| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/3650-1 |
| Registreeritud | 16.08.2024 |
| Sünkroonitud | 19.08.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Meie: 13.08.2024 nr 1.4-1/862
Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_ELUPS_2024_Juuli.pdf;
2. Seletuskiri, SK_ELUPS_2024_Juuli.docx.
Janeli Tikk
625 6299
Jaana Lepik
5669 1973
Ketlyn Roze
625 6127
1
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse
ja söödaseaduse muutmise seadus
§ 1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile,
piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning
põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024), sätestatud
alusel ja korras rakendatavad abinõud;“;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 8 lõiget 2, § 16 lõiget 9, § 26 lõiget 3, § 43 lõikeid 1 ja 2, § 70 lõiget 5 ning § 116
lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduamet“ tekstiosaga „, Maa- ja
Ruumiamet“;
4) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Strateegiakava sekkumiste raames ühel või mitmel kalendriaastal antavad toetused
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, märkides vajaduse korral ära need
eelarveaastal antavad toetused, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva
kohustuse ulatuses.“;
5) seaduse 4. peatüki 5. jao pealkirjas asendatakse sõnad „ning tingimuslikkus“ tekstiosaga
„, tingimuslikkus ning sotsiaalne tingimuslikkus“;
6) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui pinnaseiresüsteemi rakendamisel esitatakse tõendina asukohamärgisega pilt, kasutatakse
pildi tegemiseks PRIA heakskiidetud mobiilirakendust.“;
7) paragrahvi 43 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) seaduse 4. peatüki 5. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:
„3. jaotis
Sotsiaalne tingimuslikkus ja sellega seotud kontrollisüsteem
§ 431. Sotsiaalne tingimuslikkus
(1) Sotsiaalne tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 nimetatud töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ja
tööandja kohustuste (edaspidi koos sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded) süsteem.
EELNÕU
01.08.2024
13.06.2024
2
(2) Sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/2116 artikli 87 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad.
(3) Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 432. Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem
Tööinspektsioon teavitab PRIA-t sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumisest Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 1 kohaselt.“;
9) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks
määrata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda
kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused.“;
10) paragrahvi 82 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise eest antava koolikava toetuse määra,
vormi ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
11) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui kõiki nõuetekohaseid taotlusi ei ole võimalik rahuldada, sest taotletava toetuse suurus
ületab koolikava toetuseks eraldatud vahendite jäägi, antakse toetust taotluste esitamise ajalises
järjekorras kuni eelarve ammendumiseni ja hiljem esitatud taotlused jäetakse rahuldamata.
(42) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga otsustada taotluste vastuvõtmise
peatamise, kui koolikava toetuseks eraldatud vahendid on ammendunud.“;
12) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustatud isik peab kord
kolme aasta jooksul läbima Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomase koolituse või
tal peab olema küllaldane veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise
kogemus.“;
13) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigi toidu ja sööda käitlejate registrit käsitatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate
andmekoguna komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430, millega kehtestatakse
turustamisstandarditele vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate
töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning banaanisektoris (ELT L, 2023/2430,
03.11.2023), artikli 3 tähenduses.“;
14) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kantakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate
kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 lõike 5 punktides b–e sätestatud
andmed.
(22) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada, millises ulatuses käsitatakse
riigi toidu ja sööda käitlejate registrit puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna,
arvestades komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2429, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja
köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning
tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999 ning komisjoni
3
rakendusmäärused (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT L, 2023/2429, 03.11.2023),
artiklis 5 sätestatud erandeid ja vabastusi turustamisstandardite kohaldamisel.“;
15) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Erimärgistuse luba antakse ettevõtjale, kes füüsilisest isikust ettevõtjana ise vastab
käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud pädevusnõuetele või kellel on vastavasisuline
õigussuhe eelnimetatud nõuetele vastava isikuga. Pädevusnõuded hõlmavad kohustust läbida
kord kolme aasta jooksul Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomane koolitus ning
omada küllaldast puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise kogemust.
(42) Erimärgistuse luba kehtib kolm aastat. Erimärgistuse loa kehtivust võib isiku taotlusel
kolme aasta kaupa pikendada.“;
17) paragrahvi 88 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise pädevusnõuded ning
erimärgistuse loa taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
19) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoode, toit,
piiritusjook või vein või garanteeritud traditsiooniline põllumajandustoode või toit on käesoleva
seaduse tähenduses toode, mille nimetus on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1143 alusel.“;
20) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 39 lõikes 1 ja artikli 72
lõikes 4 sätestatud teade esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile.“;
21) paragrahvi 92 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 92 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kvaliteedikava vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele
sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes
ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles
käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi
kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artiklis 47 sätestatud nõuetele;“;
23) seaduse 11. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11. peatükk
Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk ja põllumajandusarvestus“;
24) paragrahvi 105 pealkirjas asendatakse sõna „raamatupidamise“ sõnaga „kestlikkuse“;
25) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse sõnad „Euroopa Liidu põllumajanduslike
majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise
võrk“ sõnadega „põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk“;
4
26) paragrahvi 105 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib kontaktasutuse ülesannete täitmiseks
määrata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda
kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused.“;
27) paragrahvi 105 lõikes 3 asendatakse sõnad „Põllumajanduslike raamatupidamisandmete“
sõnadega „Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete“;
28) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kontaktasutus võib põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemise ergutamiseks
maksta tasu või pakkuda teenuseid.“;
29) paragrahvi 110 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 110 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis c“ tekstiosaga „ja lõikes 4“;
31) seadust täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:
㤠1101. Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed
(1) Kui taotleja rikub sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid, vähendatakse tema toetust või
jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116
artiklites 88 ja 89 sätestatud alustel ja ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 2 punktis b sätestatud juhul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeetme puhul kohaldatakse käesoleva
seaduse § 107 lõikes 6 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka siis, kui
ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.“;
32) paragrahvi 113 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri osad on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule põllumassiivi kaart,
võrdlushindade kataloog, põllumajandusandmete varamu, turuinfo ja põllumajandusliku
kestlikkuse andmevõrgu alamregister ning seaduses sätestatud muu andmestik.“;
33) paragrahvi 113 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Võrdlushindade kataloogi võib kanda ka eksperdiarvamuse asja või teenuse keskkonna- ja
kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta.“;
34) paragrahvi 113 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „loetelu“ tekstiosaga „ ning asja ja teenuse
keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse andmise“;
35) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:
„(63) Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistrisse kantakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud
põllumajandustoodete turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed nõukogu
määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel.“;
36) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „varamusse“ sõnadega „ning turuinfo ja
põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistrisse“;
37) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
5
„(3) Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistri andmed avaldab
käesoleva seaduse § 73 lõike 2 kohaselt määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisala asutus oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1308/2013
artikli 223 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu
kohaselt.“;
38) seadust täiendatakse §-ga 1201 järgmises sõnastuses:
„§ 1201. Geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe
ja domeeninime kõrvaldamine ning juurdepääsu piiramine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artiklite 26 ja 27 kohase kaitstud
päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva teabe levitamisel
veebiliidese kaudu on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus teha infoühiskonna teenuse
osutajale ettekirjutus ning nõuda infoühiskonna teenuse kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või
teabele juurdepääsu piiramist.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust
pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud Põllumajandus- ja
Toiduameti ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama ettekirjutuses nimetatud
domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta või kui tegemist on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 26 lõikega 2 vastuolus oleva
domeeninimega, on domeeniregistri haldaja või domeeniregistri pidaja kohustatud
Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama juurdepääsu
domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja ja
domeeniregistri pidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus
tehingu tegemata jätmisest, tehingu mittetähtaegsest tegemisest ega teenuse osutamise
piiramisest tekkiva kahju eest.“;
39) paragrahvi 123 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Toetus jäetakse tagasi nõudmata, kui tagasinõutav toetus ilma intressideta on kuni
100 eurot.“;
40) seadust täiendatakse §-ga 1271 järgmises sõnastuses:
„§ 1271. Euroopa Liidu kvaliteedikava nõude rikkumine
(1) Kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise
toote asjaomasele spetsifikaadile mittevastavuse ning registreeritud nimetuse turul kasutamise
nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;
41) paragrahvis 128 asendatakse tekstiosa „§-s 127 sätestatud väärteo“ tekstiosaga „§-des 127
ja 1271 sätestatud väärtegude“;
42) seadust täiendatakse §-ga 1401 järgmises sõnastuses:
6
„§ 1401. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks antud tunnustuse
jätkumine
Enne 2025. aasta 1. jaanuari veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks
tunnustatud isik peab tagama käesoleva seaduse § 87 lõikes 31 sätestatud nõuetega vastavuse
hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks.“.
§ 2. Söödaseaduse muutmine
Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) käesoleva lõike punktis 2 sätestatud toidu käitlejate puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus
ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79,
(EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), I lisa IX osas
loetletud puu- ja köögiviljade turustamisstandarditele vastavuse üle.“;
2) paragrahvi 23 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „käesolevas seaduses“ sõnadega „ja Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vabariigi Valitsuse nimel
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ….. ……. 2024
1
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse
ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) ja
söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) välja töötamise on eelkõige tinginud
ELÜPS-i reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu õigusaktides pärast seaduse väljatöötamist
tehtud muudatused, mis tuleb Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõla tagamiseks ka ELÜPS-is
arvesse võtta. Samuti on vaja teha ELÜPS-is muudatusi, et lahendada selle rakenduspraktikas
kerkinud probleeme, täpsustada osade sätete sõnastust, et luua suurem õigusselgus, vähendada
ettevõtjate halduskoormust ning rakendusasutuse töökoormust.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuhid Janeli Tikk (6256 299, [email protected])
ja Kerli Nõges (6256 560, [email protected]), sama osakonna nõunikud Liis Raska (6256
125, [email protected]) ja Liina Jürgenson (6256 270, [email protected]) ning sama
osakonna peaspetsialistid Renata Tsaturjan (6256 507, [email protected]) ja Ahto Tilk
(625 6221, [email protected]), põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik Veronika
Vallner-Kranich (6256 253, [email protected]) ning sama osakonna
peaspetsialist Siim Suure (6256 118, [email protected]), regionaalarengu osakonna
peaspetsialist Allar Korjas (625 6162, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna
valdkonnajuht Joosep Lukk (625 6538, [email protected]), teadus- ja arendusosakonna
juhataja Liis Sipelgas (625 6249, [email protected]) ning maapoliitika ja riigivara osakonna
valdkonnajuht Reena Osolin (625 6287, [email protected]). Eelnõu koostamisel osalesid ja
juriidilise ekspertiisi eelnõule tegid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna
nõunikud Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]) ja Ketlyn Roze (625 6127,
[email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetavad sätted on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega:
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide
koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade
(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)
nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise
põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);
2
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse
põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT
L 347, 20.12.2013, lk 671‒854);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile,
piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning
põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024);
– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele
sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes
ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles
käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi
kohast suhtarvu (ELT L 020 31.1.2022, lk 52);
– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises
põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja
arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);
– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse
haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);
– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris,
teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse
kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr
543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT L, 2023/2429, 03.11.2023, lk 1–77);
– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2430, millega kehtestatakse turustamisstandarditele
vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja
köögiviljatoodete sektoris ning banaanisektoris (ELT L, 2023/2430, 03.11.2023,lk 1—18);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2674, 22. november 2023, millega
muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise
andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L,
2023/2674, 29.11.2023);
– nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. novembri 2009, millega luuakse Euroopa Liidu
põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate
raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328 15.12.2009, lk 27);
– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017, millega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad
seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut
komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171 4.7.2017, lk 113);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152, 20. juuni 2019, läbipaistvate ja
prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105—121);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009 , töötajate poolt
tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta
(teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260,
3.10.2009, lk 5—19);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1468, millega muudetakse määruseid
(EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis
hoidmise standardite, ökokavade, ÜPP strateegiakavade muutmise, ÜPP strateegiakavade
läbivaatamise ning kontrollidest ja karistustest vabastamisega (ELT L, 2024/1468, 24.5.2024).
3
Eelnõu väljatöötamine on seotud tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja
maaelu programm 2023–2026“ tegevusega ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030“ põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine
tegevussuuna eesmärkidega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõuga muudetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse
redaktsiooni RT I, 04.01.2024, 6 ning söödaseaduse redaktsiooni RT I, 27.09.2023, 13.
2. Seaduse eesmärk
2024. aasta maikuus saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastamisele
ELÜPS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). VTK-s (eelnõude
infosüsteemi toimiku number 24-0493) jaotati ELÜPS-i probleemid 14 põhimõtteliseks
probleemiks:
1. Probleem: Maaelu arengu toetuste puhul jooksva taotlemise katkematu rakendamine
vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta vajab selgemalt määratlemist.
2. Probleem: Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise leevendus ei tööta
kavandatud viisil.
3. Probleem: Luua õiguslik alus, mille kohaselt toetusi, mis jäävad alla 100 euro, tagasi ei nõuta.
4. Probleem: Puudub konkreetne tähtaeg vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest
teavitamisel.
5. Probleem: Veebipõhiste vahendusteenuste aina laialdasema kasutamise tõttu on need
oluliseks keskkonnaks geograafilise tähisega toodetega seotud pettuste ja kelmuste
ennetamiseks ning seetõttu vajab järelevalveasutus õigust teha ettekirjutus geograafilise tähise
kaitsega vastuolus olevale domeeninimele juurdepääsu tõkestamiseks või ebaseaduslikku sisu
piiramiseks.
6. Probleem: Geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks puuduvad
efektiivsed meetmed ja karistused.
7. Probleem: Riiklike kvaliteedikavade regulatsioon ei kata põllumajandussektori vajadusi
kõikides tootmis- ja töötlemisetappides.
