Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 7-1/5473 |
Registreeritud | 16.08.2024 |
Sünkroonitud | 19.08.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 EL otsustusprotsessis osalemine ja rahvusvaheline koostöö |
Sari | 7-1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 7-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Henrik Trasberg (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Riigikantselei [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsiooni allkirjastamise kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse „Nõukogu otsus, millega antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon“, kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Henrik Trasberg 55583331 [email protected]
Teie 12.07.2024 nr 2-5/24-01113, 17.1.1/24-0257/-1T
Meie 16.08.2024 nr 7-1/5473
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja . august 2024 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse luba
allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja
õigusriiki käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon.
1. Kiita heaks justiits- ja digiministri seisukoht toetada Euroopa Liidu nõukogu
otsuse eelnõud, millega antakse luba Euroopa Liidu nimel allkirjastada Euroopa
Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi
raamkonventsioon. Nõustume, et Euroopa Liidul on ainuvälispädevus
konventsiooni allkirjastamiseks. Alternatiivselt aktsepteerime ka lahendust, mille
kohaselt allkirjastavad nimetatud konventsiooni Euroopa Liidu kõrval ka
liikmesriigid.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohta.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukoht Riigikogu
juhatusele ja teha seisukoht teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi
liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning
Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse „Nõukogu otsus, millega antakse luba
allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki
käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon“, kohta
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu kohta:
- nõukogu otsus, millega antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu nimel tehisintellekti,
inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon.1
Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt peab rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel EL
nõukogu võtma vastu otsuse, millega antakse EL-le luba lepingule alla kirjutada. Sellest
lähtuvalt sisaldab kõnesolev eelnõu nõukogu otsuse kavandit, mille eesmärk on võimaldada
Euroopa Liidul allkirjastada Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja
õigusriiki käsitlev raamkonventsioon (edaspidi konventsioon).2
Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsioon on õiguslikult siduv raamkonventsioon, mis
kehtestab aluspõhimõtted tehisintellektisüsteemide arendamise ja kasutamise osas, tagamaks
et need süsteemid oleksid kooskõlas põhiõigustega ning järgiksid demokraatia ja õigusriigi
põhimõtteid. Konventsioon võeti vastu Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt 17. mail
2024. See avatakse osalistele allkirjastamiseks 5. septembril 2024 Vilniuses justiitsministrite
mitteametliku konverentsi raames.
Eelnõus käsitletud otsuse tulemusel liitub liikmesriikide nimel konventsiooniga Euroopa
Liit. Liikmesriigid iseseisvalt konventsiooniga ei liitu, kuna sellega reguleeritav valdkond
kattub EL õigusega, olles seega ELi ainuvälispädevuses. Eelkõige langeb konventsiooni
reguleerimisala kokku ELi tehisintellektimäärusega.3 Ka konventsiooni läbirääkimistel
esindas EL liikmesriike Euroopa Komisjon.
Olukorras, kus konventsiooniga liitub liikmesriikide nimel üksnes Euroopa Liit, ei vaja see
välissuhtlemisseaduse kohaselt ratifitseerimist. Selline lahendus lähtub aga eeldusest, et ELi
liitumine tagab, et konventsiooni rakendamiseks kokku kutsutaval konventsiooniosaliste
konverentsil on ELile tagatud 27 häält (st üks hääl iga liikmesriigi kohta). Kui Euroopa
1 Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi
raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta, COM(2024) 264 final, 26.6.2024. Kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52024PC0264 2 Raamkonventsiooni tekst: Council of Europe Framework Convention on Artificial Intelligence and Human
Rights, Democracy and the Rule of Law, Council of Europe Treaty Series - No. [225]. Kättesaadav:
https://rm.coe.int/1680afae3c. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad
ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL)
2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828
(tehisintellekti käsitlev määrus). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401689.
2
Nõukogu seda ei võimalda, siis EL nõukogu otsuse eelnõu kompromissteksti kohaselt taotleb
Euroopa Komisjon, et ELi kõrval liituksid konventsiooniga ka kõik liikmesriigid, mis nõuaks
konventsiooni eraldiseisvat ratifitseerimist.
