Rahandusministeerium, Justiitsministeerium_kiri

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected]

Liisa-Ly Pakosta

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 15.08.2024 nr 6-1/240537/2404626

Märgukiri ajutistel kontodel olevate aktsiate kustutamise kohta

Austatud ministrid

Õiguskantsleri poole pöördus äriühing, kes palus hinnata väärtpaberite registri pidamise seaduse

(EVKS) § 18 lõike 4 põhiseaduspärasust. Säte näeb ette, et väärtpaberid, mis on eeldatavasti

kaotanud kehtivuse või millel tõenäoliselt puudub omanik, on võimalik väärtpaberite registrist

kustutada.

Leian, et EVKS § 18 lõike 4 rakendamiseks puuduvad vajalikud õigusnormid, sest praegu ei saa

aktsiaid väärtpaberite registrist kustutada enne, kui aktsiakapitali suuruse vähendamise kohta on

tehtud kanne ka äriregistrisse.

Seadus ei anna äriregistri pidajale volitust teha äriregistris muudatusi, mille aluseks on

väärtpaberite registri pidaja aktsiate kustutamise menetlus. Ka ei saa aktsionäride üldkoosolek

aktsiaid suunatult tühistada, kui need aktsionärid ei osale üldkoosolekul ega hääleta endale

kuuluvate aktsiate tühistamise poolt. Seetõttu on tegemist seaduselüngaga.

Selgitasite, et ülejäänud aktsionäride õiguste kaitsmiseks on säte vajalik. Samas leidsite, et seadus

on vaja muuta õigusselgemaks.

Palun analüüsige, mil viisil oleks võimalik seadusi täiendada, et leida kõigi osapoolte õigusi

tasakaalustav lahendus. Ootan teie seisukohta võimaliku lahenduse kohta hiljemalt

10. detsembriks 2024. Ühtlasi andke palun teada, mis ajaks peate võimalikuks esitada seaduse

muutmise eelnõu Riigikogule.

I. Vaidlustatud säte

1. EVKS § 18 lõige 4 sätestab:

„(4) Kui registris registreeritud väärtpaberikonto sisaldab väärtpabereid, mis on eeldatavalt

kaotanud oma kehtivuse või mille registreerimisest on möödunud üle 20 aasta ja mis on suure

tõenäosusega lõppenud või millel suure tõenäosusega puudub omaja, avaldab registripidaja

2

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes

üleskutse sellele väärtpaberile pretendeerivatele isikutele oma õigustest teatada kolme kuu jooksul,

arvates üleskutse avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Registrisse

omajatena kantud isikuid tuleb teavitada eraldi tähtkirjaga. Kui tähtaja möödumisel ei ole keegi

registripidajale endast teatanud, kustutab registripidaja sellise väärtpaberi.“

II. Aktsiate registreerimise kohustus ning ajutiste väärtpaberikontode avamine

2. Aastal 2001 jõustunud väärtpaberite keskregistri seadus (hiljem on seadus nimetatud

väärtpaberite registri pidamise seaduseks) kohustab Eestis registreeritud aktsiaseltse registreerima

kõik aktsiad Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK). Enne seaduse jõustumist asutatud

aktsiaseltsidele kehtestati üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2003. Hiljemalt selleks kuupäevaks

pidid aktsiaseltsid esitama taotluse, et nende aktsiad registreeritaks EVK-s.

3. Väärtpaberite register peab aktsionäride nimekirja väärtpaberikontode alusel. Kõigil

aktsionäridel ei olnud enda nimele avatud kontot ning paljudel juhtudel ei avatud kontot ka aktsiate

väärtpaberite registrisse toomise tähtaja jooksul. Selle olukorra lahendamiseks loodi ajutised

kontod (EVKS § 11 lg 2).

