Kiri

EELNÕU

14.08.2024

MINISTRI MÄÄRUS

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsäte

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja

hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord.

2. peatükk

Sporditoetuste liigid, andjad ja kasutamine

§ 2. Sporditoetuste liigid

(1) Sporditoetuste liigid on:

1) spordialaliidu toetus;

2) maakonna spordiliidu toetus;

3) spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus;

4) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus;

5) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse andja on rahvuslik

olümpiakomitee.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 toodud toetuste andja on Kultuuriministeerium.

§ 3. Spordialaliidu toetus

(1) Spordialaliidu toetust eraldatakse spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi

arendamiseks.

(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

(spordialaliidu tegevustoetus);

2) spordiklubides ja -koolides noortega tulemusliku sporditöö tegemiseks (noortespordi toetus);

3) spordikohtunike tegevuse arendamiseks (spordikohtunike tegevuse arendamise toetus);

4) Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste

võimete arendamiseks (Team Estonia koondise toetus);

5) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetus);

6) ühekordsete projektide elluviimiseks.

(3) Noortespordi toetust kasutatakse järgmiselt:

1) vähemalt 75% toetuse summast kasutab spordialaliit spordialaliidu liikmeks olevatele

spordiklubide ja -koolide toetamiseks, kes arendavad saadud toetuse eest noortesporti

spordialaliidu sätestatud põhimõtete kohaselt;

2) kuni 25% toetuse summast kasutab spordialaliit kesksete noortespordi ürituste

korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks,

treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega

seotud kulude katmiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 punkti 1 alusel toetatav spordikool ja -klubi peab vastama

järgmistele tingimustele:

1) spordiklubi ja -kool on esitanud õigel ajal viimase majandusaasta aruande;

2) spordiklubi ja -kool on uuendanud õigel ajal spordiregistri andmeid;

3) spordiklubil ja -koolil ei ole treeneri tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi.

(5) Noortespordi toetuse jagunemise põhimõtted käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 1 toodud

spordiklubide- ja koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega arvestades

käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4.

(6) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetust kasutatakse spordialaliidu kohtunike

järelkasvu tagamiseks ja kohtunike töö tasustamiseks.

(7) Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses nimetatud

võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.

(8) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse

nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks,

olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise

teenindamise süsteemi ja dopinguvastase tegevuse toimimise tagamiseks.

(9) Spordialaliidu toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva määruse lisas.

§ 4. Maakonna spordiliidu toetus

(1) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega

seotud tegevuste ja projektide elluviimiseks ning spordi ja liikumisharrastuse edendamiseks

maakonna tasandil.

(2) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse:

1) maakonna spordiliidu tegevuskulude katmiseks;

2) spordiürituste ja -võistluste ning maakonna meistrivõistluste korraldamiseks;

3) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;

4) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks;

5) spordialase teavitustegevuse ja tunnustusürituste korraldamiseks;

6) spordikohtunike tegevuse arendamiseks;

7) muude liikumisharrastuse edendamise tegevuste elluviimiseks.

§ 5. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus

(1) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust eraldatakse spordi spetsiifilises valdkonnas

tegutsevale või tippspordi või liikumisharrastuse võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile

riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ellu viimiseks.

(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust antakse:

1) valdkonna arendamiseks ja valdkonna arenguks vajalike üle-eestiliste tegevuste

koordineerimiseks;

2) valdkonna seireks ja analüüsimiseks ning spordipoliitika kujundamise kohta ettepanekute

tegemiseks;

3) valdkonna kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks;

4) Eesti esindamiseks rahvusvahelisel tasandil.

§ 6. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada

rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu

aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja muude

spordisündmuste kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide

tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises.

(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise

aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste

korraldamiseks:

1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või

nendega samaväärsed võistlused;

4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri

kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;

5) Eesti jaoks olulised vähemalt kaks järjestikust päeva kestvad sportlikult kõrgetasemelised

rahvusvahelised võistlused;

6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.

(3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise

aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste

rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:

1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata sellise

sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9

„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või

käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus

on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023) artikli 3 tähenduses.

(6) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse

andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust

eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes

on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.

(9) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta

jooksul alates abi andmisest.

§ 7. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust eraldatakse kõrge sportliku taseme ja

suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et

spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, panustada Eesti majandusse ja

arendada Eesti sporti.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise

kalendriaastal ja sellele järgneval viiel kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste suurvõistluste

korraldamiseks:

1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või

nendega samaväärsed võistlused.

(3) Suurvõistlus peab vastama järgmistele tingimustele:

1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud korraldusõiguse

suurvõistluse korraldamiseks;

2) varasematel samalaadsetel suurvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes

vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000;

3) suurvõistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ei kohaldata suurvõistlusele, mille korraldusõiguse

saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks ja mille korraldusõiguse väljastamise

tähtpäev ei ületa nelja kuud taotluse esitamise kuupäevast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata suurvõistlusele, mis toimub spordiala

eripära tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid mahutada.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 ei kohaldata suurvõistlusele, mille telepilti

edastatakse vähemalt 20 riiki ning mille rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate

toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja -külastajate Eestis tehtud kuludelt

laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast toetusest.

(7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata:

1) sportmängude üksikute kodumängude korraldamist;

2) liikumisharrastuse ürituste korraldamist;

3) selliste võistluste korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse

nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või

käesoleva määruse §-s 6 sätestatud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise

toetusmeetmest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 8. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) ta on spordiorganisatsioon spordiseaduse § 4 tähenduses;

2) tal on spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav arengukava;

3) ta on taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti spordiregistrisse;

4) ta on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti spordiregistrisse kantud andmeid vastutava

töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud;

5) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine

on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt;

6) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

7) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal

olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;

8) ta on suutlik tasuma nõutud omaosalust ja mitteabikõlblikke kulusid;

9) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande ega

maksudeklaratsioonide esitamise võlga;

10) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse

andja ees.

(2) Lisaks peab toetust taotlev spordialaliit vastama järgmistele tingimustele:

1) spordialade harrastajate arv spordialaliidu spordiklubides ja spordikoolides on Eesti

spordiregistri viimase kinnitatud seisuga 100 või rohkem;

2) spordialadel on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kutsetunnistusega treener.

(3) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust võib taotleda olümpiamängude kavasse

kuuluvaid spordialasid edendav spordialaliit.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetust võib taotleda:

1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes

korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;

2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv

spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse

korraldamise Eestis.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise

toetust ei saa taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omaosaluse ja

kaasfinantseeringu summa;

3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest, mille jaoks

taotletavat toetust plaanitakse kasutada;

4) taotleja arengukava, milles on kirjeldatud spordiorganisatsiooni missiooni ja vähemalt nelja

aasta eesmärke ning nende täitmiseks kavandatavaid tegevusi ja vahendeid;

5) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse

kontrollimiseks.

(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust saab taotleda neljaks järjestikuseks

kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 2 ja 3 nõutud

teavet taotluse esitamisele järgneva nelja kalendriaasta kohta.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust saab taotleda kuni kuueks järjestikuseks

kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 2 ja 3 nõutud

teavet kogu taotluses määratud ajavahemiku kohta, millal projekti tegevused algavad ja

lõppevad.

(4) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 13 sätestatud

tingimustele.

(5) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või

muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema

esitatud sellekohane teave.

(6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning turutõrke olemust

peab olema taotluses selgitatud.

(7) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projekti eelarve peab sisaldama käesoleva määruse

§ 14 lõigetes 1–2 sätestatud määral omaosalust.

(8) Taotletud maakonna spordiliidu toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise

toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 14 lõigetes 4–5 sätestatud summa ja osakaalu

piiridesse.

(9) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,

nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav

rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(10) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse:

1) spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri korraldusõiguse väljastamise

kohta või spordiala rahvusvahelise katuseorganisatsiooni kinnituskiri, et korraldusõiguse

saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks;

2) suurvõistluse turundus- ja kommunikatsiooniplaan;

3) meediaraport varem toimunud samalaadse suurvõistluse nähtavusest, sealhulgas telepildi

edastamisest;

4) uuring või analüüs varem toimunud samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta;

5) tegevuskava kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamiseks.

(11) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud juhul esitab rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse taotleja nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist toetuse andjale

spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise

kohta.

(12) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse ühe taotleja

läbiviidavad projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.

(13) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse suurvõistluse ja

muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses.

§ 10. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvoorude eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarve käskkirjaga.

(2) Taotlusvooru avamisest, taotlusvooru eelarvest ja käesoleva määruse § 11 lõikes 6 toodud

taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel.

§ 11. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja

saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

(3) Taotlus spordivaldkonna partnerorganisatsioonide toetuse eraldamiseks järgmisel

eelarveaastal esitatakse 31. augustiks.

(4) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse

31. oktoobriks.

(5) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse

30. novembriks.

(6) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse

taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.

(7) Taotlusi rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse

jooksvalt kuni kuus aastat enne võistluse toimumise aega.

(8) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

4. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 12. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib

abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ja on kooskõlas õigusaktidega,

sealhulgas

1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, välja arvatud kui omaosalusse ja/või

kaasfinantseeringusse panustab kolmas isik või koostööpartner;

2) on tõendatud algdokumendiga;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 32

punktiga 3;

4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-des 3–

7 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse §-des 3–7

nimetatud tegevuste käigus.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad

lisaks ka muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud

suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise

katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus).

(4) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse

mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast

ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;

2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;

3) investeeringud spordirajatistesse;

4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;

5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;

6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu

arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja

sisendkäibemaksu tagasi küsinud;

7) rahatrahv ja rahaline karistus;

8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

9) sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu.

(6) Kulud, mis on tehtud enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse või

rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist, loetakse abikõlblikuks

üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves.

§ 13. Tegevuste abikõlblikkuse periood

(1) Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni toetuse abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru toimumisele järgneva

kalendriaasta 1. jaanuaril või taotluses märgitud hilisemal kuupäeval ning ei või olla pikem kui

taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 31. detsember.

(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise

toetuse projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:

1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või

ettenägematud asjaolud;

2) toetuse saaja on esitanud abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu;

3) pikendatud abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt abikõlblikkuse perioodi pikendamise

taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril.

(4) Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse peab esitama toetuse saaja esindusõiguslik

isik e-keskkonna kaudu.

(5) Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest

teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates taotluse

esitamisest.

(6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse

perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

(7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse

taotlejat e-keskkonna kaudu.

§ 14. Toetuse osakaal ja piirmäär

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning

kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% projekti kuludest.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning

kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% projekti kuludest.

(3) Toetuse andja nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudest

kõrvale kalduda, kui pärast toetuse eraldamise otsuse tegemist ja kulude tegemist selgub, et

taotlejast mittesõltuvatel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub

kavandatust väiksemas mahus.

(4) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste,

nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna

spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu

tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on

200 000 eurot.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 15. Taotluste menetlemine

(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja

rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva

alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva

taotluse esitamisest arvates.

(3) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 6 lõikes 6 toodud

asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(4) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud

korras.

(5) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused

ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda

taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse

läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud,

ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas

lõikes esitatud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks.

(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis

kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning

projekti eesmärgid ei muutu.

(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik

käesoleva määruse §-des 8 ja 9 sätestatud nõuded.

§ 16. Taotluste hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad toetuse andja moodustatud

hindamiskomisjonid (edaspidi komisjon või komisjonid). Komisjonide koosseisud ja liikmete

nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel.

(2) Igas komisjonis on 5–7 liiget. Komisjonidesse kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad ja

vajadusel teised spordivaldkonna asjatundjad.

(3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse §-des 17–21 sätestatu kohaselt.

(4) Komisjonid kaasavad vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(5) Komisjonide liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse

olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse

seaduse §-s 10 esitatud tingimustel ja korras taandama.

(6) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta.

§ 17. Spordialaliidu toetuste taotluste hindamine

Spordialaliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse käesoleva

määruse lisas kirjeldatud tingimustest, kriteeriumitest ja korrast.

§ 18. Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamine

(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse

järgmistest asjaoludest:

1) 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;

2) 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike

koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse

§ 11 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna

linna elanike arv;

3) 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate

tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele

eesmärkidele tuginedes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 3 toodud asjaolu hinnatakse kultuuriministri

kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab

hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem

kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 9 lõikes 7 nimetatud kinnituses toodud KOV-i

toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust nii, et see ei oleks KOV-i

toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.

§ 19. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamine

Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse

arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) arengukava eesmärgid ja tegevused on vastavuses riigi strateegiliste eesmärkidega;

2) tegevuste mõju spordivõrgustikule ning taotleja senised kogemused ja suutlikkus tegevusi

ellu viia;

3) viimase kolme aasta tegevuste ja ürituste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ning

uuenduslikkus;

4) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava seotus riigi strateegiliste spordieesmärkidega;

5) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ja

uuenduslikkus;

6) toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus.

§ 20. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamine

Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse

arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) sündmuse vastavus taotlusvooru eesmärgile;

2) sündmuse ja spordiala populaarsus Eestis ja maailmas;

3) sündmuse rahvusvaheline ja üleriigiline tähtsus ning eeldatav valdkondlik ja

sotsiaal-majanduslik mõju;

4) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arv;

5) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ja taotleja omaosaluse määr kogu eelarvest.

§ 21. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamine

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse

arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas;

2) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ja taotleja omaosaluse määr kogu eelarvest;

3) kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava läbimõeldus ja realistlikkus.

(2) Suurvõistluse ja spordiala mõju hindamisel arvestatakse järgmist:

1) meediakajastuse ulatus ja hinnanguline mõju Eesti nähtavuse suurendamisele maailmas;

2) suurvõistluse otsene majanduslik mõju Eestile;

3) suurvõistluse ja spordiala populaarsus Eestis ja maailmas.

§ 22. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Maakonna spordiliidu toetuse, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse,

rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

teeb kultuuriminister.

(2) Spordialaliidu toetuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse teeb rahvuslik olümpiakomitee.

(3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal

rahuldamisele.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise

taotluse rahuldamise otsusega määratakse kindlaks toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood.

(5) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud juhul teeb toetuse andja otsuse rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja kohta pärast käesoleva määruse § 9 lõikes 10

sätestatud kohustuse täitmist või täitmata jätmist.

(6) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru

eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise

ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate

tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.

Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk

on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(8) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on

toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud

juhul, kui toetuse andjal on võimalik teavet tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või

andmeallikast.

(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 8 ja 9 või teistele

käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

5) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;

7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

(10) Olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale spordialaliidu

tegevuskulude toetust ega noortespordi toetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui

nimetatud toetuste suurus jääks alla 5000 euro toetuse kohta.

(11) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 23. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud

andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi, kui taotlusvooru taotluse

esitanud taotlejate arv on suurem kui 50, ja muudel haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3

sätestatud juhtudel.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte

pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast,

juhul kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitud

muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast

muutmise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või toetuse saajalt sellekohase avalduse

saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

(5) Toetuse andja võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu

toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta

või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85%

võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise

kalendriaastal. Kui toetust vähendatakse, siis ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 14

lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmise.

(6) Toetuse andja võib toetuse rahuldamise otsust muuta ja nõuda kuni 50% toetusest tagasi,

kui spordiorganisatsioon:

1) rikub spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastase koodeksi ja spordis dopingu

kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni dopinguvastaseid reegleid;

2) ei täida olümpiahartast tulenevaid ausa mängu reegleid;

3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;

4) rikub rahvusliku olümpiakomitee vastuvõetud head juhtimistava.

§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saaja peab saadud toetuse tagastama taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine

§ 26. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui

käesolevast määrusest või toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.

(2) Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse

eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta

5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 7

nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja

mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise ning spordivaldkonna partnerorganisatsiooni

järgnevate kalendriaastate toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava

kalendriaasta toetuse eraldise otsuse tegemist, võttes arvesse käesoleva määruse § 16 lõikes 6

nimetatud komisjoni ettepaneku, ning tingimusel, et toetuse andja on § 30 lõikes 6 nimetatud

vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 8 sätestatud tingimustele.

§ 27. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise leping

(1) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise kohta sõlmivad toetuse andja ja

toetuse saaja lepingu.

(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise lepingus sätestatakse

täiendavalt toetuse kasutamise eesmärk, eeldatavad tulemused koos tähtaegadega ja nende

mõõtmiseks kasutavad indikaatorid, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise

kohta aruande esitamise kord ning muud vajalikud tingimused toetuse sihtotstarbeliseks

kasutamiseks.

§ 28. Rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüs

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust

vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale

sündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi.

(2) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu lisada projekti

eelarvesse.

§ 29. Rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast

võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(2) Kui taotlejale on eraldatud toetus käesoleva määruse § 12 lõikes 3 toodud muu võistluse

kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse

andjale selle võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(3) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud lisada

projekti eelarvesse.

§ 30. Toetuse kasutamise aruanne

(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta toetuse andjale aruande. Toetuse kasutamise

aruandes esitatakse:

1) ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi täitmisest;

2) ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest;

3) ülevaade elluviidud ja elluviimata jäänud tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud

eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega;

4) muud aruandevormil nõutud andmed.

(2) Lisaks esitab spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse saaja toetuse kasutamise

aruandes ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja spordikohtunike tasustamise

andmed.

(3) Lisaks esitab maakonna spordiliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes maakonna

spordiliidu korraldatud maakonna meistrivõistluste, koolispordiürituste ning liikumisharrastuse

võistluste, ürituste või sarja osaluskordade tabeli.

(4) Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale toetuse

kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 20.veebruariks, kui toetuse eraldamise otsusest ei

tulene teisiti.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kui toetuse eraldamise otsusest ei

tulene teisiti.

(6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse ja spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse andjale iga kalendriaasta kohta toetuse

kasutamise vahearuande toetuse andja määratud tähtpäevaks. Koos vahearuandega esitab

toetuse saaja toetuse andjale teabe selle kohta, kas taotluses toodud tegevused ja kulud on

muutunud ja selgitused muudatuste kohta. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse

muutmisest juhul, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru eesmärkide ja

oodatavate tulemuste saavutamise või kavandatavate tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse

perioodil.

(7) Maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab lisaks toetuse kasutamise aruandele hiljemalt

toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku

omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku või eeldatava

rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(8) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

(9) Aruande menetlemise tähtaeg on 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates.

(10) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva

paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud tähtaja saabumist.

(11) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:

1) aruandes esineb puudusi;

2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise tingimustele;

3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud;

4) esitatud andmed on täielikud ja õiged.

(12) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise

kuludokumente.

(13) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva

nende kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.

(14) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:

1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;

2) teadlikult on esitatud valeandmeid;

3) taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;

4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.

(15) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

(16) Käesolevat paragrahvi ja aruande esitamise kohustust ei kohaldata Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetuse saajale.

§ 31. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

(1) Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja:

1) ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt;

2) ei ole taotluses ettenähtud tegevusi ellu viinud;

3) on jätnud aruande esitamata;

4) on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud

valeandmeid või andmeid varjanud;

5) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

6) esitatud aruannet ei ole kinnitatud;

7) on oluliselt rikkunud käesolevas määruses esitatud kohustusi.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase

kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, siis

võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest arvates.

(4) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni

500 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.

(5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 32. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka

elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt,

sealhulgas:

1) kasutab toetust eesmärgipäraselt;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja toetuse kasutamise aruande;

3) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses

toodud põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea

järgima riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist

üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb

tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade

ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui

kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita,

tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja

nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;

5) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

6) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid

kümme aastat alates toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;

7) eristab tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid, kasutades

selleks eraldi arvestussüsteemi;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist

takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja toetusest

soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;

10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 33. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses,

muudes õigusaktides või toetuse otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) igal ajal ja täies ulatuses toetusest loobuda või toetus tagastada;

3) esitada arvamusi ja vastuväiteid haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.

§ 34. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles

sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise vähese tähtsusega abi registrisse ja muude

konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus eraldatakse vähese

tähtsusega abina;

3) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima tegevuste elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma

veebilehel või asjakohases infosüsteemis;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 35. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) toetuse kasutamise ajal ja kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aja lõppemist ja/või

aruande esitamist hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sealhulgas vastavust lepingule ja

asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Kui eri- või audiitorkontrolli käigus

tuvastatakse toetuse kasutamise rikkumine või aruande esitamata jätmine, on toetuse andjal

sõltumata aruande esitamise tähtpäevast õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist,

kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid;

2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning

toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) vähendada toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui Kultuuriministeeriumi

eelarves toimuvad muutused;

4) jätta toetus välja maksmata, vähendada toetuse suurust või nõuda toetuse tagastamist, kui

toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi.

9. peatükk

Rakendussätted

§ 36. Määruse rakendamine

Enne käesoleva määruse jõustumist antud sporditoetuse kasutamisega seotud aruandlusele ning

toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist

kehtinud tingimusi ja korda.

§ 37. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile

spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise,

taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“

tunnistatakse kehtetuks.

Heidy Purga

Kultuuriminister

Kristiina Alliksaar

Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium 16.08.2024 nr 1-11/953-1

Kultuuriministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti

Olümpiakomiteele, Eesti Paralümpiakomiteele, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele,

Sihtasutusele Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Spordimeditsiini Sihtasutusele,

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele ja Eesti Olümpiakomitee liikmesorganisatsioonidele

(spordialaliitudele ja maakonna spordiliitudele) arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste

taotlemise ja andmise kord“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 7 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Mari Kõrtsini 628 2254

[email protected]

1

Kultuuriministri [...] määrus nr [...]

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord

Lisa

Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja

toetuse arvutamise kord

Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel

järgmiselt:

1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;

1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

1.3. 10–15% muud spordialaliidud.

2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

3. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

3.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;

3.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

3.3. 5–10% muud spordialaliidud.

Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise

kord

4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa

punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:

4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,

arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb

vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;

4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga;

4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse

esitamise tähtpäeva seisuga;

4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;

4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.

5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides,

kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte

järgmiselt:

100–299 harrastajat 1 punkt

300–499 harrastajat 2 punkti

2

500–999 harrastajat 3 punkti

1000–1999 harrastajat 4 punkti

2000–2999 harrastajat 5 punkti

3000–3999 harrastajat 6 punkti

4000–4999 harrastajat 7 punkti

5000–5999 harrastajat 8 punkti

6000–6999 harrastajat 9 punkti

7000 ja enam harrastajat 10 punkti

6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva

seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–19 treenerit 1 punkt

20–49 treenerit 2 punkti

50–99 treenerit 3 punkti

100–199 treenerit 4 punkti

200 ja enam treenerit 5 punkti

7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–9 treenerit 1 punkt

10–19 treenerit 2 punkti

20–49 treenerit 3 punkti

50–99 treenerit 4 punkti

100 ja enam treenerit 5 punkti

8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille

summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.

8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;

8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate

saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:

8.1.3.1. parim tulemus OM-l;

8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;

8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides

8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate

võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

3

8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi

ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–

8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult

toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 16 8 4 6 12

2. koht 14 7 2 4 8

3. koht 12 6 1 2 4

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste

eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti

80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti

90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti

4

100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti

110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti

9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa

teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.

9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik

täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides

9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks

erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi

ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1

nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse

taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 14 7 5 10

2. koht 12 6 3 5

3. koht 10 5 1 3

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest

määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

5

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti

10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal

aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest

antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid:

10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;

10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega;

10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;

10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis.

11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.

12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu

juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:

12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;

12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit

kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;

12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab

1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole

andmeid õigeaegselt esitanud;

12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,

komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.

Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega

samaväärses organis;

12.5. spordialaliidu treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse

kutsekomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui

kutsekomisjoni ei ole moodustatud, kutsekomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega

pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või kutsekomisjoni töös esineb puudusi;

12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab

1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;

12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.

Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle

6

taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti,

kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;

12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi

ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö

hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste

menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti

Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete

kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös

mitterahuldavaks;

12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja

manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1

punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega

manipuleerimise vastu;

12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala

arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit

saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi

koostööpartnerluse projektis.

13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja

hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal

vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse

spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust.

Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate

hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas

punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.

Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse

arvutamise kord

14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt

käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:

14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid

üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava

spordiala treenerikutsega treener;

14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle

treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse

kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:

15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;

15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;

15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.

7

16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.

16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM

distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad)

tulemusi;

16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside

võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud

vanuseklassidest;

16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa

punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks

tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3

märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;

16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,

rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud

tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides

16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud

kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM

1. koht 16 8

2. koht 14 7

3. koht 12 6

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

8

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures

arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige

hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside

võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud

vanuseklassidest;

16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik

täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa

punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks

tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles,

rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4

märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;

16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute

tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele

koefitsienti 1,5;

16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul

arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud

tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis

16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult

toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM

1. koht 14 7

2. koht 12 6

3. koht 10 5

9

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab

komisjon järgmiselt:

16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või

samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1

saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;

16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis

16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse

kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes

kvalifikatsioonivõistlus.

17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:

17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga

spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate

sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning

arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma

saavutuspunktide üldarvust;

17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa

punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav

summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning

arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;

17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse

spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud

osakaaludele.

Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse

arvutamise kord

18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest

perioodist. Toetuse perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma

veebilehel.

19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte

meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma

ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese

10

aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi

esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge

arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud

perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed.

20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel

Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel

spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:

20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste

korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;

20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste

korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;

20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku

maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude

meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu

eest.

21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse,

arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga

spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu

spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves ettenähtud summast.

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

22. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või

võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:

22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel häid tulemusi;

22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.

23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja

kandepinda Eestis ja maailmas.

24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse

hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa

punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või

võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt.

Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete

arendamiseks määratud summad liidetakse.

11

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse

määramise kord

25. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab

toetuse andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.

26. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt

allolevale tabelile:

Tase Sportlik tulemus Palgafond* Ettevalmistustoetus

A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah

A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1.

koht

Jah Jah

B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht

ja EM 2.-3. koht

Jah Jah

C OM-kandidaadid Ei jah

Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke

saavutusi ning sportlase potentsiaali

*Palgafond on töötasu, millest vastavalt töölepingu seadusele arvestatakse maha tööandja makstavad

ja kinni peetavad maksud ja maksed (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ning töötaja

makstavad ja kinni peetavad maksud ja maksed (tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse,

kogumispensioni II sammas). Töötasu maksmiseks peab alaliit sõlmima sportlasega töölepingu.

27. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele

järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt kaheks

aastaks.

28. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu

ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.

29. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.

C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust

vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele

30. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad,

kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu

A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel

võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.

Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende

konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes

on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus

olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja

kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon.

12

31. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab toetuse

andja maksimaalselt kaheks aastaks.

32. Toetuse andja vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja

talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt vastavalt

noorsportlaste tulemustele ja arengule.

33. Noorsportlase treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt

sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab olema kehtiv

treeneri kutse.

Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

34. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja

tegevustoetuse ning investeeringu toetamiseks esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud

komisjon.

35. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest,

erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning

valdkondlikust olulisusest ja mõjust.

36. Nimetatud komisjon esitab toetuse andjale ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks

rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

1

Kultuuriministri määruse „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste andmise kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1.Sisukokkuvõte

Kultuuriministri määrus kehtestatakse spordiseaduse (edaspidi SpS) § 9 lõike 3 alusel, mille kohaselt

kehtestab riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate

sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja

määramisest keeldumise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kultuuriminister on praegu vastavad tingimused ja korra kehtestanud 21. detsembri 2012. a

määrusega nr 12. Kehtiv määrus vajab ümberstruktureerimist ning kehtestatud menetluskord

täpsustamist ja ajakohastamist, mistõttu tunnistatakse kehtiv määrus eelnõuga kehtetuks ning SpS § 9

lõikes 3 viidatud tingimused ja kord kehtestatakse uue terviktekstina (edaspidi eelnõu või määrus).

Lisaks määruse ümberstruktureerimisele ning toetuste menetlemise korra täpsustamisele muudetakse

sporditoetuste liike (lisandub spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus) ja määruse lisas

kehtestatud spordialaliidu toetuse andmise tingimusi.

Määruse eesmärk on luua rahastamismudel, mis on kõigile osapooltele üheselt mõistetav ja jälgitav

ning mis tagab riigieelarveliste vahendite kasutuse läbipaistvuse. Määrus ei mõjuta seda, kui suur on

taotlusvoorude eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas raha taotlejate vahel jagatakse.