Pärast konventsiooniga liitumist toimub selle rakendamine ja kooskõla tagamine läbi ELi
tehisintellektimääruse. Seega pole konventsioonil märkimisväärset mõju siseriiklikule
õigusele. Konventsioon avatakse aga liitumiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikide kõrval ka
kolmandatele riikidele, mistõttu saab sellest esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline
instrument tehisintellekti vallas. Seega on sellel potentsiaal edendada tehisintellekti
ühetaolist reguleerimist rahvusvahelisel tasandil, tagamaks kogu maailmas suurema
inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse tehisintellekti kasutamisel.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi õiguspoliitika
osakonna nõunik Henrik Trasberg ([email protected]). Valdkonna eest vastutav
asekantsler on õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja taust
Nõukogu otsuse eelnõu koosneb kahest artiklist:
Artikkel 1: Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõiguste,
demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile (edaspidi „konventsioon“) allakirjutamine,
eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse. Allakirjutatava konventsiooni tekst on lisatud
käesolevale otsusele.
Artikkel 2: Käesolev otsus jõustub […].
Eelnõu eesmärk on võimaldada Euroopa Nõukogu tehisintellekti konventsiooni allakirjutamine
Euroopa Liidu poolt, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5. Konventsioon on
välja töötatud Euroopa Nõukogu tehisintellekti komitee poolt alates 2022. aastast ning see
kiideti heaks Euroopa Nõukogu ministrite komitees 17. mail 2024.
Konventsiooni üle pidas liikmesriikide nimel läbirääkimisi Euroopa Liit. Liitu esindas
läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt ELi toimimise lepingule4 ja ELi nõukogu 2022. a
sellekohasele otsusele.5 Liidu seisukohad koordineeriti läbirääkimiste vältel liikmesriikidega
vastavalt eelviidatud ELi nõukogu otsuses kokku lepitud protseduurile.
ELi pädevus konventsiooni allkirjastamiseks lähtub Euroopa Liidu toimimise lepingu art 3 lg-
st 2. Nimetatud sätte kohaselt kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse „rahvusvahelise lepingu
4 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 218 lg 3. 5 Euroopa Liidu Nõukogu otsus (EL) 2022/2349, 21. november 2022, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu
nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu
konventsiooni üle. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D2349.
3
sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende
reguleerimisala.“ Rahvusvaheline leping võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende
kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond on suures osas hõlmatud liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel järeldas Euroopa Komisjon, et antud tingimus on täidetud – eelkõige langeb
konventsiooni isikuline ja esemeline kohaldamisala kokku ELi tehisintellektimääruse
kohaldamisalaga, mistõttu saab järeldada, et konventsiooniga reguleeritav valdkond kattub EL
õigusega. ELi tehisintellektimäärus on 12. juunil 2024 a vastu võetud õigusakt, mis reguleerib
EL-üleselt tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist, et
edendada innovatsiooni ja tehisintellekti usaldusväärsust, kaitstes samal ajal tervist, ohutust ja
põhiõigusi, sealhulgas demokraatiat, õigusriiki ja keskkonda. Sisuliselt kõigi konventsioonist
tulenevate nõuete järgimine hakkab ELis toimuma tehisintellektimääruse rakendamise kaudu.
