmiselt:

Tegevus

Kvantitatiivne

näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika

Ühik Baas

-tase

Sih

t-

tase

Kvartal Aasta

6.1.1. Merealal

tuuleparkide

hoonestuslubade

menetluste algatamise

kiirendamine

Mereal

al

läbivii

dud

enamp

akkumi

ste arv

0 12 IV 2024

2024. a lõpuks on läbi viidud 12

mereala enampakkumist, sh 2024. a

I kv lõpuks on läbiviidud kaks

mereala enampakkumist, II kv

lõpuks on läbiviidud ühe mereala

enampakkumine, III kv lõpuks on

läbiviidud kahe mereala

enampakkumised ja IV kvartalis on

täiendavalt läbiviidud viie mereala

enampakkumised. Hoonestusloa

menetluse algatamise otsused

tehakse hiljemalt 90 päeva pärast

enampakkumise läbiviimist.

6.1.2. Merealal

tuuleparkide

hoonestusloa

menetlustoimingute

kiirendamine, sh

toimingute

kiirendamiseks

spetsialistide

koolitamine

TTJA

menetl

use

kestus

tööpäe

vades

0 14 III 2023

Kiirendatud menetlusi viiakse läbi

kuni käesoleva käskkirja lisa 1

punktis 7 nimetatud abikõlblikkuse

perioodi lõpuni. Uue menetlusena

lisanduva meretuulepargi

hoonestusloa menetluses on TTJA

toimingute kestus keskmiselt kuni

14 tööpäeva.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Saata: Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

14.08.2024 nr 1-5/24/3892

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja

vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“

muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja "Toetuse

andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" muutmise käskkirja eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu

2. Käskkirja muutmise eelnõu seletuskiri

Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet

Sille Uusna-Rannap, 625 4443

[email protected]