4. Nasdaq CDS SE Eesti filiaali (edaspidi: registripidaja) andmetel oli 4. juuni 2024 seisuga

väärtpaberite registris 612 ajutist kontot, millel hoiti 89 emitendi aktsiaid. 30 emitendi kõik aktsiad

asuvad ajutistel kontodel, 10 emitendi aktsiatest 50–99,9 protsenti asub ajutistel kontodel ning 49

emitendi aktsiatest alla 50 protsendi hoitakse ajutistel kontodel.

5. Registripidaja selgitas, et ajutised kontod avati vastavalt emitendi antud aktsionäride

nimekirjadele selleks, et registreerida nende isikute aktsiad, kellel puudub väärtpaberikonto.

Ajutise konto avamiseks pidi tegema taotluse väärtpaberi emiteerinud ettevõtte juhatus, esitades

selleks aktsionäride nimekirja. Ajutine konto on küll aktsionäri, mitte emitendi nimele antud

konto, kuid konto avamiseks, aktsiate kandmiseks või sealt aktsiate ära kandmiseks esitab

registripidajale avaldusi emitent. Praegu ajutisi kontosid enam ei avata.

6. Õiguskantsleri poole pöördunud äriühingul oli registripidaja andmete kohaselt 04.06.2024

seisuga 168 ajutist väärtpaberikontot, millel on hoiustatud 4368 teistele isikutele kuuluvat aktsiat.

Enamasti pole aktsiaseltsil õnnestunud 21 aastat tagasi avatud ajutistel kontodel olevate aktsiate

omanikega või nende võimalike pärijatega ühendust saada.1

7. Aktsiate arv, mida hoitakse ajutistel kontodel, moodustab kõigist avaldaja häältega määratud

aktsiatest alla 3 protsendi (01.09.2023 seisuga oli 181 ajutist kontot, millel oli 4643 aktsiat –

osakaal aktsiatest 2,4 protsenti, 04.06.2024 seisuga oli 168 ajutist kontot, millel oli 4368 aktsiat –

osakaal 2,25 protsenti). Seega on avaldajal passiivseid aktsionäre võrdlemisi vähe, mis tähendab,

et äriühingu juhtimist nn kadunud aktsionärid ei takista.

8. Küll on aga aktsiate ajutistel kontodel hoidmine aktsiaseltsile kulu.2 Peale selle tuleb

aktsiaseltsil hoiustada nendele aktsionäridele välja maksmata jäänud dividende. Ajutiste kontode

1 1. septembril 2023 oli äriühingul avatud ajutisi kontosid 181, millel oli kokku 4643 aktsiat (registripidaja andmed).

Hiljem on ajutiste kontode arv veidi vähenenud. 2 Kuna hinnakiri on aastate jooksul muutunud, pealegi asendati 2011. aastal kroon euroga, on 21 aasta ajutiste kontode

kulude arvestamine keeruline. Lähtudes sellest, et praegu on ajutise konto tasu 60 senti kuus ning aktsiaseltsil 168

ajutist kontot, tekitab kontode pidamine aktsiaseltsile lisakulu ligi 1200 eurot aastas. Kui selline olukord kestaks veel

näiteks 20 aastat ning hinnakiri ei muutuks, oleks aktsiaseltsi lisakulu nende aastate peale ligi 24 000 eurot.

3

pidamise kulud tasub registripidajale emitent. EVKS § 11 lõike 2 teise lause järgi on emitendil

õigus nõuda aktsionärilt ajutise väärtpaberikonto avamise ja pidamise eest registripidajale makstud

teenustasude hüvitamist. Ehkki aktsiaseltsil on õigus nõuda aktsionärilt ajutise väärtpaberikonto

avamiseks ja pidamiseks makstud teenustasude hüvitamist, pole selge, kuidas saab nõude esitada,

kui isikuga pole võimalik ühendust saada.

9. Seega peab mõnede aktsionäride väärtpaberikontode avamise ja pidamise kulud kandma

aktsiaselts (ja selle kaudu kõik aktsionärid), samal ajal kui aktsionärid, kes on enda nimele avanud

alalised väärtpaberikontod, kannavad selle kontoga seotud kulud ise. Avaldaja küsis, kas sellisel

juhul võib olla tegu aktsionäride ebavõrdse kohtlemisega.