Siinjuures on asjakohane märkida, et EL nõukogus peetud läbirääkimiste käigus on olnud
arutamisel ka küsimus, kas konventsioon peaks olema segaleping, mille allkirjastavad ELi
kõrval ka liikmesriigid. Sellise lähenemise eelduseks oleks, et konventsioon reguleerib ka
küsimusi, mis ei kuulu ELi pädevusse. Sellest lähtuvalt tõid mõned liikmesriigid läbirääkimistel
välja, et konventsiooni kohaldamisala erineb ELi tehisintellektimääruse kohaldamisalast
näiteks teadus- ja arendustegevuse erandi osas. Nii ELi määrus kui konventsioon piiravad
kohaldamisala tehisintellekti puudutava teadus- ja arendustegevuse suhtes, aga konventsioonis
sätestatud erand on mõnevõrra kitsam.6 Samuti on konventsiooni kohaldumine tehisintellekti
mitteprofessionaalsele (isiklikule) kasutamisele mõnevõrra teistsuguse ulatusega. Euroopa
Komisjoni ja nõukogu õigusteenistuse analüüsides siiski järeldati, et kohaldamisala erinevused
ELi tehisintellektimääruse ja konventsiooni vahel on minimaalsed ning vastavalt varasemale
Euroopa Kohtu praktikale ei välista niivõrd marginaalsed erisused ELi ainuvälispädevust.7
Konventsiooni tulnuks käsitleda segalepinguna juhul, kui selle kohaldamisalasse oleks
kuulunud riigi julgeolek, mida ELi tehisintellektimäärus ei reguleeri. Konventsiooni lõppteksti
lisati siiski välistus, mille kohaselt ei pea lepinguosaline „kohaldama konventsiooni
tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mis on seotud riiklike
julgeolekuhuvide kaitsega, tingimusel et selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava
rahvusvahelise õigusega, sealhulgas rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevate
kohustustega, ning austades demokraatlikke institutsioone ja protsesse.“8 Nii Euroopa
Komisjon kui EL nõukogu õigusteenistus on hinnanud, et nimetatud erandist lähtuvalt ei kaasne
konventsiooni osalisriikidele kohustusi riigi julgeolekut puudutavates tegevustes. Sellekohane
põhjendus on esitatud ka kõnesoleva eelnõu kompromissversiooni põhjenduspunktides. EL
nõukogu töögruppide raames toimunud aruteludest nähtuvalt nõustuvad ka teised liikmesriigid
antud tõlgendusega.
Läbirääkimiste käigus on mõned EL liikmesriigid tõstatanud ka küsimuse sellest, kas
liikmesriigid võiksid konventsiooni allkirjastada sõltumata sellest, et tegemist on EL
ainupädevusse kuuluva konventsiooniga. Eelkõige võimaldaks see vahetumalt osaleda
6 Võrdle konventsiooni art 3(3) ning ELi tehisintellektimääruse art 2(6) ning (8). 7 EKo, C-114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused), ECLI:EU:C:2014:2151,
punkt 69. 8 Konventsiooni art 3(2).
4
konventsiooni rakendamisega seotud tegevustes, sh liituda konventsiooni rakendamiseks kokku
kutsutava konventsiooniosaliste konverentsi töös. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole selline
lahendus põhjendatud, kuid antud soovi adresseerimiseks lisati EL nõukogu otsuse eelnõu
kompromissversiooni põhjenduspunkt, mille kohaselt koordineerib Komisjon
konventsiooniosaliste konverentsil esitatavad seisukohad eelnevalt liikmesriikidega ning
võimaldab igal liikmesriigil saata ühe esindaja Komisjoni delegatsiooni osana
konventsiooniosaliste konverentsi kohtumistele.
Konventsiooni sisu
Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemid oleksid oma elutsükli vältel
täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega. Selle saavutamiseks
sätestab konventsioon teatud üldpõhimõtted ja kohustused, mida tuleb tehisintellektisüsteemide
disainimise, arendamise ja rakendamise käigus järgida.
Milliseid tehisintellektisüsteeme konventsioon reguleerib?
Konventsiooni osalisriigid peavad seda kohaldama avalikus sektoris kasutatavate
tehisintellektisüsteemide osas. Osalisriikidel jääb õigus otsustada, kas kohaldada konventsiooni
ka erasektorile – selleks peavad konventsiooniosalised konventsiooniga ühinedes deklareerima
oma vastava valiku. Kuivõrd Euroopa Liidu liikmesriigid rakendavad konventsiooni läbi ELi
tehisintellektimääruse, mis kohaldub ka erasektorile, siis rakendatakse ka konventsiooni
erasektorile nii Eestis kui ELis tervikuna.
