Sissetulev kiri

Saatja: Romet Viikmäe <[email protected]>

Saadetud: 01.11.2023 13:12

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; Konkurentsiamet

<[email protected]>

Koopia: Diana Rammul <[email protected]>; Katrin Tuula <[email protected]>

Teema: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastus päringule EUP(2022)10324

Manused: UTP_EU_Pilot_vol2_2023.asice

Tere

Euroopa Komisjon on EU Pilot andmebaasi kaudu palunud täiendavat teavet päringu

EUP(2022)10324 kohta, mis puudutab direktiivi (EL) 2019/633 (põllumajandustoodete ja

toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevad ebaausad kaubandustavad)

võimaliku rikkumist.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saadab omapoolse vastuse.

Teadmiseks: Konkurentsiamet

Lugupidamisega

Romet Viikmäe

Õigusosakonna peaspetsialist

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.

Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Välisministeerium

[email protected]

Teie: 30.08.2023 nr 15.3-5/7190-2 Meie: 01.11.2023 nr 1.6-1/2113-1

EU Pilot päring EUP(2022)10324

Edastame Teile vastused Euroopa Komisjonilt EU Pilot andmebaasi kaudu tulnud päringule

EUP(2022)10324, mis puudutab direktiivi (EL) 2019/633 (põllumajandustoodete ja toiduainete

tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevad ebaausad kaubandustavad) võimalikku

rikkumist.

Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadusega

(edaspidi PTEKS) võeti Eesti õigusesse üle sätted, mis sisalduvad samal eesmärgil kehtestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete

ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Direktiivi (EL) 2019/633 ülevõtmist Eesti õigusesse puudutavatele esmastele küsimustele

vastasime 5. jaanuaril 2023. aastal, kuid nelja küsimuse osas soovite saada täpsustusi.

Vastame Teie täpsustavatele küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/633 artikkel 1, reguleerimis- ja

kohaldamisala.

Päringus toote välja, et võttes arvesse direktiivi (EL) 2019/633 preambula punktis 12 toodud

selgitust, peaksid liidu tarnijad olema kaitstud mitte ainult liidus asutatud ostjate ebaausate

kaubandustavade eest, vaid ka väljaspool liitu asuvate ostjate ebaausate kaubandustavade eest

ning väljaspool liitu asutatud tarnijatel peaks olema kaitse ebaausate kaubandustavade eest ka

siis, kui nad müüvad põllumajandustooteid ja toiduaineid liitu, leidis komisjon, et PTEKS 1.

jao lõige 3 ei ole kooskõlas direktiivi (EL) 2019/633 artikli 1 lõike 2 neljanda lõiguga.

Direktiivi (EL) 2019/633 artikli 1 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt kohaldatakse käesolevat

direktiivi müügi suhtes, mille puhul kas tarnija või ostja või mõlemad on asutatud liidus. Vastav

säte on lisatud PTEKS § 1 lõikesse 3, mille kohaselt seda seadust kohaldatakse

põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja suhtes, kes on asutatud või kelle elukoht on

Euroopa Liidus. Kinnitame, et nii nagu ka varasemalt selgitasime, siis sätte sõnastus ei tähenda,

et mõlemad, nii ostja kui müüja, peavad olema asutatud või omama elukohta Euroopa Liidus.

Sellele viitaks sidesõna „ja“ kasutamine, sest siduvat sidesõna „ja“ saaks kasutada juhul, kui

asjaolud peaksid õigusliku tagajärje saabumiseks esinema korraga.1 Direktiivi (EL) 2019/633

1 Justiitsministeerium. Hea õigusloome ja normitehnika käsiraamat. Kättesaadav eesti keeles veebilehel aadressil:

https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021-

2 (6)

kohaselt aga piisab sellest, kui üks neist sellele nõudele vastab. Sellest lähtudes on välja töötatud

ka PTEKSi asjakohase sätte sõnastus. Eesti õigusaktide väljatöötamisel ja tõlgendamisel kehtib

üldpõhimõte, et sidesõna „või“ kasutamine tähendab kas üht, teist või mõlemat. Sissejuhatavast

lauseosast või loetelus kasutatavast sidesõnast peab selguma, kas loetelu elemendid peavad

esinema või võivad esineda õigusliku tagajärje tähenduses korraga või nende korraga esinemine

peab olema välistatud.2 Käsitletaval juhul selgub see kasutatavast sidesõnast „või“. Ka Hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE3), mis kehtestab õigustloova akti eelnõu

ettevalmistamise ja vormistamise nõudeid, § 25 lõige 3 näeb ette normina, et ühese

arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse

alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga. Asjakohane selgitus sätte

sõnastuse kohta on lisatud PTEKSi seletuskirja4.

