Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Elektroonilise side seaduse

muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Austatud härra minister

Esitasite kooskõlastamisele elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).

Tunnustame, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib lahendusi Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) rahastamismudeli jätkusuutlikumaks

muutmiseks. Toetame selliseid tegevusi, mis muudavad riigieelarve vahendite kasutamise

läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Siiski ei ole välja pakutud lahendus sobiv ja seetõttu jätame

VTK kooskõlastamata. Alljärgnevalt esitame oma põhjendused.

1. VTK-ga soovitakse täiendada elektroonilise side seadust (edaspidi ESS) tasu

kehtestamisega sideettevõtjatele, mis põhineks ettevõtjate käibel (edaspidi regulaatortasu).

VTK 6. osast „Edasine väljatöötamine“ selgub, et eeldatav eelnõu kooskõlastamisele

esitamise aeg on 2024. aasta III kvartal. Juhime tähelepanu sellele, et riigieelarvesse ei

kavandata vahendeid tegevustele, mis alles lähiaastatel lisanduvad ja mille kohta ei ole veel

isegi regulatsiooni (nt on VTK lk-l 3 viidatud tulevikus lisanduvatele ülesannetele ja

küberkerksuse õigusaktile). Riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt peab Riigikogule

esitatav riigieelarve eelnõu vastama avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist

Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus algatatud eelnõudele. Kui tegemist on EL otsekohalduva

määrusega, tuleb sellega kaasnevate kuludega arvestada ning läbi rääkida vastavas riigi

eelarvestrateegia/riigieelarve koostamise protsessis. Kui täpne kulude tekkimise aeg ei ole

teada, on varem selliseid kulusid planeeritud ka Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse

vahenditesse.

VTK lk-l 4 on viidatud TTJA poolt ettevõtjatele osutatavatele teenustele, aga ei selgu,

missuguseid äritegevuse valdkonnaga seotud teenuseid TTJA ettevõtjatele osutab.

Ettevõtjatele nende majandustegevuse huvides teenuste osutamise katmine regulaatortasuga

ei ole aus nende ettevõtjate suhtes, kes TTJA-lt teenust ei telli. Kui teenust osutatakse ettevõtja

algatusel ja tema huvides, tuleks selle eest kehtestada riigilõiv. Näiteks EL küberturvalisuse

määruse (CSA) alusel sertifitseerimine on ettevõtjatele vabatahtlik.

Teie 21.06.2024 nr 2-1/1721-1;

MKM/24-0673/-1K

Meie 15.08.2024 nr 1.1-11/2938-4

2

2. VTK-st ilmneb, et regulaatortasu on perioodiline kohustus, mille arvutab välja TTJA ja mis

kuulub täitmisele seaduse alusel vastavalt TTJA korraldusele. Tasu eesmärk on rahastada

TTJA kui sideregulaatori tegevust, ent VTK-st ei nähtu, et tasu maksev sideettevõtja saaks

selle eest mingi konkreetse vastusoorituse või hüve. Sellisel tasul on maksu tunnused (vt

maksukorralduse seaduse § 2) ja see võib sellisena kujutada endast sideettevõtjatele uudse

maksu kehtestamist. Liiatigi, kui regulaatortasu eesmärk on ka rahastada riigiametnike arvu

kasvu (aastaks 2028 lisandub järk-järgult 12 ametnikku). Seda ei saa pidada õigeks ega

põhjendatuks1.

3. TTJA on võimekas ja professionaalne ametkond, kes on saanud oma tööga hästi hakkama.

VTK-s märgitud lisanduvad kohustused on osaliselt tegevused, mida tehakse ka praegu. TTJA

on vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 39 lõikele 3 valitsusasutus. Tulenevalt VVS

§ 70 lõikest 1 on ametil juhtimisfunktsioon ja ta teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab

riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Valitsusasutus on riigi eelarvest

finantseeritav asutus (VVS § 39 lõige 1). Valitsusasutuse põhiülesandeks on täidesaatva

riigivõimu teostamine, mis tähendab, et majandustegevus, sh tulu teenimine, ei kuulu tema

peamiste ülesannete hulka. Riiklik järelevalve on põhiseadusest tulenev riigi tuumikülesanne,

mida rahastatakse riigieelarvest. Seega tuleks lisavajadused katta riigieelarvest.