8. Probleem: Puu- ja köögivilja turustusstandardeid puudutavad õigusnormid ei ole vastavuses
Euroopa Liidu selle valdkonna uute õigusaktidega.
9. Probleem: Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu muutmine põllumajandusliku
kestlikkuse andmevõrguks, sellest tulenevalt andmekorje kaasajastamine, nõutava
andmeesitajate valimi saavutamiseks sundtäitmise rakendamine ja andmekogu
moodustamiseks õigusliku aluse andmine.
10. Probleem: Põllumajandustoodete turuinfo andmete töötlemiseks puudub selge õiguslik alus
ning nende andmete kogujaks, töötlejaks ja Euroopa Komisjonile edastajaks sobiks kõige
paremini Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus.
11. Probleem: Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramise tunnustus on
isikutel, kellel ei pruugi enam selleks vajalikke oskusi ja teadmisi olla.
12. Probleem: Koolikava efektiivne rakendamine eeldab paindlikumat juhtimist määruse
tasandil.
13. Probleem: Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamiseks puudub seaduse tasandil õiguslik alus.
VTK-s kaardistati kehtiva seaduse probleemid ja pakuti välja võimalikud lahendusvariandid
ning see esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
4
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA), Põllumajandus- ja
Toiduametile (edaspidi PTA), Maaelu Teadmuskeskusele (edaspidi METK),
Tööinspektsioonile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate
Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Interneti Sihtasutusele, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid rakendavatele
tootjarühmadele, MTÜ Aiandusliidule, Eesti Tõusigade Aretusühistule, heakskiidetud tootjate
nimekirjas olevatele geograafilise tähisega toote tootjatele. Samuti tutvustati VTK-d 27. mail
2024. a Riigikogu maaelukomisjoni istungil.
Rahandusministeerium ning Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkustega, millega on
eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole
Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7
lõike 4 kohaselt ettenähtud tähtaja jooksul VTK-d kooskõlastanud ega jätnud seda põhjendatult
kooskõlastamata, loetakse see nimetatud määruse § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks.
Arvamuse esitasid Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liit, Tööinspektsioon, METK ning PTA.
Tagasisidest VTK-le selgus, et oluliselt vajab täpsustamist geograafilise tähiste kaitsega (sh
geograafiliste tähiste kaitse internetis, eelkõige domeeninimedes) seotud sätted. Samuti pöörati
kooskõlastuskirjades mitmel korral tähelepanu, et täiendamist vajab tehtavate muudatustega
kaasnevate mõjude osa. Eelnõu koostamise eel on esitatud ettepanekud läbi töötatud ning
eelnõu koostamisel arvesse võetud. Kõik väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekud on
nähtavad eelnõude infosüsteemis.
2.1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027
rakendamine
Seaduse muutmise tulemusena on edaspidi maaelu arengu toetuste puhul võimalik jooksvat
taotlemist katkematult rakendada ka pikemal ajavahemikul kui üks kalendriaasta.
Eelarvevahendite jaotuse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava
aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumiste raames antavate toetuste osas
otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga, seejuures vajadusel ka
pikemaks ajavahemikuks kui kalendriaasta. Samas toetused, mille osas taotlusi konkreetsel
kalendriaastal vastu võetakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal konkreetsel aastal
määrusega, mis toob jooksva taotlemisega sekkumiste korral kaasa olukorra, kus aasta viimasel
päeval peab PRIA taotluste vastuvõtmise peatama kuni jõustub ministri uus määrus saabuval
kalendriaastal antavate toetuste kohta. Seaduse muutmise tulemusena täpsustataksegi ELÜPS-
is vastava sätte sõnastust selliselt, et nii nagu toetusteks ette nähtud vahendite jaotus
kehtestatakse vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta, kehtestatakse ka
antavate toetuste nimekiri vajadusel pikemaks ajavahemikuks kui üks kalendriaasta.
1. jaanuaril 2025. a luuakse uus asutus Maa-ja Ruumiamet (MARU) ja talle luuakse sarnased
võimalused toetuste taotlustes nõuete kontrollimiseks lisaks seaduses sätestatud teiste ametitele
ja isikule selliselt, et ka MARU-l oleks võimalik kontrollida otsetoetuste ja maaelu arengu
toetuste taotluste vastavust toetuse saamise nõudeid ning tingimuslikkusega seotud nõudeid.
2.2 Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud
Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude peatükis olevates sätetes tehakse
muudatusi eelkõige tulenevalt sellest, et Euroopa Liidu õigusaktides on tehtud pärast ELÜPS-i
5
väljatöötamist muudatusi ning selleks, et riigisisesed õigusaktid oleks kooskõlas Euroopa Liidu
õigusaktidega on vajalik teha muudatusi ka ELÜPS-i vastavates sätetes. Näiteks 2025. aastast
kohaldub uus komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/24291 ning komisjoni rakendusmäärus
(EL) 2023/24302, milles on koondatud varem erinevates õigusaktides345 kehtestatud määrusega
(EL) nr 1308/20136 reguleeritud põllumajandustoodetele (kuivatatud puuviljad sh viigimarjad,
viinamarjad ning puuviljad ja marjad ning pähklite segu, banaanid) ning puu- ja
köögiviljasektoris kohaldatavad turustamisstandardid, sellega seotud teavitused ning
turustamisstandarditele vastavuse kontrollid. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2029
kohaldumisel laieneb turustamisstandarditega hõlmatud puu- ja köögiviljade loetelu, mille
võrra tuleb täiendada ka puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate kontrolli ulatust ning
laiendada ka ELÜPS-i õigusnorme.
Lisaks on turustustusstandrite üle järelevalve teostamiseks ning ELÜPS-i rakendamisel
ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks vaja teha ka teisi parandusi nagu näiteks
erimärgistusloa kehtivus.
Üheks turukorralduslikuks abinõuks on ka koolikava toetuse rakendamine. Koolikava
efektiivsemaks rakendamiseks tehakse ELÜPS-is muudatus, et rakendada paindlikumat
juhtimist määruse tasandil. Kehtiv ELÜPS sätestab seaduse tasandil toetuse määra arvestamise
alused, mis toetuse suuruse leidmisel aluseks võetakse. Küll aga Euroopa Liidu õigus näeb ette
ka teisi võimalusi toetuse suuruse leidmiseks. Näiteks on ka koolikava toetuse puhul lubatud
rakendada lihtsustatud kulumeetodit (ühikuhinna arvestus), mis lihtsustab koolikava
rakendamist ning halduskontrollide läbiviimist, võimaldades toetusmeedet kulutõhusamalt
rakendada. Võttes arvesse, et teiste ELÜPS-i alusel rakendatavate sekkumiste ja toetuste puhul
on toetuse vormi ja suuruse leidmise viisi valiku tegemine delegeeritud valdkonna eest
vastutava ministri pädevusse, kes kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused määrusega.
Seega, seaduse muutmise tulemusena delegeeritakse ka koolikava toetuse puhul toetuse vormi
ja suuruse leidmise viisi valiku tegemine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse, kes
kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused määrusega.
Samuti puudub ELÜPS-is selge õiguslik alus põllumajandustoodete turuinfo andmete
töötlemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 151 ja 223
1 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, 17. august 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud
puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr
1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011 (ELT L, 2023/2429,
03.11.2023). 2 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2430, 17. august 2023, millega kehtestatakse turustamisstandarditele
vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning
banaanisektoris (ELT L, 2023/2430). 3 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr
1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja
sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1—163). 4 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999, 28. juuli 1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96
üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kuivatatud viinamarja sortide turustamise miinimumnõuete puhul
(EÜT L 197, 29.7.1999, lk 32—35). 5 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1333/2011, millega sätestatakse banaanide turustamisstandardid, nende
turustamisstandardite järgimise kontrolli eeskirjad ja teabeedastusnõuded banaanisektoris (ELT L 336,
20.12.2011, lk 23—34). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine
turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)
nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671‒854).
6
ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/11857 alusel kogutakse põllumajandustoodete
kohta turuinfot. Nimetatud andmeid kogutakse turu läbipaistvuse tagamiseks ja
põllumajandustoodete ühise turukorralduse kohaldamiseks. Põllumajandustoodete turuinfo
andmestik kujutab endast töödeldavate korrastatud andmete küllaltki suurt kogumit, mida ei ole
andmekoguna asutatud ega registreeritud. Andmete õiguspäraseks töötlemiseks tulebki luua
õiguslik alus. Seaduse muutmise tulemusena sätestatakse, et põllumajandustoodete ühise
turukorralduse abinõude rakendamiseks vajalike Euroopa Komisjonile esitatavate andmete
(edaspidi turuinfo) kogumise ja töötlemise korraldab Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, kes võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks määrata
valitsemisala asutuse.
Lisaks tehakse muudatus, millega delegeeritakse valdkonna eest vastutava ministri pädevusse
kehtestada veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustuse saamise ja
kehtetuks tunnistamise nõuded ning tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem
kord.
2.3 Kvaliteedikavad
Seaduse muudatusega täiendatakse riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivaid sätteid, et
kvaliteedikavaga tagada paindlikkus kogu põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ahela
hõlmamiseks. Riikliku kvaliteedikava puhul on tegemist ELÜPS-i § 93 alusel tunnustatud
kvaliteedikavaga. 2024. aasta alguse seisuga on Eestis kaks riiklikult tunnustatud
kvaliteedikava ja koostamisel on ka uued riiklikud kvaliteedikavad. Erinevate sektorite
spetsiifikast lähtuvalt on oluline täiendada riiklikke kvaliteedikavasid reguleerivaid sätteid.
2.4 Sotsiaalne tingimuslikkus ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud
Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed
Seaduse muutmise tulemusena luuakse alused sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi
kehtestamiseks. Sotsiaalne tingimuslikkus seab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
pindala- ja loomapõhiste toetuste saamise tingimuseks lisaks seni kehtestatud nõuetele teatud
töö- ja tööhõivetingimustega seatud nõuete ja tööandja kohustuste järgimise. Rikkumiste eest
Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed põhinevad eranditult pädevate
asutuste otsustel või ametlikel teadetel. Teavitada tuleb makseagentuuri (PRIA) leitud
rikkumistest vähemalt kord aastas. Makseagentuur täiendavaid kontrolle ei tee. Lisaks
pööratakse põllumajanduse laiendusteenustes suuremat tähelepanu tööõiguslikele küsimustele.
Liikmesriikidel on kohustus rakendada alates 01.01.2025 sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi.
Lisaks sellele on ELÜPS-i rakendamisel ilmnenud, et tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme
rakendamise leevendus, mille kohaselt kaitsemeedet toetuse saaja ja kalendriaasta kohta ei
kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot, ei tööta kavandatud
viisil. Sellest tulenevalt sellest leevendusest loobutakse.
2.5 Riiklik ja haldusjärelevalve
Seaduse muudatusega antakse PTA-le õigus ettekirjutuste tegemiseks, et tagada geograafilise
tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe või domeeninime
kõrvaldamine. Geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse
7 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe
ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT
L 171 4.7.2017, lk 113).
7
intellektuaalomandiõigusega, mille eesmärk on kaitsta geograafilise tähisena registreeritud
toodete tootjate majandushuvi. Euroopa Liidu õigusaktides on sätestatud, et liikmesriigid
peavad riskianalüüsi põhjal tegema kontrolle registreeritud geograafiliste tähiste turul
kasutamise üle ja rakendama nõuete rikkumise korral vajalikke meetmeid. Veebipõhiseid
vahendusteenuseid kasutatakse aina laialdasemalt ja eelkõige veebiplatvorme kasutatakse
toodete, sealhulgas geograafilise tähisega toodete müümiseks üha enam ning mõnel juhul
võivad veebiplatvormid olla oluline keskkond, mis aitab kelmusi ja pettusi ennetada.
Seaduse muudatusega sätestatakse ka trahvisumma määr seoses kaitstud päritolunimetusega,
kaitstud geograafilise tähisega ja garanteeritud traditsioonilise toote asjaomasele spetsifikaadile
mittevastavuse ja registreeritud nimetuse turul kasutamise nõuete rikkumisega. Muudatus on
vajalik, kuna Eesti kehtiv õigus ei ole piisav geograafilise tähisega toodetega seotud nõuete
eiramiste ja pettustega võitlemiseks.
Lisaks sätestatakse, et toetusraha jäetakse taotlejalt tagasi nõudmata, kui käesoleva seaduse
alusel antud toetuse puhul ei ületa tagasinõutav summa ilma intressideta 100 eurot.
2.6 Põllumajandusarvestus
2023. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/26748 muudeti
nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/20099, millega kujundati varasem põllumajandusliku
raamatupidamise andmevõrk (edaspidi FADN) ümber põllumajandusliku kestlikkuse
andmevõrguks (edaspidi FSDN). Muudatus toob kaasa muuhulgas kohustuse andmekorjet
kaasajastada (topeltkogumise vältimine) ning koguda majandusnäitajatele lisaks ka keskkonna-
ja sotsiaalseid näitajaid. Seni on FSDN valimisse kuulunud ettevõtjatele olnud andmete
esitamine vabatahtlik ning andmete esitamise eest on saadud rahaline tasu olenemata andmete
esitamise mahust. Riigil on kohustus esitada Euroopa Komisjonile kokku lepitud valimis ette
nähtud majapidamiste arvu kohta andmeid. Määrus (EÜ) nr 1217/2009 on liikmesriikidele
otsekohalduv, riigil on kohustus korraldada andmete kogumine, määrata FSDN kontaktasutus
ning tagada vajalikele juba kogutud andmetele juurdepääs, moodustada FSDN siseriiklik
komisjon, tagada esinduslik valim ning arendada vajalikud IT süsteemid. Seaduse muudatusega
viiakse § 105 kooskõlla määruse (EÜ) nr 1217/2009 muudatustega.