Määruses sätestatakse:

 sporditoetuste liigid;

 kulude abikõlblikkus ja abikõlblikkuse periood;

 taotluste esitamise ja nende menetlemise, sealhulgas toetuste eraldamise tingimused ja kord;

 millal taotluse rahuldamise otsust muudetakse ja millal tunnistatakse see kehtetuks;

 toetuse maksmise kord;

 tingimused toetuse kasutamise aruande kohta;

 toetuse tagasinõudmise kord;

 toetuse andja ja toetuse saaja õigused ja kohustused.

1.2.Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan

([email protected], tel 628 2328), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Jarko Koort

([email protected], tel 628 2239) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna jurist Mari

Kõrtsini ([email protected], tel 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Tõlkebüroo.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist, 37 paragrahvist ja ühest lisast.

1. peatükk „Üldsäte“

2

Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõuga kehtestatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud

vahenditest antavate sporditoetuste (edaspidi toetus või sporditoetus) liigid ning toetuse taotlemise,

taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord. Eelnõu sätestab

tingimused toetuste taotlemiseks, taotluste menetlemiseks, toetuste kasutamiseks, kulude

abikõlblikuks lugemiseks, toetuse väljamaksmiseks, aruandluseks ja toetuse tagasinõudmiseks.

Eelnõu rakendamisel tuleb järgida lisaks SpS-ile ka haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) ja

vähese tähtsusega abi andmise kohta reguleeritut, kui tegemist on sellise abi andmisega.

2. peatükk „Sporditoetuste liigid, andjad ja kasutamine

Paragrahvis 2 loetletakse sporditoetuste liigid ja nende andjad.

Lõike 1 punktidega 1–5 sätestatakse sporditoetuste liigid:

1) spordialaliidu toetus;

2) maakonna spordiliidu toetus;

3) spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus;

4) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus;

5) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus;

Võrreldes kehtiva määrusega on kaotatud rahvusliku olümpiakomitee toetus ja muu

spordiorganisatsiooni toetus ning nende asemele loodud spordivaldkonna partnerorganisatsiooni

toetus.

Lõike 2 kohaselt on spordialaliidu toetuse andja rahvuslik olümpiakomitee, kes vastutab talle antud

volituse piires taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja

avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotluseid ning täidab muid SpS-i, HMS-i ja

eelnõuga haldusorganile pandud kohustusi. Pädevus rahvuslikule olümpiakomiteele antud ülesande

täitmiseks tuleneb Kultuuriministeeriumi ja rahvusliku olümpiakomitee vahel sõlmitud

halduslepingust, mille sõlmimise õigus on ette nähtud SpS § 9 lõikes 22.

Lõike 3 kohaselt on maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni, rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse andja

Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja

koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb

taotluseid ning täidab muid SpS-i, HMS-i ja eelnõuga haldusorganile pandud kohustusi.

Paragrahviga 3 sätestatakse spordialaliidu toetuse andmise eesmärk ja kirjeldatakse toetuse raames

toetatavaid tegevusi.

Lõike 1 kohaselt eraldatakse spordialaliidu toetust spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi

arendamiseks. Spordialaliitude toetamine on oluline, et edendada kogu rahva kehalist ja vaimset

vormi, sportlikku eluviisi ja võimaldada noortel sportlikku eneseteostust.

Lõikes 2 on sätestatud tegevused, mille jaoks spordialaliidu toetust antakse. Spordialaliidu toetusel

on eelnõu järgi kuus alaliiki: spordialaliidu tegevustoetus, noortespordi toetus, spordikohtunike

tegevuse arendamise toetus, Team Estonia koondise toetus, Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus

ja toetus ühekordsete erakorraliste projektide elluviimiseks.

3

Võrreldes kehtiva määrusega on saavutusspordi toetus asendatud Team Estonia koondise toetusega,

kuna see on toetuse andmise eesmärki ja sisu arvestades täpsem nimetus. Ühekordsete projektide

toetus on selguse huvides eraldatud põhikirjaliste eesmärkide elluviimisest ja täpsustatud on ka iga

spordialaliidu toetuse alaliigi nimetust.

Punkti 1 kohaselt antakse spordialaliidu toetust spordialaliidu tegevuskulude katmiseks ja

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus). Spordialaliidu tegevustoetuse

andmise eesmärk on aidata katta spordiala arendamiseks vajalikke organisatsioonilisi kulusid, nagu

töötajate palgakulu ja majandamiskulud.

Punktis 2 sätestatakse, et spordialaliidu toetust antakse spordiklubides ja -koolides noortega

tulemusliku sporditöö tegemiseks (noortespordi toetus). Toetust antakse eesmärgiga tagada spordiala

arenguks vajalik süsteemne töö noortega. Seejuures tuleb vähemalt 75% toetusest kasutada

spordialaliidu liikmesorganisatsioonide toetamiseks, kes töötavad iga päev peamiselt noortega ja

kellel on suurim mõju noortespordi arengule. Kuni 25% toetuse summast kasutab spordialaliit

kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel

osalemiseks, treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste

protseduuridega seotud kulude katmiseks. Noortespordi arendamine on oluline, et tagada spordialade

jätkusuutlik areng ja tulemuslikkus ka täiskasvanute vanuseklassis.

Punkti 3 kohaselt antakse spordialaliidu tegevustoetust spordikohtunike tegevuse arendamiseks

(spordikohtunike tegevuse arendamise toetus). Spordikohtunike tegevuse toetuse eraldamise kaudu

tagatakse, et spordialal on Eestis olemas piisavalt heal tasemel spordikohtunikke.

Punktiga 4 kehtestatakse Team Estonia koondise toetus, millega toetatakse Eesti tippspordi toetamise

süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste võimete arendamist. Kehtiva määruse

alusel eraldatakse rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks saavutusspordi toetust.

Eelnõuga asendatakse saavutusspordi toetus Team Estonia koondise toetusega. Team Estonia

koondise toetuse nime kasutamine ühtlustab Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee (EOK)

termineid ning muudab need avalikkusele arusaadavamaks – ka praegu eraldatakse saavutusspordi

toetust Team Estonia koondises olevatele sportlastele. EOK on ka ise alates 2019. aastast kasutanud

avalikkuses saavutusspordi kontekstis Team Estonia mõistet.

Punktiga 5 kehtestatakse Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus, mida eraldatakse

olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks. Toetuse eesmärk on katta olümpiamängude

koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulud, tasustada

olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite tööd ning tagada meditsiinilise teenindamise

süsteemi ja dopinguvastase tegevuse toimimine.

Punktis 6 sätestatakse, et spordialaliidule võib toetust anda ka ühekordsete projektide elluviimiseks.

Toetuse eesmärk on toetada neid projekte, mis on Eesti spordi jaoks olulised, kuid millega ei olnud

võimalik spordialaliidu eelarve planeerimisel täielikult arvestada. Näiteks 2023. aastal jõudsid U-17

tüdrukute ja poiste võrkpalli noortekoondised EM-finaalturniirile, mis vajas erakorraliselt lisaraha.

Selguse huvides on sellised olukorrad eelnõuga viidud eraldi punkti alla.

Lõikes 3 sätestatakse noortespordi toetuse kasutamise eesmärk. Punkti 1 kohaselt kasutab

spordialaliit vähemalt 75% toetuse summast spordialaliidu liikmeks olevatele spordiklubide ja -

koolide toetamiseks ning punkti 2 kohaselt kasutab spordialaliit kuni 25% toetuse summast kesksete

noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks,

4

treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud

kulude katmiseks.

Spordialaliidu liikmeks olevatele koolide ja klubide toetamine vähemalt 75% ulatuses on vajalik

selleks, et tagada vahendite jõudmine spordiklubidesse ja -koolidesse, kus toimub enamik

igapäevasest tööst noortega. Kuna aga paljusid noortespordi arenguks vajalikke tegevusi koordineerib

keskselt ka spordialaliit, võivad spordialaliidud ise kasutada 25% noortespordi toetuse kogumahust

noortespordi arendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks.

Lõikega 4 kehtestatakse üldtingimused spordiklubidele ja -koolidele, mis peavad olema täidetud, et

neil oleks õigus saada sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohast noortespordi toetust. Nõuetele

vastavust kontrollivad spordialaliidud. Punkti 1 kohaselt peab spordiklubi ja -kool olema esitanud

õigel ajal viimase majandusaasta aruande, punkti 2 järgi peab spordiklubi ja -kool olema uuendanud

õigel ajal spordiregistri andmeid ning punkti 3 kohaselt ei tohi spordiklubil ja -koolil olla treeneri

tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi, mida eraldatakse kultuuriministri 26. novembri

2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded

spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,

ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ alusel.

Tegu on üldiste tingimustega, mis aitavad tagada, et noortespordi toetust saavad vaid need

spordiorganisatsioonid, kes on jätkusuutlikud ja võimelised pakkuma kvaliteetseid teenuseid, mille

kaudu omakorda tagatakse toetuse andmise eesmärk ehk noortespordi arendamine.

Lõikes 5 täpsustatakse, et noortespordi toetuse jagunemise täpsemad põhimõtted spordiklubide- ja

koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega, arvestades sama paragrahvi

lõikeid 3 ja 4. See tähendab, et spordialaliit peab järgima lõikes 3 esitatud noortesporditoetuse

osakaalu jaotust, samuti tagama lõikes 4 sätestatud üldiste nõuete täitmise, kuid muus osas on

spordialaliidul otsustusõigus toetuse jaotamise tingimuste määratlemisel. Igas spordialaliidus võib

see olla veidi erinev, mistõttu on toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks oluline jätta igale

spordialaliidule teatav otsustusvabadus.

Lõikega 6 sätestatakse spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse andmise eesmärk. Lõike 6

kohaselt kasutatakse spordikohtunike tegevuse arendamise toetust spordialaliidu kohtunike

järelkasvu tagamiseks ja kohtunike töö tasustamiseks. Selle kaudu tagatakse, et spordialal on Eestis

olemas piisavalt heal tasemel spordikohtunikke.

Lõikes 7 sätestatakse, et Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses

nimetatud võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses. Spordialaliit esitab

toetuse taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele toetust taotletakse, komisjon

otsustab, kellele konkreetselt toetust eraldatakse, ja spordialaliit ei saa eraldatud toetust kasutada

teiste sportlaste või võistkondade jaoks. Nende tingimuste eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse

võimalikult sihipäraselt, st toetatakse sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus

tiitlivõistlustel häid tulemusi.

Lõikega 8 kirjeldatakse tegevusi, mille jaoks võib spordialaliit kasutada Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetust. Olümpiaettevalmistustoetust võib kasutada olümpiamängude

koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks,

olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise

teenindamise süsteemi ja antidopingualase tegevuse toimimise tagamiseks. Toetuse eesmärk on

5

tagada olümpiamängudele pürgivatele tippsportlastele võimalikult head tingimused

olümpiamängudeks valmistumisel.

Lõikes 9 viidatakse määruse lisale, milles on kehtestatud spordialaliidu toetuse andmise täpsemad

tingimused. Kuivõrd spordialaliidu toetusel on kuus alaliiki ja kõikide nende eraldamiseks on loodud

süsteem, ei ole otstarbekas seda korda määruses kehtestada ja selguse huvides kehtestatakse see lisas.

Ka kehtivas määruses on spordialaliidu toetuse täpsemad tingimused esitatud määruse lisas.

Paragrahvis 4 sätestatakse maakonna spordiliidu toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt eraldatakse maakonna spordiliidu toetust riigi strateegiliste spordieesmärkide

täitmisega seotud tegevuste ja projektide ellu viimiseks ning spordi ja liikumisharrastuse

edendamiseks maakonna tasandil. Oma olemuselt on tegu tegevustoetusega. Riigi strateegilised

spordieesmärgid on eelnõu koostamise hetkel sätestatud Riigikogu 18. veebruari 2015. a otsuses

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi Sport 2030).

Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mille jaoks maakonna spordiliidu toetust eraldatakse. Kõik lõike 2

punktides 1–7 nimetatud tegevused on olulised, et tagada maakonna spordiliitude jätkusuutlikkus ja

toimimine ning spordi ja liikumisharrastuse edendamine piirkondlikul tasandil. Punktiga 7 jäetakse

loetelu lahtiseks liikumisharrastuse edendamise tegevuste osas, kuna liikumisharrastuse

edendamiseks kui ühe peamise riikliku eesmärgi saavutamiseks on loodud üha enam uusi tegevusi ja

võimalusi ning nende läbiviimise toetamine aitab paremini tagada toetuse andmise eesmärki.

Paragrahviga 5 luuakse spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse regulatsioon. Eelnõuga

eemaldatakse määrusest rahvusliku olümpiakomitee toetus ja muu spordiorganisatsiooni toetus ning

nende asemele on loodud üks kõiki partnereid hõlmav sporditoetuse liik.

Lõike 1 kohaselt eraldatakse spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust spordi spetsiifilises

valdkonnas tegutsevale või tippspordi ja liikumisharrastuse võimalusi arendavale

spordiorganisatsioonile riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ellu

viimiseks. Riigi strateegiliste spordieesmärkide saavutamiseks on vaja arendada korraga mitmeid

eriilmesi ja spetsiifilisi spordivaldkondi, nagu liikumisharrastus, tippsport, spordimeditsiin,

spordieetika ja antidoping. Eesmärkide võimalikult tulemuslikuks saavutamiseks teeb riik koostööd

eri spordiorganisatsioonidega, kel on nendes valdkondades vajalik pädevus (nt Eesti Antidopingu ja

Spordieetika SA, Eesti Olümpiakomitee ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus). Valdkonna

arengu huvides on oluline, et riigil oleks iga valdkonna juhtimiseks ja arendamiseks keskne partner,

kel on võimekus riigi strateegilisi eesmärke ellu viia. Kehtiva määrusega tagati vastavate toetuste

andmine „muu organisatsiooni toetusega“ ja „rahvusliku olümpiakomitee toetusega“, kuid toetuse

ühetaoliseks ja läbipaistvaks eraldamiseks luuakse eelnõuga uus spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni toetus ning kehtestatakse ka toetuse eraldamise üldtingimused (järgmises

lõikes ja §-s 19). Riigi asutatud sihtasutused antud taotlusvooru ja rahastamismudeli alla ei kuulu.

Riigi strateegilised spordieesmärgid on eelnõu koostamise hetkel hõlmatud Sport 2030-ga.

Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mille jaoks spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust

eraldatakse.

Punktiga 1 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust antakse valdkonna

arendamiseks ja valdkonna arenguks vajalike üle-eestiliste tegevuste koordineerimiseks. Selle punkti

alla kuuluvad kõik tegevused, mis on valdkonna arengu jaoks olulised, näiteks valdkonna ühise

6

visiooni, tegevuskava või muude strateegiliselt oluliste põhimõtete kujundamise eestvedamine

koostöös valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning üle-eestiliste seminaride, koolituste ja

muude valdkonna pädevuse arendamiseks vajalike ürituste korraldamine.

Punktiga 2 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust eraldatakse valdkonna

seireks ja analüüsimiseks ning spordipoliitika kujundamise kohta ettepanekute tegemiseks. Selle

punkti alusel võib partnerorganisatsioon kasutada toetust valdkonna arengu jaoks oluliste uuringute,

seire ja analüüside tegemiseks, et anda Kultuuriministeeriumile sisendit vajalikeks

valdkonnasisesteks muudatusteks.

Punktiga 3 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust võib kasutada ka

võrgustiku kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks. Toetust võib kasutada võrgustiku ühises

inforuumis hoidmiseks, teabe levitamiseks ning erinevate koostöövormide väljatöötamiseks ja

rakendamiseks.

Punktiga 4 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust võib kasutada ka Eesti

esindamiseks rahvusvahelisel tasandil. Toetuse abil on võimalik esindada Eestit rahvusvahelisel

tasemel nii võistlustegevuses kui ka muul viisil, et arendada välissuhteid ja tuua Eestisse kasulikku

teavet valdkonna arendamiseks.

Paragrahvis 6 sätestatakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt eraldatakse rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eesmärgiga toetada

rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata

kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste

kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele

rahvusvahelises spordiliikumises. Eeltoodud tegevuste toetamine aitab tagada Eesti

rahvusvahelistumist, populariseerida sporti ja spordivõistlusi noorte seas ning tekitada ühiskondlikku

huvi nende spordialade vastu.

Lõigetes 2 ja 3 nimetatakse spordisündmused, mille korraldamist rahvusvahelise spordisündmuse

korraldamise toetusega rahastatakse. Lõikes 2 nimetatud sündmuste puhul võib toetust kasutada

toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate spordisündmuste korraldamiseks

ja lõikes 3 nimetatud sündmuste puhul võib toetust kasutada toetuse taotlemise aastast arvates

ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate spordisündmuste korraldamiseks.

Rahvusvaheliste kõrgetasemeliste spordisündmuste korraldamine aitab kaasa spordialaliitude

arengule, parandab Eesti spordiorganisatsioonide rahvusvahelist mainet, annab Eesti sportlastele

eelise võistelda kodus ja kodupubliku ees ning tutvustab Eestit maailmale teleülekannete ja välismaalt

saabuvate pealtvaatajate kaudu, mis omakorda toob riiki välisraha.

Lõikes 4 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei

toetata sellise sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse

nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või

käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest. Oma

olemuselt on tegu sarnaste tingimustega riigitoetustega ning sätte eesmärk on tagada

topeltrahastamise vältimine ja eelarvevahendite otstarbekas kasutamine.

Lõike 5 kohaselt on Eesti jaoks oluliste, vähemalt kaks järjestikust päeva kestvate sportlikult

kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks eraldatav toetus vähese tähtsusega abi

komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

7

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3

tähenduses.

Lõikes 6 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale)

antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme majandusaasta pikkuse

ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku.

Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on

õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega

abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, siis jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 7 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised

ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle

järgi hõlmab „üks ettevõtja“ kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

1) ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-,

või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe

või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel

vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste

sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune

majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning

Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid

üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Lõike 8 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. See tähendab, et

üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada

300 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka

vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese

tähtsusega abi on ettevõtjale antud.

Lõike 9 kohaselt tuleb vähese tähtsusega abina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni

säilitada vähemalt kümme aastat abi saamisest või andmisest arvates. Nimetatud nõue on nii toetuse

andjal kui ka toetuse saajal. Kohustus säilitada nõutud aja jooksul toetuse andmise ja saamise aluseks

olevaid dokumente ja tõendeid tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse andmise või

saamise õiguspärasust. Vähese tähtsusega abi saamisel ja andmisel tuleb dokumente säilitada alates

toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest.

Paragrahviga 7 sätestatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse regulatsioon.

Lõikes 1 kirjeldatakse toetuse eesmärki. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust

eraldatakse kõrge sportliku taseme ja suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi

suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas,

panustada Eesti majandusse ja arendada Eesti sporti.

8

Võrreldes teiste spordisündmuste toetusmeetmetega (kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9

„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel antav toetus ja

käesoleva määruse §-s 6 sätestatud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus) on

rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus mõeldud rahvusvaheliselt väga kõrge tasemega ja

suuremate spordivõistluste korraldamiseks. Toetus on ette nähtud selliste võistluste korraldamiseks,

mis ei sobi teistesse olemasolevatesse taotlusvoorudesse oma toetusvajaduse suuruse või selle tõttu,

et need ei vasta meetme tingimustele. Küll aga on rahvusvaheline huvi, pealtvaatajate hulk ja

rahvusvaheline meediakajastus nende võistluste puhul väga suur – võistlused panustavad seega

tugevalt Eesti maine kujundamisse ja turustamisse ning Kultuuriministeerium soovib neid

suurvõistlusi toetada.

Eestis seni toimunud võistlustest on selline näiteks 2018. aasta UEFA Superkarika mäng, mille

otseülekannet jälgis umbes 50 miljonit inimest ja mille kogu jälgitavus koos sotsiaalmeedia

kontaktidega küündis ligikaudu 140 miljoni inimeseni. Samuti on sellised üritused WRC Rally

Estonia ning meeste ja naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniirid.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste võistluste korraldamiseks võib rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetust taotleda. Toetust võib taotleda toetuse taotlemise kalendriaastal ja sellele

järgneval viiel kalendriaastal toimuvate väga kõrge tasemega võistluste korraldamiseks, milleks on

kõnealuse meetme raames täiskasvanute maailmameistrivõistlused, täiskasvanute Euroopa

meistrivõistlused ja täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa

meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused.

Taotluse võib esitada lõike 2 kohaselt kuni kuus aastat enne võistluse toimumist. Toetus makstakse

aga välja sellel kalendriaastal, millal kulud tekivad. See tähendab, et näiteks 2027. aastal toimuva

suurvõistluse jaoks võib toetuse taotleja esitada taotluse juba 2024. aastal, kuid toetuse andjal on

õigus teha otsus toetuse eraldamise kohta ja toetus välja maksta 2027. aastal enne võistluse toimumist

või kulude tekkimist.

Lõikes 3 sätestatakse tingimused, millele peab korraldatav suurvõistlus vastama:

1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud suurvõistluse

korraldusõiguse;

2) varasematel samalaadsetel suuvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes

vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000;

3) võistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 60 riiki ja talialadel 30 riiki.

Toetusele kvalifitseerumiseks peavad olema täidetud kõik kolm tingimust. Lõigetes 4 ja 5 on

sätestatud kaks erandit, millal teist ja kolmandat eeldust ei kohaldata.

Esimene tingimus on oluline, et tagada vaid nende võistluste toetamine, mille korraldajad on juba

saanud korraldusõiguse. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus raha eraldatakse võistlusele, mille

korraldusõigust siiski ei saada, ja mõni teine tingimustele vastav taotleja võib seega eelarvevahendite

puudumise tõttu toetusest ilma jääda. Samuti on suurvõistluse korraldusõiguse olemasolu otseselt

seotud taotlusvooru eesmärkide realiseerumisega. Selle tingimuse täitmise kontrollimiseks esitab

taotleja koos taotlusega rahvusvahelise organisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise

kohta.

Teise tingimuse kohaselt peab piletitega pealtvaatajate arv varasematel samalaadsetel suurvõistlustel

olema välistingimustes vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000. Need arvud on optimaalsed, et

näidata spordisündmuse mastaapsust ja sobilikkust sellesse taotlusvooru. Sisetingimustes toimuvale

9

võistlusele on kehtestatud väiksem piirmäär, kuna Eestis ei ole praegu üle 7000 pealtvaataja

istekohaga sisespordiobjekte. Selle tingimuse täitmise kontrollimiseks esitab taotleja taotlusel

suurvõistluse pealtvaatajate prognoosi, mis peab tuginema uuringul või analüüsil varem toimunud

samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta. Nimetatud uuring või analüüs tuleb taotluses

esitada ka seetõttu, et määruse § 21 lõike 1 punkti 1 kohaselt hindab komisjon selle alusel ka

suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas.

Kolmanda tingimuse järgi peab suurvõistluse telepilti edastama suvealadel vähemalt 40 riiki ja

talialadel 30 riiki. Need lävendid on minimaalsed näitamaks, et võistlusel on suur rahvusvaheline

publikuhuvi, mis on eelduseks taotlusvooru eesmärkide täitmisele, täpsemalt Eesti nähtavuse

suurendamiseks ja Eesti tutvustamiseks maailmas. Kui telepilti toodetakse vähemalt 30 riiki, jõuab

üritus piisavalt paljude inimesteni. Telepildi edastamise all on mõeldud võistlusest otseülekande

näitamist või täispikkuses järelvaatamise võimaldamist.

Lõikes 4 sätestatakse erand lõike 3 punktis 1 esitatud tingimusele juhuks, kui taotlejal ei ole võimalik

korraldusõigust saada rahvusvahelise spordialaliidu reeglite kohaselt enne kui riik (ehk käesoleval

juhul Kultuuriministeerium) on kinnitanud, et toetab võistluse korraldamist, kui korraldusõigus

antakse. Sellisel juhul võib taotleja toetuse taotluse esitada ka ilma korraldusõigust omamata, lisades

määruse § 9 lõike 8 punkti 1 järgi taotlusele rahvusvahelise organisatsiooni vastava kinnituskirja.

Hindamiskomisjon saab selle teabe põhjal teha toetuse eraldamise ettepaneku, mille taotleja saab

omakorda edastada spordiala rahvusvahelisele katusorganisatsioonile korraldusõiguse otsustamiseks.

Toetus eraldatakse juhul, kui taotleja saab võistluse korraldusõiguse ja esitab toetuse andjale selle

kohta kinnituskirja määruse § 9 lõike 9 kohaselt nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

Lõikes 5 sätestatakse erand lõike 3 punktis 2 esitatud tingimusele, mille kohaselt peab piletiga

pealtvaatajaid varasemate samalaadsete võistluste puhul olema olnud kokku välistingimustes

vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000. Lõike 5 kohaselt ei kohaldata seda nõuet sellistele

võistlustele, mis toimuvad oma eripära tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid

mahutada. See erand on oluline, et toetust saaks eraldada ka sellistele võistlustele, mis on maailmas

väga populaarsed, millel on väga suur televaatajate arv ja üldine huvi, kuid mida traditsiooniliselt

korraldatakse vähese mahutavusega ruumides.

Lõikes 6 sätestatakse erand lõike 3 punktis 3 esitatud tingimusele, mille kohaselt tuleb võistluse

telepilti edastada suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki. Lõike 6 järgi ei kohaldata seda

reeglit võistlustele, mille telepilti edastatakse vähemalt 20 riiki ning mille rahvusvaheliste

kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja -külastajate

Eestis tehtud kuludelt laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30%

taotletavast toetusest.

See tähendab, et toetusele kvalifitseeruvad ka sellised suurvõistlused, millel on teatav telekajastus

ning mis toovad Eestisse palju välisosalejaid ja välismaalt tulnud pealtvaatajaid, kes omakorda toovad

riiki palju välisraha ja panustavad seega oluliselt Eesti majandusse. Kuna kõnealusest taotlusvoorust

taotletavad summad on suured (vähemalt 200 000 eurot), siis on ka saadav maksutulu (vähemalt 30%

taotletavast toetusest) oluline.

Lõikes 7 on kirjeldatud spordisündmuseid, mida kõnealusest taotlusvoorust ei rahastata. Nimetatud

sündmuste jaoks on riigil, sealjuures Kultuuriministeeriumil, muud toetusmeetmed. Lõike 7

punktiga 3 tagatakse, et ühte sündmust ei toetataks mitmest Kultuuriministeeriumi meetmest.

3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“

10

Paragrahviga 8 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikega 1 kehtestatakse üldtingimused kõikidele sporditoetuste taotlejatele.

Punktiga 1 sätestatakse, et sporditoetuse taotlejad saavad olla vaid Eestis registreeritud

spordiorganisatsioonid spordiseaduse § 4 tähenduses.

Viidatud sätte kohaselt on spordiorganisatsioonid:

1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine;

2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku

olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna

meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid;

3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala

rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on

ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid;

4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport,

üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel

tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus;

5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas

sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab

ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis.

Punktide 2, 3 ja 4 kohaselt peab taotlejal olema spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav

arengukava, ta peab olema taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti spordiregistrisse ning samuti

peab ta enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti spordiregistrisse kantud andmeid vastutava töötleja

määratud tähtpäevaks ajakohastama. Nimetatud tingimused tulenevad SpS § 9 lõikest 1, mille

kohaselt makstakse sporditoetust spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava, kes on kantud spordi

andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed

vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud.

Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi taotluse esitamise tähtpäeva seisuga olla ajatamata maksu-

või maksevõlga riigi ees. Maksu- või maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada

taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga.

Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga välja

kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole äriregistrist

kustutamise hoiatust. Kui selgub vastupidine, eeldatakse, et tegevuste elluviimiseks puudub vajalik

finantssuutlikkus ning vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja

sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Punktis 7 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotleja suhtes on tehtud tagasinõudmise otsus ja

tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse

sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmise tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku

alusel, kuid toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole

kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega

ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks.

Punktis 8 sätestatakse, et taotlejal peab olema omaosalust (kui omaosaluse nõue on toetuse saamiseks

kehtestatud) ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Finantssuutlikkuse hindamiseks

kehtestatud näitajad on objektiivselt kontrollitavad. Kui objektiivsed näitajad on täidetud, on

11

omaosaluse ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus olemas ning eeldatakse, et taotleja/toetuse

saaja on võimeline projekti ellu viima.

Punktiga 9 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga äriregistrile

majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga.

