Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsiooni allkirjastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsiooni allkirjastamise kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse „Nõukogu otsus, millega antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon“, kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Henrik Trasberg 55583331 [email protected]

Teie 12.07.2024 nr 2-5/24-01113, 17.1.1/24-0257/-1T

Meie 16.08.2024 nr 7-1/5473

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja . august 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse luba

allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja

õigusriiki käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon.

1. Kiita heaks justiits- ja digiministri seisukoht toetada Euroopa Liidu nõukogu

otsuse eelnõud, millega antakse luba Euroopa Liidu nimel allkirjastada Euroopa

Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

raamkonventsioon. Nõustume, et Euroopa Liidul on ainuvälispädevus

konventsiooni allkirjastamiseks. Alternatiivselt aktsepteerime ka lahendust, mille

kohaselt allkirjastavad nimetatud konventsiooni Euroopa Liidu kõrval ka

liikmesriigid.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohta.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukoht Riigikogu

juhatusele ja teha seisukoht teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning

Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse „Nõukogu otsus, millega antakse luba

allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki

käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon“, kohta

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu kohta:

- nõukogu otsus, millega antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti,

inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon.1

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt peab rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel EL

nõukogu võtma vastu otsuse, millega antakse EL-le luba lepingule alla kirjutada. Sellest

lähtuvalt sisaldab kõnesolev eelnõu nõukogu otsuse kavandit, mille eesmärk on võimaldada

Euroopa Liidul allkirjastada Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja

õigusriiki käsitlev raamkonventsioon (edaspidi konventsioon).2

Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsioon on õiguslikult siduv raamkonventsioon, mis

kehtestab aluspõhimõtted tehisintellektisüsteemide arendamise ja kasutamise osas, tagamaks

et need süsteemid oleksid kooskõlas põhiõigustega ning järgiksid demokraatia ja õigusriigi

põhimõtteid. Konventsioon võeti vastu Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt 17. mail

2024. See avatakse osalistele allkirjastamiseks 5. septembril 2024 Vilniuses justiitsministrite

mitteametliku konverentsi raames.

Eelnõus käsitletud otsuse tulemusel liitub liikmesriikide nimel konventsiooniga Euroopa

Liit. Liikmesriigid iseseisvalt konventsiooniga ei liitu, kuna sellega reguleeritav valdkond

kattub EL õigusega, olles seega ELi ainuvälispädevuses. Eelkõige langeb konventsiooni

reguleerimisala kokku ELi tehisintellektimäärusega.3 Ka konventsiooni läbirääkimistel

esindas EL liikmesriike Euroopa Komisjon.

Olukorras, kus konventsiooniga liitub liikmesriikide nimel üksnes Euroopa Liit, ei vaja see

välissuhtlemisseaduse kohaselt ratifitseerimist. Selline lahendus lähtub aga eeldusest, et ELi

liitumine tagab, et konventsiooni rakendamiseks kokku kutsutaval konventsiooniosaliste

konverentsil on ELile tagatud 27 häält (st üks hääl iga liikmesriigi kohta). Kui Euroopa

1 Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta, COM(2024) 264 final, 26.6.2024. Kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52024PC0264 2 Raamkonventsiooni tekst: Council of Europe Framework Convention on Artificial Intelligence and Human

Rights, Democracy and the Rule of Law, Council of Europe Treaty Series - No. [225]. Kättesaadav:

https://rm.coe.int/1680afae3c. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad

ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL)

2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828

(tehisintellekti käsitlev määrus). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401689.

2

Nõukogu seda ei võimalda, siis EL nõukogu otsuse eelnõu kompromissteksti kohaselt taotleb

Euroopa Komisjon, et ELi kõrval liituksid konventsiooniga ka kõik liikmesriigid, mis nõuaks

konventsiooni eraldiseisvat ratifitseerimist.