Senise põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu (FADN) andmebaas ei ole
registreeritud riigi infosüsteemina. Kuna tegu on pikaajaliste ja detailsete andmetega
põllumajandustootjate kestlikkuse kohta, tehakse seaduses muudatus, mille tulemusena luuakse
õiguslik alus põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri koosseisu turuinfo ja
põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregister. Selle alamregistri vastutavaks
töötlejaks jääb Eestis FADN/FSDN kontaktasutusena määratud METK. Vajalik on muuta
nimetatud registri põhimäärust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2674, 22. november 2023, millega muudetakse nõukogu
määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamisega
põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L, 2023/2674, 29.11.2023). 9 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. novembri 2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike
majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (kodifitseeritud
versioon) (ELT L 328 15.12.2009, lk 27).
8
Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse viide 2024. aastal kehtetuks tunnistatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1151/201210, viitega 2024. aasta mais jõustunud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/114311. Enne uue Euroopa Liidu määruse
jõustumist 2024. aastal, oli Euroopa Liit kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 1308/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/78712 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1151/2012 põhjaliku süsteemi eritoodete
nimetuste kaitsmiseks, et edendada nende ainulaadseid omadusi, mis on seotud nende
geograafilise päritoluga, ning traditsioonilist oskusteavet põllumajandustoodete, veini ja
piiritusjookide valdkonnas. Uue Euroopa Liidu määruse jõustumisega kaasnesid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 kehtetuks tunnistamine ja muudatused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2019/787. Reformi
eesmärgiks oli tõhustada ja muuta õigusraamistik selgemaks, et lihtsustada ja ühtlustada uute
nimetuste registreerimistaotluse esitamise ja tootespetsifikaatide muutmise korda. Menetluste
lihtsustamiseks ühtlustati veini, piiritusjookide ja põllumajandustoodete geograafilisi tähiseid
käsitlevad menetlusnormid ja kehtestati need ühes õigusaktis, säilitades samal ajal Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 veini käsitlevad, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2019/787 esitatud piiritusjooke käsitlevad ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2024/1143 esitatud põllumajandustooteid käsitlevad tootepõhised
sätted.
Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse ELÜPS-i § 2 lõike 1 punkt 6 kehtetuks. Geograafilise
tähisega piiritusjookide registreerimine, muutmine, vastuväite esitamine, registreeringu
tühistamine, kaitse ja jõustamine ning kontroll on alates 2024. aasta maist sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1143, mis on ELÜPS-i alusel rakendatavate
abinõude aluseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/787 on edaspidi
esitatud sätted, mis puudutavad geograafilise tähisega piiritusjookide spetsiifikat. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/787 on edaspidi sätestatud geograafilise tähisega
piiritusjookide tootespetsifikaadi ja koonddokumendi vorm ning homonüümsete geograafiliste
tähiste kaitse mõju veinitoodete kaitstud päritolunimetustele ja kaitstud geograafilistele
tähistele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/787 sätestatud
tootespetsifikaadi ja koonddokumendi vormile viidatakse vastavalt ka määruse (EL) 2024/1143
artikli 2 lõike 2 punktides a ja b.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seaduse § 8 lõikes 2, § 16 lõikes 9, § 26 lõikes 3, § 43
lõigetes 1 ja 2, § 70 lõikes 5 ja § 116 lõikes 4 sätetatud asutuste loetelu MARU-ga. MARU
kontrollib edaspidi otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste taotluste vastavust toetuse saamise
nõuete ning tingimuslikkusega seotud nõuete täitmist lisaks seaduses sätestatud teistele
ametitele ja isikule. MARU alustab tööd 1. jaanuarist 2025. a ja selle ameti tegevusvaldkonda
viiakse PTA-st maaparanduse valdkonna ülesanded, mis muulhulgas on seotud ELÜPS-i alusel
toetuste taotluste vastavuse kontrolliga ja tingimuslikkuse kontrollisüsteemiga. MARU-l saab
olema vajalik kogemus ja kompetents toetuse taotluste kontrolliga seotud ülesannete täitmiseks,
sest sinna liigub tänane PTA maaparanduse valdkonna inimressurss ja oskusteave. PTA
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade
kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1‒29). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja
põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi
tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787
ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist,
kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja
märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja
destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008
(ELT L 130, 17.05.2019, lk 1‒54).
9
maaparanduse valdkonnal on ELÜPS-i alusel antud ülesannete täitmise alal kogemus alates
2007. aastast. Muudatuse tulemusena luuakse MARU-le analoogne võimalus tänase PTA-ga,
kes kontrollib toetuste taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele ja täidab tingimuslikkusega
seotud nõuete järgimist. MARU suudab nimetatud ülesandeid täida sama efektiivselt kui PTA.
Eelnõu § 1 punktiga 4 sõnastatakse uuesti ELÜPS-i § 11 lõige 1, et valdkonna eest vastutaval
ministril on võimalik strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused kehtestada pikemaks
ajavahemikuks kui üks kalendriaasta.
Eelarvevahendite jaotuse strateegiakava sekkumiste raames antavate toetuste osas otsustab
valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga, seejuures vajadusel ka pikemaks
ajavahemikuks kui kalendriaasta. Samas toetused, mille osas taotlusi konkreetsel kalendriaastal
vastu võetakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal konkreetsel aastal määrusega,
mis toob jooksva taotlemisega sekkumiste korral kaasa olukorra, kus aasta viimasel päeval peab
PRIA taotluste vastuvõtmise peatama, kuni jõustub ministri uus määrus saabuval kalendriaastal
antavate toetuste kohta. See peatab asjatult jookva taotlemise rakendamise ja võib kaasa tuua
surve esitada taotlus ära enne aasta lõppemist hoolimata sellest, kas taotlus on põhjalikult läbi
mõeldud ja kvaliteetselt ette valmistatud. See toob kaasa suurema töökoormuse PRIA-le, sest
taotlused kuhjuvad aasta lõpus, suurenenud ressursivajaduse taotluste menetlemiseks aasta
algul ning negatiivse mõju ettevõtjatele, sest suureneb kiirustamisest põhjustatud ebapiisava
kvaliteediga taotluste osakaal.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ELÜPS-i 4. peatüki 5. jao pealkirja, asendades sõnad „ning
tingimuslikkus“ tekstiosaga „, tingimuslikkus ning sotsiaalne tingimuslikkus“. Seadust
täiendatakse sotsiaalse tingimuslikkusega seotud sätetega, mis osaliselt lisatakse nimetatud
jakku. Seetõttu tuleb ka seaduse 4. jao 5. peatüki pealkirja muuta.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse ELÜPS-i § 39 lõiget 2 teise lausega selliselt, et kui
pinnaseiresüsteemi rakendamisel esitatakse tõendina asukohamärgisega pilt, kasutatakse pildi
tegemiseks PRIA heakskiidetud mobiilirakendust.
Alates 2023. aastast rakendunud pinnaseiresüsteemile ning vastavalt komisjoni
rakendusmääruse (EL) 2022/117313 artiklitele 10 ja 11, võivad liikmesriigid kasutada lisaks
kohustuslikele Copernicuse Sentineli satelliidi piltidele ka muid vähemalt samaväärse
väärtusega andmeid nagu näiteks asukohamärgisega fotod. Asukohamärgisega fotode tegemine
ja nende edastamine eeldab vastava rakenduse s.o äpi kasutuselevõttu, millega tehtud fotode
asukoht ja aeg on valideeritud ning tagatud on fotode autentsus. Seetõttu ei ole PRIA
heakskiidetud mobiilirakendust kasutades tehtud asukohamärgisega foto võrreldav niisama
telefoniga tehtud ja e-posti teel saadetud fotoga, kuna viimati nimetatu metaandmed on lihtsasti
manipuleeritavad ega anna kindlust foto autentsuses.
PRIA on välja töötanud ning kasutusele võtnud vastava mobiilirakenduse (Iva äpp)
asukohamärgisega fotode tegemiseks. Nimetatud mobiilirakendust kasutatakse
pinnaseiresüsteemi kohaldamiseks ning see on vajalik juhtudeks, kui pinnaseiresüsteemi käigus
on tuvastatud mittevastavus toetuse nõuete täimisel. Kuna pinnaseiresüsteem on
kontrollisüsteemist eraldiseisev, mis on mõeldud erinevate toetuste raames põllumajanduslike
tegevuste seiramiseks, jälgimiseks ja hindamiseks, tähendab, et tuvastatud mittevastavuse
korral ei järgne koheselt karistus, vaid taotlejale antakse võimalus tegevused vastavusse viia,
sealhulgas enda poolt tehtud tegevusi tõendada. Juhul, kui PRIA-l ei ole võimalik
13 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT
L 183, 08.07.2022, lk 23–34).
10
olemasolevate usaldusväärsete ja kättesaadavate seireandmete pealt vastavust tuvastada (nt
kultuuri tuvastada), tuleb läbi viia järeltegevused, milleks võib kasutada eelnimetatud
mobiilirakendust asukohamärgisega fotode tegemiseks. Peamiselt kasutatakse antud
funktsiooni toetusõiguslikkuse nõuete seiramiseks.
Teisisõnu tähendab, et taotlejale edastatakse fotoülesanne, mille puhul saadab PRIA taotlejale
e-kirja, milles palutakse teha hiljemalt etteantud kuupäevaks asukohamärgisega foto olukorrast
põllul, millega tõendatakse tegelikku olukorda põllul. Foto tuleb teha PRIA vastavas
mobiilirakenduses (Iva), st väljaspool rakendust tehtud fotosid ei saa kasutada. Lisaks fotole
salvestab rakendus ka foto tegemise asukoha, suuna ning aja. Juhul, kui fotodelt ei olnud
võimalik reaalset olukorda põllul hinnata või fotoülesannet ei täidetud tähtajaks, võib PRIA-l
olla tarvis olukorra hindamiseks läbi viia kohapealne kontroll.
Täpsemad juhised ning infomaterjal nimetatud mobiilrakenduse kasutamiseks ning ülesande
täitmiseks on leitav ka PRIA veebilehel https://www.pria.ee/infokeskus/iva.
Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 43 lõige 3. Nimetatud lõike kohaselt
võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõuete
täitmise kontrollimiseks määrusega kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/2116 artikli 83 lõikes 2 nimetatud lihtsustatud kontrollisüsteemi rakendamise juhud ja
ulatuse. Kuna lihtsustatud kontrollisüsteemi sätted asendatakse nimetatud Euroopa Liidu
määruses uue sisuga sättega või jäetakse tekstist üldse välja, siis tuleb ka nimetatud lõige 3
ELÜPS-is kehtetuks tunnistada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116
artikli 83 lõikes 2 ei ole enam liikmesriigile sätestatud võimalust teatud juhtudel kehtestada
lihtsustatud kontrollisüsteem. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/146814
artikli 2 punktiga 1 sõnastati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli
83 lõige 2 uuesti, asendades selle teise sisuga sättega, mille kohaselt põllumajandustootjad,
kelle põllumajandusliku majapidamise maksimumsuurus ei ületa 10 hektarit artikli 69 lõike 1
kohaselt deklareeritud põllumajandusmaad, vabastatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt
kehtestatud süsteemi alusel tehtavatest kontrollidest. Lisaks jäeti Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikest 6 välja punkt f, mis oli samuti seotud
lihtsustatud kontrollisüsteemiga.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse ELÜPS-i 4. peatüki 5. jagu 3. jaotisega sotsiaalse
tingimuslikkuse kohta.
Sotsiaalne tingimuslikkus seab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja
loomapõhiste toetuste saamise tingimuseks lisaks seni kehtestatud nõuetele teatud töö- ja
tööhõivetingimustega seatud nõuete ja tööandja kohustuste järgimise. Rikkumiste eest Euroopa
Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed põhinevad eranditult pädevate asutuste
otsustel või ametlikel teadetel. Teavitada tuleb makseagentuuri (PRIA) leitud rikkumistest
vähemalt kord aastas. Makseagentuur täiendavaid kontrolle ei tee. Lisaks pööratakse
põllumajanduse laiendusteenustes suuremat tähelepanu tööõiguslikele küsimustele.
Liikmesriikidel on kohustus rakendada alates 01.01.2025 sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi.
Sotsiaalse tingimuslikkusega seonduv on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1468, millega muudetakse määruseid (EL) 2021/2115 ja
(EL) 2021/2116 seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite, ökokavade, ÜPP
strateegiakavade muutmise, ÜPP strateegiakavade läbivaatamise ning kontrollidest ja karistustest vabastamisega
(ELT L, 2024/1468, 24.5.2024).
11
(EL) 2021/211515 artiklis 14 ja lisas IV ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/211616 IV jaotise V peatükis.
Paragrahviga 431 sätestatakse, mis on sotsiaalne tingimuslikkus.
Lõikes 1 sätestatakse, et sotsiaalne tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 nimetatud töö- ja
tööhõivetingimustega seotud nõuete ja tööandja kohustuste (edaspidi koos sotsiaalse
tingimuslikkuse nõuded) süsteem. Sotsiaale tingimuslikkuse nõuete puhul ei ole tegemist uute
või täiendavate nõuete kehtestamisega ega uue kontrollisüsteemi loomisega. Tegemist on oma
olemuselt vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks
tööõiguse nõuded). Kõiki nõudeid on kontrollitud tavapärase kontrolli käigus ka varem.
Sotsiaalne tingimuslikkus on seotud kolmest direktiivist tulenevate nõuetega: 1) Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/115217 – läbipaistvad ja prognoositavad
töötingimused; 2) Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ – meetmed, millega soodustatakse töötajate
tervise ja ohutuse parandamist; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ18 –
töötajate töövahendite kasutamisele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded.
Lõikes 2 sätestatakse, et sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 87 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. Siia alla
kuuluvad määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 ning määruse (EL) nr 228/201319 IV peatükis või
määruse (EL) nr 229/201320 IV peatükis osutatud toetuse saajad.
