Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti arengulepete eelnõud

Kesk-Eesti arengulepe Projekt 06.08.2024

Heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

2

Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................2

I Üldosa ...................................................................................................................................................3

II Arenguleppe kavatsused regiooni pikaajalise arengu tagamiseks .................................................3

III Tegevussuunad ja ülesanded ............................................................................................................4

Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus .............................................................................4

Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu ......................................................................................5

Tegevussuund 3. Ettevõtlik haridusruum ja tööjõud ............................................................................6

Tegevussuund 4. Tööjõu liikuvus .........................................................................................................7

Tegevussuund 5. Kaasaegne elamufond ...............................................................................................8

Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime ............................................................9

Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine ............................................................9

Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus ....................................................................................................10

IV Rakendamine ja seire .....................................................................................................................10

V Allkirjad ............................................................................................................................................12

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri .......................................................................................................1

I Eesmärgid ..........................................................................................................................................2

II Protsess .............................................................................................................................................2

III Tegevussuunad ja ülesanded ...........................................................................................................3

IV Seire ................................................................................................................................................4

Lisa 1. Ülevaade Kesk-Eesti regionaalses arenguleppes kokku lepitud tegevustest ............................7

Lisa 2. Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis .........................................................10

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

3

I Üldosa 1.1. Arenguleppe koostamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–20271.

1.2. Kesk-Eesti arengulepe hõlmab Järva, Lääne-Viru, Rapla ja Viljandi maakonna ning leppe

osapoolteks olevate poliitikavaldkondade koostöös Kesk-Eesti regiooni kui koostööpiirkonna

moodustamist, et aidata kaasa regiooni tasakaalustatud arengule.

1.3. Arenguleppe osapooled (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA

Järvamaa, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Viljandimaa

Omavalitsuste Liit) arvestavad poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning elu- ja ettevõtluskeskkonna

arendamisel Kesk-Eesti regiooni eripäradega.

1.4. Arenguleppe siht on Kesk-Eesti regiooni ettevõtete konkurentsivõime kasv ja

sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine regiooni sees ja erinevuste vähendamine võrdluses teiste

regioonidega.

1.5. Arenguleppe tegevused panustavad regiooni ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime arendamisse,

mis aitab kaasa toodete ja teenuste lisandväärtuse suurenemisele ja konkurentsivõime kasvule ning

loob eeldused regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.

1.6. Arenguleppes on kokku lepitud ühised või osapoolte poolt koordineeritud ja eesmärgistatud

tegevused nelja-aastaseks perioodiks 2024-2027.

1.7. Arenguleppe eesmärkide saavutamiseks on vajalik suunata:

1.7.1. riigieelarve vahendeid piirkondade majanduse konkurentsivõime arengu edendamiseks,

seejuures arvestada valdkondlike arengukavade ja programmide juures senisest enam

piirkondlikku mõõdet;

1.7.2. Euroopa Liidu struktuurifondide käesoleva perioodi (2021–2027) piirkondade

ettevõtluse konkurentsivõime toetamise meetmeid ja investeeringuid osas, mida

ministeeriumid oma valdkondades saavad mõjutada;

1.7.3. järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi (2028+) prioriteetide ja meetmete kujundamist,

mis puudutavad regionaalse ettevõtluse konkurentsivõime arendamist;

1.7.4. kohalike omavalitsuste rahastatavaid laiema maakondliku või regionaalse mõjuga

koostöised tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks;

1.7.5. teiste arenguleppe partnerite tegevusi regiooni ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

II Arenguleppe kavatsused regiooni pikaajalise arengu

tagamiseks Regiooni pikaajalise arengu ja leppe eesmärkide saavutamiseks tuleks keskvalitsusel koordineerida

tegevusi ja suunata ressursse, arvestades regiooni sisendeid. Regioonile tuleks anda vastutus otsustada

vahendite kasutamise üle arengu suunamisel. Selle saavutamiseks peetakse vajalikuks järgmist:

11 Punkt 7.1.6, alategevus 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalsete

nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine.“

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

4

2.1. Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek luua Kesk-Eesti programm, millega kaasfinantseeritakse

leppes kokku lepitud regionaalse ettevõtluskeskkonna arengu kitsaskohtade lahendamist. Selleks

taotletakse 5 miljonit eurot aastas, millele kohalikud omavalitsused lisavad 1,5 miljonit eurot.

Alternatiivina eraldada käibemaksust proportsionaalne osa (näiteks 0,5%) Kesk-Eesti

arenguprogrammi elluviimiseks. Vahendite kasutamise programmijuht on Kesk-Eesti arenguleppe

nõukogu, kes lähtub tegevuste kavandamisel arenguleppes kokku lepitust.

2.2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja

arenguleppe nõukoguga töötada välja lahendus, kuidas riigi strateegilise planeerimise süsteemis

võetakse arvesse regionaalses arenguleppes kavandatud prioriteete ja tegevusi.

2.3. Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek konsulteerida regionaalse arenguleppe nõukoguga Kesk-Eesti

regiooni arenguleppega kokkupuutuvate poliitikaotsuste üle.

2.4. Teha ministeeriumitele ettepanek võtta oma tegevuste kavandamisel ja Euroopa Komisjoniga

läbirääkimistel Euroopa Liidu finantsperioodi 2028+ planeerimisel arvesse regionaalses arenguleppes

kavandatud eesmärke ja tegevusi ning koostada vastavad plaanid partnerluses regionaalse arenguleppe

nõukoguga. Arenguleppe nõukogu kaasatakse vastava seirekomitee koosseisu.

2.5. Teha ettepanek, et riigiasutuste regionaalses halduses arvestatakse Kesk-Eesti regiooni kui

regionaalpoliitika ja -halduse subjektiga.

III Tegevussuunad ja ülesanded Arenguleppe eesmärgi saavutamiseks lepivad allakirjutanud kokku ühiselt tegutseda kaheksa

tegevussuuna arendamisel: piirkondlike keskuste elujõulisus; ettevõtluseks vajalik taristu; ettevõtlik

haridusruum ja tööjõud; tööjõu liikuvus; kaasaegne elamufond; regionaalse ettevõtluse

innovatsioonivõime; kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine; kestlik ettevõtlus.

Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus Kesk-Eesti regionaalset arengulepet hõlmavad maakonnad (Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa,

Viljandimaa) ei moodusta ajaloolist regiooni ja sellel puudub regionaalne keskus. Samas on

maakondadel soov suurendada omavahelist koostööd ja toimida koostööregioonina, et leevendada

regiooni arengu praegusi kitsaskohti: regionaalpoliitika subjekti staatusest kõrvalejäämine (vrd nt

Kagu-Eesti, Ida-Virumaa, Harjumaa, väikesaared jt), regionaalse funktsionaalse halduse puudumine

(haldusülesannetes Eesti jaotamine neljaks regiooniks) ja nõrk regioonisisene side (vrd Lõuna-Eesti,

Lääne-Eesti). Ka regionaalse ettevõtluse jaoks on oluline peamiste avalike teenuste kättesaadavus

regioonis, sh maakonnakeskustes.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Tagada riiklike avalike teenuste kohapealne kättesaadavus vähemalt senises ulatuses

maakonnakeskustes ja teistes regioonile olulistes keskustes

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Keskvalitsuse asutused ei sulge piirkondlikke esindusi ega füüsilise teenuse osutamise punkte ilma

maakondlikke arendusorganisatsioone kaasamata. Vajadusel tuleb selliseid muudatusi põhjendada

ja nendes kokku leppida regionaalse arenguleppe nõukoguga.

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

5

2. Tagada ettevõtluse ja avalike teenuste arenguks vajalik maa

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Maakondlikud arendusorganisatsioonid selgitavad välja ettevõtluse ja/või avalike teenuste

arendamiseks vajalikud kinnistud, mis kuuluvad riigile.

 Riigi maa kasutamise poliitika eest vastutav ministeerium analüüsib nende kinnistute vajadust

riiklike ülesannete täitmiseks ja esitab vastava analüüsi regionaalse arenguleppe nõukogule ja

maakondlikele arendusorganisatsioonidele.

 Kui puuduvad kaalukad riikliku vajaduse argumendid, eraldab keskvalitsus soodustingimustel

ettevõtluseks või avalike teenuste arendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele või nende

koostööasutustele. Eraldamise eeldus on kas a) ettevõtluse arendamiseks selge äriplaani olemasolu

või b) see, et piirkonnale oluliste avalike teenuse arendamine on kajastatud asjakohastes

arengudokumentides.

Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu Ettevõtluse toimimiseks on hädavajalik taristu olemasolu. Taristu arendamine peab toetama

ärikeskkonna mitmekesisust. Ettevõtetele tuleb anda sõnum, et kohalikud omavalitsused teevad kõik

võimaliku, et menetleda ettevõtete arendamiseks vajalikud planeeringud ja load võimalikult kiiresti.

Samuti tuleb leida püsivad lahendused, et kogukondadel oleks suurem valmisolek aktsepteerida

ettevõtluse arendamist oma kogukonnas.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Arendada energiataristu võimsust ja ettevõtluse toimimiseks vajalikke taristuühendusi

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Kliimaministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös kohalike

omavalitsustega tuleks luua ettevõtte stardipakett „1000 amprit“. Sellega tagataks ettevõttele

tasuta / soodsatel tingimustel kuni 1000 ampri võimusega elektriühendus eeldusel, et üks töökoht

võrdub 100 ampriga.

 Kohalikud omavalitsused tagavad kogu oma territooriumil ettevõtluseks vajaliku teede avaliku

kasutamise määrangu eeldusel, et konkreetse teega on seotud vähemalt 5 töökohta. Ühe aasta

jooksul tehakse kaardistus ja kahe aasta jooksul tagatakse avaliku kasutuse määrang. Servituudi-

või (sund)võõrandamistasu katmiseks kavandatakse toetusmeede, kus omaosaluse katab kas

omavalitsus või huvitatud ettevõte või jagatakse omaosalus vastavalt kokkuleppele omavalitsuse

ja ettevõtte vahel. Samuti kavandatakse toetusmeede ettevõtluse arendamiseks vajalike uute teede

ehitamiseks või olemasolevate teede rekonstrueerimiseks.

 Kliimaministeeriumi eestvedamisel luuakse ettevõtluse vajadustest tulenevalt vee- ja

kanalisatsiooniinvesteeringute finantseerimise süsteem (laenud, garantiid, toetused) olemasoleva

ühisveevärgiga liitumiseks või selle puudumisel lokaalsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rajamiseks.

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

6

2. Tagada ettevõtete loomiseks ja laiendamiseks planeeringute kehtestamise kiire tempo ja luua

mehhanismid, mis maandavad kogukondade vastuseisu ettevõtlusele

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Ettevõtte selge äriplaani ja investeerimise ajakava olemasolul annavad kohalikud omavalitsused ja

riik endast parima, et kehtestada mõistliku aja jooksul vajalik planeering ja väljastada vajalikud

load.

 Kohalikel omavalitustel koostöös regiooni ettevõtete esindajatega tuleks töötada välja

kogukondadele ettevõtluse laiendamisega seotud negatiivseid mõjusid kompenseeriva kohaliku

kasu mehhanism. Selleks oleks vaja viia läbi asjakohane „YIMBY2“ ehk kogukondliku

kokkuleppe arendusprojekt, mis arvestaks kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut ja lisataks

sellele. Samuti oleks vaja töötada välja vastav meetmete pakett kohaliku kasu mehhanismi ja

kogukondliku kokkuleppe rakendamiseks.

Tegevussuund 3. Ettevõtlik haridusruum ja tööjõud Pikemas vaates on nii ettevõtluse arenemiseks kui ka kvalifitseeritud tööjõu kaasamiseks vaja seada

siht noorte ettevõtlikkuse võimestamisele ja noortes ettevõtliku meelelaadi kujundamisele.

Tööjõupuuduse leevendamiseks on vaja tegeleda süsteemselt regiooni tööjõuvajaduse pikaajalise

tagamisega ja välistööjõu kaasamisega.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Toetada noorte ettevõtlikkust ning siduda hariduse andmine (sh huviharidus ja huvitegevus)

rohkem kohaliku ettevõtlusprofiiliga

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Kohalikel omavalitsustel tuleks koostöös kohalike ettevõtjatega valida välja

(ettevõtlus)valdkonnad, mis lõimida huvihariduse, huvitegevusega ja/või noorsootööga.

 Ettevõtjatel tuleks viia igas omavalitsuses läbi vähemalt üks valikaine aastas. Kohalikel

omavalitsustel (koolipidajad) tuleks motiveerida koole pakkuma õpilastele võimalust luua

õpilasfirma. Ettevõtlusprogrammide (nt Junior Achievement) olemasolul tuleks ettevõtjatel

osaleda nende läbiviimisel.

 Kohalikel omavalitsustel tuleks tagada, et põhikooli kolmandas astmes oleks kutse- ja

karjäärinõustamise maht vähemalt 35 tundi aastas (eelistavalt eraldi valikainena).

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleks finantseerida Kesk-Eesti ettevõtliku kooli

programmi. Maakondlikel arendusorganisatsioonidel tuleks tagada piirkondliku eestvedaja

olemasolu ja programmi koordineerimine.

2. Siduda regiooni kutseõppeasutused senisest enam regionaalsete ettevõtetega

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Kutseõppeasutustel, Haridus- ja Teadusministeeriumil ja ettevõtjatel tuleks tagada, et regiooni

ettevõtjad moodustavad vähemalt ühe neljandiku regioonis asuvate kutseõppeasutuste nõunike

kogu koosseisust.

2 Yes-in-my-backyard

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

7

 Ettevõtjatel koostöös kutseõppeasutustega tuleks suurendada kaks korda töökohapõhise õppe

kohti.

 Kutseõppeasutustel ja Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleks koostöös regionaalse arenguleppe

nõukoguga valida välja regioonis paiknevate kutseõppeasutuste spetsialiseerumise valdkonnad.

3. Tagada pikaajaliselt tööjõud regionaalse ettevõtluse toimimiseks

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 SA-l Kutsekoda (OSKA) tuleks viia läbi Kesk-Eesti regiooni tööjõu oskuste uuring ning koostada

selle vajaduse analüüs ja prognoos.

 Haridus- ja Teadusministeerium, kutseõppeasutused, Töötukassa ja teised tööjõu ja tööturu

arendamisega tegelevad osapooled arvestavad OSKA prognoosiga tööjõupuuduse leevendamise

tegevuste elluviimisel.