Konventsioon järgib riskipõhist lähenemist, mis tähendab, et seda ei kohaldata kõigi
tehisintellektisüsteemide suhtes, vaid üksnes selliste kõrgema riskiga süsteemide osas, millega
võib kaasneda kahjulik mõju inimõigustele või mis võivad õõnestada demokraatia või õigusriigi
toimimist. Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatakse konventsiooni selliste
tehisintellektisüsteemide suhtes, mida reguleerib ELi tehisintellektimäärus.
Konventsiooni kohaldamisalast on välja jäetud riikliku julgeolekuga seotud
tehisintellektisüsteemid, lähtudes aga põhimõttest, et sellised süsteemid peavad siiski olema
kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega, sh põhiõiguste kaitse reeglitega, ning austama
demokraatlikke institutsioone ja protsesse. Euroopa Nõukogu statuudi kohaselt ei kuulu
konventsiooni kohaldamisalasse ka riigikaitsega seotud küsimused. Samuti ei kohaldata
konventsiooni tehisintellekti-alase teadus- ja arendustegevuse suhtes, välja arvatud juhul, kui
katsetamine või sarnane tegevus võib kahjustada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki.
Peamised nõuded
Konventsiooni osalisriigid peavad tagama, et tehisintellektisüsteemide arendamisel ja
pakkumisel kehtiks kohustus järgida järgmisi üldisi põhimõtteid ja nõudeid (artiklid 4-12):
- üldine kohustus tagada tehisintellektisüsteemi elutsükli vältel põhiõiguste kaitse ning
demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimine;
- kohustus tagada inimväärikuse ja inimese autonoomia kaitse;
- kohustus tagada süsteemide asjakohane läbipaistvus ja järelevalve;
5
- kohustus tagada, et kahjulike mõjude kaasnemisel on võimalik võtta tehisintellekti
pakkuja vastutusele;
- kohustus tagada võrdne kohtlemine ja edendada mittediskrimineerimist;
- kohustus tagada eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse;
- kohustus tagada tehisintellektisüsteemide piisav kvaliteet, usaldusväärsus ja turvalisus;
Konventsiooniosalistel on kohustus teha kättesaadavaks turvalised kontrollitud keskkonnad
tehisintellektisüsteemide arendamiseks (artikkel 13), eesmärgiga edendada innovatsiooni
ohutust.
Tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad rakendama riskijuhtimist süsteemi elutsükli vältel,
sh hindama süsteemi võimalikke negatiivseid mõjusid ja juurutama meetmeid nende
ennetamiseks või leevendamiseks. Lisaks on konventsioonis sätestatud, et
konventsiooniosalised peaksid hindama vajadust keelata tehisintellektisüsteemide teatavad
rakendused või kehtestada neile moratoorium, kui neid peetakse kokkusobimatuks inimõiguste
austamise, demokraatia toimimise või õigusriigi põhimõttega (artikkel 16).
Konventsiooniosalistele nähakse ette ka kohustus tagada inimestele juurdepääs tõhusatele
õiguskaitsevahenditele ning garanteerida asjakohased menetluslikud kaitsemeetmed
tehisintellektisüsteemi põhjustatud põhiõiguste rikkumisel (artiklid 14-15).
Konventsiooni rakendamine
Konventsiooniga sätestatud reeglid ei ole otsekohalduvad, vaid konventsiooni rakendatakse
läbi riigisiseste õigusaktide. Eestis jt EL liikmesriikides tagatakse konventsiooniga kooskõla
läbi ELi tehisintellektimääruse. Eeltoodu tähendab, et ka järelevalve konventsioonist tulenevate
kohustuste järgimise üle toimub Eestis samade mehhanismide kaudu, mis ELi
tehisintellektimääruse alusel luuakse.