Lõike 3 kohaselt kehtestab sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Kuigi sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on juba riigisisestes õigusaktides
direktiivide ülevõtmisega sätestatud, siis nende nõuete ministri määrusega kehtestamisel saab
tagada sotsiaale tingimuslikkuse süsteemi rakendamise veelgi parema õigusselguse – ehk ka
selguse selles osas, millised direktiividest riigisisesesse õigusakti ülevõetud nõuded on
täpsemalt ka sotsiaalne tingimuslikkuse nõuded, mida eespool nimetatud toetuste taotlejad
täitma peavad.
Paragrahviga 432 sätestatakse sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi puudutav.
Tööinspektsioon teavitab PRIA-t sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumisest Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 1 kohaselt. Nimetatud asutuse
põhiülesanneteks Eestis on: viia ellu töökeskkonnapoliitikat; teha järelevalvet töökeskkonnas
töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; teha
järelevalvet töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate
majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle; teavitada üldsust, töötajaid ja tööandjaid
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)
rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,
haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk
187–261). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152, 20. juuni 2019, läbipaistvate ja prognoositavate
töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105—121). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009 , töötajate poolt tööl kasutatavatele
töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi
89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260, 3.10.2009, lk 5—19). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013 , millega kehtestatakse
põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus
(EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78 20.3.2013, lk. 23). 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse
põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41–50).
12
töökeskkonna ohtudest ning lahendada töövaidlusi ja viia läbi lepitusmenetlusi kohtuvälises
töövaidlusi lahendavas organis.
Sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi nõuete kontrollimiseks kasutab Tööinspektsioon
olemasolevat kontrolli- ja haldussüsteemi. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka
kohapealset kontrolli. Tööinspektsiooni kontrollimaht ei muutu ja ta teeb kontrolle samas
mahus edasi nagu asjakohase direktiivi nõuded ette näevad. Kui leitakse rikkumine, vaadatakse,
kas nõue kuulub ka sotsiaalse tingimuslikkuse nõude alla ning teavitataks makseasutust.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ELÜPS-i § 73 lõiget 2 selliselt, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud turuinfo kogumiseks ja
töötlemiseks võib määrata Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava riigiasutuse.
Liikmesriigil on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1185 alusel kohustus koguda turuinfot
põllumajandustoodete kohta, et kohaldada põllumajandustoodete ühise turukorralduse
meetmeid ja tagada turu läbipaistvus. Alates 2024. aastast täidab andmete kogumise,
analüüsimise ja Euroopa Komisjonile edastamise ülesandeid METK. Senised alternatiivsed
võimalused nagu valida kontaktasutuseks juriidiline isik, kellega sõlmitakse halduskoostöö
seaduses sätestatud korras haldusleping või tellida turuinfo kogumise ja töötlemise
Statistikaametilt riikliku statistika seaduse § 20 alusel riikliku statistika programmivälise
statistikatööna, jäetakse välja. Senise turuinfo kogumise tulemusena on jõutud seisukohale, et
liikmesriigile pandud ülesannet on kõige otstarbekam täita riigiasutusel endal.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse ELÜPS-i § 82 lõike 4 sõnastust eesmärgiga anda
valdkonna eest vastutava ministri pädevusse otsustada määruse tasandil koolikava toetuse
andmise täpsemad tingimused.
Kehtiv ELÜPS sätestab seaduse tasandil toetuse määra arvestamise alused, mis toetuse suuruse
leidmisel aluseks võetakse. Senine lahendus on osutunud piiravaks, kuna Euroopa Liidu õigus
näeb ette ka teisi võimalusi toetuse suuruse leidmiseks. Näiteks on ka koolikava toetuse puhul
lubatud rakendada lihtsustatud kulumeetodit (ühikuhinna arvestus), mis lihtsustab koolikava
rakendamist ning halduskontrollide läbiviimist, võimaldades toetusmeedet kulutõhusamalt
rakendada.
Muudatuse tulemusena on edaspidi ministri määruse tasandil võimalus kehtestada toetuse
vorm, määr ja suurus, mis võtab arvesse koolikava rakendamise riiklikus strateegias tehtud
valikuid. Teiste ELÜPS-i alusel rakendatavate sekkumiste ja toetuste puhul on toetuse vormi ja
suuruse kehtestamine delegeeritud valdkonna eest vastutava ministri pädevusse, kes kehtestab
toetuse andmise täpsemad tingimused määrusega. Koolikava toetus on samuti üks ELÜPS-i
alusel rakendatavatest toetustest ja ei ole põhjust toetuse andmise niivõrd täpsete tingimuste
seaduse tasemel reguleerimiseks ka selle toetuse puhul.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse 82 lõigetega 41 ja 42 koolikava toetuse andmise tingimusi
olukorraks kui selleks toetuseks eraldatud eelarve vahendeid ei jagu kõikide soovijate jaoks.
Esmalt kui õppeperioodi kohta laekunud taotluste menetlemiseks selgub, et vahendeid ei jagu
kõikide nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks, antakse toetust taotluste esitamise ajalises
järjekorras kuni eelarve ammendumiseni. See tähendab, et toetuse saavad ajaliselt varem
taotluse esitanud taotlejad ja hilisemate taotlejate taotlused jäetakse rahuldamata.
Kui eelarve vahendeid on selleks õppeaastaks lõppenud, ei ole mõistlik tekitada taotlejates
ootust toetuse saamiseks, vaid minister võib käskkirjaga peatada järgnevaks või järgnevateks
taotlusperioodiks taotluste vastuvõtmise.
Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 42 täiendatakse ELÜPS-i veise-, sea- ja lambarümpade
kvaliteediklassidesse määramise tunnustuse saanud isikule täpsemad kohustused. Eelnõu
13
punktiga 12 täiendatakse ELÜPS-i § 87 lõikega 31, mille kohaselt pannakse tunnustuse saanud
isikule kohustus läbida iga kolme aasta tagant PTA korraldatud koolitus. Kui isikul on
küllaldane kvaliteediklassidesse määramise kogemus, mida näitab ühelt poolt lihakäitlemise
maht ettevõttes, kui ka PTA poolt riikliku järelevalve käigus lubatud vea piires määratud
kvaliteediklass tuvastatud olukord, ei pea tunnustuse saanud isik koolitusel regulaarselt
osalema. Eestis rakendatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramist
2004. aastast ja sellest ajast alates on PTA-s isikuid koolitatud, võetud vastu eksameid ja antud
välja tunnustusi. Tänaseks on sellise tunnustuse saanud 13 isikut veiserümpade kvaliteediklassi
määramiseks, 13 isikut searümpade kvaliteediklassi määramiseks ja üks lambarümpade
kvaliteediklassi määramiseks. Osa tunnustuse saanud isikuid enam selles valdkonnas ei tegutse
või ei ole aastaid praktiseerinud. Kuivõrd kvaliteediklassidesse määramisel on oluline (eriti
veise- ja lambarümpade puhul) pidev praktiseerimine, siis on oluline, et tunnustuse säilimine
eeldusena peab isik oma teadmisi regulaarselt täiendama või vajadusel tõestama, et ta
praktiseeribki pidevalt. ELÜPS-i § 87 lõikes 3 sätestatud volitusnormi alusel kehtestab
valdkonna eest vastav minister tunnustamise saamise nõuetena ka nõuded koolitusele ja selle,
mida loetakse küllaldaseks kogemuseks. Koolituse korraldab PTA, kellel on riikliku järelevalve
teostajana selles valdkonnas sisuliselt ainuke pädevus Eestis ning teisalt on sellega ettevõtjale
tagatud võimalus asjakohast koolitust Eestis saada. Juhul, kui tunnustatud isik ei vasta
kõnealustele nõuetele on PTA-l õigus ELÜPS-i § 71 lõike 3 alusel tunnustamise otsus kehtetuks
tunnistada. Eelnõu punktis 42 lisatava rakendussättega nähakse enne 2025. aasta 1. jaanuari
veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustuse saanud isikule üks
aasta enda nõuetega vastavusse viimiseks. Kui see isik tegeleb pidavalt rümpade
klassifitseerimisega, siis ei ole tal vaja midagi teha. Kui kogemus ei ole piisav, tuleb tal
hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks läbida nõutav koolitus.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse ELÜPS-i § 88 lõike 2 sõnastust. Muudatuse kohaselt
käsitletakse edaspidi riigi toidu ja sööda käitlejate registris (edaspidi RTSR) olevaid andmeid
ettevõtjate kohta, kes tegelevad turustusstandarditega hõlmatud puu- ja köögivilja
esmatootmise või turustamisega puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna
komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artiklis 3 lõikes 5 nimetatud ulatuses. Vastavalt
komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artiklile 3 peavad liikmesriigid looma delegeeritud
määruse 2023/2429 artiklis 1 osutatud sektoreid ja tooteid hõlmava ettevõtjate andmebaasi,
sealjuures võib ettevõtjate andmebaasi loomiseks kasutada mis tahes muud andmebaasi või
andmebaase, mis on juba koostatud mõnel muul otstarbel. Toiduseaduse § 7 kohaselt on teiste
seas ka värske puu- ja köögivilja turustamisega tegelevatel ettevõtjatel kohustus esitada
majandustegevusteade, siis on RTSR olev teave ettevõtjate kohta täiuslikum kui puu- ja
köögiviljade turustamisega tegelevate ettevõtjate andmekogus. Seepärast on mõistlik edaspidi
turustusstandarditele vastavuse kontrolli ja järelevalve korraldamiseks riskianalüüsi tegemisel
lähtuda RTSR-is olevatest andmetest komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artiklis 3 lõikes 5
nimetatud ulatuses, milleks on:
1) ettevõtja nimi ja registri- või isikukood või registri- või isikukoodi puudumise korral
ettevõtja asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus või isiku sünniaeg;
2) ettevõtja kontaktandmed ja tegevuskoht;
3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul ettevõtja asukoha aadress, kui see erineb
tema postiaadressist;
4) erimärgistusloa number;
5) muud Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud andmed.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ELÜPS-i § 88 lõigetega 21 ja 22.
Lõikega 21 täpsustatakse milliseid andmeid tuleb lisaks RTSR-s olevatele andmetele puu- ja
köögiviljade turustamisega tegelevate ettevõtjate puhul registrisse kanda. Puu- ja köögivilja
turustamisega tegelevate ettevõtjate andmebaasi kantavate andmete loetelu on sätestatud
14
komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artikli 3 lõikes 5. RTSR-i on kantud majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud andmed, mis hõlmavad osalised ka komisjoni
rakendusmääruse 2023/2430 artikli 3 lõikes 5 punktis a nimetatud andmeid
(registreerimisnumber, nimi ja aadress, asjaomane sektor või toode). Seevastu RTSR-s puudub
ettevõtja kohta rakendusmääruse 2023/2430 artikli 3 lõike 5 punktis b–e sätestatud teave ehk
siis ettevõtja riskikategooriasse liigitamiseks vajalik teave (ettevõtja positsioon
turustamisahelas), teave eelmiste kontrollidel saadud tulemuse kohta, kogu muuks kontrolliks
vajalik teave nt enesekontrolli süsteemi olemasolu ning teave erimärgistuse loa väljastamise
kohta, mis kantakse RTSR-i edaspidi ELÜPS-i alusel.
Lõikega 22 nähakse ette volitusnorm, mille alusel on valdkonna eest vastutaval ministril
võimalus kehtestada, millises ulatuses käsitletakse RTSR-i puu- ja köögivilja turustavate
ettevõtjate andmekoguna, arvestades komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2429 artiklis
5 sätestatud erandeid ja vabastusi turustamisstandardite kohaldamisel. Kuna RTSR on andmeid
kõikide toidu- ja sööda käitlejate kohta, siis uus volitusnormi alusel antavas määruses
sätestatakse muu hulgas millises ulatuses RTSR-is olevaid andmeid käsitletakse puu- ja
köögivilja turustatavate ettevõtjate andmekoguna.
Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 88 lõige 3. Nimetatud lõikes oli
sätestatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kantavate andmete kooseis.
Tulenevalt eelnõu punktis 13 tehtavast muudatusest on puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate
andmekogusse kantavate andmete kooseis sätestatud edaspidi ELÜPS-i §88 lõikes 21.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse ELÜPS-i § 88 lõigetega 41 ja 42.
Lõikega 41 täpsustatakse erimärgistamise loa andmise tingimusi ja pädevusnõudeid.
Erimärgistuse loa saamiseks peab ettevõtjal komisjoni rakendusmääruse 2023/2430 artikli 3
kohaselt olema muu hulgas puu- ja köögivilja turustamisstandardite vastavuse kontrollimiseks
personal, kes on läbinud asjakohase koolituse või kellel on asjakohane kogemus. Mõiste
„asjakohase kogemus“ avatakse läbi varasema praktilise töökogemuse, milleks on vähemalt
kolmeaastane töökogemus turustusstandarditele vastavuse tagamisel ja täiendkoolituse
läbimine.
Lõikega 42 sätestatakse erimärgistuse loa tähtaeg ning erimärgistuse loa pikendamine. Kuna
kehtivas seaduses ei ole erimärgistuse loa kehtivusaega sätestatud, siis on erimärgistuse loa
tähtaja seadmine vajalik. Kuivõrd puu- ja köögiviljade turustamisstandarditele vastavuse
määramisel on oluline pidev praktiseerimine ja standardite tundmine, siis peaks
turustusstandarditele vastavuse kontrollimiseks pädev isik oma teadmisi teatud intervalli tagant
täiendama või tõestama, et tal piisab kogemust. Tähtajatu erimärgistusloa puhul personali
pädevuse tõestamise kohustust hiljem ei ole, mistõttu erimärgistuse loa kehtivusaja sätestamine
on asjakohane ja vajalik turustatava puu- ja köögivilja turustusstandardile vastavuse tagamisel.