Kuna varasemates vastustes oleme korduvalt viidanud PTEKSi seletuskirjale, siis palute, et

selgitaksime, milline on seletuskirja õiguslik väärtus Eesti õigusruumis.

HÕNTE § 39 kohaselt on seletuskirja eesmärk põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust,

eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning anda ülevaade seaduse jõustumisega

kaasnevatest mõjudest. Samuti on HÕNTEs sätestatud nõuded seletuskirja ülesehitusele, sisule

ja vormile, sest seletuskirjal oluline osa õigusaktide tõlgendamisel. Juba õigusakti eelnõu

menetlemise ajal peavad „/…/ arvamuse esitajad, kooskõlastajad ja Vabariigi Valitsus ning

seadusandja /…/ saama otsustuse tegemiseks küllaldaselt teavet menetlusse antud eelnõu ja

sellega seoses tekkida võivate küsimuste kohta. Seletuskirjas tuleb esitada sisuline põhjendus

või argument, miks on konkreetne muudatus vajalik ja miks kavandatakse erisusi

üldregulatsioonist, miks on eelnõu objektiks olevaid suhteid vaja reguleerida eelnõus esitatud

kujul. Seletuskirja sõnastuses tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, millest lähtuti eelnõu

koostamisel: ka siin on olulised trafaretsus, adekvaatsus, lakoonilisus ja täpsus, et seletuskiri

täidaks oma ülesannet ja seda oleks võimalik kasutada tulevase normi tõlgendamisel.“5

Ka Eesti kohtud sageli tuginevad oma seisukohtade kujundamisel just seletuskirjas toodule6.

Riigikohus on seda selgitanud nii: „Kolleegium rõhutab, et õigusakti seletuskiri võib küll olla

abiks õigusnormi tõlgendamisel, kuid õigust ta iseseisvalt ei loo. Seega, kui /…/ mõiste oleks

määruses ebaselge, saaks seletuskirjale tuginedes seda mõistet selgitada.“7

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/633 artikkel 3, ebaausate

kaubandustavade keeld.

09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf , punkt 5 (lk 53) 2 Justiitsministeerium. Hea õigusloome ja normitehnika käsiraamat. Kättesaadav eesti keeles veebilehel aadressil:

https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf , punkt 9 (lk 43), punkt 5 (lk 53), punkt 1

(lk 65) 3 Kättesaadav eesti keeles veebilehel aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228, inglise keeles

veebilehel aadressil: Rules for Good Legislative Practice and Legislative Drafting–Riigi Teataja . 4 Seaduse eelnõu seletuskiri (lk 5-6), millest leiab selgitusi seaduse sätete kohta enne nende vastuvõtmist ja mida

kasutatakse seaduse sätete tõlgendamisel, on eesti keeles kättesaadav Riigikogu kodulehel veebiaadressil:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c0757e2-9aca-4f4a-9f17-

208fa91fea72/P%C3%B5llumajandustoote+ja+toidu+tarneahelas+ebaausa+kaubandustava+t%C3%B5kestamise

+seadus. 5 Justiitsministeerium. Hea õigusloome ja normitehnika käsiraamat. Kättesaadav eesti keeles veebilehel aadressil:

https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf , alates lk 111 6 Näiteks Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a otsuses (punkt 20) haldusasjas 3-20-1164 (kättesaadav eesti

keeles veebilehel aadressil: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=291619261), Riigikohtu

28. juuni 2023. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses asjas 5-23-2, punktides 53 ja 70 (kättesaadav

eesti keeles veebilehel aadressil: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-23-2/13) jne. 7 Riigikohtu 25. oktoobri 2023. a otsus haldusasjas 3-20-2619, punktis 11. Kättesaadav eesti keeles veebilehel

aadressil: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2619/21

3 (6)

a) Direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt käsitletakse vähem kui 30-päevast

etteteatamist alati lühikese etteteatamisena. PTEKS § 5 lõikes 3 on sätestatud, et ostjal on

keelatud keelduda põllumajandustoote ja toidu ostmisest kui oma lepingulisest kohustusest nii

lühikese etteteatamisajaga, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu

turustus- või kasutusvõimaluse. Leiate, et ei ole selge, kuidas kajastus õigusakti sätetes vähem

kui 30-päevase etteteatamisega seotud küsimus, mida tuleb alati pidada lühikeseks