Konventsiooni rakendamisel on keskne roll konventsiooniosaliste konverentsil.9 See koosneb
konventsiooniosaliste esindajatest ning selle roll hõlmab mh soovituste andmist konventsiooni
tõlgendamise, kohaldamise kui muutmise kohta. Kõnesoleva Euroopa Liidu nõukogu otsuse
eelnõu kohaselt esindaks EL liikmesriike konventsiooniosaliste konverentsil Euroopa
Komisjon. Eelnõu kompromissversioon sätestab, et Komisjon koordineerib konverentsil
esitatavad seisukohad eelnevalt liikmesriikidega. Komisjon võimaldab konventsiooniosaliste
konverentsil igal liikmesriigil saata ka ühe esindaja Komisjoni delegatsiooni osana. Sellise
lähenemise eelduseks on, et Euroopa Nõukogu võimaldab Euroopa Liidule
konventsiooniosaliste konverentsil 27 häält. Kui Euroopa Nõukogu seda ei võimalda, siis EL
nõukogu otsuse eelnõu kompromissversiooni kohaselt taotleb Euroopa Komisjon, et ELi kõrval
liituksid konventsiooniga ka kõik liikmesriigid.
3. Eelnõu õiguslik alus ja menetlemise hetkeseis
9 Konventsiooni art 23.
6
Nõukogu otsuse õiguslik alus: õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi
ELTL) artikli 218 lõige 5, mille kohaselt rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel võtab nõukogu
läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada.
Materiaalõiguslik alus on ELTL artikkel 114, mis lähtub asjaolust, et sama õiguslik alus on ELi
tehisintellektimäärusel. Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja eesmärgid on
täielikult kooskõlas ELi tehisintellektimääruse kohaldamisala ja eesmärkidega, peaks
konventsiooni sõlmimise materiaalõiguslik alus olema sama mis tehisintellektimääruse puhul.
Menetluse hetkeseisu lühikirjeldus: Konventsioon töötati välja Euroopa Nõukogu
tehisintellekti komitee juhtimisel vahemikus 2022-2024. Selle tekst kiideti tehisintellekti
komitee poolt heaks 11.-14. märtsil 2024. a toimunud täiskogu istungil. Euroopa Nõukogu
ministrite komitee võttis konventsiooni vastu 17. mail 2024. Konventsioon avatakse osalistele
allkirjastamiseks 5. septembril 2024 Vilniuses justiitsministrite mitteametliku konverentsi
raames.
Euroopa Komisjon esitas nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu konventsiooniga liitumiseks
26.06.2024. Eelnõud esitleti TELEKOM töögrupi kohtumisel 04.07.2024 ning jätkuarutelu
toimus 15.07 kohtumisel. 24.07.2024 toimus täiendav arutelu COREPER I kohtumise raames,
mille tulemusel pakuti välja eelnõu uus kompromisstekst. Selleks, et EL saaks juba 5.
septembril 2024 justiitsministrite mitteametliku konverentsi raames konventsiooniga liituda, on
ELi eesistuja algatamas kirjaliku menetluse EL nõukogu otsuse heakskiitmiseks. Otsuse
vastuvõtmiseks EL nõukogus on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus.
4. Otsuse eelnõu vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele
Otsuse eelnõu on Justiitsministeeriumi hinnangul kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
Tulenevalt ELTL art-st 3 lg 2 kuulub antud välislepingu allkirjastamine Euroopa Liidu
ainuvälispädevusse, kuivõrd selle kohaldamisala langeb suuresti kokku ELi
tehisintellektimääruse kohaldamisalaga ja mõjutab seega Euroopa Liidu ühiseid norme.
Otsuse eelnõu vastab ka proportsionaalsuse põhimõttele. Olemasolevad rahvusvahelised
normid ei ole piisavad tagamaks tehisintellekti süsteemide kooskõla inimõiguste, demokraatia
ja õigusriigi standarditega. Liikmesriikidel eraldi, aga ka liidul puudub võimalus luua sarnane
õigusraamistik, millel oleks mõju ka väljaspool ELi ja millest võiks saada globaalne standard.
