Vastus

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 20.06.2024 nr HTM/24-0672/-1K

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] Meie 16.08.2024 nr 1-12/782-2

Arvamus keeleseaduse

väljatöötamiskavatsusele

Austatud haridus- ja teadusminister

Täname võimaluse eest kaasa mõelda keeleseaduse (KeeleS) väljatöötamiskavatsuses (VTK)

tõstatatud teemadel. Toetame eesmärki analüüsida keelevaldkonna ajakohaseid vajadusi ning leida

sisuka ja kaasava arutelu tulemusena häid lahendusi.

Tutvusime VTK-ga ning teeme selle kohta järgnevad tähelepanekud ja ettepanekud.

1. Toetame murdekeelega seonduva väärtustamist. Eestis kõneldavad murdekeeled on

kogukonna kultuurilise identiteedi nurgakivi ning vajavad seetõttu ennekõike kogukonna enda,

aga ka riigipoolset väärtustamist ja tuge. Leiame, et õige on VTK-s välja pakutud lähenemine

– parandada olukorda mitteregulatiivsete vahenditega. Toetame ettepanekut koostada

murdekeelte toetuseks tegevuskava, kuhu koondada eri ministeeriumite tegevused, ning

moodustada komisjon, kes tegevuskava täitmise eest vastutab. Samuti tekib riigil terviklikum

ülevaade nii praegu pakutavatest toetusmeetmetest kui ka edasistest vajadustest.

2. Toetame VTK argumente, mis põhjendavad, miks ei ole vaja määratleda piirkonnakeele

mõistet seaduses.

3. Võimalusel võiks analüüsida, kuidas õpetatakse piirkondlikke keelekujusid alushariduse ja

põhihariduse tasemel. VTK-st selgub, et noorte seas on murdekeelte kõnelejaid vähem. Leiame,

et õigus murdekeelt õppida ei pruugi olla tagatud, kui see ei kajastu õppekavas.

4. KeeleS § 4 lõikes 3 sätestatakse suunis, et tekstides, millel pole kohustust kohaldada

ametlikku keelekasutuse nõuet, tuleb järgida keelekasutuse hea tava. Palume selgitada, millise

keelenormi alusel hakatakse hindama riigieksameid. Kas hea tava alusel? Lisaks tekib küsimus,

kuidas kontrollitakse tekste, millele kohaldub normatiivne keelekasutus. Samuti küsimus sellest,

kas muudatuse mõjul muutub keeletoimetaja töö või ametikoht kohustuslikuks.

5. VTK punktis 4.2 on kirjas: „Puudub regulatsioon keeleandmestike kogumiseks

(isikuandmete kogumise ja töötlemise lubatavus) keeletehnoloogiaalaseks arenguks. Testide

andmekogusse soovitakse luua võimalus koguda eksamisooritaja helisalvestisi, mida oleks

võimalik kasutada edasises teadustöös ja tehnoloogia arengus, aga puudub õiguslik alus kogutud

helisalvestisi teise baasi üle kanda ja neid teisel eesmärgil töödelda.“ Leiame, et salvestiste

kogumine, analüüs ja andmetöötlus on igasuguse teadustöö läbiviimise teemad. Seetõtu palume

analüüsida, kas küsimus puudutab kitsalt vaid keelevaldkonda või on tegemist laiema teadustööde

eetika ja andmehalduse küsimusega, mis tuleks lahendada laiemalt kui vaid kitsalt

keeleandmestiku kontekstis.

6. VTK-s on kirjas: „Eesmärk on vähendada eesti keele oskuseta inimeste arvu Eesti

ühiskonnas“. Teeme ettepanek sõnastada lause mõte ümber negatiivsest positiivseks nii, et

eesmärk on parandada keeleoskust ja suurendada keeleoskajate osakaalu.

7. VTK järgi: „Hinnanguliselt on tööhõives ca 43 000 isikut, kes ei oska üldse eesti keelt

(Statistikaamet 2023), nende hulgas ka sektorid, kus eesti keele oskusele nõudeid pole seatud“.

Leiame, et seaduse sihikul peaks siiski olema vaid selliste isikute keeleoskus, kes töötavad

normeeritud keeleoskustasemega töökohal. Teiste inimeste keeleoskus ja keelte kasutamine võiks

olla vaba.