 Riigi välistööjõu kaasamise poliitikas arvestatakse kolmandatest riikidest pärit tööjõu kaasamisel

lisaks valdkondlikele eripäradele Kesk-Eesti regiooni ja seal tegutsevate ettevõtete vajadusi.

 Asjakohastel ministeeriumitel koostöös kohalike omavalitsuste ja Integratsiooni Sihtasutuse kui

kompetentsikeskusega tuleks töötada välja ja viia ellu Kesk-Eesti piirkonna uutele elanikele

avatud regiooni programm, mis sisaldaks terviklikult keeleõpet, sotsialiseerumist, haridust jt

elanike integratsiooniks vajalikke tegevusi.

Tegevussuund 4. Tööjõu liikuvus Heade transpordiühenduste arendamine aitab parandada juurdepääsu töökohtadele ja teenustele, mis

omakorda soodustab majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu. Samuti on keskkonnasäästliku transpordi

arendamine ülioluline, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võidelda kliimamuutustega.

See lähenemine toetab kestlikku arengut, võttes arvesse nii majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid

eesmärke.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Kujundada ümber regioonisisene avalik liinivõrk

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Ühistranspordikeskustel tuleks teostada koostöös kohalike omavalitsustega ja Regionaal- ning

Põllumajandusministeeriumiga (ministeeriumi finantstoetusel) regiooni elanike liikuvusanalüüs.

 Liikuvusanalüüs võimaldab tuvastada praegused puudujäägid ühistranspordivõrgustikus ja

kohandada liine nii, et need vastaksid paremini elanike tegelikele liikumisvajadustele. Selline

strateegia aitab parandada ühistranspordi kasutatavust ja efektiivsust, vähendada sõltuvust

isiklikust transpordist ja sellega kaasnevat keskkonnakoormust.

2. Töötada välja paindlikud lahendused töötajate transpordiks

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Rahandusministeeriumil tuleks analüüsida ja töötada välja õiguslikud muudatused, et vähendada

töötajate transpordi maksustamist ja bürokraatiat, soodustades keskkonnasäästlike sõidukite

kasutamist. Töötajate transpordi madalam maksustamine ja seotud bürokraatia vähendamine võib

ergutada tööandjaid pakkuma rohkem paindlikke ja keskkonnasäästlikke transpordivõimalusi.

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

8

 Riigil tuleks töötada välja meetmed soodustamaks tööjõu liikuvust. Riikliku toetusprogrammi

loomine tööjõu liikuvuse soodustamiseks aladel, kus avalik transport on piiratud või

majanduslikult ebamõistlik, toetab töötajate juurdepääsu töökohtadele ja võib vähendada töötuse

määra maapiirkondades.

3. Edendada säästvat liikuvust

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Maakondades analüüsitakse liikuvuskeskuste vajadust ja võimalusi, mis aitavad integreerida

erinevaid transpordivõimalusi. Liikuvuskeskusi võib maakonnas olla ka mitu.

 Riigil tuleks töötada välja liikuvuskeskuste toetusprogramm. Riiklik toetusprogramm

liikuvuskeskustele aitab kaasa nende keskuste loomisele ja haldamisele, mis on oluline säästva ja

integreeritud transpordisüsteemi arendamiseks.

Tegevussuund 5. Kaasaegne elamufond Kvaliteetse elamufondi ja eluasemete puudust nimetavad ettevõtjad üheks regionaalse ettevõtluse

juurprobleemiks töötajate leidmisel. Elamufondi loomisel ja parendamisel avaldub Kesk-Eestis

turutõrge, mistõttu on avaliku sektori tugi probleemi lahendamisel väga olulise mõjuga.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Toetada üürielamute ehitamist, kus lisaks kohalikele omavalitsustele saab osaleda ka erasektor

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Kliimaministeeriumil tuleks aidata kaasa vastava programmi väljatöötamisele ja finantseerimisele.

 Kohalikel omavalitsustel tuleks kaardistada perspektiivsed (sh arvestades töökohtade asukohti ja

ühistranspordiühendusi) asukohad üürielamute ehitamiseks ja teha see info erasektorile

kättesaadavaks. Võimalusel tuleks algatada ka asjakohased planeeringud ja kohalikel

omavalitsustel tuleks panustada planeeringu koostamisse.

2. Parandada elukohtade kvaliteeti

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil tuleks suurendada Kesk-Eestis hajaasustuse

programmi mahtu 25% (sh kasvab 25% kohalike omavalitsuste ja inimeste endi panus).

 Koos ettevõtlusalade planeerimise ja rajamisega tuleks kavandada keskkonnasäästliku

lahendusega eramajade alade ehitamist (nn roheküla), mis võimaldaks piirkonnaga rohkem siduda

ettevõtte töötajaid ja nende perekondi. Kohalikel omavalitsustel tuleks kaardistada sellised

võimalikud eramajade piirkonnad, misjärel valitaks nõukogu koordineerimisel välja regiooni

arenguks vajalik(ud) ala(d). Koostöös asjakohase ministeeriumiga tuleks töötada välja kohased

kriteeriumid ja nõuded meetmetele vastava regionaalse toetusprogrammi loomiseks. Kohalikel

omavalitsustel tuleks valmistada valitud alade jaoks ette või koostada vastavad planeeringud,

asjakohase ministeeriumi koordineerimisel tuleks valmistada ette eramajade ala rajamist toetav

meede (erasektori osalemise võimalusega).

 Maaelu Edendamise Sihtasutusel tuleks jätkata eluaseme kaaslaenu programmiga.

 Kliimaministeeriumil koostöös maakondlike arendusorganisatsioonidega tuleks koostada juhend

(sh teenusepakkujate kontaktandmed) väikeelamute rekonstrueerimistoetuse programmist

vahendite taotlemiseks.

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

9

Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime Innovatsioon kitsalt on defineeritud kui teadus- ja arendustegevuse toel ja ettevõtete koostöös uudsete

toodete, teenuste ja protsesside loomine (TAIE määratlus). Väga palju innovatsiooni sünnib praktilise

ettevõtluse käigus toodete arendamisel, protsesside disainimisel, väärtusahelate kujundamisel jne ning

(ettevõtjate) kogemuste vahetamisel. Seega oluline on luua keskkond ja eeldused regionaalse

innovatsiooni võimekuseks.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Arendada välja Kesk-Eesti teaduspark, mille osised on Kesk-Eesti regiooni innovatsiooni- ja

inkubatsioonikeskused ning ettevõtjate ja kaugtöötajate töökeskused

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Nõukogu eestvedamisel viiakse ellu projekt "Kesk-Eesti hub’id", mille eesmärk on aidata

käivitada regioonis ettevõtjate ja kaugtöötajate töökeskused ehk hub’ide võrgustik.

 Viljandimaa arenduskeskuse eestvedamisel jätkatakse Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori tegevust ja

selle arendamist ning laiendamist kogu regioonis.

 Järvamaa arenduskeskuse eestvedamisel käivitatakse Kesk-Eesti innovatsioonikeskus.

 Maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel viiakse läbi Kesk-Eesti ettevõtete

innovatsioonivõimekuse uuring.

 Eesmärgiks tuleks võtta arendada välja Kesk-Eesti teaduspark, mille asutajad oleksid kohalikud

omavalitsused, ülikool(id) (Eesti Maaülikool) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine Investoritele on vaja luua süsteemne teadmine potentsiaalsetest investeerimisvõimalustest

väärtuspakkumise tegemiseks. Sealhulgas tuleb sihipäraselt täita investeeringu teostamise eelduseks

olevaid võimelünki. Tihti puudub terviklik teadmine ettevõtluse arendamise kitsaskohtadest ja seega

ka nende lahendamise võimalustest. Tegevussuuna raames kaardistatakse süsteemselt ettevõtluse

võimalused ja kitsaskohad (nt logistika, ühendused, taristu, tööjõud, YIMBY, planeeringud jm). See

annab vajaliku info potentsiaalsetele investoritele ja võimaldab neid kitsaskohti arvestada toetuste,

laenude, garantiide andmisel.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Kaardistada kohapõhine ettevõtluskooslus ja täita võimelüngad sihipäraselt

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Maakondlikel arenduskeskustel tuleks töötada välja kaardistusmudel ja piloteerida seda igas

maakonnas vähemalt kolmes piirkonnas.

 Maakondlikel arenduskeskustel koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) tuleks

kaardistada regionaalse väärtuspakkumise sisendinfo, mille baasil saaks EISA koostada

välisinvestoritele Kesk-Eesti väärtuspakkumise paketi ja otsida aktiivselt tööstusinvesteeringuid

regiooni.

 EISil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja maakondlike arenduskeskustega

tuleks aidata kaasa ettevõtlusvaldkondade ekspordivõimekuse arendamisele, näiteks koostades

välisturgude analüüse, korraldades visiite, pakkudes tuge turunduseks jne.

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

10

 Kohalikel omavalitustel koostöös asjakohaste ministeeriumite rakendatavate

rahastusprogrammidega tuleks lahendada väärtuspakkumisse hõlmatud kohapõhise

ettevõtluspotentsiaali puudujääke (nt elukohad, taristu, ühendused, planeeringud, keskkonnalubade

eelkaardistus jm).

2. Töötada välja ja käivitada linnades tegutsevate arengupotentsiaalipiduriga ettevõtete regiooni

laienemise programm

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel luuakse ettevõtjatele motivatsioon ja võimalused viia

maapiirkonda osa linnades asuvast majandustegevusest, eelkõige osa tootmisest või

tootearendusest.

Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus Kliimaeesmärkidega kohanemine annab võimaluse uute ärisuundade loomiseks. Tegevussuund aitab

avaliku sektori toel kaasa turutõrke valdkondades ja/või tugeva avaliku puutumusega teemades

kestliku ettevõtluse ja rohelise energia tootmise võimekuste arendamisele regioonis ning panustab

kliimakindla majanduse arendamisse.

Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded

1. Kujundada eeldused ja keskkond kestliku ettevõtluse edendamiseks ning luua selleks võimekused

Ülesanded eesmärgi täitmiseks

 Tagada regioonis roheekspertiisi võimekus ja kestliku ettevõtluse teemade koordinatsioon.

 Luua Kesk-Eesti ringmajandusvõrgustik, mille eesmärk on suunata ringlusse tarbimises olnud

materjalid, kahandada selliselt jäätmeteket ning aidata luua uus ettevõtlusvaldkond, mis järk-

järgult liigub doteerimiselt isemajandamisele.

 Koostada regionaalne kliima- ja energiakava, mis sisaldab omavalitsuspõhist vaadet.

 Koostada Kliimaministeeriumi ja maakondlike arendusorganisatsioonide koostöös Kesk-Eesti

roheenergia tootmise arendamise tegevuskava (tuuleenergia, päikeseenergia, vesinik, biogaas jm),

võttes arvesse perspektiivsete ettevõtlusalade asukohti.

 Arendada avaliku sektori asutuste keskkonnahoidlike hangete korraldamise võimekust.

 Parandada keskkonnahoidlike tegevuste planeerimise ja elluviimise võimet; selleks pidada

vajalikuks, et Kliimaministeerium ja Keskkonnaagentuur looksid keskkonnaalase andmekorje

tööriista.

IV Rakendamine ja seire 4.1. Arenguleppe tegevuste elluviimiseks koostatakse tegevuskava koos vastutajate, vajalike

ressursside määratlemise ja tulemusmõõdikutega.

4.2. Tegevuskava koostatakse perioodiks 2025–2028 ja 2028+.

4.3. Arenguleppe ja tegevuskava edenemist hindab arenguleppe nõukogu iga-aastaselt, milleks

koostatakse vastav seireraport.

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

11

4.4. Arenguleppe nõukogu on püsiv organ. Selle toimimiseks sobilik juriidiline vorm lepitakse kokku

eraldi. Nõukogu ülesanne on seirata leppe täitmist ja koordineerida leppe uuendamist ning anda

arvamusi regiooni arengu leppes nimetatud küsimustes.

4.5. Arengulepet uuendatakse iga kahe aasta järel. Sellele eelneb Kesk-Eesti regiooni

arengukonverents, kus analüüsitakse leppes seatud tegevuste saavutatust ja regiooni arengunäitajaid

ning leppe osapoolte ühises foorumis kavandatakse uusi Kesk-Eesti regiooni arengu võtmetegevusi.

Kesk-Eesti arengulepe

projekt 06.08.2024

heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024

12

V Allkirjad

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit

Raplamaa Omavalitsuste Liit

SA Järvamaa

Viljandimaa Omavalitsuste Liit

Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu esimees

1

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024

Regionaalareng on eeskätt keskvalitsuse, mitte kohaliku omavalitsuse vastutus, kuid regionaalpoliitika

saab olla tulemuslik üksnes siis, kui seda viiakse ellu kõikide poolte koostöös.

Strateegiates ja poliitikasoovitustes on rõhutatud, et riiklike poliitikasuundade kohandamine

piirkondlikele vajadustele on eduka regionaalpoliitika eeldus ning seejuures on olulised instrumendid

nii horisontaalne (ministeeriumitevaheline) kui ka vertikaalne (keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste

vaheline) koordinatsioon. Analüüsid ja seirearuanded aga näitavad, et praegused regionaalse

koordinatsiooni instrumendid (sh maakonna arengustrateegia) ei toimi ning erinevate

arengudokumentidega (nt strateegia „Eesti 2035“, TAIE 2021–2035) kavandatud eesmärgid võivad

seetõttu jääda saavutamata.

Kirjeldatud probleemi võimaliku lahendusena on alates 2023. aasta algusest piloteeritud regionaalsete

arengulepete koostamist Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis. Leppe koostamiseks on riigihalduse ministri

käskkirjaga moodustatud Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu (seletuskirja lisa), mis koosneb

ministeeriumite esindajatest, maakondade kohalike omavalitsuste esindajatest ja regiooni

ettevõtjatest – iga pool moodustab ühe kolmandiku nõukogu koosseisust.

Pilootprojekti tegevus tuleneb Vabariigi Valitsuse aastate 2023–2027 tegevusprogrammi punkti 7.1.6

alategevusest 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti

regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine“, kus kaasvastutajad

on kõik ministrid oma vastutusvaldkonnas.

Seega lisaks arenguleppe enda projektile on tegemist avaliku sektori innovatsiooniga, kus

piloteeritakse uut tüüpi (mitmetasandilise valitsemise põhimõttele vastavat) regionaalse

koordinatsiooni mudelit. See võib edukuse korral, sh ministeeriumite ja regionaalsete huvipoolte

piisava motivatsiooni olemasolul, olla põhimõtteline muutus Eesti regionaalsete eripäradega

arvestavas poliitikakujunduses. Leppe sisu on sellise koostöö ja koordinatsioonimudeli tulem, mida

ajakohastatakse tegevuskeskkonna muutudes.