Pärast konventsiooniga liitumist toimub selle rakendamine ja kooskõla tagamine läbi ELi

tehisintellektimääruse. Seega pole konventsioonil märkimisväärset mõju siseriiklikule

õigusele. Konventsioon avatakse aga liitumiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikide kõrval ka

kolmandatele riikidele, mistõttu saab sellest esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline

instrument tehisintellekti vallas. Seega on sellel potentsiaal edendada tehisintellekti

ühetaolist reguleerimist rahvusvahelisel tasandil, tagamaks kogu maailmas suurema

inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse tehisintellekti kasutamisel.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna nõunik Henrik Trasberg ([email protected]). Valdkonna eest vastutav

asekantsler on õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja taust

Nõukogu otsuse eelnõu koosneb kahest artiklist:

Artikkel 1: Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõiguste,

demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile (edaspidi „konventsioon“) allakirjutamine,

eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse. Allakirjutatava konventsiooni tekst on lisatud

käesolevale otsusele.

Artikkel 2: Käesolev otsus jõustub […].

Eelnõu eesmärk on võimaldada Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsiooni allakirjutamine

Euroopa Liidu poolt, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5. Konventsioon on

välja töötatud Euroopa Nõukogu tehisintellekti komitee poolt alates 2022. aastast ning see

kiideti heaks Euroopa Nõukogu ministrite komitees 17. mail 2024.

Konventsiooni üle pidas liikmesriikide nimel läbirääkimisi Euroopa Liit. Liitu esindas

läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt ELi toimimise lepingule4 ja ELi nõukogu 2022. a

sellekohasele otsusele.5 Liidu seisukohad koordineeriti läbirääkimiste vältel liikmesriikidega

vastavalt eelviidatud ELi nõukogu otsuses kokku lepitud protseduurile.

ELi pädevus konventsiooni allkirjastamiseks lähtub Euroopa Liidu toimimise lepingu art 3 lg-

st 2. Nimetatud sätte kohaselt kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse „rahvusvahelise lepingu

4 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 218 lg 3. 5 Euroopa Liidu Nõukogu otsus (EL) 2022/2349, 21. november 2022, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu

nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu

konventsiooni üle. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D2349.

3

sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende

reguleerimisala.“ Rahvusvaheline leping võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende

kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond on suures osas hõlmatud liidu õigusega.

Eelnõu koostamisel järeldas Euroopa Komisjon, et antud tingimus on täidetud – eelkõige langeb

konventsiooni isikuline ja esemeline kohaldamisala kokku ELi tehisintellektimääruse

kohaldamisalaga, mistõttu saab järeldada, et konventsiooniga reguleeritav valdkond kattub EL

õigusega. ELi tehisintellektimäärus on 12. juunil 2024 a vastu võetud õigusakt, mis reguleerib

EL-üleselt tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist, et

edendada innovatsiooni ja tehisintellekti usaldusväärsust, kaitstes samal ajal tervist, ohutust ja

põhiõigusi, sealhulgas demokraatiat, õigusriiki ja keskkonda. Sisuliselt kõigi konventsioonist

tulenevate nõuete järgimine hakkab ELis toimuma tehisintellektimääruse rakendamise kaudu.

Siinjuures on asjakohane märkida, et EL nõukogus peetud läbirääkimiste käigus on olnud

arutamisel ka küsimus, kas konventsioon peaks olema segaleping, mille allkirjastavad ELi

kõrval ka liikmesriigid. Sellise lähenemise eelduseks oleks, et konventsioon reguleerib ka

küsimusi, mis ei kuulu ELi pädevusse. Sellest lähtuvalt tõid mõned liikmesriigid läbirääkimistel

välja, et konventsiooni kohaldamisala erineb ELi tehisintellektimääruse kohaldamisalast

näiteks teadus- ja arendustegevuse erandi osas. Nii ELi määrus kui konventsioon piiravad

kohaldamisala tehisintellekti puudutava teadus- ja arendustegevuse suhtes, aga konventsioonis

sätestatud erand on mõnevõrra kitsam.6 Samuti on konventsiooni kohaldumine tehisintellekti

mitteprofessionaalsele (isiklikule) kasutamisele mõnevõrra teistsuguse ulatusega. Euroopa