8. VTK-s on kirjas: „Lisaks liiguvad töötajad ühe tööandja juurest teise juurde ning katkenud

keeleõppega alustatakse siis uuesti, kusjuures eesti keele oskus ei parane, vaid vahetatakse

tööandjaid. Lahendus võiks olla tõhusam ja süsteemsem järelevalve, mis võimaldavad nii

tööandjatel tugevamalt nõuda kui ka riigil kontrollida aktiivse eesti keele õppe tulemuslikkust“.

Leiame, et keeleõppe süsteemse ülesehituse puudumist ei pruugi korvata järelevalvega. Keeleõppe

süsteemsema ülesehituse ja standardiseerimise vajadusest on räägitud aastaid.

9. Palume VTK punkti 5.4 juures täpsustada, mida peetakse silmas välissuhtluse all. Kas see

on asutuseväline riigisisene suhtlus, suhtlus rahvusvaheliste partneritega või midagi muud?

10. Palume kaaluda, kas on vaja analüüsida ka õppematerjalide, sh e-õppe ning keeleõpetajate

ja metoodikate arenduse vajadust.

11. VTK punkti 9.2 juures tehakse ettepanek tõsta sunniraha ja karistuse määrasid. Palume

veel kord kaaluda muudatuse põhjendatust. Probleemikirjeldusest nähtub, et kuigi seaduses on

võimalus määrata sunniraha 640 eurot, on inimestele rakendatud sunniraha keskmine määr 60

eurot. Leitakse, et sunniraha ei motiveeri eesmärki saavutama. Kuna sunniraha võib määrata

korduvalt nii kaua, kuni Keeleameti määratud kohustus saab täidetud, võib piisata ka praegu

kehtivast maksimaalmäärast. Seetõttu teeme ettepaneku sunniraha- ja väärteotrahvi määra mitte

tõsta, vaid muuta Keeleameti tööpraktikat. Keelepoliitika ei peaks rakenduma mitte niivõrd riigi

sunni-, jõu- ja karistusähvarduse tulemusena, vaid selgitamise, juhendamise, õpetamise jm

mitteregulatiivse positiivse ja toetava tegevuse tulemusena.

12. Palume selgitada VTK üldeesmärki, kuidas on tagatud ettevõtlusvabadus ja

rahvusvähemuste keelelised õigused ning kuidas seadus tagab võrdse kohtlemise olenemata

keelest ja rahvusest.

13. VTK-s puuduvad võimalike riskide maandamise viisid. Kuidas keelenõuete karmistamine

võib mõjutada neid majandussektoreid, kus valitseb tööjõupuudus.

14. VTK punktis 3.4 tehakse ettepanek korrigeerida § 35 lõige 1 sõnastust, et lisada

sanktsioonid kirjakeele normi rikkumise eest. Soovitame siia lisada ka kontrollimehhanismid, et

tagada kirjakeele normi järgimine.

15. VTK punktis 4.2 on kirjas, et KeeleS täiendatakse sätetega, mis võimaldaks andmekogude

loomist ning keeleandmestike õiguspärast kogumist. Samuti täiendatakse KeeleS sätteid

valdkonna rahastuse reguleerimiseks. Peame oluliseks selgitada Eesti Keele Instituudi volituste

piiritlemist keelepoliitilise kontrolli osas.

16. VTK punktis 7.4 tehakse ettepanek, et võõrkeelsete teoste esitamise takistamiseks lisatakse

lõige: „Audiovisuaalse teose võõrkeelde dubleerimine on lubatud vaid lastele ja haridusliku sisuga

teoste puhul.“ Palume täpsustada, kas piiratakse dubleeritud filmide näitamist, dubleerimist kui

äritegevust või mõlemat. Dubleerimise piirang võib mõjutada ka filme, mis on juba mujal

dubleeritud ning ettevõtteid, kes tegelevad selle teenuse pakkumisega (näiteks inglisekeelse filmi

dubleerimine läti keelde Eesti postproduktsiooni stuudios). Samuti võib see mõjutada vaegnägijate

kultuuris osalemist. Nn festivalierandi säilitamine on meie hinnangul põhjendatud, sest kuigi

subtiitrite tegemise protsess on lihtsustunud, ei ole masintõlke kasutamine kunstiteose puhul

mõeldav, automaatne toimetamine teadaolevalt võimalik ning suurema kulukohad pole muutunud.