Arenguleppe projekt on aruteluks esitatav regionaalse arenguleppe nõukogu tegevuse tulem, mis on

regionaalsete huvipoolte koostöös kokku lepitud. Kuivõrd tegemist on leppega, siis on oodatud

ministeeriumite ettepanekud ja ootused selle täiendamiseks nii selles osas, mida nad ise saavad ära

teha ja oluliseks peavad oma tegevusvaldkonnas Kesk-Eesti regioonis, kui ka regionaalsete huvipoolte

tegevuste täpsustamiseks.

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

2

I Eesmärgid Arenguleppe eesmärgid on mitmetasandilised ja lähtuvad avaliku poliitika kujundamise kirjanduses3

hästi läbi mõtestatud raamistikust. Kui erinevad poliitikasuundade mõjude analüüsi juhendmaterjalid

seavad esiplaanile eesmärgid mõõdetaval tasandil (nt mudel SMART), siis tegelikkuses on eesmärkide

tasandilisus mitmekesisem alates sihtidest, mille suunas soovitakse liikuda, kuni konkreetsete

seireindikaatoriteni. Kesk-Eesti arenguleppe eesmärkide loogika on kokku võetud alljärgnevas tabelis.

Eesmärgi tasand Kesk-Eesti arenguleppe eesmärgid

I Eesmärk kui missioon

Mille saavutamise nimel on

poliitika algatatud?

Kesk-Eesti regiooni eripäradega arvestamine poliitika kujundamisel

ning elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel

II Eesmärk kui siht

Milleni kavatsete või tahate

poliitikaga jõuda?

Kesk-Eesti regiooni ettevõtete konkurentsivõime kasv ja

sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine regiooni sees ja erinevuste

vähendamine võrdluses teiste regioonidega

III Eesmärk kui otstarve

Miks tahate saavutada just neid

eesmärke?

Arenguleppe tegevused panustavad regiooni ettevõtluskeskkonna

konkurentsivõime arendamisse, mis aitab kaasa toodete ja teenuste

lisandväärtuse ja konkurentsivõime kasvule ja loob eeldused

regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks

IV Eesmärk kui vahend

Mida tuleb selleks teha, et

eelnevaid eesmärke saavutada?

Arenguleppe eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu leppes kokku

lepitud tegevused. Eesmärgid kaheksas tegevussuunas (leppe sisuosa)

V Eesmärk kui tulemused

Milliste tulemusteni peate selleks

jõudma?

 Tegevused on ellu viidud

 Sotsiaalmajanduslikud erisused on vähenenud

 Hõive on suurenenud

 Lisandväärtus on kasvanud

 Eksport on suurenenud VI Mõõdikud

Üldiselt tunnustatud kriteeriumid  Tegevused on tehtud tähtajaks

 Regionaalse SKP taseme tõus võrdluses riigi keskmisega –

jooksevhindades vähemalt 80% riigi keskmisest

 Tööviljakus hõivatu kohta 100% Eesti keskmisest tasemest

 Tööjõus osalemise määr Eesti keskmisel tasemel

 Regiooni ettevõtete eksport suhtena Eesti keskmisse kasvab

II Protsess Arenguleppe koostamist koordineeris Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu, kaasates

regionaalseid ja riigi keskvalitsuse osapooli, ettevõtjad ja eksperte. Arenguleppe koostamise protsessi

nõustasid OECD eksperdid, kelle soovitusi kasutati valitsustasanditevahelise koostöö tõhustamisel

ning piirkondlike vajaduste ja potentsiaali väljaselgitamisel valdkondlike poliitikate kujundamiseks.

Leppe koostamise protsess kokkuvõtlikult oli järgmine.

 September–detsember 2022: eelläbirääkimised pilootprojekti käivitamiseks, sh maakondlike

arendusorganisatsioonide (MARO) külastused; selgitati välja Kesk-Eesti regioonis osaleda

soovivad maakonnad.

 30.11.2022: projekti avaüritus Paide raekojas. Osalesid nelja maakonna MAROde esindajad,

kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad, riigihalduse minister. Tutvustati projekti sisu ja

eesmärke.

 18.02.2023: riigihalduse ministri käskkiri, nõukogu moodustamine.

 21.02.2023: nõukogu I koosolek Raplas. Regiooni ettevõtlusprofiili tutvustus. OECD

ettekanne. Nõukogu tööplaani, eelarve jms kinnitamine.

3 Nt Kattai, K., Sootla, G. (2021). „Avaliku poliitika kujundamine kui ekspertanalüüsi protsess“. Sootla, G., Kalev, L., Kattai,

K. (toim.) „Avalik poliitika I. Avaliku poliitika kujundamise protsess“. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

3

 04.04.2023: nõukogu II koosolek Rakveres.

 29.–30.05.2023: OECD tulevikuseire töötuba Viljandis

 Juuli–september 2023: ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate fookusgrupid „Regionaalse

ettevõtluse arendamise probleemid ja meetmed“.

 14.09.2023: nõukogu III koosolek Viljandis. Arenguleppe põhisuundade arutamine.

 01.11.2023: OECD sihiseade töötuba Paides.

 16.01.2024: nõukogu IV koosolek Paides. Arenguleppe kaheksa tegevussuuna väljavalimine

ja prioriseerimine.

 29.01.2024: OECD veebiseminar arengulepetest Euroopas ja Islandi kogemusest.

 Jaanuar–märts 2024: kohtumised ja arenguleppe mustandi tutvustamine ministeeriumites.

 02.04.2024: nõukogu V koosolek Raplas. Arenguleppe mustandi arutelu.

 15.05.2024: nõukogu VI koosolek. Arenguleppe mustandi arutelu.

 20.–21.05.2024: OECD intervjuud ja arenguleppe tegevuskava töötuba.

 Mai 2024: kommentaarid ja tagasiside arenguleppe projektile ministeeriumitest.

 13.06.2024: nõukogu VII koosolek. Arenguleppe viimase versiooni kinnitamine enne

kooskõlastusringile saatmist.

 Juuni–august 2024: arenguleppe kooskõlastamine ministeeriumites, MAROdes jm.

 Augusti lõpp – september 2024: nõukogu VIII koosolek. Arenguleppe lõplik kinnitamine

(kavandatud).

 04.10.2024: arenguleppe allkirjastamine (kavandatud).

III Tegevussuunad ja ülesanded Regionaalse arenguleppe eesmärgistamine (fookus ettevõtluskeskkonna arendamisele), tegevussuunad

(sh eesmärgid nende raames) ja tegevused (osapoolte ülesanded) tulenevad peamiselt ettevõtjate ja

avaliku sektori esindajate peetud fookusgrupiaruteludest. Nõukogu on neid prioriseerinud ja

täpsustanud, võttes arvesse tagasisidet seotud osapooltelt (maakondlikud arendusorganisatsioonid,

ministeeriumid).

Seega kokkulepitud tegevussuunad ja ülesanded on ennekõike koosloomelise tegevuse tulem, mitte

regionaalse arengu kitsaskohtade andmeanalüüsi tulem.

Fookusgruppides sõeluti regionaalse ettevõtluse arenguid tulenevalt järgmisest lähtekohast: avaliku

sektori sekkumiste eesmärk on arendada regiooni (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti) ettevõtluskeskkonda

viisil, mis toetab ettevõtluse arengut ja tootlikkuse kasvu ning lõpptulemusena erisuste vähenemist

Eesti sees ja rahvusvaheliselt.

Arengu kitsaskohti prioriseeriti lähtudes sellest, kus on avaliku sektori senised sekkumised (meetmed,

tegevused, arengujuhtimine jm) regioonides olnud ebapiisava tulemuslikkusega ning millised

tegevused aitaksid senisest paremini suurendada avaliku sektori sekkumise tulemuslikkust regionaalse

ettevõtluskeskkonna arendamisel.

Varasemate regionaalse arengu (ja ettevõtluse) uuringute baasil määratleti 13 regionaalse ettevõtluse

ees seisvate takistuste/probleemide valdkonda, mida hinnati grupiarutelus kahel skaalal: a) kas takistus

on oluline või ebaoluline (ettevõtluskeskkonna toimimisel ja tootlikkuse tõstmisel/hoidmisel); b) kas

takistus on või ei ole tõhusalt (st tulemuslikult ja mõistlike kuludega) lahendatav avaliku sektori

sekkumistega.

Laiema konteksti loomisel ja leppe eesmärgistamisel kasutati OECD ekspertide modereeritud

töötubade arutelu tulemusi.

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

4

Nõukogu valis välja 8 tegevussuunda: piirkondlike keskuste elujõulisus; ettevõtluseks vajalik taristu;

ettevõtlik haridusruum ja tööjõud; tööjõu liikuvus; kaasaegne elamufond; regionaalse ettevõtluse

innovatsioonivõime; kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine; kestlik ettevõtlus. Iga tegevussuuna

all on 1–3 eesmärki ja iga eesmärgi saavutamiseks määratletud 1–6 tegevusülesannet.

Kaardistati ka maakondlike arengustrateegiate ühis- ja eriosa arenguleppega, millega ei tuvastatud

nende vahel vastuolu, kuid järeldati, et arenguleppe tegevused panustavad sihipäraselt regionaalse

ettevõtluskeskkonna arendamise tegevustesse ja täiendavad sellega maakondlikke arengustrateegiaid.

Regionaalse arenguleppe tegevused on minimaalselt seotud avalike teenuste arendamisega (mis on

KOVide ja maakondlike arengustrateegiate tuumfookuseid) ja puudutavad seda kitsalt ettevõtluse

toimimiseks vajalikes punktides (nt töötajate liikuvus, tööjõu ettevalmistus, elukohtade olemasolu jm).

IV Seire Leppe sisu on peaasjalikult tekkinud osapoolte koosloomes, mitte regionaalse arengu juurprobleemide

analüüsist. Seepärast on leppe fookus peamiselt suunatud tegevuste elluviimisele (tegevuseesmärgid).

Siiski oodatakse sihtidest tulenevalt järjepidevat regionaalse ettevõtluskeskkonna paranemist ja

sotsiaalmajanduslike erisuste vähenemist, mida seiratakse määratud indikaatoritele tuginedes.

Indikaatorid

Sotsiaalmajanduslike erisuste vähenemine

Siht: Kesk-Eesti regionaalse SKP taseme tõus võrdluses riigi keskmisega – jooksevhindades

vähemalt 80% riigi keskmisest.

2022. a-l oli maakondade aritmeetiline keskmine 69,5% ning varieeruvus 60%st Raplamaal kuni

76%ni Järvamaal (joonis 1).

Joonis 1. SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest

Allikas: Statistikaamet

Tööviljakuse kasv

Siht: tööviljakus hõivatu kohta on 100% Eesti keskmisest tasemest.

Praegu on Kesk-Eesti regiooni tööviljakus hõivatu kohta 91,9% Eesti keskmisest tasemest, jäädes

maakondade vaates 85,9% ja 97,1% vahele (tabel 1).

40,0

45,0

50,0

55,0

60,0

65,0

70,0

75,0

80,0

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Kesk-Eesti Järvamaa Lääne-Virumaa Raplamaa Viljandimaa

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

5

Tabel 1. Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, osakaal (%) Eesti keskmisest

Piirkond 2020 2021 2022

Harjumaa 106,5 107,1 106,6

Kesk-Eesti 91,1 88,6 91,9

Järvamaa 89,4 90,0 94,9

Lääne-Virumaa 92,9 92,2 97,1

Raplamaa 88,8 80,3 85,9

Viljandimaa 93,2 91,7 89,7

Tööhõive kasv

Siht: tööjõus osalemise määr on Eesti keskmisel tasemel (2023. a-l 73,5%; Kesk-Eestis samal ajal

71,0%).

Maakondade vaates on varieeruvus 68,2% ja 72,2% vahel (joonis 2). Tööhõive kasv 2,5% tooks

keskmise palga arvestuses kohalike omavalitsuste eelarvesse juurde ligikaudu 5,5 miljonit eurot aastas

ja riigieelarvesse ligikaudu 18 miljonit eurot sotsiaalmaksu aastas.

Joonis 2. Tööjõus osalemise määr, %

Allikas: Statistikaamet

Regiooni ettevõtete ekspordi kasv

Siht: regiooni ettevõtete eksport nominaalselt ja selle suhe Eesti keskmisse kasvab.

Kesk-Eesti regiooni ettevõtete eksport ettevõtte kohta oli 2023. a-l 65,1% Eesti keskmisest tasemest,

varieerudes 124 600 eurost 152 200 euroni aastas.