Komisjoni ja nõukogu õigusteenistuse analüüsides siiski järeldati, et kohaldamisala erinevused

ELi tehisintellektimääruse ja konventsiooni vahel on minimaalsed ning vastavalt varasemale

Euroopa Kohtu praktikale ei välista niivõrd marginaalsed erisused ELi ainuvälispädevust.7

Konventsiooni tulnuks käsitleda segalepinguna juhul, kui selle kohaldamisalasse oleks

kuulunud riigi julgeolek, mida ELi tehisintellektimäärus ei reguleeri. Konventsiooni lõppteksti

lisati siiski välistus, mille kohaselt ei pea lepinguosaline „kohaldama konventsiooni

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mis on seotud riiklike

julgeolekuhuvide kaitsega, tingimusel et selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava

rahvusvahelise õigusega, sealhulgas rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevate

kohustustega, ning austades demokraatlikke institutsioone ja protsesse.“8 Nii Euroopa

Komisjon kui EL nõukogu õigusteenistus on hinnanud, et nimetatud erandist lähtuvalt ei kaasne

konventsiooni osalisriikidele kohustusi riigi julgeolekut puudutavates tegevustes. Sellekohane

põhjendus on esitatud ka kõnesoleva eelnõu kompromissversiooni põhjenduspunktides. EL

nõukogu töögruppide raames toimunud aruteludest nähtuvalt nõustuvad ka teised liikmesriigid

antud tõlgendusega.

Läbirääkimiste käigus on mõned EL liikmesriigid tõstatanud ka küsimuse sellest, kas

liikmesriigid võiksid konventsiooni allkirjastada sõltumata sellest, et tegemist on EL

ainupädevusse kuuluva konventsiooniga. Eelkõige võimaldaks see vahetumalt osaleda

6 Võrdle konventsiooni art 3(3) ning ELi tehisintellektimääruse art 2(6) ning (8). 7 EKo, C-114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused), ECLI:EU:C:2014:2151,

punkt 69. 8 Konventsiooni art 3(2).

4

konventsiooni rakendamisega seotud tegevustes, sh liituda konventsiooni rakendamiseks kokku

kutsutava konventsiooniosaliste konverentsi töös. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole selline

lahendus põhjendatud, kuid antud soovi adresseerimiseks lisati EL nõukogu otsuse eelnõu

kompromissversiooni põhjenduspunkt, mille kohaselt koordineerib Komisjon

konventsiooniosaliste konverentsil esitatavad seisukohad eelnevalt liikmesriikidega ning

võimaldab igal liikmesriigil saata ühe esindaja Komisjoni delegatsiooni osana

konventsiooniosaliste konverentsi kohtumistele.

Konventsiooni sisu

Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemid oleksid oma elutsükli vältel

täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega. Selle saavutamiseks

sätestab konventsioon teatud üldpõhimõtted ja kohustused, mida tuleb tehisintellektisüsteemide

disainimise, arendamise ja rakendamise käigus järgida.

Milliseid tehisintellektisüsteeme konventsioon reguleerib?

Konventsiooni osalisriigid peavad seda kohaldama avalikus sektoris kasutatavate

tehisintellektisüsteemide osas. Osalisriikidel jääb õigus otsustada, kas kohaldada konventsiooni

ka erasektorile – selleks peavad konventsiooniosalised konventsiooniga ühinedes deklareerima

oma vastava valiku. Kuivõrd Euroopa Liidu liikmesriigid rakendavad konventsiooni läbi ELi

tehisintellektimääruse, mis kohaldub ka erasektorile, siis rakendatakse ka konventsiooni

erasektorile nii Eestis kui ELis tervikuna.