Punkti 10 kohaselt ei tohi taotlejal olla taotluse esitamise tähtpäeva seisuga toetuse andja ees tähtajaks

muid täitmata kohustusi.

Lõikes 2 sätestatakse lisanõuded spordialaliidu toetuse taotlejatele.

Punkti 1 kohaselt peab spordialade harrastajate arv spordialaliidu spordiklubides ja spordikoolides

Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga olema vähemalt 100. Selline nõue on kehtestatud, et

tagada toetuse andmine nendele organisatsioonidele, kes on tõestanud, et spordialaga tegeleb

kriitiline arv harrastajaid ja sellel on potentsiaali spordialaliidu hea töö tulemusena areneda.

Punkti 2 kohaselt peab spordialaliidu spordialadel olema taotluse esitamise tähtpäeva seisuga

vähemalt üks kutsetunnistusega treener. Nõue on vajalik selleks, et tagada spordiala professionaalne

ja jätkusuutlik areng. Kutsetunnistusega treeneril on asjakohane pädevus, et tagada harrastajatele

turvaline treeningprotsess.

Lõike 3 kohaselt peab Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja olema olümpiamängude

kavasse kuuluvaid spordialasid edendav spordialaliit. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

(spordialaliidu toetuse alaliik) andmise eesmärk on sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks,

mistõttu ei anta seda spordialaliitudele, kes edendavad spordialasid, mis ei kuulu taotlusvooru

menetlemise ajal olümpiamängude kavasse.

Lõike 4 kohaselt peab rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse

korraldamise toetuse taotleja olema kas rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit

või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi, või muu

spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või

spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis. Sätte

eesmärk on tagada, et toetust saaksid taotleda vaid need organisatsioonid, kellel on rahvusvaheliste

spordisündmuste ja suurvõistluste korraldamise võimekus ja õigus.

Lõikes 5 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ei saa taotleda

äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon. Säte on vajalik, et vältida toetuse kasutamist äriliste

eesmärkide saavutamiseks ehk kasumi teenimiseks. Spordialaliidud ja maakonna spordiliitudel on

vastav nõue täidetud juba nende organisatsioonilisest korraldusest tulenevalt.

Paragrahviga 9 kehtestatakse nõuded toetuste taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, milliseid andmeid ja lisadokumente peavad kõik toetuse taotlused sisaldama.

Kui toetust taotletakse mitmeks kalendriaastaks, tuleb andmed ja dokumendid esitada kõikide aastate

lõikes, arvestades tegevuste abikõlblikkuse perioodi.

Lõikes 2 sätestatakse, et spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust saab taotleda neljaks

järjestikuseks kalendriaastaks. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse puhul soovib

Kultuuriministeerium leida endale kindlad ning pikaajalised partnerid, kellega koostöös riigi

strateegilisi spordieesmärke saavutada. Sellest tulenevalt valitakse partnerid neljaks järjestikuks

kalendriaastaks. Toetuse taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 2 ja 3 nõutud

12

teavet kõigi nelja kalendriaasta kohta, millal taotlejale toetust kavandatakse eraldada. Toetus

eraldatakse toetuse saajale iga kalendriaasta kohta eraldi.

Lõikes 3 sätestatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust saab taotleda kuni kuueks

järjestikuseks kalendriaastaks. See tähendab, et taotluses esitatud projekt võib arvestades

suurvõistlust ning selle toimumise aega olla ka mitme kalendriaasta pikkune. Taotlus peab sisaldama

käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 2 ja 3 nõutud teavet kogu taotluses määratud ajavahemiku

kohta, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad. Toetus eraldatakse toetuse saajale iga

kalendriaasta kohta eraldi.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotluses toodud tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama eelnõu

§-s 13 sätestatud tingimustele. Taotleja määratleb abikõlblikkuse perioodi kavandatava tegevuste

elluviimise ajakava järgi.

Lõikes 5 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste ning

sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama toetuse

andjale teabe, kui ta on kavandatavatele tegevustele (ka osaliselt) taotlenud samal ajal toetust mõnest

teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Toetust ei tohi taotleda kulule,

millele on toetus juba eraldatud. Igal juhul ei tohi projektis toetatavaid tegevusi ehk kulusid

topeltfinantseerida.

Lõikes 6 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning selle

olemust tuleb taotluses selgitada.

Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav projekt ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või

toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud

turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Turutõrke

olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taotleja peab seda taotluses

kirjeldama.

Lõigetega 7 ja 8 tagatakse määruse §-s 14 toodud nõuete täitmine. Rahvusvahelise spordisündmuse

korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise taotluses peab olema märgitud

taotletava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ning see peab jääma § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatu

piiridesse.

Maakonna spordiliidu toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses

märgitud taotletava toetuse summa peab jääma määruse § 14 lõigetes 4–5 lubatu piiridesse.

Lõikes 9 sätestatakse, et maakonna spordiliidu toetuse taotlemisel tuleb taotlusega koos esitada

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus,

millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise

kalendriaastal. Sellele kinnitusele peavad alla kirjutama kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu

või maakondliku arenduskeskuste volitatud esindajad. Kinnitus on üks maakonna spordiliidu toetuse

suuruse kindlaksmääramise alus – toetuse andja saab kinnituse abil tagada eelnõu § 14 lõikes 4

sätestatud nõude täitmise, samas annab kinnitus maakonna spordiliidule kindlustunde järgneva aasta

eelarve osas.

Lõikes 10 sätestatakse loetelu lisadest, mis tuleb rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse

taotlusele lisada. Lisad on vajalikud selleks, et toetuse andja saaks veenduda määruse § 7 lõikes 3

13

sätestatud tingimuste täitmises ja selles, et taotleja on läbi mõelnud võistluse turundus- ja

kommunikatsiooniplaani, korraldajal oleks ülevaade, milline mõju on võistlusel Eesti kuvandile ja

majandusele ning kas ja kuidas tagab korraldaja kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamise.

Dokumentides esitatud teavet võetakse arvesse ka toetuse taotluse hindamisel määruse § 21 järgi.

Lõikes 11 sätestatakse, et kui rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlejal ei ole

taotlemise hetkel veel võistluse korraldusõigust ja korraldusõiguse saamine oleneb sellest, kas

Kultuuriministeerium on valmis võistlust sellest voorust toetama, esitab taotleja toetuse andjale

spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise kohta nelja

kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Antud nõue on oluline, sest konkreetse taotlusvooru eesmärkide

saavutamine on otseselt seotud korraldusõiguse saamisega ja toetus eraldatakse vaid juhul, kui

korraldusõigus saadakse ning selle kohta esitatakse kinnituskiri toetuse andjale.

Lõikes 12 täpsustatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel

esitatakse ühe taotleja läbiviidavad projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust. Piirang,

mille kohaselt võib üks taotleja esitada kuni kaks taotlust, on loodud selleks, et toetused ei läheks

suures osas mõne üksiku spordiala suurvõistluste korraldamiseks, vaid et need jaguneksid võrdsemalt

eri spordialade vahel.

Lõikes 13 täpsustatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse

suurvõistluse ja muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses. Säte on

lisatud selleks, et toetuse taotlejale ja ka toetuse andjale oleks selge, et suurvõistlus ja muu võistlus

(mille kulud on määruse § 12 lõike 3 kohaselt abikõlblikud) on lahutamatult seotud ning nende

elluviimine sõltub teis(t)e võistlus(t)e elluviimisest.

Paragrahviga 10 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala

eelarve käskkirjaga. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt.

Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotlusvooru eelarvest ja käesoleva

määruse § 11 lõikes 6 toodud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise taotluste esitamise

tähtajast oma veebilehel. Teiste taotlusvoorude taotluste tähtajad on kehtestatud määruse § 11

lõigetega 3–5 ja 7.

Paragrahviga 11 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada sama paragrahvi lõigetes 3–7 toodud tähtaja

jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal, välja arvatud

rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlused, mille puhul korraldatakse taotlusvoor

jooksvalt ja taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema

esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotleja peab esitama toetuse

saamiseks toetuse andjale elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali

kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotlejat turvalisel viisil tuvastada. Kultuuriministeerium

kasutab selleks toetuste menetlemise infosüsteemi. Rahvuslik olümpiakomitee kasutab Eesti

spordiregistri toetuste menetlemise keskkonda.

Lõigetes 3–7 kehtestatakse taotluste esitamise tähtaeg taotlusvoorude lõikes

14

Lõikes 8 sätestatakse, et kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole

võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse

andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.

4. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr“

Paragrahviga 12 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,

tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega,

sealhulgas riigihangete seadusega (edaspidi RHS). Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise

üldpõhimõtetega. Kui toetuse saaja on hankija RHS tähenduses, tuleb tal järgida RHS-is toodud

nõudeid kõikide kulude tegemisel. Kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses, tuleb tal siiski

järgida punktis 3 toodud nõuet arvestada kulude tegemisel RHS-i põhimõtetega ning käesoleva

määruse § 32 punktis 3 sätestatuga.

Olenemata sellest, millal toimub arveldamine, peab kulude tekkimine jääma toetuse kasutamise

kalendriaastasse, sealhulgas mitmeaastaste toetuste puhul (spordivaldkonna partnerorganisatsiooni

toetus ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus). Mitmeaastaste toetuste korral tehakse

toetuse eraldamise otsus määruse § 22 lõike 4 järgi iga kalendriaasta kohta eraldi ja ühe otsuse alusel

väljamakstavat toetust võib kasutada vaid sellel kalendriaastal, mille kohta otsus tehti (toetuse

kasutamise periood sätestatakse ka toetuse eraldamise otsuses).

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu tekkimine on

põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks ning tekib

nende eesmärkide saavutamiseks tehtavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab

eesmärgipäraste tegevuste elluviimist. Kulu on vajalik, kui muu kuluga ei ole võimalik eesmärke ellu

viia, ja kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja

saavutatud eesmärkide vahel. Kulu loetakse tekkinuks, kui on tõendatud, et kulu aluseks olev tegevus

on tehtud, st töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud.

Lõikes 3 on sätestatud, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka

kuuluvad lisaks põhivõistluse korraldamise kuludele ka muude tiitlivõistluste korraldamise kulud,

mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus

lähtub korraldusõigusest. Suurvõistluste korraldusõiguse saamiseks seavad rahvusvahelised alaliidud

tihti lisatingimuseks muude väiksemate tiitlivõistluste, näiteks juunioride maailmameistrivõistluste

või maailmakarika etappide korraldamise, et korraldajad tõestaksid enda pädevust suurte võistluste

korraldamisel. Sellised võistlused ei ole oma olemuselt suurvõistlused, mille läbiviimine on

taotlusvooru eesmärk, kuid need on väga tihedalt seotud suurvõistluse korraldamisega – tegu on nii-

öelda suurvõistluse korraldamise jaoks vajaliku lisategevusega. Sellised võistlused ei pruugi saada

Kultuuriministeeriumi teistest voorudest eraldiseisvalt piisavalt rahastust, samuti ei pruugi

rahastamisotsused tulla õigel ajal. Seetõttu loetakse rahvusvahelise alaliidu nõutud väiksemate

võistluste korraldamise kulud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetme abikõlblike

kulude hulka. Nii saavad suurvõistluste korraldajad olla kindlad, et riik toetab neid ka muude,

põhivõistlusega kaasnevate võistluste kulude katmisel. Kui korraldusõiguses on sätestatud kohustus

viia läbi muu tiitlivõistlus ning korraldajal puudub kindlus ja selgus selle kohta, kas ja millises mahus

seda rahastatakse, võib see ohtu seada ka põhivõistluse korraldamise.

Lõigetega 4 ja 5 kehtestatakse toetuste mitteabikõlblike kulude loend.

15

Lõikes 6 sätestatakse, et enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikuks üksnes

põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kulud kajastuvad projekti eelarves. See on vajalik, kui

võistluse ettevalmistamise periood on väga pikk ja juba enne taotlusvooru avamist on vaja teha olulisi

kulutusi võistluse ettevalmistamiseks. Komisjon hindab enne taotluse esitamist tehtud kulude

põhjendatust ning annab ettepanekus oma seisukoha, kas lugeda need abikõlblikuks või mitte. Muude

sporditoetuste puhul ei loeta enne taotluse esitamist tehtud kulusid abikõlblikeks.

Paragrahvis 13 tuuakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi regulatsioon. Tegevuste elluviimise

perioodi kavandamisel peab taotleja järgima eelnõus abikõlblikkuse perioodi kohta sätestatud

tingimusi ja nendest lähtuvalt märkima taotlusesse projekti või tegevuste algus- ja lõppkuupäeva.

Lõikes 1 sätestatakse, et spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna

toetuse abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või

taotluses märgitud hilisemal kuupäeval ning see ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumisele

järgneva kalendriaasta 31. detsember. Spordialaliidu toetus ja maakonna spordiliidu toetus on üheks

aastaks eraldatavad tegevustoetused. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust taotletakse

neljaks järjestikuseks kalendriaastaks, kuid toetus makstakse välja iga kalendriaasta kohta eraldi ning

välja makstava toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood on maksimaalselt ühe kalendriaasta

pikkune. Mitmeaastase koostöö loomine annab partnerorganisatsioonile senisest enam

kindlustustunnet riikliku rahastuse osas ja võimaldab seega teha valdkonna arengu jaoks vajalikke

pikemaajalisi otsuseid.

Lõikes 2 sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda maksimaalselt kuueks järjestikuseks

kalendriaastaks, kuid toetus makstakse toetuse saajale välja aastate kaupa, st ühe komisjoni

ettepaneku põhjal tehakse igal kalendriaastal uus otsus ning toetus makstakse välja sellel

kalendriaastal, mil selle kasutamine on kavandatud. See tähendab, et näiteks 2027. aastal toimuva

suurvõistluse jaoks võib toetuse taotleja esitada taotluse juba 2024. aastal, kuid toetuse andjal on

õigus teha otsus toetuse eraldamise kohta ja toetus välja maksta 2027. aastal enne võistluse toimumist

või kulude tekkimist. Samuti, kui näiteks 2027. aastal toimuva võistluse kulud tekivad pikema

ajaperioodi jooksul, nt aastatel 2024–2027, tehakse toetuse eraldamise otsus iga aasta kohta eraldi.

Lõikes 3 sätestatakse võimalus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetuse kasutamise abikõlblikkuse perioodi pikendada. Toetuse saaja saab

projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et projekti

elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud.

