Kiri

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738

Saku 75501 www.sakuvald.ee

HARJUMAA E-post: [email protected]

Päästeameti Põhja päästekeskus

[email protected]

04.08.2023 nr 7-1/28-7

Terviseamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Teade

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 128 lõike 8, teavitame Teid, et Saku

Vallavalitsuse 01.08.2023 korraldusega nr 562 algatati detailplaneering ja anti

lähteseisukohad Saku valla Kasemetsa küla Kirsiõie tee, Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksustel

ja lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksuste kruntideks

jaotamine ja ehitusõiguse määramine üksikelamute, kaksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.

Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi,

haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs planeeringualale

on Väikemetsa teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2 ha.

Planeeritav ala koosneb Kirsiõie tee 2 (71801:001:1906), Kirsiõie tee 4 (71801:001:1539),

Kirsiõie tee 6 (71801:001:1543), Kirsiõie tee 8 (71801:001:1542), Kirsiõie tee

(71801:001:1541) maaüksustest ja Väikemetsa tee (71801:001:1551) maaüksuse osast.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24;

edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse

juhtotstarve on pere- ja ridaelamumaa, puhke- ja virgestus maa-ala ning Traani tee poolses

osas ka haljasala ja parkmetsamaa, kaitsehaljastuse ala. Algatatav detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

DP algatamise korralduse ja selle lisadega on võimalik tutvuda ka Saku valla kodulehel:

https://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud ning valla geoinfosüsteemis EVALD:

https://service.eomap.ee/sakuvald/#/planeeringud/id/1056 ning tööaegadel Saku

Vallavalitsuses (Juubelitammede tee 15, Saku).

2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maire Laur

Ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Karmen Jääger

671 2441 [email protected]

Lisa 2

Saku Vallavalitsuse 01.08.2023

korraldusele nr 562

Saku vald

Kasemetsa küla

Kirsiõie tee, Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksuste ja lähiala

planeeringuala skeem

Tingmärgid maaüksuse piir

planeeringuala piir

Koostas: Karmen Jääger, planeeringuspetsialist

Lisa 1

Saku Vallavalitsuse 01.08.2023

korraldusele nr 562

LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Harju maakonna Saku valla Kasemetsa küla Kirsiõie tee,

Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksustel ja lähialal

I LÄHTEANDMED

1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu

koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks;

1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks ja valla sotsiaalobjektide väljaehitamise

toetamiseks ning kokkulepe hoidumisservituudi seadmiseks;

1.3 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24);

1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja

planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“;

1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19: „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

1.6 Planeerimisseadus;

1.7 Maaüksuse plaan.

II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja

eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Kasemetsa küla Kirsiõie

tee, Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksustel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kirsiõie tee, Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksuste

kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine üksikelamute, kaksikelamute ja abihoonete

ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku

ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs

planeeringualale on Väikemetsa teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2 ha.

Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi

üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on

pere- ja ridaelamumaa, puhke- ja virgestus maa-ala ning Traani tee poolses osas ka haljasala ja

parkmetsamaa, kaitsehaljastuse ala. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla

üldplaneeringuga.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Kasemetsa külas, Traani tee ääres.

3.2 Planeeritav ala koosneb Kirsiõie tee 2 (71801:001:1906), Kirsiõie tee 4 (71801:001:1539),

Kirsiõie tee 6 (71801:001:1543), Kirsiõie tee 8 (71801:001:1542), Kirsiõie tee

(71801:001:1541) maaüksustest ja Väikemetsa tee (71801:001:1551) maaüksuse osast.

3.3 Planeeringuala piirneb: 11342 Saku-Tõdva tee (71801:006:1014, 71801:006:0998 ja

71801:006:0927), Uus-Kiipsu (71801:001:1905), Kuuli (71801:003:0814), Aprilli tee 2

(71801:003:1160), Kirsiõie tee 3 (71801:001:1537), Kirsiõie tee 1 (71801:001:1536),

Väikemetsa tee (71801:001:1551) maaüksustega (vt lisa 3).

3.4 Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2 ha.

3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Maaüksustel paikneb

mets. Planeeringuala lääne ja põhja piiril paikneb kraav.

3.6 Planeeringuala piirneb läänest ja põhjast hajaasustusega, lõunast pere- ja ridaelamumaadega

ning idast Traani teega. Traani tee ääres on olemasolev kergliiklustee.

3.7 Planeeringuala maaüksused on hoonestamata. Lähimad tehnovõrgud paiknevad Väikemetsa

teel.

3.8 Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel asuvad planeeringualal järgmised kitsendused: 11342

Saku-Tõdva tee teekaitsevöönd.

3.9 Juurdepääs planeeringualale on Väikemetsa teelt (71801:001:1551).

IV KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. Käesoleval juhul

kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 nimetatud tegevuse alla

(so infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust,

täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV määrus) § 13 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamist elurajooni arendamisel.

Arvestades käesoleva planeeritava tegevuse väikest mahtu ei kavandata tegevust, mida saaks

käsitleda kui elurajooni arendust. Tegemist on olemasoleva elamupiirkonna laiendusega. Lähtudes

eeltoodust ei kuulu planeeritav tegevus VV määruses toodud tegevuste alla ja seega ei ole

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine vajalik.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, Saku Vallavalitsusele teadaolevale

informatsioonile ja Maa-ameti erinevatele teemakaartidele ei asu planeeritaval alal olulisi kitsendusi

ja kaitsealuseid objekte, millele planeeritav tegevus eeldatavalt olulist mõju avaldada võiks.