Konventsioon järgib riskipõhist lähenemist, mis tähendab, et seda ei kohaldata kõigi

tehisintellektisüsteemide suhtes, vaid üksnes selliste kõrgema riskiga süsteemide osas, millega

võib kaasneda kahjulik mõju inimõigustele või mis võivad õõnestada demokraatia või õigusriigi

toimimist. Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatakse konventsiooni selliste

tehisintellektisüsteemide suhtes, mida reguleerib ELi tehisintellektimäärus.

Konventsiooni kohaldamisalast on välja jäetud riikliku julgeolekuga seotud

tehisintellektisüsteemid, lähtudes aga põhimõttest, et sellised süsteemid peavad siiski olema

kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega, sh põhiõiguste kaitse reeglitega, ning austama

demokraatlikke institutsioone ja protsesse. Euroopa Nõukogu statuudi kohaselt ei kuulu

konventsiooni kohaldamisalasse ka riigikaitsega seotud küsimused. Samuti ei kohaldata

konventsiooni tehisintellekti-alase teadus- ja arendustegevuse suhtes, välja arvatud juhul, kui

katsetamine või sarnane tegevus võib kahjustada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki.

Peamised nõuded

Konventsiooni osalisriigid peavad tagama, et tehisintellektisüsteemide arendamisel ja

pakkumisel kehtiks kohustus järgida järgmisi üldisi põhimõtteid ja nõudeid (artiklid 4-12):

- üldine kohustus tagada tehisintellektisüsteemi elutsükli vältel põhiõiguste kaitse ning

demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimine;

- kohustus tagada inimväärikuse ja inimese autonoomia kaitse;

- kohustus tagada süsteemide asjakohane läbipaistvus ja järelevalve;

5

- kohustus tagada, et kahjulike mõjude kaasnemisel on võimalik võtta tehisintellekti

pakkuja vastutusele;

- kohustus tagada võrdne kohtlemine ja edendada mittediskrimineerimist;

- kohustus tagada eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse;

- kohustus tagada tehisintellektisüsteemide piisav kvaliteet, usaldusväärsus ja turvalisus;

Konventsiooniosalistel on kohustus teha kättesaadavaks turvalised kontrollitud keskkonnad

tehisintellektisüsteemide arendamiseks (artikkel 13), eesmärgiga edendada innovatsiooni

ohutust.

Tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad rakendama riskijuhtimist süsteemi elutsükli vältel,

sh hindama süsteemi võimalikke negatiivseid mõjusid ja juurutama meetmeid nende

ennetamiseks või leevendamiseks. Lisaks on konventsioonis sätestatud, et

konventsiooniosalised peaksid hindama vajadust keelata tehisintellektisüsteemide teatavad

rakendused või kehtestada neile moratoorium, kui neid peetakse kokkusobimatuks inimõiguste

austamise, demokraatia toimimise või õigusriigi põhimõttega (artikkel 16).

Konventsiooniosalistele nähakse ette ka kohustus tagada inimestele juurdepääs tõhusatele

õiguskaitsevahenditele ning garanteerida asjakohased menetluslikud kaitsemeetmed

tehisintellektisüsteemi põhjustatud põhiõiguste rikkumisel (artiklid 14-15).

Konventsiooni rakendamine

Konventsiooniga sätestatud reeglid ei ole otsekohalduvad, vaid konventsiooni rakendatakse

läbi riigisiseste õigusaktide. Eestis jt EL liikmesriikides tagatakse konventsiooniga kooskõla

läbi ELi tehisintellektimääruse. Eeltoodu tähendab, et ka järelevalve konventsioonist tulenevate

kohustuste järgimise üle toimub Eestis samade mehhanismide kaudu, mis ELi

tehisintellektimääruse alusel luuakse.