etteteatamiseks. Selgitate, et otsus, mis on lubatud direktiivi (EL) 2019/633 artikli 9 lõike 1

alusel, ei tohi olla vastuolus direktiiviga (EL) 2019/633 ette nähtud ühtlustamise

miinimumtasemega ja kuna direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 punkti b eesmärk on

hõlmata kiiresti riknevaid tooteid, peaks siseriiklik õigus saavutama vähemalt sama eesmärgi,

mis tähendab õigusakti puhul, et see kohustus peaks hõlmama kõiki tooteid. Lisate, et komisjoni

talituste arvates ei näi ka täiendavatest siseriiklikest õigusnormidest, millele Eesti

ametiasutused oma vastuses viitavad, et direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 punktis b

sätestatud väljendiga „alla 30-päevast etteteatamist alati käsitatakse lühikese etteteatamisega“

kavandatud eesmärki.

Nagu oma varasemas vastuskirjas selgitasime, siis üheks põhjuseks, miks PTEKSis ei saagi ette

näha sõnaselget keeldu rikneva põllumajandustoote ja toidu tellimuse tühistamise käsitamiseks

alati lühikese etteteatamisena, kui seda tehakse vähem kui 30 päeva ette, on see, et PTEKSis ei

eristata riknevaid ja mitteriknevaid põllumajandustooteid ja toitu.

Teiseks, peamiseks põhjuseks sellise sõna-sõnalise väljendiga nõude puudumiseks PTEKSs on

see, et PTEKS sätestab üksnes erinorme põllumajandustoote ja toiduga tehtavate tehingute

jaoks üldnorme sätestavast võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS8). Seega peavad PTEKSs

sisalduma üksnes need sätted, mida olemasolevates tehinguid reguleerivates seadustes üldisena

juba ette nähtud ei ole või mis teeksid nendes seadustes olevatest üldistest sätetest erandeid.

Nii nagu ka eelnevas vastuskirjas selgitasime, siis direktiivis (EL) 2019/633 kasutatava

väljendiga „tellimuste tühistamine” silmas peetud tegevus on Eesti õiguse kohaselt lepingulise

kohustuse rikkumine. Ehk lepingupool (ostja) rikub oma lepingulist kohustust (vastu võtta

müüjalt põllumajandustoode ja toit). Lepingupoole lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjed

on Eesti õiguses juba reguleeritud VÕS-ga.

VÕS-i § 103 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab lepingut rikkunud pool (käesoleval juhul ostja)

alati oma kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui see on vabandatav vääramatu jõuga.

VÕS-i § 101 lõike 1 kohaselt võib müüja lepingulist kohustust rikkunud ostjalt nõuda kohustuse

täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda

lepingust või öelda leping üles, alandada hinda või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist.

See tähendab, et VÕS-is on juba olemas lepinguõiguslikud õiguskaitsevahendid, mida müüja

alati ja igal juhul, ka lühikese etteteatamisaja korral, ostjapoolse tellimuse tühistamise ehk

lepingulise kohustuse rikkumise korral rakendada saaks. Näiteks nõuda ostjalt ostukohustuse

täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Seega ei ole vajalik

PTEKSga ette näha eraldi tegevust, mis direktiivi (EL) 2019/633 kohaselt on „tellimuste

tühistamine”, kuna see on Eesti õiguses olemas tegevusena „lepingulise kohustuse rikkumine“.

Nagu ka PTEKSi seletuskirjas on selgitatud, siis see, mida loetakse liiga lühikeseks

etteteatamise tähtajaks, tuleb määrata iga kord eraldi, ning tingimus, et ei saa eeldada, et müüja

leiab sellele tootele muid turustus- või kasutusvõimalusi, sõltub konkreetsest tootest.

8 Kättesaadav eesti keeles veebilehel aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/102122022007?leiaKehtiv.

4 (6)

Näiteks kui toorpiima tarne tühistatakse kümme päeva enne tarnimist, siis võiks seda käsitada

liiga lühikese etteteatamisena, sest toorpiim on kiiresti riknev ja kümne päeva jooksul ei saa

eeldada, et müüja leiab sellele muid turustus- või kasutusvõimalusi. Samuti mõjutab muude

turustus- või kasutusvõimaluste leidmist selle toote kogus, mille tellimus tühistati. Seega sõltub

etteteatamise aja piisavus konkreetsest tootest, näiteks värske piima ja kohvi puhul võib see olla

väga erinev, ja selle toote kogusest. Mõne põllumajandustoote ja toidu puhul võib kas selle

olemusest või kogusest tulenevalt olla lühikeseks etteteatamisajaks ka näiteks 60 päeva. PTEKS

kaitseb müüjat ka sellel juhul ning müüjale kohalduvad needsamad täiendava kaitse elemendid,

mis alla 30-päevase etteteatamise korral.