4. Järelevalvetasu maksmine TTJA-le nõrgendab sideregulaatori sõltumatust. Menetlusaluselt

isikult oma toimingute eest tasu küsimine tekitab TTJA-s negatiivse tegutsemise

motivatsiooni ehk rohkem järelevalvet tähendab rohkem tulu. See läheb vastuollu hea halduse

tavaga. Riik peab sekkuma isiku tegevusse ainult äärmisel juhul, sekkumine peab olema

vähekoormav ja ametkond peab tegutsema otstarbekalt.

5. Eelnõus ei ole kajastatud kaudseid kulusid, mis kaasnevad regulaatortasu kehtestamisega.

Puudu on arvestused makseteatiste edastamise, tasude üle arvestuse pidamise,

maksulaekumiste kontrolli ja sisse nõudmise kohta. Seega võib plaanitavale 12 inimesele

lisanduda veel üks-kaks inimest, samuti kaasnevad IT kulud.

6. VTK-s viidatakse kahele regulaatortasule, mida Euroopa Liidu tasandil võimaldab

kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1072, 11. detsember 2018,

millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi EL direktiiv). Nendeks

on artiklis 16 sätestatud haldustasud ja sagedusressursi haldamisega seotud artiklis 42

sätestatud kasutustasud. EL direktiiv käsitleb neid eraldi tasudena, mitte ühtse üleüldise

maksu iseloomuga tasuna. VTK-st ei selgu, kas sihtrühmaks olevad sideettevõtjad kuuluvad

mõlema teenuse sihtrüma.

6.1. Raadiosageduslubadega seotud tasu

Direktiivi artikkel 42 võimaldab pädevatel asutustel kehtestada tasu raadiospektri

kasutusõiguste eest või elektroonilise side võrkude või teenuste ning seotud vahendite

pakkumiseks kasutatavate seadmete paigaldamise eest riigivara või eraomandi külge, kohale

või alla, et tagada kõnealuste vahendite optimaalne kasutamine. Liikmesriigid tagavad, et

tasud on objektiivselt põhjendatud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed

ja et nende puhul on arvesse võetud direktiivi üldeesmärke.

Eesti õigusesse on direktiiv üle võetud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja

riigilõivuseaduse muutmise seadusega (437 SE). Seadusele lisatud Euroopa Liidu direktiivi ja

1 Vastavalt koalitsioonileppele 2024-2027 tuleb eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärpida tööjõu- ja majandamiskulusid.

3

Eesti õigusakti vastavustabeli kohaselt on nimetatud säte üle võetud ESS § 13 lõikega 7 ja §

34 lõikega 4 ning riigilõivuseadusega (edaspidi RLS). Seega, nagu ka VTK viitab, näeb kehtiv

õigusruum erasektorile ette tasusid ainult raadiosageduslubade ja numbrilubadega seotud

toimingute ja piiratud ressursi kasutamise eest. Samas märgitakse VTK-s, et kehtiv

raadiosageduslubadega seotud riigilõivude arvestusmetoodika on 20 aastat vana, ei ole täna

enam piisavalt läbipaistev ja vajab ajakohastamist ning kuigi kehtiv metoodika riigilõivude

arvestamiseks tagab planeeritavate riigilõivude laekumise riigieelarvesse, ei taga see

täiendavat rahastamist sideregulaatori jätkusuutlikuks toimimiseks, eriti arvestades

riigilõivude laekumiste langustrendi. Seejuures suurenevad ameti tegevuskulud igal aastal

tulenevalt sidesektori palgasurvest, investeeringute vajadusest ja uutest lisanduvatest

kohustustest.

Märgime, et riigilõiv on tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2).

Riigilõivud on kulupõhised ja katavad toimingu tegemise, nt loa andmise kulud (RLS § 4 lõige

1). Seega, kui riigilõivud ei kata enam toimingu tegemisega kaasnevaid kulusid, tuleks

riigilõivud üle vaadata ja vajadusel kaaluda nende tõstmist.