Konventsiooni rakendamisel on keskne roll konventsiooniosaliste konverentsil.9 See koosneb

konventsiooniosaliste esindajatest ning selle roll hõlmab mh soovituste andmist konventsiooni

tõlgendamise, kohaldamise kui muutmise kohta. Kõnesoleva Euroopa Liidu nõukogu otsuse

eelnõu kohaselt esindaks EL liikmesriike konventsiooniosaliste konverentsil Euroopa

Komisjon. Eelnõu kompromissversioon sätestab, et Komisjon koordineerib konverentsil

esitatavad seisukohad eelnevalt liikmesriikidega. Komisjon võimaldab konventsiooniosaliste

konverentsil igal liikmesriigil saata ka ühe esindaja Komisjoni delegatsiooni osana. Sellise

lähenemise eelduseks on, et Euroopa Nõukogu võimaldab Euroopa Liidule

konventsiooniosaliste konverentsil 27 häält. Kui Euroopa Nõukogu seda ei võimalda, siis EL

nõukogu otsuse eelnõu kompromissversiooni kohaselt taotleb Euroopa Komisjon, et ELi kõrval

liituksid konventsiooniga ka kõik liikmesriigid.

3. Eelnõu õiguslik alus ja menetlemise hetkeseis

9 Konventsiooni art 23.

6

Nõukogu otsuse õiguslik alus: õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi

ELTL) artikli 218 lõige 5, mille kohaselt rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel võtab nõukogu

läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada.

Materiaalõiguslik alus on ELTL artikkel 114, mis lähtub asjaolust, et sama õiguslik alus on ELi

tehisintellektimäärusel. Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja eesmärgid on

täielikult kooskõlas ELi tehisintellektimääruse kohaldamisala ja eesmärkidega, peaks

konventsiooni sõlmimise materiaalõiguslik alus olema sama mis tehisintellektimääruse puhul.

Menetluse hetkeseisu lühikirjeldus: Konventsioon töötati välja Euroopa Nõukogu

tehisintellekti komitee juhtimisel vahemikus 2022-2024. Selle tekst kiideti tehisintellekti

komitee poolt heaks 11.-14. märtsil 2024. a toimunud täiskogu istungil. Euroopa Nõukogu

ministrite komitee võttis konventsiooni vastu 17. mail 2024. Konventsioon avatakse osalistele

allkirjastamiseks 5. septembril 2024 Vilniuses justiitsministrite mitteametliku konverentsi

raames.

Euroopa Komisjon esitas nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu konventsiooniga liitumiseks

26.06.2024. Eelnõud esitleti TELEKOM töögrupi kohtumisel 04.07.2024 ning jätkuarutelu

toimus 15.07 kohtumisel. 24.07.2024 toimus täiendav arutelu COREPER I kohtumise raames,

mille tulemusel pakuti välja eelnõu uus kompromisstekst. Selleks, et EL saaks juba 5.

septembril 2024 justiitsministrite mitteametliku konverentsi raames konventsiooniga liituda, on

ELi eesistuja algatamas kirjaliku menetluse EL nõukogu otsuse heakskiitmiseks. Otsuse

vastuvõtmiseks EL nõukogus on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.

4. Otsuse eelnõu vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele

Otsuse eelnõu on Justiitsministeeriumi hinnangul kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Tulenevalt ELTL art-st 3 lg 2 kuulub antud välislepingu allkirjastamine Euroopa Liidu

ainuvälispädevusse, kuivõrd selle kohaldamisala langeb suuresti kokku ELi

tehisintellektimääruse kohaldamisalaga ja mõjutab seega Euroopa Liidu ühiseid norme.

Otsuse eelnõu vastab ka proportsionaalsuse põhimõttele. Olemasolevad rahvusvahelised

normid ei ole piisavad tagamaks tehisintellekti süsteemide kooskõla inimõiguste, demokraatia

ja õigusriigi standarditega. Liikmesriikidel eraldi, aga ka liidul puudub võimalus luua sarnane

õigusraamistik, millel oleks mõju ka väljaspool ELi ja millest võiks saada globaalne standard.