See tähendab, et alati on sellisel juhul kohaldatav PTEKSs erinormina põllumajandustoote ja

toiduga tehtavate tehingute jaoks PTEKS § 14 lõikes 1 ettenähtud sanktsioon (väärteokaristus)

ostjale, kui lühikese etteteatamise tegijale, ning lisaks on PTEKS § 5 lõike 10 kohaselt

sellesisuline tehing või lepingutingimus tühine. Tehingu tühisuse tagajärjeks võib olla ka VÕS-

i §-st 15 tulenev kahju hüvitamise nõue müüja poolt.

Seega on Eesti saavutanud direktiivi väljendiga „alla 30-päevast etteteatamist alati käsitatakse

lühikese etteteatamisega“ kavandatud eesmärgiga vähemalt sama eesmärgi, kuna iga

põllumajandustoote ja toiduga, sealhulgas rikneva põllumajandustoote ja toiduga tehtava

tehingu puhul on lühikeseks etteteatamiseks igasugune etteteatamine, mille puhul ei saa

mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, sest sellisel

juhul on alati kohaldatavad PTEKSga üle võetud direktiivis (EL) 2019/633 alla 30-päevase

etteteatamise puhul ettenähtud samad õiguslikud tagajärjed.

Kokkuvõtteks oleme seisukohal, et direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 punkti b eesmärk

on PTEKSi § 5 lõike 3 kohaselt saavutatav, millest tulenevalt on PTEKS § 5 lõige 3 ja direktiivi

(EL) 2019/633 artikkel 3 lõike 1 punkt b kooskõlas.

b) Direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 2 punkti b kohaselt liikmesriigid tagavad, et

keelustatakse vähemalt kõik järgmised kaubandustavad, välja arvatud juhul, kui nende suhtes

on eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt tarnelepingus või järgnevas tarnija ja ostja vahel sõlmitud

lepingus kokku lepitud tarnijalt nõutakse tasu tema põllumajandustoodete ja toiduainete

ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest.

PTEKS § 6 lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et kui põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja

ei ole tarne tingimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt

kokku leppinud, on põllumajandustoote ja toidu ostjal keelatud nõuda müüjalt tasu

põllumajandustoote ja toidu ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul

kättesaadavaks tegemise eest. Direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 2 punkt b, erinevalt

teistest artikli 3 lõikes 2 sätestatud punktidest, on suunatud sellele, et see hõlmab makseid, mida

tarnija peab tegema kolmandatele isikutele, mitte ainult neid, mida tehakse otse ostjale. Sellist

käsitlust toetab ka direktiivi (EL) 2019/633 preambula punkt 26, mille kohaselt on käesoleva

direktiiviga keelatud, et tarnijalt nõutakse nimetatud teenuste eest maksmist kas ostjale või

kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui makses on kokku lepitud selgelt ja ühemõtteliselt

tarnelepingu sõlmimisel või järgnevas ostja ja tarnija vahel sõlmitud lepingus. Eelnevast

tulenevalt palute selgitada, kas PTEKS § 6 lõike 1 punktis 2 sätestatu hõlmab ka tarnija poolt

kolmandatele isikutele tehtavaid makseid.

PTEKS §-s 6 sätestatakse nende kaubandustavade loetelu, mida loetakse ebaausaks ja mis on

keelatud üksnes juhul, kui neis ei ole eelnevalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis

selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. See tähendab, et kui müüjalt nõutakse tasu

põllumajandustoote ja toiduga seotud teenuse osutamise eest, nagu näiteks põllumajandustoote

ja toidu ladustamise või väljapaneku eest, siis peab müüjale andma selle kohta asjakohast

teavet, mis võimaldaks müüjal teha hästiinformeeritud otsus. See tähendab, et kui müüjalt

5 (6)

nõutakse teenuste eest tasu, siis olenemata sellest, kas tasutakse otse ostjale või kolmandale

isikule, peab müüjal olema selle kohta informatsioon ja see peab võimaldama müüjal otsustada,

kas ta on valmis rahaliselt panustama pakutud teenusesse pakutud tingimustel (näiteks

kasutades kolmandaid isikuid) ja hinnaga või mitte. Poolte vabadus kokku leppida teenuste eest

makstavates hindades ei ole piiratud kohustusega teavitada makse ja kulude kalkulatsioon, vaid

nendes maksetes peab olema eelnevalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja

ühemõtteliselt kokku lepitud ning kui sellises makses on kokku lepitud, peaks see põhinema

objektiivsetel ja mõistlikel hinnangutel.