10. Kui passiivsete aktsionäride osakaal aktsionäride üldarvust on suur, võib see takistada ka

äriühingu juhtimist.3 Ilmselt hoitakse aktsiaid ajutistel kontodel mitte ainult sellepärast, et

aktsionärid on n-ö kadunud, vaid ka mõnel muul põhjusel.

III. EVKS § 18 lõike 4 rakendamisel tekkinud probleemid

11. EVKS § 18 lõige 4 näeb ette aktsiate kustutamise, juhul kui isik ei ole üle 20 aasta oma

aktsiatest lähtuvaid õigusi teostanud. Pärast ajutiselt kontolt aktsiate kustutamist oleks võimalik

konto sulgeda.

12. Õigusnormis on ette nähtud toimingud (tähtkirja saatmine, üleskutse avaldamine), mille

eesmärk on saada ühendust isikutega, kellel võib olla aktsiatele õigus (näiteks surnud aktsionäri

õigusjärglased). Kui isikud ei ole oma õigustest seadusega määratud tähtajaks teada andnud, siis

kustutab registripidaja nende isikute nimele registreeritud aktsiad.

13. EVKS § 18 lõiget 4 pole kunagi rakendatud. Normis pole kehtestatud ka tähtaega, mille jooksul

peaks aktsiad kustutama.

14. Registripidaja selgitas vastuses õiguskantslerile, et sätte loomisel ei ole ilmselt lõpuni läbi

mõeldud, kuidas seda rakendada koostoimes äriseadustikust ja teistest õigusaktidest tulenevate

nõuetega. EVKS § 2 lõike 3 kohaselt võib äriühingu aktsiad või osad registris registreerida üksnes

aktsia- või osakapitali täies ulatuses. Emissiooni terviklikkuse tagamise nõude sätestab ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikkel 37.

15. Seega pole võimalik aktsiaid kustutada (ja seejärel ajutisi kontosid sulgeda), ilma et eelnevalt

oleks äriregistris muudetud emissiooni ehk aktsiakapitali suurust. Kehtiva õiguse järgi pole

registripidajal õigust taotleda äriregistris vastavate muudatuste tegemist. Äriregistri pidajal pole

aga õigust ise muuta aktsiakapitali suurust, lähtuvalt väärtpaberite registris tehtud kustutamise

kandest.

16. Äriregistri kanne on konstitutiivne ehk esmane. Äriseadustiku § 343 lõige 5 sätestab, et

aktsiakapital loetakse suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või

nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande

tegemisega äriregistrisse. Sarnaselt loetakse ÄS § 359 lõike 3 kohaselt aktsiakapital vähendatuks

kande tegemisel äriregistrisse. Seega tekivad ja lõpevad aktsiatest tulenevad õigused ja kohustused

äriregistri kannete järgi. Väärtpaberite registri kannetel on tähendus peaasjalikult heauskse

omandamise seisukohast.

3 Juhtimise võimatuse korral on ministeeriumide ühisvastuses märgitud lahendusena pigem aktsiaseltsi likvideerimist.

Nn kadunud aktsionäride puhul on ka siis probleemiks likvideerimishüvitise väljamaksmine.

4

17. Äriõiguse ning äriregistri loogikat arvestades peab aktsiaemissiooni suuruse üle otsustama

esmajoones aktsionäride üldkoosolek. Registripidaja saaks väärtpaberite kustutamise kande teha

pärast seda, kui aktsionäride üldkoosolek on otsustanud aktsiate tühistamise, nende arvel

aktsiakapitali suuruse vähendamise ning kui see muudatus on kantud äriregistrisse. Kui aktsiate

suunatud tühistamine ja äriregistris vajalike esmaste muudatuste tegemine oleks kirjeldatud

olukorras (kus mõned aktsionärid on n-ö kadunud) võimalik, oleks sätet võimalik ka rakendada:

pärast aktsiate tühistamise otsustamist saaks teha ka aktsiate kustutamise kande.