Võimalik on täpsustada, millise kavandatud linastuste arvu korral on tõlke tegemine kohustuslik.

Leiame, et kaaluda tuleb ka seda, kas ettevõtjad peavad tagama eestikeelse tõlke igal üritusel (nt

välisesineja kontsert). See võib osutuda ebamõistlikuks ja koormavaks. Seetõttu soovitame

põhjalikult analüüsida, millised piirangud ja nõuded on õigustatud, realistlikud ja teostatavad, et

säilitada tasakaal eesti keele kaitsmise ja ettevõtlusvabaduse vahel.

17. VTK punktis 6.1 on kirjas, et eesmärk on vähendada eesti keele oskuseta inimeste arvu,

kuid puudub konkreetne plaan ja meetmed keeleoskuse parandamiseks ja keeleoskajate osakaalu

suurendamiseks tööturul. Soovitame lisada konkreetne plaan ja meetmed keeleoskuse

parandamiseks ja keeleoskajate osakaalu suurendamiseks tööturul.

18. Ettepanekud täiskasvanute eesti keele õppe süsteemi korrastamisel:

• Lisada VV määrusesse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele

oskuse ja kasutamise nõuded“ punktid, mis sätestavad selged (toetus)meetmed tööandjatele, kellel

esineb raskusi keeleoskusnõuete täitmisel.

• Seada mõõdetavad eesmärgid keeleoskuse parandamiseks tööturul. Arendada välja ja

rakendada meetmed, mis hõlmavad keeleõppe korraldamist töökohtadel. Näiteks toetada ja

laiendada keeleõppe programme, mis toimuvad paralleelselt töötamisega.

• Perioodiliselt üle vaadata ja vajadusel ajakohastada keeleoskuse nõudeid, võttes arvesse

tööturu vajadusi. Erilist tähelepanu pöörata sektoritele, kus on kasvanud vajadus eesti keele oskuse

järele.

• Korraldada koolitusi ja teavituskampaaniaid tööandjatele ja töötajatele, et selgitada

keeleoskuse nõuete olulisust ja nende täitmise võimalusi. Tööandjatele võiks pakkuda juhendeid

ja parimaid praktikaid keeleõppe korraldamiseks.

• Kehtestada pikemad üleminekuperioodid uutele keeleoskuse nõuetele, et tööandjad ja

töötajad saaksid nendeks valmistuda. Näiteks võiks üleminekuperiood olla kuni 3 aastat, et tagada

sujuv kohanemine ja vähendada töötajate töölepingu ülesütlemisi keeleoskuse puudumise tõttu.

19. Seosed arengukavadega:

• Juhime tähelepanu sellele, et VTK-s puudub selge seos „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–

2030“, kus on lepitud kokku eesmärgid ja tegevussuunad muu emakeelega inimeste eesti keele

oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamiseks. Arengukava üleilmse eestluse teemaga

seoses on kokku lepitud, kuidas edendada ja säilitada võõrsil eesti keelt ning laiendada seal eesti

keele õppimise võimalusi. Palume tuua välja, kuidas kavandatavad muudatused toetavad

kohanemise ja lõimumise ning üleilmse eestluse eesmärke.

• Puudub viide Eesti keele strateegiale 2021-2035, millest otseselt tuleneb vajadus

keeleseaduse muutmise järele. Eesti keele strateegias 2021-2035 püstitati eesmärk: “… on vaja

tõsta eesti keele kasutuse prioriteetsust igapäevaelus, kus see on asunud selgelt taanduma.” Sellest

eesmärgist peab lähtuma ka keeleseaduse muutmine.

• Puuduvad viited seostele ka teiste arengudokumentidega ning kehtiva keeleseaduse

toimeanalüüsile, millest peaksid välja kasvama muudatusettepanekud.

20. Palume lisada VTK väljatöötamisesse kaasatud osapoolte loetelu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Margit Siim 644 1431; [email protected]

Viivian Jõemets +372 5699 7410; [email protected]

Ivo Lille

Helen Kranich 628 2231; [email protected]

Artjom Tepljuk 6282266; [email protected]

Karlo Funk +3725648 5966; [email protected]