Tabel 2. Kaupade ja teenuste eksport (1000 €) ettevõtte (v.a FIEd) kohta (2023) ja suhe Eesti

keskmisse

Piirkond Kaupade ja teenuste eksport

(€) ettevõtte (v.a FIEd) kohta

(2023)

Suhe Eesti

keskmisse

(%)

Eesti 221 200 100,0

Kesk-Eesti 143 950 65,1

Järvamaa 136 800 61,8

60,0

62,0

64,0

66,0

68,0

70,0

72,0

74,0

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Eesti Kesk-Eesti Järva maakond

Lääne-Viru maakond Rapla maakond Viljandi maakond

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

6

Piirkond Kaupade ja teenuste eksport

(€) ettevõtte (v.a FIEd) kohta

(2023)

Suhe Eesti

keskmisse

(%)

Lääne-

Virumaa

152 200 68,8

Raplamaa 124 600 56,3

Viljandimaa 162 200 73,3 Allikas: regionaalse arengu tegevuskava seire

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

7

Lisa 1. Ülevaade Kesk-Eesti regionaalses arenguleppes kokku lepitud

tegevustest

Tegevus Tegevus-

suund

Leppe

punkt

Vastutajad

I Perioodiks 2024-2027 kokku lepitud tegevused

1. Ettevõtluse jaoks vajaliku maa

tagamine

I 3.1.2 KOVid, REM

2. Ettevõtte „1000“ ampri

stardipakett

II 3.2.1a KLIM, MKM

3. Ettevõtluse jaoks vajalike

avalike teede määrang

II 3.2.1b KOVid

4. Vee- ja

kanalisatsiooniinvesteeringute

finantseerimise süsteemi loomine

II 3.2.1c KLIM

5. Ettevõtluse jaoks vajalike

planeeringute võimalikult kiire

menetlemine

II 3.2.2a KOVid, REM

6. YIMBY – kogukondliku

kokkuleppe arendusprojekt

II 3.2.2b KOVid, ettevõtjad,

kogukonnad

7. Ettevõtlusvaldkondade

lõimimine huvihariduse,

huvitegevuse, noorsootööga

III 3.3.1a KOVid, koolid,

ettevõtjad

8. Ettevõtlusalane valikaine

üldhariduskoolides

III 3.3.1b KOVid, koolid,

ettevõtjad

9. Põhikooli kolmandas astmes

kutse- ja karjäärinõustamise

maht vähemalt 35 tundi aastas

III 3.3.1c KOVid, koolid

10. „Kesk-Eesti ettevõtliku kooli“

finantseerimine

III 3.3.1d MKM

11. Regiooni ettevõtjad

moodustavad väjemalt ¼

regioonis asuvate

kutseõppeasutuste nõunike kogu

koosseisust

III 3.3.2.a HTM

12. Suurendada kutseõppeasutustes

töökohapõhise õppe kohti

III 3.3.2b Kutseõppeasutused,

ettevõtjad, HTM

13. Regioonis paiknevate

kutseõppeasutuste

spetsialiseerumisvaldkondade

valik

III 3.3.2c HTM,

kutseõppeasutused

14. Kesk-Eesti regiooni tööjõu

oskuste uuringu läbiviimine,

analüüs, prognoos, elluviimine

III 3.3.3a

3.3.3b

HTM, SA Kutsekoda

(OSKA), Töötukassa

15. Regioonisisese avaliku liinivõrgu

ümberkujundamine, sh

liikuvusanalüüs

IV 3.4.1 REM,

Ühistranspordikeskused

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

8

16. Töötajate transpordiks paindlike

lahenduste väljatöötamine, sh

analüüs, toetusprogrammid

IV 3.4.2 RAM, REM

17. Säästva liikuvuse edendamine,

sh liikuvuskeskuste programm

IV 3.4.3 KOVid, MIN

18. Üürielamute programm V 3.5.1 KLIM, KOVid

19. Hajaasustuse programmi mahu

suurendamine Kesk-Eestis

V 3.5.2a REM

20. Keskkonnasäästliku lahendusega

eramajade alade rajamine

ettevõtluspiirkondade juurde

V 3.5.2b KOVid, KLIM

21. Kaaslaenu programmi jätkamine V 3.5c Maaelu Edendamise

Sihtasutus

22. Juhend väikeelamute

rekonstrueerimise programmist

vahendite taotlemiseks

V 3.5d KLIM, MAROd

23. Kesk-Eesti teaduspargi, Kesk-

Eesti innovatsioonikeskuse ja

„huubide“ loomine ning Kesk-

Eesti ettevõtlusinkubaatori

tegevuse jätkamine

VI 3.6.1 MAROd, KOVid,

Maaülikool, REM

24. Kohapõhise ettevõtluskoosluse

kaardistamine, sh

väärtuspakkumiste koostamine

VII 3.7.1 MAROd, KOVid, EIS,

MKM

25. Regioonis roheekspertiisi

võimekuse tagamine

VIII 3.8.1a MAROd, KLIM

26. Kesk-Eesti

ringmajandusvõrgustiku loomine

VIII 3.8.1b MAROd, KLIM

27. Regionaalse kllima- ja

energiakava koostamine

VIII 3.8.1c MAROd, KLIM

28. Kesk-Eesti roheenergia tootmise

arendamise tegevuskava

koostamine

VIII 3.8.1d MAROd, KLIM

29. Avaliku sektori asutuste

keskkonnahoidlike hangete

korraldamise võimekuse

arendamine

VIII 3.8.1e MAROd, KLIM

30. Keskkonnaalase andmekorje

tööriista loomine

VIII 3.8.1f KLIM,

Keskkonnaagentuur

31. Arenguleppe seire, sh

tegevuskava koostamine, selle

hindamine, arengukonverentsi

korraldamine, nõukogu töö

tegevuse jätkamise korraldamine

IV osa

(4.1,

4.2, 4.4)

Nõukogu, REM

II Pikaajalised, tegevusi ettevalmistavad tegevussuunad

1. Regioonile suurema

otsustusvõimekuse andmine

regiooni puudutavate poliitikate

ja meetme kujundamisel, sh

regionaalse nõukogu õigusliku

II osa

IV osa

(4.5)

II osa

(2.3)

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

9

vormi ja õiguslike aluste

määratlemine

2. Kesk-Eesti programmi loomine II osa

(2.1)

3. Riigi strateegilise planeerimise

süsteemis regionaalsetes

arengulepetes kokkulepitud

arvestamine

II osa

(2.2)

REM, Riigikantselei,

RAM, nõukogu

4. EL finantsperioodi 2028+

planeerimise regionaalse

arenguleppe kokkulepete

arvestamine

II osa

(2.4)

5. Riigiasutuste regionaalses

halduses Kesk-Eesti kui

regionaalpoliitika- ja halduse

subjektiga arvestamine

II osa

(2.5)

6. Riigiasutuste piirkondlike

(maakonnakeskuste) esinduse

sulgemise ja jätkamise

otsustamisel eelnev regiooniga

konsulteerimine

III 3.1

7. Riigi välistööjõu kaasamise

poliitikas arvestatakse

kolmandatest riikidest pärit

tööjõu kaasamisel mh Kesk-Eesti

regiooni ja selle ettevõtjate

vajadusi, avatud regiooni

programmi koostamine

III 3.3.3c

3.3.3d

MIN-d, KOVid,

Integratsiooni

Sihtasutus

Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri

06.08.2024

10

Lisa 2. Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis

Esimees

 Erkki Ehand, 01.06.2024–31.12.2024;

 Olavi Israel, 01.02–31.05.2024;

 Jaanus Marrandi, 01.09.2023–31.01.2024;

 Siiri Tamm, nõukogu moodustamisest kuni 31.08.2023.

Aseesimees

 Sigrid Soomlais, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalarengu asekantsler

Liikmed

 Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium, oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht;

 Kai Kalmann-Jotautas, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, valdkonnajuht

(maamajanduse ja konkurentsipoliitika);

 Merike Koppel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtluskeskkonna

valdkonnajuht;

 Sulo Särkkinen, SA Järvamaa nõukogu esimees, Türi vallavanem;

 Gert Villard, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Rapla vallavanem;

 Heiki Hepner, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Kohila vallavolikogu

aseesimees;

 Indrek Kesküla, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Väike-Maarja vallavanem;

 Kaupo Kase, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor;

 Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor, regionaalvaldkonna ekspert;

 Olavi Israel, Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori juhataja (Viljandimaa);

 Jaanus Marrandi, OÜ Estonia juhatuse liige (Järvamaa);

 Siiri Tamm, OÜ Harviker juhataja (Raplamaa);

 Erkki Ehand, ettevõtja ja ettevõtluskonsultant (Lääne-Virumaa).

Lõuna-Eesti arengulepe Tööversioon, 05.08.2024

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ..............................................................................................................................................3

Tegevussuund 1. Lõuna-Eesti regiooni loomine ......................................................................................5

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................5

Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................5

Prioriteetsed ülesanded .........................................................................................................................5

Tegevussuund 2. Rahvastiku elujõu ja taaste tagamine............................................................................5

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................5

Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................6

Prioriteetsed ülesanded .........................................................................................................................6

Tegevussuund 3. Regioonisisesed head ühendused .................................................................................7

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................7

Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................7

Prioriteetsed ülesanded .........................................................................................................................8

Tegevussuund 4. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ............................................................................8

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................8

Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................8

Prioriteetsed ülesanded .........................................................................................................................9

Tegevussuund 5. Tehnilise taristu väljaarendamine .................................................................................9

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................9

Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................10

Prioriteetsed ülesanded .......................................................................................................................10

Tegevussuund 6. Ettevõtluskeskkonna arendamine ...............................................................................11

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid ...............11

Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................11

Prioriteetsed ülesanded .......................................................................................................................12

Tegevussuund 7. Kvaliteetse elamis- ja üüripinna kättesaadavus ..........................................................12

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad probleemid ............12

Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................13

Prioriteetsed ülesanded .......................................................................................................................13

Tegevussuund 8. Rahvusvahelised kiired ja sujuvad ühendused ...........................................................13

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad probleemid ............13

Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................14

Prioriteetsed ülesanded .......................................................................................................................14

Poolte allkirjad .......................................................................................................................................15

Lisa 1 Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe tegevuskava (koondülevaade peamistest kavandatud

tegevustest) .............................................................................................................................................15

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

3

Lisa 2. Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis ...........................................................20

Sissejuhatus

Arenguleppe osapooled teevad ühiseid pingutusi ja suunavad ressursse Lõuna-Eesti regiooni

ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime arendamiseks.

Lõuna-Eesti regiooni kui ühise arengupiirkonna, mille keskuseks on Tartu linn, moodustavad

antud leppe kontekstis viis maakonda: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa.

Arenguleppes on kokku lepitud ühised või osapoolte poolt koordineeritud ja eesmärgistatud tegevused

nelja-aastaseks perioodiks 2024-2027.

Arenguleppe koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–20271. Arenguleppe

koostamist koordineeris Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu2 kaasates regionaalseid ja riigi

keskvalitsuse osapooli, ettevõtjad ja eksperte. Arenguleppe koostamise protsessi nõustasid OECD

eksperdid, kelle soovitusi kasutati valitsustasandite vahelise koostöö tõhustamisel ning piirkondlike

vajaduste ja potentsiaali väljaselgitamisel valdkondlike poliitikate kujundamiseks.

Arenguleppe eesmärkide saavutamiseks on vajalik suunata:

 riigieelarve vahendeid piirkondade majanduse konkurentsivõime arengu edendamiseks,

seejuures arvestada valdkondlike arengukavade ja programmide juures senisest enam

piirkondlikku mõõdet;

 Euroopa Liidu struktuurifondide käesoleva perioodi (2021–2027) piirkondade ettevõtluse

konkurentsivõime toetamise meetmeid ja investeeringuid osas, mida ministeeriumid oma

valdkondades saavad mõjutada;

 järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi (2028+) ja muude välisrahastuse programmide

prioriteetide ja meetmete kujundamist, mis puudutavad regionaalse ettevõtluse

konkurentsivõime arendamist;

 kohalike omavalitsuste rahastatavaid laiema maakondliku või regionaalse mõjuga koostöised

tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks;

 teiste arenguleppe partnerite (nt ülikoolid, ettevõtted) tegevusi regiooni ettevõtluskeskkonna

arendamiseks.

Arenguleppe taotlused on järgmised:

 Lõuna-Eesti kui regiooni ettevõtluskeskkonna arendamine mõiste laiemas tähenduses, sh

ettevõtluseks eelduste loomine atraktiivse elukeskkonnana.

1 VVTP punkt 7.1.6, alategevus 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti

regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine.“ 2 Riigihalduse ministri 18. veebruari 2023. a. käskkiri nr 45 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“.

Regionaalministri 20. mai 2024. a. käskkiri nr 152 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

4

 Lõuna-Eesti regiooni sisemajanduse koguprodukti (SKP) oluline kasv elaniku kohta kõikides

regiooni kuuluvates maakondades võrdluses praegusega ning vahe vähenemine vastava näitaja

suhtes Harjumaa ja EL keskmisega3.

 Lõuna-Eesti regiooni elanike arvu pikaaegse kahanemise pööramine kasvule, mis omakorda

loob eeldusi ettevõtluse edasisele arengule (ettevõtetele vajaliku haritud tööjõu ja kohalike

tarbijate olemasolu regioonis).

Arenguleppe üldeesmärgi täitmist hinnatakse kahe pikaaegse vaatega üldindikaatori alusel:

 Regionaalse SKP taseme tõus elaniku kohta võrdluses riigi ja EL keskmisega – pikaaegne siht

jooksevhindades vähemalt 100% riigi keskmisest ja 80% EL keskmisest aastaks 2035;

 Regioonisiseste SKP erinevuste vähenemine - ühegi Lõuna-Eesti maakonna SKP tase elaniku

kohta ei ole aastaks 2035 vähem kui 80% regiooni keskmisest.

Arenguleppe täitmist hinnatakse Lõuna-Eesti regionaalses nõukogus kord aastas. Seire tulemuste põhjal

koostatakse kokkuvõte, mis edastatakse kõigile arenguleppe osapooltele ja selle põhjal annab

regionaalarengu eest vastutav minister kord aastas ülevaate regiooni arengust Vabariigi Valitsusele.

Arutelude põhjal osapooltega viiakse vajadusel arenguleppesse muudatused.

Arenguleppe eesmärgi saavutamiseks lepivad allakirjutanud kokku ühiselt töötada 8 tegevussuunas: 1)

Lõuna-Eesti regiooni loomine; 2) rahvastiku elujõu ja taaste tagamine; 3) regioonisisesed head

ühendused; 4) kvaliteetsete teenuste kättesaadavus; 5) tehnilise taristu väljaarendamine; 6)

ettevõtluskeskkonna arendamine; 7) kvaliteetse elamispinna kättesaadavus; 8) rahvusvahelised kiired ja

sujuvad ühendused.

Tabel 1 Lõuna-Eesti SKP elaniku kohta võrdluses kogu Eesti ja Euroopa Liiduga (EL27)

2018 2019 2020 2021 2022

Lõuna-Eesti SKP/PPP (milj eurot) 5031 5376 5380 6094 6454

Lõuna-Eesti elanike arv 270888 270804 270257 271407 274015

Lõuna-Eesti SKP/PPP elaniku kohta (eurot) 18573 19850 19909 22453 23552

EL27 SKP elaniku kohta (eurot) 31340 31380 30160 32830 35620

Eesti SKP/PPP elaniku kohta (eurot) 24643 25690 25039 27297 28677

Lõuna-Eesti SKP elaniku kohta (PPP) EL27 keskmise suhtes (%) 59.3 63.3 66.0 68.4 66.1

Lõuna-Eesti SKP elaniku kohta (PPP) Eesti keskmisest (%) 75.4 77.3 79.5 82.3 82.1

Allikas: Statistikaamet, Eurostat.

Lõuna-Eesti regioonina on antud tabelis vaadeldud 5 maakonda: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja

Võrumaa. Eesti ja Lõuna-Eesti SKP on korrutatud läbi Eesti ostujõu pariteediga (PPP), et Euroopa riikide

erinevate hinnatasemete võrdluses oleks näitaja adekvaatsem.