Projektiperioodi muutmise algatab üldjuhul toetuse saaja, esitades selleks abikõlblikkuse perioodi

jooksul vastavasisulise avalduse, mis sisaldab muu hulgas ka perioodi muutmise põhjendusi.

Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte

tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppu. Abikõlblikkuse perioodi saab pikendada maksimaalselt

ühe kalendriaasta võrra. See tähendab, et pikendatud abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt

abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril.

Lõigetega 4–6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise,

rahuldamise või rahuldamata jätmise täpsustatud kord.

16

Lõike 7 kohaselt loeb toetuse andja tegevused lõppenuks pärast lõpparuande. Toetuse saajat

teavitatakse sellest e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 14 kehtestatakse nõuded toetuse osakaalule ja piirmäärale.

Taotletava toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ja toetuse osakaal olenevad tegevuste sisust

ja taotlusvooru eesmärgist. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise toetusele on kehtestatud omaosaluse määr, kuna see aitab projekti muuta

taotleja jaoks nii-öelda enda omaks, st tagab motivatsiooni, ja seega ollakse hoolikam ka projekti

elluviimisel. Muude sporditoetuste puhul kohustusliku omaosaluse nõuet kehtestatud ei ole, kuna

need on oma olemuselt tegevustoetused.

Lõike 1 kohaselt peavad rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul taotleja

omaosalus ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse

eelarvest. 50% nõue on kehtestatud selleks, et rahastatud saaksid need võistlused/üritused, mille vastu

on avalik huvi, mis on tõestanud ennast sponsorite hulgas ja mis on majanduslikult jätkusuutlikud.

Lõike 2 kohaselt peavad rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul taotleja omaosalus

ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% sündmuse eelarvest. 25%

nõue on kehtestatud selleks, et rahastatud saaksid need võistlused/üritused, mille vastu on avalik huvi,

mis on tõestanud ennast sponsorite hulgas ja mis on majanduslikult jätkusuutlikud. Võistluste eelarve

suuruse tõttu ei ole põhjendatud nii suure omaosaluse nõude kehtestamine kui rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse puhul.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andja nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud

nõudest kõrvale kalduda, kui pärast toetuse eraldamise otsuse tegemist ja kulude tegemist selgub, et

taotlejast mittesõltuvatel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust

väiksemas mahus. See säte on vaja lisada selleks, et tagada sündmuste ja võistluste korraldajate

jätkusuutlikkus juhul, kui võistlus jääb ära või toimub väiksemas mahus korraldajast mittesõltuvatel

põhjustel (sh vääramatu jõu olukorras). Toetuse andja hindab nimetatud asjaolusid toetuse summa

vähendamise otsustamisel konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.

Lõikes 4 sätestatakse, et maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse

üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus).

Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna

spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Arvestades, et maakonna spordiliitude

osutatavad teenused on otseselt mõeldud kohalike elanike hüvanguks, peaks juhtiv roll tegevuste

hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Kohaliku tasandi panuse

suuruse hindamisel arvestatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või

maakondliku arenduskeskuse rahalisi panuseid kokku.

Kultuuriministeeriumi toetus moodustab maksimaalselt 65% ja KOV-i toetus minimaalselt 35%

Kultuuriministeeriumi toetuse ja KOV-i toetuse summast. Toetuse suuruse arvestamise

lihtsustamiseks on määruses kirjeldatud, et Kultuuriministeeriumi toetus on seega maksimaalselt 85%

suurem kui KOV-ide toetus.

Lõikega 5 kehtestatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamiseks taotletava toetuse minimaalne

summa, mis on 200 000 eurot. Minimaalne summa on vajalik, et toetusele kandideeriksid vaid suurte

korralduskulude ja suure mastaabiga võistluste korraldajad, keda ei saa muudest riiklikest

taotlusvoorudest toetada, kuid mis suurendavad riigi nähtavust ja tuntust ning on seeläbi olulised.

17

5. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 15 kehtestatakse taotluste menetlemise regulatsioon.

Lõigetes 1 ja 2 kehtestatakse taotluste menetlemise tähtaeg. Spordialaliidu, maakonna spordiliidu,

spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse

menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Rahvusvahelise

suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusi esitatakse jooksvalt, mistõttu ei saa selle

taotlusvooru puhul siduda taotluse menetlemise tähtaega taotlusvooru sulgemisega.

Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi peab haldusorgan juhul, kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul

haldusakti anda või toimingut sooritada, teatama viivituseta tõenäolise aja ja nimetama tähtaja

ületamise põhjuse.

Lõike 3 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui see ei ole esitatud tähtajaks, samuti juhul, kui

taotleja taotleb toetust, mis kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid tal on vähese tähtsusega abi

piirmäär täis. Kui taotlus esitatakse tähtajaks, kuid vähese tähtsusega abi piirmäär on täis, on see

põhjus jätta taotlus läbi vaatamata.

Lõike 4 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada

toetuse andja omal algatusel või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv

põhjus.

Lõigete 5 ja 6 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus

ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente

taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse

e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat

selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, mil peatub eelnõu § 15

lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 15

lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames

esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Sellekohane teavitus edastatakse

taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.

Lõike 7 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta projekti eelarvet ja tegevusi

nii, et toetuse summa ja osakaal ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu.

Lõike 8 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui

on täidetud kõik eelnõu §-des 8 ja 9 sätestatud nõuded.

Paragrahvis 16 sätestatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste üldine hindamise kord.

Lõike 1 kohaselt moodustab toetuse andja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks

hindamiskomisjonid. Erinevate sporditoetuste taotluste hindamiseks võib moodustada eraldiseisva

komisjoni. Komisjonide koosseis ja liikmete nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel.

18

Spordialaliidu toetuse andja on rahvuslik olümpiakomitee, kelle veebileht on https://www.eok.ee/et,

ja rahvuslik olümpiakomitee moodustab ka spordialaliidu toetuse taotluste hindamiskomisjoni.

Maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni, rahvusvahelise spordisündmuse

korraldamise ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse andja on Kultuuriministeerium,

kelle veebileht on https://kul.ee/.

Lõike 2 kohaselt on igas komisjonis 5–7 liiget ning nendesse kuuluvad Kultuuriministeeriumi

esindajad ning vajadusel teised spordivaldkonna asjatundjad. Hindamiskomisjonidesse kaasatakse

haldusorganiväliseid eksperte, et tagada taotluste kõikehõlmav ja asjatundlik hindamine.

Lõike 3 järgi hinnatakse taotlusi määruse §-de 17–21 kohaselt, milles sätestatakse iga taotlusvooru

sisuline hindamiskord.

Lõike 4 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Ekspert lähtub oma

seisukoha andmisel kehtestatud kriteeriumitest. Taotlust hinnanud eksperdi seisukohta taotlejale ja

toetuse saajale ei avalikustata.

Lõike 5 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase

seaduse ja haldusmenetluse seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue

rakendub kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada haldusmenetluse

seaduse §-s 10 esitatud korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni

protokolli. Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest ei tähenda tingimata

kirjalikku kinnitamist.

Lõike 6 kohaselt teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise

või rahuldamata jätmise kohta. See tähendab, et otsuse toetuse eraldamise kohta teeb toetuse andja,

tuginedes komisjoni ettepanekule. Kuigi komisjon on oma olemuselt nõuandev organ, ei ole toetuse

andjal õigust jätta komisjoni ettepanekut arvestamata, kui see vastab kõigile seaduses ja määruses

sätestatud nõuetele.

Paragrahviga 17 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud spordialaliidu toetuse taotluste

hindamist. Sätestatakse, et spordialaliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel

lähtutakse määruse lisas kirjeldatud tingimustest, kriteeriumitest ja korrast. Tegu on põhjaliku ja

detailse juhendiga. Lisas sätestatud tingimuste seletuskiri on esitatud seletuskirja lõpus.

Paragrahviga 18 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud maakonna spordiliidu toetuse

taotluste hindamist.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse taotluste hindamise ja toetuse suuruse kindlaksmääramise põhimõtted

ja osakaalud:

1) 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;

2) 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse, arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike

arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel eelnõu § 9 lõikes 8 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa

elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv;

3) 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse, arvestades kavandatavate tegevuste eeldatavat mõju

liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegiliste eesmärkidele tuginedes.

Punktis 1 nimetatud osakaalu eesmärk on tagada kõikidele maakonna spordiliitudele baasrahastus,

mille abil on võimalik organisatsiooni ülal pidada. Punktis 2 nimetatud osakaalu eesmärk on toetada

rohkem neid maakondi, kus elab rohkem inimesi, sest suurema arvu inimeste jaoks ürituste

19

korraldamine on tõenäoliselt kulukam ja nõuab rohkem tööjõudu. Punktis 3 nimetatud osakaalu

eesmärk on rahastada rohkem neid maakonna spordiliite, kelle tegevused aitavad enim kaasa riigi

strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Punktis 1 ja 2 nimetatud summad kujunevad taotlusvooru eelarve kogumahu ja rahvaarvu järgi.

Punktis 3 nimetatud summa kujuneb komisjoni ettepaneku põhjal, kes hindab maakonna spordiliidu

esitatud tegevuskava kindlate kriteeriumite alusel ja sama sätte lõikes 2 nimetatud

hindamismetoodika kohaselt.

Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 toodud asjaolu hinnatakse kultuuriministri

kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab

hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

Hindamismetoodika peab olema kooskõlas määruse § 19 lõikega 1. Selles kirjeldatakse määruse § 19

lõike 1 punktis 3 esitatud kriteeriumi sisu ning seda, kuidas taotlusi hinnatakse ja kuidas moodustub

neist pingerida. Metoodika tuleb avalikustada toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru

väljakuulutamise päeval ja selle peab kinnitama kultuuriminister käskkirjaga.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu

toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 9 lõikes 7 nimetatud kinnituses toodud

KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust nii, et see ei oleks KOV-i

toetusest rohkem kui 85% võrra suurem. Säte on vajalik selleks, et tagada maakonna spordiliitude

rahastamisel määruse § 14 lõikes 4 esitatud põhimõte, mille kohaselt moodustab

Kultuuriministeeriumi toetus maksimaalselt 65% Kultuuriministeeriumi toetuse ja KOV-i toetuse

summast.

Paragrahviga 19 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamist. Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas

asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, milliseid tegevusi valimisel

eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid

taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt

kirjapandud asjaolud suuniseks hindamiskomisjonile ja toetuse andjale.

Hinnatakse taotleja arengukavas toodud eesmärkide ja kavandatavate tegevuste vastavust riigi

strateegiliste eesmärkidega ja taotleja tegevuste mõju spordivõrgustikule ning seniseid kogemusi ja

suutlikkust tegevusi ellu viia. Samuti viimase kolme aasta ürituste ja tegevuste läbimõeldust, sisulist

põhjendatust ning uuenduslikkust. Hinnatakse taotleja tegutsemist avalikes huvides, täpsemini seda,

kas ja kuidas läheb kavandatav tegevuskava kokku riigi strateegiliste spordieesmärkidega, samuti

taotleja võimekust olla neis sätestatud eesmärkide elluviimisel avalikule sektorile tugev partner.

Hinnatakse, kuidas taotleja tegevus on suunatud mingi valdkondliku probleemi lahendamisele ja

valdkonnas seatud riiklike eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse ka toetuse kavandatava

kasutusaasta tegevuste läbimõeldust, sisulist põhjendatust ja uuenduslikkust. Toetuse kasutusaastal

taotleja kavandatavate tegevuste eelarve hindamisel hinnatakse eelarve realistlikkust ja kuluartiklite

põhjendatust.

Paragrahviga 20 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud rahvusvahelise spordisündmuse

korraldamise toetuse taotluste hindamist. Hinnatakse sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile,

sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas, sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist

tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja sotsiaal-majanduslikku mõju, sündmusel osalejate ja

Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu ning eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja

20

omaosaluse määra kogu eelarvest. Eeltoodud kriteeriumite hindamine aitab tagada taotlusvooru

eesmärgi täitmist.

Paragrahvis 21 sätestatakse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamise

kord.

Lõikes 1 on kirjeldatud, mida toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse. Esiteks hinnatakse võistluse

ja spordiala mõju Eestis ja maailmas, selle täpsemat sisu on kirjeldatud sama paragrahvi lõikes 2.

Teise aspektina hinnatakse eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse

määra eelarvest. Komisjon hindab, kas eelarvesse planeeritavad vahendid on ilmtingimata vajalikud,

millist väärtust need võistluse korraldamisel loovad ja kas taotlejad on ürituse finantseerimisel

suutnud piisavalt kaasata partnereid väljastpoolt Kultuuriministeeriumi. Kolmandana hinnatakse

kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava realistlikkust. See on oluline, et teha

suursündmus kättesaadavaks võimalikult suurele sihtrühmale ja minimeerida negatiivset mõju

keskkonnale. See toetab ka riigi üldiseid arengusuundi asjaomastes valdkondades.

Lõikes 2 kirjeldatakse, mida võetakse arvesse võistluse ja spordiala mõju hindamisel. Esiteks

vaadeldakse, milline on kavandatava meediakajastuse ulatus ja suurvõistluse hinnanguline mõju Eesti

nähtavuse suurendamisele maailmas. Lisaks hinnatakse, milline on võistluse otsene majanduslik

mõju Eestile. Muu hulgas lähtutakse sellest, kas asjaomane spordiala on näiteks Eesti kontekstis

traditsiooniline, kas sel on suur vaatajaskond ja palju harrastajaid ning kas lisaks välishuvile on ka

suur riigisisene huvi. Kolmandaks hinnatakse võistluse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas.

Seejuures vaatleb komisjon, kas spordiala on tugev majandusharu (nagu näiteks jalgpall) või on tegu

spordialaga, mida harrastavad tippsportlased on eeskujuks noortele.

Paragrahviga 22 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Maakonna

spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja

rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse andmise kohta teeb otsused kultuuriminister.

Spordialaliidu toetuse andmise kohta teeb otsuse rahvuslik olümpiakomitee.

Lõike 3 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõikes 4 on sätestatud, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise ja rahvusvahelise

suurvõistluse korraldamise taotluse rahuldamise otsusega määratakse muuhulgas kindlaks ka toetuse

kasutamise abikõlblikkuse periood. Väljamakstava toetuse abikõlblikkuse periood ei või olla pikem

kui üks kalendriaasta. Toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood on kas otsuse tegemise

kalendriaasta või sellele järgnev kalendriaasta olenevalt sellest, millal tehakse toetuse eraldamise

otsus ning millal spordisündmus või suurvõistlus toimub.