Seepärast sätestatakse eelnõuga erimärgistuse loa tähtaeg (kolm aastat) ja seatakse ettevõtjale
kohustus loa uuendamiseks oma pädevust tõestada või tõendada. Kuigi komisjoni
rakendusmääruses 2023/2430 artikli 4 lõike 2 kohaselt antakse erimärgistus luba vähemalt
üheks aastaks, siis arvestades tekkivat halduskoormust, sätestatakse erimärgistus loa
kehtivusajaks kolm aastat. Kehtivaid erimärgistuse lube eelnõu koostamise ajal ei ole. PTA
toetab erimärgistuse loa tähtajalist väljastamist.
Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 88 lõige 7. Viidatud volitusnormi
alusel minister määrust kehtestanud ei ole. Kuna kehtiva volitusnormi ulatus ei võimalda
kehtestada puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise pädevusnõudeid ja
erimärgistamise loa menetlemisega seonduvat, siis see volitusnorm tunnistatakse kehtetuks ja
sätestatakse kaks uut volitusnormi (eelnõu punktiga 13 lisatakse §-i 88 lõige 22ja punktiga 17
lisatakse §-i 88 lõige 8).
15
Eelnõu § 1 punktis 18 täiendatakse ELÜPS-i § 88 lõikega 8, kus sätestatakse valdkonna eest
vastutavale ministrile volitusnorm puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse
kontrollimise pädevusnõuete, erimärgistusloa taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra
kehtestamiseks. Kuivõrd turustusstandarditele vastavuse tagamisel on äärmiselt oluline pidev
praktiseerimine, siis on oluline, et erimärgistuse loa säilimise eeldusena peab asjakohane isik
oma teadmisi regulaarselt täiendama või vajadusel tõestama, et ta praktiseeribki pidevalt.
Seetõttu kehtestatakse volitusnorm, millega alusel koostatav määrus sisaldab pädevusnõuete
kontrollimist ning erimärgistusloa taotlemise ja taotluse menetlemise täpsemat korda.
Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse ELÜPS-i § 91 lõiget 1 selliselt, et see oleks kooskõlas
2024. aastal jõustuva uue Euroopa Liidu geograafiliste tähiste õigusraamistikuga. Alates 2024.
aasta maist toimub geograafilise tähisega21 põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide ja veini
ja garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote ja toidu nimetuste registreerimine määruse
(EL) 2024/1143 alusel. Nagu eelnõu § 1 punkti 1 selgitava osa juures selgitatud, jäävad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrustesse (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2019/787 alles vaid
veinitoodetele ja piiritusjookidele kohalduvad spetsiifilised sätted. 2024. aasta alguse seisuga
on Eestis kaitstud kaks geograafilist tähist: Estonian vodka ja sõir.
Nimetatud geograafilisi tähiseid kasutab umbes kümme ettevõtjat. Piiritusjoogi nimetus
Estonian vodka on kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 kohaselt
ja kohupiimajuustu nimetus sõir on kaitstud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
1151/2012 kohaselt. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli
93 lõikele 1, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt juba
registreeritud kaitstud päritolunimetused, kaitstud geograafilised tähised ja garanteeritud
traditsioonilised tooted, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt
juba registreeritud kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 kohaselt juba registreeritud geograafilised
tähised jätkuvalt kaitstud ning need kantakse automaatselt asjaomasesse registrisse.
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse ELÜPS-i § 91 lõiget 4. Alates 1. jaanuarist 2025. a
kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 39 lõiget 1,
milles sätestatakse, et iga ettevõtja, kes soovib osaleda mis tahes tegevuses, mille suhtes kehtib
geograafilise tähisega toote tootespetsifikaat, teatab sellest pädevale asutusele. Lisaks kohaldub
mais 2024. a sama määruse garanteeritud traditsiooniliste toodete kontrolle ja jõustamist
reguleeriva artikli 72 lõige 4, mille esimese lõigu kohaselt, teatab iga ettevõtja, kes soovib
osaleda mõnes tegevuses, mille suhtes kehtib üks või mitu garanteeritud traditsioonilise tootena
tähistatud toote tootespetsifikaadis ette nähtud kohustust, sellest pädevale asutusele. Kuna
edaspidi on pädeva asutuse teavitamise kohustus reguleeritud Euroopa Liidu tasandil,
täpsustatakse siseriiklikus õiguses, teavitatav asutus, milleks on ELÜPS-i § 90 lõike 2 kohaselt
PTA.
Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse ELÜPS-i § 92 lõike 3 punkt 1 kehtetuks. Täiendavad
nõuded kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamisele sätestatakse kvaliteedikavas
ja vajadusel määruses, mille volitusnormid on sätestatud ELÜPS-i § 92 lõikes 6 ja § 93 lõikes
5. Antud volitusnormide alusel koostatav määrus sisaldab toodet puudutavat või toote
turustamist mõjutavat tehnilist normi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2015/153522 artikli 5 lõikele 1 on liikmesriikidel kohustus edastada Euroopa Komisjonile kõik
tehniliste eeskirjade eelnõud. Teavitamiskohustus on riigisiseselt sätestatud toote nõuetele
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 II jaotises kasutatakse sõnastust geograafilised
tähised kokkuvõtvalt nii kaitstud päritolunimetuste kui kaitstud geograafiliste tähiste puhul. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning
infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).
16
vastavuse seaduse § 43 lõigetes 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruses
nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja
teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse
määramine“, mis sätestab teavitamise korra teatud õigusaktide eelnõude puhul ja teavitamist
koordineeriva asutuse, milleks on nimetatud määruse kohaselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse ELÜPS-i § 92 lõike 3 punkti 2 sõnastust selliselt, et
laiendatakse viidet kogu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/12623 artiklile 47. Riiklike
kvaliteedikavade rakendamise peamine eesmärk on põllumajandustootja positsiooni
parandamine väärtusahelas ja nende puhul on ette nähtud ka sekkumised strateegiakava raames.
Oluline on sätestada, et sellised riiklikult tunnustatud kvaliteedikavad peavad vastama kõigile
nõuetele, mis on Euroopa Liidu tasandil ette nähtud eesmärgiga optimeerida nende toetamist
liikmesriikide poolt maaelu arengu sekkumiste alusel.
Eelnõu § 1 punktides 23–28 muudetakse ELÜPS-i § 105. Nõukogu määruse (EÜ) nr
1217/2009 2023. aastal rakendunud muudatused kujundavad põllumajandusliku
raamatupidamise andmevõrgu (FADN) ümber põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks
(FSDN).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009 ja selle alusel antavad rakendusaktid on liikmesriikidele
otsekohalduvad, liikmesriigil on kohustus määrata kontaktasutus (nõukogu määrus nr
1217/2009 art 7). Eestis korraldab andmevõrguga seotud ülesannete täitmist Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, kes on kontaktasutuse ülesannete täitmiseks määranud METK-i.
Kehtiva seaduse § 105 lõige 2 nägi ette võimaluse määrata ministeeriumi valitsemisala asutuse
kõrval ka juriidilise isiku. FSDN on loodud, et koguda ja analüüsida majanduslikku, keskkonna-
ja sotsiaalset mõõdet hõlmavaid põllumajandusettevõtte tasandi kestlikkuse andmeid.
Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid võib kasutada selleks, et aidata hinnata
EL-i põllumajanduse kestlikkusega seotud lisaaspekte ja lahendada EL-i põllumajanduse ees
seisvad probleemid. METK on tänaseks üle 20 aasta täitnud FADN kontaktasutuse ülesandeid
ja alates 2018. aastast tegelenud ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) hindamisega,
mistõttu on METK-il pädevus ja piisav töökogemus olla FSDN kontaktasutus ning puudub
vajadus alternatiivse võimaluse seadusse jätmiseks.
FSDN-is osalemine on aruandvatele majapidamistele vabatahtlik ja üksikandmete kogumiseks
sõlmib kontaktasutus aruandva majapidamisega koostöölepingu. Aruandvad majapidamised
valitakse selliselt, et tagatakse moodustatud siseriikliku komisjoni poolt kinnitatud valimiplaani
täitmine. Andmete kogumisel eelistatakse aruandvate majapidamiste poolt riigile juba esitatud
asjakohasete andmete taaskasutust, võimalusel modelleeritakse vajalikud näitajad, kuid suur
hulk näitajaid küsitakse otse aruandvalt majapidamiselt. Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 4
nimetatakse riigis kasutusel olevad registrid, mille andmetele tuleb tagada kontaktasutusele
FSDN põllumajandusaruande täitmiseks tasuta juurdepääs. Eelnevalt nimetatud registritest
saadud andmed (jm aruandva majapidamise kohta avaldatud avaandmed) kuvatakse aruandvale
majapidamisele eeltäidetult andmekogumise infosüsteemis ning aruandval majapidamisel
säilib võimalus neid andmeid korrigeerida. Koostöölepingu sõlmimisega annab isik nõusoleku
tema kohta käivate andmete pärimiseks asjakohastest registritest. Eelnõu koostamise ajal on
ettevalmistamisel avaliku teabe seaduse muutmise seadus, millega luuakse andmeedastuse
23 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks
kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega,
milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu
(ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94).
17
nõusoleku süsteem, kus isik saab keskses süsteemis anda, muuta ja tagasi võtta elektroonilisi
nõusolekuid selleks, et riik edastab RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvaid isikuandmeid
kolmandale isikule infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu. Kui kõnealune
nõusolekusüsteem rakendub, on ilmselt hõlpsam, kui isik sisestab ka asjakohase nõusoleku
FASDN raames andmetele juurdepääsuks sellesse süsteemi. Kogutavate andmete koosseis
kinnitatakse määruse (EL) nr 1217/2009 alusel vastu võetud rakendusaktidega.
Seni on FADN valimisse kuuluvate ja koostöölepingu sõlminud aruandvatele majapidamistele
makstud andmete esitamise eest tasu. Eestis on valimis 658 (edaspidi 580) aruandvat
majapidamist, mis tagavad Eesti põllumajandustootjate esindatuse. ELÜPS-i § 105 lisatakse
lõige 5 tulenevalt määruse (EÜ) art 7 lõike 1 punktis j nimetatud kontaktasutuse ülesandest
koostada kava põllumajandustootjate põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemise
ergutamiseks ja esitada see koos aruandvate majapidamiste valimiplaaniga Euroopa
Komisjonile. Ergutamiseks võib andmete eest olla rahaline tasu või teenus, mida aruandev
majapidamine vajab. Näiteks on nii Euroopa Komisjon kui tootjate esindusorganisatsioonide
esindajad (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit) viidanud
vajadusele pakkuda põllumajandustootjatele nõuannet kokkulepitud teemal (keskkonnanõuded,
juhtimine, kliimamuutustega kohanemine jmt). Selleks teeb kontaktasutus koostööd
nõustajatega. Euroopa Liidu eelarvest nähakse ette iga-aastane eelarve, millest võib osa
kasutada ergutamiseks. Eelarve summad on veel kokku leppimata.
Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks ELÜPS-i § 110 lõige 2. Tingimuslikkuse
süsteemiga seotud kaitsemeetmete puhul on Eesti varasemalt otsustanud kasutada võimalust, et
kaitsemeedet ei kohaldata, kui vähendamise või väljaarvamise summa on kuni 100 eurot.
Edaspidi ei ole kaitsemeetme kohaldamisel võimalust nimetatud 100 euro piiriga arvestada.
Hetkel kehtivat 100 euro piiri tuleb rakendada toetuse saaja kohta. Praktikas muudab selle
jälgimise keeruliseks see, et taotluste rahuldamise otsused tehakse taotlejatele erineval ajal. 10.
detsembriks tehakse otsused osade toetuste, näiteks otsetoetuste kohta ja 10. veebruariks
ökokava toetuse ja maaelu arengu toetuste kohta. See tähendab, et kui taotlejal oli detsembris
tehtava otsuse tegemise ajal tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest vähenduste summa kokku
alla 100 euro, mille tulemusena vähendust ei kohaldatud, siis veebruaris tehtava otsuse ajaks,
kui lisanduvad ka teiste taotletud toetuste puhul tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest
vähendused, võib see summa ületada 100 eurot. See tähendab seda, et võib tekkida olukord,
kus varasemalt tehtud otsuse alusel makstud toetust tuleb ikkagi vähendada ehk toetus
asjakohases summas tagasi nõuda. Hetkel kehtiv lahendus on ka taotleja jaoks arusaadamatu,
sest taotlejad ei pruugi aru saada, miks algselt kohaldamata jäetud toetuse vähendamised ikka
tehakse.
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse ELÜPS-i § 110 lõiget 3 pärast tekstiosa „punktis c“
tekstiosaga „ja lõikes 4“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1468 artikli 2
punktiga 2 täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklit 84
lõikega 4, mille kohaselt põllumajandustootjad, kelle põllumajandusliku majapidamise
maksimumsuurus ei ületa 10 hektarit artikli 69 lõike 1 kohaselt deklareeritud
põllumajandusmaad, vabastatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 ning artiklis 85 osutatud
karistustest (kaitsemeetmetest). Kuna ELÜPS-i § 110 lõikes on 3 viidatud, millisel juhul
kaitsemeedet ei kohaldata, siis tuleb sellesse lõikesse lisada viide ka Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõikele 4, mis samuti kaitsemeetme kohaldamise
teatud juhul välistab.
Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse ELÜPS-i 12. peatükki §-iga 1101, millega sätestatakse
sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed.
18
Lõikes 1 sätestatakse, et kui taotleja rikub sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid, vähendatakse
tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/2116 artiklites 88 ja 89 sätestatud alusel ja ulatuses. PRIA-t teavitatakse nimetatud
määruse artikli 88 lõike 1 kohaselt siis, kui mittevastavus on otseselt asjaomasele toetusesaajale
omistatava teo või tegevusetuse tulemus, ning kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest
tingimustest: a) mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega; b)
mittevastavus on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud
põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja hallatavate sama liikmesriigi
territooriumil asuvate maaüksustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116
artikli 89 lõike 1 kohaselt kohaldatakse sama määruse artiklis 88 osutatud halduskaristusi
(kaitsemeetmeid), vähendades artikli 83 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale
seoses toetusetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud või esitab mittevastavuse tuvastamise
kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.