18. Ka aktsiaseltsi üldkoosolek ei saa kirjeldatud juhul otsustada aktsiate suunatud tühistamist ja

vastavalt tühistatavate aktsiate võrra aktsiakapitali vähendamist. Aktsiaseltsi üldkoosolekul pole

õigust otsustada aktsionäridele kuuluvate aktsiate tühistamist, kui need aktsionärid ei osale (ei saa

osaleda) üldkoosolekul ega hääleta endale kuuluvate aktsiate tühistamise poolt (ÄS § 356 lg 21).

19. Seda ilmestab ka õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja juhtum. Avaldaja esitas

väärtpaberite registri pidajale taotluse EVKS § 18 lõikes 4 sätestatud menetluse läbiviimiseks,

selleks et kustutada väärtpaberite registrist nendele isikutele kuuluvad aktsiad, kelle aktsiaid pole

õnnestunud ümber kanda ajutistelt väärtpaberikontodelt omaniku nimele avatud alalistele

väärtpaberikontodele. Avaldaja on aastate jooksul püüdnud ka ise nende aktsionäridega ühendust

saada, kuid see pole õnnestunud. Väärtpaberite registri pidaja avaldas EVKS § 18 lõikes 4

ettenähtud teate, et aktsiate omandiõigusele pretendeerivad isikud saaksid endast teada anda ning

avada alalised väärtpaberikontod. Samuti saatis registripidaja isikutele tähitud kirju, kui see oli

võimalik.

20. Alates 2023. aasta oktoobrist kuni 2024. aasta märtsini pöördus pärast avaliku üleskutse ja

tähitud kirjade saatmist registripidaja poole 24 ajutise konto omanikku või nende pärijat. Seega

õnnestus mõned ajutised kontod sulgeda, kui isikud avasid enda nimele alalised väärtpaberikontod,

ning aktsiad oli võimalik uutele kontodele üle kanda.

21. Seejärel registripidaja edasisi samme kustutamiseks ei astunud, vaid selgitas, et esmalt tuleks

aktsiad tühistada ning teha muudatused äriregistris. Registripidaja selgitas, et tal pole võimalik

aktsiaid kustutada, ilma et see satuks vastuollu teiste õigusaktidega ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 (emissiooni terviklikkuse tagamine). Väärtpaberite registris

ei saa olla registreeritud vähem nominaalsummas aktsiaid, kui on emitendi äriregistris

registreeritud aktsiakapitali suurus. Aktsiakapitali vähendamise taotluse äriregistrile peaks esitama

aktsiaselts (üldkoosoleku otsuse alusel).

IV. Välja pakutud võimalikud lahendused

22. Olukorras, kus EVKS § 18 lõike 4 alusel pole võimalik aktsiaid kustutada ning sel viisil ajutisi

kontosid sulgeda, tuleb vaadata, kas oleks muid viise, kuidas ära hoida aktsionäride ebavõrdset

kohtlemist.

23. Ministeeriumid viitasid õiguskantslerile saadetud vastuses võimalusele, et väärtpaberi register

peaks kustutama aktsiad ning äriregistri pidaja peaks esimesel võimalusel tegema äriregistris

kanded omal algatusel (äriregistri seaduse (ÄRS) § 50 jj).

Selle lahenduse korral on probleem selles, et äriregistri kanded on konstitutiivsed ehk väärtpaberite

registri pidajat võidakse trahvida, kui ta rikub kohustust tagada aktsiate registreerimine vastavalt

emissiooni ulatusele (EVKS § 466).

5

Äriregistri pidaja ei saa ka omal algatusel paranduskannet teha, isegi kui väärtpaberite registri

pidaja aktsiad kustutab. ÄRS § 50 on öeldud, et juriidiline isik peab kande parandama, kui

huvitatud isik seda nõuab. Seega näeb säte ette aktsiaseltsi kohustuse taotleda äriregistris

muudatuste tegemist selleks, et parandada väär kanne, aga see säte ei anna registripidajale õigust

omal initsiatiivil kannet muuta.