3 Lähtetase (SKP elaniku kohta 2022, % Eesti keskmisest, Statistikaamet): Harju maakond 129%, Jõgeva

maakond 62,8%, Põlva maakond 54,1%, Tartu maakond 98%, Valga maakond 57,2%, Võru maakond 63,8%.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

5

Tegevussuund 1. Lõuna-Eesti regiooni loomine

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad

probleemid

Lõuna-Eesti kui funktsionaalselt ja tunnetuslikult toimiva regiooni olemasolu on peamine eeldus ühiste

eesmärkide seadmiseks ja saavutamiseks – selleks, et ettevõtluskeskkonnana edukalt konkureerida teiste

regioonidega. Regiooniloome sisu on Lõuna-Eesti kui toime- ja tunnetusruumi välja kujunemist ning

tugevnemist toetavad tegevused. Lõuna-Eesti kui regiooni loomise oluliseks eelduseks on õigusliku

aluse kehtestamine Lõuna-Eesti arenguleppele ja Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu tööle. Samuti on

oluline et regionaalsele arenguleppele antakse kindel koht riigi arengudokumentide süsteemis. Nendele

tuginedes on võimalik välja kujundada võimekas Lõuna-Eesti arenguleppe elluviimist ja uuendamist

toetav organisatsioon ja asjakohane ettevõtluse ökosüsteem.

Suunale seatavad alaeesmärgid

Tegevussuuna eesmärgiks on Lõuna-Eesti kui tõhusa koostööregiooni loomine ja tugevnemine

arenguleppe partnerite territoriaalsetes piirides ning erinevate sektorite (riigi keskvalitsus, kohalikud

omavalitsused ja maakondlikud koostööstruktuurid, ettevõtted, kodanikuühiskond) osalusel.

Mastaabitundlikke valdkondi korraldatakse regionaalsel tasandil. Selleks luuakse asjakohaseid

organisatoorseid struktuure ja finantseerimismehhanisme, algatatakse regionaalsetest vajadustest ja

võimalustest lähtuvaid arendusprogramme ja -projekte.

Regiooni elanikud ja organisatsioonid (sh ettevõtted) identifitseerivad end osana Lõuna-Eestist.

Rahvusvaheliselt teatakse ja tuntakse Lõuna-Eestit ühiselt välja kujundatud regionaalse brändi alusel,

mis võtab arvesse piirkondlikke eripärasid.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 3 indikaatoriga:

 Regionaalsete korraldusstruktuuride ja projektide ühisrahastuse maht;

 Lõuna-Eesti arenguleppe ülesannete täitmise osakaal;

 Lõuna-Eesti tuntus turismi sihtkohana Eestis ja lähiriikides.

Prioriteetsed ülesanded

1. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu sõnastab koostöös regionaalsete partneritega ettepanekud

arenguleppe osapoolte õiguste ja kohustuste, elluviimise mehhanismide, arenguleppe seire ja

uuendamise korra osas.

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) algatab aruteluprotsessi Riigikantselei ja

Rahandusministeeriumiga (RAM) regionaalsetele nõukogudele ja arengulepetele õigusliku

aluse loomiseks ning sidumiseks riigi arengudokumentide süsteemiga.

3. ReM, Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja teised regionaalsed partnerid alustavad

läbirääkimisi ühise Lõuna-Eesti arenduskeskuse moodustamiseks, mis hakkab seisma regiooni

arengu eest ning ellu viima regionaalse arenguleppe tegevusi.

Tegevussuund 2. Rahvastiku elujõu ja taaste tagamine

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad

probleemid

Ettevõtluse konkurentsivõime ja regiooni majandusareng sõltuvad talentidest ja kvalifitseeritud

tööjõust. Majanduse rahvusvahelistumine eeldab ühiskonna avatust.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

6

Lõuna-Eesti summaarne rahvaarv on aastakümneid olnud langustrendis. Regiooni siseselt kasvab ja

nooreneb Tartu linnapiirkonna elanikkond, samas kui paljudes ääremaa valdades elanikkond kiirelt

väheneb ja vananeb. Regiooni oluliseks arengueelduseks on rahvastikutaaste saavutamine, sh

väliskeskkonna võimalusi ära kasutades.

Rahvastiku elujõudu toetavad tegevused leevendavad regiooni vähesest elanike arvust – võrdluses

konkurentsregioonidega - tulenevaid esmajoones tööturu ja tarbijaturu väiksuse probleeme, aga ka

maapiirkondade tühjenemist, millega kaasneb kvaliteetse elukeskkonna loomise kulukus kahanevates

asulates ja piirkondades.

Suunale seatavad alaeesmärgid

Rahvastikuarengu eesmärgiks on vähemalt tänase rahvaarvu säilitamine regioonis ning samuti kõigi

maakondade, kohalike omavalitsuste ja väikelinnade rahvastikuprotsesside tasakaalustamine.

Osapoolte jõupingutuste tulemusel soovib järjest rohkem noori Eestist ja mujalt maailmast õppida

Tartus ja mujal Lõuna-Eestis. Välditakse sisserändajate ruumilist segregatsiooni, tagatakse

sisserändajate võimalikult „ühtlane“ jaotumine kogu Lõuna-Eestis ning lõimitus Eesti ühiskonda ja

kohalikku kogukonda.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 3 indikaatoriga:

 Lõuna-Eesti (tööealise) elanikkonna suuruse muutus;

 Rahvastikuarengute regioonisisene tasakaalustatus – maakondade võrdlus, maalise ja

väikelinnalise asustuse võrdlus Tartu linnastuga;

 Naturaliseerunud kodakondsuse omandanud isikute suhtarv rahvusvahelisest sisserändest.

Prioriteetsed ülesanded

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kaasab Lõuna-Eesti regionaalse

nõukogu riikliku talendipoliitika loomisse ning arvestab talendipoliitikas regionaalsete huvide

ja vajadustega. Vajadusel koostatakse „Talendid Lõuna-Eestisse“ programm koos

väärtuspakkumistega sisse- ja tagasirändajatele.

2. Ülikoolid, ettevõtted ja KOV üksused tugevdavad koostööd, eesmärgiga, et tipposkustega

üliõpilased ja vilistlased jääksid püsivalt Lõuna-Eestisse, sh luuakse ja rakendatakse ühiselt

toetusmeetmeid, arendatakse välja tööpraktika teekonnad ülikoolidest ettevõteteni ning

toetatakse välisüliõpilaste eesti keele õpet.

3. Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) eestvedamisel kaardistatakse kutse- ja

rakenduskõrgharidusasutuste regionaalses koostöös ning HTM ja Haridus- ja Noorteameti

(HARNO) toel rakendusliku hariduse rahvusvahelistumise võimalused ja potentsiaalsed

sihtturud, koostatakse ühine regionaalne kutsehariduse turundusstrateegia.

4. HTM ja Tartu Linnavalitsus tagavad rahvusvahelises töörändes osalevatele peredele piisaval

hulgal õppekohti rahvusvahelistes koolides (sh IB õpe). Vajadusel laiendatakse rahvusvahelise

üldhariduse võimalusi ka teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse.

5. Koostatakse ja viiakse ellu Lõuna-Eesti (tagasi)rände sihtkoha turundusplaan, sh eraldi

sihtkoha väärtuspakkumistega diginomaadidele/kaugtöötajatele, hõbemajanduse

sihtrühmadele ja ärituristidele.

6. Õpetajate, arstide/õdede, veterinaaride, apteekrite Lõuna-Eestisse meelitamiseks luuakse

palga-/lähtetoetused jm motivatsioonipaketid.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

7

Tegevussuund 3. Regioonisisesed head ühendused

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad

probleemid

Vajaduspõhised, kiired, mugavad, ohutud, tehnoloogiliselt uuenduslikud ja keskkonnasõbralikud

regioonisisesed liikumisvõimalused suurendavad töökohtade valiku mitmekesisust, töökohtade täitmist

töötajate võimetele vastavalt, teenuste paremat kättesaadavust ja kaupade liikumist, mis seeläbi

panustavad Lõuna-Eesti elukeskkonna kvaliteeti ja majanduse jätkusuutlikkusse.

Hetkeseisus pärsib ühistranspordiühenduste ja teedevõrgu kvaliteet Lõuna-Eestis teenuste

kättesaadavust ning loob elanikele lisatõkkeid tööturul osalemiseks, seda eriti regiooni äärealadel ja

hajaasustuses. Ühistranspordi kesine konkurentsivõime soosib autostumise kasvu ning sellega kaasnevat

keskkonnamõju. Säästlike liikumisalternatiivide olemasolu aitab vähendada keskkonna jalajälge ja

mitmekesistab liikumisvõimalusi.

Eri transpordiliikide heas koostoimes ühtsel piletisüsteemil töötav ühistranspordisüsteem loob eeldused

tööjõu mobiilsusele ja tööturu paindlikkusele ning suurendab seeläbi ettevõtete majandusliku

konkurentsivõime kasvu Lõuna-Eestis.

Suunale seatavad alaeesmärgid

Liikuvustaristu ja ühistranspordisüsteem võimaldavad Lõuna-Eesti regioonis inimeste ja kaupade

liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel lähtuvalt liikumisvajadustest. Elanikele

on tagatud ligipääs igapäevaeluks vajalikele teenustele, töökohtadele ja vaba aja veetmise võimalustele.

Head liikumisvõimalused on olulised ka Lõuna-Eesti külastajatele.

Liikumiskeskkonna kujundamisel ja ühenduste parendamisel arvestatakse regiooni asustussüsteemi

hierarhia iseloomu ja luuakse ühtne Lõuna-Eesti regionaalne ühistranspordi liinivõrk. Liikumisviise

käsitletakse omavahel seotud süsteemina. Kesksel kohal on uuenduslike logistikalahenduste

kasutuselevõtt, et tagada kaug-, maakonna- ja kohalike (sh nõudepõhiste) liinide koostoime. Töötatakse

välja ühtne piletisüsteem ja tulude/kulude jagamise õiglane lahendus, sh reisija omaosalus

ühistranspordi piletihinnas. Ühissõidukite eeliskasutamisest tulenevalt väheneb veondussektori

energiakulu ja CO2-heitkogus.

Ühistranspordivõrgu ülesehituse oluliseks printsiibiks on seostatus, mis loob mugavate

ümberistumisvõimaluste abil ühenduse võimalikult suure hulga lähte- ja sihtpunktide vahel. Säästvate

liikumisviiside arendamist eelistatakse eelkõige linnade ja nende lähitagamaa maa- ja ruumikasutuse

planeerimises, et lähtuda esmajoones jalgsi- ja rattaliikumisest ning hästi kättesaadavatest ja mugavatest

liikuvuskeskustest.

Riigi- ja kohaliku maanteedevõrgu ning raudtee taristu on kaasaegne. Tagatud on riigi- ja kohaliku

maanteedevõrgu areng ja korrashoid, enam kasutatavad kruusateed viiakse järk-järgult mustkatte alla.

Uuendatakse raudtee taristut, et tõsta rongide kiirust, ohutust ja läbilaskevõimet.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 4 indikaatoriga:

 Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal;

 Ühissõidukite kasutajate rahulolu;

 Mustkattega teede osakaal teede kogupikkusest;

 Ühistranspordi KHG-heide.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

8

Prioriteetsed ülesanded

1. Regiooni ühistranspordikeskuste, ReM ja kohalike omavalitsuste koostöös konsolideeritakse

Lõuna-Eesti ühistranspordi seni liiga killustunud korraldus, luues struktuuri, mis planeerib ja

korraldab halduspiiride üleselt ühistranspordi liinivõrku ja selle toimimist kogu regioonis

ühtselt. Moodustatakse Lõuna-Eesti liikuvusnõukoda, kelle ülesandeks on eri liiklusviiside

arendamisest huvitatute esindamine ja regioonis liikuvuse arendamises kaasarääkimine.

2. Transpordiamet loob üleriikliku liikuvusmudeli, mille koostamisel võetakse arvesse ka Lõuna-

Eesti regiooni asjaomaste organisatsioonide tagasisidet ja vajadusi. Edasiste liikuvust

puudutavate tegevuste planeerimisel ja otsuse langetamisel toetutakse mudeli järeldustele.

3. Kliimaministeerium (KliM) ja Eesti Raudtee tagavad Tallinn-Tartu raudtee renoveerimise ja

elektrifitseerimise ning rongide liikumiskiiruse tõstmise (kuni 160 km/h). ReM tihendab

regionaalsete raudteeühenduste arvu (Tartu-Jõgeva, Tartu-Põlva; Tartu-Valga). KliM tellib

Koidula-Võru-Valga raudteeühenduse renoveerimise ja Põlva-Võru raudtee-otseühenduse

tasuvusanalüüsi.

4. TA ja kohalike omavalitsuste poolt jätkatakse kruusateede mustkatte alla viimist eesmärgiga

saavutada ühenduste turvaline, tolmuvaba ja aastaringne kasutatavus, et Lõuna-Eesti

kruusateede osakaal oleks vähemalt Eesti keskmisel tasemel.

5. Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused jätkavad jalgrattateede põhivõrgustike arendamist ning

piirkondlike multimodaalsete liikuvuskeskuste rajamist koos pargi ja sõida lahendustega.

6. Riik, kohalikud omavalitsused ja erasektor jätkavad elektriautode laadijate võrgustiku ja

alternatiivkütuste taristu väljaehitamist Lõuna-Eestis.

Tegevussuund 4. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad

probleemid

Kvaliteetsete avalike ja erateenuste kättesaadavus on oluliseks elu- ja ettevõtluskeskkonna

konkurentsivõime osaks. See tagab elukeskkonna kvaliteedi ja seega ka asustuse jätkusuutlikkuse

regioonis, seda ka juhul, kui teenuste (sh haridusteenuste) võrgustikke tuleb mastaabiökonoomikast

lähtuvalt optimeerida. Ebaühtlasest piirkondlikust rahvastikuarengust tulenevalt on teenuste kvaliteedi

ja kättesaadavuse tagamine kohati suureks väljakutseks.

Prioriteetseteks teemadeks on tervikliku erinevaid õppeliike lõimiva haridusvõrgustiku kujundamine,

ühtse Lõuna-Eesti regionaalse kaugtöökeskuste ja -kohtade võrgustiku areng ning hõreasustusega alade

ja ääremaade teenuste ühiste regionaalsete mudelite (sh kasutades keskuslinnade võimekust teenuste

osutamisel) väljatöötamine ja rakendamine.