PTEKSi sellist tõlgendamist kinnitab ka seletuskiri, mille leheküljelt 30 nähtub, et oleme selle

sätte juures viidanud direktiivi (EL) 2019/633 preambula punktidele 26 ja 27 ning täiendavalt

selgitanud, et ostja peab andma objektiivse ja usaldusväärse kalkulatsiooni müüja rahaliseks

panuseks. See sõltub poolte arusaamadest või sektori tavadest, kas makseid nõutakse tavaliselt

kogusummana või ühiku kohta. See võib olla piisav, et ostja tugineb standardkuludele näiteks

printimise või reklaamikulude osas, ilma avaldamata, kas ta on võimeline panustama nende

kulude puhul turuhinnast madalama hinnaga. Halduskulud võivad olla osa kalkulatsioonist, aga

need tuleb eraldi kuluna välja tuua.

c) Direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 2 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et

keelustatakse vähemalt kõik järgmised kaubandustavad, välja arvatud juhul, kui nende suhtes

on eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt tarnelepingus või järgnevas tarnija ja ostja vahel sõlmitud

lepingus kokku lepitud ostja nõuab, et tarnija kannaks kõik või osa ostja poolt müügiedenduse

käigus müüdavate põllumajandustoodete ja toiduainete allahindluse kuludest.

PTEKS § 6 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et kui põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja

ei ole tarne tingimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt

kokku leppinud, on põllumajandustoote ja toidu ostjal keelatud nõuda müüjalt müügiedenduse

käigus müüdava põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmist. Kuna kulude osalist

katmist ei ole direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 2 punktides a, b, d, e ja f nimetatud ning

ka direktiivi väljatöötamise materjalidest ega ka komisjoni selgitustest ei nähtunud, et punktis

c on teiste punktidega võrreldes soovitud saavutada teistsugust tulemust, siis on segaduse

vältimiseks PTEKS § 6 lõike 1 punktid sõnastatud ühtemoodi. Saadetud kirjas toote välja, et

PTEKS § 6 lõike 1 punktis 3 täpsustuse puudumine, et ostjal on keelatud nõuda kulude katmist

osaliselt ilma asjakohase kokkuleppeta võib kaasa tuua teistsuguse praktika, siis oleks direktiivi

(EL) 2019/633 artikli 3 lõike 2 punkti c sõnastus õigem. Eelnevast tulenevalt teete ettepaneku

täpsustada seaduse sõnastust selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et ostjal on keelatud nõuda ka

osalist kulude katmist ilma asjakohase kokkuleppeta.

Nõustume, et PTEKS § 6 lõike 1 punktis 3 ei ole müügiedenduse käigus müüdava

põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmise müüjalt nõudmise tingimusliku keelu

puhul sõnaselgelt märgitud, et tegemist võib olla kas osaga kuludest või kogukuluga, kuid see

ei muuda sätte mõtet ega rakendamist. Kui ostjal on keelatud nõuda kulude katmist ilma

asjakohase kokkuleppeta, siis hõlmab see ilmselgelt kõigi selliste kulude katmist ükskõik kui

suures ulatuses. Samamoodi on see ka kõigi teiste PTEKS § 6 lõikes 1 toodud kulude puhul.

Jääme endiselt oma seisukoha juurde, et muutes PTEKS § 6 lõike 1 punktides nimetatud kulu

käsitlevat ühte punkti nii, et selles on täpsustatud „kõik või osa“ kuludest, kuid teistes sellist

täpsustust ei ole, tekiks kohe küsimus sellise sõnastuse erinevuse tähendusest. PTEKS § 6 lõike

1 punkti 3 sõnastusega on Eesti saavutanud direktiivi väljendiga „kõik või osa“ kavandatud

eesmärgiga sama eesmärgi. Lisaks märgime, et oleme PTEKSi sätteid rakendanud alates 2021.

aasta 1. novembrist ning nende kahe rakendamise aasta jooksul ei ole tekkinud küsimusi ega ka

teistsugust praktikat nimetatud sätte rakendamise osas. Eelnevast tulenevalt võtame ettepaneku

PTEKS § 6 lõike 1 punkti 3 muutmiseks teadmiseks.

Lugupidamisega

6 (6)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Teadmiseks: Konkurentsiamet

Ingrid Raidme, 625 6163, [email protected]

Janeli Tikk, 625 6299 [email protected]