Lõikega 5 sätestatakse, et juhul, kui rahvusvahelisele suurvõistlusele ei ole toetuse taotluse esitamise

ajaks väljastatud korraldusõigust võistluse korraldamiseks, ei tee toetuse andja toetuse eraldamise

otsust enne, kui toetuse taotleja on korraldusõiguse saanud ning esitanud toetuse andjale kinnituse

korraldusõiguse saamise kohta määruse § 9 lõike 9 kohaselt.

Lõike 6 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline rahuldamine tähendab, et mõnda algse

taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse summat, tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses

21

taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem

kooskõlastatult ja selles määratakse kindlaks, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui taotluses toodud tegevused ei ole taotletavas

mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise

tulemusel on tegevuste mõju meetme või selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Muutmisettepanek

võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud

toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus

tegevusi ellu viima ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral taotlust muutma.

Muutmisettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on nõus

tegevusi muutma, peab toetuse andja veenduma, et muudetud taotlus vastab nõuetele ja

kriteeriumidele. Selleks võib olla vaja taotluse nõuetele vastavust uuesti kontrollida. Kui taotleja ei

ole nõus tegevusi muutma ehk kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et toetust on taotluse osalise rahuldamise korral

võimalik kasutada eesmärgipäraselt (st vastavalt taotlusvooru eesmärgile).

Lõike 7 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse

menetlemise ajal täidetud ja selle täitmata jätmine ei takista taotluse menetlemist ning kui on

tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne projekti lõpetamist täidetav, võib

taotluse rahuldada kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida

toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul.

Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse

juurde.

Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erinevus on

vaid selles, et toetust ei tohi välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõike 8 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust

toetuse maksele. Makseid saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse

saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse

andja saab selle ise tuvastada.

Lõikes 9 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise üldised alused. Lõike 9 kohaselt

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus

sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, taotlus ei kuulu

hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti

toetada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või

projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud teave. Eraldi korda selle kohta

eelnõus ei ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult

põhjendada, märkides selles õigusliku aluse ja otsuse õigusliku alusega seotud asjaolud. Kui taotlus

jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, tuleb otsuses nimetada, milline nõue ei ole täidetud, ja

kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud.

Lõikega 10 sätestatakse, et olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale

spordialaliidu tegevuskulude toetust ega noortespordi toetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise

otsuse, kui nimetatud toetuste suurus jääks alla 5000 euro toetuse kohta. Alampiiri seadmise eesmärk

22

on toetada neid spordialaliite, kes on saavutanud teatud minimaalse harrastajate, treenerite ja

organisatsiooni juhtimise taseme, et arendada spordiala kvaliteetselt ja jätkusuutlikult.

Lõike 11 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 23 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale antakse haldusmenetluse seaduse § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus

haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul on võimalus enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses

piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema

asja menetlemisel esitanud.

Lõigetes 1–3 märgitakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõukohaseid menetlustermineid, enne

otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitusi otsuse põhimotiivide ja

põhjenduste kohta. Ärakuulamist ei pea tegema, kui haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punkti 4

kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse

esitanud taotlejate arv on suurem kui 50. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt haldusmenetluse

seaduse § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui andmetest,

mida menetlusosaline on taotluses või seletuses esitanud, ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus

lisaandmete saamiseks. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses

ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise käigus esitatud andmetel, siis sellise korra kaudu saab

öelda, et taotleja on ära kuulatud.

6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahviga 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle algatusel.

Sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

Üldjuhul tehakse muudatusi toetuse saaja algatusel, näiteks kui toetuse saaja peab möödapääsmatuks

muuta tegevusi (toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav

tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest. Muutmise

võimaldamine on asjakohane ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugita kõiki tulemuse

saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud nõuda,

et algsest kavandatud tegevusplaanist peetakse täpselt ja jäigalt kinni. Kui sisuliselt on tegemist

olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda teha või mitte.

Muutuda ei tohi tegevuste eesmärk ja tegevustega saavutatav tulemus. Kui tahetakse muuta tegevuste

algset eesmärki ja tulemust, on tegemist sisuliselt uute tegevustega.

Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud. Taotluse

rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste

lõppemist.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud

asjaolude tõttu ei ole tegevused kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud muudatuse

korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine abikõlblikkuse

perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul ei rahuldata toetuse saaja avaldust taotluse

rahuldamise otsuse muutmiseks ning vajaduse korral tunnistatakse toetuse eraldamise otsus kehtetuks

ja eraldatud toetuse kohta tehakse tagasinõudmise otsus.

23

Lõikes 4 on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaeg –

taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast muutmise

aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või toetuse saajalt sellekohase avalduse saamist ja teavitab

sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. Toetuse saaja peab viivitamata teavitama toetuse andjat

muudatustest nende ilmnemisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Lõikes 5 esitatakse eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatud nõude täitmisega seonduv toetuse rahuldamise

otsuse muutmise ja toetuse vähendamise õigus. Toetuse andja võib muuta taotluse rahuldamise otsust

ja vähendada maakonna spordiliidu toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui

toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu

toetus on KOV-i toetusest rohkem kui 85% võrra suurem. Toetust vähendatakse või toetus nõutakse

tagasi summas, mis tagab eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmise.

Vastavalt eelnõu § 26 lõikele 2 tehakse maakonna spordiliidu toetuse väljamakse kahes osas. Esimene

väljamakse tehakse otsuse tegemisel ning teine peale eelnõu § 30 lõikes 7 toodud kohustuse täitmist.

Sisuliselt kontrollib toetuse andja eelnõu § 30 lõikes 7 toodud andmetele tuginedes, milline oli

maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegelik

rahaline panus maakonna spordiliidule või mis on selle prognoositav suurus, kui kõik toetus ei ole

veel 31. oktoobri seisuga välja makstud. Nende andmete järgi kontrollib toetuse andja eelnõu § 14

lõikes 4 sätestatut. Kui esitatud andmetest selgub, et panus on taotlusel või määruse § 9 lõikes 7

nimetatud kinnitusest esitatust väiksem, võib toetuse andja muuta lõikes 5 sätestatu kohaselt toetuse

rahuldamise otsust ning vastavalt korrigeerida või jätta välja maksmata toetuse teise osamakse või

kui kogu toetus on välja makstud, teha toetuse tagasinõude otsuse eelnõu § 31 kohaselt.

Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andja võib toetuse rahuldamise otsust muuta ja nõuda kuni 50%

toetusest tagasi, kui spordiorganisatsioon:

1) rikub spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastase koodeksi ja spordis dopingu

kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni dopinguvastaseid reegleid;

2) ei täida olümpiahartast tulenevaid ausa mängu reegleid;

3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;

4) rikub rahvusliku olümpiakomitee vastuvõetud head juhtimistava.

Selle regulatsiooni sätestamine on vajalik selleks, et kõik riigilt toetust saavad spordiorganisatsioonid

täidaksid spordieetika reegleid.

Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või

tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult

esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei

suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja

toetuse kasutamist ei ole algses taotluses ettenähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja

esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida proportsionaalsuse ja ärakuulamise

nõudeid. Tahtlikult valeandmete esitamise tuvastamisel tolerants puudub, mis tähendab, et sellise

asjaolu tuvastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise

24

otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 31 kohase toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise vahe

seisneb selles, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud rahuldama või pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi võimalik või

vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja ei taha enam tegevustele

toetust. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse aga toetuse kasutamise tingimuste, nõuete või

kohustuste rikkumise tõttu. Kui on selge, et toetust ei kasutata ära algses taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud mahus, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus, kuid võib vormistada ka osaliselt

kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb eeldatavasti kasutamata, tuleks

määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal.

Lõikes 2 on sätestatud, et kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja

õigusliku aluseta saadud toetuse tagastama toetuse andjale.

7. peatükk „Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine“

Paragrahviga 26 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise

otsuse tegemist, kui taotluse rahuldamise otsusest või eelnõust ei tulene teisiti (nt lõikes 2 sätestatud

juhul). Kõik toetused makstakse üldjuhul välja ettemaksena, kuid taotluse rahuldamise otsusega võib

ette näha ka toetuse osade kaupa maksmist.

Lõikes 2 kehtestatakse toetuse väljamaksmise erisus maakonna spordiliidu toetuse osas. Käesoleva

sätte järgi makstakse kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest välja 14 tööpäeva jooksul toetuse

eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril.

Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast eelnõu § 30 lõikes 7 nimetatud andmete laekumist, kuid

mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril.

Selline väljamakse erisus on vajalik, et oleks võimalik veenduda, kas kohalikud omavalitsused on

maakonna spordiliite rahastanud kokkulepitud ja määruse § 14 lõikes 4 sätestatud mahus.

Lõikes 3 sätestatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise ning spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni järgnevate kalendriaastate toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva

jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldise otsuse tegemist, võttes arvesse käesoleva

määruse § 16 lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepanekut, ning tingimusel, et toetuse andja on

käesoleva määruse § 30 lõikes 6 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt

käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele.

Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda maksimaalselt kuueks ja

spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust neljaks kalendriaastaks. Toetust eraldatakse aga iga

kalendriaasta kaupa eraldi, lähtudes riigieelarve seadusest. Otsused tehakse komisjoni ettepaneku

alusel (komisjon märgib oma ettepanekus, milline summa kalendriaastate lõikes toetuse saajale

eraldada) ja võttes arvesse toetuse saaja poolt vahearuandes esitatud andmeid. See tähendab muu

hulgas seda, et juhul, kui toetust on taotletud pikemaks perioodiks, kui üks kalendriaasta, tuleb

määruse § 30 lõike 6 kohaselt igal aastal esitada toetuse kasutamise vahearuanne ning uus toetuse

eraldamise otsus ja sellega kaasnev väljamakse tehakse alles pärast nimetatud kohustuse täitmist.

Paragrahviga 27 kehtestatakse nõue, mille kohaselt sõlmitakse spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni toetuse kasutamiseks leping. Teiste sporditoetuste kasutamiseks lepingut ei

25

sõlmita, nende puhul on kõik toetuse andja ja saaja õigused ja kohustused sätestatud toetuse

eraldamise otsuses ja määruses.

Lõike 1 kohaselt sõlmivad lepingu spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise kohta

toetuse andja ja toetuse saaja. Toetuse andja on Kultuuriministeerium ja toetuse saaja on

organisatsioon, kellele on otsustatud toetust anda.

Lõikes 2 esitatakse sõlmitava lepingu sisu. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse

kasutamise lepingus sätestatakse täiendavalt toetuse kasutamise eesmärk, eeldatavad tulemused koos

tähtaegadega ja nende mõõtmiseks kasutavad indikaatorid, lepingupoolte õigused ja kohustused ning

lepingu täitmise kohta aruande esitamise kord. Lepingu sõlmimine on vajalik, sest

partnerorganisatsioonid on oma olemuselt ja tegevuselt väga erinevad ning ka Kultuuriministeeriumi

ootused neile riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmiseks võivad mõnevõrra erineda ning võib olla

vajalik kehtestada lisatingimusi just konkreetsele partnerile toetuse andmiseks.

Paragrahviga 28 kehtestatakse rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüsi koostamise kohustus.

Lõike 1 kohaselt esitab rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati

toetust vähemalt 65 000 eurot, nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse

sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi. Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis kirjeldatakse

spordisündmuste mõju Eesti turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele maailmas

ja mõju majandusele, sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja võib rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüsi kulu

lisada projekti eelarvesse.

Paragrahvi 29 järgi on rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja kohustatud esitama

rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

Lõike 1 kohaselt esitab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja viie kuu jooksul

pärast võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

Majandusliku mõju analüüs ja meediaraport peavad tõendama taotluses esitatud eesmärkide

saavutamist. Majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti täpsema sisu kohta annab toetuse andja

teavet taotlusvooru menetlemise käigus.

Lõikes 2 on sätestatud lisatingimus, mille kohaselt esitab toetuse saaja lõikes 1 nimetatud analüüsi ka

muu võistluse (abikõlblik kulu määruse § 12 lõike 3 järgi) korraldamise kohta. Lõikes 2 on sätestatud,

et kui taotleja on taotlenud toetust käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud muu võistluse kulude

katmiseks, esitab toetuse saaja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale

võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti. Majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

peavad tõendama taotluses esitatud eesmärkide saavutamist. Majandusliku mõju analüüsi ja

meediaraporti täpsema sisu kohta annab toetuse andja teavet taotlusvooru menetlemise käigus.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse taotleja eeltoodud lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud lisada

projekti eelarvesse. Sarnane säte kehtib ka rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse

kohta ja on esitatud määruse § 28 lõikes 2.

Paragrahvis 30 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikega 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus ja kirjeldatakse, millised andmed

tuleb aruandes esitada. Esitada tuleb ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi

26

täitmisest, ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest, ülevaade elluviidud ja elluviimata jäänud

tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega ning muud

aruandevormil nõutud andmed.

Lõike 2 kohaselt esitab spordialaliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes peale lõikes 1 toodud

andmete ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja spordikohtunike tasustamise andmed, et

kontrollida spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse eesmärgipärast kasutamist.

Lõike 3 kohaselt esitab maakonna spordiliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes lisaks lõikes

1 toodud andmetele maakonna spordiliidu korraldatud maakonna meistrivõistluste,

koolispordiürituste ning liikumisharrastuse võistluste, ürituste või sarja osaluskordade tabeli.

Osaluskordade tabelis on kirjeldatud, kui palju inimesi osales maakonna spordiliidu osalusel

korraldatud tegevustes. Sealhulgas tuleb tabelis eraldi märkida, kui palju inimesi osales

koolispordiüritustel, kui palju inimesi osales liikumisharrastuse üritustel/sarjades ja kui palju

maakonna meistrivõistlustel. Andmed on vajalikud, et teada saada, kui paljud inimesed saavad

maakonna spordiliidu tegevustest osa ja teha vajaduse korral andmetele tuginevaid muudatusi

spordipoliitikas.

Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse aruande esitamise tähtaeg. Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu

toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise aruanne tuleb esitada toetuse

andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 20. veebruariks

Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse saajad esitavad toetuse kasutamise lõpparuande

pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemist ehk viimase toetuse kasutamise kalendriaastale

järgneva 20. veebruariks. Iga kalendriaasta kohta tuleb esitada ka määruse § 30 lõike 6 kohaselt

vahearuanne. Võrreldes kehtiva määrusega on aruande tähtaeg toodud raamatupidamislikel põhjustel

31. märtsilt 20. veebruariks. Taotluse rahuldamise otsusega võib samas näha ette lühema või pikema

perioodi aruande esitamiseks. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja

rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna

kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kui toetuse

eraldamise otsusest ei tulene teisiti.