Seega on konventsiooniga liitumine oluline saavutamaks rahvusvahelisel tasandil ühtne

lähenemisviis tehisintellekti reguleerimisele.

5. Otsuse majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud

ELi liikmesriigid rakendavad konventsiooni ELi tehisintellektimääruse kaudu. Kuivõrd

konventsioon ei too võrreldes tehisintellektimäärusega kaasa täiendavaid kohustusi ega

piiranguid, ei oma see Eesti jaoks märkimisväärset täiendavat majanduslikku, sotsiaalset ega

7

õiguslikku mõju võrreldes mõjudega, mis kaasnevad juba tänaseks vastuvõetud ELi

tehisintellektimäärusega.

Konventsiooniga võimaldatakse ühineda ka Euroopa Nõukogusse mittekuuluvatel riikidel.

Selle tulemusel kujuneb antud konventsioonist esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline

instrument tehisintellekti vallas. Seega on konventsioonil potentsiaal omada olulist mõju

edendamaks tehisintellekti ühetaolist reguleerimist rahvusvahelisel tasandil ning tagamaks

kogu maailmas suurema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse tehisintellekti

kasutamisel. Konventsiooni läbirääkimistel osalesid vaatlejariikidena mh nt USA, Kanada,

Jaapan, Iisrael, Mehhiko, Austraalia, Argentina, Peruu, Uruguay ja Costa Rica, kes eelduslikult

konventsiooniga ka liituvad. Tulevikus saavad konventsiooniga ühineda ka muud kolmandad

riigid, kes konventsiooni väljatöötamisel ei osalenud.

6. Eesti seisukoht ja selle põhjendused

Seisukoht: Toetame Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõud, millega antakse luba

Euroopa Liidu nimel allkirjastada Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste,

demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioon. Nõustume, et Euroopa Liidul on

ainuvälispädevus konventsiooni allkirjastamiseks. Alternatiivselt aktsepteerime ka

lahendust, mille kohaselt allkirjastavad nimetatud konventsiooni Euroopa Liidu kõrval

ka liikmesriigid.

Põhjendus: Eesti on läbivalt toetanud kõnesoleva konventsiooni väljatöötamist ja

vastuvõtmist.10 Konventsioon sätestab üldpõhimõtted ja -kohustused inimõiguste, demokraatia

ja õigusriigi kaitseks tehisintellekti valdkonnas, mis on ka üks olulisemaid Eesti digipoliitika

eesmärke.11 Konventsiooni tekst on kooskõlas ELi tehisintellektimäärusega ning seega vastab

Eestis peagi kehtima hakkavale õigusraamistikule tehisintellektisüsteemide arendamisel ja

kasutamisel. Kuivõrd konventsioonist saab esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline

instrument tehisintellekti vallas, on sellel ka oluline mõju edendamaks tehisintellekti ühetaolist

reguleerimist rahvusvahelisel tasandil.

Nõustume, et tegemist on Euroopa Liidu ainuvälispädevusse kuuluva konventsiooniga, mille

allkirjastab üksnes Euroopa Liit. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 3 lg 2 kohaselt

kuulub liidu ainupädevusse „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette

liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma

sisemist pädevust või niivõrd, kuivõrd selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta

nende reguleerimisala.“ Euroopa Kohtu praktika kohaselt rahvusvaheline leping võib mõjutada

ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond on suures osas

10 Sh Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse „Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu

nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu

konventsiooni üle“ sätestavad ühe seisukohana, et Eesti toetab Euroopa Nõukogu konventsiooni väljatöötamist. 11 Sh nii “Eesti digiühiskond 2030“ arengukava kui "Eesti 2035" strateegia märgivad ühe keskse eesmärgina, et

andmekorraldus ja tehisintellekti kasutamine oleks inimkeskne ja usaldusväärne.