ESS võimaldab kehtestada ka avalikule konkursile esitatud sagedusloa ühekordse loatasu kuni

3 000 000 eurot (ESS § 9¹ lõige 6). VTK-s nimetatud tasu ei analüüsita. Omaaegsetest ESS

seletuskirjadest ei leia selle tasu kehtestamise eesmärki (nt elektroonilise side seaduse ja

infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (727 SE) seletuskiri). Sisuliselt on

ka loatasu tasu raadiospektri kasutusõiguste eest. Seega tuleb lisaks ühekordsele tasule hakata

sama asja eest maksma regulaarset tasu. Kui see on nii, tuleks loatasu ümber kujundada iga-

aastaseks n-ö ressursi kasutamise tasuks, mitte kaaluda uut kaudset maksustamist. Igal juhul

peaks ka see olema kooskõlas EL direktiivi artikli 42 lõikega 1, mille kohaselt liikmesriigid

tagavad, et tasud on objektiivselt põhjendatud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja

proportsionaalsed ja et nende puhul on arvesse võetud direktiivi üldeesmärke. Baashind tuleks

kehtestada raadiospektri kasutusõiguste miinimumtasuna ja teistel EL artikli 42 lõikes 2

toodud tingimustel.

Seega, et hinnata uute tasude kehtestamist, tuleks analüüsida kõiki juba võetavaid tasusid ja

lõive ning vajadusel neid korrigeerida, et tagada põhjendatud, läbipaistvad ja

proportsionaalsed tasud.

6.2. Haldustasud

EL direktiivi artikkel 16 võimaldab üldloa alusel elektroonilise side võrke või teenuseid

pakkuvatele ettevõtjatele või kasutusõiguse saanud ettevõtjatele kehtestada haldustasu.

Haldustasu võib katta üksnes EL direktiivis nimetatud halduskulusid ning erinevuste korral

tasude kogusumma ja halduskulude vahel tehakse asjakohane korrigeerimine. Seega tekib

küsimus, kas haldustasude arvelt on võimalik katta investeeringuid (nagu soovitakse VTK-

ga, vt VTK mõjude osa) ja muid TTJA kulusid, mis ei ole seotud üldloa süsteemi,

kasutusõiguste ja EL direktiivi artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustuste juhtimise,

kontrollimise ja jõustamisega. Tegemist on kulupõhimõttega nagu Eestis riigilõivudegi puhul,

mistõttu ei ole võimalik sellise tasu arvelt katta kõiki väljaminekuid.

6.3. Regulaatortasu kehtestamise eeskujuna Eesti õiguses on toodud Finantsinspektsiooni (FI)

ja Konkurentsiameti võetav järelevalvetasu. Kumbagi nendest näidetest ei saa pidada

sobivaks.

4

FI on Eesti õiguskorras enneolematu ning küllaltki omapärane struktuur2. FI on autonoomse

pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus (Finantsinspektsiooni seaduse §

4 lõige 1). FI kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide tasutavast kohustuslikust maksest

(järelevalvetasu), menetlustasust ja muudest allikatest (Finantsinspektsiooni seaduse § 35). FI

ei ole valitsusasutus ja teda ei rahastata riigieelarvest. Enamik FI eelarvetuludest laekub

järelevalve subjektidelt ja ei ole ette nähtud üksnes teatud järelevalvetoimingute kulude

katteks, vaid üleüldiselt FI kulude katteks.

Konkurentsiameti rahastusmudeli üle seoses järelevalvetasudega on jõudnud vaidlused

kohtusse. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 53¹ lõike 3 kohaselt rahastatakse järelevalvetasu

laekumisest Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadusega reguleeritud turgude üle, et

tagada tarbijatele katkematu, turvaline ja kvaliteetne teenus majanduslikult põhjendatud hinna

eest, edendades samas nende turgude jätkusuutlikku arengut. Järelevalvetasu maksavad

eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad kindla protsendina ettevõtja vastava

teenuse müügitulust (KonkS § 53¹ lõige 2). Konkurentsiamet tagab oma tegevusalade kulude

lahususe. Ettevõtjad on leidnud, et järelevalvetasust laekuvatest vahenditest ei rahastata ainult

Konkurentsiameti majandusregulatsiooni, vaid seda kasutatakse ka riigi muude tegevuste

rahastamiseks, sh ei tagastata üle laekunud tasu ettevõtjatele ega vähendata järelevalvetasu.

Seega nõuab analoogse järelevalvetasu kehtestamine väga täpset tasu arvestamise metoodikat

ning regulatsioone tasu kasutamiseks ja tagastamiseks või selle suuruse muutmiseks, kui tasu

suuruse prognoos on osutunud vildakaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 58851423 [email protected]

Annelgi Valgma 5885 1315 [email protected]

Rando Kängsepp 5982 5053 [email protected]

2 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Lehis, K. Lind. § 112 kommentaarid, p 7. Justiitsministeerium: 2020