Suunale seatavad alaeesmärgid

Tegevussuuna eesmärgiks on regiooni tasakaalustatud majandusarengut toetav ja tõhus teenuste

võrgustik. See toetab ühelt poolt elukeskkonna kvaliteeti ja seeläbi tööjõuturgu, teiselt poolt aga otseselt

ettevõtete toimimist ja ettevõtluse arengut. Teenuste võrgustikku arendatakse Lõuna-Eesti regiooni

maakondade soovitavalt ühises maakonnaplaneeringus kokku lepitud lahenduste alusel.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 2 indikaatoriga:

 Lõuna-Eesti regiooni maakonnaplaneeringute teenuste võrgustiku lahenduse ja selle

elluviimise kava olemasolu, teenuste kättesaadavuse regulaarse seire toimumine;

 Teenuste hea kättesaadavuse kriteeriumitele vastavates asulates paiknevate ettevõtete osakaal.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

9

Prioriteetsed ülesanded

1. Planeeringute eest vastutav riigi üksus vaatab üle maakonnaplaneeringud Lõuna-Eesti

regioonis, arvestab üleriigilise planeeringu koostamisel regioonis ühist lahendamist vajavate

ruumilise arengu teemadega ning pärast üleriigilise planeeringu kehtestamist valmistab

vajadusel ette Lõuna-Eesti regiooni maakonnaplaneeringute (Lõuna-Eesti regiooni

ruumiplaneeringu) koostamise algatamise.

2. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu algatab ühise regionaalse haridusasutuste võrgustiku

lahenduse koostamise, millega luuakse uusi õppevorme ja võimalusi üld-, kutse- ja

kõrghariduse ning mitteformaalse õppe, sh noorsootöö sidustamiseks ja üleminekute

lihtsustamiseks. HTM-i, regiooni kohaliku omavalitsuse üksuste ja õppeasutuste koostöös

arendatakse Lõuna-Eesti maakondades välja regionaalsed hariduskeskused.

3. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu määratleb Lõuna-Eestis arengutõuget vajavad piirkonnad,

millele luuakse erilahendused haridusasutuste võrgu korraldamisel, mis arvestavad piirkonna

kultuurikeskkonna ja arengutaustaga. Regionaalne nõukogu koordineerib regiooni kohaliku

omavalitsuse üksuste, HTMi jt osapoolte koostööd erilahenduste välja töötamises.

4. KUPLAND kui Lõuna-Eesti kaugtöövõrgustiku organisatsioon koostab laiema regionaalse

kaugtöövõrgustiku arengu kontseptsiooni ja selle elluviimise tegevuskava. Regiooni KOV

üksused arvestavad munitsipaalasutuste töö korraldamisel ja hoonete (esmajoones

raamatukogude, külakeskuste) rekonstrueerimisel regionaalse kaugtöövõrgustiku

kontseptsiooni suunistega ning võimalusel luuakse tingimused võrgustikuga liitumiseks.

5. Tartu Ülikooli teaduskooli, SA Teaduskeskus AHHAA ja Tartu Loodusmaja eestvedamisel

ning regiooni haridusasutuste (sh kutseharidusasutuste) osalusel arendatakse välja hübriidsed

(virtuaalse ja kohapõhise kättesaadavuse tsükliline kombinatsioon) huvitegevuse teenused

hõreasustusega piirkondades elavatele lastele ja noortele. Teenuste arendamise temaatiliseks

prioriteediks on loodus-, ühiskonna-, täppis- ja tehnoloogiateadustest lähtuv huvitegevus.

6. Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ja Kliimaministeeriumi

koostöös koostatakse Lõuna-Eesti jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise teekaart.

Tegevussuund 5. Tehnilise taristu väljaarendamine

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad

probleemid

Tehnilise taristu keskseks ülesandeks on tagada majapidamiste, ettevõtete ja muude majandusüksuste

varustatus ressurssidega (nt energia, vee, info) ning majandustegevuse jääkide (nt jäätmed, heitvesi)

keskkonnahoidlik äravedu ja käitlemine. Kaasaegne tehniline taristu on ettevõtete arengu ja

keskkonnanõuete täitmise eelduseks.

Lõuna-Eesti ettevõtluse arengu seisukohast on võtmeteemadeks majanduslikult konkurentsivõimelise

energia ja sideühenduste kättesaadavus. Tootmisettevõtete areng nõuab varustatust piisava võimsuse ja

konkurentsivõimelise hinnaga energiaressurssidega. Andmeside kiirus on kriitiliseks teguriks IT- ja

reaalajamajanduse arengus ning e-teenuste (sh suhtlus riigiga) laienedes vajalik iga ettevõtte sujuvaks

toimimiseks.

Energeetikas on regiooni peamiseks väljakutseks kohaliku roheenergia tootmine ja mõistlike kuludega

ettevõteteni viimine olukorras, kus suurima potentsiaaliga tuuleenergia tootmine on nii looduslike olude

kui ka kaitseväe piirangute tõttu suuremas osas Lõuna-Eestist välistatud. Gaasivõrgustiku puhul on

võrguhaldaja hinnangute ja plaanide kontekstis reaalne oht, et see pikemas ajalises perspektiivis

likvideeritakse või ühendatakse põhivõrgust lahti. Sideühenduste rajamisele seavad majanduslikke

piiranguid hõre asustus ja künklik reljeef.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

10

Suunale seatavad alaeesmärgid

Tegevussuuna eesmärgiks on tagada regiooni ettevõtetele ja teistele majandusüksustele (sh

majapidamistele) majanduslikult soodsa hinnaga energia, mis oleks toodetud taastuvallikatest. Regiooni

elektrivõrk peab võimaldama transpordi elektrifitseerimist ning tootmise automatiseerimist ja

laiendamist samas tempos, mis konkurentregioonides. Samuti peavad sideühendused olema piisavad

veebiteenuste kasutuseks, kaugtööks ja tootmise automatiseeritud (kaug)juhtimiseks.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 5 indikaatoriga:

 Tootmisettevõtete elektri hind (võrdluses konkurentregioonidega);

 Taastuvenergia osakaal regiooni aastases energiatarbimises;

 Elektrikatkestuste mõõdik (kriitilised katkestused ettevõtetes);

 Interneti püsiühenduse allalaadimiskiirusega rahul olevad ettevõtted, %;

 5G võrguga kaetud ettevõtlusalade (määratakse eraldi nimekirjana) ja asustusalade (200+

elanike arvuga tiheasustusalad) osakaal.

Prioriteetsed ülesanded

1. Tartu Regiooni Energiaagentuurist (TREA) kujundatakse Lõuna-Eesti regiooni olulisi

toimijaid (esmajoones kohaliku omavalitsuse üksusi) hõlmav koostöö organisatsioon. TREA

ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel arendatakse roheenergeetika kompetentse

Lõuna-Eestis.

2. Tartu linn, Tartu Ülikool jt regiooni huvipooled osalevad aktiivselt Eesti Vesinikuoru, Puhta

Vesiniku Liidu ja Eesti Vesinikuühingu tegemistes.

3. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu sõnastab koostöös regiooni arendus- ja

ettevõtlusorganisatsioonidega elektrivõrgu arendamise (rekonstrueerimise) prioriteetsed

vajadused lähtudes regiooni ettevõtluse vajadustest (sh spetsialiseerumise valdkondade

ettevõtete - puit, toit, puhkemajandus ja kaugtöö, terviseteenused). MKM ja KliM algatavad

programmi, millega toetatakse investeeringuid regiooni ettevõtluse arenguks vajalikesse põhi-

ja jaotusvõrkudesse.

4. Valdkonna eest vastutav ministeerium teeb kõik endast oleneva arengustrateegias Eesti

digiühiskond 2030 kiire internetiühenduse ja kvaliteetse mobiilisideühenduse arendamisel ja

seatud eesmärkide saavutamiseks (maapiirkondades juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus

kõigile ettevõtetele, asutustele ning kõigile aasta ringi kasutuses olevatele majapidamistele;

juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada

ülikiiret lairibaühendust; kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga; sealhulgas on

turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab

uute tehnoloogiate kasutuselevõttu) ka Lõuna-Eestis. MKM loob koostöös TTJA-ga

võimalused seirata digiühiskonna arengustrateegias seatud eesmärkide suunas liikumist ka

regionaalses vaates (sh Lõuna-Eesti kohta). Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu ja MKM

arutavad iga-aastaselt seire tulemusi ning MKM teeb seire tulemustest lähtudes muudatusi

arengustrateegia elluviimisel.

5. Valdkonna eest vastutav ministeerium loob toetusmeetmeid, millega (kaas)rahastatakse

valguskaablil põhineva kiire internetiühenduse loomist juurdepääsuvõrkudest lõpptarbijateni

ning 5G mobiilsidevõrgustiku tihendamist selliselt, et riiklikud eesmärgid saavutatakse ka

Lõuna-Eestis.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

11

Tegevussuund 6. Ettevõtluskeskkonna arendamine

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad

probleemid

Regionaalne majandusareng on kõige otsesemalt seotud ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimega.

Olulises osas kujundavad Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonda Euroopa Liidu ja Eesti riigi õigus- ja

poliitikaraamistik ning regiooni eelnevast arengurajast ja geograafilisest asendist tulenevad tegurid.

Siiski on ka regionaalsel tasandil mitmeid sekkumisvõimalusi. Esmajoones asuvad need võimalused

regionaalse ettevõtluse ökosüsteemi tugevdamises ning regionaalse tööturu arendamises.

Lõuna-Eesti ettevõtluse ökosüsteemi iseloomustab ettevõtlusega alustamist ja ettevõtete arengut

toetavate tugistruktuuride suur organisatoorne killustatus nii valdkondlikult kui piirkondlikult. Samuti

tegevuse kohatine dubleeritus ning kesine regionaalne koordinatsioon. Palju arenguruumi on ettevõtete

innovatsioonivõimekuse kasvus, teadus-arendusasutuste ja ettevõtete koostöövõimaluste kasutamiseks

ettevõtete tootlikkuse tõstmisel - uute toodete ja teenuste välja arendamisel, protsessi- ja

turundusinnovatsiooni edendamisel. Ettevõtete igapäevase majandustegevuse vaatepunktist on sageli

kriitilisimaks arengut pidurdavaks teguriks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Samuti vajavad erilahendusi piirkondlikud turutõrked finantsteenuste kättesaadavuses, mis pärsivad

tugevalt Lõuna-Eesti maalistes piirkondades tegutsevaid ettevõtteid.

Suunale seatavad alaeesmärgid

Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkond muutub konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks ärikeskkonnaks, mille

arendamine toimub toetudes nii senistele konkurentsieelistele kui uutele võimalustele. Tagatakse riigi

tugi ettevõtetele keskkonnanõuetega kohanemisel ning vajalike teadmiste ja kompetentside kasvatamine

üleminekul keskkonda säästvale majandamisele.

Regiooni ettevõtlus liigub tasemele, kus on kasvanud nende uuendusmeelsus, tootlikkus, eksport ja

keskkonnasäästlikkus. Ettevõtetel, kes vajavad kas riskikapitali investeeringuid, pikaajalisi laene või

tagatisi, on ligipääs kapitalile, mis vastab nende põhjendatud vajadustele.

Arenev ettevõtluse ökosüsteem julgustab investeeringute tegemist Lõuna-Eestisse, sh majanduses

suurema lisandväärtuse saavutamiseks ja nutika spetsialiseerumise võimaluste kasutamiseks. Ülikoolide

ning muude teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostöö tiheneb.

Tööstusalade ja -parkide arendamisel seatakse selged prioriteedid. Vähendatakse ettevõtjate asjaajamist

planeeringu ning kasutamislubadega seotud protsesside läbiviimisel.

Ettevõtlik haridusruum, täiendus- ja ümberõppe vastavus tööjõuturu ja ettevõtete vajadustele

võimaldavad paindlikku tööturu toimimist, soosivad noorte ettevõtlikkust ja töökohtade

konkurentsivõime säilimist.

Lõuna-Eestil on hea siseriiklik ja rahvusvaheline maine atraktiivse kõrgetasemelise loodus-, kultuuri-,

agro- ja konverentsiturismi sihtkohana. Suureneb külastajate arv ja turismisektori osakaal Lõuna-Eesti

majanduses, sh ettevõtete arv, kes saavad müüa rohkem tooteid ja teenuseid külalistele.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 5 indikaatoriga:

 Hõivatute osakaal tööealisest elanikkonnast;

 Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, eurot;

 Tööstusalades ja -parkides ettevõtete ja töökohtade arv;

 Ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse;

 Ööbimiste arv majutusasutustes.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

12

Prioriteetsed ülesanded

1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Lõuna-Eesti maakondlike arenduskeskuste

koostöös koostatakse väärtuspakkumised, eesmärgiga tuua regiooni välisinvesteeringuid

(näiteks puidu- ja toiduainetööstus, biotehnoloogia/-keemia, biomeditsiin/tervisetehnoloogiad,

kaitsetööstus, vesinikutehnoloogiad) uute kõrget lisandväärtust loovate töökohtade tekkeks.

2. MKM, ReM, maakondlikud arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused loovad

koostöös ärimudeli Lõuna-Eestis tööstusalade võrgustiku planeerimiseks, arendamiseks ja

turundamiseks. Koos uute investeeringute meelitamisega piirkonda käivitatakse kohalike

ettevõtjate juhtimisoskuste parandamiseks täiendkoolitused.

3. MKM, ReM, EIS ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) arvestavad finantsturu tõrgetega

Lõuna-Eestis ning suurendavad toetuste, laenude ja tagatiste taotlemise paindlikkust piirkonna

ettevõtete äririskide maandamiseks (ekspordilaenud ja –garantiid, sh sihtturul kehtivate

nõuetega ja standarditega vastavusse viimiseks, portfellipõhine käendus pankadele ettevõtete

laenude finantseerimiseks) vastavuses ettevõtete vajadustega. Riigiasutused pakuvad

laenugarantiisid tehnoloogiariskidega innovaatilistele ettevõtetele.

4. MKM ja EIS töötavad koostöös Lõuna-Eesti arendusorganisatsioonidega välja avatud

innovatsiooni edendavad meetmed, mille eesmärk on katalüseerida väliste konsultantide abil

suure arengupotentsiaaliga, kuid väheinnovaatiliste ettevõtete toote-, protsessi- ja ärimudeli

innovatsioone, sh omavahelist võrgustumist ja koostööd teadus-arendusasutuste ja

kutseharidusasutustega.

5. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu koostöös regionaalsete partneritega koostab ettepanekud

Rahandusministeeriumile (RaM) ja Kliimaministeeriumile (KliM) ettevõtete

investeerimiskindluse tagamiseks tulenevalt riigi maksukeskkonnast ja kliimaeesmärkide

saavutamisest. MKM, RaM ja ettevõtlusorganisatsioonide koostöös töötatakse välja

erisoodustusmaksu soodustus ettevõtetele oma töötajatele osutatud transpordikulude

kompenseerimiseks.

6. SA Kutsekoda koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga (HTM), MKMi ja regiooni

partneritega arendavad tööjõu oskuste vajaduse prognoosi- ja tagasisidesüsteemi (OSKA), et

oskuste ja ametite vajadust saab prognoosida ka regionaalselt, sh Lõuna-Eesti vajadustest

lähtudes.

7. HTMi, Töötukassa, ülikoolide ja teiste haridus- ja teadusasutuste, maakondlike

arenduskeskuste ja erasektori koostöös toetatakse noorte ettevõtlikkust, seotakse hariduse

omandamine (põhikool ja gümnaasium, valikained, huviharidus, ameti- ja kõrgkoolid) rohkem

kohaliku ettevõtlusprofiiliga ja tagatakse õppe vastavus tööturu vajadusele. Arendatakse kutse-

ja kõrghariduse praktikasüsteemi ja töökohapõhist paindlikku õpet.

8. SA Tartumaa Turism, Lõuna-Eesti Turismiklastri, ülikoolide, maakondlike arenduskeskuste,

LEADER-tegevusrühmade ja kohalike omavalitsuste koostöös arendatakse kohalikule

ressursile ja kultuuripärandile tuginevat loodus-, kultuuri-, agro- ja konverentsiturismi.

Tegevussuund 7. Kvaliteetse elamis- ja üüripinna kättesaadavus

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad

probleemid

Avaliku ja erasektori partnerlusel elamumajanduses on oluline roll väikelinnade ja maapiirkondade

taaselustamisel ning uute töökohtade loomisel. Eluasemete pakkumine on seotud avalike teenuste

osutamisega, õppimise mobiilsuse ja vajaliku optimaalse rahvastikutaseme säilitamisega. Lõuna-Eestis

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

13

napib üürikortereid ja nüüdisaegset elamufondi, et tagada õppijate ja töötajate mobiilsus ning tööturu

paindlikkus.

Aastakümnete pikkuse hooletusse jätmise tulemusena esineb Lõuna-Eestis palju mittekvaliteetseid

elamuid. Kliimamuutustega toimetulekuks on olulisel kohal hoonete energiatõhususe saavutamine.

Suunale seatavad alaeesmärgid

Eesmärgiks on haridusasutuste ühiselamute ja kortermajade renoveerimise toetamine ning

investeeringute soodustamine eluruumide rajamiseks turutõrkega piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on

tagatisena madal ja omaosaluse rahaline võimekus väiksem. Soodustatakse õppijatele ja mobiilsetele

töötajale vajalike kvaliteetsete ja taskukohaste üürieluruumide paremat kättesaadavust.

Eesmärgiks seatakse uute üürikorterite ehitamise osaline toetamine turutõrkepiirkondades, mis aitab

kaasa üürile antavate eluasemete piisavale pakkumisele ja taskukohasusele. Tagatakse elamispindade

kättesaadavus majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsates tingimustes õppijatele, mille tarvis toetatakse

ülikoolide ja teiste haridusasutuste ühiselamukohtade renoveerimist ja ühiselamukohtade ehitamist,

võttes arvesse üüriturul toimuvat.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 4 indikaatoriga:

 Renoveeritud kortermajade arv;

 Uute lisandunud üürikorterite arv;

 Õppijatele ehitatud ja renoveeritud ühiselamukohtade arv;

 Inimeste arv, kes on saanud omafinantseeringu toetust eluaseme omandamiseks turutõrke

piirkondades.

Prioriteetsed ülesanded

1. EIS ja KliM koostöös jätkatakse kortermajade renoveerimise ja kliimasõbralikkuse

saavutamise toetamist turutõrke piirkondades (osaline rekonstrueerimine, väiksem

omafinantseeringu % jms).

2. EIS, MESi ja KliM koostöös jätkatakse turutõrke olukordades korter- ja üksikelamute

ehitamise ja rekonstrueerimise finantseerimist.

3. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös jätkatakse ühiselamukohtade ehitamist ja

renoveerimist. Samuti toetatakse vajadusel ühiselamukohtade renoveerimist

kutseõppeasutustes ja ühiselamukohtade loomist maakonnakeskustes gümnaasiumis õppijate

tarvis.

Tegevussuund 8. Rahvusvahelised kiired ja sujuvad ühendused

Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad

probleemid

Rahvusvaheliste lennu-, rongi- ja bussiühenduste parandamine ning vähese süsiniku jalajäljega

transpordivahendite kasutamine omab olulist kohta Lõuna-Eesti rahvusvahelise ja regionaalse

äritegevuse (investeeringud, laienemine välisturgudele) hoogustamisel. See on tähtis Tartu kui

rahvusvaheliselt kõrgetasemelise haridus-ja teaduskeskuse arengus, turismiteenuste laiendamisel ja

ekspordi kasvul, sh kõrge lisandväärtusega äri-, kultuuri- ja tervisedenduse turismi arengus.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

14

Suunale seatavad alaeesmärgid

Lõuna-Eesti omab eriliigilisi rahvusvahelisi transpordiühendusi. Regiooni ettevõtete kaubavahetust

toetavad head maantee- ja raudteeühendused Balti riikide ja Kesk-Euroopaga ning lähiregiooni

sadamatega.

Reisirongi- ja bussiühendused Riiga ja Tallinnasse loovad võimalusi neist keskustest lähtuvate

lennuühenduste kasutamiseks. Tagatakse Tartu lennuvälja toimimine ja rahvusvahelised lennuliinid

Tartust. Tartu lennuvälja käigus hoidmine on riiklik prioriteet ja toimub selle riiklik toetamine.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 1 indikaatoriga:

 Regulaarsete rahvusvaheliste otseühenduste arv regioonis: rong, buss, lennuk.

Prioriteetsed ülesanded

1. AS Tallinna Lennujaama, KliM, KOV üksuste ja vedaja(te) vahel sõlmitakse kokkuleppe Tartu

rahvusvahelise regulaarse lennuliikluse pikaaegseks hoidmiseks vähemalt Helsingi suunal.

Vajadusel tagatakse lennuliinide käigushoidmise riiklik toetamine ja vahendid Tartu

Lennujaama toimivuse järjepidevuseks. Lennuliinide doteerimise põhjendamise tarvis

koostatakse nende mõjuanalüüs regionaalse kasu selgitamiseks ja viiakse läbi tulemuste iga-

aastane seire.

2. AS Tallinna Lennujaam, Tartu Lennuakadeemia, Tartu Ärinõuandla, AS Metrosert ja Tartumaa

Omavalitsuste Liidu ühistegevusena mitmekesistatakse Tartu lennuvälja kasutamisvõimalusi.

Moodustatakse droonide konsortsium ja selle käivitamiseks luuakse innovatsioonikeskus.

3. KliM ja vedaja(te) vahel sõlmitakse kokkulepe Riia-Tartu-(Tallinn) rongiliini avamiseks ja

selle toimimisvõime püsiva rahastuse tagamiseks.

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

15

Poolte allkirjad

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu linn

Jõgeva maakonna esindaja - SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Põlva maakonna esindaja - MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit

Tartu maakonna esindaja - MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit

Valga maakonna esindaja - SA Valgamaa Arenguagentuur

Võru maakonna esindaja - SA Võrumaa Arenduskeskus

Tartu Ülikool

Eesti Maaülikool

Lisa 1 Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe tegevuskava

(koondülevaade peamistest kavandatud tegevustest)

Tegevus Tegevus-

suund

Tegijad

Perioodiks 2024-2027 kokku lepitud tegevused

1. Ettepanekute sõnastamine arenguleppe osapoolte

õiguste ja kohustuste, elluviimise mehhanismide,

arenguleppe seire ja uuendamise korra osas

1 REM ja regionaalne nõukogu

koos regionaalsete partneritega

2. Protsessi algatamine regionaalsetele nõukogudele

ja arengulepetele õigusliku aluse loomiseks ning

sidumiseks riigi arengudokumentide süsteemiga

1 ReM, regionaalne nõukogu

3. Ühise Lõuna-Eesti arenduskeskuse

moodustamine, mis hakkab seisma regiooni

arengu eest ning ellu viima regionaalse

arenguleppe tegevusi

1 ReM, Lõuna-Eesti kohalikud

omavalitsused ja teised

regionaalsed partnerid

4. Lõuna-Eesti kaasatakse riikliku talendipoliitika

loomisse ning arvestatakse talendipoliitikas

regionaalsete vajadustega. Vajadusel koostatakse

„Talendid Lõuna-Eestisse“ programm koos

väärtuspakkumistega sisse- ja tagasirändajatele.

2 MKM, MAROd, KOVid

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

16

5. Koostöö, et tipposkustega üliõpilased ja

vilistlased jääksid püsivalt Lõuna-Eestisse, sh

luuakse ja rakendatakse ühiselt toetusmeetmeid,

arendatakse välja tööpraktika teekonnad

ülikoolidest ettevõteteni ning toetatakse

välisüliõpilaste eesti keele õpet

2 Ülikoolid, ettevõtted ja KOV

üksused

6. Kaardistatakse rakendusliku hariduse

rahvusvahelistumise võimalused ja potentsiaalsed

sihtturud, koostatakse ühine regionaalne

kutsehariduse turundusstrateegia

2 Tartu Rakenduslik Kolledž

(VOCO) jt regiooni

haridusasutused, HTM, HARNO

7. Tagatakse rahvusvahelises töörändes osalevatele

peredele piisaval hulgal õppekohti

rahvusvahelistes koolides (sh IB õpe). Vajadusel

laiendatakse rahvusvahelise üldhariduse

võimalusi ka teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse

2 HTM, Tartu Linnavalitsus

8. Koostatakse ja viiakse ellu Lõuna-Eesti

(tagasi)rände sihtkoha turundusplaan, sh

väärtuspakkumistega

diginomaadidele/kaugtöötajatele, hõbemajanduse

sihtrühmadele ja ärituristidele

2 EIS, Lõuna-Eesti turismiklaster,

MAKid, Kupland

9. Õpetajate, arstide/õdede, veterinaaride, apteekrite

Lõuna-Eestisse meelitamiseks luuakse palga-

/lähtetoetused jm motivatsioonipaketid

2 Täpsustub

10. Konsolideeritakse Lõuna-Eesti ühistranspordi seni

liiga killustunud korraldus, luues struktuuri, mis

planeerib ja korraldab halduspiiride üleselt

ühistranspordi liinivõrku ja selle toimimist kogu

regioonis ühtselt

3 Regiooni ühistranspordikeskused,

ReM, KOVid

11. Moodustatakse Lõuna-Eesti liikuvusnõukoda,

kelle ülesandeks on eri liiklusviiside arendamisest

huvitatute esindamine ja regioonis liikuvuse

arendamises kaasarääkimine

3 Regiooni ühistranspordikeskused,

ReM, KOVid, Transpordiamet

12. Luuakse üleriiklik liikuvusmudel, mille

koostamisel võetakse arvesse ka Lõuna-Eesti

regiooni organisatsioonide tagasisidet ja vajadusi;

edasiste liikuvust puudutavate tegevuste

planeerimisel ja otsuse langetamisel toetutakse

mudeli järeldustele

3 Transpordiamet, ReM, ÜTKd

13. Tallinn-Tartu raudtee elektrifitseerimine ning

rongide liikumiskiiruse tõstmine (kuni 160 km/h)

3 KliM, Eesti Raudtee

14. Regionaalsete raudteeühenduste tihendamine

(Tartu-Jõgeva, Tartu-Põlva; Tartu-Valga)

3 ReM, Elron

15. Jätkatakse kruusateede mustkatte alla viimist

eesmärgiga saavutada ühenduste turvaline,

tolmuvaba ja aastaringne kasutatavus, et Lõuna-

Eesti kruusateede osakaal oleks vähemalt Eesti

keskmisel tasemel

3 KliM, Transpordiamet, KOVid

16. Jätkatakse jalgrattateede põhivõrgustike

arendamist ning piirkondlike multimodaalsete

liikuvuskeskuste rajamist koos pargi ja sõida

lahendustega

3 KOVid EL struktuurifondide jt

vahendite toel

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

17

17. Jätkatakse elektriautode laadijate võrgustiku ja

alternatiivkütuste taristu väljaehitamist Lõuna-

Eestis

3 KliM, KOVid, erasektor

18. Algatatakse ühise regionaalse haridusasutuste

võrgustiku lahendus, millega luuakse uusi

õppevorme ja võimalusi üld-, kutse- ja

kõrghariduse ning mitteformaalse õppe, sh

noorsootöö sidustamiseks ja üleminekute

lihtsustamiseks

4 HTM, regionaalne nõukogu,

õppeasutused, KOVid

19. Arendatakse Lõuna-Eesti maakondades välja

regionaalsed hariduskeskused

4 HTM-i, regiooni kohaliku

omavalitsuse üksuste ja

õppeasutuste koostöös

20. Määratletakse Lõuna-Eestis arengutõuget vajavad

piirkonnad, millele luuakse erilahendused

haridusasutuste võrgu korraldamisel, mis

arvestavad piirkonna kultuurikeskkonna ja

arengutaustaga

4 Regionaalne nõukogu, KOVid,

HTM

21. Koostatakse regionaalse kaugtöövõrgustiku

arengu kontseptsioon ja selle elluviimise

tegevuskava; KOV üksused arvestavad

munitsipaalasutuste töö korraldamisel ja hoonete

(esmajoones raamatukogude, külakeskuste)

rekonstrueerimisel regionaalse kaugtöövõrgustiku

kontseptsiooni suunistega

4 Kupland, KOVid

22. Arendatakse välja hübriidsed (virtuaalse ja

kohapõhise kättesaadavuse tsükliline

kombinatsioon) huvitegevuse teenused

hõreasustusega piirkondades elavatele lastele ja

noortele; temaatiliseks prioriteediks on loodus-,

ühiskonna-, täppis- ja tehnoloogiateadustest

lähtuv huvitegevus

4 Tartu Ülikooli teaduskool, SA

Teaduskeskus AHHAA, Tartu

Loodusmaja, regiooni

haridusasutused (sh

kutseharidusasutused)