Ilma seaduses sätestatud õigusliku aluseta ei saa äriregistri pidaja aktsiaid tühistada ega

tühistatavate aktsiate arvel aktsiakapitali vähendada. Omal algatusel ei saa parandusi teha ka selle

tõttu, et äriseadustik keelab üldkoosolekul teha aktsiate tühistamise otsust, kui selle otsuse poolt

pole hääletanud tühistatavate aktsiate omanikud. Aktsionäride õiguste kaitseks seatud nõuet ei saa

äriregistris kande tegemisel eirata. Ilmselt peaks äriregistri pidaja kande muutmiseks nõudma

aktsiaseltsilt dokumente, mida praegusel juhul aktsiaseltsil äriregistrile esitada pole (üldkoosoleku

otsust aktsiate tühistamise kohta).

24. Teiseks on kirjeldatud võimalust, et pärast väärtpaberite registri pidaja teate avaldamist ja

tähtaja möödumist esitab äriühing aktsiakapitali vähendamise kohta äriregistrile avalduse ning

aktsiad kustutatakse alles pärast aktsiate tühistamist ja aktsiakapitali vähendamist, kui see kanne

on tehtud äriregistris. Siin saab taas takistuseks ÄS § 356 lõikes 21 kirjeldatud nõue, et selle otsuse

poolt peaksid hääletama ka need aktsionärid, kelle aktsiaid tühistatakse. Seega tuleks sellegi

võimaluse rakendamiseks muuta seadust.

25. Registripidaja on kirjeldanud ka võimalust (mööndes, et seda tuleks veel analüüsida) kanda

ajutisel kontol olevad aktsiad emitendi kontole, et seejärel sulgeda ajutised kontod. Emitent

omandab ajutistel kontodel olevad aktsiad ning deponeerib aktsiate ostusumma vastavalt

võlaõigusseaduse §-s 122 sätestatule. Siis saaks aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiakapitali

vähendamise tühistatavate aktsiate (omaaktsiate) nimiväärtuse võrra.

26. Pole siiski selge, millisel õiguslikul alusel aktsiaselts aktsiad omandab. See ei saa olla

asjaõigusseaduses (AÕS) kirjeldatud peremehetu vallasasja hõivamine, sest asi on peremeheta siis,

kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise

tahtega (AÕS § 96 lg 3). On kaheldav, kas EVKS § 18 lõikes 4 sätestatud üleskutsele reageerimata

jätmist saaks pidada omandist loobumise tahteavalduseks või kas see asendab tahteavaldust.

Asjaõigusseaduse kommentaarides on märgitud, et kui omanik on asja kaotanud või kuhugi

unustanud, ei ole tegemist omandist loobumise tahtega ja teisel isikul vallasomandi tekkimine

hõivamise teel on välistatud.4 Sel juhul tuleb välja selgitada, kas omanik on soovinud õigusliku

tagajärje saabumist (omandi lõppemist) või oli tegu unustamisega.

27. Ajutistel kontodel olevate aktsiate puhul võib olla näiteks olukord, et õigusjärglane pole (veel)

teadlik enda omandiõigusest. Aktsionär võib olla passiivne ka seetõttu, et ei tea ega usu, et selle

tagajärjel võib ta kaotada omandiõiguse (EVKS ei pane aktsionärile otseselt kohustust avada

alaline väärtpaberikonto). EVKS § 18 lõikes 4 ei ole selgelt sätestatud, et kui omanik jätab

üleskutsele tähtaja jooksul reageerimata, jääb ta omandiõigusest ilma.