Vähendamised või ilmajätmised arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle
kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata
kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised
mittevastavuse tuvastamise aastal tehtud või tehtavate maksete alusel. Kõnealuste
vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust,
ulatust, püsivust või korduvust ja tahtlikkust kooskõlas artikli 87 lõikes 2 osutatud asutuste või
organite hinnanguga. Kohaldatavad kaitsemeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed
ja hoiatavad. Seega sõltub konkreetse nõude rikkumise eest karistuse määramine muuhulgas ka
sellest, mitu korda sama nõuet on rikutud ning kas selline teguviis oli tahtlik. Üldisemad
põhimõtted kaitsemeetmete kohaldamise kohta, sealhulgas, mida käsitletakse näiteks tahtliku
rikkumisena tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2116.
Lõikes 2 sätestatakse, et kaitsemeedet ei kohaldata, kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu
jõud või avaliku sektori asutuse korraldus.
Lõikes 3 sätestatakse, et käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetme puhul kohaldatakse
käesoleva seaduse § 107 lõikes 7 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka
siis, kui ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Kui toetuse taotleja, kelle
suhtes on kohaldatud käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeedet, annab oma
põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle, lähevad kaitsemeetme kohaldamise
otsusest tulenevad tagajärjed proportsionaalses osas üle põllumajandusliku majapidamise
ülevõtjale. Kui toetuse taotleja, kelle suhtes on tuvastatud käesoleva peatükis sätestatud
kaitsemeetme kohaldamise alused, annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või
osaliselt üle, rakendatakse kaitsemeedet proportsionaalses osas
põllumajanduslikumajapidamise ülevõtjale. Sätte mõte on välistada olukord, kus
põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral oleks võimalik kaitsemeetme
kohaldamisest kõrvale hoiduda. See, mis osas kaitsemeetme kohaldamise tagajärgi või alles
kohaldatavat kaitsemeedet põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale kohaldatakse, oleneb
sellest, mis osas ta põllumajandusliku majapidamise üle võtab.
Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse ELÜPS-i § 113 lõiget 2 selliselt, et registri osana
käsitletakse turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistrit. Turuinfo ja
põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregister sisaldab ühise põllumajanduspoliitika
abinõude rakendamiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, mida kogutakse ELÜPS-i § 73 ja
§ 105 alusel. Nimetatud alamregistrisse kogutakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1185
alusel iganädalast või -kuist turuhinnaga ning toodangu- ja turuinfoga seotud teavet ning samuti
määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel antava rakendusakti alusel teavet (FSDN, eelnõu
koostamisel). Liikmesriigile on nimetatud teabe kogumine, töötlemine ja Euroopa Komisjonile
edastamine kohustuslik. Nii põllumajandustoodete turuinfo kui põllumajandusliku kestlikkuse
19
andmevõrgu andmestik kujutab endast töödeldavate korrastatud andmete küllaltki suurt
kogumit, mida ei olnud senini andmekoguna asutatud ega registreeritud. Andmete
õiguspäraseks töötlemiseks tuleb luua õiguslik alus. Kuna põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide register hõlmab kogu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisega
seotud andmeid, siis on loogiline lisada selle andmekogu juurde uus registri osa, mitte asutada
uut eraldiseisevat registrit. Erinevalt teistest selle registri osadest on kavandatud turuinfo ja
põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistri arendamise ja majutamise ülesanne
jätta volitatud töötlejana Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesandeks. Andmete
töötlemise ülesanne ja vastutus jääks ELÜPS-i § 73 ja § 105 alusel määratud riigiasutusele.
PRIA vastutava töötlejana tagab alamregistri toimimise. Vastutavate ja volitatud töötlejate
ülesanded kehtestatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimääruses.
Seejuures peab säilima andmekogu dünaamilise täiendamise võimalus, et tagada paindlik ja
kiire FSDN nõuetega, allikatega, metoodikamuutustega kohanemine tulevikus ning võimalus
igakülgseks andmete kasutamiseks ÜPP hindamisel ning teadustöös.
Eelnõu § 1 punktidega 33 ja 34 täiendatakse ELÜPS-i selliselt, et edaspidi lisatakse
võrdlushindade kataloogi ka ekspertarvamus asjade ja teenuste keskkonna- ja
kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta. Võrdlushindade kataloog sisaldab sinna kantud
asjade või teenuste kohta andmeid, mis võimaldavad neid tuvastada ja määravad nende
komplekteerituse või ulatuse nagu näiteks asja või teenuse maksimaalne abikõlblik
käibemaksuta maksumus ja selle kehtivuse aeg, kuid muudatuse tulemusena lisatakse edaspidi
ka ekspertarvamus, kas kasutades konkreetset asja ja teenust, panustatakse sellega ka
keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Võrdlushindade kataloogi valideerib METK, kes
annab edaspidi ka ekspertarvamuse, milline mobiilne masin ja seade on kokkusobiv keskkonna-
ja kliimaeesmärkide täitmisega.
Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse ELÜPS-i § 113 lõikega 63. Lõikes 63 sätestatakse turuinfo
ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistrisse kantavad andmed.
Andmekoosseis on sätetatud turuinfo kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1308/2013 artiklis 151 ja artikli 223 alusel kehtestatud komisjoni rakendusmääruses (EL)
2017/1185. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed on sätetatud nõukogu
määruses (EÜ) nr 2017/2009 ja selle alusel antavates rakendusaktides.
Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse ELÜPS-i § 114 lõiget 1 ja sätestatakse, et teabevaldaja
on kohustatud tunnistama turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu
alamregistrisse kantud andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku tulemuste
kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud alamregistris olevad andmed hõlmavad
ärisaladusega kaitstud andmeid.
Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse ELÜPS-i paragrahvi 115 lõikega 3 ja sätestatakse, et
turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistri andmed avaldab
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus, kes on määratud turuinfo
kogumiseks ja töötlemiseks § 73 lõike 2 kohaselt ja FSDN kontaktasutuseks § 105 kohaselt.
Nimetatud alamregistri andmeid avaldatakse veebilehel ja selliselt nagu on sätestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1308/2013 artikli 223 alusel kehtestatud õigusaktides ja
määruses (EÜ) nr 1217/2009 kehtestatud korras. Näiteks, komisjoni rakendusmääruse (EL)
2017/1185 kohaselt kogutud andmeid avalikustatakse vaid koondatud kujul nii, et konkreetset
infot esitanud ettevõtjate ei ole võimalik kindlaks teha. Samalaadne lähenemine on FSDN
andmete puhul, kus üksikandmeid ei avaldata ning avaldamiseks on välja töötatud
standardtulemused, mis iseloomustavad keskmise põllumajandusliku majapidamise tulemust.
20
Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse ELÜPS-i 14. peatükki §-ga 1201, millega reguleeritakse
geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe või
domeeninime kõrvaldamine ja juurdepääsu piiramine.
Geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiõigusega, mille
eesmärk on kaitsta geograafilise tähisena registreeritud toodete tootjate majandushuvi. Euroopa
Liidu õigusaktides on sätestatud, et liikmesriigid peavad riskianalüüsi põhjal tegema kontrolle
registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle ja rakendama nõuete rikkumise korral
vajalikke meetmeid. Juhul kui liikmesriik ei täida seda kohustust või ei tee seda nõuetekohaselt,
võib Euroopa Komisjon algatada selle liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse, mille tulemusena
võidakse sellele liikmesriigile määrata trahv. Geograafiliste tähiste kaitse tagamine on väga
oluline pidades silmas ka diplomaatilisi suhteid teiste riikidega.
2024. aastal kohaldub uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse veinile,
piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning
põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2019/787 ning tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143
kohaldumisel, lisanduvad liikmesriigile täiendavad kohustused seoses geograafiliste tähiste
järelevalve ja jõustamisega.
Uue Euroopa Liidu õigusakti koostamisel on jõutud järeldusele, et seoses veebipõhiste
vahendusteenuste laialdasema kasutamisega, on oluline geograafiliste tähiste kaitse tagamine
domeeninimede eest, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli
26 lõike 2 kohase kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kaitsega vastuolus.
Mainitud määruse preambuli punktis 55 tuuakse välja, et pädevatele riiklikele asutustele on vaja
anda vahendid, mis võimaldavad nõuetekohaselt reageerida juhul, kui registreeritud
domeeninimi kujutab endast käesoleva määruse kohaselt kindlaks tehtud geograafilise tähise
kaitse rikkumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 42 lõikes 4
on sätestatud, et liikmesriigid võtavad asjakohased haldus- ja kohtulikud meetmed, et tõkestada
oma territooriumilt juurdepääs domeeninimedele, mis on artikli 26 lõikega 2 vastuolus.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 35 lõikele 1 on
Liidus asutatud riigidomeeninimede registritel kohustus tagada, et domeeninimede vaidluste
kohtuvälise lahendamise menetluses tunnustatakse registreeritud geograafilisi tähiseid
õigusena, millele saab nendes menetlustes tugineda. Eestis vastutab maatunnusega tippdomeeni
.ee domeeninimede registreerimise korraldamise eest Eesti Interneti SA. Lisaks, on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 35 lõikes 2 sätestatud, et Euroopa Liidu
Intellektuaalomandi Ametil (EUIPO-l), on edaspidi ülesanne luua selline domeeninimede
teabe- ja hoiatussüsteem, mis annaks taotlejale geograafilise tähise taotluse esitamisel teavet
selle kohta, kas geograafiline tähis on domeeninimena saadav ja soovi korral ka selle kohta, kas
taotletava geograafilise tähisega identne domeeninimi on juba registreeritud. Liidus asutatud
riigidomeeninimede registrid võivad vabatahtlikkuse alusel esitada EUIPO-le asjakohast teavet
ja andmeid.
PTA tegevusvaldkonnad on toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja -heaolu,
põllumajandusloomade aretus, maaparandus ja maakasutus, taimekaitse ja taimetervis, taimne
paljundusmaterjal, väetis, mahepõllumajandus ja kutseline kalapüük ning Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamine. PTA kalapüügi- ja
turukorralduse osakonna põhiülesannete hulka kuulub riikliku järelevalve korraldamine
põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandva toote
registreeritud spetsifikatsioonile vastavuse ning registreeritud nimetuse nõuetekohase
21
kasutamise üle. Eelnõuga antakse PTA-le õigus nõuda geograafilise tähise kaitsega vastuolus
oleva domeeninime kustutamist. Näiteks kui PTA-le esitatakse vastav vihje või märgukiri
Euroopa Liidu liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutuselt või Euroopa Komisjonilt.
Lisaks tuuakse määruse preambuli punktis 56 välja, et vahendusteenuseid, eelkõige
veebiplatvorme kasutatakse toodete, sealhulgas geograafilise tähisega toodete müümiseks üha
enam ning mõnel juhul võivad veebiplatvormid olla oluline keskkond, mis aitab kelmusi ja
pettusi ennetada. Kaupade reklaami, müügiedenduse ja müügiga seotud teavet, mis on
vastuolus geograafiliste tähiste kaitsega, tuleks pidada määruse (EL) 2022/206524 alusel
ebaseaduslikuks sisuks. Sellega seoses nähakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2024/1143 artiklis 43 ette sellise ebaseadusliku sisu tuvastamine ja võimalike meetmete
võtmine riiklike asutuste poolt.
Eelnõuga antakse PTA-le õigus nõuda veebiliidese25 haldajalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/1143 artiklite 26 ja 27 kohase kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud
geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva teabe eemaldamist (uus § 1201 lg 1). Eelkõige on
siinkohal mõeldud kas veebilehti või rakendusi, mille kaudu tarbijad saavad tooteid internetist
osta nagu näiteks osta.ee, Amazon, Facebook Marketplace jms. PTA-le antakse nimetatud õigus
üksnes teatud eelduste täitumisel. Nimelt peab tegemist olema teabega, mis on seotud liidus
asuvatele isikutele kättesaadavate toodete reklaami, edenduse ja müügiga ning mis on vastuolus
käesoleva määruse artiklite 26 ja 27 kohase geograafiliste tähiste kaitsega, mida käsitatakse
ebaseadusliku sisuna, nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis h. Lisaks
peavad PTA-l puuduma muud tõhusad riikliku järelevalve meetmed ehk peab olema tekkinud
olukord, kus muud järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust. Eelkõige on siinkohal mõeldud
olukorda, kus geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva toote müüja ei tee PTA-ga koostööd,
ei reageeri PTA pöördumistele ning jätkab geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva toote
müüki. Seega esmalt peab PTA siiski pöörama oma meetme müüja enda poole ning kui see
tulemust ei anna, pöörduma veebiliidese haldaja poole: viimast muidugi üksnes juhul, kui
müüja ise ei ole kõnealuse veebiliidese haldaja. Kui ka see tulemust ei anna, siis võib PTA
järgmise sammuna pöörduda internetiühendust pakkuva infoühiskonna teenuse osutaja poole
(uus § 1201 lõige 2) või domeeniregistri haldaja26 või domeeni registripidaja27 poole (uus § 1201
lõige 3) ettekirjutusega piirata ligipääs vastavale domeenile või domeeninimele. Sisuliselt ei
erine viimased võimalused sellest, mida teeb Maksu- ja Tolliamet ebaseaduslike hasartmängude
korral28. Ühtlasi vabastatakse eelpool mainitud meetme adressaadid nõude täitmisest
tulenevatest võimalikest kahjunõuetest (uus § 1201 lõige 4). Paragrahvi eesmärgiks on
võimaldada PTA-l piirata kaupleja tegevust, kui rikkumise lõpetamiseks puuduvad muud
tõhusad võimalused. Säte ei pane jälgimiskohustust infoühiskonna teenuse osutajale ega
sideteenuse osutajale.