Seega on konventsiooniga liitumine oluline saavutamaks rahvusvahelisel tasandil ühtne
lähenemisviis tehisintellekti reguleerimisele.
5. Otsuse majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud
ELi liikmesriigid rakendavad konventsiooni ELi tehisintellektimääruse kaudu. Kuivõrd
konventsioon ei too võrreldes tehisintellektimäärusega kaasa täiendavaid kohustusi ega
piiranguid, ei oma see Eesti jaoks märkimisväärset täiendavat majanduslikku, sotsiaalset ega
7
õiguslikku mõju võrreldes mõjudega, mis kaasnevad juba tänaseks vastuvõetud ELi
tehisintellektimäärusega.
Konventsiooniga võimaldatakse ühineda ka Euroopa Nõukogusse mittekuuluvatel riikidel.
Selle tulemusel kujuneb antud konventsioonist esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline
instrument tehisintellekti vallas. Seega on konventsioonil potentsiaal omada olulist mõju
edendamaks tehisintellekti ühetaolist reguleerimist rahvusvahelisel tasandil ning tagamaks
kogu maailmas suurema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse tehisintellekti
kasutamisel. Konventsiooni läbirääkimistel osalesid vaatlejariikidena mh nt USA, Kanada,
Jaapan, Iisrael, Mehhiko, Austraalia, Argentina, Peruu, Uruguay ja Costa Rica, kes eelduslikult
konventsiooniga ka liituvad. Tulevikus saavad konventsiooniga ühineda ka muud kolmandad
riigid, kes konventsiooni väljatöötamisel ei osalenud.
6. Eesti seisukoht ja selle põhjendused
Seisukoht: Toetame Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõud, millega antakse luba
Euroopa Liidu nimel allkirjastada Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste,
demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioon. Nõustume, et Euroopa Liidul on
ainuvälispädevus konventsiooni allkirjastamiseks. Alternatiivselt aktsepteerime ka
lahendust, mille kohaselt allkirjastavad nimetatud konventsiooni Euroopa Liidu kõrval
ka liikmesriigid.
Põhjendus: Eesti on läbivalt toetanud kõnesoleva konventsiooni väljatöötamist ja
vastuvõtmist.10 Konventsioon sätestab üldpõhimõtted ja -kohustused inimõiguste, demokraatia
ja õigusriigi kaitseks tehisintellekti valdkonnas, mis on ka üks olulisemaid Eesti digipoliitika
eesmärke.11 Konventsiooni tekst on kooskõlas ELi tehisintellektimäärusega ning seega vastab
Eestis peagi kehtima hakkavale õigusraamistikule tehisintellektisüsteemide arendamisel ja
kasutamisel. Kuivõrd konventsioonist saab esimene õiguslikult siduv rahvusvaheline
instrument tehisintellekti vallas, on sellel ka oluline mõju edendamaks tehisintellekti ühetaolist
reguleerimist rahvusvahelisel tasandil.
Nõustume, et tegemist on Euroopa Liidu ainuvälispädevusse kuuluva konventsiooniga, mille
allkirjastab üksnes Euroopa Liit. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 3 lg 2 kohaselt
kuulub liidu ainupädevusse „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette
liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma
sisemist pädevust või niivõrd, kuivõrd selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta
nende reguleerimisala.“ Euroopa Kohtu praktika kohaselt rahvusvaheline leping võib mõjutada
ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond on suures osas
10 Sh Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse „Nõukogu otsus, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu
nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu
konventsiooni üle“ sätestavad ühe seisukohana, et Eesti toetab Euroopa Nõukogu konventsiooni väljatöötamist. 11 Sh nii “Eesti digiühiskond 2030“ arengukava kui "Eesti 2035" strateegia märgivad ühe keskse eesmärgina, et
andmekorraldus ja tehisintellekti kasutamine oleks inimkeskne ja usaldusväärne.