28. Lahenduseks ei saaks enamasti olla ka aktsiate ülevõtmine (ÄS § 3631 jj), mille puhul mitte

emitent, vaid põhiaktsionär (aktsionär, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10

aktsiakapitalist) võtab üle kõigi teiste aktsionäride (vähemusaktsionäride) aktsiad. Emitendil ei

pruugi olla põhiaktsionäri, samuti ei pruugi põhiaktsionäril olla huvi kõigi vähemusaktsionäride

aktsiate omandamise vastu, vaid lahendamist vajab üksnes nn kadunud aktsionäride probleem.

4 Varul, P jt. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne I, 2014, lk 452.

6

Pole teada ühtki teist õiguslikku alust, mis võimaldaks kirjeldatud olukorras aktsiaid

sundvõõrandada või üle võtta, isegi kui ostusumma deponeeritakse tulevikus esitatavate võimalike

nõuete katteks.

29. Veel on pakutud, et selle probleemi lahendamiseks on võimalik aktsiaselts likvideerida või

kujundada ümber osaühinguks. Kumbki neist võimalustest ei pruugi olla kohane lahendus sellise

aktsiaseltsi puhul, kelle tegutsemist passiivsed aktsionärid ei takista ning kui probleem on pigem

selles, kes kannab ajutise konto kulud.

30. Kuna küsimus on ajutise kontoga seotud kulude kandmises, võib vaadata ka seda, kas

aktsiaselts saaks leida mõne võimaluse, kuidas need kulud n-ö kadunud aktsionärilt sisse nõuda.

Näiteks võiks dividendide maksmise korral kõne alla tulla tasaarvestamise teel isiku nimele

deponeeritava dividendisumma kulude võrra vähendamine. Tasaarvestus toimub teisele poolele

avalduse tegemisega (VÕS § 198), kuid olukorras, kus on teada, et teine pool avaldust kätte ei saa,

on ka selle lahenduse kasutamine vaieldav. Aktsiaselts ei pruugi olla ka kasumlik ehk dividende

maksta ning sel juhul pole tasaarvestamise võimalusest kasu.

V. Regulatsiooni muutmise vajadus

31. Nii-öelda peremeheta aktsiate küsimuse lahendamiseks on õigusnorm olemas, kuid puudub

normi rakendamise kord. Kuna tegemist võib olla isikutelt omandiõiguse äravõtmisega (mitte

peremehetu vara hõivamisega), tuleks põhiõiguste kaitse paremaks tagamiseks selline kord luua.

32. Ministeeriumid on vastuses märkinud, et registripidaja peaks sätte alusel aktsiate

kustutamiseks olema veendunud, et aktsiatel ei ole omanikku. Kui ka pärast kolmekuulise tähtaja

möödumist annavad mõned inimesed veel teada oma omandiõigusest aktsiatele, võib

registripidajal olla alust arvata, et selliseid isikuid on veel ning tal pole alust aktsiaid kustutada.

Kuna väärtpaberite registri kanded pole konstitutiivsed (ei tekita ega lõpeta õigust), ei saa EVKS

§ 18 lõikes 4 märgitud kustutamisel olla õigust lõpetavat tähendust.

33. Mõistagi võib olukord, kus mõned aktsionärid on n-ö kadunud, kaasa tuua teiste aktsionäride

omandipõhiõiguse, ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse piirangu. Ehkki selliste põhiõiguste

piirangud ei tulene praegusel juhul seadusest või muust õigustloovast aktist või riigi haldustegevusest,

vaid eraõiguslike isikute omavahelistest suhetest, tähendab õigusselgete normide puudumine siiski

seda, et riivatud on põhiseaduse §-st 14 tulenevat õigust menetlusele ja korraldusele.

34. Ajutised kontod on avatud üle 20 aasta tagasi. Seega on olukord kestnud kaua ning vajaks

lahendust kindlasti lähiajal. Palun analüüsige, kuidas muuta sätteid nii, et neid oleks võimalik

rakendada, tagades ühtlasi õiguste tasakaalustatud kaitse ning kuritarvituste vältimise.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Kristi Lahesoo 693 8409

[email protected]