Kavandatav tegevus oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne

eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatust, jäätmeteket, müra,

vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt

olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus.

V NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

5.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

5.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil

mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool

planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus,

olemasolevad tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne.

5.3 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule (kehtestatud Saku Vallavolikogu

20.04.2023 otsusega nr 24).

5.4 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning

näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. Planeeringus kajastada ka

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

5.5 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse

kaalutlused ja põhjendused.

5.6 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate

piirangutega.

5.7 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund;

ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad,

tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;

haljastuse ja heakorra põhimõtted; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest

tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

5.8 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise

eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:

 hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);

 kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast, elamuühikute arv);

 konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);

 hoonete välisviimistlus;

 arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega.

5.9 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist

ühistrassidega.

5.10 Planeeringuala lääne ja põhja osas paiknev kraav tuleb säilitada.

5.11 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

5.12 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

5.13 Üldplaneeringust tulenevalt peab planeeringualast 20 % olema avalik ruum. Sealjuures peab

arvestama, et avaliku ruumi alla ei lähe sõidu- ja kõnniteed. Avalik ruum planeerida

kompaktsena ning lähtuda kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetest.

5.14 Detailplaneeringuga tuleb ette näha kõnnitee, et tagatud oleks ohutu jalakäijate liikumine

Traani teelt planeeringualale.

5.15 Vältida tupikteid, näha ette tee pikendamise võimalus eskiisil näidatuid krundi pos nr 5

lõpuni.

5.16 Säilitada maksimaalses ulatuses olemasolev kõrghaljastus, vältida ulatusliku lageraiet.

Elamukruntide kavandamisel näha ette kõrghaljastusega krundid, kus väljaspool hoonestusala

tuleb võimalikult palju olemasolevaid puid säilitada.

5.17 Traani tee äärde tuleb ette näha üldplaneeringukohane kaitsehaljastus.

5.18 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringus tuleb

ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseekirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja

biojäätmete liigiti kogumisega.

5.19 Planeeringu koostamisel lähtuda ka:

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“

 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

 EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;

 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“;

 Sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse

tasemete mõõtmine“.

 EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ standard;

 EVS 843:2016 „Linnatänavad“ standard;

5.20 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

5.21 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Esimeses

järjekorras tuleb rajada detailplaneeringukohased rajatised (sh tehnovõrgud ning sõidu- ja

kõnniteed).

5.22 Planeeringu koostamisel tuleb kaasata müraekspert, kes analüüsib planeeringus 11342 Saku-

Tõdva teest tulenevat müra olukorda, annab oma hinnangu (sh teostab vajalikud

mürauuringud) ning näeb vajadusel ette müra leevendusmeetmed. Kui detailplaneeringu

edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha

täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse

lisada.

VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

6.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.

6.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

naabermaaüksuste omanikud.

6.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Transpordiametiga,

Terviseametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused,

mille määrab Saku Vallavalitsus.

6.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.

6.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad

menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate

tehnilised tingimused, kooskõlastused jms.

6.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla

üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide

seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/saku-valla-uus-uldplaneering.

6.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt Saku valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/sakuvald/.

6.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg

failidena.

6.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001

6.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega

vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks.

6.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega

kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse

poolt.

6.12 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist,

kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole

vastuvõetud.

Lähteseisukohad koostas:

Karmen Jääger

Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

tel 671 2441

[email protected]

Maigi Tenisson

Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

tel 671 2421

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 04.08.2023 nr 7-1/28-7

Meie 23.08.2023 nr 7.2-2/23/17098-2

Seisukohtade väljastamine Kirsiõie tee,

Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksustel ja

lähialal detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kirsiõie tee, Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksustel ja lähialal detailplaneeringu

(katastritunnused vastavalt 71801:001:1541; 71801:001:1906; 71801:001:1539; 71801:001:1543;

71801:001:1542, edaspidi planeering) algatamisest ja lähteseisukohtade andmisest Saku

Vallavalitsuse 01.08.2023 korraldusega nr 562.

Planeeringu eesmärgiks on Kirsiõie tee, Kirsiõie tee 2, 4, 6 ja 8 maaüksuste kruntideks jaotamine

ja ehitusõiguse määramine üksikelamute, kaksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Lisaks antakse

detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse,

liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs planeeringualale on

Väikemetsa teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2 ha.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11342 Saku-Tõdva (edaspidi riigitee) km 2,282-2,547

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 7477 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 2,534 ja kohaliku tee nr

7180514 Väike metsatee. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei anna nõusolekut

hoonete kavandamiseks riigitee kaitsevööndisse, kuna seal pole välja kujunenud

hoonestusjoont ning riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on kõrge (oluline mõju

tervisele ja heaolule).

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

5. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

2 (3)

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

6. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

7. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

8. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

9. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

10. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

12. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

3 (3)

- Lisa 1. Ametile

- Lisa 2. 562

- Lisa 3. 562

Jana Prost

5792 4753, [email protected]