8
reguleeritud liidu õigusega.12 Arvestades, et konventsiooni isikuline ja esemeline
kohaldamisala langeb suuresti kokku ELi tehisintellektimääruse kohaldamisalaga, mõjutab
konventsioon Euroopa Liidu ühiseid norme, langedes seega ELi ainuvälispädevusse.
Siinjuures tuleb märkida, et konventsiooni kohaldamisala erineb teatud detailides ELi
tehisintellektimääruse kohaldamisalast. Eelkõige puudutab see teadus- ja arendustegevuse
erandit – kuigi nii ELi määrus kui konventsioon piiravad kohaldamisala tehisintellekti
puudutava teadus- ja arendustegevuse suhtes, on konventsioonis sätestatud erand mõnevõrra
kitsam.13 Lähtuvalt aga varasemast Euroopa Kohtu praktikast14 kui ka EL nõukogu töögrupi
raames esitletud Euroopa Komisjoni ja nõukogu õigusteenistuse analüüsidest, ei mõjuta
marginaalsed erinevused liidu õiguse ja välislepingu kohaldamisalade vahel asjaolu, et
välisleping kuulub ELi ainuvälispädevusse.
Seisukoht, et konventsioon kuulub EL ainuvälispädevusse lähtub ka eeldusest, et riigi
julgeolekuga seotud küsimused ei ole konventsiooni kohaldamisalas. Konventsiooni artikkel 3
lg 2 kohaselt ei pea lepinguosaline „kohaldama konventsiooni tehisintellektisüsteemide
elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mis on seotud riiklike julgeolekuhuvide kaitsega,
tingimusel et selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega,
sealhulgas rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevate kohustustega, ning
austades demokraatlikke institutsioone ja protsesse.“ Nii Euroopa Komisjon kui EL nõukogu
õigusteenistus on hinnanud, et nimetatud erandist lähtuvalt ei kaasne konventsiooni
osalisriikidele kohustusi riigi julgeolekut puudutavates tegevustes. EL nõukogu töögruppide
raames toimunud aruteludest nähtuvalt nõustuvad ka teised liikmesriigid antud tõlgendusega.
Eeltoodust lähtuvalt toetame konventsiooni allkirjastamist Euroopa Liidu poolt. Alternatiivselt
aktsepteerime ka lahendust, mille kohaselt allkirjastavad nimetatud konventsiooni Euroopa
Liidu kõrval ka liikmesriigid. Eelkõige võib selleks vajadus tekkida juhul, kui ilmneb, et
konventsiooni rakendamiseks kokku kutsutaval konventsiooniosaliste konverentsil on ELile
tagatud 27 häält (st üks hääl iga liikmesriigi kohta) üksnes siis, kui konventsiooniga on ELi
kõrval ka iga liikmesriik iseseisvalt liitunud. Mõned liikmesriigid (Prantsusmaa, Slovakkia ning
Tšehhi) on väljendanud ka eelistust, et liikmesriigid igal juhul allkirjastaksid ka ise
konventsiooni, isegi kui õiguslikud põhjused selleks puuduvad. Selline eelistus lähtub
poliitilisest huvist võimaldamaks liikmesriikidel endil olla esimese tehisintellekti
raamkonventsiooni allkirjastaja. Euroopa Komisjoni kui ka nõukogu õigusteenistuse hinnangul
ei oleks selline lahendus aga EL õiguse alusel tõenäoliselt lubatav.
7. Seisukoha kooskõlastamine
12 Nt EKo C-114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused),
ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 68–69; EKo arvamus 1/13, kolmandate riikide ühinemine Haagi konventsiooniga,
EU:C:2014:2303, punktid 71–74; EKo C-66/13, Green Network, EU:C:2014:2399, punktid 27–33. 13 Võrdle konventsiooni art 3(3) ning ELi tehisintellektimääruse art 2(6) ning (8). 14 EKo C 114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused), ECLI:EU:C:2014:2151,
punkt 69.
9
Otsuse eelnõu on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|