Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Kaitseministeerium [email protected] Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamine Austatud minister

Kaitseministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks määruse „Vabariigi

Valitsuse 20. detsembri 2007.a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord

(RSVKK)“ muutmine“ eelnõu (eelnõu). Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega.

1. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 kohaselt koostatakse selle riigisaladuseks

oleva teabe salastatuse taseme määramise kord, mida võib RSVKK kohaselt salastada mitmel

tasemel. Piiratud tasemega töötlussüsteemide puhul § 22 lõike 1 punkti 17 kohast juhist ei

kehtestata ega kooskõlastata Välisluureametiga (VLA), samas on piiratud taseme teabe töötlemist

puudutava sätte mõju lai. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja suunised piiratud tasemega teabe

töötlussüsteemi puhul teabe väärtuse hindamise kohta ning selle kohta, kas ja milline peaks olema

kooskõlastusprotsess teiste töötlussüsteemide vastutavate töötlevate üksustega, kui

töötlussüsteemist on ligipääs teise töötleva üksuse töötlussüsteemile.

2. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – RSVKK § 1061 kohaselt on töötlevad üksused vastutav üksus, haldav üksus

ja kasutav üksus. Palume seletuskirjas täpsustada, milline töötlev üksus on õigustatud hindama,

kas eksisteerib oht julgeolekule või mitte. Vastasel korral võib juhtuda, et haldav üksus, nt IT

asutus otsustab ilma vastutava töötleja teadmata töödelda piiratud teavet ametkondlikuks

kasutamiseks mõeldud (AK) või avaliku teabena. Kuna piiratud teabe puhul ei ole vaja koostada

ka juhist RSVKK § 22 lõike 1 punkti 17 mõttes ega seda VLA-ga kooskõlastada, siis võib juhtuda,

et teavet hakatakse ilma eelneva vastutava töötleja nõusolekuta töötlema valel alusel. Nimelt

vastutav töötlev üksus küll kehtestab töötlussüsteemi nõuded ehk dokumentatsiooni, kuid

sisendeid annab, muudatusettepanekuid teeb ja töötlussüsteemide dokumentatsiooni IT-tehnilist

poolt haldab haldav üksus, kelleks üldjuhul on IT asutus. Seetõttu võib juhtuda, et haldav asutus

asub piiratud teavet töötlema madalamal tasemel ekslikult, ilma vastutava töötleja nõusolekuta.

3. RSVKK § 8 lg 2 p 6 – sätte uue sõnastuse kohaselt on riigisaladuseks piiratud tasemel salastatud

teavet töötleva töötlussüsteemi tehnilisi andmeid või turvameetmeid kajastav teave, välja arvatud

teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut.

Palume selgitada, miks on piiratud tasemel salastatud teabe kaitse seotud üksnes Eesti Vabariigi

julgeoleku kaitse eesmärgiga. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 1 kohaselt

on teabe salastamise eesmärk lisaks Eesti Vabariigi julgeoleku tagamisele ka välissuhtlemise

kaitse.

Teie 17.07.2024 nr 5-3/24/5, KAM/24- 0771/-1K

Meie 16.08.2024 nr 8-2/5619

Erinevates valitsemisalades võib kasutusel olla erinevat liiki töötlussüsteeme - esiteks siseriiklikud

süsteemid, kus töödeldakse lisaks Eesti riigisaladusele ka NATO ja EL teavet jt riikide salastatud

teavet, ning teiseks NATO enda süsteemid. Riigisisese süsteemi puhul, kus töödeldakse muu

hulgas ka EL, NATO teavet ning teiste riikide saladusi, koostatakse töötlussüsteemi

dokumentatsioon ja määratakse teabe salastatuse tase riigisisese asutuse poolt. Võib olla

võimalik, et süsteemis valdavalt ongi EL või NATO salastatud teave või mõne teise riigi

riigisaladus. Turberisk esineb ennekõike piiratud tasemega töötlussüsteemide puhul, kus eelnõu

kohase RSVKK § 8 lg 2 p 6 nimetatud teabe väärtuse üle on võimalik otsustada ilma VLA-d

kaasamata. Kui salastatud välisteave lekib, siis kahjustab see ennekõike välissuhtlust, kaudselt

ka EV julgeolekut, kui on tegemist meile olulise partneriga. Mööname, et see on ettepanek, mis

tuleks läbivalt üle vaadata tuleviku perspektiivis, eelkõige kas sellise piirangu seadmine on

mõistlik.

4. RSVKK § 8 lg 2 p 8-12 – eelnõu teeb viite RSVKK § 22 lg 1 p-le 17, mille tulemusel võib kogu

töötlussüsteemi tehnilisi andmeid ja turvameetmeid kajastavat teavet kogumina käsitleda

madalama taseme teabena. Ebaselgeks jääb, kas teabe kogumit on võimalik salastada

madalamal tasemel kui selle osadeks olevate andmeühikute salastatuse tase. Seletuskiri selle

kohta selgitusi ei anna. Seega ei ole hetkel võimalik hinnata, kas eelnõus toodud säte on

kooskõlas soovitava eesmärgiga. Palume sätte sõnastus üle vaadata ja seletuskirja täiendada.

Lisaks palume selgitada, kas eelnõu eesmärk on võimaldada ka punktide 8–12 sätestatud teabe

puhul hinnata, et tegemist on avaliku teabega, või tuleks siinkohal siiski ette näha, et teavet võib

käsitleda AK teabena. Seletuskiri siinkohal selgitusi ei anna. Juhul kui on mõeldud, et selline teave

võib olla üksnes AK teave, mitte ka avalik, siis palume sätetesse lisada ka vastav täiendus.

Siinjuures märgime, et piiratud tasemega töötlussüsteemide puhul peab RSVKK § 8 lg 2 punktides

11 ja 12 nimetatud teave igal juhul jääma piiratud teabeks ning seda ei saa käsitleda AK ega ka

avaliku teabena. Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Katariina Kärsten 54440407 [email protected] Kati Mets Kristel Niidas