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega
muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277 27.10.2022, lk 1–102). 25 Veebiliides on TNVS § 4 lg 2 kohaselt koostoimes EL määruse artikkel 3 punktiga 15 – tarkvara, sealhulgas
veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse
lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele. 26 Eesti maatunnusega .ee domeeninimesid haldav organisatsioon on Eesti Interneti Sihtasutus (EIS), kelle
ülesandeks on Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine. EIS on Eesti
domeenide registriks. 27 Registripidajad on EIS-i poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõtted või asutused, kes pakuvad
registreerimisteenuseid isikutele, kes soovivad domeeni registreerida. Domeeni võib registreerida nii füüsiline kui
juriidiline isik. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse pakkuja. Volitatud
registripidajaid on Eestis hetkel üle 40. 28 Vt lähemalt https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/blokeeritud-hasartmangu-
internetilehekuljed.
22
Analoogne õigus veebilehe blokeerimiseks on hasartmänguseaduses antud Maksu- ja
Tolliametile, et piirata juurdepääsu ebaseaduslikule kaughasartmängule (HasMS § 56). Samuti
on analoogne õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA) tulenevalt
tarbijakaitseseaduse uuest muudatusest, mis jõustus 2020. a alguses (TKS § 62). 2021. aastal
jõustusid ka muudatused, mis võimaldavad turujärelevalveasutustel analoogselt piirata ohtlike
toodete korral juurdepääsu sisule või nõuda lõppkasutajale hoiatuse lisamist (TNVS § 56).
Lisaks jõustus 2022. aastal muudatus, mis võimaldab TTJA-l nõuda infoühiskonna teenuse
piiramist kui selle kaudu levitatakse teavet, mis kihutab näiteks vihkamisele või vägivallale
(InfoTS § 13).
Kui PTA pöördub § 1201 lõike 3 alusel Eesti Interneti Sihtasutuse (edaspidi EIS) kui
domeeniregistri poole domeeni kustutamise taotlusega, rakendab EIS enda tavapärast
kustutamismenetlust ja domeen kustub ära ning seda on võimalik isikutel vabalt registreerida.
Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse ELÜPS-i § 123 lõikega 4¹. Muudatuse kohaselt jäetakse
toetusraha tagasi nõudmata, kui tagasinõutav summa ilma intressideta ei ületa 100 eurot.
Eelmisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmperioodil (2014–2020) oli
selline tingimus sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/201329
artiklis 54 ja 1. jaanuaril 2015. a jõustunud ELÜPS-i § 111 lõikes 5 (RT I, 04.12.2014, 3) ning
see oli liikmesriikidele otsekohalduv õigusnorm.
Käesoleval programmiperioodil 2023—2027 sellist tingimust Euroopa Liidu otsekohalduvates
õigusaktides ei sätestata. Euroopa Komisjoni juhised on liikmesriikidel soovitanud senise
praktikaga jätkata ning nende suuniste kohaselt tuleks vastav tingimus õigusselguse huvides
sätestada ka riigisisestes õigusaktides. Euroopa Komisjon annab võimaluse ebaolulises ulatuses
(ei mõjuta sekkumise eesmärki) toetusõigusliku summa muutumisest tingituna taotleja
halduskoormuse vähendamiseks. PRIA jätkaks sellisel juhul senise praktika rakendamist.
Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse ELÜPS-i 15. peatükki §-ga 1271, millega sätestatakse
väärteo vastutus seoses kaitstud päritolunimetusega ja kaitstud geograafilise tähisega toote
asjaomasele spetsifikaadile mittevastavuse ja registreeritud nimetuse turul kasutamise nõuete
rikkumisega. Muudatus on vajalik kuna Eesti kehtiv õigus ei ole piisav geograafilise tähisega
toodetega seotud nõuete eiramiste ja pettustega võitlemiseks.
Eestis on seoses mitmete geograafilise tähisena registreeritud nimetuse turul kasutamist
puudutavate nõuete rikkumisega, on tekkinud vajadus sätestada väärteo vastutus. 2016. aastal
avastati Tartus Selveri kauplusest Bulgaaria vein, mis imiteeris rahvusvahelise lepingu alusel
kaitstud Gruusia veini nimetusega Khvanchkara.30 Tegemist oli Bulgaaria veiniga Kvanzkari,
mis imiteeris Gruusia kaitstud geograafilist tähist Khvanchkara nii nime kui ka etiketi poolest.
Kõnealune vein oli siltide järgi toodetud Bulgaarias, kuid tegelikult hoopis Hispaanias.
Rikkumisega seoses saadeti Eesti ametiasutustele märgukiri Gruusia saatkonnast ja Euroopa
Komisjonist. Eestil on kohustus tagada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud
rahvusvahelistes lepingutes olevate geograafiliste tähiste nimetuste kaitse. Seoses 2016. aasta
Gruusia veini rikkumisega kohtus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor ka Gruusia
suursaadiku ja Gruusia patendiameti juhiga, et arutada Gruusia veinide ja nende geograafiliste
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise
ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr
2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347 20.12.2013, lk 549–607). 30 Artikkel leitav veebilehelt: https://majandus.postimees.ee/3846013/gruusia-veini-ostjad-said-petta
23
tähiste olukorda. 2021. aastal tuvastas PTA pettuse seoses Ühendkuningriigi poolt
registreeritud kaitstud nimetuse Scotch whisky31 ärakasutamisega ja hävitati 8479 pudelit
mittenõuetekohaseid tooteid.
Lisaks tuvastas PTA 2023. aastal, et Eesti geograafilise tähisega toodete tootja toodab mitmeid
registreeritud nimetust kandvaid tooteid, mille puhul ei ole PTA-d enne turule laskmist
teavitatud. Ühe toote puhul ei olnud võimalik ka dokumentatsiooni põhjal tagantjärele
veenduda tooraine päritolus. Antud tooteid eksporditakse geograafilise tähise logoga ka
teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. On oluline, et nii Eesti
turul müüdavad kui ka eksporditavad tooted on kontrollitud enne nende turule laskmist ja
vastavad asjaomases spetsifikatsioonis sätestatud nõuetele.
Üksnes sunniraha kohaldamisega ei ole võimalik olukorda alati parandada, sest rikkumine on
juba toime pandud ning seda ei saa ettekirjutuses toodud tähtaja jooksul heastada ega
kõrvaldada. Tooted saab küll müügilt kõrvaldada, kui siiski on kahju geograafilise tähise
ebaõigest kasutamisest sündinud ja saadud kauba pakkumisel eelis alusetult saadud. Teatud
olukorras nagu näiteks ülalmainitud Scotch whisky juhtumi puhul oleks võinud kaaluda ka
kuriteo teate esitamist KarS-i § 209 alusel, sest võis eeldada, et isik oli tegelikest asjaoludest
loonud teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Võib eeldada, et kuriteo
koosseis ei ole siiski enamus juhtudel täidetud ja tegemist on pigem hooletu nõuete täitmise
tagamisega, mis siiski toob kaasa ebasoovitava tagajärje. Geograafilised tähised tagavad
tarbijatele toote autentsuse ja eristavad toodet turul, tagades müügi ja ekspordi kõrgema hinnaga.
Oluline on kaitsta geograafilise tähisega toodete tootjate põhiõigusi omandiõiguse valdkonnas ja
tagada, et tootjad saaksid õiglast tasu nende jõupingutuste eest. Tarbijatele peaks olema tagatud
kaitstud nimetusega toodete ehtsus ja võimalus teha teadlikke valikuid ning osta kindlate
omadustega, eelkõige selge geograafilise päritoluga tooteid.
Rahvusvaheliselt tegeleb sellist tüüpi toidupettuste uurimisega Europol ning on alates 2011.
aastast edukalt läbi viinud mitmeid nn OPSONi operatsioone võltsitud ja ebastandardsete
toidukaupade tuvastamiseks. Europol teeb neis operatsioonides koostööd Interpoli,
liikmesriikide asutuste, ELi mittekuuluvate riikide ja erasektori partneritega. Näiteks 2018.
aastal avastati Itaalias suuremahuline pettus, mille puhul nimetust „prosciutto“ kasutati
võltsitud lihatoodetel. Selle pettuse puhul võltsisid Taanis tegutsenud kurjategijad dokumente
ja liha märgistamise templeid, et jätta muljet, nagu toote valmistamiseks kasutatav sealiha
pärineks Itaaliast. Lisaks geograafilise tähise nimetusega seotud pettusele, söötsid kurjategijad
loomadele keelatud tööstusjäätmeid. Selle juhtumiga seoses vahistati kaheksa isikut. 32
Sellisteks juhtudeks, kui kuriteo koosseis ei ole siiski täidetud, lisatakse paragrahv trahvisumma
määraga kaitstud päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega ja garanteeritud
traditsioonilise toote asjaomasele spetsifikaadile mittevastavuse ja registreeritud nimetuse turul
kasutamise nõuete rikkumise korral. Trahvisumma määr on valitud toote nõuetele vastavuse
seaduses (edaspidi TNVS) kasutusel olevate määrade järgi.
Eesti õigusruumis on toodete üldine turujärelevalve reguleeritud TNVS-i ning asjakohaste
valdkondlike eriseadustega. TNVS on toote ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamist reguleeriv
üldseadus. Samas ei leia TNVS-ist konkreetseid valdkondlikke erinõudeid kõikvõimalikele
tootegruppidele nagu näiteks ehitustooted, mänguasjad, kosmeetikatooted jms. Eestis on
erineva valdkonna toodete turujärelevalve korraldatud valdkonnapõhiselt. 2021. aastal jõustus
31 Artikkel leitav veebilehelt: https://pta.agri.ee/uudised/havitamisele-laks-8479-pudelit-mittenouetekohast-
scotch-whiskyt. 32 Ülevaade leitav veebilehelt:
https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/opson_vii_report_-_public_version.pdf
24
TNVS-i muudatus, millega tõsteti toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise
tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 euro pealt 32 000 euro peale. Muudatus oli vajalik
trahvimäärade tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning sarnaste väärtegude eest ettenähtud
karistusmäärade ühtlustamiseks. Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks on, et rikkumine ei
tohi ennast ära tasuda.
TNVS muudatus ühtlustas ka trahvimäärasid mõnede teiste seadustes toodud sarnaste
rikkumiste eest ettenähtud trahvimääradega. Näiteks näeb kehtiv jäätmeseadus ette, et keelatud
toote turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune
rahatrahv. Ka seadme ohutuse seadus näeb hetkel seadme kasutusele võtmise ja kasutamise
ning seadmetöö nõuete rikkumise eest juriidilistele isikutele ette kuni 32 000 eurose
trahvimäära. Samuti nähakse mõõteseaduse kehtivas redaktsioonis ette kuni 32 000 eurone
trahvimäär taatlusmärgise võltsimise, võltsitud taatlusmärgise müümise ja võltsitud
taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest.
Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse ELÜPS-i § 128 sõnastust selliselt, et §-s 1271 sätestatud
väärteo kohtuväline menetleja on PTA.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse söödaseadust.
Söödaseaduse § 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 ja avardatakse selle seaduse alusel loodud
riigi toidu ja sööda käitlejate registri eesmärki toidu käitlejate kohta tõhusa kontrolli tagamiseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse
põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT
L 347, 20.12.2013, lk 671–854), I lisa IX osas loetletud puu- ja köögiviljade
turustamisstandarditele vastavuse üle. Põhjendused on toodud ELÜPS-i § 88 muutmise
selgituse juures.
Eelnõu § 3 kohaselt jõustub käesolev seadus 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse nimetatud
kuupäeval jõustumine on seotud kohustusega rakendada hilisemalt 2025. aasta 1. jaanuarist
sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei muudeta ega täiendata seaduses kasutatavaid termineid ja eelnõu on kooskõlas
Euroopa Liidu õiguses kasutatava terminoloogiaga.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2674, 22. november 2023, millega
muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise
andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrguks (ELT L,
2023/2674, 29.11.2023;
– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017, millega kehtestatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad
seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut
komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171 4.7.2017, lk 113);
25
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega
kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,
06.12.2021, lk 1–186);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb
ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 183, 08.07.2022, lk.23–34);
– komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises
põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja
arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile,
piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning
põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024);
– komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse
haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);
– komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele
sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes
ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles
käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi
kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52–94).
6. Seaduse mõjud
Eelnõu on vajalik Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks.
Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõuga ei kaasne välissuhetealast,
sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju riigi julgeolekule,
elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ka
riigieelarvele muudatustega prognoositavat mõju ei kaasne.
6.1 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027
rakendamine
Sihtrühm
Sihtrühmaks on eelkõige toetuste taotlejad, kes peavad toetuse saamiseks esitama tähtaegselt
korrektse taotluse. Jooksva taotlemise eelis voorulise taotlemisega võrreldes väljendub selles,
et kuna taotlejal puudub ajaline surve taotlus konkreetseks tähtpäevaks esitada, saab ta taotluse
kvaliteetselt ette valmistada. Kui taotluste vastuvõtmine tuleb aasta lõppedes peatada, tekib
taotlejal surve esitada plaanitud taotlus igaks juhuks aasta viimaseks päevaks, hoolimata sellest,
kas taotlus on põhjalikult läbi mõeldud ja kvaliteetselt ette valmistatud.
Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele
Maaelu arengu toetuste puhul jooksva taotlemise katkematu rakendamine vajadusel pikemaks
ajavahemikuks kui üks kalendriaasta võimaldab taotlusi esitada jooksvalt, mis tähendab, et
kaob surve esitada taotlus tingimata ära aasta viimasel päeval. See omakorda loob eeldused
26
selleks, et ettevalmistatud taotlused on kvaliteetsemad ja nende menetlemine võtab vähem aega.