Lõikes 6 sätestatakse, et rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse ja spordivaldkonna

partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse andjale iga kalendriaasta kohta toetuse kasutamise

vahearuande toetuse andja määratud tähtpäevaks. Koos vahearuandega esitab toetuse saaja toetuse

andjale teabe selle kohta, kas taotluses toodud tegevused ja kulud on muutunud ja selgitused

muudatuste kohta. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse muutmisest juhul, kui soovitud

muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või

kavandatavate tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

Rahvusvahelise suurvõistluse toetust võib määruse § 9 lõike 3 kohaselt taotleda kuni kuueks

kalendriaastaks. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust taotletakse määruse § 9 lõike 2

kohaselt taotleda neljaks kalendriaastaks. Sellistel juhtudel teeb toetuse andja toetuse eraldamise

otsuse iga kalendriaasta kohta eraldi, arvestades komisjoni ettepanekut. See aga tähendab, et taotluse

esitamise ja komisjoni ettepaneku tegemise ning toetuse eraldamise otsuse tegemise vahele võib jääda

mitme aasta pikkune ajavahemik. Seetõttu on vajalik, et enne uue kalendriaasta kohta otsuse tegemist

esitaks toetuse saaja vahearuande juba eraldatud toetuse kasutamise kohta ja ühtlasi kinnitaks, et

järgnevate kalendriaastate tegevused ja kulud ei ole muutunud. Muudatuste korral tuleb nendest

toetuse andjat teavitada, kes otsustab kaalutlusõiguse alusel ja taotlusvooru eesmärki silmas pidades,

kas muudatusi arvestada ja aktsepteerida. Muudatustest teavitamine on oluline selleks, et toetuse

andjal oleks võimalikult ajakohane teave projekti või tegevuste elluviimise kohta.

27

Lõikes 7 sätestatakse, et maakonna spordiliidu toetuse saaja peab hiljemalt toetuse kasutamise

kalendriaasta 31. oktoobriks esitama toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse

üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku või eeldatava rahalise panuse kohta

maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Eeldatava panuse kohta esitab

toetuse saaja info siis, kui 31. oktoobri seisuga ei ole veel kogu KOV-i toetus välja makstud. See nõue

on vajalik, et järgida eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatud nõude täitmist. Kui selgub, et maakonna

spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse

toetuse kasutamise kalendriaastal, võib toetuse andja muuta taotluse rahuldamise otsust määruse § 24

lõike 5 järgi ning teeb vajaduse korral toetuse tagasinõudmise otsuse.

Lõikes 8 rõhutatakse, et toetuse saaja peab koos aruandega tagastama toetuse kasutamata jäägi.

Lõikes 9 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg.

Lõikega 10 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada

Lõikes 11 nimetatakse asjaolud, mida toetuse andja aruande menetlemise käigus kontrollib. Toetuse

andja kontrollib aruannet kooskõlas taotlusvooru eesmärgiga.

Lõikes 12 sätestatakse, et aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse

kasutamise kuludokumente.

Lõikes 13 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud

andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamiseks

võib toetuse andja toetuse saajale anda kuni seitse tööpäeva, mille võrra aruande menetlustähtaeg

pikeneb. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõigetes 14 ja 15 sätestatakse aruande kinnitamata jätmise ja sellest teavitamise alused.

Lõikega 16 täpsustatakse, et aruande esitamist ei nõuta Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

saajalt, sest tegu on konkreetse sportlase ettevalmistustoetusega, mille puhul ei ole aruande esitamine

taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Paragrahviga 31 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist

nimetatud otsuse alusel.

Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta ehk

esitatakse toetuse tagasinõudmise alused.

Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse selle tagasinõudmise otsuses sätestatud ajaks.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tagastada, tuleb taotluse

rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks. Seda seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise

otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja

muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Toetuse tagasinõudmise otsus

kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha

28

menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või

seda muudetakse.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb toetuse saajale anda võimalus asjaolusid selgitada

ehk ta HMS-i kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast

menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja

on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul alates toetuse saaja

viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku riigiabi korral. Sellisel juhul

võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud

tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks

loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on

uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole

kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14

lõikega 2, mille rakendamissätted on komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.

Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval

aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa

Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal

rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste

puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi

maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb

maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.

Lõikes 4 on sätestatud, et kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus

suurusega kuni 500 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.

Lõikes 5 on sätestatud, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja

nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028 alusel

(alusetu rikastumise sätete alusel). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes

tsiviilkohtu kaudu.

8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“

Paragrahviga 32 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse rahuldamise

otsuse jõustumisest.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal

nimetatud eesmärkidel kavandatud tegevuste abil ja saavutama tema enda kavandatud tulemused.

29

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sealhulgas ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete

andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja järgima teenuste ostmisel RHS-i põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole

hankija RHS-i tähenduses. Kui ta seda ei ole, peab ta tõendama, et toetuse eest tehtavate tegevuste

elluviimiseks vajalike üheliigiliste ostude või teenuste maksumuse kujunemisel on järgitud RHS-i §-

s 3 sätestatud nõudeid. RHS-i tähenduses mittehankijate kohustust ühtlustatakse RHS-i tähenduses

hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku ressursi kasutamisega. Toetuse saaja

peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda.

Punkti 4 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida vähese tähtsusega abi andmise reegleid, kui toetuse kujul

on tegemist sellise abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse rikkumine võib kaasa tuua

toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, sest see kujutaks endast toetuse kasutamisega seotud

Euroopa Liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu huvide rikkumist.

Punkti 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust

tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste kohaselt.

Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust

tõendavaid dokumente ning muid tõendeid kümme aastat alates toetuse saamisest, kui toetust anti

vähese tähtsusega abina. See tähendab, et kui vähese tähtsusega abi reeglitest tuleneb pikem

dokumentide või andmete säilitamise kohustus, tuleb nende dokumentide säilitamisel järgida

raamatupidamisseadusest pikemaid tähtaegu.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest,

mida tuleb rakendada ka finantsandmete kajastamisel. Finantsandmed, st kulud ja nende maksumus

peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena.

Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida

kahtlus, et kogu tegevustega seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.

Punkti 8 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses esitatud

või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud teabe alusel,

kas tegevuste rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse

rahuldamise otsus muutmist. Toetuse saaja peab taotlema nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste,

sealhulgas tegevuste, tulemuste, eelarve ja tähtaegade muutmiseks, kui muudatus eeldab taotluse

rahuldamise otsuse muutmist.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tähtaegselt tagastama koos aruandega toetuse kasutamata jäägi

ja toetuse tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest eelkõige on

toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või

paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja

pangadokumendid, lepingud ja juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegemist ei ole pettuse

ega topeltfinantseerimisega ning täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu

abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

30

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja täitma ka muid kohalduvates õigusaktides sätestatud kohustusi.

Paragrahviga 33 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse

saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks elluviimiseks,

sealhulgas eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude

eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punktis 2 sätestatakse, et toetuse saajal on õigus toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisele HMS-i §-is 40

sätestatud juhtudel. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul on võimalik

oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht

dokumentide suhtes, mille haldusorgan on tema asja menetlemise käigus esitanud.

Paragrahviga 34 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Punktiga 1 rõhutatakse toetuse andja kohustust edastada taotlejale või toetuse saajale käesoleva

määrusega reguleeritud otsused ettenähtud tähtaja jooksul.

Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida vähese tähtsusega abi andmise korral

konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab vähese

tähtsusega abi andmise reeglid.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

Punkti 4 kohaselt on toetuse andjal kohustus kontrollida tegevuste elluviimist, sealhulgas vaadata läbi

aruandeid.

Punkti 5 kohaselt on toetuse andjal kohustus koostada taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased

juhendmaterjalid ja teha need taotlejale / toetuse saajale kättesaadavaks.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse andja kas omal või toetuse saaja algatusel selgitama toetuse andmist

ja kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamata reeglites toimunud

muudatustest.

Punkti 7 kohaselt kohustub toetuse andja tegema muid toiminguid, mis tulenevad eelnõust ja

kohalduvatest õigusaktidest.

Paragrahviga 35 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1 ja 2 sätestatakse toetuse andja õigus kontrollida tegevuste elluviimist ja nõuda

asjakohaste täiendavate andmete esitamist.

Punktis 3 sätestatakse, et toetuse andja võib vähendada toetuse suurust, kui tegevuste maksumus

väheneb või kui Kultuuriministeeriumi eelarves toimuvad muutused. Selle õiguse sätestamine on

oluline eelkõige mitmeks aastaks taotletavate toetuste puhul, kus toetus makstakse välja iga

31

kalendriaasta kohta eraldi tuginedes ühele komisjoni ettepanekule. Sellisel juhul peab jääma toetuse

andjale võimalus eelarvelistel põhjustel mitte arvestada komisjoni ettepanekus toodud toetuse

summat.

Punkti 4 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja/või teha

toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või tühistamise otsuseid) ning muid

eelnõus sätestatud otsuseid.

9. peatükk „Rakendussätted“

Paragrahvis 36 on kirjeldatud määruse rakendamist. Enne määruse jõustumist antud sporditoetuse

kasutamisega seotud aruandlusele ning toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne

määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda. Seega näiteks 2023. aastal eraldatud toetuste

aruandlusele kohaldub kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning

toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja

kord“.

Paragrahvis 37 on sätestatud määruse kehtetuks tunnistamine – kultuuriministri 21. detsembri

2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud

vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse

määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

3. Eelnõu lisa

Määruse lisas „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“

on esitatud üksikasjalik ülevaade kriteeriumitest ja täiendavatest tingimustest, mida kasutatakse

spordialaliitude riikliku toetuse jaotamisel.

Lisa koosneb seitsmest peatükist:

1. Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

Selles peatükis kirjeldatakse spordialaliidu tegevustoetuse ja noortespordi toetuse jagunemist

spordialaliitude rühmade vahel. Spordialaliidud on jagatud kolme rühma ja kõigile neist on antud

protsentide vahemik, mis kirjeldab sellele rühmale antavat toetuse osa kogu toetuse mahust. Selle

kohaselt jagunevad toetused järgmiselt:

 60–65% – olümpiaalade spordialaliidud;

 25–30% – võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

 10–15% – muud spordialaliidud.

Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

 30–40% – olümpiaalade spordialaliidud;

 55–65% – võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

 5–10% – muud spordialaliidud.

32

2. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse

arvutamise kord

Tegevustoetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:

 spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,

arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja -koolides, kus tegutseb vähemalt üks

konkreetse spordiala treenerikutsega treener;

 treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR-i andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga;

 viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR-i andmetel toetuse taotluse

esitamise tähtpäeva seisuga;

 täiskasvanute sportlikud saavutused;

 viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

 hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.

Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogutavad spordialaliidu saavutuspunktid kujunevad

konkreetsete kriteeriumide alusel, mille abil kujuneb välja spordialaliidule antav toetuse summa.

Olümpiaalade spordialaliitudel, võistkondlikke sportmänge arendavatel spordialaliitudel ja muudel

alaliitudel hinnatakse seejuures sportlike saavutusi erinevate punktide alusel.

3. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi

toetuse arvutamise kord

Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse järgmiselt:

 25% toetusest – spordiala noorte harrastajate arv ESR-i viimase kinnitatud seisuga,

arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja -koolides, kus tegutseb vähemalt üks

konkreetse spordiala treenerikutsega treener;

 25% toetusest – spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja

spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades

noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

 50% – noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

Noorte sportlike saavutuste eest kogutavad spordialaliidu saavutuspunktid kujunevad konkreetsete

kriteeriumide alusel, mille abil kujuneb välja spordialaliidule antav toetuse summa. Olümpiaalade

spordialaliitudel, võistkondlikke sportmänge arendavatel spordialaliitudel ja muudel alaliitudel

hinnatakse seejuures sportlike saavutusi erinevate punktide alusel.

4. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse

arvutamise kord

Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest

perioodist. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte

meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma

nimetatud nelja-aastase perioodi esimesele aastale eelnenud aastal. Võistkondlike sportmänge

arendavate spordialaliitude toetuse arvutamisel on täiendavad kriteeriumid võrreldes ülejäänud

spordialaliitudega.

5. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga,

kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:

33

 toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

 potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel häid tulemusi;

 positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

 kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus;

 spordiala populaarsus ja kandepind Eestis ja maailmas.

6. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse

määramise kord

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse

andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele. Sportlased saavad toetust vastavalt

tasemele, mille määravad saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C.

Olümpiaettevalmistustoetust võib teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele.

Lisaks eelnevale on määruse lisas sätestatud täpsemad tingimused, kuidas toetus kujuneb, millisel

perioodil seda kasutada saab jne.

7. Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

Toetus on mõeldud erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude tõttu esitatud projekti- ja

tegevustoetuste ning investeeringute toetamiseks. Otsuse taotluse kohta teeb Eesti Olümpiakomitee

nimetatud komisjon.

Spordialaliitudele toetuse eraldamise tingimused on sätestatud ka kehtiva määruse lisas. Võrreldes

kehtiva määrusega muudetakse Team Estonia koondise toetuse (varem saavutusspordi toetus)

osakaalusid alaliitude vahel ja täpsustatakse Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse eraldamise

tingimusi.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

5. Määruse mõjud

Spordiseaduse kohaselt korraldavad ja edendavad sporti riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja

spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte

sportliku eneseteostuse eesmärgil. Kõnealune määrus on spordivaldkonna rahastamise alusdokument,

milles on sätestatud spordi riikliku rahastamise põhimõtted. Hästi loetav, ajakohastatud ja asjakohane

määrus lihtsustab spordiorganisatsioonidel spordi rahastamise põhimõtetest arusaamist ja seega

peamise eesmärgi – spordi arendamise – saavutamist.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muutmisega ei kaasne lisakulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

34

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Olümpiakomiteele, Eesti Paralümpiakomiteele, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele,

Sihtasutusele Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus, Spordimeditsiini Sihtasutusele,

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele ja Eesti Olümpiakomitee liikmesorganisatsioonidele

(spordialaliitudele ja maakonna spordiliitudele).