23. Koostatakse Lõuna-Eesti jäätmete liigiti

kogumise ja taaskasutamise teekaart

4 KOVid, MAKid, KliM

24. Tartu Regiooni Energiaagentuurist (TREA)

kujundatakse Lõuna-Eesti regiooni olulisi

toimijaid (esmajoones kohaliku omavalitsuse

üksusi) hõlmav koostöö organisatsioon;

arendatakse roheenergeetika kompetentse Lõuna-

Eestis

5 TREA, TOL, KOVid

25. Sõnastatakse koostöös regiooni arendus- ja

ettevõtlusorganisatsioonidega elektrivõrgu

arendamise (rekonstrueerimise) prioriteetsed

vajadused lähtudes regiooni ettevõtluse

vajadustest (sh spetsialiseerumise valdkondade

ettevõtete - puit, toit, puhkemajandus ja kaugtöö,

terviseteenused); algatatakse programm, millega

toetatakse investeeringuid regiooni ettevõtluse

arenguks vajalikesse põhi- ja jaotusvõrkudesse

5 Regionaalne nõukogu, MKM,

KliM, MAROd

26. Arengustrateegias Eesti digiühiskond 2030 kiire

internetiühenduse ja kvaliteetse

mobiilisideühenduse arendamisel seatud

5 Valdkonna eest vastutav

ministeerium

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

18

eesmärkide saavutamine Lõuna-Eestis

(maapiirkondades juurdepääsuvõrguga liitumise

võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ning

kõigile aasta ringi kasutuses olevatele

majapidamistele; juurdepääsuvõrguga liitunud

majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on

võimalik kasutada ülikiiret lairibaühendust; kogu

Eesti on kaetud 5G-levialaga; sealhulgas on

turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate

koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab

uute tehnoloogiate kasutuselevõttu)

27. Luuakse võimalused seirata digiühiskonna

arengustrateegias seatud eesmärkide suunas

liikumist ka regionaalses vaates (sh Lõuna-Eesti

kohta); Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu ja

valdkonna eest vastutav ministeerium arutavad

iga-aastaselt seire tulemusi ning tehakse seire

tulemustest lähtudes muudatusi arengustrateegia

elluviimisel

5 Valdkonna eest vastutav

ministeerium, TTJA, regionaalne

nõukogu

28. Luuakse toetusmeetmeid, millega

(kaas)rahastatakse valguskaablil põhineva kiire

internetiühenduse loomist juurdepääsuvõrkudest

lõpptarbijateni ning 5G mobiilsidevõrgustiku

tihendamist selliselt, et riiklikud eesmärgid

saavutatakse ka Lõuna-Eestis

5 Valdkonna eest vastutav

ministeerium

29. Koostatakse väärtuspakkumised, eesmärgiga tuua

regiooni välisinvesteeringuid (näiteks puidu- ja

toiduainetööstus, biotehnoloogia/-keemia,

biomeditsiin/tervisetehnoloogiad, kaitsetööstus,

vesinikutehnoloogiad) uute kõrget lisandväärtust

loovate töökohtade tekkeks

6 Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS), MAROd

30. Luuakse ärimudel Lõuna-Eestis tööstusalade

võrgustiku planeerimiseks, arendamiseks ja

turundamiseks; koos uute investeeringute

meelitamisega piirkonda käivitatakse kohalike

ettevõtjate juhtimisoskuste parandamiseks

täiendkoolitused

6 MKM, ReM, MAROd, KOVid

31. Arvestades finantsturu tõrgetega Lõuna-Eestis

suurendatakse toetuste, laenude ja tagatiste

taotlemise paindlikkust piirkonna ettevõtete

äririskide maandamiseks (ekspordilaenud ja –

garantiid, sh sihtturul kehtivate nõuetega ja

standarditega vastavusse viimiseks,

portfellipõhine käendus pankadele ettevõtete

laenude finantseerimiseks) vastavuses ettevõtete

vajadustega; riigiasutused pakuvad

laenugarantiisid tehnoloogiariskidega

innovaatilistele ettevõtetele

6 MKM, ReM, EIS, Maaelu

Edendamise Sihtasutus (MES)

32. Töötatakse välja avatud innovatsiooni edendavad

meetmed, mille eesmärk on katalüseerida väliste

konsultantide abil suure arengupotentsiaaliga,

6 MKM, EIS, MAROd

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

19

kuid väheinnovaatiliste ettevõtete toote-,

protsessi- ja ärimudeli innovatsioone, sh

omavahelist võrgustumist ja koostööd teadus-

arendusasutuste ja kutseharidusasutustega

33. Koostatakse ettepanekud

Rahandusministeeriumile (RaM) ja KliMile

ettevõtete investeerimiskindluse tagamiseks

tulenevalt riigi maksukeskkonnast ja

kliimaeesmärkide saavutamisest. MKM, RaM ja

ettevõtlusorganisatsioonide koostöös töötatakse

välja erisoodustusmaksu soodustus ettevõtetele

oma töötajatele osutatud transpordikulude

kompenseerimiseks

6 RaM, KliM, regionaalne nõukogu,

regionaalsed partnerid,

ettevõtlusorganisatsioonid

34. Arendatakse tööjõu oskuste vajaduse prognoosi-

ja tagasisidesüsteemi (OSKA) nii, et oskuste ja

ametite vajadust saab prognoosida ka

regionaalselt, sh Lõuna-Eesti vajadustest lähtudes

6 SA Kutsekoda, HTM

35. Toetatakse noorte ettevõtlikkust, seotakse

hariduse omandamine (põhikool ja gümnaasium,

valikained, huviharidus, ameti- ja kõrgkoolid)

rohkem kohaliku ettevõtlusprofiiliga; arendatakse

kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteemi ja

töökohapõhist paindlikku õpet

6 HTM, Töötukassa, ülikoolid ja

teised haridus- ja teadusasutused,

MAROd, KOVid

36. Arendatakse kohalikule ressursile ja

kultuuripärandile tuginevat loodus-, kultuuri-,

agro- ja konverentsiturismi

6 SA Tartumaa Turism, Lõuna-Eesti

Turismiklaster, LEADER-

tegevusrühmad

37. Jätkatakse kortermajade renoveerimise ja

kliimasõbralikkuse saavutamise toetamist

turutõrke piirkondades (osaline

rekonstrueerimine, väiksem omafinantseeringu %

jms)

7 KliM, EIS

38. Jätkatakse turutõrke olukordades korter- ja

üksikelamute ehitamise ja rekonstrueerimise

finantseerimist

7 EIS, MES, KliM

39. Jätkatakse ühiselamukohtade ehitamist ja

renoveerimist, sh toetatakse vajadusel

ühiselamukohtade renoveerimist

kutseõppeasutustes ja ühiselamukohtade loomist

maakonnakeskustes gümnaasiumis õppijate tarvis

7 Ülikoolid, kutseõppeasutused,

KOVid

40. Sõlmitakse kokkulepe Tartu rahvusvahelise

regulaarse lennuliikluse pikaaegseks hoidmiseks

vähemalt Helsingi suunal; vajadusel tagatakse

lennuliinide käigushoidmise riiklik toetamine ja

vahendid Tartu Lennujaama toimivuse

järjepidevuseks. Lennuliinide doteerimise

põhjendamiseks koostatakse nende regionaalse

kasu mõjuanalüüs ja viiakse läbi tulemuste iga-

aastane seire

8 KliM, AS Tallinna Lennujaam,

KOVid

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

20

41. Mitmekesistatakse Tartu lennuvälja

kasutamisvõimalusi; moodustatakse droonide

konsortsium ja selle käivitamiseks luuakse

innovatsioonikeskus

8 AS Tallinna Lennujaam, Tartu

Lennuakadeemia, Tartu

Ärinõuandla, AS Metrosert, TOL

42. Sõlmitakse kokkulepe Riia-Tartu-(Tallinn)

rongiliini avamiseks ja selle toimimisvõime

püsiva rahastuse tagamiseks

8 KliM, ReM, Elron vt vedajad

Pikaajalised, tuleviku tegevusi ettevalmistavad

tegevussuunad

43. Koidula-Võru-Valga raudteeühenduse

renoveerimise ja Põlva-Võru raudtee-

otseühenduse tasuvusanalüüs

3 KliM

44. Pärast üleriigilise planeeringu kehtestamist

valmistatakse vajadusel ette Lõuna-Eesti regiooni

maakonnaplaneeringute ühise (Lõuna-Eesti kui

regiooni) ruumiplaneeringu koostamine

4 Planeeringute eest vastutav riigi

üksus

45. EL finantsperioodi 2028+ programmide ja

meetmete planeerimises regionaalse arenguleppe

kokkulepete arvestamine

1 ReM, RAM jt ministeeriumid

Lisa 2. Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis

 Esimees:

o Urmas Klaas, Tartu linnapea

 Liikmed:

o Priidu Ristkok, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalarengu osakonna

juhataja (nõukogu aseesimees)

o Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse ja oskuste poliitika

osakonna kutsesüsteemi reformi juht

o Anti Allas, Riigikogu liige, endine Võru linnapea, Võrumaa Arenduskeskuse esindaja

o Liina Helstein, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juhataja

o Taavi Kurvits, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalarengu osakonna

nõunik

o Karro Külanurm, Põltsamaa vallavanem, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse

nõukogu esimees

o Kaarel Lehtsalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtluse osakonna

regionaalse arengu nõunik

o Kuldar Leis, ettevõtja, SA Tartu 2024 juht

o Lennart Liba, Põlvamaa Arenduskeskuse juhatuse esimees

o Rivo Noorkõiv, regionaalvaldkonna ekspert

o Taivo Raud, Tartu Ülikool, rektoraadi büroo juhataja

o Maido Ruusmann, Riigikogu liige, Tõrva Vallavolikogu esimees, Valgamaa

Arenguagentuuri nõukogu esimees

o Sven Tobreluts, Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht

o Rando Värnik, Eesti Maaülikool, maamajanduse ökonoomika professor

Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024

21

o Rene Reisner, Kliimaministeerium, rohereformi osakonna kohalike omavalitsuste

nõunik

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Kaitseministeerium

Kultuuriministeerium

Justiitsministeerium

Riigikantselei

Meie: 15.08.2024 nr 13-7/861

Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti arengulepete eelnõud

Head koostööpartnerid!

Käesolevaga saadame teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti

regionaalsete nõukogude poolt koostatud arengulepete eelnõude tööversioonid.

Regionaalsete arengulepete koostamise protsess on ellu kutsutud eesmärgiga aidata vähendada

Eesti-sisest ebavõrdsust pealinnaregiooni ja teiste Eesti piirkondade arenguvõimaluste vahel.

Arengulepete pilootprojekti aluseks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027

punkti 7.1.6 alategevus 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja

Lõuna-Eesti regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine.“

Regionaalsete arengulepete pilootprojekti üks lähtekohti on, et Kesk- ja Lõuna-Eestis on peidus

seni rakendamata arengupotentsiaali. Selle välja toomine pole ainult kasuks neile regioonidele,

vaid kogu Eestile. Tahtes saavutada riiklike strateegiadokumentide (Eesti 2035, TAIE 2035 jt)

peamiste eesmärkide täitmist, peab iga Eesti regioon sellesse saama väärikalt panustada.

Enam kui aasta tagasi loodi Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis regionaalsed nõukogud, mis

koosnevad iga vastava piirkonna maakondade, eri ministeeriumite ning ülikoolide, ettevõtjate

ja valdkonna ekspertide esindajatest. Nii on ühe laua taga koos erinevad vaated, eri taustaga

olulised inimesed, et koos kaaluda, mida on mõistlik regiooni arenguks teha. Pilootprojekti

eesmärk on välja selgitada, kas ühest maakonnast suurema regiooni ettevõtluse arengule

suunatud arengulepe ja seda toetav ja tagant tõukav regionaalne nõukogu võib olla senisest

parem viis regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks Eesti piirkondade vahel.

Küsimus on ka senisest palju paremas koordinatsioonis riigi eri valdkondade ja regionaalse

vaate vahel. Maakondlikel otsustuskogudel ja maakonna arengustrateegiatel on eelkõige

kohapealne vajalik roll, aga keskvalitsuse erinevate poliitikate mõjutamine ja koordineerimine

väljub reeglina maakondlike otsustuskogude ja strateegiate võimusest.

Regionaalse nõukogu ülesandeks on korraldada arenguleppe koosloomelist koostamist, aga ka

olla seni suuresti puuduv aruteluareen kohaliku ja üleriigilise otsustustasandi vahel, mis on

2 (2)

väärtus omaette. Mitte ainult regiooni arengulepe ise, vaid ka selleni jõudmise protsess on

tähtis.

Arengulepete pilootprojekti toetab Euroopa Komisjoni TSI projekt „Strengthening Regional

Specialisation and Competitiveness in Estonia”, mida viib ellu OECD. OECD osalusel on

korraldatud töötubasid eri piirkondades, tutvustatud muu maailma kogemust ja kindlasti on

olulised OECD soovitused, mida nad annavad projekti käigus Eestile edasiseks regionaalse

tegevuse korralduseks.

Regionaalsete arengulepete fookus on ettevõtluskeskkonna areng selle mõiste laiemas

tähenduses. Sealhulgas ka näiteks, kuidas saavad inimesed maapiirkonnas tööle ehk

(ühis)transpordiühendus või kus töötajad elavad ehk küsimus kaasaegsest elamispinnast

turutõrke piirkonnas väljaspool linnu. Või ka kaugtöö tegemiseks vajalik hea internetiühendus

maapiirkonnas. Ei ole vaid ühte lahendust, mis kõik piirkonna mured lahendab. Arengulepetes

on mitu olulist tegevussuunda, mis ühiselt peavad kandma regiooni arengu uuele tasemele.

Arenguleppe osaks on piirkondlikel prioriteetidel põhinev ning arenguleppe nõukogu eri

osaliste laiapõhjaliste ettepanekute alusel koostatud tegevuskava, mille täitmisse on vajalik

panustada kõikidel valdkonnaministeeriumidel ja teistel osapooltel.

Ootame teiepoolset tagasisidet arengulepete eelnõudele hiljemalt 31. augustiks 2024, et selle

põhjal liikuda edasi lepete sisu täpsustamise, osapooltega kokkuleppimise ja eeldatava

allakirjutamiseni eeloleval sügisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Kesk-Eesti arenguleppe eelnõu, Kesk_Eesti_arenguleppe_eelnou.pdf

2. Lõuna-Eesti arenguleppe eelnõu, Louna_Eesti_arenguleppe_eelnou.pdf

Sulev Valner

5307 9322 [email protected]