See omakorda vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuna ettevõtjal edaspidi puudub ajaline
surve taotluse esitamisel ja suureneb tõenäosus, et taotlus toetuse andja poolt rahuldatakse, kuna
ajalise surve puudumise tõttu on võimalik taotlus kvaliteetselt ette valmistada ja seetõttu pole
vaja ettevõtjal taotlust uuesti koostada ega esitada. Kui taotlus on läbimõeldud ning põhjalikult
ettevalmistatud, siis avaldab see positiivset mõju ka majandusele, sest ilmselt kasutatakse
toetusraha otstarbekamalt ja säästlikumalt, sest on olnud piisavalt aega, et toetuse taotlemiseks.
Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kui taotluste vastuvõtmine tuleb aasta lõppedes peatada, tekib taotlejal surve esitada plaanitud
taotlus igaks juhuks aasta viimaseks päevaks, hoolimata sellest, kas taotlus on põhjalikult läbi
mõeldud ja kvaliteetselt ette valmistatud. See on toonud kaasa suurema töökoormuse PRIA-le,
sest taotlused kuhjuvad aasta lõpus, suurenenud ressursivajaduse taotluste menetlemiseks aasta
algul. Muudatuse tulemusena jääb ilmselt PRIA töökoormus samaks, kuid hajub ühtlasemalt
aasta lõikes, sest muudatuse tulemusena ei ole taotlejad olukorras, kus nad tingimata peavad
taotluse esitama aasta viimasel päeval või lühikese taotluse perioodi jooksul.
6.2 Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud
Sihtrühm
Sihtrühmaks on eelkõige ettevõtjad (taotlejad ja toetuse saajad ning andmete esitajad).
Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele
Muudatus, millega luuakse selge õiguslik alus põllumajandustoodete turuinfo andmete
töötlemiseks, avaldab ajapikku positiivset mõju andmeid esitavatele ettevõtjatele sellel hetkel,
kui juba esitatud andmeid saab taaskasutada, näiteks ühise põllumajanduspoliitika
turukorraldusmeetmete rakendamiseks.
Muudatus, millega täpsustatakse volitusnormi selliselt, et edaspidi puu- ja köögivilja ning piima
ja piimatoote pakkumise eest antava koolikava toetuse määra vormi ja suuruse leidmise viisi
kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutav minister määrusega, avaldab positiivset mõju
toetuse taotlejatele, sest võimaldab toetust paremini sihistada (ministri määruse tasandil
võimalus reguleerida toetuse määra sätestamise täpsemad alused) ja võtab arvesse koolikava
rakendamise riikliku strateegia suuniseid.
Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatus, millega luuakse selge õiguslik alus põllumajandustoodete turuinfo andmete
töötlemiseks, avaldab positiivset mõju andmete kogujale (Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus), sest muudatus loob selged alused esitatud
andmete kogumise, töötlemise ja säilitamise kohta.
Muudatus, millega viiakse puu- ja köögivilja turustusstandardeid puudutavad õigusnormid
vastavusse Euroopa Liidu selle valdkonna uute õigusaktidega võib kaasa tuua PTA
töökoormuse suurenemise.
Muudatus, millega võimaldatakse koolikava efektiivsemaks rakendamiseks paindlikumat
juhtimist määruse tasandil, ei suurenda PRIA töökoormust, sest koolikava toetuse põhimõtted
jäävad samaks.
6.3 Kvaliteedikavad
Sihtrühm
27
Sihtrühmaks on eelkõige olemasolevad ja tulevased riiklikke kvaliteedikavasid rakendavad
tootjarühmad, kvaliteedikavas osalevaid põllumajandustootjaid ja töötlejaid, kes soovivad
kvaliteedikava märgist kasutada.
Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele
Muudatus, millega edaspidi on kvaliteedikavaga hõlmatud kogu põllumajandustoodete
tootmise ja töötlemise ahel, avaldab positiivset mõju ettevõtjate (olemasolevad ja tulevased
riiklikke kvaliteedikavasid rakendavad tootjarühmad, kvaliteedikavas osalevaid
põllumajandustootjaid ja töötlejaid, kes soovivad kvaliteedikava märgist kasutada)
majandustegevusele, sest kvaliteedikavasid puudutavates sätetes arvestatakse senisest enam
erinevate põllumajandussektorite spetsiifikat.
Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatus, millega edaspidi on kvaliteedikavaga hõlmatud kogu põllumajandustoodete
tootmise ja töötlemise ahel, ei avada olulist mõju PRIA või PTA töökoormusele, sest
kvaliteedikava põhimõtteid ning sellega seotud regulatsioone ei muudeta vaid täpsustatakse, et
kvaliteedikava hõlmab kogu põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise ahelat.
6.4 Sotsiaalne tingimuslikkus ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud
Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed
Sihtrühm
Sihtrühmaks on eelkõige toetuse taotlejad ja toetuse saajad.
Muudatuse tulemusena loobutakse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise
erandist ehk edaspidi ei ole tingimuslikkuse kaitsemeetme kohaldamisel võimalust arvestada
100 euro piiriga ning mitte rakendada kaitsemeedet, kui vähendamise või väljaarvamise summa
on toetuse saaja kohta kuni 100 eurot. Kuna otsused toetuste saamise kohta tehakse erineval
ajal, siis võis tekkida olukord, kus varasemalt tehtud otsuse alusel makstud toetust tuleb ikkagi
tagantjärgi vähendada ehk toetus asjakohases summas tagasi nõuda. Edaspidi sellist taotlejale
ebaselget olukorda ei teki, sest tingimuslikkuse kaitsemeetme kohaldamine ei sõltu
vähendamise või väljaarvamise summast. Kui on tuvastatud tingimuslikkuse nõude rikkumine,
siis kohaldatakse kohe asjakohast kaitsemeedet, olenemata vähendamise või väljaarvamise
summast.
Muudatuse tulemusena hakatakse edaspidi rakendama ka sotsiaalset tingimuslikkust, mis
mõjutab samuti nii toetuse taotlejaid kui ka toetuse saajaid ning ühiskonda laiemalt, sest
sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi rakendamine tõstab ettevõtjate (taotlejate ja toetuse saajate)
teadlikkust tööõiguse sätetest ja kaitseb põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve.
Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele
Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme rakendamise erandist loobumine vähendab eelkõige
toetuse saajate halduskoormust, sest muudatusega hoitakse ära arusaamatused ja vaided toetuse
saajatega, kelle puhul algselt kohaldamata jäetud vähendamisi hiljem ikkagi rakendatakse ning
toetus asjakohases osas tagasi nõutakse. 2023. taotlusaastal oli taotlejaid, kellel tingimuslikkuse
nõuete rikkumistega seotud vähendamiste summa oli kuni 100 euro ca 120.
Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamisega kaasneb positiivne mõju ühiskonnale, sest süsteemi
rakendamine tõstab ettevõtjate teadlikkust tööõiguse sätetest. Küll aga võib sotsiaalse
tingimuslikkuse rakendamine suurendada taotlejate halduskoormust, sest lisanduvad
täiendavad nõuded toetuse taotlejatele ning need võivad omakorda avaldada mõningast mõju
toetuse saaja majanduslikule olukorrale, sest rikkumise korral vähendatakse toetuse saajale
makstavat toetust.
28
Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatus, millega loobutakse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetme erandi rakendamisest,
vähendab PRIA töökoormust, sest erandi rakendamisest loobumine hoiab ära arusaamatused ja
vaided toetuse saajatega, kelle puhul algselt kohaldamata jäetud vähendamisi ikkagi
kohaldatakse ehk toetus asjakohases summas tagasi nõutakse. Eeltoodu tähendab, et väheneb
tõenäoliselt vaiete ja järelepärimiste arv.
Muudatus, millega edaspidi hakatakse rakendama sotsiaalset tingimuslikkust, suurendab
töökoormust nii PRIA-l kui ka Tööinspektsioonil. Tööinspektsioon jätkab küll oma tavapärast
kontrollitegevust, kuid sisemise töökorra muutmine ja andmete vahetamine PRIA-ga eeldab
mõlemalt asutuselt lisatööd. Tööinspektsioonile (kontrolliasutusele) lisandub täiendavalt
administratiivset koormust, kuna vajalik on leitud rikkumistest vähemalt üks kord aastas
teavitada PRIA-t (makseagentuuri). Tööinspektsioon kontrollib aastas ca 100
põllumajandusettevõtet.
6.5 Riiklik ja haldusjärelevalve
Sihtrühm
Sihtrühmaks on eelkõige toetuse saajad, sest edaspidi enam alla 100 euro jäävaid toetusi tagasi
ei nõuta. Geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks, sh geograafiliste
tähiste kaitse internetis (domeeninimedes), meetmete ja karistustuste rakendamise puhul on
sihtrühmaks eelkõige geograafilise tähisega toote tootjad.
Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele
Muudatus, millega edaspidi enam alla 100 euro jäävad toetusi tagasi ei nõuta, vähendab toetuse
saajate halduskoormust, sest vähenevad menetlustoimingute tegemised kui ka täiendavad
vaided ja arusaamatused toetuse saajatega. Muudatus, millega tõhustatakse geograafilise
tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks rakendatavaid meetmeid ja karistusi,
suurendab geograafilise tähisega toote tootjatel halduskoormust, sest järelevalvetoimingud
muutuvad ja võivad pettuste puhul kaasa tuua rangemad meetmed ja karistused.
Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatus, millega edaspidi enam alla 100 euro jäävaid toetusi tagasi ei nõuta, vähendab PRIA
töökoormust. Reeglina on tagasinõutav toetuse suurus oluliselt suurem kui 100 eurot, mistõttu
selle erisuse rakendamine on pigem erandlik ja seega on selle muudatuse mõju väheoluline.
Siiski aitab see erisus hoida kokku aega ja ressursse, vabastades PRIA kohustusest algatada
niivõrd väikese summa tagasinõudmiseks toetuse tagasinõudmise menetlust.
Muudatus, millega tõhustatakse geograafilise tähisega toodetega seotud pettustega võitlemiseks
rakendatavaid meetmeid ja karistusi suurendab PTA töökoormust, sest edaspidi on PTA õigus
teha ettekirjutus ebaseaduslikku sisu piiramiseks (näiteks geograafiliste tähiste kaitsega
vastuolus olevad domeeninimed ja sisu internetis).
6.6 Põllumajandusarvestus
Sihtrühm
Sihtrühmaks on eelkõige andmete esitajad (valimisse sattunud põllumajandusmajapidamised,
aruandavad majapidamised) kui ka andmekogujad ja andmete kasutajad
(põllumajandusettevõtjad, riigiasutused, METK, PRIA, PTA).
Mõjud majandusele, sh ettevõtjate halduskoormusele
29
FSDNi lisanduvad majandusnäitajatele keskkonna ja sotsiaalsed näitajad, mis suurendavad
valimisse sattuvate aruandvate majapidamiste halduskoormust. Selle vähendamiseks võtab
kontaktasutus kõik meetmed, et halduskoormuse kasvu vähendada, mis tugineb METK, PRIA
ja PTA koostööl. Selleks taaskasutatakse võimalikult palju juba riigile esitatud andmeid ja
rakendatakse erinevaid arvutusmetoodikaid. Samuti kasutatakse eeltäidetud andmevorme, mida
andmeesitaja saab vajadusel korrigeerida.
Kuna FSDN andmed on oluline andmeallikas ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
ettevalmistamisel, siis toob analüüsil põhinev ÜPP põllumajandussektorisse Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi
(EAFRD) vahendeid, näiteks perioodil 2023–2027 ca 1,6 miljardit eurot, mis aitab
põllumajandussektori sissetulekute stabiilsuse tagamisele ning investeeringutoetuste kaudu
sektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse kasvule. Põllumajandussektori osakaal Eesti
majanduses on tagasihoidlik (1,6%) kuid kohaliku toidutootmise mõju avaldub laiemalt
elanikkonna toiduga varustamises ning ekspordivõimekuses.
Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
FSDN kontaktasutuse ja andmekogujate halduskoormus suureneb oluliselt nii kogutavate
andmete hulga, kui koormuse hajutamise tõttu kontaktasutuse ja andmeesitajate vahel.
Üleminekuperiood FADNilt FSDNile kestab kuni 2027. aastani. Selle ajaga laiendatakse
olemasolevat FADN infosüsteemi ja töötatakse välja vajalikud protsessid FSDN andmete
kogumise sujuvaks toimimiseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamiseks on vajalik arendada rakendusasutuste (PTA, PRIA, METK) IT-
süsteeme. Näiteks andmekorje tagamiseks on METK-il vajalik FSDN infosüsteem arendada.
Määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel antavate kahe rakendusaktiga hüvitatakse osaliselt
arenduskulud EAGF vahenditest ning suureneb ka andmekorjeks eraldatav summa aruandva
majapidamise kohta.
Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga tehtavad muudatused võivad kaasa tuua toetuste andmisega seotud õigusaktide
muutmise. Praegu ei ole veel võimalik välja tuua, mida ja kuidas täpsemalt muuta tuleks.
Kindlasti tuleb muuta maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 68 „Maa heas
põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud
majandamisnõuded“, kuna sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded kehtestatakse nimetatud
määruses.
Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu alamregistri loomisega
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri osana tuleb muuta Vabariigi Valitsuse
6. veebruari 2015. aasta määrust nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri
põhimäärus“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse nimetatud kuupäeval jõustumine on seotud
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõu tegevuste rakendumisega. Seaduse
30
nimetatud kuupäeval jõustumine on seotud kohustusega rakendada hilisemalt 2025. aasta 1.
jaanuarist sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile. Seaduse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks PRIA-
le, PTA-le, METK-ile, Tööinspektsioonile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa
Talupidajate Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Interneti Sihtasutusele, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid
rakendavatele tootjarühmadele, MTÜ Aiandusliidule, Eesti Tõusigade Aretusühistule, PTA
kehtestatud heakskiidetud tootjate nimekirjas olevatele geograafilise tähisega toote tootjatele.
__________________________________________________________________________
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0819 - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.09.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb1857cd-5641-4af5-b762-656b0b7d2bb9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb1857cd-5641-4af5-b762-656b0b7d2bb9?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main