8

reguleeritud liidu õigusega.12 Arvestades, et konventsiooni isikuline ja esemeline

kohaldamisala langeb suuresti kokku ELi tehisintellektimääruse kohaldamisalaga, mõjutab

konventsioon Euroopa Liidu ühiseid norme, langedes seega ELi ainuvälispädevusse.

Siinjuures tuleb märkida, et konventsiooni kohaldamisala erineb teatud detailides ELi

tehisintellektimääruse kohaldamisalast. Eelkõige puudutab see teadus- ja arendustegevuse

erandit – kuigi nii ELi määrus kui konventsioon piiravad kohaldamisala tehisintellekti

puudutava teadus- ja arendustegevuse suhtes, on konventsioonis sätestatud erand mõnevõrra

kitsam.13 Lähtuvalt aga varasemast Euroopa Kohtu praktikast14 kui ka EL nõukogu töögrupi

raames esitletud Euroopa Komisjoni ja nõukogu õigusteenistuse analüüsidest, ei mõjuta

marginaalsed erinevused liidu õiguse ja välislepingu kohaldamisalade vahel asjaolu, et

välisleping kuulub ELi ainuvälispädevusse.

Seisukoht, et konventsioon kuulub EL ainuvälispädevusse lähtub ka eeldusest, et riigi

julgeolekuga seotud küsimused ei ole konventsiooni kohaldamisalas. Konventsiooni artikkel 3

lg 2 kohaselt ei pea lepinguosaline „kohaldama konventsiooni tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mis on seotud riiklike julgeolekuhuvide kaitsega,

tingimusel et selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega,

sealhulgas rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevate kohustustega, ning

austades demokraatlikke institutsioone ja protsesse.“ Nii Euroopa Komisjon kui EL nõukogu

õigusteenistus on hinnanud, et nimetatud erandist lähtuvalt ei kaasne konventsiooni

osalisriikidele kohustusi riigi julgeolekut puudutavates tegevustes. EL nõukogu töögruppide

raames toimunud aruteludest nähtuvalt nõustuvad ka teised liikmesriigid antud tõlgendusega.

Eeltoodust lähtuvalt toetame konventsiooni allkirjastamist Euroopa Liidu poolt. Alternatiivselt

aktsepteerime ka lahendust, mille kohaselt allkirjastavad nimetatud konventsiooni Euroopa

Liidu kõrval ka liikmesriigid. Eelkõige võib selleks vajadus tekkida juhul, kui ilmneb, et

konventsiooni rakendamiseks kokku kutsutaval konventsiooniosaliste konverentsil on ELile

tagatud 27 häält (st üks hääl iga liikmesriigi kohta) üksnes siis, kui konventsiooniga on ELi

kõrval ka iga liikmesriik iseseisvalt liitunud. Mõned liikmesriigid (Prantsusmaa, Slovakkia ning

Tšehhi) on väljendanud ka eelistust, et liikmesriigid igal juhul allkirjastaksid ka ise

konventsiooni, isegi kui õiguslikud põhjused selleks puuduvad. Selline eelistus lähtub

poliitilisest huvist võimaldamaks liikmesriikidel endil olla esimese tehisintellekti

raamkonventsiooni allkirjastaja. Euroopa Komisjoni kui ka nõukogu õigusteenistuse hinnangul

ei oleks selline lahendus aga EL õiguse alusel tõenäoliselt lubatav.

7. Seisukoha kooskõlastamine

12 Nt EKo C-114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused),

ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 68–69; EKo arvamus 1/13, kolmandate riikide ühinemine Haagi konventsiooniga,

EU:C:2014:2303, punktid 71–74; EKo C-66/13, Green Network, EU:C:2014:2399, punktid 27–33. 13 Võrdle konventsiooni art 3(3) ning ELi tehisintellektimääruse art 2(6) ning (8). 14 EKo C 114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused), ECLI:EU:C:2014:2151,

punkt 69.

9

Otsuse eelnõu on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga.